aastaaeg kuu nädal aastaaeg kevadkuud suvekuud sügiskuud talvekuud

Size: px

Start display at page:

Download "aastaaeg kuu nädal aastaaeg kevadkuud suvekuud sügiskuud talvekuud"

Aubrie Scarlett Walker
6 years ago
Views:

neljapäev, reede, laupäev, pühapäev 1. Täida lüngad. Fill in the blanks. aastaaeg kevadkuud suvekuud sügiskuud talvekuud 2. Kirjuta värvid, mis seostuvad erinevate aastaaegadega.

1 6 MILLAL? Aasta. A year. aastaaeg kevad, suvi, sügis,talv AASTA kuu jaanuar, veebruar, märts, aprill, mai, juuni, juuli, august, september, oktoober, november, detsember nädal esmaspäev, teisipäev, kolmapäev, neljapäev, reede, laupäev, pühapäev 1. Täida lüngad. Fill in the blanks. aastaaeg kevadkuud suvekuud sügiskuud talvekuud 2. Kirjuta värvid, mis seostuvad erinevate aastaaegadega. Write the colours that associate with different seasons. 1. Kevadvärvid 2. Suvevärvid 3. Sügisvärvid 4. Talvevärvid 3. Kirjuta aastaaeg. Write the season. 1. Taevas on hall 2. Ilm on väga külm 3. Väljas on väga soe 4. Taevas on sinine 5. Linnud laulavad 6. Vihma sajab 7. Päike paistab 8. Tuul on tugev 9. Sajab lund 10. On 20 kraadi 11. Lumi sulab 12. Merevesi on +20 kraadi

2 4. Kirjuta temperatuur. Write the temperature. -10 C = miinus kümme kraadi = kümme kraadi külma C = C = C = C = C = 6. 0 C = 5. Täida tabel. Fill in the table. Kuud Nominatiiv Genitiiv Partitiiv Millal? (-S) Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember 6. Täida tabel. Fill in the table. Aastaajad Nominatiiv Genitiiv Partitiiv Millal? (-L) Kevad Suvi Sügis Talv 7. Täida tabel. Fill in the table. Nädalapäevad Nominatiiv Genitiiv Partitiiv Millal? (-L) Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev Neljapäev Reede Laupäev Pühapäev

3 8. Täida tabel. Fill in the table. Päev Nominatiiv Genitiiv Partitiiv Millal? (-L) Hommik Ennelõuna Päev Pärastlõuna Õhtu Öö NB! 9. Vasta küsimustele täislausega. Kasuta kuude nimetusi. Answer the questions with full sentence. Use the names of the months. 1. Millal lõppeb sügis? 2. Millal algab uus aasta? 3. Millal on Eestis emakeelepäev? 4. Millal algab suvi? 5. Millal on Eesti Vabariigi sünnipäev? 6. Millal aasta lõppeb? 7. Millal lõppeb suvi? 8. Millal algab kool? 10. Vasta küsimustele täislausega. Kasuta aastaaegade nimetusi. Answer the questions with full sentence. Use the names of the seasons. 1. Millal lendavad linnud lõunasse? 2. Millal on meres hea ja soe ujuda? 3. Millal tulevad linnud koju? 4. Millal tuleb jõuluvana? 5. Millal lähevad lapsed kooli? 6. Millal sajab lund? 7. Millal on sinu sünnipäev? 11. Vasta küsimustele täislausega. Kasuta nädalapäevade nimetusi. Answer the questions with full sentence. Use the names of the weekdays. 1. Millal algab töönädal? 2. Millal lõppeb koolinädal? 3. Millal on eesti keele tunnid? 4. Millal nädal lõppeb? 5. Millal sa puhkad? 12. Vasta küsimustele täislausega. Answer the questions with full sentence. 1. Millal sa üles ärkad? 2. Millal sa magama lähed? 3. Millal sa magad? 4. Millal sa hommikust sööd? 5. Millal sa lõunat sööd? 6. Millal sa kooli lähed? 7. Millal sa telekat vaatad?

4 13. Alguses, keskel või lõpus? At the beginning, in the middle or at the end? 16. jaanuar jaanuari keskel mai juuni august oktoober detsember Täida lüngad. Fill in the blanks. 1. Märtsi sõidan ma Brasiiliasse. 2. Hommiku söön ma hommikust. 3. Õhtu vaatan ma telekat. 4. Ööse ma tavaliselt magan. 5. Esmaspäeva lähen loengusse. 15. Vasta küsimustele. Answer the questions juuli veebruar september aprill märts - 6. Kevade tulevad linnud tagasi Eestisse. 7. Septembri algab kool. 8. Sügise sajab palju vihma. 9. Talve sajab lund. 10. Veebruari on Eesti Vabariigi sünnipäev. 1. Mis kuu praegu on? 2. Mis kuus on sinu sünnipäev? 3. Millal sa puhkad? 4. Mitu nädalat sa puhkad? 5. Mitu päeva sa puhkad? 6. Mitu päeva nädalas sa koolis käid? 7. Mitu päeva nädalas sa tööl käid? 8. Millal on sinu ema sünnipäev? 9. Millal sa magama lähed? 10. Millal sa üles ärkad? 16. Täida lüngad. Fill in the blanks. 1. Veel (1 päev). 2. Nädalas on (7 päev). 3. Aastas ei ole (368 päev). 4. Aastas on (365 päev). 5. (4 aastaaeg). 6. Me puhkame (2 kuu), see tähendab (8 nädal). 7. Kerli on (26 aasta) vana. 17. Moodusta küsimused. Form questions. 1.? Tema sünnipäev on oktoobris. 2.? Me puhkame 2 päeva ja töötame viis päeva nädalas. 3.? See seminar toimub alles talvel. 4.? Praegu on sügis. 5.? Juunis on alati 30 päeva, aga juulis on alati 31 päeva. 6.? Ma puhkan tihti kevadel, mais. 7.? Ma ei puhka mitte kunagi jaanuaris.

5 Ajamäärsõnad. Adverbs expressing frequency. Lähen alati esmaspäeval kooli. I always go to school on Monday. Suvel ei saja mitte kunagi lund. It never snows during the Summer. 18. Täida lüngad. Fill in the blanks. 1. Ta puhkab (always) kevadel. 2. Ma väga (seldom) puhkan 4 nädalat. 3. Mida te (usually) suvel teete? 4. Kas te (sometimes) puhkate talvel? 5. Miks sa (often) nii teed? 6. Me peaaegu (never) ei puhka sügisel. 7. Ta (never) ei tööta pühapäeval. Komitatiiv. Singular. Comitative. Singular. The last case in Estonian is comitative. It answers the questions KELLEGA with whom? and MILLEGA? with what?. The comitative singular is formed by adding -ga to the genitive form. When we want to emphasize that something is being done with somebody, we can also add the word koos, which means together. Lähen koos Martiniga kinno. I go to the movies together with Martin. Millega sa tööle sõidad? With what are you driving to work? Ma sõidan tööle bussiga. I go to work by bus. Ma räägin sõbraga. I m talking with a friend. NB! Ma räägin telefoniga. I m talking with a phone. When there are two or more nouns in a row, the comitative marker -ga is usually added only to the last noun. The preceding nouns are in genitive. Lähen teatrisse kolleegi, sõbra ja õega. I m going to the theatre with a colleague, friend and sister. When an adjective, pronoun or numeral appears as an attribute before a noun in the comitative case, the attribute does not take the ending of comitative case, but remains in the genitive. Compare: Mis on selle ilusa tüdruku nimi? What s the name of this beautiful girl? Poiss kõnnib tänaval selle ilusa tüdrukuga. A boy is walking on the street with this beautiful girl.

6 19. Täida tabel. Fill in the table. Nominatiiv Genitiiv Komitatiiv Ema Inimene Mees Laps Vend Õde Koer Siga Auto Raamat Pliiats 20. Kasuta komitatiivi. Use comitative. 1. Täna lähen (sõbranna) turule. 2. Söön (õde) jäätist. 3. Sõidan õues (jalgratas). 4. Vaatan (vanaema) telekat. 5. Isa läheb hommikul (auto) tööle. 6. Reede öösel tulen linnast koju (takso). 7. Eestist Soome on (laev) umbes 80 km. 8. Hommikul käib Mart (koer) väljas. 9. Kas kinno võib minna (kass)? 10. Ema teeb (arvuti) tööd. 21. Kasuta komitatiivi. Use comitative. 1. Sõidan Ameerikasse (buss, rong, lennuk). 2. Lähen kohvikusse (vend, isa). 3. Söön hommikust (tüdruksõber, tädi, onu, Pille, toanaaber). 4. Töötan samas kontoris (Saara, Pille, Marju, Tõnu, Lilli). 5. Söön (kahvel, nuga). 22. Kasuta komitatiivi. Use comitative. 1. Räägin (vana sõber). 2. Joon (kohv piim). 3. Jalutan (pruun koer). 4. Lähen kohvikusse (hea sõber). 5. Härra Mets läheb restorani (paks proua). 6. Priit magab (pehme padi). 7. Riina on (väike laps) kodus. 8. Timo sõidab Itaaliasse (uus tüdruksõber). 9. Kristiina läheb õue (kaunis kleit). 10. Väike poiss mängib (vana kole auto).

7 23. Kasuta komitatiivi. Use comitative. 1. Vanaema töötab (uus, arvuti). 2. Palun kirjutage (sinine pliiats). 3. Ta pole kunagi sõitnud (jalgratas). 4. Pesen pead (šampoon). 5. Kas lähete matkale kogu (perekond)? 6. Mis keeles te räägite (naaber)? 7. (Mobiiltelefon) rääkimine on lihtne. 8. Kes läheb (meie, koer) välja? 9. Jaana ei taha abielluda (see, Toomas). 10. Mu sõbranna abiellub (üks, soomlane). 11. (Vihmane, ilm) on tore toas olla. 12. Peol sain ma tuttavaks (Tõnu, Lucka, Pille). 13. Peol tantsis poiss (Marju). 14. Ma lähen reisile koos (Maarja, Alo, Aino ja Maie). 15. Laps sõidab (lennuk, laev) Rootsist Saksamaale. 16. Inimesed tahavad tutvuda (Eesti, loodus). 24. Kirjuta transpordivahend. Write the vehicle. 1. Rongijaam 2. Lennujaam 3. Bussijaam 4. Taksopeatus 5. Trammipeatus 6. Sadam 7. Garaaž 8. Tänavapost 25. Täida tabel. Fill in the table. Sõiduk Nominatiiv Genitiiv Komitatiiv Bus Plane Tram Taxi Ship Bicycle Motorcycle Car Train Boat Trolley bus 26. Vasta küsimustele täislausega. Answer the questions with a full sentence. 1. Millega sa kooli tuled? 2. Millega sa Leetu lähed? 3. Millega sa Ameerikasse lähed? 4. Millega sa linnas sõidad? 5. Kuidas sa poodi lähed? 27. Vasta küsimustele täislausega. Answer the questions with a full sentence. 1. Kellega sa õhtul kodus telekat vaatad? 2. Kellega sulle meeldib kinno minna? 3. Kellega sa täna kohtud? 4. Kellega sa koos elad?

8 28. Tõlgi. Translate. 1. I talk with a teacher 2. The student writes with pen and pencil 3. I m going to the countryside by train 4. Children eat with a fork 5. She lives with her boyfriend 6. They go by a car Abessiiv. Abessive. Abessive is used to express lack of something. Therefore the English equivalent of it is the word without. The question words of abessive are KELLETA? without whom? And MILLETA? without what? The abessive singular is formed by adding -ta to the genitive form. Sinuta on kurb. It s sad without you. Kas sa tuled temata? Are you coming without him? Sometimes we add the preposition ilma to the word in abessive. Ilma also means without. Ilma sinuta on kurb. It s sad without you. Kas sa tuled ilma temata? Are you coming without him? 29. Kasuta komitatiivi või abessiivi. Use either comitative or abessive. 1. Kas sulle meeldib tee (suhkur) või ilma (suhkur)? 2. Kas sa jood kohvi (piim) või ilma (piim). 3. Kas sa lähed kinno (Marju) või (Marju)? 4. Mulle meeldib jäätis (moos), aga minu sõbrale ei meeldi jäätis (moos). 5. (raha) ei saa autot osta. 6. Lähen täna õhtul koos (sõber) kinno. 7. Mõnikord tulen kooli jala, aga sageli sõidan (tramm). 8. Kas ööklubisse võib minna (laps)? 9. Kes läheb hommikul vara (koer) jalutama? 10. Palun mulle üks ilma (mull) vesi. Käima ja minema. To go. Going somewhere can be expressed with two words that carry slightly different meanings. These words are minema and käima. In English they both mean to go, but in Estonian minema means one time action, whereas käima refers moving from one place to another on regular bases. This means: minema käima Ma lähen Saksamaale. I m going to Germany. Kristjan käib koolis. Christian goes to school. NB! minema : minna : lähen KUHU? käima : käia : käin KUS?

9 30. Vali minema või käima. Choose minema or käima. 1. Pille ja Silja kohvikus alati esmaspäeval. 2. Ma poodi. 3. Aprillis minu tütar Prantsusmaale. 4. Isa kontoris tööl. 5. Kas sa ülikoolis? 6. Õhtul teatrisse. 7. Oma sünnipäeval alati restoranis. 8. Puhkusele Lätti. 9. maale bussiga. 10. Täna tantsutrenni.

10 Kordame! Let s revise! 1. Kirjelda. Describe. 1. Kevad: 2. Suvi: 3. Sügis: 4. Talv: 5. Missugune ilm on täna? 2. Tõlgi. Translate. 1. Which month is it at the moment? It is June. 2. In which month is your birthday? My birthday is in January. 3. Which season is at the moment? It is winter. 4. When do you usually have your vacation? I sometimes have my vacation in Summer, but sometimes in Autumn. 5. There are always 31 days in January, but in February there are sometimes 28 and sometimes 29 days. 3. Tõlgi. Translate. 1. Let s meet in the morning. 2. When will you come? In the evening. 3. When do you have Estonian lesson? In the afternoon. 4. Will they meet in the evening? No, in the morning. 5. Are you coming in the afternoon? No, in the night. 6. Do you go to Ireland in June or July? 7. Do you have Estonian class on Wednesday or Friday? 8. Is your birthday in February or March? 4. Vali sobiv sõna ja kasuta komitatiivi. Choose suitable word and use comitative. 1. Isa sõidab tööle alati. 2. Loomaaeda saab sõita või. 3. Mulle meeldib suvel sõita. 4. Peeter õpib lendama. 5. Soome sõidame tavaliselt. 6. Väike Anu ei oska veel sõita. jalgratas, laev, auto, tramm, troll, lennuk, paat

11 5. Kasuta komitatiivi. Use comitative. 1. Õpilane räägib telefonis oma (naaber). 2. Kas tahad (mina) baari tulla? 3. Vaata seda tüdrukut, kes räägib (see, peenike, daam). 4. Hanna tuleb kooli (sinine, kleit). 5. Tudeng räägib koolis alati oma (parim sõber, õpetaja). 6. Ära mine (laps) diskole. 7. Kas sa lähed Hispaaniasse koos (Taavi)? 8. Ära mine kooli (see, määrdunud, kleit). 9. Siim kirjutab (arvuti). 6. Pane personaalpronoomen komitatiivi. Put the personal pronoun into comitative case. 1. mina - 2. sina - 7. Moodusta küsimused. Form questions. 3. tema - 4. meie - 5. teie - 6. nemad - 1.? Märtsis. 2.? Reedel. 3.? Suvel. 4.? Autoga. 5.? Õega. 6.? Poodi. 7.? Koolis. 8. Minema või käima? Minema or käima? 1. Täna kooli. 2. Ma koolis. 3. Ma iga päev koeraga jalutamas. 4. Pille isaga poodi. 5. Kuhu sa? 6. Detsembris spaasse. 7. Isa tööl, aga ema ei. 8. Kus sa. 9. Kas sa trennis? 10. Kas sa trenni? 9. Ütle teisiti. Say in another way. 1. Kuidas sa koju lähed? = 2. Missugune ilm täna on? = 3. Mis kuus su sünnipäev on? 4. Kunas sa hommikust sööd? 5. Palju õnne! = = 6. Ma vaatan õhtul sageli telekat = 7. Mari läheb peaaegu alati kell 10 magama = 8. Mis päeval sa eesti keelt õpid? =

12 10. Täida tabel ja kirjuta laused. Fill in the table and write sentences. Küsimus Alati Sageli Mõnikord Harva Mitte kunagi Kas sa sööd hommikust? Kas sa õpid pühapäeval eesti keelt? Kas sa loed õhtul voodis raamatut? Kas sa tuled kooli jala? Kas sa tuled kooli trammiga? Ma söön hommikust mõnikord = Mõnikord ma söön hommikust

13 Räägime! Let s talk! Räägi oma naabriga. Talk to your neighbour. Sünnipäev Kas sinu sünnipäev on suvel? Jah, minu sünnipäev on suvel. / Ei, minu sünnipäev ei ole suvel. / Ei, minu sünnipäev on talvel. 1. Kas sinu ema sünnipäev on sügisel? 2. Kas sinu isa sünnipäev on augustis? 3. Kas sinu õe sünnipäev on kevadel? Puhkus Kas sa puhkad talvel? Jah, ma puhkan alati talvel. / Ei, ma mitte kunagi ei puhka talvel. / Ei, ma puhkan tavaliselt kevadel. 1. Kas sa puhkad tihti sügisel? 2. Kas sinu ema puhkab mõnikord talvel? 3. Kas sinu sõber puhkab sageli oktoobris? Sõber 1. Kes on sinu parim sõber? 2. Kas sinu parim sõber on tudeng? 3. Mida sa teed koos oma parima sõbraga? 4. Missugune on sinu parim sõber?

14 Loeme! Let s read! 1. Loe ja vasta küsimustele täislausega. Read and answer the questions with full sentence. Aasta Aastas on 12 kuud. Esimene kuu on jaanuar, teine kuu on veebruar, kolmas kuu on märts, neljas kuu on aprill, viies kuu on mai, kuues kuu on juuni, seitsmes kuu on juuli, kaheksas kuu on august, üheksas kuu on september, kümnes kuu on oktoober, üheteistkümnes kuu on november ja kaheteistkümnes kuu on detsember. See on ka aasta viimane kuu. Aastas on neli aastaaega. Need on kevad, suvi, sügis, talv. Kevad algab märtsis, suvi algab juunis, sügis septembris ja talv detsembris. Märts, aprill, mai on kevadkuud. Juuni, juuli, august on suvekuud. September, oktoober, november on talvekuud. Detsember, jaanuar ja veebruar on aga talvekuud. Igal aastaajal on oma pidupäevad. Kevadel on lihavõtted, suvel jaanipäev, sügisel mardipäev ja talvel jõulud. Iga inimese elus on aga veel üks tähtis pidupäev. See on tema sünnipäev. See võib olla kevadel, suvel, sügisel või talvel. Sünnipäev on ainult üks kord aastas. Sellepärast on see päev väga eriline. 1. Mitu kuud on aastas? 2. Mis on esimene kuu? 3. Mis on viies kuu? 4. Mis on aasta viimane kuu? 5. Mitu aastaaega on aastas? 6. Nimeta aastaajad. 7. Millal algab talv? 8. Millal algab suvi? 9. Millal algab kevad? 10. Millal algab sügis? 11. Millal lõppeb talv? 12. Millal lõppeb suvi? 13. Milline on sinu lemmikaastaaeg? 14. Nimeta sügiskuud. 15. Nimeta suvekuud. 16. Nimeta kevadkuud. 17. Nimeta talvekuud. 18. Mis pühad on kevadel? 19. Mis pühad on talvel? 20. Mis pühad on sügisel? 21. Mis pühad on kevadel?

2. Loe ja vasta küsimustele täislausega. Read and answer the questions with full sentence. See on Mari. Ta on 21 aastat vana. Küsid, kas ta on üliõpilane? Jah, ta on tudeng.

15 2. Loe ja vasta küsimustele täislausega. Read and answer the questions with full sentence. See on Mari. Ta on 21 aastat vana. Küsid, kas ta on üliõpilane? Jah, ta on tudeng. Ta õpib Tartu Ülikoolis majandusteadust. Mari on tubli õpilane ja talle väga meeldib õppida, aga jaanuaris on tal 12 eksamit. Veebruaris ei taha ta õppimisest enam midagi kuulda. Mari tahab siis puhata! Ta tahab puhkusele sõita, aga ta ei tea veel, kuhu. Vanaema arvab, et Mari peaks maale puhkusele sõitma. Mari armastab vanaema väga, aga talle ei meeldi maal. Tädi Ene arvab, et õige puhkus on spaas ehk tervisekeskuses. Mari aga ei taha sinna minna, sest seal on pensionärid. Tegelikult tahab Mari minna Austraaliasse. Miks? Sellepärast et seal elab tema hea sõber Anna, kes töötab baaris ettekandjana. Ka meeldib Marile ooper ja sellepärast tahab ta külastada Sidney ooperimaja. Nüüd Mari teab, et ta läheb Austraaliasse. Esmaspäeva hommikul läheb Mari Tartus rongijaama ja sõidab rongiga Tallinnasse. Tallinna rongijaamast sõidab Mari taksoga lennujaama. Lennujaamas ootab Mari 2 tundi, siis läheb ta lennukisse. Esimene lend on Tallinn-Frankfurt. Frankfurdis ootab Mari 3 tundi, siis lendab ta edasi Singapuri ning sealt Sidneysse. See on väga pikk reis! Sidney lennujaamast sõidab Mari rongiga kesklinna. Kesklinnast läheb ta metrooga Sidney äärelinna, kus on tema hotell. Ta läheb duši alla, sööb ja vaatab telekat. Õhtul tuleb sõbranna Anna ja puhkus võib alata! 1. Kes on Mari? A) B) C) 2. Mitu eksamit Maril on? 3. Millal Maril eksamid on? 4. Mida tahab Mari veebruaris teha? 5. Kas Marile meeldib maal? 6. Miks ei taha Mari spaasse minna? 7. Kuhu Mari läheb? 8. Miks läheb Mari Austraaliasse? 9. Millal läheb Mari Austraaliasse? 10. Millega sõidab Mari Tallinnasse? 11. Millega sõidab Mari Sidneysse? 12. Mida teeb Mari hotellis?

16 Kuulame! Let s listen! 1. Täida lüngad. Fill in the blanks. Nädal jättis selja taha, töörohked päevad maha. Jõudis kätte, seenekorjamise päev. Mina lähen. Mina lähen. Mina lähen eidega. Mina lähen taadiga. Mina lähen. Mina lähen. Mina lähen volgaga. Metsa seenele, aauuauuauuauuaauuu (2x) Meie lähme. Meie lähme. Meie lähme Jawaga. Mina lähen Volgaga. Metsa seenele, aauuauuauuauuaauuu(2x) Kodutee jäi selja taha, pilgud pöörati nüüd maha. Jõutud oli seenemetsa, suurde paksu kuusemetsa. Vaata,, puravik. Ei, pilvik pole puravik. Näe kui riisikas. Vaata, kus sinder ussitand. Tea, kas ongi söögiseen. Männiseen on söögiseen. šampinjone vähem. Seeni korjame, aauuauuauuauuaauuu (2x) Aga see, mis seen see siin on? kärbseseen. See on väga mürgine. Mürgine jah, ei seda maksa võtta. Ämmale siis on ta. Seeni korjame, aauuauuauuauuaauuu (2x) Seenemets jäi selja taha, päike heitis varjud maha. Seenekorvid seeni täis, metsagi maha jäi. Ema, kõht on tühi mul. Asi pole nõnda hull, jõudes süüa saad, värske kartul, seenepraad. ja marinaadis riisikad, ja kupatatud kukeseen, õige vähe enne keend, Hapukoorega kivipuravik kas, ja sibulat ja pipart peal. viinaga on hea. Koju, aauuauuauuauuaauuu(2x) Meie lähme rongiga. Meie lähme rattaga. Meie lähme Jawaga. Mina lähen Volgaga. Koju läheme, aauuauuauuauuaauu

Arvude edastamine raadiosides. 1. Numbrite edastamine Numbrite edastamisel kasutatakse järgmist hääldust, rõhutades allajoonitud silpi.

Arvude edastamine raadiosides. 1. Numbrite edastamine Numbrite edastamisel kasutatakse järgmist hääldust, rõhutades allajoonitud silpi. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 8.03.2011. a määruse nr 20 Lennunduse raadioside reeglid lisa 2 Arvude edastamine raadiosides 1. Numbrite edastamine Numbrite edastamisel kasutatakse järgmist hääldust,