pöerool, 24. muil 1?27

Transcription

1 TSnasl Re Hfe w kdlge. üksik number 0 Rlfc. Tellimise biuoad: 1 knn postiga 159 marka 1 kuu postita 135 marka 2 knnd kuud 270 *1 «< 370 t«' Ule 3 kuu korraga tellimisel, Jgajärgnewa kuu eest 105 m iga järnewa kuu eest 120 mk. Aadressi muutmine 30 mk. Wäljamaale 400 marka kuus. Kuulutuste hinnad kuulutuste külje 5 mk., teksti ees. 12 mk., teksti sees 15 mk. ja teksti sees. teksti kirjaga 18 mk. mm. weem eest. Kohaotsimise kuulutused suuru ses kuni mk. 250; poole hinnaga. Kuulutuste koha walikut ei kindlustata. Kuulutusi wõetakse järgmise oaewa nr. kuni kella 2 p. I. wastu. aga reedeti ja laup. kuni kella tp. Esmaspäewal hinnata kaasandena pilke- ja naljaleht KRATT". Tegew toimetaja K. A. (UNDRET. TOIMETUS ja TALITUS: Pikk täit.2. Kontor awatnd " 5. Ärijuhi kõnetunnid 9 ll, 4 5. Aadress:»»PAEWALEHT". Tallinn, postkast 87. TELEFONID: Päewanudised 17-96, Tallinna teated, rah vamajandus io õhtune walwekord >347. Ärijuht ja kontor 311, kassa ja arweosafcond 23 54, trüki koja kontor 11 08, kauplus (Jaani t. 6) 15 13* Peatoimetaja H. Rebane. Tel Päewaleht Nr Käsikirjad hoitakse alal ainult sellekohasel soowil. pöerool, 24. muil 1?27 xxii aastakäik MM flb Näidatakse pagude soo^vfl M» 24 mail, kaks wilmast PKcwa suurfilm. Peaosades publiku lemmikud QQQQQQQQ 24. maist, suurepärane kahekordne eeskawa CORINNE GRBFFITH ja NORMAN KERRY kaasijegewusel. Ksenia Desnl ia Harry Liedtke - K,no.» Waa> Mee wsim H«,ryJtv*. Modern Mäkineid"...Porumwioassr *r,äs Tartu mnt 4 Jl Narwa mnt. 18. kõnttr. W-68. Film k.r«m«l...l.rtõma.l, k.an.1u..,!, Ižba.l j- Hagi KaMaibcrgi..mamm, _.j9!7- - SSSISGUZe»S>»SSe AIInCIICO FMFM o?n» n EÄ'?f*f -0». j. Ki. MbW Am. W»H»P'H 3 J.0.. Algas kell '.5, põhapgew.l kell Y,2. QOQOOOOO JaaSUaimda ooososo OO* 5, f Kinoteater Esfetendus! Rnfiwnmnln..GRAND-MARINA" Wnmane Büew!» T «r višmwepeew! 1 "" M fimmmmmh Saksa kunstiteos, algupärane draama Tirooli Alpidest. Naitclinal: 1) Huvitav esietendus kuulsa dresseeritud NSiteJawal : Suur drwertissement I "Ufa ' M russusü A mmm 44 koera Barry kaastegevusel. I»!) Blacfc-Bottom kaon. ette I suurteos. JH Algus keti im. MR MM BMM «MMM H H Me surma Kuusis.. --n. vi Jalokutt (Der Witderer). bawastaja: Johannes Meyer, Gustaw Preissi üieswõtted. Looduse ja loomade üieswdtted ***0*30\ Paul Krieo. Peaosade»: I... Mn Tirooli Alpidest, toredad 4 V K«ahw Oetzbwh Htiiifkh Schroth, I loodusäleswõtted, millised igaüht waimufi w^a^dorn)jäägrid ~ itodrt ' Bte?bach tmha peaksid, üleswõtted hirwedest, kaljuandrea* Weiler'..Sakküti" - Rudolf Rittner kitsedest, lumistest kõrgustest. Sisu äärmaria, tuna tütar - Helga Thomas miselt põnew. Lawastaja annab sün mefle Ceaz, tema wennatntar Bilen Douglas esimese kultuurfilmi põnewa sisuga. See- Banmgartner, kaupmees Josoph Poiarhaus pärast ka seleta taw, et film jooksis BerhtFraaz, sulane No* MaxlrnHfott. ms üle 50 päewa järgimööda.. FHbi Toilinna Jahimeestele. (Hüüe metsikusest)- T 1 mi mm I Kaasakiskuva dr. 7 jaos. Filmis näeme Kaliforniat, kus kuulsas B ffvß I I Klondikes sõnniwad rasked draamad. Suurt osa kogu sündmus- wmnisrtcmlutc J 1 tikus mängib tubli ja tark koer. * I 2) Feele eeskava publiku lemmik Tom MMx kaasakiskuvas.. MlraWa k. 1 ja lõbusas filmis. 4j Muusikaalsed ekstsentrikud Magitus KiWis linilw. la August. Tonn Mix'i lõbusad ja kaasakiskuvad juhtumused 6s. jaos. Oolfce kann. ette K. Katter. Tegewus sünnib Teksases indiaanlaste seas. Algus kali E 25. mail operetti primadona A. W. Labunskaja suurepärane tuluõhtu, tunt. baleriini Tamara Backl isikliku (ainult üks päev) ja tema balletistuudio kaast. Uus revüü-operett! Uued kostüümid! Uued deko ratsioonid! Traawlw6lstlUSed" (Kuningas lõbutseb). Revüü-operett A. W. Labunskaja ja T. Backl lavast. Põlevate südamete tants ja t. Osa võtab ballett. Suures valikus 1 heast paber is t. maitse ri k kas tugewas köites I kontoriraamatuid I pankadele, asthusiate, ävidele ja igasugustele ettewdteteie. Wattkii rikkas headuses kõiki Algus äripäewadel kel! V 26. flluftusu kontoritarbeid: Kirjutoi&patoeretd Tulji Ktejoootoga, j. wabrftotelt 9,Würstlik kallike" Seitse waatust õhe wotkerügi troonipärija elust, kelle juhtumised öises Pariisis Pariisi elanikkudele pahu kõneainet andsid. Kroon troon ja armuke? Mis walite Teie? Fordi teooria fvhuis! H* Förd annab ainet hooaja lõbusamaks äfa»ks. Igeehe soow : Kopeerpabereid. igas warwts pa r emat«st wabr fk-utest, igas kõvaduses lifat-, kopeer- ja värvipliiatseid KulwattlSAßbereefl paremateks tunnistatud Joh. ja A. W. Faberi, õhemaid ja paksemaid, poognates ja läigetes "artmutbi. Viking! ja 8 taedtleri vabriku saadused... KWSvrtvW Helrtograafet j, tindiklaase alustega ja ilma. sulehocdjaid, templi hoidjaid, kuiuratnspresse, paberinuge, sulepafd jae. TompHoäl B 6 ja -patju. Tinte _ musta, violett, punast, kopeer-, alitsari»»-, antrat- ÄWHölOßdaj.lõhken paika - taähem tiir. Sekse lõbusat waatust Harold Lloydi filmide lawastaja Rex Tayiory käsikirja järele. Peaosades: Mary Brten ja Charles Conkltn. Kinoteater Kahekordne esietendus! Populaarne GlOf*iai Kangelane suurfilmidest, Rictiard HflflhPlniOftü unes Algus kl. 5. Frank Tutle huwitaw lawastus 7 waatuses. (Meelelu ftaitsolt) S. Olcotti lawastus 8 waatuses. it Kinoteater Kaks wlimast päewa «Pathe Webnad'e» hiilgeteos, filmitud a. sinisel Wahemere kaldal. Peaosas üacques Cate«latn, Miil Itoger, Emniy LyiMli fiarles Boni ja teiste kaastegevrusel. Täitsa uus koppia saadud. Alti Al1 Armastuse la rewolutsloonfi möllus". (Le vertige). 111 II I Draama 10 ons täis kohutavat kirge. Peale selle IÕB>US Ameerika na3t 2 osas. Kassa avatud ärip. kell -hõ, puhap. ku/22. Ilfllll VI MT 26. maist suurfilm B E N-H II R". Film, mida w#ibõigusega nimetada: M ImMa hflwsaiimac. Suurep. labastus. H I Jumalate Kflttemoßs. Maurice Dekobra romaani ~Magamisvagunite B Madonna" suure menu tagajärjel on Uuema Kir janduse" lattu jäänud waid piiratud arw eksem plare. Seepärast palutakse rutata tellimistega niihästi selle raamatu, kui ka Kellennann i Yes ter ja Li" peale. 26. mail ilmub IH raamat IJättemttüjatele soodsamad ostutlitgiinosed. I T el-hraiste tä-itm4ne trp ne, k rfr e ja korralik. «BL, Jf Bpaktüme käsiraamat raadiaharrastajatele I JMekseiew 1 (Raadio asjaarmastaja I H Hind 80 meika. I I Tallinna Eesti Kirjastus-lihisuse kirjastus. I PANGE txhele! A " UDekobH GriseWn millonid. Reklaami-, saate- ning muudeks kululeks võe takse ainult 75 marka iga ande eest. Raamat saadetakse tellijale viibimata kupongi H ning saateraaa saavutamisel. IZ) Lõbus naljapilt. I 3) Spordiwõistlused Stokholmis. 11 l-l. Ml" iili- ja lnlmiimlitanpiit)a I Mil Muiata. \ Kosmopoliitiline romaan, 250 Ihk. suur formaadis. H Põnew draama 8 s. osas romaani jarde nehlsad Bltddiia#'. Film kuju- M H tab ühe ekspeditsiooni juhtumusi saladuslikus Tiibetis. Peaosades paremad Saksa H näitlejad Patil Wegener, Asta Nielseti, Grigori Cftmara ja teised. soowüawad Jaani tän, nr. 6, kõnetr. 16-B. x Pikk tän. nr. 2, konetr , B.» ae ps SwaiMWMl oma toredamas filmis' põnewas teoses l-80-bo JlltSltmtl neiu"...saladuslik mask" d " Kino KASINO" % I Bilof udus I 24. m«ist Esietendus! I I. korda Taiihwao-i I seen-, Gtether-Wagaeri, Qdori ja teistest vrabr, j jooeeiaudu, joooefofcti, ktrjutosmasinaliate jne-jne y p 0 N Gji> Uuema Kirjanduse" krrfastu sele, Tallinnas, S. Karja t. 18,p05tk.220. ü WW MM : &3S-I walged lakeeritud ja tammepuust maga mistoamööblid, tubadewiisi ja ka üksik asju, suured ja väikesed puhwetikapid Jpr tamme- ja kasepuust. Söögilauad jatoo 1 t'd, riiete- ja pesukapid, kappidega kir I jutuslauad. Kõik on aurtiga kuivatatud materjalist tehtud. Kuivamist ei ole karta * Uus tän. nr. 28, A«Merska mööbli- ja ebitustööstus Kõnet r Käesolevaga palun saata mulle hin- Waetemata UMirtt kalade peale Hinnad Hariüfcad s tugitool st, I pl. W 40 ja II pl. 25. W M Algus kell 6. Algus kell 6. W nata Teie väljaandel ilmuva Uuema A *** Kirjanduse". Saate- ja muudeks kulu deks kobustnn maksma 75 marka iga ande eest. Ees- ja liignimi: 1 Aadress; 1 I Daamide Pariisikübarad kewadmeed Harju 27. Moeäri «J. Liitse. ja olge kokkuhoidlikud seda nõuab praegune waene aeg. Hea kaup oa ikka odaw kanda ja seda on saada wal suures walikus, mitmekesistes mustrites, omast töökojast, viimaste moodide järele, mõistlikkude hinda- ZSHr daga ainult V» Weerenni tänaw nr.3, IH wflmietefirist. JII f m Ei kaswa Jukust mõisthkkn meest ega Liisist wiisakat tütarlast, kui nad lapsena ei loe ~Laste Rddmu". JBg

2 2 Rr. 14% Teifipäewal, 24. mail 1527 NSewa l eh t S9< mai õnnepäew neile, kehel on Abielud tänapäewa Wenes. H. Treffneri gümnaasiumi seltsi Waheaeg rahwaesituse tegewuses. rahalise loterii Ml. Pcawõit mk. Pikem puhkeaeg Miks ei ittcmtfe kriisi. Möödunud nädala lõpul laks riigikogu koju, et smvewaheaega alustada. See kestab sedakorda oktoobrini ja nii seega kõige tp-ieem wccheaeg, mis meie seadusandliste asutuste tegewusajal seni ol nud. Armessc mõttes üldist meeleolu, mis makit ses niihästi poliitilistes kui ka mittepoliitilistes ringkondades riigikogu mahcaja määramist eel, peab tunnistama, et üldiselt pikem waheaeg rii gikogu tcgewuses tarwilikuks kui ka loomulikuks tunnistati. Oli nagu üldine tarwidus selle järele. Meie rahwaösitustd olid seni liig kana koos istunud, Vaheajad lühikesed, nii et pea kogu aasta stadusandline aparaat tegewusts oii. See kujunes pika peale mingiks koormaks mitte üksi enesele, ei ka üksi täidesaatvale wõrmu le, waid ka rahwasaadikutele enestele. On ju tõsi, et -tööd oli mähemakt algul, eri tf Asutama Kogu ajajärgul, rohkesti. Tuli pai jugi uut luua ja seejuuves uut olukorda managa kokkukölastada. Aga ükskord peab juba eltewalmisiawast aja järgust üle jõudma, peab püüdma ka stadusand lises toõs teatama sistm. tasakaalu macksma panna. Suurim hädaoht, nulle riigikogu alaline koosistumine enesega kaasa toob, on kahtlemata see, et riigikogu seejuures rahwaesitust kui maa peremehe ilme ja tähenduse kaotada mõib, muu tudes alalise koosistumisega stadusandlistks ma sinaks, stllc juures bürokraatliseks ma sinaks. Samuti tunuewad endid ka riigikogu iii?mcd, wvõrdudes oma'" ümbruskonnast ja wiibi des alaliselt Toompea õhkkonnas, mitte enam sar nases olukorras rahwasaadikntena, waid j«ba rohkem riigi ametnikkudena. Rad lnguwad kui automaadid koosolekult koosolekule, komisjonist komisjoni, sama automaatseks ja masinlikuks muutub ka stadusandline töö. Seda peegeldawad kõige selgemini harilikult istungjärkude lõpupäe toad. Sarnase masinlikkuse silmapaistwaks wiljaks mineku särele, sa nimelt kahjatsuse awaldustes, et praegune walitsus ikkagi püsima ou jäänud sa mitte kriisi ei ole tulnud, mille Väljakutsumist nmd Kgiseks pidawat edasi lükkama. Kui aga kriis on tulemata jäänud, siis Wll kõigepealt seepärast, et selleks sisemist tarmidust olnud ei ole. Parlamentline Vastasrind, kelle soowi Valitsuse kriisi saada igakord mitte just tri mina-alseks lugeda ei saa, ci ole aga suutnud wa litsust Vahetuse tarwidust nähtamasti isegi oma poolehoidjate keskel seewõrra eneseftmõistetatoaks teha, et sellel alal suuremat energiat oleks awal datud. Wcuewnlt saab wtzeil ainm üldise etteheitega, et praegune waktsus olla wgurli>ne", kuigi kdn gele. Ei ole ka nsutmv, st teine umbes samalaadiline AoollWoion wäiheae ükmbevpaigutus tvga mingit -muutust wnks ümpoil-ntikaisse ttma, mille määvajalks üldjioontes on -ometigi riigikogu rühmade wahöbo>rivad. Muutus tülttks muidugi siis, kui Ws Ma nende huzgas ka tvöevalkond, Veendumisele tuleks, et tammis oleks tnndnw pööre pahemale poole tcha, luues uus pcchem poolne koalitsiooii Ähos soisijaksttdega, kellekte selle jrmres savnassl ikovrail muidugi järele andmisi teha tuleb. Kuid ka svda tahet ei -ole nech rühmad, kellest uue pahempoolse koalttsioom 'loomine oleks oistne nud, müc amalldanud. Kuidas ja missuguste Mchalmaadttega okeiks Võinud siis wastastrvlma svowide kohaselt kriis tulla? Ainult juhuugm ja seejuures nii, et see oleks olnud üheks hüppeks teadmatusse. Olsks wvnud tulba HWetamisega notamatm, mille K räe oistks alles ümber waatama hcchatnd, mis siis Me mõtta ttäeb. On igatahes hea, et sarnane Vrirs tulsamta on jäänud. Seda ei otlm Võllelegi -bairwls oimud. SisepoWtokihM vileks ta flii-rai tunw akaks W-ilegi segase, otsimiste ja ttrmpllemiste ajazjärgu too on halwad seadused, mille üle meie õigusteadlased imrb, nm ofeks meid ixanm Mtm juuve tagttfi too üksmeelselt nuristwad. Mitte anekdoot ei ole ühe nvd. WMsttt vileks ta aga otse HMvaSbi mõjmvud kõrgema kohtuniku hiljutine wäkjendus otse soh põhjuaä, mis Mli WgiKe tthäksid tulaua taga, et Toompeal peaks ometi paremaid olba. ja selgemaid seadusi antama, nulle järele ka ko G õlleks Memme, peatuda WlpM toiesl ühte hut saaks mõista. Ja hiljuti tähendati riigikogu PõGuse juures, mtts Praegune VoaKtswon püsima kõnetoolilt, et peaks seadust nii andma, et selle on Wnnd. OsaTt Mll ka sellepärast, et prazgrme selgitamiseks mitte hiromandi juure ei tarwikseks tovmksi-ovn mitte kilg lai ei vile, maid kelle oile minna. masolu ossneb SiÄi toiördlenm wüimstst enamusest. llheks abinõuks seadusandluse korrapärast?? Sarnased Boalitswoimd on nähtvwam sees tegemiseks kui ka istungjärkude ja nende wcchvae cmseflt wm olla Va ümasomad ja gade norma altvccheko rra saawutämrstks o«kaht hoiatoad püsilmiamad, «udid rohkem APoMu, «km laiemad ko-ailit lemata riigikogu töö süstemaatilisemaks muut mine kui ka suurema ja ka wahuma sisemise dp istaawvd, Ms ühe rühma eamale jäämine aritoleesipliini maksmapanek riigikogus eneses, -mis sea MHeR enamuse wõib alles jätta. Ka sarnase VovilÄsiooni töö peaks rohkem ühtdusandlise asutust koosolekud eraldaks kõigepealt harilistest rahwakoosolekutest. Kane ja fümmvaiatsem olema, smvrenvä Amet Sellest on nii mõnigi lord ja mitmelt poolt omandama. Sellepärast tofeb Z!M»a, Aas okgi teatawate waheaegade järele kõnädud ja kirju oamst wchaduft püüda praegust AoMltsivoni laien tatud. Selle seostamine ei oleks ka raske, üma dada, mille wastn muidugi pwmõttmsm olla ei suuremat waewa ei teeks eeskuju wõtta wanema jaa, mis aga enesega kaasa -oleks toonud mitte just telt parlamentidelt, aga paranemine nihkub roh axchuit-ut -ollust, waid mis aleks Mll senist AocM kem kui aeglaselt, kuigi ka riigikogu ringkondades sivoni wahesovoad MtoemM mnadrvud. on üldiselt äratundmine laienemas, et siin mi Mn. dagi parandada ikkagi tuleks. Seda oli kuulda eriti wiimase eelarwe harutamise järele. Riigikogu töö süstemaatilisemaks muutmine Moodsad daamid tarwitawad ainult suurema distsipliini kaudu hoiab ajaraiskamise ja ülearususte eest, mis istungjärkude liigt pikale Köitigsflieder wenimist ei lubaks. Lõhnaõli. Kötniwesi. Igatahes tuleb aga terwitada riigikogu ena IMnfttik A.-S. OdorJitHmi muse otsust juba wutüd wahvaega määrata ja alles sügisel kokku tulla. Seda maheaega peetase loo Nõudfc* Igalpool 11 mulikuks ka meie awalikus avwamises. Isegi was tasrinna ajakirjandus ei waivle sellele wastn. Kuna tööerakonnas sellega vahul ollahe, on sotsialistide lehes ainult mörlus leida, et riigi kogu oleks wõinuh kuni pühadeni koos olla. See JLpe imytage o»a tapni trwfipe neie märkus et muuda aga midagi sisuliselt, pfltetmt waheaja wastu ei waielda ka pahemal ttsival. «Lante Rõõm". i Siinkohal lubatagu aga peatuda praeguse wastasrinml awalduste juures riigvkvgu laiali- Jalgsi läbi Sahara. WWWWU mm WWWWUss matima». zs Khutasid üksteise järele kümme ratsinäsu mööda laia, liitvast MaiüncNvat oma wöikeste hobuste seljas; Ai lise liigutusega peatati hobused tancüva kõpul, k»s nad ta gmmstele jalgadele püstjj tõustes ümber pöörasid, uing uuesti kihutati tagasi tänawa teise otsa. Siuiseisse kma besse mäsfiwd nmg wärwitud naised ja alasti lapsed HLP lesid ning karjusid rõõmu pärast. Sellele järgnesid üksik ja paarissõidud, kus ratsanikud üksteise käest Luni hoides metsiku ajuga piki tänawat kihutasid, ümber pöörasid ja jälle tagasi sõitsid. Tükki kümme trummi vankusid, kuidas lv eel suutsid: mõned flöödid hulgusid, püüdes üle saada naiste ja laste wingumiseft. Päike oli juba loojenenud, fm wcchutawail htckuäel wiimased sõidud tehti, Äls ratsankud paljastatud mõõka dega õhku endi ümber raiusid. Gii» mnm Ma kõrwale tam-tammi wäljale edasi pidrüsema. Sinna me muidugi ei järgnenud, sest wäga hästi seifis meeles weel tam-tamm Gangara külas. oli üks tühi pilliroost mm jaõtt puhtaks tchtnd, kuhu ööseks asusime. Õpetajate täienduskursused üli kooli juures jääwad. Klcks eriharu tulewad tänawu juure. Tartu ülikooli juures on igal aastal olrmd täienduskursused. Wabariigi algul oli tähenda tud kursuste ülesandeks walmistada ette keskkooli asetäitjaid õpetajaid, kellest sel ajal puudus oli aastast peale on need kursused muutunud täienduskur susteks alg- ja keskkooli õpetajaile, s)a>ridus ministeerium peab tarwiliseks, et eriti maam waikelinnabe õpetajad, kes kultuurilise elu suuremate awaldustega hariva kokku puutuwad, ometi üks kord aastaski kõrgema õppeasutuse õhkkonda ilmuksid, seepärast korraldatakse kur sused Mk o oli juures ka tänvwu ja a. pandi kursustel pearõhku loodusteaduse ja bioloogia peale, Kuna 1925/26. a. olid kur süste kamas matemaatika, Eesti kultuur ja usuõpetus. Samust wõeti igal aastal Karvasse teatawad alad pedagoogikast. Ka käesolewal aastal kawatseb haridusministeerium jatkata kursustel loenguid pedagoogikast ja psüholo-o giast, mis ained tarwilffed igale õpetajale. Peale selle tuleb täuawu kaks eriharu juure: 'Eesti keel ja kirjandus ja wgliskeel umg kirjandus. Wmnased ained on need alad. millel wähem täie kivalisikatsiooniga õpetajaid leidrrb. Seminarides tulewad wõistlus eksamid. Riigi kaolimalitsus teatas seminaride su hatajaile, et kui tänasvu osutub seminaride 1. klassi sisseastujaid rohkem, kui on wabu kohti, siis tuleb korraldada Võistluseksamid Eesti kee les, matemaatikas ja laulmises. Knlnasjnudnsele rohkem rõhku. Riigi kooliwalwls joowitas Harju, Wiru ja Saaremaa kooliwalrtsusi kaalumisele wõtta kalaasjanduse täienduskoolide wöi klasside awa urise küsimuse, neis kohtades, Kus kalapwk vahwa majandus lckus etus eriti tähtsat Ha Mendlck. Kas peawad ahitustehaikakom õpilased irntfiifeethmt* Haridusmiinisteerimn Küsis põllumajanduse peawalvtsuselt, kas sel asutusel ei oleks lik muretseda lmidusmmisteerimwe kuulmvate tööstuse- ja ehitustehnikakoolide õpilastele praktiseerimiseks wastawaid tööalasid. Põllu majanduse peamansus wa'stas nüüd, vt see tal woimam et ole, sest kõik ehitustööd antahe Vähempakkumise toel eraisikute kätte. labata PonstoaiõigasliO Oe õpetajaid waltaadada. Riigi koozävawus teatas Tartu lwoliwa iwusele, et kookiwalitsusel puudub õigus wa-i bastada õpetajmd, kes pensioni on wäbja tee inimud, nende lmmäduse pärast, itma tähendatud õpetajate sellekohase soommnaduseta. Cnpido telefoni jnnres. Inglise täefom- ja toatel abiellutvad Londoni 7902 telefonipreili hulgast mrstas 360. üks Daily Ma-rli" kaastööline wõt tis omale ickesandeks selgitada, las see nwhelerd mrse kergus on kuidagi ühenduses telefonikõnede Uxchetusega. Telefonijaamade juhatus seletas, et telesonipreilite kohta maksab kõige waljem keeld, et lefoniühenduste andmise puhul telkiwat siiski õige sagedasti uned tu-wmsed ja sõprused. Ikka ja jälle laia oru Paistsid tema teises ääres Rngu otsas umbes 7 kilo meetri kaugusel Ka;w ühikud walendawad chitused ja mõ ned Musalgad. Laskusime orgu, mille põhjas oli ojakese sang, nüüd aga tühi ning kuitvanud. Aeglaselt tõusime Mööda nõltoofut Umbes kaks Llameetrit enne Kanot, mida warjas wäike akaatfia- ja papaimets, kuuldus korraga läbi Magusa hommikuse. Meel MärSke ning jaheda õhu Meduriwile. Huikas kaks korda ning sumbus. Polnud sõnu Maja, kui waatafime üksteise otsa kui öeldes:... mö leiad?!.. mtie kuu eest Touggourtis kui sammusime oma Poisu järele üksinda kõrwesse... siis huikas oaasi ta gant wiimane weduriwile! mida mõtlesime siis!.. Jah, nüüd olime Kano's. Kano on iöfig suurimaist kaubanduslinnadest ja karawa uide kohtamispaikadeft siinpoolses Aafrika osas. Ta on wäraw kõrwe ning troopika wahel. Ookeani ääres asutvast Nigeria pealinnast Lagosstst siia tulem raudtee teeb eriti elowaks kaubandusliku läbikäimise. Terwes ümbruses kas watatawad õlipähklad tuuakse siia, kust nad Euroopasfa weetaiffe sövgiõli walmistamiseks. Teiseks tähtsamaks ai näs on lamba--, kitse- ja härja-tooresnahadi wiie- kuni) kuuesajakilomeetrilise. raadiusega rajoonist weetakse toores nahad siia kokkrl, kust nad ümbertöötamiseks Euroopasse wõi Ameerikasse saadetakse. Suur Kano pärismaalaste linn on rikas Euroopa kaupade ning igasuguste ainete tarwitaja. swno eurooplaste linn sisaldab umbes 70 walget: neist on suurem osa kõik ärimched, sest linnas asub mnbes 15 äri Za kaubakontorit. Peale selle on ärilinna läheduses asuwas alewis Kano prowintsi resident ja administratiiwcrmetnikud mis asusid keset koristatud põlde ning mis koosnesid suurest katustega ja plekseintega kaetud laod ning betoonist majad. kaks on, sest Kano ärimehed maksawad õige head hinda neid kokku ostes, et Euroopasse tvcmsporteerida. Kõik aeg oli ikka millegipärast ettekujutus, et õßpähk lad kaswawad puude otsas (Eestis nimetatakse KipSHKaid millegipärast Hiina pähklatm), Mesti ootamatu aga oti näha, et nad kaswawad maa sees nagu kartulid ühe pealse Mjes, mille lehed tuletawad meele ristikheina lebti. 17. aprillil asusime mitu tundi enne päikest teele: pi dime Kanosse jõudma. BöAbse tõusuks jõudsime ühe kõrge kingu otsa. Üle..Algul olime meie noored, weidi joobnud Austria ajakirjanik A. Biollis jatkab oma kodumaa ajalehtedes kirjeldusi Nõukogude maa nmbadusest, aga paljud on, nagu minagi, jõud nud äratundmisele, et õnn ei peitu ainult wa omapärasustest. Awaldame siin neist uuema: helduses. Naisele on kodu loomulikuks kohus Abielud tänapäewa Wenes. Kes arwab, et praegune Wenemaa on tuseks. Kinnitan teile, lahutused on jäänud pal maa, kus on ainult wabad ühendused", see ju harwemaks.. Aga nad pole seepärast sugugi raskemad, eksib. Just wastupidisett: seal abiellutakse wäga palju ja wäga noorelt. See on ju ka nii kerge: need lahutused. Kui paar on omawahcl jõud nud kokkuleppele, on küllalt lihtsast registreeri ilmutakse kahe tunnistajaga kuskile registreeri misbüroosse, tõestatakse, et neiu on wähemalt misest, nagu abiellumisegi juures. Laste üle le kuusteist ja noormees wähemalt kaheksateist pitakse kokku enamasti heaga. Kui aga tekiwad aastat wanad ja ollaksegi abielus. Wähemalt soowide lahkuminekud, siis usaldatakse kõik lapsed emale, sest Nõukogude maal maasawad ywneks ajaks. Mõisted perekonnast, abielust on sowjeti emaõigused'rohkem. Ka lapse abielludes kantakse maal hoopis ermewad meie omadest. Ka seal ta registrisse ükskõik kas ema wõi isa pere leidub kodusid, kus ivanemad ja lapsed pärast konnamme järele, nii kuidas on soow, wõi ka poewatööd koguwad ühe lambi ümber, ka noori m õle mi nime all. Mis aga puutub ema ülalpidamist, Mb paare, kes tahawad elada üheskoos ja wõi delda külg-kükje Kõrwal. Aga enamasti lahku see ikka isa kanda. Kui ta on riigi tööline wõi ametnik nagu see üheksal juhusel kümne takse üksteisest wäga kergelt. Mul tuleb meele noor Nõukogude diplo hulgas ongi wöetakse pension ametiasutuses «taat, kes põöris tagasi wälismaalt. Mitte ilma ta palgast lihtsalt maha. Nii pole siis Wene kurbuseta kõneles ta oma naisest, Kes kahe aasta maal ci wärdjaid" ega..wäljaspool abielu sün eest oli jäänud Moskwasse. Tal on seal ta dinuid lapsi/ Nad kõik peetakse seaduslikku amet, ta sõbrad", ütles ta,, ma ei wõi ju ometi deks ja on seaduse ees ühesugused. Kui oletatav» isa protesteerib kaswatuskulude wäljamaksmise nõuda, et ta loobuks kõigest sellest." MiKs mitte?" oli minu weidi õhtumai wastu, wöetakse ette wali uurimine. Isa otsi mine pole siin ainult komöödia. Kooselamine sest seatud küsimus. ~Ei, ei." wastos ta elamalt,.ma kannatan raskeksjäämise ajal on küllaldane tõenduseks. selle all, aga nii on see wäga hea. Liig kaua Km kooselamist pole olnud, näidatud isa ei wö on naised ohwerdanud oma tseseiswust mees-- ta wastutust oma peale ja teeb kindlaks, et sel ajal pidasid emaga wahekorda mitu meest, pea tele.. Waesed inimesed, joobunud etteknjutatawast road need ühiselt kandma lapse kaswatamäse wabadusest! Kõigis ja igasugustes wõimalikku kvhid. ~Milline allik mebe naljmnängude kirsimik des kohtades ja ametites leidsin naisi, kes ela lmdele aine leidmiseks!" ütlesin ühele kommn wad lahus oma mehest. Lks oli esialgu läinud msstle. kaasa oma abikaasaga, kes on kuski piiri ääres Tean", wastas ta naeratades.. Aga mest wäga kõrge! teenistuskohal. ~Aga ta seisukoha pärast", ütles see naine mulle, ei wõmud ma puudub praegu Pariisi esprii. Eelistame isata astuda mõnesse alamasse ametisse ja teisi seal lapsele, sellele tsiwilrsatfiooni häbiplekile, last pvmud. Ilma tööta aga po*nu?> mu elul rõõ pagude isadega. Naerdagu selle üle, see ei tee mu. Ja praegu oleme üksteisest 60-tumulise mnle muvet. Mis me sellega kätte saada ta tee kaugusel. Iga kolme kuu särele sõidan ma hame, on moraalne eelkastse. et toetada nõrge lapsega sinna wõi tema minu juure. Woedame mat naist ja last." siis seltsis mõned õnnelikud tunnid ja need on alati uued mesinädalad... Reed ow teoortad, mis on esile kuchttmd Milline Euroopa abielumees, kõnelemata lärmi. Aga Nõukogude pwdoid omade naistest, oleks nõus sihukese..õnnega"? ja lasti heaks tuleb imetleda seda mähem, et..uskuge mind", Mes mtffle üks nõukogude ntts pole midagi ervti kommunistlikku, on eet ametnik, nende lahusolekute põhjuseks on elu siws igas sotsiaalses riigis. Tõde on, siin te wõitl>us aga mitte waba watik. Oleme waesed. hakse naiste, «made ja laste eest õige pahu. Ka tneie naised peawad töötama. Ja see toob Sünnttamiskodud, rinnalaste hoiukohad ja las sagedasti kaasa kompmatsi oone, mis waststa teotad on asutatud peaaegu iga wabriku juure. wad.. Ott olemas isegi..emade ja lastekaitse muu Wahest on need aga ka hädaohtlikud. As- seum. Mtn on Vist meeks tuletada, et stm lahutatakse Selle nähtuse põhjirst tuleb otsida osas. mv sama kergusega nagu abiellutaksegi. ~Muidugi oo naine etendas Nõukogude riigi asutamisel olen ma lahutatud, isegi kaks korda," Ales ja mängib meel täna. Nad on pahu korda muile Ms graatsiline, noor naisarst wõluwa saatnud, palju wõidelnud enese sa oma roota* jmuvetusega. Aga uks Veidi wanem ncrine jt* Me eest. Kas fee oli neile õnneks, fee ott tustas muile järgmist: hoopis teine küsimus.. kuuled häält, mis dmdvb sümpaatsena ja mis kõ puks muutud armsaks. Seal leidub fns ka mingi sugune tee hääle omanikku isiklikult tundma õppida. Mõnikord saatvat see wõi teine preili juba esimesel käistamisel ühe hääle mõjul..scho-ki" ja ütlewat enesele, et see on see õige"... Ua kui hääle oma nikuga saada tuttawaks, siis tuleb ilmsiks, et ei oie eksitud. nmg ühes teises alewikus asutvad sõjawäelased. Linn on laiali pillatud ning ilma mingisuguse roheisteta. Hallidena ja igawatena paistcwad ta suured plekk Peatusime selle linnakese keskel asuwas Prantsuse fõzawäe transiitpostis, mille ülemaks on üks Prantsuse oh witser. (Kõik Euroopast tutewad kaubad lähewad Zinde risse läbi selle transiitposti.) Zinderist saadud soowitus kvcha pöhzal pidime seal läbifsitwate prantslaste jaoks määratud tubades endile ruumi saama. Leitnant aga tea dis juba enne meie tulekust, millest otid rääkinud fiiajõnd mid mootorrattamehed. Waewalt olime wärawmsie jõudnud, kui tuli see üt lenmta sõbralik mees meid terwitama jo wiis meid enda juure, kus kostitas õllega. Olu!.. Ning korraga tuli meele Saku õllepudeli lugu. mille eest enne Jn Abanaariti kaewu oleksime waknis olnud ütsicittmmmend vead cmdum. svväl maimu-nad amm egimchss, tuil ou Pvaegmp igatsivs põh-jamiaa DwemaaMMuide ju fiinsebe pcht. NoGade järobe. Ja trirt jääb Äe avnm üss PSHMs: ta ruiswrme on «wiidbmtö MmoihlbMoSs. Aga miks ei põöua anum «puchud tlvneoured uwje tagasi? Seeparast, et nud Egipt«setz f«>l7ewad massiliselt. TichaavdÄMa Lamu wiad nende ikmc-d Egchtvse wägadä loonvadeve svõgw. Üks noor Londoni ärimees lasi enesele igapäew anda telefoniühenduse Pariisiga, armus selle telefonipreili häälde, kes ühenduse andis ja abi Aastatuchainded 'kuimiatub Egiptus vochnitivtsu' cfius sellega. Nad on nüüd see kõlab nagu mni de MchÄwsL all Need isöõwad pmms nmjud, nasjutt õnnelik abielupaar. Mumtmped. AinuAe mcchsmd nende wastu wöitvemchess on ar.seem. Pmegn tvpedme noid fel* Knhu jnäwod toonekured? nad ei. tohi pidada era-telefonikõnesid. Telefoni DoanÄuvg on mmltmmd mme pveilite rohke abiellumise põhjuseks peab ta asja «awuffit meki, waid teowvs Euroopas. Kord tew>s olu, et nad on kõik kõige kohasemas abiellumise Aoaloogilde huilgas isegi Mwammne, et doaneäirg eas. haffldb Loobmna oma vwndammst Wdie, marutud 3fsa Preilid ise kumitasid ajakirjanikule, et te puhtmnm»mm lmmuas.ja ei taha «mm Mas Järgmisel hommökul. nünnes mööda SKpöhKa- ja milliwälju. jõudsime suurteele". MaaMk on Ma endine liiwane, kaetud kuuvanud taimestikuga. Kuid sarnane maa on soodus milli ja õlipähkkc kaswatamiseks, saal oli wäga sagedasti külakest näha ning hiljem isegi üksikuid..talusid". õuest, milles asusid 2 3 hütti elamiseks, ja sama paljust ehk enamgi aidast. Kõik need külad ja..talud" elawad Äi pähkla kaswatamisest, mis neile õige heaks sisfetulekum Kuidas Nõukogude maal abiellutakse sa lahutatakse. lwida m«ve modsawaesäks ju smhurilmas Euroopat. Kuid fee punamvikakine lmstchsber Pofe Nüüd Polnud see küll ei Saku, ei Jõhwi ega ka le Cocsii oma, ühe mitte halwema Hamburgi firma ek^iortolu. Seni kui oma kraami ja poisse järele ootasime, jõttd sime oma kostitajate lühidalt oma reisi jutustada ja temalt Kcmo kohta känvcrid uudiseid kuulda. Lühikese pooletunni jooksul suutis ta kõigist wildakufist jutuäada, mis Nigerias ja eriti Kanos silmatoickävad oletvat inglaste kolomaalpoliitikas ja milliseid ka tõesti juba esimeste päewadc jook sul nägime ning tunda saime. Esimese käigu tegime kahe kanadalase-misjonäri-bap-tisti juure, kellele nende Zmderi kaaswõitleja üht pakki palus edasi anda. Ka nende kahe isanda kogudus olewat kolme aastase töö järele neljaliikmeliseks kaswanud, nagu tran siitposti ülem jutustas: see koosncwat nende ühisest kokast ja kolmest bohst... 9tci& isiandaid ci huwitanud meie reis põrmugi, waid kohe hakkasid nad tirima, mis usku me kodumaa on, mis usku iie jne. Murdugi ei rahuldanud neid sugugi meie antud wastufed. Ainuke hea, mis nad tegid, oli see, et tutwustasid ühe helweetslaste äri omanikkudega: wanapiiga mõni aasta üle seitsmekümne (baptist!) ja kaks noor* meest; need tutwustasid ühe Inglise ärimehega jne., kuni õhtupooliku jooksul pea kõigiga olime tuttawaks saanud. Tõesti kirju ärimeeste pere: itaallased, kreeklased, prants lased, Helweetslased, juudid, ameeriklased, inglased; nende äride hulgas oli ka kaks panka. Kõigi! neil on oma koha pealsed kauplused ja peale selle weel kontorid õlipähkla ja nahkade ostmiseks ning edasisaatmiseks. Heldi, et terwe Kano aastane rahaline läbikäik olewat lähemale 60 mil jonit naelsterlingit, s. o. umbes 86 miljardit Emk. Sellest hoolimata, et Kano on nii haruldaselt rikas kaubanduslinn, pole seal ei elekriwalgustust ega kanali satsiooni. Wiimase puudumine annab end eriti tunda, sest terwes linnas on kõigest B 9 kaewu, kust aga 40 meetri sügawusest saab ainult sogast, liiwast ja mudast wett. Igaühel peab olema oma filter kõlbuliku joogiwee saamiseks; wäikesed filtrid aga ummistuwad ruttu ning nii walitseb terwes Kanos alati suur joogiwee puudus. Pruu gitud wesi aga heidatakse õue, kus sigiwad igasugused putu kad, eriti just õhtused jv öösised piinajad ja palludismi te kitajad moskiidid. Walitsus aga ei mõtlewat ei wee wärgi ega elektri peale, waid leppüvat ainult nende hiigla kastrdega. mida annawad selle rikka koloonia rikkad linnad, nagu Kano. Igalpool wäljas-pool Briti asumaid oltiuo fuuhmb, et mii Unut histmiiv. <* afeiöet ug* BegU massmsm. Kvr tw-lmelnrä, ei söõtks rvhimme. sihik siru txm wuhet teha müirgitoteb ju mmsrmwg-jlbatnd ödfiufoe wwhsl, ftis fenbafs neid iffite sndffck «Ka ost Euroopasse, va meile. Warsti lmiuntnb toonedirg meäe uvnm mm* nasjutullchss KovmaLs, nagu ou seda jäba ipokjud. lugupkdmmses ja igapidi Peremees. Tõepoolest KSaS merd 2 sest täiesti wastandina waremcckt kuul «? Ž **a uringifugust respekti. JtoSUki isegi sarnasest juhust, kus ühes killas As inglane?õdud ja paljaks rõõtvitud, kohus aga süüdlase koju saatnud, öeldes, et ara sa teinekord seda enam tee. neegrite külade ja linnade wanemmle teeb kmgitusi. Nii näiteks on Kano Irnnawanemale suurpärane luksusauto ja igaaastase kindlaks määratud kingitusena saab ta 5000 naela. PSnsime ühett inglaselt järgi, et miks tehakse seda «. J,?011 eesõigustatumasse seisukorda Änwolged Oh. olewm ju kogu ilm iüidrwb uu. suguste demokraetlim-do. tfegi kommunistlisude woade. iga tung fml stumduwat sotsialismi hoole; varem jpf iuba ka fmtfeie neegritega hästi läbi saada, km et see koloonia suur waranduseauk kaotada! it.nnt fwrbs2c J"?' 1 nce& madalal are. uemisastmel serswat suguharu, mis Nioe^o ms etoal, ja Mest üll CT, tseg, Meel trmnooja - et need wõtawad kord wzitst^! loawad oma walitsuse tosina ministritena W lahefojahfe v-rlamendiga ning hakkawad istwäst rnki walitsema ja ta rikkusi kasutama? Kanos leidsime ta kirju Malaete vere u,*r Isikuid, kes õige korralikult tundsid ekwatoriaal-aastäa kolooniaid ning jäid nende kohta anda nii wateid Teiste hulgas teadis eriti vaist- fr SS?SŽ äsnst" 'wallane matkamiste põh. Ml Kefl-Aasnkast. kus ta iveel enne ilmasõda mitmel pool reisinud uhe jirnm ametnikuna. Nüüd on ta uos mvanud iseseisva suure äri hiilga osakondadega teis! J?, linnades ja koiitoritega kogu ekvatoriaalerikas, kus kokku ostetakse nähku ning neid eksporteeri. Euroopasse ja Ameerikasse. Ta on saanud Aafrika nahakuningaks. Miw õhwt ta juures Meetes jutustas ta tarivilisemaid teateid, mida wõib komva uksi isikliste elamustega. Kanos wiibimise päewal sõidutas ta m«id oma pordil Kano suurt neegrite sinna waatama.,~?l kruusane tee wiis mõiie kilmreetri kaugusel rooplaste linnast asuwasse tõelisse Kanasse, mida sagedasti Nimetatakse ka Keff.Suudani pealinnaks nt» ott ltntbes «0.000; neist on tteegnb ki,id leid,» ka bcri-veristd. st-hitc',r 4 2

3 M. m MDMnal, St. «M ' "Sakala" aresti all. Eesti-Belgia lähenemine. gewes Me ***** tefrt»l* m«iiniih(ii»sta teemata ja mm* «mmmmn* Mwg* i«tttig OWnM Mamas., lil liy- V lififmlsmiwmf lie wach-t-w». MK Pmü«Belgia tarnaga jatail. Kwlw Im whiii Eeslite. A. mm. Wm rf Mn Wtt-Wg» lwidiäiipittdii v-mchsammmhme Tn E«M Mdiw P«s44l ja BeMa umbmmimii «chsl. PAeast tee knamgas tftatiwtpi wa«>tv. AMdontZ fitulimuf no**ifo llß,li P«MMM ksm MtemH, «Ss w«gd MdteSiwda MchMch«ck«a M flte M^teiiiL AMm>gas im fmitrrm e*m am«**»«*****»##» Msem M MK jtemm rik SMHamMWe BkSOa mlnsmimm HaSpar^DN. Wälislaenu läbirääkimised arenemas. 3 fifigi Amvid ei feuiiiiaig. ZSogu lugejod mäfeioteös, am aurs 6aMa" tarm aeg tagasi mereasjanduse peavatitjuse pookt aktsiaselts Eesti Waruwrile" Ae. Lepingu järck pidi Eesti laeva eest maksma 2000 «Msterliugit, kusjuures laev Eesti Marmori" omaadaseks alles ostusumma täieliku tasumise jä rele lähed. Kaui Me ajam jääb Sakala" rügr kõigi laevaomaniku õigustega. Muu seas M lepium järele ka laeva meeskomm kajav damme mereosstmduse peap-iitsust vsimupiv- WÄis-, peaasjalikult Saksil sadamatesse tevuud. Wiimonc reis aga, naga fiiajõadnud teated ksae levad, ähvardab lõppeda õige õnaetnmalt, kmm laev Kolberg-Õstseeboedi sadamas sätevolgadc ta sumata jätmise pärast aresti alla au paand. Koha Atkstaselts,DeM Marmor" hfmkü,&&*' IHt" dslomiitkrvi wsi N.». EeM marmori veoks Saaremaalt välismaale. Seni oa GeSti Mar mork" poolt Sakickr" oswhiavast pool, s.». WOÖ ummerliagit tasutud. Sovi on Sakala" stckn mitu resti kaaduvma arest peale. pealt saadad teadete järele ulatub võlasumma 550 naelsterlingi wõi ümmarguselt ahe miljoni marga peale. See summa on EeZti Marmori" poolt laeva kattematerjali ostmisel WÄgn jäetnd ja k»»a võlg tähtajal tasumist ei leidnud, paadi,eakalale" uõndja palvel kohtu pom k««i wsla tustunistni Suva võla tasumatajstmisel laeva odsjouse mivek ähvardad ja selle tagajärjel loomalikul! r«gi huvid kauvatada võivad, sameti mereasjanduse peavamfuse esitaja, endiae tuärimees Krabo, kiires korras asja lahendamstew kohake. Sekle tagakrjl m kmdlom võia. et vshenn» riigi wmstd käesvittval jutttumisel ei kmmata. BHt last oti Mereasjanduse peavalitsuse direktoril eile selles asjas kõselemiue GeM Marmori" direktori Orvtlichiga, kellelt kohutus võeti, et ta volqueva summa kiires korras ära tasub. Kindlustuseks dõs hra Orutlich tõenduse, et ta paadid riigi hu wlv pautamatasc kindlustamiseks Kihelkonna last tc jtniwc wmrp Ä icc nirowfis nniuiowkf EeSti Marmori" direktori ftketnje jõrete tsv W võlasumma mitte 550, vaä Z6O uaästerüv gjvi, missuguue summa ka tasuda oa lubati). Zga tahes oa kindel, et autud tagatiste lod»js>si< rstgi huvid käesoleval korral ei kmmata. Ette MMsw estwesed Mailgfed teated T»Ki»ma. LA»te»nkm»ijed «me tmto&aum Mte ÄSBdoAmmi estwejes MimiS Ma löppemss. EstAMd Me bchta «knadatnattti Me ht Ta«i««a tvastmnateke uwoieufml itjmvfc Aud- G«eM«-iSIeWvM M f«ü A» «9leetel laadi. Aga umü mi Ma uacha ukfiknd grnm, km> Mt wõiwalns awaneb AstkasjalisemateSse lzbiraak «ivteose astnda, et tingimuste Ae salgast saada. AewatawaSü jsntakse nädala keskel eeltmgim«ste wormuleerimiste suhtes un kaugele, et was tatoakd ettepanekmd wõib TaSumaS esitada, ftrfj» «M «aie esitajate kaudu katte saadetakse. Paivtab tsenõokk olewat, et TaKmua «it» ettepauekut korraga saademse, k«s nead Ds Hge See too uõuaib aga mkttt Ast ettewaatak, waid oa tarwis ka teawwat aega MmMmmte M smohtade wõtmiseks. taawmse põhjalikkusega toimitakse. See oa ka sew tarwm, et ära h»sa igaftv seid kõrwalmõjusid, mis sarnaste saares awalduma kipnwad. Riikline ettenagelu k«s «saab, et sarnaste operatsioonide kand» «kas või kaudseltki rahwnsrnkliku maiaudnsmu peale mõju awaldada, Maid see peab Mabalt ja w* makkult iseseiswalt areneda torowt. ÄmdetatoaSti lngntoad miwtom# p smmas ja neis eeldustes. T«q»ttÄoPing«P«h«l d-el«-eerides o«a! hjifcep«i4»lteeti NshwssteUU»u eos on Eestr fcmm«t*s oteti s«sy lttftttetht* EesK wchwsnse me^oägdrmm. tm, mis RahwaSteWu Muttks olemme tdfe Teate puhul, et Eesti walistus Nõukogude est- peale paneb. Za Ndse peaks seda meäe toetama memoraudumi oa esitanud,»m«datee igakord, kui olud nõuawad, ükskõik kelle suh ritakse Eesti kohustuste prioriteeti RahwaStelnw ees, kirjutab Prautsuse pahempoolne leht tes tahes. Siin ei ole sugugi tegemist, «agu RahwaÄe.L^eudre": Eesti-Weue läbirääkimised kestawad kiudlast: Md» salajased waeulased seda püuawad tõendada, edasi. O«soowitaw, et nad reaalseid tagajärgi «*- mingisuguse ülirngi" loomisega, mis riikide su näksid. Aga rahuldusega tuleb märkida ühe Mi weräuiteedilc hädaohtlik oleks. Sim on küsituus mõtte kinnitamist Eesti poolt, mis mi öelda Ees lugupidamisest kohustuste tvastu, mis i*y ti# endast üle ulatub. See põhimõte peaks Se oma suweräuiteedi põhjal endi peale o«wõtnud, poolest juhtnööriks olema niihästi suurtele km ka RahwaSteliitu astudes. Waba inimene oa seotud wäikestele riikidele. Kohustused, mis uks rahloas kohustustega, mis ta wabalt euda peale wotnud. euda peale au wõtnud teiste rahwaste ühise kogu Nende kohustuste taitmiue ei ole temale sugugi ees ja nende tagatisel, peawad üles kaaluma kõik alaudaw. Samuti on lugu ka riigiga. teised kohustused, mis mõnest eralepmgust wõiwad See oa iseenesest mõistetaw. Aga sagedasti tekkida. Mida Eesti on deklareerinud, seda oleks talitatakse selle wastu, mis o«fieenesest mõistetaw. pidanud ka Itaalia deklareerima, kui tal fellcks hll Ja seda olulist tõde kuulutades»» Eesti õieti wi juti juhus oli. Seda oleks pidauxd ka Leiule miuud Rahwastcliidu kismeua. meele tuletatama, km see «ais mmstawat kow»s "Hermes" ja "Kiirmüük" jälle tegutsemas. Stmamgifec miww keelat«d sssteemi M-«e. Ei t«cha l»ob«da t«l«toowaft Srift. KSrmüuk", HermeS" jae. Sm sarnaste äride tegewus üldsuse huwides hädaohtlikuks muutus, keelas siseminister oma määrusega äride tegewu.se, kes lumepalli süsteemi alusel tegutsesid. Selle maa ruse jõusseastumisega lõpetasid «ed ärid ima te gewuse, kuid aja möödudes on möued ««st Me tuluwowa Sri juure tagasi psorasud. ga keäatnd süsteemi järele. IfaliUilirtr stwde eks <mmtdata!he kemwmdmszsiste opopststsmndegs. sbeeff*ct»e «Swe Wenega ka«plemise kindlusetusest. taubandusk omi ss oriand ile selle stchcha «mmded ja Bgwad esitama peavad. See käsukiri o«siknnähtawas AdpoMMvae sanmt, millel kahesugused põhjused võivad olla: tahetakse sellega kiirendada wälisvikke N. We maaga majanduslikke lepinguid sõlmima wõi on iee o-tsekche schitud Inglismaa ja Inglise poliitika mõjukonda kuuluwate riikide vastu. Siiski selle käsukrja punkte wõib igal juhusel kõikide wwts riikide lvastu tarvitada. Sest tarvitseb jn N. Wenemaal ainult üles seada mingit erinõudmm, mida wastaspool täita ei saa ja vahekord ongt ebanormaalne. Weneutaal valitsevat kauban dusmonopoli arwesse wõttes ei olegi ka weel ükski riik Wenemaaga normaalvahekordi kuna suutnud. Kui aga wettelased siiski ütlevad mõne mälisriipiga normaalwahekorrad olevat, kellele ttcid tellimist anda tahab, tnida ara võt ta tahab, sris nähtavasti on see käsukiri sthitnd esimeses soones Inglismaa wastu. Kahtlent-ata on R. Wene ZnMsmoncke MKM jfaiccfmla pole tfaf irfiüaöiiics fääpmnjoownilwcs... tmtefr»ntttmeft k«nnqa«t ja - XM****** M t»ww»«pe^ L«n dvttist, 23. mail. Sapte» Lmddsegh Ä ork pakkumised ulad»audberm UtS Rew-Aorgist Ae ASoudi WueteS möödunud S«Pariisist oma emaga, «Hpd kaugott &e mil j omi d» kl aur. oskeam Parttfi kestis 33% tuubi. Leudur tossis asts RamYoagis. Tolestmiööne pesti RnOy leudu Rew-Yorgis reede hommsul kell (meie vaadiopunna kandu (Jnglismaat). Kopti» Tehakse et Audberghi jfmmvmt M> aja järele fell 13,52) ja maandas Pariisis fat wrfr; saimmswie. bmgh sai JugjttsmaM pakm päewa õhtul kell 22,22 (meie aja järele kell 23,23). me, wunde hnlgos BrM Shnministrilt str Samnel keskmine kiirus oft 179 kilomeetrit tuums. Le Bonrgef lemmwam tuki KuLbergsiile esi HoareM. Kontos BrM lendnr str Wau Eob Souboaift, 22. mail. New-Zorgist tncka tokse: AmeerSa au päris rötomjoowostuses Lind- meseua Suue soowima ühisrißde saadik Hermck. ho«lendas Porrist, et «muriöa ametovenda tstkleumr wõeti Le Bourget' aerodroomil kirjeldama ItURI ItOTHuDO. Hmghi lemm pärast. ta juubeldusega tmtstu. Lendur ou kutsutud ukskmk Pariisist, 28. ranel P««B W»««-. Niisuguseid psdusiufi en o*e missugusel Ameerika kaubalaeval anwssraaa lo rsos kestab edasi waimnstos kapten LmdberM A«eerikaS kunagi warem uähtud. mmestmmd larwu pärast. Julge lendnr o«õu. ESe õõsel uksi saadeti Audberghile Ac WOO dumaäe tagasi fiittma. õuuesoowitelegrammi... Iga Ma, iga alew, iga nejoome sammd ka Rootfi kuningalt ja Hispaania Pariisist, 22. mall. SSuum AmeerSa kmängalt. Samuti on Mussillwitt Snuesoomite Km» Põhja-AmeerKas rõkkab rõõmust. Jgalpool leuduri kapten Nudberghi õuuelikust maandumisest imetleuckse ja SKttatolse jäget >si-u legramm tulnud. Pariisis käis kapten Lmdbergh Le Bourgef aerodromnil wõeti fiiu eile õhtul suure "kadunuks jäänud Prantsuse lenduri RungeHeri Idust". Loudouist, 23. «mil. New-Yorgist teata wamrustusega wastu. President Dsumergue saa ema umtamas. Nagu Lmdbergh jutustab, oli te tis bche õuuesoowselegrammi president Coolid mal lemm ajal HM Sm. Mtmes kchas kattis takse: LiuÄbergHTe tehakse telegraasiteel väga pai ju atoasewaid ettepauekmd. Rii pakuwad temale geäe. WaliSmiuister Briaud palus Prantsuse saa udu maad. Musie-hiMd dollarit, kiuouhiug dikut Washingtonis edasi auda Ühisriikide wakitsu Pariifrst. 23. mall. Prefidmt Don dollarit, teatrid dollars, raadiouhiug SV sele Prantsuse waktsuse õunesoowid. Prantsuse wä mergue möttis kapten LncklberM attbientfile ja tuhat dollarit. Ka ajalehtede ja SrsiMMte poolt lwumnsteerimm hoouel ja miuistrtte uõukogn «st Nmutas tema rmaate arlleegwm nss. mehe majal pandi Ameerika Rpp lehwima. pakutakse temale suuri summasid "The fool" lendas maailma suurima, hädaohtlikuma lennu nende tähistamme to-oib laiädast tööpuudust Ju-g -läe mastnawabrtkuies, eriti riidetöõstuse-masmate ockal. Nähttnvasti toodab Wenemaa selle surwe «Avalausega Inglise suurtöösturite wasnisetsmtst ttnkta Jnglise-Wene bidlöuwiccttfife Metaanidele. Wene wälisminister Dschttsch«M Moskwas ou ka arwamist awaldanud, et lmäfi mõlema riigi wahel vah«w«l teel lahenda Ne km* fcag Liwdbergh vüga madalalt ta iewratf oli i&a veel waga koo-rmatnd bensiiniga ainult 80 meetri kõrgusel, aga wäga juure kiirusega. Lindberghil oli kaasas rentfoeis 2000 liitrit benfimi, millest pidi jatkuma 4400 mn-kliseks lsmucks. Naw^Dorgi-Pariisi vahemaa on 3600 Miili. Seega varustas Lindbergh end meel 800mKNise kõvwalekaldnmije või viivituse javck^ GeppM«d p-gwöipkchck.^ Millise ävewnsiga Ameerikas jälgiti Lwd berlki lemdn, võime meie vaevalt ette kujutada. Utz' näide: Pesti hooaja põnevamat poksiwõistlu-st Sharkey ja Maioney (eelwõistlm raskekaalu Sharkey võitis vi venixil rosti dä) vahel. Enne võistluse algust tõusis miimewhande pealine wo-atlejashuß vahekohtuniku meelstnlewsel MM. paljastas pea ja viibis Mm ratßoek vwkksis pottves Charles Lindberghi «-< fod, tfee fort" Charles Lrudberghi hüüdsid to toudamad ametiwemmd tke Lool'iks", j. t hulluks, psösa seks, narriks, hoolimatud hnldrks toma Pwa kõnekäänuks muutunud hullu-õnrte pärast. Selle asemel, et' enne oma pöörast lendu end põuankult ja hästi wäljamagada, Ms ta kinno Ja selle asemel, et enne starti korvamukt Mo, neekas ta käies ainult ühe sandtvichi wmese Khaga sinamikesi% _ Ta on alati kõike teinud lapstrkfftifc. OEptitas la oma lennu lapseliku kerguse ja hoolimatusega. Aga, wvib olla, õnnestuski tal ta pöörame ette wõte ainult seeparast. ärgu mmäatoga, at StodbevM joe TriTlwr" '''O: ttagu mmäas teda pubkrk, akt tehsäim W^cSv laichwe. - a-: r * *. Da kasil. - ' Ta waike hull õnneiass ~Patsy" M toeel wämojel silmapilgul maha jääma. snudberh armastab oma wäga ja kartis, et sel tuleb lennu aja! kulm ja Mi nut aega «me lennu algust ulatas ta,patsy" ühele oma sõbrale. Aga Patsy" rabeles lahti ja ronis lennukisse, oma peremehe Mure tl^dsi M tegi ese beiumwalponffei protokomd Kkirmüüai" omaniku AutS Auuiko ja LÄa! t.»». 12 afuwa Hermesi" omaniku Meta Grüu bergi peale, kes Me tegutsesid kuuougidemsssi Moskwa diplomaatia uus manööwer. N. Weuemaa lehed toowad kaubandsskouns savi käsukirja kõikidele kaubanduslikkudele chws tele välismail otsekohe lõpetada uute tellimiste andmist nendele maadele, kellega wõtmakik ei ole mat normaalset kaubalnduslikku läbtkaimtst teos kada ja kellega puudmvad normaalsed diplomaatlknd wahekorrad. Nendele maadele anda katvat s«ud kaubatellimised pidavat antama teiäebe maadele, kellega wahekorrad soodsad. Käsukiri AI sb, et viie päeva jooksul kaubanduskkud esttnsev kestis Ute tnnbi. mus 179 filmmettti LW»e«M Vewati-ck juhu msfl UllftwAÖööfc je Ott arwata, et wawewates tmwfe fiw Eesti eeskujuks kogu maailmale. Teatawasti asutati ToKiuvaS «Sai aeg ta gasi terwe rida ärisid, mis tegutsesid kupougide müügiga. Kupongide ostjad said teatis arwu pöe tite edasimüügi eest asjalise Preemia. Alul saidki mõned isikud preemiaid, kuid wnmased kupongide ostjad oleksid kindlasti eudi rahakaotauud, sest ku pougä oleksid lewiuud üle rngl ja ostzat poiäs «mm leiduuud. Ametiwõimud ristisid sarnase füs teemi järele kupougidemüügi lu«epallisnstee mss", mis Ägab wäikesest asjast, järkjärgult hm reueb, «agu lumeküdeke mäetipm weemma haka tes lawiiuiua orgu jõuab. SaruaMeD? ärideks oift Tauiauas, Pöörase ookeaniwallutaja wõidutee. «Ae järeleraakumisele wõetakse. Ja ml nad M lendasid kchekch, poifike-len d«r Charles Linbbergjh ja ta lemmik Lembasid maailma suurima lemm. Muult kahe kest. ülal ainult kaemas, all piiritu ooleanitõrb, lained ja õnnetute prantslaste, Nungesseri Ka GM, warjnd... Charles AndbergM oki ainnit kals wmma >ktst: jõuda EnroopaHe ja mstta wastu teave maailma imetlust ja amsvaldnfi, wöi hukkuda, nagu hukkus Nungesser. Sest ta oli onne leuroi algust oma lennukilt Sõrwaldcmud sä>, mis oleksid aidanud jeda hoida, mee peal. 9 iõvdlld sihile. K. Toser Itaalia kuningale wo litused esitanud. fwitnff*8 mõttis bwpfidml mõõtu meie saadiku Roomas K. Toseri, kes kmnngale esitas omad molitused. Küwlifi merelt. KuuldawaM Mastawad sel jumel TaNaaat ja Saksa söjalaewad, kuigi nende Ma da loodetakse. sõidu kohta esialgu täpsemad teated pavdmoad. Uss koraldus VavbanduseMusbele dahcck» J«Me ÜflÜji ott oodata jmmikmll. mathveerida Wone tellimiste tähtsäft Jnglis Eesti meretväelnsed Läti allivee mcud. Inglismaa ok Wene stsseweos läinud aaslaeivolte mest M efimesä kohal, Md samal astel ott JnASmaa tele. ost«d fmrvsm Wene kaupade owa, et Waae maal sa suur kaows oleks. esimesil päemil on SRtaniõ Mid see käsukiri waliskaudandusemastääe susmiam kohale jõudnud allmoelaewabe ülewaa riiwab ka Eestit. Wettelased lm mtänel tus Läti presidendi poolt. Sel puhul oa simrem kõrval oma amettistes häälekandjates rõhutanud paraad, millest sellekohasel kmsil muoamvasm ka tagatislepingu läbirääkimiste puhul Lätiga, et meie meremäe esitajad osa mõtamad. Eesti kõigiti wastu seiswat normaalwahekordade loomise! N. Wene ]a Balti rttfibe wahel. Wenela Rahwuswahelised ratsawõrft ied ou isegi korduvalt meid nimetanud lused Poolas. tve-newasta-se poliitika tööriistaks. Kuna wiima-ne SeM ratsawäelased ei saa osa mätta. k-äjsnkri mitte majanduslikkudest, maid poliittm test kaalutlustest tvälja läheb, fiis loomulikult et Poolas korraldatakse juulnikunl rahwusmaoie ftrn raske põhjust leida ka EeMs ebcmor HMM ratsawõistlnsed, millest on palutud «sa wõtma ka Eesti ratsawäge. Kltna mere ratsawagr «micsaweg OötinginMstdU". Soe näitab, km kindlusetu ait majandumk pole aga hilise kowade sa ilmastiku tõrtii saanud end tarwilim Ge MliMstada, ck Mda kugt MdMitwme N Wememaaga Wastn wõcha. '* " Wgi 'stwduä»äe peahe. m OokeautwõWa kapten EhurkeS LinUbergh. Amukt 80 «eetri kõrgpjes. AeropSaan, millega Charles Lrnddergh lm dos, oli Ryam Seda knksnü maimuks". Ta lemm ajal osd KA Ameerika rcmdw smmmd wahetpidamata ühenduses Ameerika «vnja kõigi Atlandi ookeanil wate laewadega. Tänu sellele sai AmeerSa pab lik iga weevcuch tunni järele uudiseid LindbergM. Ainult lennu wiimäse poole ajal oldi SrewÄse? in kartuses. Sõjaminister Dartns. SHmnmister kwdval Reet sõitis te#woõhtche kiirrongiga Tartu, kus ta MapäewÄ wims imoiliididepäewa pidustustel. Min-iÄer jõuab täna homm rknl Ta-llinna tagasi. Mamenew sõjakomissari teiseire aviiw. KeflMdejaatwa komitee otsusega 20. mm au Kameuew määratud sõjakomissari teiseks asimt jlcks, jäädes ühtlasi fijmwukogu esimeheks. Krrjtttiknd eksamid wõõras keeles. EUe peeü KSigis Eiestt kesddoskdes MchaWde teesis mõõvas keeles, mis kooli tsüptstd ja wshsmusrail)wuste koolisid arwesfe mõttes ws-ifid ova ksdues keeles: AngKsi. Saksu wõi Prantsusi ksekcs. Teemideks os Mmste-erimu a««md kaks üldteemi:.mikene" ja.muu ema" Zdolmas «sm oli jase jutustus: ZSaplisi keeles Mpmanni õpperaamatust. 2. ja>m, sasfa neeles Kanni lugenrisraanrat.. t. jagu (2. roüljaaiwe) ja Prantsuse keeles A. Iverse-wi õppe raamat 2. jagu. Teemrd said koolijuhatajad laupäewal kätte kiu-«rprtsierrtud ümbrikutes. Gi-le eksami algul awas igas keskkoolis õpilaste ja õpetajate juuresolekul kool'juhataja ümbriku. Teemtsid ei tunuud koolijuhatajad, õpetajad ega õpilased. Ümberjutustamiseks määratud lugemisiükki tohtis õpetaja uimllt üks kord ette lugeda ja kirjatöö kirjutamisel et tohtinud õpilased.-w-mntada imaraamawid ja grammatikaid > meb Md w-uad. mida nii pahu korraü Aud betshi kohta. Ameerikfcefeb olid taielikus teadmu ses, kui suur o-ki Lindberghi riisso. Kihla «vee tud' aga arvamised, uagu terved sihanisid, otid 90:l0 õnneliku päralejõudmise ttws> tn. Iga mootoririke oleks «luud lindel surm. Iga närvi- või kehajõu Aesittlem-me, iga magamise vajaduski oleks owud kindä, paratamatu prrm. Staa udu, iga Vrwalekaldmnine bounus õieks tä hendanud bensiini lõppemist ja jällegi hakkump m»«s. Wõrrekdes Nungesseriga oli Lmdberghil eeldus, et tal oli tuul seljatagant ja vististi kohasem len-nnk. Aga kõige rohkem uskus Lind bergh ja ta austajad ta, Me *fee KM Ftysr^< poisikeselikku õnne. jee ei petrrnd teda ta u«m»op feamts". pöörases ettevõttes lennata peatuseta «fe Attaudi. Waj»r R«ud Moskwa sõitnnd. Veski PjowSeline Maja MoflwaS nwejoc Muld szäis wchöewa õwch rongiga LaKHi oma ametikohale. Kamnm kwk feecfostefe DR P«eg» Ämmud znmsracrmat: kombejuht hällist ha«a«i. Taimil õpetus häist lommetest, wiksaktrfest ja Pee, nm toonist k»m mimeln awelldnstes. Osa sisu nimestikust: Sundimine. Ristsed. LeeriHüha. Kchlus ja vruut-> nõii. Vemtewäkk sa miügliõbtu. <sünnipä ewad, annerised. lilled. Haigus sa õnnetused. maius, lein. Head kombed sa ienstond. Valtne ilme üldse. Rääkimisest sa kunst lvaikida, vaar sõna westlemisest. Külastamine, Vastuwott. sknr,ed. Äodukülasws. Lauas. Seltslondlised lõbustused. Pal lid. Tantsud. Mäng scltskonnao. Riietun, sa jalutuskäigul. Kontserdil za teatris. Rai tl. laota sa teenistuse otsimine. Kohad eramajades sa arne.. Rahwnste konst>.'d. Hea torn kirsa!nes kirsadest üldse. Teated. Palwed. raini, jmtsed. reoo-witused. Vabandused, tknuesomrad. Kaarninde awa.dus. Kirjade wäline kuju simnzelt. Krrzade wakunu-, ja palju nnntd. 288 suurt lebekülge, hind :!>'! n'.ar?a, loites 3 marka. Müügil kõigis rami-a-nkanolur-e.. Peatad-:: G. Pihlakas ja Pöiad.?ai!mn., rar' r.-n. Raamatu hinna saa-.ale.e raar-rrr pr tuludeta kralia. Harel-na.n.?ga m!. pat.-.n'...

4 4 M. B» Nile«a l e 5 l TeifiPõemÄ, 24. meil Wfft NaMerahwa Ja meeateralnn Genfi majanduskonwerents. Järwa maawalimised jääwad jõusse. I kübarad J K»«r»t«pe wenetatfeen Genfist, 21. iwkl Aahwnswahelise ma janduskonwerentsi tärasel ennelõunasel Koosole kul arutati Nõukogude del-ega-tsioon-i ettepanekut, milles nõutakse komverentm majandusliku käimise soowitamist Nõukogude Worwga kapi laiiftliku süsteemi ja kommunistliku süsteemi täieliku üheõiguslust alusel. Nõukogude delegaot teatas, et km Wone nõudmist täielikult ei rahul data. siis lahkub Nõukogude delegatsioon konzverentsilt. Loucheur seletas, et krmwsrents ei lase end Wene uttrmatumist heidutada. Prae stu-ne konwerents on majanduskonwerents sa seepärast ei ole temal Nõukogude watstsust tmv austamisega mingit tegu. Lõpuks oki Rõuko gude delegatsioon nõus ühinema Hrgmist leppe sormeliga: Konwerents, tunnistades maailma kaubanduse uuesti-jalnleseadmise tähtsust ja hok lludes kindlasti poliitilistesse küsimustesse sega mast, näeb kõigi siin esitatud maade oscnvõtus erinegu nende majandus süsteemid kuidas takes head ennustust kõigi rahavaste rahuheks kauban duslikuks koostöötamiseks. Komisjonide ommnded wostn wõetud. cnfift, 22. ma iil. R a hwa swah e l i ttc ma j anduskonwc rents pidas lau päewa õhtupoolikul täis koosoleku endise Bolgia peaministri Theuuis'i juhatusel. Päewakorras olid kolme komisjoni aruanded. Esimese kõnelejana esines kauäauduskomisjmü esimees Eoli-n (Hollandist), kes kaubalepingute ja tollitariifide küsimustest aru andis. Kõneleja toonitas, et komisjoni aruanded on ühel hää lel wastu wõetud, ehk küll mõned delegaadid üksikute punktidega nõus ei olnud. Järgmisena andis aru tööstuskomrsjoni esi mees professor Hodac (Tschchhostowakkiast). Ta peatus pikemalt tööstuse ratsionaliseerimise küsimusel ja rahwusivahcliste tööstuskartellidz loomisel. Viimasena aruandjana esines professor Fraw gesch põllnmajailduse komis joni esimees. Ta kandis ette selle komisjoni wastuwvetud resolutsioonid. Seepeale algasid waietuscd. Prantsuse ame liühisuste liidu peasekretär Zouhaux awabdas kahetsust, et tööstuskonnssoni poolt ette eiots rahivuswahelist kontrolli tööstrrskcrrtel lide kohta. Nõukogude delegaat Htntshuk teeb tingimusi mõnede resolutsioonide kohta. Nii sele tas ta, et Wcue delegatsioon ei wõi lubada konwerentsi töö jätkamist Rahwasteludu poolt, sest Venemaa ei õle Rahwastelirdu liige. Prcmt- sstze pmutiwseltside estlaja lules Gautier selgi tss ühendusi põllumajanduse ja tööstuse wcchel. Ameerika delegatsiooni juht Nobmsou seletas, et Mnserika delegatsioon ühineb kõigi resotut sioowidega, wäha arwatud ainult resolutsioor» tõöstuskartellide kohta. Wene delegaat Sokol mkow waidles töõstuskomisjoni aruande wastu. Teine Wene delegaat, professor Warga, arwus tas põllumajanduse komisjoni tööd. Hiina est tasa awaldas headineelt selle üle, et kon-we rents pooldab täielikku üheõiguslust kaubale pmaute sõlmimisel. Prantsuse delegaat de Peyer rzmhoff ja mõned teised töösturid waidlefid k«r temdc liig laialise kontrolli wastu. Niiüd asuti kolme komisjoni aruannete hää letamisele. Iga aruaiiide wastuwõtnnstbe järgnes elcnv kiiduamaldus. Aruannete wastu hääletapd ainult Wene delegaadid. Kon me ren t s lõpeb arwatowasti esmaspäewa õhtul. Genf i st 22. mail. Eilse hääletust kohta leleta rakse Nõukogude delegatsiooni ringkorrda dest et Wene delegatsioon ei ole oma wastuhää letamistga sugugi umbusaldust tahtnud awaldada neist, kellel korda oli läinud kokkulepet saawutada kapitalistliku Dsteemi ja kommunistliku süsteemi koostöötamist sormeli asjus, mis üldaruande sis testhatusse mahutatakse. Nõukogude delegatsioon hääletas wastu seepärast, et komisjonide resolut sioonid tema waad etele ei wasra. Wenelased la sewad aga läbi paista, et nad on nõus üldaruan de poolt hääletama. Inglismaa wöit Genfrs. Gonsist teatatakse Voss. Zeitungile": Inglis maa on terwel waejoonel wõitnud, Prantsusmaa on alla jäänud. Küsimus, kas Balfour wõi Lou chour, on juba otsustatud: Sir Artur Baksour cm mängu wõitnud. Wab aka üba u duse ettepanekud, mille heaks inglased wöitlesid, on prantslaste wastuseismisest hoolimata peaaegu ühel häälel wastu wõetud. Rahwuswah eliste kartellide, kontroll ei ole läbi läinud, nagu prantslased seda on soowinud. Rat sionaliseerimhe ja teiste tööstnsknsmmste uuri imsest ei oie palju wälja tulnud. Ka ci asutata Genfi niisugust masandusamc tahtsid. Ka ses asjus on täidetud Inglismaa soow. Inglismaa wõit on tulnud sellest, et lihisrii gid olid passiiwsed ja Saksa töösturid toetasid inglasi. Seda wõitu wõidakse siis fa lugeda Sak samaa wõrduks. Ja Prantsusmaa lüüasaamisest wõidakse ütelda, et see suurendab lahkuminekut Prantsus- ja Saksamaa wahel. Küsimus on, kas Saffa delegatsioon õieti on teinud, kui ta omvast ühemlgm on köitnud Inglismaaga. parimaid Kongressil peetud kõnedest selgus, et keskerakond arammilnii J Ostke ainult maaifana oi soowi Preisimaal walitsuse koalitsiooni muut mist. Teatawasti o-n Preisi walitsuses ka sotsia listid ja demokraadid esitatud. Berliinist, 22. mail. Maaliidu kongress Dresdenis nõuab suuremat tollikaitset põlluma jandusele. Muuseas nõutakse kartulitolli körgsn ž «Pnrlophon" damist kahe marga peale toppelttsenworilt. Itaalia nõuab liig patju. Berliinist, 22. mail. Nagu Viinist Lea tatakse, katkesid Numeema-Itaalia kaubalepm-gu-läb-rääkimised Itaalia liig suurte nõudmiste pärast. st, 22. nmil. Budapestist teäaungari parlament ratifitseeris kaubaie pingu Löuna-Slaawiaiga. Wenemaa äri Itaalia ja Austriaga. Berliin ist, 23. mail. Nagu Moskwaft teatatakse, käisid Itaalia saadik Cerutti ja Aust na saadik Pohl Wene kaubanduskomissari Mi kojani jutul tellimisi nõutmnas oma maadele. Itaalia saadikule seletas Mikojan, et Nõuko gude walitsus on malmis oma ärioperatsioone Itaalias laiendama, kui Itaalia selleks piikaklausi krediite wastuwõetawatel tingimustel w bab. Austria walitsuse poolt olewat juba lubatud kauvakrednte kindlustada. Kownos endine bindrnlstnnbi ulent wnngi wõetud.. ii st, 23. mail. Chioago Tribune" teatab Ruast, et Kownos on areteritud Leedu sõ lawae kindralstaabi endine ülem kindral Kke chmski, keda sandistatakse Leedu sõjaministee riuml lalatokumentide müümises Nõukogude laat konna ametnikkudele. Hankou wäed wõitnud? 23. mwril. HanDoust tsaitapunaste wäg«de stchataja tsatab. et tema waed o.n wastastesse Dshangttsaos, SWW. gls?a HoshuMhengis «kallale tunginud. Need Mm MWKt asnwad kõik Hmuont pvowintsis Dshena t>hou z n udteesõ lme pivtkonnas. Svda sõänipukäti.rfsnfistefsvolee' ja nende, elektriga sissemängitud plaate, milledel kõrwaldatud igasugune kahki. Järelmaksw&emaklatacM H-J. Tormolen i no. Tallinn, Haiju tän. 37, B»rgi hertsogipaar Austraaliast lahtunud. 23. mail. PertW (Eäänc Uustraalms) teatatakse: Pargi hertsog ja hert sogm-na, kes Austraalias käisid uut pealinna Canberrat awamas, istusid siin täna laewale, et Inglismaale tagasi sõita. Oma rahkmnisläki wses ütleb hertsog, et Austraalia rahwa truu duswäljendused kuningale on teda siigawam liigutanud kõiki tema ootusi ületades. Misstsstppi ajab meel 100 tuhat nnmest põgenema. Londonist, 23. mail. New-Orleanfist tea tatakse Times'jle": Atchafalapa tammid Mac Greo lähedal ähwardawad murduda. Umbes elanikule anti käsk oma kodudest lah ' kuda. Maawärisemine. L ondont st, 23. mail. New Yorgist teata takse: Seismograafid WaMngtonis, New-Orle ansts ja Ottawas registreerisid eile õhtul tugewa maatväristmist, mis kestis mitu tundi. Maa wärisemist keskkoht anõutakse olewat miili kaugel. Uks telegramm Ottawast teatab, et maawarisemine wõis olla kas Hiinas wõi Tihin sis. MKÄrtpaberid Berliinis uuesti langenud..berliinist, 22. mail. Laupae ival oli Berur.n vorst! ialle paberite langemist margata. Mv-ned paberid langesid kuni 8 protsenti. Terwlsholu nsdalai tugagu Igaüks rahwejik-arstiteadus)ist ajakirja ijerwis". Warske number ilmunud. Saadawal sjalehemüüjaiu. Wst sßaiitfus M «MBkllk' M usjös mm. Mi teihiiml. Bcr-liiinist, aa. mm. Wgst.mÄMer GazMci" tocvtä harubas Briti rübgtt&riitfe konti toe niöödimud oot SBenc küsimast. DaÄy Ex press", kes tsöseisew w-cmameegne -leht, ei haslda ioahkhovva katkestamist Wenega. Tema anwades kammtaks sellest kõige rohkem Briti tõösitius Wa>- litsuse keskcil imiwad am»ami>s«d ses Msimuses lahist minew-at. Qbnst on ooduta esimaspäema õ>htn>s Londonist, Al. micril. KuuldMvasti ei oie mabwns weeil oiwussle ijõndnod, missugust isevsu-- kohta Weue Wsimnsts wõßa. Evening Stan dardi" temel arwab wcilissekretür Chamberkaiv, et läbikäimise katkestamine Moflwaga on mööda pääsematu, koguni foowitawgi. Srmrem osa»»= ntstreid pvoldmoat kmestmmst. WwlAsns tegewat oma ohuise kas osnrastpäemal wõi teisiipämm Londonist, 23. mai!. Täna hommikul tuli walitsus kokku, et uurida tokumente, mis ~Arc õsi" majast leitud, ja läbi waadata seletust, m-illega sisesekrebär homme alamkosas esineb. Ka Välissekretärilt on homme alamkojas seletust oodata. Wm elus cd walitsuse seletuse kohta alga wad alamkojas neljapäewal. Wastus Rõudo gude ivalitsuscle saadetakse ära alkes päwst se da, kui Valitsus seletusega alamkojas on esi nemrd. Nõukogude walitsus mttd mm Kulla Londonist lira. Berliin ist. 21. mail. Londonist teata takse, et Nõuk agude ivamsus on oma Kulla Inglise pankadest matsa matnud. peetakse swateegiti.m wäga tähtisas. Kolme 132 tnft sulvekoloomiasse. päewases 'lahingus olewat HanSou wäed Dsharm Wbrumaa lastekaitse ühingu juhatus wõttis 14L tsao ja Sipingi wall-utauud, otkupeertdes Hunio jõoäänse terriworiumi. WaMMwvt olewat Ao ettepandud lapsest 132 last keloomasst. Nanva-Iõe suhu, wastu. Wastu wõtinata jäeti lapsed, kes tenvrs tanud 3000 meest surnuteiua ja 5000 meest wam tbseä eeikst rawitstmst nõuawad ehk kelle elukombed gideml. SchcHawgM otewat HanSou wäed saa- uud patju kcchurewd ja AMpikdHaid ja suur hui? head ei olie olimd koolis ehk k o tsem tas. laslkcmooua. HaMou wäed olewat kaotanud km Wirmnon wollnsekretüride pest 700 meest. Hainõm eelwäed olewat juba kursused. jõudnud DshmMaÄowni, mis chub TaHaho jõeil.. Raiuveres, maawa litsust saalis, mstsmnad malla IgMches m.see slm«k.h«mtj fökärtl «kui ta stdretarvde raamatupidamist Kurfvstd E. maakondade ühije «WMÄ. > «W jchv-wi H. AMHM A, «Mj,, Uä»aif «' t*r«<rt>*t*es{ 'J*ft.? i"0"*1- A«- or mgitohw mmmiste fcmitet wm«ik Ssnajalg riigikohtule wtchaspvol Sohtmstu remrhamkaelmse. otsustas iöi e projdmaa, fäsegi rjda farimß. tes asjades Rakmeve-Paide dtfufc tü laimud maamowomdr Wailimisteaa histada jpt m«g Jnder mitte kaetntfežt, pocf* rn fcdterb^k^ttä; fei eunoagsed MmvaatusM fõcujalikifefl. jwjfemf amaikamttoe motmif SSnajMg. Teaeli Kolmanda asjana tirlt harutusele Sõnas al-a ftä wötfid kohtmämiyist uwlimkkudena cha SS Railwere-PaÄe rahuwgu otsuse wrma poott adwoäm Kaldus st, siseministeeriu peale Wemiuistoerimni mi esrtajana admotaat ReiM. Jänvamaa molikogu malimiste wastu tõs. ofmes wastaspoolewa ka teistes aäa poolt tetus protesti asjas. MÄetamasti nõuä-is ka siss des..nagu achaoimest teada, tühistas Järmmnaa lnmister wakmiste tiihista-mist põh W-Älmlswmltee esitatud nimekirjadest põllumeeste, jusel, et Wesolemal juhusel ei ole sugugi Whtis, ia rumentmnude nimekirja, eesotsas nmpt wokm? täita kohtus seletas, miugisugusc SüüMtlga ja põllumeeste kogude nimekirja ees PÄiitiliss partei humid, maid seega saaks rahwa otfas Jniwmwttega põhfufcf, et tähendatud nvme«kaselt maarata. Oleuzat tmeäi sommtawtena esinesid iskud, kes ise teis loomalik, et Wkud, kes kandideerimad ifc ühe? nmwkrrjades ka-ndideerrsid. Tähendatud nimemmekirjas, ka sovusiiajatona mõimad esineva te webuse, kui ka siseministemmm ses MMeKmas ja saradelt nmutuks nende nmha Protesti põhjal WhtAas Rakivvre-Paide tõmbamine rahwa tahteawalduse takistajaks. Ka Mmdatud ochch: ja stmmti ka Jämmmaa «M sekkes asjas otftrstas riiwohus Rakmere-Peide otsuse tühistada ja rahukogule esitatud - otsuse peade asttas ssiemnnsteerimm Protesti tlvgaiarjeta jatta. Kuulmata lood Wiljandi linna haigemajas. Sotfa soost arstide..tanaetastcod". MõM aeg baqchi wawzsesid WrljMudi &mm vaagitakse. RsGateDWiiMMe päevaga ei oie Ha I%'wjttf õige omapä>väod ftmtbeb, mis tväyist lifflh stmogpciävr öa*t ija SifDttcow1tNkUsid näitaja, et Hui haigomasja.meol ei oie, sits i&älpb defcmid leiemnd, itxjqjv yee lähemas tioleioükus Ue wõstajse". LtewÄMeG os-utuwad scvksa sm>st mmrd, kes aiana oma õramage-- imifc jääsele talita) ü> ja hatgemaja opereerrmäe OTmauc ka oana wöiffasüpoolt foor äwitofcet ambfiib. Gt sammme linna Mamardusite Sa lnwun-ne MiÄws hmmdes AlSagi larbcmna-w. uäh!ws oli, sellest anämsi-d mõnedki ZvMU!kssis.M>, Nmid paiüjas märaaamme a wcvaõlemme ei toamrd oodatud wiääriniähforste taidumist. Alles wiilnnuid hmawaarft dir. J. PriSZo or doimiatamlks-akrmgits SuHumrissga astuti wkinvaist Jörrnnrannlt. ipom 'Mdili Kamva HaSvide eest iwiäsja ja loodi La haigemajas soow?s toime Sorid. LommF.ik, et seas- Omnibuseliinid Järwamaal. Wmes mõnegi WsHoost ametiwenna wimed ükhe OnuttDafeühenduS oa lärwamaal seni meel puu dulikuilt wüga arenenud. Aastaid tagasi peeti üzym= ea Mvmvd, Soeb fee pmmrd wcel uwdagi taõrreffi* lpahaimeslega, m-is efüfie sasi fommtmõ iimma hange- tmsi Ambla ja Tapa, Paide ja ümbruskonna Rakke Lwaljas opemewi-mije ätwkooüamime. ja Koeru liinidel!, missugustest siinidest peate Rakke- Koeru siini kõik teised Biirtüd namastel aastatel «(csltitde SooAoleiSull teotmvad jasäaised,, eit nad hatgeä» ei Dche enam Ämm haigemmm mtnma Ma mmattt feil PõW-u-stl, et seal dr. PriWo töötab ja. duse pidamist lõpetasid. Pikemat aega ja jarstkmd ühtlasi trmistd fttuifibaöpeb tmriwaic migemlvaildasch talt m ühendust peetud wiim astel aastatel ainult itvsfmjicst. Miiiib ka atooiptifuflit oi jiaetoib oma toida Rakke-Koeni limil.. fttoenat demonstveeirvmist. Arwatmvasti o«vnaekuid käesotemal aastal au loota omnibust» Meil weeil iniim hästi meabes dr. PriM» eemalliinide suurenem-ist lörwamaal, nimelt Paide-Taßnna MiMmisealM hcvigsmasas majandusllste raskuste ja puudujääkide tõttu ühen ja Paide-Türi liimide arwel!, kus ühenduse pidamine algab. Endistest llhridest seisamad tegewnseta woel Ambla-Tapa ja Ambla-Lehtse li mid. Põllutööd JmÄvnmual hoos. Maw nõudmine kunftwüetise järele. ÜfWfclt algasid keioadiseü maaharinviistööd jubv selle kuu algusel, kuld ebasoodsad Nmastikuolud strw- Äsid mid wahepeal katkestama. Nüüd. kus ilmastiku olud paragenub, on alustatud maahgaimistöid m»esk, eriti aga just külwitõiid. Põldude saemondanhega tehti esdneit korda algust. IS. mail. kuid paoegu on kiilimtöõd täies hovs. Käsil ov kartulite imcha fond h«igetix ülewavfors"..merd Sa nmascmdj-ate mmsostmfied et jäänud passtiwsttm peattwaawmm. Jgafoches vmmab sellest tmmisforst,mevcger «WMiM, mg a. ayrämms pevss Oaritarfe WNstmdi Nmm hvckgemmiisk' j«iftn PrisVost km schvwtmtsmknst i^mgmgsest ühtsest rautamisest juttu olmed ja on SM» psiavdjskusidest osa wõtta, puudub ainult akaatvs ta W» ootamad Törwa lsivawamuseit jsrste ikka fuuvemat wasidust wnkas. panek. tomib>itõ(mi>ajjt(tte Kwmyetane ockesrxvt Ta wode?oihtu ta-flöst ÜJttfkmrafo ipa ercbift ftrocštu Zõ»«McNvwd twrts otim MesusitiumnssM! femftrfitt aw-lisa iftgsnnaid ja $M<? ipuihmd. Ja &r e >Zoi?kiM«Äws ijvsm et Hamx ntsaijia o«imwt dr, sdm ficr&i irtmfboifaiš- <cešs«dega, sest NrwStvõbaiMiiine. olla wõ-iimatrm -whlu-d, MbMu juiwres makms wasw M fyntaröhb, SccümatjieQa zv«wöedad ptc M ZMge s-õp-ss tafktes: ofcaüejc tõsvaha., Tiswwft, et hn. PirvMo offdtoat siada, Wffifist jtonifcaqc Whg-d. Wi-ivvast (mönsbr -Pauast wms HohtApvsSfeG. ~Reval«r BvSe" wlastutawa w«mzt>ccha Axes de Bvvesi ja dr. PinsLo wvchel DeS ikesns, et <aösm wml fpcstüia bawvawasd Äst MMab. «chosoyrl mksm de Äriest «llchw pa%oto.thtcb MWimÄKWes fiafe KlchwipMM pooß «uhiswti fee.otlfws ja A. de Baies nmuoti rvädeckag iimkwamzw-ru ifešfa eihik selle puatmmchsl neelaks zm)«svss' M> wamgiaiivsesse. NiervM lewiz SolytWpvKat, et seda wwm pose põgaammd feiümm,» Ml aga nähted äratab MeNr Jjnffla* ovsfätottitoiatb ja dtagagnõtteb Äte vki-mchw <pvm jfõefit de BrKfi wosimsu fl6*a. Ktesst AoHatstvvarr flme66» wga^icheva-. im «omast. Eesti vmjeä JtotmT, kspwl KSuü, puudega Laugust. Eesti purjek.mtvon*. kaphen Sv-- dvrhoter. pvudega Wormstst. Eesti p«chek kap *m FayestrSm. tänawakwaega Swruft. Eesti purdtl S«ga»dv*, kapten Pumaeister, piattoga Kõrgee fixweft. Testi pvsyek..soonr", kapten Stpim, pmsai** PvllutöSde juures puutub silma ekmv KtmstwSe tiste tarwitamme. Suuremates alanmkkudes ja uvtes linnades, mida ümbritsewad rahwarikkad ja elujõu lised külad, ei suuda majandus- ja tarwitasite-ühwgvd mi suurel määval kunstwäetisi mure toetagi, kut põllu pidajate poolt nõutakse. Wagun waguni järele nröäok se labi tväetis aineid põllu pidajatele. Wäetisamete mv retsimist soodustab suurel määral nende mõlgu müü-- imive 6-kuulisi wõlakohustusi mastu. Muid» jääkfid näetisid praegusel rahakchwal ajal suurem» osa. põckv pidajatele üldsi kättesaamatuks. Mool puudub Müraja. sn jäetud suutufe hoolde. Olukord nõuub kiiret lahendu mift. Tõrwa linuas, Kus ZIXXI elimjkku, on tenvishom alal tegutsemas kolm arsti, ämmaemand, looma>arst, weterinäär-welsker ja loomakliinik. Puudub aga hai gemasi. Aastakümnete eest ol see olemas, töötades woodiga. Ilmasõja ajal kaotas endine haige masi oma ülalpidajad ja sissesead kadus teadmata Kühu. Maja isi lesib praegu kasutamist jaoskonna loomaarsti korterina. Kuiwõvd wajam on aga tdma haigemaja praegu, selleks annawad igaväew haigus juhtumisiuusi tõendusi. Talwel. kui ilmusid epidee mtlised haigused sarlakid, leetrid, kõhusoetöbi, dis teriit jne., pidi haigeid rawitsima kodus ja sille tagajärg oli, et taudid linnas laiali lagunesid, sundides koolisid sulgema ja wries mõnegi noore enestega kaasi hauda. Juhtub mingisugune migastus wõi luumurre, siis tuleb haige Tartusse toimetada (60 kilom.), mis on korralikkude teede puudusil äärmiselt terwisttap pew. On juhtunud, et haiged on wsrekihwtitusse sir nud selle asi sees Kui neid Tartusse wiidi. Kaha peal rutuliselt opereerides oleks neid päästa wöi dud. Mitmel juhusel on silnnitajaid tulnud haige woodis opereerida, kuna neid on wõimatn Tartu wiia. Loomulik, et enamus sarnastest operatsioonidest peab ebaõnnestuma, arwesse mõttes puudumat sisse wiiwiwwkse. Hbw PÄWtSS«misteerw«i Ma k»uln»«atc sildadelt. Wilsindimaal kauluwad mitmed weskrfillad pölln toomnmteeriumi korrashoisie, niisama Sa nende ehrtw mine. PSllutoöministeerrmn arwesse tvöttes, et sildade kasho«mmre ja ehitamine suurt nduah, ws«s MalsipakkumiStel «tvessi nende ehsamsie ehk pavandamisi ja wo«d olla w«si «** sihawörd odm wama rendiga. Praegu on sisse langenud Wooru ja Rutwvere weäwllad. Wooru sillast üfeföitnbte katkes siha tffe n«b aastal, kuna Rntiwse sillal kllesosiwal aastal Ae- M ara keelati. Et Rutiktoere Ma kaudu ltsumine alaliselt ela», sits hoolimata waljust keelust knalse sealt endiselt Ae. Arnsaadaw. et sarnase olmborva õnnetust ette siflfr tvwh. WeskivmanSvd feketawad. et nad Mv peale ei jõua ehrtnda ja ou maatvalitsuse poole pwrmuü? Mr ehitamiseks maakonna summadest. Maawakitsus leides, et tema Peale Pole põllstvömmisteerüam korraldusis olewate sildade ehitamine pandud, waid seda peab pöl lutöömmisteerium tegema, ei tööta nimetatud weäi pldade ehitamist ette. Löbikäiguteede korraldmmsi mõttes wletoad sillad aga ajatvirimata peale ehitada. K»i tveskiomanikud ei fauda kohe sildu ehitada, siis peaks pöllutööministeerium assi korraldama si fi-lsid peale ehitama, kuna pärastpoole wsw weskwmamkett ehituskulud tagasi nõuda. Eriti smrrt ehttnskudr tvõsib Rutikivere Ma chi tamme, mw asub Paala jõel. Sild on neya atva usega ja kõige laiem awaus 7 meetrit lai. Olgugi, et weskr Kel asub, on paisust weelangemme svnr si wesi jookseb kaunis käredalt. Põllutööministeermmiga sõlmitud lepingu särele prdi weskiasutaja 30. aprilliks s. «. weskirammi ehituse kohta eelartved si projektid Põllutööministeerinmike km nrtauiiseks saarma, mida aga tueskiomcnri? seni teinud er ole. Ka seisab ehitusmaterjali nõsiamine. nähta tvcskiastrsija. et mõni teine Runktvere iixmtct m sild ehitatakse seadet ja haigetoa ebaterivet õhku. Selle järeldusel endrsele kohale, sns wald nõus ei ole silla ehitamist on suba mõnigi hauda wariseimd ehk sille terwise kaotanud. Paljud aga ei wõi mõteldagi ainelise toetama, waid wallarahwas soowib silla ehisimiit teisele kohale praeguiest seisukohast Paala jõe ülemjooksule seisukorra pärast Tartusse rawttsusele sõidust si on Wirumaalt. ««qttostas Rattvere-Pardc i Krwnfn Oa. Wp 138 J. 1 3K õ!?- ja wiltkõbarad tehakse ümber. MfMNc avaral Ja arfllhaaal a> wal. tit, nagu sotsi alhtlikud ameti ühisused ja Loucheur Saksa keskerakonnad senise Preisi walitsuse poolt. Berliinist, 22. mail. Laupäewal algas Berliinis Preisi tmtrumierakonna kongress. Sotsialistide kongress Kielis. Berliinist, 23. mail. Laupäewa õhtul awati Kielis Saksa sotsialistid- kongress Her man Mülleri kõnega. Külalistena ütlesid tsrwi tusi Bracke Prantsusulaält, Medigliatii Itaa liast. Stauininq Taanist Za Renner 'Austriast. Prantsuse sotsialfft Bracke toon Oas oma kõnes, et?..>inimän okupeerüttine ei wõl enam eöasi kesta. Päralt saksamaa tahmaste liitu astu mist olewat wõõraste mägede pidamine RhvM maal täiesti lubamatu. «suures walikus nii täiesti saatusi hoolde jäetud, kui neid peaks haigus tabama. lsia päewaga arencw elu nõuab siin kiiret olukorra lahendamist' ei saa lubada terwishoiu alal sarnast hooletust, kuna teisid linnad si riik mää rawad selleks suuri summasid. Tõrwas pole sellel alal aga weel midagi tehtud. STSritja linna haigemaja asutomisiks pole üle pääsmotuid takistusi ees. Selleks on Tõrwas juba arstime personaal olemas, kuma haigemaisi tannis wöiks summasid saada kohaliku jaoskonnaarsti ma sile siureehitusi teel. Haigemaja pole tarwtm mitte üksi Torma llv -nosi, nund ka ümbruskonnale. Kohalikkudes wvila «äiwtssis si Wqhza MI hqjgwasi ""bes kilomeetri maa mõrra. Praegu käib 2 kla-si tee mõlemalt poolt jõe kallast tehes teed üle iveskvilla käi mijega 2 kilomeerri wõrdfelt pikemaks. Pealegi on tee sealt kohalt oma loona: poolest wäga halb ja porisel ajal -nnutuh koormaga liikumine wäga raskeks. Põltsamaa poott küljest on karta, et jõewesi ajajooksul tee ära übnb nnssugusew asjaolusid ka praegu konstateerida wõib' SMa ehitusmaterjali wedu nüüd suwisel asil on wäga raskendatud, eeriti mefiaft palkide-, samuti ka kruusa, wedu. Tallinna sadam 23. mail. Jätfsf-«k laa rikus: Eesti purick Mr Kapten Wemt-vop, Mberiinasii-qa LvKsM Ee^ki n *"*» ass 9»**«Testi parjek kapten jumfcpc Küdemast. Eesti purjek kapten itestnmm. palkidsgo Erast. Eest! p«chek Emm««L", k«ptsn Trmmelmmm, pnpfideya Sengust. Eest! parjcfe,^cri»e"t kapten Tõkke. puustega ja fegakaubafa Sau remmsa saamast. Eesti jw?fefe «Linda-. feotrtea asat, Mrerekiwistega S-alunstuit. eafc; petrje-fa WWo" fe«v*eb RNGo. fegükauktga Saksa mtl rjfc «Rügan-. kapten Detfs, segakauba ja- reifijateav> Stetwnist. Soome a«m.m>ba Munck-. kapten Mas. sekte, segakauba ja renjatega Helsingist. Saksa au-- ttk..wau^^. kapi. Krvpp. s«k. ja reisis. StettrõaZst. Sakfa aur..l«tea". kapt. Breckn?gtd. segak. Ant merpenist Rotterdami kanda. Sakio aurik..wachtel!. kapten BeSmamr. segakaubapa Brememst. Saksa rte Seefahrt«. kapten Bode. Ähjatt merelt. Soome o«m kapten Rordkmtst, laudadega Riiast karmat täiendaava. ImMst aurik..badertvn-. kapten Mchokstm. iaudadeya Narma Ivefuust koormat täien dama. Prantstrfe aurik kapten siaurm, mei mgo Danzstsist. roigastusi parandama.. Hollandi moa tarpwrjek..wtlhedsme". kapten Dreut. Aat bormst. Eesti a«rte «Voldemar-. kapeen RSKhÄm. lggakauda jv renjatega Kärdlast. Wätsa klaaritud: Eesti pnriek Seftaiü. jtepten Pull. tühjalt Kt hau. Eesti purjel:.muist» kapten Rand. tichjalt Tõstamaale. Eesti aurik (Sri tshjatt Naissaare. 6oo«c"«. aurott' ta»«wi*9» Stetcholmi. Srtfri Mdk o«fosrt", kaplan «oöc, Sn» bxpten Sfcifs, reifijat-ga *"»*»rck ~3ris", kapten tfasnmaf pga&au&aga Göteborgi Helsingi kaudu. Eesti aurik fä * sw«^ asu?* ~..-JtoMs- kapten Hfs, ««alt arfe olr 00 mitmesugust lvowa sadamas. Kursid 23. nw«1957. o. Sftlimio. Q. 1 dollor 3S^>- fflöüjoa. i mtelsierlmg >7?. m Saksa rftgmtifltfc m#>~ ' 100 oome marka Z?L J40^ K; 0 Rootsi kroon- i!7*irv» ~ lo 1»<ln> krooni!)v>o_ innin""" 100 srantfute ft-nki _ 14Z " mw<!axi"lh '- ixmz 100 Tschchhosl. krooni Z???100 He-lweetsia franki 7t~' 'i2a- 100 Norra trooni 72?5 wdo Z 100 Itaalia liiri _ «**>? ' õ3. 1 Ungari penqo _ Z. 3*00., i Austria schjsling _ 1 tschevw. rbl. snlaraya J_V" 1 tscharw. rbl. tschekk ' _ 1 Eesti kroon imf**, jjbt, - 4fcr*-

5 NS-«led» Ä Kaitseliidu laskeosawus tõuseb. wwt «MtftMwwtf M Balki»»» >t«-wa KMeewSiftlMst-l. wlaste RÕÕmH nr. 5 <fmm**ad üosfifml au &istma ja Saamuea wuafewšt&aimda&es. I n II m mnte d. MZafe foto. PühaMewal TaMnna Kaitsema iesva poott KovMldcMrd laäzemõistlused möödusid erakordse huwi aü. Älus ilm soodustas wõmusi omaii poolt ja ülendas mi ksm pealtwaatasate I Sls w meeleolu. I Iwali hmritaw Mtt HsMeit. Küiamehe Dfamfari fmchkud ' I ühluiwii«*d kitli pteewuifdioe Egftpt e namaajutt. Talwe latti I Itto* Vutt lwawnln a töbos laat üdead 2 waata«e«. Pealt sette wcd *öh k K muud hawitawul tagamist, itaaaid pkle jne. jne. I TaM. laad Klriaakia-Otiiaua. PmseMsckd Üttglutitfi* osawstt. KSued ja koosolekud. JMase frto. mi seks kaasa aidanud. Järgmisena kõneles riigi tertmshoiudirektor dr. M õ t t u s, kes rõhutas, et ühes terwishoidlise propagandaga peame tõsiselt tähelepanu juhtima sotsiaalelu pahedele. Kuni me ei saa üle korteri laskekaugusest läinud aastal lasti 150 mtr. peatt, tänawu 300 mtr. pealt, kuid osak ka tänawnsle wõitjate haruldaselt hooksast treenin-mst, nagu üksiklaskmffe wöitjat Raawckut wvib näiteks tuua, kes oma püssi korrashoiuks isegi wäikse töökoja sisse seadnud ja iga päew süstewaatlikm trenesrib. Wõiftlnste tehmised tagajärjed otid: GmpWafdmwe wmtpüssidest. 1. Lõuna mailewkond, koosseisus: Raud sepp, Johanson, Silberg, Tender, Schönfeldt, Peterson, 336 silma. 2. Toompea malewkoud, koosseisus: San der, Kuut, Pettäi, Rebane, Krausberg. Raud jalg, 332 silma. 3. Nõmme malcwkond, koosseisus: Kõrts, Wllep, Neuman, Lepik, KLiin, Brockman, 320 Mna mõlenckond 313 si, 5. Kalew-i «alew-i koud Ida malemk. 289 s., 7. TehM- Vish oiust, samuti kehakultuuri kohta. Päewal sõitsid linnas ringi dekoreeritud cm lod. Kell 4 algas Harjumäel rahwakoosolek, kus zedu" orkestri helid hulga inimesi koku tõmbasid. Kõnelesid M. Martna ja dr. Liin. Õed müüsid erwishoiu propagandakirjandust. Üks terwishoiunädala korraldajaist kirjutab neile: Pühapäewal algas kogu Eestis terwishoiunä )al. kus Askleepiofe õpetust ja juhtlauseid laiemalt utwustatakse. Arstiteaduse pooljumal pühitseb iira Hygieia (terwishoid), tütre, sünnipaewa ning agu arstkond ning seltskond wõtad temast osa. Täna peatub iga inimlaps Askleepiose katmu iibes wähemalt hetkekski, seft mi oma sünni-, km vrd ka snrmapaewal tuuakse ta tagasi siia õudus iiki. ' Meie elanie nagu tuhandete aastate eest, KnZdes ning surres, ja küfid tahtmatult, kas on kasu Ldse wõitlusesse astuda elu häwitajaga, surmaga, ps on õigustatud arsti elukutse? Täna tunneme, põtl?me, tahame, nagu antiikaegadelgi, mitmeti ning ainult haiguste tekitajad kannawad roomlaste dea ebrise (palatviku jumalaema) nime asemel teist nim: mikroob. Ning seejärele möödutvad nagu KcheS-dchtma ta tõik arstiteaduse geeniused ning suurinimesed, alees Hippokratesest fsnri Z7V. a. etrne Kch, Galennsest kmn meie tkncchäewa suure TerwishoiU'-nädal amati Rakmeres 22. titorf kell W homm. Rahmaavas dr. Tiiwase sissexu-hatawa kõ nega. Mängis sõjamäe orkester. Nädala jocckful pee takse rida kõnesid, nimelt 24., 26. ja 28 mai õhtul Hr. Matim m/b ksnet Harju wörawa Mftd torwish»»uädala puhul. kell 8 ru-letõrjeseltsi saates ja pidhap., 29 mail kell 5 pl. sealsamas. Kõnelemad dr. Tiiwas, dr. G. Rooks, talendiga õpetlastelu, tböööduwad tahtmatult fnn silmi eest prantslane Pasteur, sakslane Robert Ko ch ja inglane L i ste r, kes meile soodustasid seroloogiliselt ning mikrobioloogiliselt nii wõim sasti wõidelda külgehakk. haiguste wastu ning ka ürurgiale wöimaldafid hiiglasammel tchniliselt areneda. Mõõduwad silmi eest kõik arstiteaduski pääs maksuta. Terwishoiu-uädala kõneteemidest o«esimesel kahal tiisikus, mispärast ühenduses selle kii sed märtrid ning teaduse suurinimesed, kus näiteks hügieeni isa 19. aastasajal, keemik Pettenkosfer as de. Jbrus, de. W. Oja ja H. Awikson. Kõnedele mitmesuguste analüüsidega tuiwuneda wöib. Peale sele c«kõnede teem-ideks hakkawad ja naistehaigused ning korteri ja terwise mahekord. JnwaMbide-Päew. Jmvaliidide-päewaks. 22. maiks, juhtus LRrck meres esimene soe kewadspäew olema, mis pahu merich waewalt surmast seekord pääsis. Arstiteadus ja mikrobioloogia ja dr. Koch wõitsid suurema õrna aja keemikust, segastesse, tooaegsetesst haiguste stl gitusteooriatesst toodi elaw teooria: haigused te kiwad wäikestest pifilastest. Kogu Eestis algas nii siis terwishoiunädal, arstiteadust pooljumala walwurid estnewad oma kõnedega, rääkides inimterwifest ning inimhaigus test, millele nad endid pühendanud. Wakwur! kas on palju weel öö d? LaSVe wastawad teile stl nädalal selle peale arstäb. Dr. H. S. Kõned Nõmmel. 26. mail on Nõmmel kino Soleiki" saalis dr. A. Las ta lo kõne Tiisikushaigusest". Kõnet selgitatoad valguspildid. 29. mail samal kohal dr. Z. Wilmsti õne suguhaigustest. Linnas poeti juba eile õhtul rida loenguid. Teesi memal, 24. mail on järgmised kõned: Liuna 8. aõg 'ooli ruumes Vneleb de. R. Lunk ja yt, Ä. S. tšghm xmmes MMMe-wM sette «atdi meel teedeminisdrtee ja posti peadirek torite. Ettepanek mõeti kiiduluvotdusega mastv. Ernst Rosenberg 15 aastot koori juhataja. organisatsiooni asutajatest, mõned jooned ksmneaasta sest tegewusest. Postrteemijaie organisatsioon on Ae elanud mttmed muudatused ritktesies ja poßititises eiius ning on mõned koovad ka katsunud poliitikat kaasa teha. Kutd põhilaad on olnud eestkätt k»ge organisatsioon ja seda on kannud kogu aeg suurem 21. mail Kooraldas Rakweve rahwammja ja hari osa ovgantsatfioom liikmetest, eemale hoiidudes posm dussetts oma koroijuhatajale E. Rosenbergile tulu kast. Praegu m organisatsi oomist pok-itika täiesti õhtuna kontserdi. Rabivere asumise järele algas tema koorijuhataja tegewus haridusseltsis ja on kestnud 1S aastat. Hra E. Rosenbergi koor on alati pa remana Wi-rmnaal wntud. Tuluõhtul esines koor 40liikmelisena, kuna koovv-teigete hulgas tuutud sotes tid on. Peale oma koori Rakwsres oti Rosenberg Wi rvmaa noorte laulupidudel E. R. üid-koorsthatov kadnnud ja kõneleja tahendab, et see eemale peab kn jääma. Olgu meie Koondase kidu asjaks amnöt oma peofesfionaaiashib. See hoiab muid koos ja seses sihis mwgu ka mate kongressi t«. Oteme teadttkud ja saame ««riigi mamodu-twefl raa Kastest» Gdasi tähendas kõneleja, et «ete postttoaahad endmtel aegade! mett ära Keetati näiteks isegi tteatttifem jieöstst osa wõtmast ja harilikust teenistus- määrati wäljaspoole oma vahwast, Ms mõime nüüd oma rahma juures osa. Me saame ocu, ei sõda m enesega majandus Ssed raskuses kaasa too med sa Ma ei saa süüdistada vskt ega rttgt-korda, kai me peame «vähemaga leppima. Aa stutr Sarmnat fk urifte kohta tähendatakse, et mk meil seal wiga os. et suuda praega isiigl häss oma teenijaid tõtta. Järgnesid teovttused. Mmesraa terwitas teede ministeeriumi esitaja, edasi andes kongressile teede ministri tsrwitused. Ta rõhutas Kutseorganisatsiooni tähtsust. Kaigi mtnivteeujum pole Kutseorganisatsiooni küllaldaselt toetanud, oakv m ta seda püüdnud j«wõimakrse järele ka toetanud. Praegu oa mrnis teerium osatanud umbes ühe mih. margallje posti teenijate fondi ning preemiaid oa. jaotatakse 3 4 mäf. marka. Kuid ainelise külhe kõrwal oa püütud alati koostssd kutseorgatrisatfioomga luua. Weel teo wibas kongressi raudteelaste keskühingu esitaja, mille särele asm aruannete ja keskjuhatuse oelanve juure. Aa kuulasil ära rahwuswahekst postiteenstate Mdu. Kuhu Ka E. Sst Kuulub, aruanne, ning pemdntntt patgo- ja mnrustusküstmust. Snaspüemnl Keatis KongrMs edust. Kuu arutu-, kchete tulid teenmsim- ja haigmttndluswsseaduk, aa ganiseerimisküstmus jne. st 3. stulbl s. a. Rakweres peetama l ma-akondbis ' lanlupidul oa ta uks üld-juhataja-test. Laulu edenda ZZerwsiHoluiMaVa MbeeeeÄeo anta. taar- ja ühe reklaamautoga ning lendlehtede letoitamine. ette juubeltkongvessi puhu! terwitustezegvammid saota riigikogu esimehele, mabariiigi wrtettsusele ning paate Kvkoer. - Linn ote tepuehtes. Kodanikel, keda wshas näha, kõigil korjandusmärk rinnas^. suurendamiseks tuletas meele maawaljtsuse esimees H. mist alal seisab E. R. Wirumaal esimefek kohal. ha, KuLms Rokwere stnsawalrtsus terwishotu-«sdl^ <&> seda tema tööd Hinnatakse, tõenbas 21. mail autstenoishoid-mku-se demonfbveebimksega wastu mölab. korraldatud tuluõhtu. Saal oli- wälst müüdvd. 3miM larl juhatusel estnew koor pidi kordama sa lha <mb Korraldades telwishoim-nadalaks Mttt fm ma. S-olistidena esinesid hra G. Jõe sa pr. H...PaewaSehe" lu-gestd mästtawad kirjutust Rok iverc turu ümbrusest, mästtawad, at kirjutati, et sae sõnnikusse j>a mustusesse upub. Kui passt seal öste mustust on, näitab nüüd, termishotu-mäbala amamäs psewal, liunawalntsus. Ta cm lastmud smmikuhmnõ pidaja Wiru maamalitsus. Täre-nduskooN' HSwmes Woogase juhatusel ja osatoõtt autode karamanist saui Nimelt saab tänamu kõmme aastat pos-titeemjate organisatsiooni asutamisest. Ta pani keklsidu nimel tähtsust ja kodanikkude kohust Laidoneri kapteak mast ahjust, sai koste suurema kahju koolide ülal Peale loenguid on samariitlaste manõõwri de monstratstoon staadionil 29. mail kell 5 p. l. dr. B. jrakcttottste. arsti Emmerichiga Kochi poolt kätteulatatud ko leva, et teda ära juua. Ise seejärele jääb Petten koffer haigeks, kuid kergemal kiljul, kuna dr. Em kahju läbi. mis algust saanud kooli teenri toa kübe Kahel esimesel loengul demonstreeritakse fsnri Esi mene abi". Mojonduslised raskused ou pärandanud mette sada. Pühapäewal ast-us Tartus KoKbu ülernkm j ükdse kõik haritnd tööjmtd nttfoafeusfilelt frntwe postetee-nijate kongress, juba üheksas. Ruu mas feisiutwwas oteme km ead. Wene njul. M mikas Tartu ametnikkude ühingu saal, kus kongressi tchtt kuuwub ütelust:,mis oti- we«snne wiga". ML peeck, ok saadikuid täis koguni. kest mälja paistad, nagu oleks fee meie riigi Mi, Kongressi awas kesklidu esimees. Ta lähendas, et nüüd vaskem Sea elada. Meie teauee nga, Km et tknanm on postiteenijaieck palju muid Vabadusi meil oma on. Am wäite tõenduseks wõtab Pettenkofser oma assistendi mate hoonetega ja Ae tänama ostma Lugenbergi pär. maja üks tvin>. Ärapõlenud Erna majas asusid Wvru maa>maw sust poeglaste gümnaasiumi 4-klosfi ja sellesama mao mai. poolft Maipeetaw Wlrumaa täienduskook. Tust loeng Suguhaigused". Kell 8 alg. strmchaft». Postiteenijate üleriiklik kongress. Juhatama asudes tõmbas hra Mavtens. Kai Sks astnv P. Erna kahekordne puumaja hoowi peal ost 23. mail dr. P. Pedusaari loeng..tiisikus". Kell 8 alg. 24. mail dr. B. Woogase loeng Esimene gi". Kell 7 alsg. 26, mail dr. K. Pedusaare loeng..esimene abi". Kell 3 alg. 27. mail dr. Rütmam Mfiklastmd-me rewokw?ach. 1. Rebane, Toompea malenck., 52 s.; 2. Jakobson, 6. malew., 45; 3. Krooman, 'V. ma- rähmast spordtplatst juure kokku meelitas. kus- föja mäe, kaitseliidu ja tuletõrjujate paraadi peett. Päewa 17. mai,! langes Rakweres tuleroaks Laada tän. Eesti Punase Risti peawalitsus korraldav oma loengute saalis, Niguliste täu. 12, järgmised loengud: 1. Raawik, 1. malew., 112 f.; 2. Tewdsr. Lõuna ma'!.. 109: 3. Johanson, Lõrma mal. 109: 4. Id!a, Kalewi mal., 108: Z- Lillep, Nõmme md., 103; 6. Hiiop, Kalewi mal., 101: 7. 3eg. Ida ma!., 97: 8. Sander, Taompea mal.. 96: 9. Rebane, Toampsa nu!i., 94: 10. Sepp. Teh näine mäl., 94. Edasi mam kongressi juhatus, kuhu said: juha tajafes Martens ja abiks Laak. Sekretari-aati wnm Miller, Kruusmann ja Martßsson. tub arsti Robert skochiga tülli küsimuse üle, et Kochi poolt a. ülesleitud kolera wibrioon (mikroob) ei ole mitte haiguse tekitaja ning oma Mahapõlenud koolimaja. areneb hommikust õhtuni kibe töö. Kokkuseatud kamadele wastawalt korraldatakse kõnesid ja loenguid, kus õed ka terwishoiu-küsimusi selgita Maid broschüüre ja lendlehti rahtvale edasi anawad. n! MJI Iliiloi i jft_jglh_cfi siinusega tiisikushaigete nöuaudepumtäs igapäew Rõmtak-Glamcnm. 3uubvbarist cnmetati masta-wate ber Linna tertoishoiu-osakonnas ja teistes asutustes, kes tertvishoiunädala koimaldmnisele kaasa aitawad, Une mabewk. 283 s., 8. Kopti malvnck. Ssö s., 9. Sadama mcllewk. 104 st, mas«ck, 180 f., 11. eskadron 123 s. Auhindade jagmnisei pidasid kmävagaobr Man kindral Törwand, kaitseliidu ülem kafo* wtf Roska ja Tallinna mälewa pealik kollmei-. leitnant Pinka kõnesid. Kindral Törwcmd ntfa» kis oma kõnes, et ta eriti rõõnru tmmeb grupi laskmise headest tagajärgedest. Laskurgrupp was tab just laskurjaote ka i tse mäes, mis moodsa sõ japidamise tegelik algüksus on. Selle tabamusest oleneb kaitsetõös palju. Ka on ftksikkwfcun ta bamusel rasketel seisukohtadel srmr täwus. Kolonel Roska ja kol.-teitn. Pmka waatk.» fw laskewõiftlnste tulemusi ja märkisid KMwoK hawi ja püüdmise tõusu kaitseliidus tasksas janduse wastu. Lõpuks täideti wvitjate karikad Luffcher & Mathieseni weiniga ja joodi Võitjate terwffeks. Lasti elada lõpuks kõrki wkftluske korraldamd ja nende edukate HMwüurifefe kaa Terwishoiu-näbal. wituskõnedc juures hulga KrnMtufi ja lsiki. Terwishoiunädala kõned ja koosolekud. gtomwt twufthßhi KMewIWKMM NmM. Rvkrverest. kitsikusest, tööpuudusest ja teistest sotsiaalhädadest, ei suuda arstiteadus üksi haiguste wastu ses ula tuscs wõidelda, et tertvishoiu olud paraneksid see wõrro. nagu see peaks olema ja nagu soowiige. Kell 12 awati W. Pärnu maanteel nr. 19 ter wishoiunäitus. Näitusele 'pääs on maksuta ja näi sus igapäew kella 10 kuni 7 awatud. Näitusel on väljapanekuid korterite, tööstuse ja rinnalaste ter- Wõistlustele järgnes auhindade wähajogo ' ine. Riigiwancma auhnna, hõbekatlakese, mille läinud aastal maius Kaiewi malemkond, omandas nüüd Lõuna malemkond Id Andral Laidoneri auhinna, hõbekarika, ka Ktnpilaskmise eest, Toompea malemkond. Läinud aaschol wõitis kindral Laidoneri auhrnna TehMine malenckond. TMirma limrazvalitsuse auhinnad, mis w&t=> B pandud üksiklaskmijes nii rewolmntest kui wmtpäsfidest, tõid iäinud aastal wõiejaks Eesti tulntud poksimeistri Tcnderi. Tänama ov aga Tender nähtawasti rohkem poksinud kui last rmd ja auhinnad rändasid uutele meesteie Raa wik-nle Vintpüssis ja Rebasele rewobvris. tebe edasi andma. Osalt oli see tingitud erinemast Üleriiklik terwishoiunädal awatud. Läinud pühapäswal awas tõö-hoolekandemi nister dr. J. Masing ringhäälingu kaudu üle riikliku terwishoiunädala. Minister awaldas loo tust. et suur töö ja ettewalmistused tertvishoiu pro pageerimiseks häid tagajärgi annawad. Meie ma janduslik seisukord on raske, seega ka tertvishoiu alal rohkem hädaohte, aga Eesti rahwas on ennegi Me elanud raskeid aegu. seepärast peaks terwis hmunädalal peetawaist kõnedest ja loenguist kau gele kõlama ka julgustushüud, et meie tahame ter tved olla ja tugewaks saada. Minister awaldas Linu Mgile tegelastele ja organisatsioonidele, kes terwishoiunädala korralda Hommiku wara alanud wõistlus käis kuni öhwm kibedas konkurentsis, päris ~reikordsport lises" ivaimus, kus iga mees ihust ja hinge,, ei püüdnud mitte ainult oma parimat wösia panna, maid ka teise malewkonna mehi tingi--mata Me trumbata. Wahetemahel käidi hrc. Bothi poolt korraldatud ja õrnemasoo poott serweeritud einelauas keha kinnitamas, et jäflc une energiaga oma tabamus oskust katsetada ja aremalt wastaste saawuiusi jälgida. Me'e!elahtl tust pakkus ka Kaitseliidu orkester. Võistlustel sündis üldiselt palju Watusi, kõik läinudaastased wöitjad said lüüa ja pidid oma waärtuskkud rändauhinnad uutele mees tewfe-, 44; 4. Kiwi, Ida mai., 41; 5. Kraasberg Toompea mai., 37; 6. Hiiop, Kal.mi mal.. 377, Piksou, Tehn. mai., 36; 8. Sepp. Tehn. mai, 36; 9. Tender, Lõima mal., 34; IQ. Soosaar, Tehn. mai, 34. hoinst. Mõlemad kõned on kell 8 õhtul. Sinna 5. alg kooli ruumes kõneleb dr. O. Lepp toitmisest ja toita immest; poeglaste gümnaasiumis dr. A. Liin haigus tekitajast; Wene-Balti tehase söögisaalis dr. Silma Ast laste suremusest ja rinnalaste kaitsest. Need kõned cst gowad kõik kell 7 õhtul. Peale selle on kell 7 ja 8 kõned naisorganisatsioonide liidu ruumes. KõeleMad dr. A. Rod e rinnalaste tertoishoiust ja dr. A. 28 a rik keemilistest ja kosmeetilistest wahenditest. 26. mail kõneleb dr. W e i s s keskwangimajas. iwmiw Eesti fopltolttbcft h«loi tutud. Saome samand palus. hanhdusministee-' v«mm astdmeld Eesti kooliolude arengu j<r seabustmdlise kohta. Xaetu naisühingu käsitöö kooli õpilaste tööde näitus peevathe ava 28. hm\ 30. maini. Rarwa algkoolid lõpetawad töö. Riigi kooliw<rlitds lubas Rarwa liuna kaokdele lõpetada õppetöö 28. mail, silmas pi dades häwste hadaohw sts kmnas, kõik, muuseas kuus kirjutusmasinat, raa-matukvgu st õppeabinõude arhiim. Qhes kook marandusega said otsa ka kooliõpilaste kahe ba-rwaast ühisust kaubatagawarad. Mast ist oti mana st lagunenud, koomele wkhe kõltmm. Tulekahju koolitööd ci takistanud. Sörpwfcf pewnxil läks koolitöö teiste Koolide ruumides peole lõmdst korralikult edust. Hakkawod hoigused. stkuhunn-ikute näitust. kutesst ajada. Ja nüüd on seal hunnikute rägastik. Laial tän. tulles paremat kätt turuplatfi äärest wsib üksi lugeda Ae 40 suure HMUHKU, pahemal poot on mitmekümne koorma suurusi hunni kard. Kõige parem näitus selle tõenduseks, et puhkes ja termis-hoid lmna-omama litsust tähelepanu «w 9&- ri toidiraimete müügi kohas. Suur hulk paraadi waatajatd wastus sõjamäe strest linna lõunapoolsesse ossa ja stm tammikusse. Tammikusse pöörates peetab pilgu Tammiku tän. S pal lahtine oog. kuhu igasugu rämpsu ja prügi kakatakse. Siit algab jalutuspaik, uhke tammik. E«ne tamimikus-fe pääsemist pead aga prügi oru mustust nägema. Tammikus puutub silma linnawa litsust hoo las käsi: teed puhtad, põõfaalustd lehist ära pnhas tatud, nagu oleks ternüshoiv-nädal ainult tammikusst tulnm». Kus Rakmeres ikka M jääb, st jalutajate eest hoolltsttakst esimeses järjekorras, turuterwishoid mi dagi ei maksa? Oste me näitustest humitawaid üles Taim lstbi oli laste hulgas sa rlaki haiguse Ms-- wtõteid näinud. üleswõtied isemoodi terwishiom tump, kord wahem. kord rohkem. Ajuti olid Ka näituesst Rakweres ületaksid kõik st-msed näitust Sles Kookld haigust pärast suletud. Ei puudunud surma-juhtumused. Mõni aeg tagasi lagunes Ka leetrihaims laiali, takistades Me koolitööd. Isemoodi terwihhoiunäitus. Kala -st tenvishoiu-nädalaga st mitmesuguste päe-wade st pidustustega ühel ajal on Rskwsres ka rida näitust olemas. Reed on koolinäitused. Peale trükitud kuulutuste teatawad sarnastest näitustest ühe keskkooli maga Viletsalt, räpakalt sulega paberile misatud kuultttustd, m>is iseenesest näitust halwasti lutwustawad. Peale nende on aga Rakweres weel üks näitus, mille kohta ühtki kuulutust ei ole, mida aga siiski tuhanded möödaminejad waata-wad ja pead wangutawad. Kodanikud, kes termishonl-nädaia awamispeolt ZL. mai hamm. Rahwaaiast Wkid st Ae turuplatsi ipordipfotpe paraadi waatxvma ruttasid, mõijrd sü- mõtted. Eestis soe ja wihm. ÄteWaade 23. mail. Laupäemai Taksamere' asu n«d miinimum on aeglaselt ida sihis liikudes Lääne-mere piirkonda jõudnud. Täna hommikul oli keskkoht (754 mm.) Teine madalrõhkkond on Musta merel (Fcodoofia 756 mm.). Uus (755 7 mm.) Islandist kirdepool. Madal õhurõhumine on ka Loode-Siberis. Kõrgrõhuala maldab Edela- ja Loode-Euroopa. suurema jao Wenemaast st Turkestani. Keskkohas Inglise-kaanalil (772 mm). Uft-Sõfv tokis (768 mm.) st Ordas (764 mm). Eile oli temperatuur päemal õoomc* 6 42 fee. st Wenemaal (Lmma-Ukrainas, Krimmis ja Kaat kastmes) kuni 27 te. Qvstl oli Põhst-Soomes (Sv- fcwfeples) 3 kr. KMuui. MI h>»ch torn trmperatann mahe, mh oma mõju «va!vab w imk temperatuuri soy» paat». Toatawasck <a weel wvrdt«u»yi «odal tmaparataar ja stumttt Skavdivaamias, baaa Pühjw 3S«i»ere sa Wa-lgemereüe piirkondades oa tempecetua? taadumaft kõrgem. Näiteks 06 täna hommikul Põhja. Skaudt naawias temperatimr 5 kr. ümber, Kard PSHja-Wm», moo! 10 kr. ümber Ae «M. Eestis oli öösel ja hommikul mag kahati ka keskpäewa-l wihm. Kesdpäewal ok Pakris»tm, Rar wa-jöefuus wihm, majal s««r pjiwttns. 3JML. DRS am lõunat üldiselt puhus tõuna koarpest, keeras kesk püewal Talbinvas järsult loodesse. Temporatuur ok ette kr. jp gsjel rnadaiam W.tsandis K, mvjvl 8 kr. Kell 9 homm. oii SkDmtes lwhtu kes Euroopas järgmine: Aaehen 6. Arhanqetfk to. Bertiw». Bvdn. peft 9, Feodoosia 21, Genf 9, Guriew 16, Hamburg S, Harkow 16. Neide! 10. Ingõ 1. Kalmar g. Kmrwi poolsaar 3. Kasan 13. Leningrad 9, Mõskma «. Stawropol 19. Obdorsk n. Nostow 20, Sofia», Sienfele 8, Stokholm 6, Sörtw 3, Tartu 10, Tera iv» mäed ll, Tscherdyn 10, Ufa 17, Vilsandi 8. Wjatka 11. Breslau 11. Frankfurt 9. Walders»»d 6, S)ongö 5, Tuapse (Mustamere raimal) 20 kr.,j~ä3 3 PÄÖ «_r\ «5«S-',12 O3 Tempet X2 " JjOl.b q l.e SS 13a «, i -O g h2 Hi 1 ' I S rfp TaSlaa j! kl 9 õ. (eile) 757,6; 10 I ESE 4 kl. 9 h. 755,4, 10 j ESE H. 1 p. 757,3' 8 I NW Z K H 1 p&ewal j Taelu 758,5j 12 SSW 2 K) 15 S Wiisaodi 756,; 12 S Narwa-Jõesau 75SL n SSE " WNW K.eil 9 homm. Pärmi 7 j I Loodetmv rlm teisipäluial, 24. m«l. Keskmise kiirusega lõuuast läärpc p?o!>c pöürtzum. tuul, piüvine, gabzuti lochm. wähc jaheüch».

6 6 sk. m Uiiewa I * h t liiri»a Tekstil" afvwtud. Tallinna teated. SMllmWi trmmeckm. Dttiibcißaaiipiibegta üaißpilüötiijefž w Muteüib Sörlöü muutusetil Äwwt ehitwb lkdi eji««che linxojoo. Linna ja ehitusosakondade juhtiwate jõudude, mõnede ehiws- ja trammikomisjoni liik mete ja raudteewalitsuse esitaja osawõtul peetüd nõupidamisel kaaluti trammiliini ehitamist Bene turult läbi esimese linnajao Koplisse. NSuprda. mifel tunnustati otstarbekohases trammilimi ehi. tamine sarnase kawa järele, nagu see olemas. M. melt oleks algjaam Weneturul, sealt läheks lim mööda Merepuiesteed läbi linna tööhoowi. siis rvo basjoones raudtee muldkehaga manast tätturust lab,. Risteldes elektrijaama wastas raudteena la heb tranuniliin Rammwärawa puiesteed Uue iw lamaja, Soo ja Graniidi nui. kaudu Kopli tram miliinile. Tulude mõttes oleks m kaftckkum trammi em tamme läbi kesklinna, roobasjoones Wiru Mtl., ulc Raekojaplatsi jaamani. Kuid siin tuleb kokki, Põrgata rahaliste raskustega. Teiseks er pääse sus muidu Koplisse kui wiadukti abil. Seega on kõige paremaks katvaks, mis KapKt ja esimest linnajagu südalinnaga ühendab, nimeta tud kawa. UM" n o. MIIMI NWlniic. Läinud pühapäewal pühitses Taikinua üür-nikknde selts Sürnik" oma 10-aastast kest wusepüewa...pandorini" saaitt tatt kokku settsi liikmeid rohkesti. Mtusel olid laulu- ja muust kakoorr ettekanded, peale seda foololauilttb hxa Temw-MronM ja pr. Aströmitt. Klawerit efi * päewakohase deklamatsiooni iwitbte ette hea Landman. Seltsi esi Moes hra Teifipäemal, 24. uum t&7 Lämud nädala jooksul on lmna terwishoiu o-jakomd registreerinud 18 sarlaktzuhtmnist. Rii dal waremalt registreeriti 17 juhtumist. Teist hakkama id haigust registreeriti j«rg mifest: köhnsoetõwe 4, Kurgutöwe 2. tmwst 10. siimst 17 ja tripperit 34. PõllHt«vojond«sli t õppttth SooZne. PõllumozanduÄik reisibüroo üheskoos Turis tide bürooga korraldawad juunikuul õppereisi Soo me ja kaasa Mõib sõita igaüks asjast huwitatu. Õppereis Soomes kestab 7 päema ja on ühel ajal Soome üleriiklise koduloomade näitusega, mis Lahtis ruunini peetakse. Soomes tutwu netakse paljude paremate talumajapidamistega ja põllumajandusliste asutustega ning käiakse ka Äal nimetatud näitusel. Õppereisi kukud on marka isiku peatt. «DsicvssM Umon TeikMl" Tallinnas. AsutaijiatM on JMMs Absrg, JKck DelÄy.ja Anbm Rang. Oma tegewufe lõpetanud sm. pealaosolew Mm põihjml amia!«äts Labv ratoe". w Sõrast ena kohale saatnud. Õhtul oti Kestcklubts" omowaheime kaos wiibimme, kns kõigiti Mus ja muhe meeie ««ha arwatud wäke kokkupõrge ptfipt ranmnt n fwrtmmft. Ift* Vvavärgi mamramoru kaitseks KA ma waspr on ehitatud ivak, mis mätastega kao tud M llmkrusehe nooved puud istutatä. Ta n«vu ag«a tahetakse samaks otstarbeks md mnla Wkutpda. kvw sellest Kubust peab hiljemalt kuni kella 2 p. F, wastu, 1. Loodusloo-maateaduse sektsioon korraldab risti päewal, 26. mail. ekskursiooni Aegwiitu. Ekskursiooni Praegu on linna töö ka itseko m isjonis läbiwaa tamisel sundmäärus kaupluste lahtioleku aja kohta Sundmclärus mõne aja eest wolikogu poolt wastu ja esitab sisenrinisteeriunnle kinnitamiseks Ministeerium leidis aga määruse eelnõus mõnesu guseid wastolusid seadusega (kioskide lahtioleku aias) ja saatis ta tagasi. Riiud esines kaubandus te östuskoda linnawalitsusclc palwega, et kauplus tel lubataks kaubelda suwekuudel kella 9 hommikul botaanika älal hr. G. Wilberg Kundast, maateaduse alal hr. Kents Tallinnast. Ekskursioon liigub Aegtviidust Jänedale. Tallinnast ärasõit Aegtviitu on kell 3.56 ehk 20.02; rong jõuab Tallinna kell ehk Pileti hind Tallinnast Aegwiitu on 120 mk. ja Jänedalr Tallinna 130 mk. Warustuge einega!! 2. koosolek peetakse laupäewal, 28. nüril HBmupilifit OMstHwifeb wch. rahmaft SMa «qattajas. " Schira»i roas". Gtrsse»»»» eumat Aii««e»e. GStaa ttchenwmmt «aa haawamift. Berl. Morgeapoft-t" har«t»sed tel «ch«l. «iha sttn öekda mag järeldada oie». ankeedi tulemused ulakuse kohta; 31 uus algkooli sea< dus; 4) koosolekul tõstetud küsimused. Kõigi koolide esindajaid palutakse lahkelt ilmuda. 3. üleskutse kõigile õpetajaile. Umbes kuu aja pärast on meil 2. Balti riikide õpetajate kongressi pu huks oodata Tallinna rohkel arwul ametitvendi-õdesid hemas ümbruses (nati. Kadriorgu, Lasnamäele jne) Sel puhul on tarwilik, et oleks rohkesti kohalikke õpeta tajaid kaasas, kes (peale asjatundjate-ersieadlaste) wõörastele saatjaiks ja seletuste andjaiks oleksid. Kunstnikud ja neisist pu-ntmvad Usimustd oa meil wiimajel ajal pvmsemideks saanud, mm.<kallal.ps» nmg onta» wcuhwak piike murtase. Üheks tähchamam pvolsesmsks mt teiste s«s kunstniätade ja vcchwa M gwamine. Ei ole Mepänast huwitnseva kuutaka. kd- Olgu stis lubäad tu«l wakhastmte Ähest Sassa ajakigzas.,die ibnumed avtwi ft, k»s on küsimus pandud vadim on fewstwätab, ki-rjanekud, luuleiajob! *» ävawathud mimejed, utt öelda vnimkmwa Kd. wöi on nad LlchodstuviMMMisÄt Pavowogi Wd, haigilchd oiawched, kelles gusvadud WÄsugu mamtaaid ja staobiaid leß«m, mitte inimdoomme uimhm, nwid luba st«awvlu, et Ms inimene Mmitz»neieb. mt nagu Steudhal, Doiwoi ja Gorki w-aegu waoumm tvihmdawad Moäoam w»e nächvvs wõi, wähnnm, mõvktus. Kchniata gu sndäe ette: Keegi inimene mõtleb endale min gst«wche Dndmuise.wäHa, mida k«mi oksmas pale, ha paneb va pabeeme, läbi elades iseokjuures kõig' momente, aga ühtlasi ftr tundes ötanwist WMiUstMist oma ilvomiswsmm. Jood?MmeM-ttieK«Wt«sed, Lellele jäugneb kavastvaof»- tastvoostile, mängib ivagõä»iatega, nagsi laps nus kudega, ja nagu lapsedki ~ lahastab w noid nakkum», et näidata, kuidas nad wäläsit ja sisemim ikonstvuooritud on. Ja kni ta siis seda Dnd nmst tvüwda laseb, siis o»l va õnnelßk, kui lugej-ad Masama läbi sbawad. mis tema Wbi sbas. Ning sellega si vee.tegemist mitte 'kapstd wsi -aemre Älalpidalmme. Savwast mafwlwlrst tegu «m t nvmasvab rahwas. ja ta nimetab seda Ma ja.ajliatl Bordulmat töõttajmaffilia: oma ffittrnftniisfube _ kõiikidä aegadal olnud mairnkised juhid ja teo näswjad. Ainult tvaimlme inimene >olm pida nud Ma ja alati inimese mõõdupmm olema, mtt ie aga aiäwäärtuäine, waimwttt, himg«wm maha Mmmd maainimene MotDinimsne, ka urn see niiniinefcöifcmeb m populi. KonMõMM aga Rahma hääl Jw rntt&a hääl" «Mi lugu, nagu Schiras'i -roosigagi, millest hmmvori>rihas botaanik Gohn armaäas <ÄM öäda, st toda roost nttnebavklse nittmist sellepcwast, et va ei oie voos ja ei «Äe La GchirasM pärit.. wmtad vangad, kes weetl mitte wsi gn»n mitte ei stmda midagi katstmtamm teha chk msttda, et, luatt) tttgewad mehed teave oma etvaja ei te? muud midagi, km et aga wiwamöekdad Dndnmft Dmtes selle wägatßlõtte -SaHa ajalpchas ilmu Äuscriche sõnadesse mahutada. Ja neid mchi «- -nad MtMist, Äma -oma pom lkloemnentaariot suu -netaitalse siis lmvlewjatcks ja aumavakse noid ne ilstamava, -astm ~Beol. MoVg«npost'i" <l3. apr. ning rahwas toidab ja hoslitssb nende eest, tmgn a.) jmvrs, ifets suhtuwail Lohul Wsttatakst üki Qicmaš JmnaL hoaweb lillede eest. inttnche iwstmust. Tchaffe wda nimm sel puhul, MusÜdabie isegi, et peab maid: olema, los et Saksa Mtismrmister Stresemanni-l peetaue häbiasjaks, ifeii need mudmns -kiajeldazad nssd lsee Ännettrs ostw saanud, et Veegi vchwa näbzflmad wõi hattvasti hoolitsetud on. Mng oa saadik <otgu ka Daadrku nieni nimetatud: van mwnm poott isegi nsndmist kuulda, «t riik wõi Gvaeje) on teda parlamendis ÄiM'Mnoseks" ni rahwas -pea» M chk tetteil näol hsatt kandma metanm), millise nanetme eest tehti wivmase-le nende VSAstr Nstava ofenm&c eest, just nagu Me» ävlmwijmmkäe PiaManeMiii Mtt'ttGyvU'KchMkche nm pom nmtfaß, im tyävvm «miiiawmac!» -AaaC-at Äi» Puihopäeov hipodroomil möödus edutähe all. Sõidu tee oli fuiso st: wlmuta, ta rcfjatec ott soodus jooejlufs. Selle tagajärjel näitoftb hobused oma Parimat aega, Tuina Teiiele kohade tali mõtemil korral KSme, famer foimas Võtt Salmele langes. neljal korda läks oma senist sooksuaega Parandada. Pewlttvaataijaid oli rohkesti za wõstjatele «nati cšk sa ta tuli lifti 7 sekundit Varem oma wõistieijars? wõidv Esimeses Llnesis wsistlsftd 5 tamsemat troanm. Nelli sa Mackensin jooksid stardist. Esimene päösis kohe >ve da ma, ku«a teine maha jäi. Poole ringi järele on Pastor, Kallis ja Abndra! Todd evljooksjate kvmnrle jõudnud sa wüud aqe surumine. Pastor ja Todd tegid hüppeid ja Did toi ima sel käänakul maha. Müd paäsis Kallis tagant lähedale teele sa asus omakorda Nellile Peate käima. Tribsisinj kchal löikaski Kallis peabtwao lajate huraahäüete all Nellist ette ja wõitis. AWsamaks 1.30 h marka. Tehe otsa Peal näitab Nelli wösimust ja jäi juba esimese ringi lõpul teistest maha. Avab Me Kallis. Teda atakeerid ägedalt Todd, kuid tagajärjeta. Kallis tuli meelgi kiiremini wõiduposti Uuesti kiiduawalduied sa wähamakz!.90k marka. Teiseks tuli Kmdral Todd sa omandas kiirema aja tõttu teise wõidu. Väljamaksud aga totalisaatoril ja koilinekordsiz-t I.SW mk. Kol maada wöiim jagasid Nelli ja Pastor pooleks. Teises klams asus limiene stardist wedoma. Teel kohtas teda Auuni sa nsiüd läheb sooks kõrwuti Teisel käänakul Mis aga limiene oma wõistleja kaugele ma ha. President oli pahas tujus, ei Whe jv HSppab Ei aita piits ega meelitused: ühe sõnaga streigib Wõi I tts limiene ja andis wdjamahu 1.3 W afl. Teiseks tuti Wurmi sa kolmandaks Misuke. Teine ots sarnanes esimesele. limiene joasieb ma Hiilgav Pariisi pikantne revüü 8 jaos. I Maailmakuulsus südamete võitja ~Must I JW" ~ 'eiepwn Baker ja kuulus Mis- I Uie 50 numbri balletti ja revüüd! I Lugematud toredad tualetid ja dekoratsioonid! I Peale selle Langenud Ingel**. Kinoromaan B 9 j, Peaos.: Colleen Moor. Kassa aw. kell sp. 1 B. mall H. Treffneri gümnaasiumi seltsi rahalise loterii loosimine. Üksikuid loositähti saada postilt ja äridest 27. maini..! «ut eesrinnas, tema järel Wlmni ja!?pul Pääsuke President aga laseb galoppi chk ajad aiste wahel MSsti. Aga lõpuks asud siiski jooksma, kuäd siis Md teised juha ammu wsidupostist Mi ja tulid temale teel talli wastu. Siiewiož Ilases suutis Frieda õiget muri tabada posti. Väljamaks ml Te Ms tuli Kalli -ja folmm* doks Palmira, kmva Kägu galapim reast Zvälsa kwkkrs. Teine ots kujunes Friedale saatuslikuks: Kalli ahrs vine hooga stardist peate sa Frieda katsed teda teel li»»' pmida, ei annud tagajärge Kalli tirfö parema ogaga wöidnposti sa omandas esimese wkdu. Parandas oma sootsuaeqa 1 sek. mõrra sa andis ühekordselt ISSd mik. Teise wöidu sai Frieda. des oma aega poole sek. pavms das sa kolmandaks sai Kügn Kuuendas klassts jooksis uus hobune Warma. lv aastane mõra. Jooksis Kill stardist, kuid jõi waräi tele zalgu irimg pidi Viimase saba lülina särgi sörkima. Carnot sooksts pichtalt sa suutis wiimaje koha pealt eh meseks tulla. Parandas oma aega poole sek. mõrra, to talisaatoril aga püemane suurim wähamaks S.SSb w/t. Teises tuli Kaunis sa kolmandaks Parishanka. Teise otsa peal saovsts nüüd PariHhanka hästi sa SH omakorda Cavnod. Wälsamaks mk. Mõlemi«g«aga ühesugune sa neil tuleb weel kolmat korda oma «vahel jõudu patsuda. Seekord süstis Carnot Me Pari shxrnkgt lüüa sa omandas lõpulikult esimese wõidv. Teine wsit PariGatrkale ja kolmas Käänisele. NahimvõiMH peeti 2/XX) meetri ehk kahe ringi ke» k, OsawSGaid 4. Caterpillar ajus stardist wedanm fc l«m seda kerge waewoga wõidupostim. Aeg 2 min 3S>L sek. ühekordne wälsamaks ILM mk. Teiseks M wtot Ostara sa kolmandaks Rvoaa. BraSSkal Wt sest sodn! hrr poole soe peal kohti sa seazt pöörak «bttm öhc.» SBõthide» malk ladmv wt ' Kodmmdas vassis jooksis Arbek stardist ja wiis o«a osa lpuhtal-t läbi, kuna teised galopikärkndega tublisti Nõmmelt. m<cha Did. ühekordne wüljsamass 1,506 mk. 'Teiseks tuh GrMr-MuAi ja kolmandaks Frieda. rõhuma ja see ootamatus lõi nii Arbeki kui Ea pneba reast wälja, ei suutnud galopile wwstu pauna. Kooliõpilaste kewappip» Nõmmel.* Silkkr-MuSti tuli niisuguse eduga wõiduipoßi, et lõi asiwõidu Arbekilt sile ja oma senist joosiuaega parwn däs 1 sekundi wõrra. Teisi wõidu oma-ndas Ardek õa kotl kewadpeo wabas looduses aws S. Pärnu». «. z mamda Frieda. Mitmekesise Mg»a eeskawa, eriti w»l«vchie sa koorj Nehandas klassis jooksid 4 hobust, sest et lemmi? Köster, er tea miks, jooksust maha wseii. Kaja? on «Md seisukorra peremees ja tuli mõlema otsi peal esimesiks. levivga. tõotab pakkuoa wõkuakrse ka waaemmeh twor oüa noorte keskel, kaasa elades seade tdõaral Teisel otsal asus Siilkti-MuSti haruldasi haoga WÄtpöewal, 26. uuril, Korra &*b 9tõea»e tkvkawas looduses. tižfk! Gdrssvmiwmri haaitvata, olgugi et. tamristus inimeseta tema tegutsemisi! Me heidab. Helles mõttes naemtad Kt %itnrfl Web GÄcht «see sõna peaks Nietzsche mõttes, Jaa asi *m hea, mis õnnestub. Kuidas see aga üle, iõev izxabottxrb müstilist asjjia wabad«st" _* Selle pom tv taiana pandud, suurimat austamist tehv-ffe, soe tseb muret ainuk faükwitaifca manachide Luikutamise teel. Aga omet «tähendama. Me", mitte Aimagi aga MirmnesÄe. JöegtwÄaab idweussbefe pvesidendid, fes ei tac*m& Ja siis harutab gsataht edasi: Ka tänapäsw mõischsiassi Saksamaa! sõna weel pmzmuai avioe Mähem i-selfeiswad ofkr &J,/Tee wäita episood Lubab heita õipetwu pilgu Äi?m!Mwne" wesl tihtigi selles mõttes, milles seda monarhid on mõi otid, ja fui p&fö n«nde «ringkondade wwimlisse «tanswultsioonisse, teda «miskid ning MsMid enne sõida juhtiwad minotvz la HrsstosntHest mademed», seadused orhts kes tahawiad endist kujntada,, kõrgemaid kihte" ija «LihÄ>, täielikkus movaalist «Lahtiütlemist mõt FMgMsd Meb Stdvner Magi jätarö hamud felwlanda" ning tas prstendoeriwad tes. Seda tõendab Stresemanm nimetws üliini owrfsntia, niag need wiivahed wõimad npvis stsvsd ~-vahwa juhtide" kohata, «tail aga «ei -oile wiähsnvaui «seks", sest vahmasaadiik von Graafe ei tahtnud talle turmmid olla. Ja msie tsame nüüd, et ait üffe aimu wtnnaste oasimimnete «wainmstest toooilu sellega ometi -mitte meakitnst õäda. Ja sida FLUS 4M>IC et ~ obcat{ist'' Mfidsnte sga mo«> dest. Mehische mi.sõna ütiinimsne tairwitainud wü- ansitamjseks! Nüüd cm aga irntmesi ja mvwa MGrges mõttes. Tema nõudis nimelt, et iga Lutafcm nends hulka! kes leivwad, Ä rachiva mimene peaks püüdma oma isikut paremaks, Riffugww vawamiswiis on pavoiloogvlwe, Älavgi ülitoaenaks «muutmise teel käesotamast seisukor st ta ije on selles kindlas mschmmijes. et fowmb «raft wäya kaswada, kõrgemale tõusta, iseenda VLÄPa navmaaessllt. Ai«inMiefe7s" «saada. Tg poyb tatsmna wiabane Kuid pwh kaatrid hoiadväd tagasi seda nõvast, da Nmeft kõntsast, kõigist wigadest ja.sel tee! tõus kelbe huma nad ise knukauad, pläokoogkvsels kuuma,me" oma «mdist sisemise seisukoova. Läheb ja wa'hesoid arukaid normaalseks tun sve talle Äoada, siis on ta mõrroldes oma an mtttoamtst. Sest too on Pee wõllainali, et -oahsvtts «dche minaga «Pwrani inimene, <on Miinime-ne". peab ükstkuid pavoldogmisäs seepärast, et nad ei Nii oti soe mõeldud sa nii «on ÜFa sellest nor otttvttt ja oi tmtawat nii nagu seda enamus, waudfe - möldtmega inimesed a«vu saanud. Et w«f, teeb. Ja Me tõttu on ka täitja õige üte Ntatzsche ei «ofe mõelnud ja «kirjutanud inimeste litas, et maaiän on hullmnajja, kus nõrgamõistus tfaofis, le! atbammnaatne mõistus, seda ai saa lisedpeawad arukaid hulludeks. Kindlasti aleks talle pahaks panna. Kahjuks aga ei ole ta sellele aga inimkond pba ammugi Laugemale edasi jõud vohlu pannud ning eluwõõoas nagu ta oti nud, kui nchwale ei ouefs alati seda waöet ette ta mitte teadnud, et tema Laasaegsed juhtiwad si kuhjatud, at ta olewat nommvalne ning tsrwe, hid ei «ota mruöfcc sust nii ivaga harjunud ievatva ikwrstmkud aga selle wa-stu pavdloogmed ja haig- inätlemisega, waid lepõoad harili-kult sellega, st Pahu õigem.otsks.olnud näkhl ioata lgatl Paol kagm kõnsleda, sa et kõige rammatast dttia ning öelda, et oahwas on kõigil aijakäuidell «mötteteadnisi «tüstoemidest läinult -löögõnad wäha maanlstiät maha jäänud ja, järelitm, äl«acoaõd nappida et neid siis tatt rvsinaid oma tatsßsp lot&wuib, kunstnikud aga on ümberpöövdm W«est-le tetydxk tattd: KMis, Umieae, SÄM-Musti, Stepil, «Mi ja tea*. flnrffhmhff lastel CMe-B»». rast-i kiitust. Merewefi foojeneb. Wiimasel ajal on merewesi soojenema ha kaamd?a kõigub 41/2 kr. ümber. Et puhuwad KAmad põhjapoolsed tuuled, siis ei Äuse ka loojus. P-nhapäewa! oli Tallinnas W. Paktts IL, kuid KvKsWris ainult 7 B kr. NÖ. vist, mäic maksab wähemm nii Palju, Ratsawõistluste phntjvt awamine. 4 tzobwft parandostd oma rekorde.»folies Bergöre Glorlo-Paliice'ts Pariis Tallinnas! Rutake waatama! Suur edukolm wtfnost päewa ( mine. kai PaGu olcks majksma Mimud volle kunstuiiku slta 6. wõistluspäew hipodroomil 22. mail. tounkond katpatseb korraldada sel puhul wõõrastele ja oma maa õpetajaile mõned ekskursioonid linnas ja lä õmblusmasin. Kuid sealjuures olewat ta mõnes tükis sama tugewa jõuline, kui autoprits. Nimelt wiskawat fee prits mett meetrit kõrgele, otts teiste pritsidega wöimalik. Esmaspäewa õhtul kella 'H6 ajaks oli msk räud pritsimaja juures selle imelomna" prootvi alla üämud, <msanvmas «kas metallist mai mairmo MMtt ku»lums d, mis hiljem IWlHUinnrtiiliiil aega -TT JM. «wd Järgmisim pšmmaka. kell 7 õhtul linna Sl., algkooli loodusloo klassis, Rcma leht. 31. Päewakord: 1) õpetajate palgaküsimus; 2) Uue mootorpritsi prootv. ÄleriMne tuletõrjeliit oli endale proowits tellinud wäikese mootorpritsi. Prits on Ameerika üüüiim teftwab ja.löbustrld nmg kurbi fünbstcust bmha mõelda ijuuboitoaib, ka tegslänlt nällgimad; kuid Poe ashaolu ei tahenda tvseü nende alahinda m-sst. Sest harmkm neile lustmstele PÄidtte, näpea km nad seadusepäraselt nälga Pur n-ub ja.oana kodanilihe hauda kaksmsetril mulla hiljemalt kuni kella 1 päewal. homm., tagasisõit Jänedalt sama päewa õhtul kell kum kl. 6 p. l. ja talwekuudel k. 9 h. kuni k 6 p. l. Küsimus tuleb lähemal ajal kaalumisele töökaitse konnsjonis ühes kioskipidajate palwega, et neil lu bataks kaubelda 15 tundi päewas tttesl tehtigi ette, et need mängukaml-i-mshed, kes Kirjud read. >*efectotip leupäewlti J» kõikide eelpkewedel mmm juhatajateks on: linnusliku alal prof. J. Piiper Tartust, Lätrft ja Leedust. Eesti õpetajate liidu ekskursiooni Kaupluste lahtioleku ajast. auhindado lumm* suurendamist. hämmemiae. Lvttmwalikagu määras näitus-messtlt lõbns pmato Wmixxfab selles piirkomas tmsmoksuna saadawast summast marka parzumgl. LmjaaValitfus pöörab wvstcnvate n>õ mchindadeks, kuna muu osa oleks tulnud tittrtofe annaks istandutasuda. NüAd esines a.-s.,»räitus-mefs" lttma stml ura shmvuvosade õppuste pimmsusele pakvega, et moel lisaks Mk. a«w»dadeks määratakse, sest on arwata samases wmumt mm**h aimati summas kulude tekkimist. rahtgogns m Suba antud mmm. abwosaadi asee Sante wöljaweo kontrvksriks Mattm GvoDhuhutte ja 3*** TrsuMMc Bal DoMwnas, HnapsÄns ja PaldiMs io*t itmw. WstruUor Tõms Revm, kelle olisoft Daüi-nnas. Kaotad»»Päewateh««jookawaase numbrisse wõetokae Tallinna õpetajate feltfi teated nr. 23. süsteemi, kaalub umbes 3 puuda ia näeb mälja kui t^tst(!legramm id laabusid siseminvtri kohustetäitjalt ja Tall mna linnapealt, samuti teistelt üürnikkude seltsidelt. Paar proivääst -linna üürnikkude seltsi olid oma «Masich a«- Kuulutflifliele tflhelepnnemisekil?? ha«putaignasse «mahutada. Mi on nad siis ka midagi ülünimetaft" Tuul nud, «ja et nad ka ühtlasi on LuUlsiud, et Nietzsche on «laiata «tuntud mõtaeteadlane, siis anvasid nad sivutmat Ta midagi temast kõneleda ning ftd Annimose, wõtsid ta om-aks. Ja nii nagu ne m«ad üliinimesest aru saada suutsid, mõisid mi im ale all «ainm nad t«fe mõeldud olla, sest neile oli selge, et nad seisid üte Wigi teiste inimeste, esiitelks nende raha wõi -palga, siis nende riietuse, edasi nende semkondlime sidemete a lõbuks ameti (assehor, leitnant (jne.), tõttu. Nemad järelikult olid need tõ«med Nivnimesed, nemad «olid õigustatud kõigile teiõiäe inimestele eeskujuks Ulesna sa olhd lihked, «t ttmtud mõtteteadlane on nüüd ii«eüfe 7a waimu killas wiäämrse Koha kätte näidanud. Kmd Jaust'is" on -kirjutatud: Jnimene sa«r «naneb tollele maimule, «kellest ta aru saada Mugleichst dsnl Geiste, den du begveifft."), ja nn sai siis NretFsche üliinimene tasapinumli all«a toodud, millest need vingkonnad aru saada mutsid. Miimmene oti igaliks, kes ennast wabas tas 7om«bluse ning «moraali MMI-dch, käskudest, mis vahwast temsikuna Toos hoiad. Rumal «wõib Airnimene olla, aga tugew psab kt ol«ema, tugem «r wite-timm Mg.Se.wsM. «vds,m«ne- tõendab «La abipvejibendi Esseni «maükus, kes nli inimeses" nägi fõiciwrmitft. Ning ta abi Aa seda Gvaefe mõttes. Mtft nvõlemist nähtusist järgneb aga. et «en diste tuhtiwats ja nüüd jällegi wvinm sävale ahnitsewate Lvhtide intelleckwamle twapind on «muutmatm airmotu, milline asjaolu poaw mng ldodetmoasit i õa tähendab nende wõimu Wlppus^. Nõnda «kõlab weidi lühendatud Tuy-Ul Saffv amche phtftrt, sa peab ütlema, et ettchei iod, mis siin tehakse,.on päris õigustatud, sest peab KLagi pehmelt öeldes hästi pee-net!undei!i7" olema selleiks, Ä sõnaga Mi-niim«ne" «kedagi «Mfta haawccka wöi et lelles iseenesest LäiOa VmMütus sõnas näha haawamfft. Mõni teine mees õieks isegi tõesti juba haawawa üteiluse puhul waisides mööda liamlch ning endamg öelnud «kas wöi Eha.7espoare'i Cori-olan'i piisut uhikete, Tuid mchiste sõnadega: mina ei oleks mmm, kui mind toapoisid, aitas van Graefe'id, ei fõimataiks! LoodetawvM Stnchzmainn i-ic ka seda endamisi M-?s «mmizs. Sisuliselt >olvks aga selle autm.lo«hibo öetda, et tõsi ta su on, et n. n. Miirimone olla tähew dab iseendast wiõidu saamist, iseenda" Ae töns mist, nii umbes Nktzsche eemisa sa õpetaja Stivn«r'i mõttas: Jch hab' mein' Sach' ach nichts gestellt, sõnadmis küll Sti«rMari«le ewe sete ei kuuku. kuid milliseid ta «tarmtvtas nvotllona oma tuntud raam'at«ae. See «toiimane l«cmse ei tahenda sugugi et inimene peoks nüüd miingiisugusdks o&apihi _inuumiaks nmultum«a «kes mitte millestki ega kellestki «huwiitatud ei peakõle ma, >ivawd ta tahendab tead>lwlu tahtiüttamift tõi gist ülearust «tst ootustest-iloobustest ning leppimist piskuga iseendaga sa sellega, mis snl tegäikult olemas on, iöma st inimene seailsumes edasipüüd mijse, tegutsemise, tahte kaotaks. Mid aga, «kes ar mawad, et mingisugused Morid sun dawad inimestele wabadust ja õnne tuua, neid wvrdteb terawkeclne Schopenhaner selle eesliga, tas muidu edasi ei sammu, kui et tema ~õwn" dotdukott peab tal itta nina ees rippuma, olgugi et see..õnn".on eeslile niiwiisi nina ette Paigutatud, et ta teda tall näeb, aga Lätte ei saa. Kuid at ta teda siiski näeb ning ~iga mm mnga talle lähemale jõuab", siis.sammub ka itetoac - W..JN «MW«V hisblwe" «nvonarhe, Lwimõdd aga need riigid de viikide nchmad mabad ning õnne-wndon, Me Suftmnse mõime vah«mitt lahtistiks jätta ftitifb 'km see lõiff la nn aa, et f>m nõuda, et rtilfibe jahid nüüd just Sir bid, Nietzsche'd jne. S«ei otoks isegi soow-idm. need nurijeb on lautris otraxp&txtstfe iuõmced nasradsna seal, dts tegutseda mc». Ka ei tarwiche meie nüüd lohe, im sõna ttu4en*e, mütsid ipeaift maha wötta. Enue hj seda miimast teame, otess sommaw. et täpstä äa defmescidafs, mida nimelt selle sõna all mõeldaks, Mmde teriiatasd fee sõna teist paguügetvat" nin schtvmast" sõna: d«nogvaatia! meele. P«j selle annan, et iga laiauilatuslkne rtigitsgelane «Mba enam-mähom m, otfea fia Ms autor Mmitab öeföes kumi: Nnr ber Betvachtende Hat Gs mfert, mcht ber HandtSndel" Sellest wiimaisest Üoufeft saagu igam nsi aru MM keegi aru faaba suubab, kuid Äks on N-ndek: mme LachtrMevrme definesranata mvramst mm aimab SaHa azabcht w«m käesosewalle a-iwmgutbe ja vcchma nmg rahwastc üßchu-widele JSf1 f t t(j Ö u puudmnine stse- ja JittwkS mi fee fakwr, mis sellele wvi tsissle kihi-le Mös wöi veises riigis LiavdebatvÄks wõiü KcMa. Dwurdab. Sellest on 5a wtt mcheb Ae oru saamas ja on nssd Mesi naol omi üßchuwe LorrÄ bam-as. Rõõmustabal wtistl wõiawad ma sellest wwvvrentsisj.mitte aimift ~wa.lgeb" riigid, waw Sa ipmialj!sd ltatriigs). See wiimane asjaolu ott j üba iseenesest MÄeipvnuwcväriw ja Lubab oletada «* tmtte midagi utklewo-te toätmibc ning löownade Da Mis mabjed, Tuid äärmiselt tähtsad eluliied mm* feteto. jwbhu 17. KmweVsnchst osaweäsoa-tel riikiide.? on tahet nmg oskust Äkstevjest aru saada See babk lm ostus eeldab conditio sinega pooü iseendist Ae"tõusmist, labtiütlem-s hmvldest Mchuwide -ZajisM. g&j m torn* teeb jällegi - toorem wvi hihem ratw" ~ **»> **«IM»w -,

7 Nr. 1«kf Praegu L««s mnwoäe. Silmade ja muud wigastused kiwi Mr. iiolf oag*am Usund. toimetama. Kum aastani wruritatt weel selleks havrmku musta püssirohtu ehk n.». kiwwh kumise rohtu". Kui selle rohuga ettewaatmm ümber käidi, laadimiseks raudwarrast ei tarnri-tatted. siis wöis julgesti tvvtada jv õnnetust tull hariva eite. Peale aasta vewvtatftoani kralak püssirohu wabamüük ära ja rohu saamiseks Mi erilise loa muretsema, mille saamine kaunis vas ke ja tülikas ok. Selle tõttu hakkasid wimesed ise lõhkeaineid wnknrstama. seks mitmesugtzseid aseaineid tarwitados. nagu kakktoor.ja mmrd. «ts püssirohu asemele tull, on odaw (X*:. igast rohupoest ja apteegist simdaw. Ta lõhkejõud on kangem km püssirohul, mille pärast ta leiab laialist tmumamisl. KaMloor segatakse orgaanillste ollustega, nagu suhkruga ea wääwbiga ja wosworiga: need segud o«wäga kardetawad ja kangesti pkchwatmvad ained, sest mitte aimttt kiwi sees. raud- ehk wajkwardaga surumisel, waw ka lihtsa segamise juures wõiwad nad põlema mtnna ja smnejõu lift plahwatust tekitada. Teine segu, mida ka sagedasti tarwaatme kiwiiöhkumiseks, o«salpeeter -j- M -j- waä wel. See segu ei oie mitte nii kergosti pkch wataw kui kalikworsool. kuid siiski peab temaga umbes niisama ettewaattikutt ümber kikma kui püssirohuga. Selle peale maatmnata» et kinäöhkumtnie juba tuttaw töö m, ei mcka inimesed lõhkeainelepa siiski weel Küllatt asjatmedlikutt ümber käia. mille tõttu on palju õnnetusi sündinud, iseäranis weel wiimaste! aastatel, mil suure hoolega haritakse põldu ja teda Kiwidesi puhas tatakse. Wi gastused on Shel kätes, teisel jal gades. kehas ia mis weel kõige halwem. mö ned on oma nao ning fiknad pnrusiamid ja nä gemiieft ikna jäänud. Et õnnetuste põhjuseks harilikult enneaegne laengu lahtimwek on. kusjuures plahwatufe suurem jõud alati ülespoole läheb, wastu pead ja silmi. Ms saamad Ka wllmased kõige sage dam'm ja raäkemmi haawata. Pealiskaudsed hoawad sttmalaugudel, Vmanahal ehk sarwkilel möödunud kergesti, arme wõi wäikesi kaesid maha jättes. Tungiwad kiwttükid aga süga wanmle läbi silma walge kesta ehk sarwkile. sibua sisse, siis on tagajärjed juba palju häda ohtlikumad. Esiteks fiän kõigepealt mehaamkselt pu rustatakse, teiseks wõiwad haawade kaudu ml dnniku idud silma sattuda, kolmandaks wõiwad kiwitükid. kuigi nad wahest suured ei ole ega ka suurt haawa ei sünnita, silma sisse jäämise korral nriimast alatasa ärritades, pikapeale wärw- ia soontekile kroonilist pvlettkku teki tada. mille tagajäriel silm kui ka nägemine hä wineb. Seega peale mitmesuguste haawade te krb nägemise nõrgenemine, silm jääb pimedaks. sämamuna kõduneb hoopis, mi et teda peab jjgift wälja wõt-ma, igatahes on tagajärjed halon märgata, et just wiimaste aastate jook sul tõuseb roigastuste ja õnnetuste arm kiwr lõhkumise läbi. Seda asjaolu wõtks wahest lepa seletada, et wiimasel ajal on ilmunud palju wkrskeid. wilumata põllumehi asunikkudena na gu södur-d. endised msisatsenijaid ja teised, kes mõ-iröte jaotamisel maad omandasid. Neist o«muidugi paljud oskamatud, mitte ainult kimt lõhkumises, waid ka põlluharimises. Palju faa mad Ktrotsi, siiamaani harimata maad, mis põhjalikku puhastamist nõuab. Ka uute hoonete ehitamine, mis maalapil tihti puuduwad. ta?roitab ja nende lõhkumist. Kõik need tingimused, tähendab oskamatus põlluharimises, kimme maa, paljude hoonete ehitamine, artattrad oma poolt kaasa rohksar wuliste õnnetuste tekkimiseks. Gt selgemat pilti saada, mil wim õnne wsed tekiwad. toon lühikese NewmNe. kvldas Itae ÜchMtafese. Migepeatt puuritakse Leraspu»-vega Kiltri sisse auk rattbes 1 jalg sügaw ja Va 1 toll läbimõõdus. Augu põhja raputatakse ISHKewat ainet, näiteks püssirohtu, kattkloori wsi muud? pealtpool täidetakse auk teüiskrwi puruga ehk mmaga kinni. SWtetahiga rohu Mdve pääsemiseks lastakse ühes richuga auku Äs peenikene warros, mis peale augu kinni tagmnist wälja tõmmatakse, nii et Me asemele jää Ms wäiksem soon. Sellesse asetatakse sa!peetr-i taht, püssirohuga täidetud õlekõrs ehk muu materjal, mis pikkamööda põleb. Taht M datakse põlema, jõncck tuti kuni rohuni, siis plahwatab wiimame ja lõhub kiwi. Peale tahi põlemasüütaknist peab kohe kangele jooksma, muidu nwä nrigastatud saada kas kiwikildudest ehk õhu surumisest. Kiwi lõhkumisel püssiro huga peab laengu augu kõwasti kiwipuruga kinni tagmna, kuna kalik loor soola segu juures on sellest küllalt, kui cmk mullaga kinni kae-praegusel ajal tarnritatakse sagedasti Kati kloori, mille segu, iragu teda hõõrumisel ker gesti tuld andes, enneaegu plahwatab, mille pärast änuewsed juhtuwadki. Andmed tegelikust tööst näitawad, et õnnetused juhtuwad järmnbs tel põhjustel: kalikloorsoola segu wal mistamisel, kui seda kõ masti hõõ rutakse, k ui selle segu peale kiwi augus kõwasti surutakse kas war daga ehk kiwipuruga, Viimasega au-ku kinni tagudes, kui mitte lahti läinud laengud hakatakse wälja nüristama, kuid raudkiwi lõhk udes tarwitatakse raud warrast, mis was kiwi puutudes, sädemeid annab, k«i süütetaht põleb liig kiiresti, nii et laeng plahwatab enne, >õ«takse ära joosta. Rahwa seas on arwamine, et kalikloorsoola seguga wõiwat niihästi pae- kui ka raudkiwe lõhkuda, Kuid ei tohtiwat laadimiseks raudwar rast tarwitada: KAI aga wõiwat wiimane olla wasest ehk puust, siis ei õle midagi karta. See pole aga õige, sest ka Viimasel puhul,mb laeng enneaegselt lahti minna ja õnnetust sün nitada, mis ka loomulik, sest nagu nägime, wõib kaalgwor-sool, segawd orgaanilise ollusega, Ml hõõrumisel plahwatust anda, iseäranis weel kiwi sees, kus temale kõwasti peale surutakse. Sel lepärast peaks kaattkworsoolaga mitte ainult kiwttõhkmnisel, waid ka segu wmnistamisel waga ottewaatlik olema. Qnnetrlste ärahoidmiseks kiwilöhknmheltu lsks järgmist meeles pidada: 1~ Kaalikloor-soola seguga wäga ettewaatmm ümber käia, kunagi ei tohi seda hõõruda egp pigistada, iseäranis weel kiwi sees, ka- siis mitte, kui tööriistaks wastt- ehk puuwarras cm. 2. Raudkiwis augu laadimisel, niisama ka laengu wäljaurgitsemisel ei tohi teras- ehk rand warrast kunagi tarwitada, selle peale waatama ta, missugune lõhkeaine kiwis on, sest need war dad, kiwi wastu puutudes, annawad sädeme, nvs iga laengu plahwwtama ajab. 3. Laengu põlemamtmmse materjal, nagu satpeetn tahid, õlekõrs ehk paber olgu enne täp fsk ära proowitud, et teada, kui ruttu nende kaudu tuli edasi läheb, ka seda silmas pidades, et kaugee, tuule käes põleb taht palju rutemini, k«i segase ilmaga. Et kiwilõhknmise läbi on siiamaani palju õnnetusi juhtunud ja wöib ärwata, et ka tule nrikus põldude puhastamisel kkoidest need wi gastused möödapääscmalud on, tuleks seda kü siumst asjatundjate poolt selgitada ja selle Äe teadmisi rahwa sees laiali laotada. Esiteks peaks kaasas olema igal lõhkeainel tema tanvitamise wiisi kirjeldus, ilma milleta neid aineid üldse ei tohiks müüa. Teiseks peaks iga ki-wilõhkuja teadma, missugust tööriistu rauast, wasest wõi puust wöib ta teatama! kor ral tarwitada. Need tarwiiised teadmised tuleksid' koondada mõnele lehele wõi broschüürile, kus oleksid ka lühike juhatus kiwilõhkujale rohu kok kuseadmise, tahi ipalmistamise, selle pokemami tamise, tööriistade tarwitamise üle jne. Tartus, 12. S. 27. Era dot sent dr. med. O. Kmsiks. teatsr. Ks«f«Mis-Kuoro" laulab neljapäewal Estoomas^. toali tsppmasft Spilast«Shi», mida pidi wöetama lawapra««a echamima, Mi» wp kõigile MaliStele, kes laup. õhtul Md tmmrd Raua täit. koosimasa fcaffi siisisima.dchlmuoerttawate nmttt jäte" wõimed, meeldima ja rahuldama umbst. Stuudio on teinud pasiu tõdd, kui see. mi, stuudio noored imigchad suutsid pokuda. osi stuudio teene. Näha lama. ainult noort nüisiejotd ja nonde kohta siis kirjutada «fithknkste cnwustnse, pole kerge. Seda ei mvi kv nõudagi. auwestades mängitud näidaudi mängu koha, ksisa lawa m-rg tuvastusega". Rga msineb n õ. profiili joonised olgu fiiäsi lubatud. Noortest tõstaksin esimesele kolhaäe Poi. S. Wua-r-mann i, Warjude fiufaouias" VompmsiSil ttsibar SsiGu. Tn wftaž esowalit kumtado nasicfe walufiwat tcktarsich, usutavalt. Eriti siguisos. Lõpus tundus nagu weasi MM..mängu". Mida aga Prl. Waa vmomn «MM maha tolata, see on nvisiuka majadns. See pnrtms. igeroftie mine oli -tal aga parem ksii teistel. Prl. S. Si» st Helawe-na oti mitmeti wastaud «ppi. lastele juba hästi tuttaw, WSib warsti oma kahekümne aastase tegetvuse peale tagasi tvaadata. Koor on teinud hulga ringreise Soomes, kandes ette peale Soome heli loojate tööde ka suuri teoseid maailma muusikakiri andu sest. Peale Bachi ja Händeli teoste on ta ette kawmd Mozardi suure C-mol messi ja kooriosad Beethoveni üheksandast sinfooniast. Koori juhatab helikunstnik ja Helsingi kirikumuusika kooki juhataja Armas Mqasalo, kes peale prof. OÄar Merikanto surma kutsuti Helsingi Johannese kiriku oraa* nistm. Hr. Maasalo cm kirjutanud hulga teoseid koo» rike, orkestrile ja orelile. Koon esimehena on paljude aastate kestel toiminud tusal Antti Tnlercheimo, «ch. peaminister ja Helsingi M kooli rektor. Kontsertburoo. Tikm Mignotzt". Esietenduse koosseisuga. Tätta Ttzomas' ooper..mignort". Kaastegetvad: Qsga KrM-Mikk. Magda Päts, Hella Jurikson. Karl Oi». Serg. Hermann, Nikol. SuursõSt. Aleks. Kikas j. t. Homme.ÄSanenmise" opereti esimeseks kulasälpwienbefelg Hwschi operett.dolly". Z^atribuooo. mine sa ka hääldamine, loomusil lvnetaim ja mm pidi Helvnet kilju kataisia just nii mõistatuslikuna, nagu siig no me. ainult mitte just harilikus seisukorras. Ed. Tinn Iman Nourma?i laann-d tvist wälsendada kõike, mida ta suu-dab. Kuid siiski peab talle andma esimese?oha> Ä. Scrocfil niy<itiii «intotci SRatestrw olek, pidanud matima parema grimmi, maski. Ta näi, alati naeratama na. ka l«ge traagilisematel momentidel See stgas ossi phätawuseni. Ja rohkem hoogu! Kas oga Michael la Meeting) m olema wäsimisielt tust mi karrwatnurnek Muide mc ta holdaw. ffrtmres P«wd«a f».»lew) olete toowb osta rchtem äri metsik. Ja -kellole homs ta oma hooft, «0M Hekmyi W P»'K). Brf.?> fih-tfertp, ffchtte, moclfrati romw kwich. mida ta wäkrib tttiel määral. w««v«e: A m tlust, eemml ****# N. «. kokku usundilise loomingu sünge ja otsekui öise poole. Peatäit! külm kinga st ssttab lmolaste kõige h»mitan>a»at NMboioogÄist olemast, kes omandab meelgi Doüy". EvnHt Bachi ja Zstauz Arnoldi operett kosiuopsewal, W. skp., Wanem»ise" operetitrupi ksilaskäign-etenduseks. Kahe wiimase hooaja jooksul on Wanemuise" ope rett artvustuse ja publiku hindamise järele tunduwaid edusamme teinud ja tõusnud sellele teatriharule was iawale kõrgusele. Nagu teada esines Wanemuise" opereti prima do»a pr. Elli Põder-Roht kaks aastat tagasi Berliini pa remas operetiteatris Berliner-Theater" kus ta tt etendusest osa wöttes kan-dwa osalisena subve tiua hiilgawalt läbi lõi ja Berliini arwnstuse ning pwmu tõelise tvaimustusc esile kutsus. Dollt?" on tüwwne moodne operett, oma Ass-ehttusns pönetv. puksut oictti pingul hoideto, teärfcji* rš}las ja elav. S*n ou tertoe Ma löbujaki, Moteft && HMochoid ma»a«tte» «cha sam AMVakribide-pSew ja terwishoiu-nädolo awamiaa. Begn PGsw muuflfa*! Aknud pvhapäem löt Tartvs Aendama meele totos, et älytfeft midagi laki ratta. Tocnttechatttyi otn. P«etr inmamdide-päewa ja awati Merrikl. ter küsimusi ei saa lahendada Msikud. maid seda tuled weshoiä-nädal, mis mõlemad sätdifio suure pidu ühiselt teha. Ta tähendad, et noid talguid «sao likkusega. Meeleolu aitas tõsta soe ja jjäikcfefetis* mere korraldada iga aasta, maid hoo ofefcö, k«r taae Kewadeilm, nns tstmok seäesarnanc Kogu täna seda faaksüne Ae kohe aasta. Ka ei fna K*Äfei w»se kemade kohta. Hommilwl kl. 8 äratasid tarttasi kirikukellade suurema lähtfuse seepärast, et ta ett ühel hoobtt ta Saare maa usu repertuaari löõkrmnber, mis aitab Val gustada awaraid kultuurajaloolist perspektiive. eriti heki». Warsti iknais maksa ratsa rügemendi orkester hobvstel. Liikudes tnööda tänama id, tättfib muusika hekd õhku. Peagi aa maksas wöledad Korjajad märgi-kest määmas, et Koguda lisa Kindral Laidoneri i»wv kumis ja * jälgitakse kuradi mõiste ja nimetuste UHte kohti kuni eelajaloolise ajani, mis tohiks äratada suuri mai huwi ja Adist tähelepanu. Raamatu lugemise teewad põuewaks tekstisse PÄ mitnd jutud ja lood terwekt 200 Liimi ia livdlde Kapätalble. 3uda on rahwast kõik tänawad täis. Iws Ke-matksilm ja muusika ei lase kedagi kosu kauemaks jskv. Ratsarugemendi orkestrile li saks sõidawad linnas rmgi kookide j. t. orkestrid 120 Testi wanawarast pärit kütkeslawar muisteudit autodel. Teised autpd täitumad laulukooridega, tantsu surnuist, kodukäijaist ja neid tagakiufawaist huntidest, gruppidega jine. LM sa sealt tulewad fõjawäeosas Liiwi-Soore ja Germaani maailma suhteid. Sootu uues Valguses puudutades faradi probleemi Balti kuradist ja igasugu õudsoist hirmu?ujudest. Warem ilmus ja kaitseliit muusikaga raekosa poole paivawdiile. Esimene osa. (XVI+ 230 Hk mt) Porood ja «kwomdide dtt^umhre Raamatu kohta kirjutab Martti Haawio, «HelWngw' Tanomat* IS. dets. tws. Aeude ridade kirjutaja elas wõid oüa oma ka»neima fllmapilgu elus paari aasta eest 2ft»i rannikul, kus Latwija Vabaduspühal kogu Lnwi rahwas kogunes oswd j«kattsetitt. Platstle sõuab dämmlema k.-t. Paljastama oma stni-walge-rohelist rahwuäippa. Pi dustuse keffseimaks kujncks oli selleaegne magister Soo rits. See wiis, kuidas suurtel meredel purjetawad ka lurid ja eided ja noorrahwas suhtusid oma apostlisfe", oli liigutawatt usalduslik. Keset pidustuse leerist Loo rits sai ometi aega tõmmata taskust oma kuulsa sedeli süsteemi ja tõendada üles rannarahwa wanawara, mille kogumisel ta oli lõõtsutanud põlema Lnwi rahwnskikn Kell 11 oa raekosaesiseke ittts seatud sõsamäe järele pakuti inwaäidid aukohale, neid saadumad fkov did spaleeridena. Orkester mängib termvtusads. SeSe särele ikmrb paraadile sõjominwter kindral Reek. Ta derwitab mäe osasid ja imoa liide nõng pead päemakohase sstttama kõne. lastes elada wabariigt wastfust, mille Drete orkester hümni mängib. Selle aiuulaedäise löö tulemusena on ilmunud nüüd dr. Loori tsa rahwa usund". Juba ainuüksi sedõwriks ja Väärtuslikuks jätkuks Soomesugu vah isu hoieldes../ Daamid ehiwad vmvaliide lilledega. selle teose materjal, mttle wähemami üksikasju selgita takse põhjalikult, juba see Wst teeks Looridsa raamatu waste usundit käsitletoata teoste seerias, mis on awaldet Krohvi, laajose, Karjalaste ja tzolmbergi poolt Soome ja osalt Saksa keeli. Kuid peale selle ka materjali too duslik käsitlus on eriliselt meeldiw ja selge, kõige «k -mad uurimused on Võetud arwesse ja olgugi, et liigutage hoopis hämarail ebausu mail aine esttns on ometi kindel ja ennekõike ettewaatkkkna kriitikme." Eriti soowitaw noorsoole, hõimusõpradele ja kõigile neile, kes tmmewad tõesti tõsist hmm Eesti nchwa suurima omapärase kultrmrjaavntrrse sõnalise wanawara wastu. lchäafi soowwrme sama autori poolt Soome tou dnste akadeemia kn?«l ilmutatud rrvrinwst: LlvtoetM MNrchan und Sagenvarlanten, <nm M., hwd 300 m«.) t WURM Eesti KWostus-ftriaie NOMotaftanplosetf. Jaani tõrt. 6 ja Mk tati. 2. R««dteel peataskoht PSSskitta wangilangri kohale. 26. mail öö Sant wallas Salla talus rahwaksos obck. Harutusele tm HMsMa wlmmumst Kchale raudtee Peatuskoha awamme. Rahwast oli rohkesti koi ku tulnud, tkhendab, asja kohta tuntakse elcüvat hetol Saue tvalla rahwa poolt on palutud., seal peatus kohta awada, kuid see Palwe ei ole leidnud Wtmist. Koosolek tuli otsusele, et niisugune teguttms on Saue tvalla rahwa eluliste huwide tähelepanemata jätmine. Otsustati uuesti paluda, et teedeministeerium korraldaks seal peatuskoha awamift juba lähemal ajal ja selle peale Pöörati riigikogu rühmade tähelepanu. WalÄi ka tol melirkmeline komisjon, kes palwe teedeministeeriumile edasi mmccks ja ühes ka suusõmck asjalugu selgitaks. Järgnes pasaadimarss WwaliiidSde eest mssda, _ m»e «astu wõtks hra sssamimster. Peale oli imvaw»ä>ete ühasea kutsutud KSbaksteM pidvssök korraldatud SSv«rtte Aodos". Terwish«k-ttziidtckt ÄvomiNO. Änhe peale paraadi arvati ülikool-i suures kuul dssaalis Ma tänawal Me riiklik termi sh oi u»nädal. Mi data pidi awauea riigikogn esimees. Kema wiimame ead hatgkasena wmmd, ei ote ta saanud Tartu sõita, wnjd oti palanud peakomitee esimeest edasi anda ds«a pe»k terwttused. Nädala aeoos peakomitee esimees dr. Smabeng. Ta tähendas, at terwkchow-nsda? see on nagu talgud ei saatnud ära mahutada suurt pealtwaawjate huillu. ErMe Mckiku menu oscckiseks said ZöigSe nii tuntud»torumi-j«fs" ja meesgrupi poolt ette kantud lisapala.harjatants". ToruMi-Jufs", Äge nimega Juhan Maaker, oti pärit Hiiumaalt ning SL a. toana. Ärid «orusteucheramenti. Kergesti tantffb ta laval Ise oma Mi saatel, nagu Mus karjapoistke. EfineS weä teifi auväärt waneckefi, esitades «Ln mesuguseid Me ja laule. Kanti veel ette tantsijate rühma poolt mitmesuguseid rahvatantse. Wabaõhamuuseumi ettekaadeb Haapsalas. Eesti wechaõhumuuseum jatkab oma ringreise en dtse menuga. Liikudes TaNnna-Pärnu sihis, saabujwki Lilalised wiimaks oma järjega Haapsallu. 20. mail peeti Bn ettekandeid. Noorsugu oli ohtralt koiku tulnud, ÄB jälgisid huwiga ettekandeid. KM 8 algas päris etendus. Etendusi peeti kuursaalis. Siuski nn ruumikas siust Veale Haaralu annab vabashumuuseum St. skp. Tartust. Soome: segakoor KansakkW Kmstro" tuleb Tartu. Soome p»»«matest segakooridest sta> ro" Helsingist siõwad 27. mail Tartu ja annab sama pä«va õhstvl Wanemuises- kontserdi. Järgmisel päe» wal kk 8 Ssit. on sama koori poolt waiinuttk Aiakontsertive hooaeg Wa«e maises awatakse laupäewal. Ka tänauou suwel ov orkestrantide ühing asunud Tartus suvsoestestri korraldamisele...wanemutse" sotts annab endisest oma aia ühes korrashoiu ja wxstgus tusega selleks tarwttada. Orkestri koosseis o«30 mängija ümber ning äkiliseks stchiks ra too 3. Simm. Kontsertide hooaeg awatakse lanpsewal. Raadio. kale Peats hutvi pakkuma tutwunemme operetiga, mis stiili poolest.estoonia" omast tundu-» fettoepa rithh««mg»jaan»ade fratöma noiötcff. Richard KesSleri ja Steinbergi operrit 3 waatuses, 6 pildis, Walter Bromme'i muusika, tuleb Estoonm" iieljap., 26. mail ettekandele tvanemuislaste poolt. See ilus operett on igalpool suure menuga läinud ja parimate avtvustuste osaliseks saanud. Esimest korda mängitt teda Berliinis, tuntud Metropol teatris, kust ta wõiduköike ka teistesse linnadesse algas. See on erß selt tore tõmbetükk", ta koosneb rikkalikkudest wõima lustest näitlejail end maksma panna siin on tvõi-- ntalus anda ülikoomilisi, dekoratiivseid ja teisi teatagi kult toredaid situatsioone, on wõimalus luua elatvaid ja meeleolurikkaid stseene, mille üle lehwib kerge huumor, ülilõbus, ülendaw nali. Lisaks weel ilus muusika. Würst Joachim 86. (K. Põlde) oma toaneitsiga awasi kerge meneti laadilise lvalsiga esimese waatuse. Sellele zargnetvad printsess Alice' (E. Põder-Roht) ja opereti tenori Fred Milardo (A. Wismann) ilus foxtrott-dueti. prmts Georgi (K. Saun) etteaste laul, niisamuti ka tvursti ja opereti primadonna Molly (E. Ikander) duett lossiwammdest ning siis opereti peawiis Sa oled ilu )aim naistest". Kõrguse tipule tõuseb opereti hoorikkus eriti teise waatusega. See on nii öelda teater teatris: ta esitab rändawa operetitrupi peaprootvi ja mängib uye wurstiriigi riigiteatris esimene pilt primadonna garöerooo. teine pilt riigiteatri fuajee, kolmas Me teatri orkestrirmuu, neljas teatri lawa. Mvi dugr, et nimetatud riigiteatri orkestrirurnn ja lawa on uhtlegi ka Estoonia" orkestriruum ja lawa. Sealjuu res on hr. Pettäi kahekordne näitejuht ja hr. Simm kaakorde muusikajuht: mõlemad on rändawa operetitrupi ruib ütjifoft ta opereti jitfoib. teisipiewal, 24. mail. TALLINN (408) 19 orkestrikontsert: G. Rossini: Avaraäng ooperist Wilhelm Teil". P. Steck: Flirti väike valss. P. Sarasate: Hispaania tants nr. 8. M. Glinka: Fantaasia ooperist Elu tsaari eest*. Solistid: pr. Frieda Hilden, sopran ja hra J. Viinamägi, bariton. H. Kjerulf: Põhja maa süit. J. Schebeck: Laul viiulile, viiulisoolo. A. Rnbinstein: Doreador ja Andalouse. A. Dwo räk: Slaavi tants nr. 1. P. Wachs: Sõnadeta laul J. Brahms: Ungari tants nr proviisor Valineid kõne: Tervis ja toiduained vitamiini õpefcuse seisukohalt". 21,30 päevauudised. BERLIIN (483,9 ja 566) Haydni oratoorium FRANKFURT (428,6) Thomasi ooper Mi gikm" 3 jaos. Lõpuks graminofoniuudised. HAMiBURG (304,7 ) loengud. Lõpuks koh vikukontsert. KÖNIGSBERG (320,7) 2skomöödia lõ bus õhtu. KÖNIGSWUSTERHAUSEN (1250) 18 loeng kari kast ja kultuurist saksa kunstist Sdiu Järgnesid terwitnsed Tartu Iwnamaitosusttt, ka't femuöt. Tartu E. arstideseltsilt, seltm. S. naisorganisatsioonide läduit, E. haigekassade lädnbt. Tartu Saksa arstideseltsitt, E. tööliste kwm tnsühisusett ji. t. Telegrammilise tornätnse M Mjita»d sõjaminister kindral Reek j. t. Peate lõunat mängis orkester Toom<u.7.el ja maawaliisuse maja ees. Endiselt Nikusid ri«gi orkestrid autodel, peatudes rahwakikkamates kohtudes ja andes oma kontserte. Samuti liikusid ringi autod laulukooriga ja tantsntrupiga, kes fitn ja fvas «Me kannetega esinesid. Rahmast oti murruna fnr<ilmnt Ao ilmus pcok lõunat tänwmotete autode nwiil Need m erialade järele wanestotnd ptitttago. plakatitega nttg igaüks kasutas enesest i-seseiamot terwishoidlist reklaamüksust. nää. Mfikuse auto, emade sa laste auto, korteri ja tööstuse-tievwrshotu oota jne. Autod olto loarustatod lektorite ja Need sõitsid mööda linna laia lii, peatades rechwa rikkamates kohtades, kus lektorto terwishotu küsimusi selgitasid. Õhtul otid paaris kohas rohroattkud Sventenvrshotust. SlMl ki. 9 algas..wanemmse?" ko.ckhut pall inmabiidiöe kapttali heaks, bsaa M. ifcll TÄlinna tänama spordiplatsil terwishoidtoi M»e domuustvee ritz. Dwewis rohkem awolikke tete foni kõnep«nkte. AmaMimde fcriefoni könspmmäe )i»nl>fl «Ta-rw pärte mm. Kog-u linna kohta on neä> kõs geft paar, mähne aero kahchtemata KM ftewaem peaks oferoa. Aeetrid laiali fagtmettttfc* Leetrid, mis eane jõulu maad wõtfid. wahopeal aga wvhemaks jäid, on praegu Tartus õige laialt maad wötnud. Koolides on wlnud «chkud paariks psewaks. WKide eest hoolitse«isest Tartus. LLÄmd nätafa lõimi pidas Tort» UMtag&e eest hoonamissetts oma aasta-peakoosalekut. Tegeumsest selgub, et setts «r mõndagi ära teinud: manglast tvabanenutele ov püütud tööd muretseda, nelk koju sõiduks pj-letivaha antud, mõnele rttdeid ja saapaid muretsetud jne. Peale selle on hooit Kantud wangibe perekondade vest mng püütud nmngt-dele wonglas «ee!e lahutust pakkuda ja nende haridnsftst tasap-wda tõsta. Töö muretsemine o«õige vaske owud. sest Ka ristatud isikut «taha Keegi Kergesti töösse wõtta. Kordne maja. titte wälja ihlritud tehnika-günmaafium!? mk. eest aastas. Edaspidi tahab setts seda maja ara kasutada töökodade ala, kust innmzrst roa-* bastatwd isikud tööd lvöikstd leida. Möödmmd aasta aruanne näitas tasakaalu mk. sdseuolewa aasta eelarwe ou kokku seatud osas m. pease. Sissetulekuid on esialgu Kindlaid m. Aader, millele lisaks l-oodetvkse toetusi. Lõpuks mastti tagasi juhatusest wölsa langenud Mmed L. Äefit, dr. W. Sumbsvg ja pr. Paldrock. LONDON (301,4) tantsuoaaaha. M basit sert tantsumuusika. MOTALA (1365) saadab Stokholrai eeskava. OSLO (461,5 ) kontsert. PRAHA (348,9 ) puhkpillimuusika kontsert restoranhnuu sika. RIIA (526,1) 20 sümfooniakontsert kadu ja Maseri soologa. STOKHOLM (454,5) konteert. 20 Q or kestrikontsert. VARSSAVI (1111) kontsert Irnntaurt. VIIN (517,2) rahvalik konteert. Toimetusele saadetud raamatud. t ae. Kilmileht nr.. Toimetaja J. Mülber. wöljoandstt V *-<*» ; Hartltknlc ilmuwad meil niisugused ajakirjad paar kolm nr. siis lõpetawad oma lühikese elu. Aga täheu - datnd A'il m t l e e" poolehoidjate hulk näib fühalr olewat nii mõrd suur. et ta lvöib näiliselt seista kindlal alusel. Pole ka ime: kinoskäijaid cm alati tuhandcio, valjud fmonättlejab on oinale tvõitnud austajaid ja t õhtu metsast, loomadest ja jahist. fa õtge rikas piltide ja kinoilma vuuluwale teadete poo lest. Toob pikemaid üleivaateid mirnre tuntud kinotege- LANGENBERG (468,8) kohvikukontsert. LEIPZIG (365,8) segaeeskava tantsumuusika. MÜNCHEN (535,7) 21 kammermuusika õhtu triokontsert. BE-8N (411) orkestrikontsert. Lawastaja F. Peitsi. Muusikkjuht J. mmm. tokse. need tahatvad tuntleiate üle ka laiemaid teateid hr Pettarl tükk aega hr. Simmi asemel orkestrit juha tada. On weel teisigi samalaadilisi kahepaiksust": printsess Alice on ühtlasi ka rändawa operetitrupi sub BanHnd T. Kapper. 'uhtes, on otsust-av-ud teda wslida nõva la aupresi dendiks. nriibeks talle sellekohane aadrehs eduk a&> beatini ühe raamatusõbra mälestused. 22J Berliini eeskava. STUTTGART (379,7) 21 Puccrni ooper La Bomkne* koomik. Mis sellest segadusest lõpuks wälja kujuneb, see lelwck muidugi..estoonia" lawal. bundl kaastööd M wastutulebikknsi tenvishoi>-nädala ~Lcio«nine": koor, orkester ja solistid. BREBJLAU (315,8) Brahmsi helitööd klaverite. ahma aga rändawa operetitrupi direktor peab tükk aega muusikajuhi äraolekul ka orkestrit juhatama, siis tuleb rett. Ja ta onu. würst Joachim on ühtlasi ka opereti Niigibogu esimees K. <ütr&**fe tertvishoiu-nädaln auptcii&tw diks. Edasi teatas dr. Sumberg, st i ri ifi n imi sr-. nwssc mõttes jia hinnates riigikogu esimehe S. Gn Praegu im seltsil olemas Qnmc tänama! suur kahe- däb hoogne ja meeleolurikas muusika. TaLmna P»W wakt lahku laheb. kõik seda tööd jatkama, imllele nädal atose pmatb. Järgnes hümn fõsiwtwc orkestri peoft\ AiksiS, 2L. flp. Keilas ja 23. skp. Paldiskis etenduk. kontsert PauwsZe kirikus. Koori juhatab tuntud koori sstzt ja hesttoohv mag. Armas Maastrio. tzaapsnwst. oti miihcnwft 50 protsenti sellast tsostatud, mfrfca ter* mrshoiu-nädalad üles seamad. Selleks. Kutsub ta ütts saawutatud mõbda- täheks. Orkester mängib ~Isamaa vaatamata oma: wanadnse peale on temas saknud padpt Harjumaalt. küsimusi korraga wõtta, sest tenvishoruala on fög kü. 3ja amakdob arraomkt ;a lootost, et 20 a. pfewt kal. Kubu, kes osad läbi käib neid termitades. SeSe Linnapea abi hra J. Lill termitab Tartu koda tukkude nimel rmoamde nmg asetab loorberipärja nenbk lepale, tähendades, et see on austamise- ja waimustushoo. Helsingi segakoor Kansallis Kuoro", kes talm Waor mannile. Tal on miimika, ktsid kannatab liiku müsfilis-kulmoma. Ta mististi oli ju kõige harilikum (XVI Hk.. hnch 380 mfc) Mlsttab Lmvt jutautcafattbit ja ristiusu jva»uime kuradit km ka üldse hiruta wõi õuduse sugeree ritad fantaasiakujusid, mis moodustawad Mk takse. Teater ja muusika. Pühapäew möödus Tartus ülendawas meeleolus. *MWrgwn> WU JCiiiwi Rahwu lõhkumisel ning nende eest hoidmine. Meie «aal m Stge pochu ttwe, wfe tmv iamat) põllnhorimsit hr nritzalmwamsit. Zga koe «M «tarnes Mob Shel «Si tohel WÄ «ist ktwidest lahti saada. Suuri k?we ott wöimata tervelt ära vedada, sellepärast pead nm> emm purnks lõhtnww ja Ds tükbsn kaupa KSrwale 7 reateid toob neile ilm t lehi. Sellekordne nr. on elust. Eriti tähelepmmlväariline on ebk artiril. ~E e s t t f i l m", mille algus lehe üldse on sisu waliwd õige hoolega st. miunekklgae. K»du nr jaos. 23 tund prantsuse muusikat. BUDAPEST (555,6) Turry kompositsioonid viisid vanadest operettidest. DAVENTRY (1600) ja Londoni ees kava. HELSINGI (375) 1-2 turuteated triokont»wt orkestrikontsert unemad teated res» Mahagooni suur saalisniie! ÜMaaniet. HfTUVERSöM (1080) kontsert. BG Pf!NH AAGEN (W 7) nißtoad ntuusi, hwt. mandolgmöe kostaert. Tartus määa. Ligem, teateid saab ja üaee wdtted naha sk. kirjade oaakoonas.

8 8 Hr. «98 li tmitf r K k laasis. Sport. Eesti rahwasmeesoond Warssawis peetcuvale on,a v 100 mtr. jovk«s: KoWn 14-9; H JSuiu 12?5; 8) Jaago. MhWpiieUmsed wslpws»» GooeS. mtr. joo!* : 4) Köitsin SSkS; 2» Jönlu 3000 mtr. jooks: 1>) Kruusamägi ISi46-6; 2) kaastööttselt traadtteel.) 100 mtr. Laabent. Rähn; 200 mtr. Laabent, Rähn; 400 mtr. Rähn. Tiisfeldt; 300 mtr. Tiisfeldt. Willemson; mtr. Willemson. Laurson; 5000 mtr. K. Laurson. Beldsinski; Äcmri 10.48,2; 3) Paatoel 10.49,0. 4XIOO mtr. teateoojs: 1) poeglaste real gümnaasium; 2) htmtamtaargsimnaafimn; 3) tehnika raldasid ikrgejnnstikn wõisilnfed, d»s peahnwi oli koon gümnaasium. dunnd töölisliidnst üle tnlnnd Eino Borgile. E. Vorg jooksiski mtr. hiilgawalt 3.59,4. Teised wõist luste paremad tagajärjed olid: kuul K. Järwinen 14.26; mtr. KoSti 15.15,9; kaugus Ptt kanen 7.00; mtr. Posti 32.09,1; ketas Torpo 43.59; 400 mtr. Jukola 52,8; oda Rinne 800-! : 1) poeglaste teaalgäom.; Kaarli gümn.; 3 humanitaacg. Odaheide: 1) Oja 44M; 2) Tomp 40;88; 3) kaugus Rähn. Klumberg; kõrgus Klumberg, Roht; teiwas Tammann. Klumberg; oda Klumberg, J. Laurson; ketas Kalkun. Klumberg; kuul Feldmann, Neumann; massöör Hänninen. Wöikeseltstde jalgpalli sed. Kuulitõuge: 1) Looeberg 1-2,40; 2} Wias 12;18; 3) Waher. Kaugushüpe: 1.) Oja 5:98; 2) Jöulu 5»84; 3) Jaago. Kõrgushüpe: 1) Ostu L-6S; 2) Looebvrg 455 (1.60); 3) Jöulu. Kolmikhüpe: 1) Oja- 14SS; 2H Lo«öerg Ta jooksis ottt. mängides 4.01,0. Ta noorem wend Martti kes esimest korda esines, jooksis maa jmti oride klassis 4.27,0. Temast ennustatakse sama kuulsat 14.96; 3) Granberg. jooksjat kui Paawo. Malmiwirta hettis ketast 42.23, B klass. 60 mtr joo ts: 4) Granberg 7,6; 2) Beterfcm Johanson wiskas oda 59.62, Sandstrõm hüppas kaugust 6.72 ja Kinnnnen jooksis mtr ,2. wöljaspoolt Läti sprinterid Rudzits ja Tartus elaw Marvey, Tallinna Kalewist Rähn ja Tiisfeldt, Nar loast Utt ja Gern Tall. Spordist. 100 mtr. eeljooksudest wõitis esimese Rähn 11,6 sek.; 2. Laab ent; 3. Schütz, noortem. kristl. ühing, smm 35.0; 2) Juudi g. tuslöözist ja teise kõigile nähtawast of-side'ist. Ja lõpu tulenmseks oli Merkuri suur wõit 10:0, mis kuidagi ei wasta mängu käigule. Maid oleks pidanud olema mõ negi Märaiva Mõrra Mähem. Merwri eest lõid mära- 4.25; 3) Lewitau. Seegner ühe. dorf 1.25; 3) Lewitau. peetud karikamängnst. Merkur mängis ühtlaselt hästi, ilma üksikute silmapaistwate meesteta, kuna NMKü mäng. mille selgrooks oli wasak kaitsja E. Suik, oli ra-. huldaw, paiguti isegi hea. See on meeskond, kellel wõib Kauber 3,47,0; 3) Kamal. 4X60 mtr. teatejookse 1) Kaarli gümnaa Kaugushüpe: 1) Teitelüaum 4.74; 2) Scheer Soonberg 2.10,8. Kettas esimene Kalkun 40.35; 2. Aeldmann 39.03; 3. noor algaja Niggol, N.M.K.Ü., tmajärjega 36,61, 110 mtr. tõkkes.: 1. Michelson, Kalew, 21,3; 2. Soonberg. 21,9 sek. Feldmann tõukab üksinda kuuli 13,61 mtr mtr. jooksu wõidah Laurson ajaga bamn 7.77; 3) Melldorf. L. 3. Laabent Wõistlujjed rahuldawad wäiem tagajärgede, kui lust massilise osawõtu poolest. Rääkimata wanadest worm. ng. Koolinoorsoo spordipäev». üldse oli mäng ilus, karmim kõigist neljast seni Kuulitõuge: 1) Melldorf 8.32; 2) Teitel Kettaheide: 1) Melldorf 20.51; 2) Teitel baum 19,50; 3) Lewitau. Odaheide: 1) Teitelbaun? 23,93; 2) Melldorf; 3) Buras. hästi korda. Eriti mainimiswäärsed noorte saawutu Maid Jürgenson. E. ja K. Fischcrid igaüks kolm ning Kõrgushüpe: 1) Teitclwum 1.30; 2) Mell Pühapäewal wõidab 100 mtr. jooksu Laabent 11,4; 2. Rähn 50 sm. järel; 3. Rudzits, Läti. Kuul: 1. Feldmann 13.63; 2. Jwaft 12,81 (üks sed kettas, kõrguses, samuti Rähni ja Laursoni hiilge märawale kuus juure, ühe tvist karis 1000 mtr. jooks: 1) Aeitelbamn 3,40.0; 2) -00 mtr. jooksu wõidab hea ajaga Tiisseldt 2 min..võistlused läksid tagajärgede kui ka osaivötu poolest kuid muutub löpuksn Mäga läägeks Merkuri nähtawa ülekaalu juures. Merkur lisab nüäd esimese poolaja 9,0; 3) Scheer. 3.5 sek.; 2. K. Gern (Tall. Sport) 2.07,1; 3. noor kellel tagajärg 54.21; 2. Laurson 53.27; 3. Koch mtr. jooksu wõidab Laurson ; 2. Gern 4.21,5; 3. Tiisseldt 4.28,5. wastaste wäga nõrk tvärawawaht. Ka teino poolaeg köidab algul pealtvaatajate meeli, Naiste alad. 60 mtr. jooks: 1) Teisiekbaum 8.6; 2) Pett 4 kobaga leppima peab. ajaga 51,1; 2. Tiisseldt 52,7; 3. Soonberg 56,6. saab tvanameister Laurson lüüa Schützilt, NMKü meeskond tvisalt wastu pani Mõidujanuse ning Möistluskogenenud Merwrile. tehes mitugi kardetawat ja kena sõitu selle poolele. Kuid siiski saawutas Merkur kiiretest läbimurretest neli märawat, milles süüdi oli ka 3) Schütz 41,11. Kõrgushüppe wõidpb Roht 1,70 mtr. Silmapaist ivad tagajärjed noortel hüppajatel Martinsonil 1.65 ja Mahlal 1.60 (wahehüppes 1-65 mtr.), mille tõttu ftti Teiwas on Martinil torcdusiagajärg 3.30; 2. Käl las 3.10; 400 mtr. toob Rähnil rekordi kordamise rikkaliku, kuid treneerimata mängijate materjaliga Odaheide: 1 Brauer 42M; 2) Meiseld 41.42; lew) 12.1; 3. Mahl <5B. M. K. ü.). tõuge 13.08); 3. Laurson Kauguse wõidab Rähn 6.75 mtr.; 2. Rudzits 6 59; hutvitam ja wahelduw oli mänw esimene poolaeg, kus 30,81; 3) Schütz 29,31. 11,8. Teise eeljooksu Rudzits 11,7; 2. Utt (Narwa Ka I'6 min. 04,1 sek., Mis tunduwalt parem oleks wõinud olla, kui ta lõpuspurti warem oleks alanud. korda esinetva NMKü tööswsosakonna wahel. Eriti Kõrgushüpe: 1) Tolm 1.55; 2) Schönberg 1.55; 3) Kristein Kuulitõuge: 1) 11.16; 2) Lm! 10,82; 3) Tönso Kettaheide: 1) Epner <31,46; 2) Künnapuu..kergejõustiku koolidest", on ilmumtd wäljalc koole, mil liste nimi seni kergejõustiku alal -tundmata. Nii eest katt Kaarli gümnaasium. Samuti oli ka olla wlcwikku, kui aga püütakse hoolega edasi. dlpacwaks nimetada wöib. Kella üheteistkümneks oli maaratud algus kergejõustiku esivõistlustele, mis Kawotstlusteks nagu loodud, oli peale rohkearwulise wõift leiaspere ka suure hulga pealtwaatajaid. peamiselt noo ri. kottu meelitanud. WÄstlused korraldati spordiringide wahelise ühingu poolt katsewõistlusteks z! üleriiklisele spordiolümpiaadile. Tegelikuks korraldajaks kohapeal oli Ekraweliit. kes oma ryhkstattvulise kohtunikkudeperega wõistlnscd kiiresti ja ladusasti läbi wiis. Tehnilised, tagajärjed osutusid järgmisteks: w'»tamist sellekohast korraldamist. Nüüd korraldatakse koguduse poolt linna par ücritto OMmpia WHclisc jalapallilvöistlusc Tallinna j wäik-s-ltiidc lariia worstluste tsüklis wöitis üenütot 4:1.. ~~ korterit I 2 'toe, köögiga wöl tuba köö gi tarwi-tuisega. Teat. stt. Jäte. nr. G1I2". aleti saada ladust. O. Wfiedon, Maakri tän. 1-a, kõaetr.l9-68. Korterit Esmaspäswal ja tei-sipäewal müüakse: M." tuba, tän. 23, wärawast sisse, uks Korterit SHublcs amet is k ächa laste tv Uus, tugew»>»»» is # abielupaar otsib kiiires -kvvras liin ta g S-t'valist 4 toa 5a köögiga, soawib Viösa kaz perekond, Tina. Raua, fött. Mvrwa nrrrt. ütmbrnsse. PaR. slt. WWvk>aS psrekand". Soswin Nõmmele wärksst korterit odamasti müüa, W. Ameerika Teat. D. J&.". AmetisMja prsli smiwib tän keldatud Tõrudega MleeMvil M. ritidvm. crofissewmm, ioowäow 2. wöi paari tuba köögi lorto&u* rajooni, kohotäu himwqw. Teo kahe padja ja ühe tekiga. Ksl lame tän iega. Teat. Tallinnas. W. -tõlda flt. JB. P." Ameerika tän KorraM noormees nxqrä fn vemas forrms wühemo.l mm omaett.e. soowib amet-imija iveiu. Tsat. fkt..o." Kellel on korter korterit, Trõtf» Ta alla täba ga ia Nöpr torwrwvbga. Deot. fik. Äviit. nr ettenikttrjale. BHiffittmdi kõige sige-seoidaga ja auto Ford", Juuveweo tatt. 5, ma 'jaomtöirtf. poeleti, 1»» m m»»» Muua: koos söe«huppeivaäinisiasaga, tei ne oporaat ühes weepumhaga, M«Sta ja tfiagittd kiteseplekkl, rvbella, tän. 30.töötoas. thxdakwsele mimva. Magafini tän. jahipsss korterit lifcßiepaplßkkl noel. 'raia. nm/bes 4 tioa.sa, pamima-- jas. wanmtooga, rohkem lrmra 'eilpaigas, remondi 4nhbes ff>o?. fultüpc wstinaßt. üapfi pole. Täpne matsmrne. Pa«. fft. «Kövgom mtemt. katlaplekki 3 l&m-m. pcßttb lodust soodstttel twyi m\nm. fiirmoi Köie {utt. I=6, fvi. 26, asfalti, g iid rooni täit. 1-a. TSnett. 10=68. i l iiki tän. B l. ÄLa-re-ifimise t-õttu mäga oda toast i müüa naist erahma siu on Krüdenert käes kasutada 5 tuba köögiga. Lastekodu juhataja on pööranud maawalitsuse poole, et samme astutaks ruumid- kättesaamiseks. i K -MM miilini, eht reopintscherid, harul ni) t. IT> B, Ära reisimise pärast ja laudu jalgratas daw&sti milila täiesti korras, uute kummi de aa, kana?aävatuses. No-istevahwo, Itchuslkknlt müüa tulduur Wkwami. toiduolnetekinpl mrsest puust Mr-mtutvrid, üm elukorteriga. On kwdel tarwh Ifilif uaa>l<vnmse-ga müüa. Mööblitel lisa tele srm>r nmli? riiedest. Pa ilutza riidega saet>wd, 10% hin KWda TeMißiMi lont, 31. tõö * rwwdan lõwsum mööbleid. Töö he-aduse eest wostutus. lalobsa ai (MvNvrni) ifct. 80 d. sa muid wüilsemaid asju. Kö juures. pa. Pildivaamrid, ia an. m. Mi hoowis. Juhtumisi mäga Vastutan, toimetata E Puine Wäljaandja Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus. EnnesSjaaegne Ostan heas Torre? MotMiift tllulwltl. hbinett Hl4. Jaoni t. 9 õ. Soowi takse osta wühemab W Lond-on), ntüiia, Ta«lliini>.is. imcrlaia üht. 17 8, õrstj. N. I 6. ehifuskmiitt Hiiu wvi Rahumäe jdemtabc tinigimusteqa saata ftt..järel maks." päew, kl 4 7. juthušltfuit odawasii maksan briljantide, I Hindaplaatina, wäljaspool wõistiust kuha ja hftbede eest zalgrutas. Wene tän. 4, Denim majas WabqMu k. sb 6. Sõidukorras M kergewenaito 21. fftp. la otfl.fi n rahakoti, 114-wMrrlrne,.Ford". mnxüc. tftfiuiu.nništusc, sõjawaeü wa. >Htnd mk. Harju tän.! Kastuse tunnislwe. outo' jõibu. nr Pfaiiic tõo autol loa, telefomkasti w-õtme üjk-3 annati la ostjale üle. numbriga ja marka raha «Uiat leidjal palun ära tuua,pure waewalasu eeh Põhja, ponfla luure autode semikchia wm oma elukoha teatada tele. foml Heinrich Wiider. feldt. KW M Kaodatud 32. >'. p. kl. leluni oht., Kadriorus. Naon'eo. Puujt, joowin osta TcMinnas. insener Soonib. ' Soowin osta meester. kantud ülikondi, da>de kodu LfZ rahamtipp ühes iecsolctoa wõõra rowo 'ambes ml. ja ri-kiruv.' ništui Mathias Luks'j ui-mele üflfafuib «pintsakuid, pükse ja ma?l*a antud Riõholdi wa'la>oa. pesu. Samas «parandan, pu litjufelt. Ausat leidjat palutakse Wene nkmnatutb, taie&rf Heine hastan ja presfin meester. rii hea waewatasu oeft ära tuua nurgal. vridekappe, söögitoa lauda ja 4 Kontsert JMXOIC hümraqa. nmrga tän. IS 6. tom, wähe pruugitud. Kirjad slt. Jfk. 58." Aoma jaama Pa^a'si-ka^sasse>l [ SohtWkchvS.»». r<ch">!w chwiiwj«,ond lualuiob,i^. rim,w f to na towttiu lycjy, cl Anna i noudmisp a «i4 <h;«>>>.-» firma Schiedmayer ja Pojad, **Mn Mrast otsustas taqmja: H ttii 5 Anna Soans'i. sünd. PMbera. abielu mi <.6öJ odawastimüila. Teateid saab M.-Luha t 5. Tal «fiilss - ölli'mw Pülhawainm ftrtfuž, lahutada liüiim. miil», inignitu Uus Kvlwmasa hitt lüli iia mahagonipmlst Tunimut ja tua Ä'uh7enlali tan. 5. Test. S. lctipngel. Näha Lriwalais län. 17 9, ärspüew. L. I 3. KomPvG tän. 17-A. raskusele wastu ja wumane kukkus ühes Ma keldrisse Lae rusude all leidis ma nake snrmo. teoste togu 6 raamatut Weizeuberqi t 3 l. deid. Dunkri 11 4 wöi slt woi teat. J. Luks. ' ' 575 ml., samuä suur hulk ük Tnlen kogu ostma 6212". hull susvekpkiüüm jm pruuu sikuid, häid raamatuid koites ä 23. fktp. laotatud ' eo mk. (romaanid, tehnilised f. nwitf"cl. S-üda tõu m.) ning meeste r. hea jalgratas MMM omamku haimse Mkäekott 5600 mk. W. Pärnu mnt. vast m&e&et. toõ^rtmmgnlafib 10 1, n. 10 5, puumaga l hiitel aü jas elutsew 66-aastane Mai Roll keldrilaeie kana pesist mune otsima. Mädanenud lagi ei pidanud Rolli pult, waödä» wedrumvpradsite Tead. Kenttnani tän. 13 S-a. Tvat. Wäike Tartu mnt. IT^ B iwasti ilia berr (DakschZ) tän. 4-a, tisleri mahel 395 kilomeetri peal asumas raudteewahi ma NSnnnel müüa odawisii nl lauto, bupewaid Türgi diiwa-ne teks tunnustati. Wessmann on 41-aastane. Kelder sai hmiafs. 21. mail läks Kaarepere ja Woldt jaamade paew.. PI. I <6. ia obimwotloriqw Mlgvato-s?me müüa, Laiit tort kehaosi, mille tagajärjel meelemärkuse Saotas. Wigas tatu leiti teelt teiste möödaminejate poolt ja toimetati Kuresaare haigemajja, kus Vigastused eiukardetama Näha Lviwa laia tän. 17 8, õrl* tuv pe>ftma>ppv, peem«ga, pu baäusplaks itc. 5, tit&skttemp l us, Mwenkla-u. tammepuust, kappidega hakkas hobune lõhkuma ja paiskas Wessmanni kraa mi. Kukkudes murdis ta kaelaluu ja migastas teist!ia hõbepaibcrossrtoos, % itl. ras kwd >mcchago«k lauad. krrsuaus tatiaskionii», aft.id heas Vohas. Ödawasti müüa Raske õnnetus Peru hobusega. Hi-l-juti sõitis Aleksander Wessmann Ku :'aave laadalt koju poole Kaarma Suurmatdu. Tee? müüa, firma Wanderer" S Pärnu mnt Näha iaa de mune S. Pärnu mnt. 48,..Kunffla". loiflhraaml, Kloostri-Kooli tan Kuldasjade wargus. Wene-Balti tehases nr. 22 elutsema <gv nia Hiatsintowa Korterist warastati sissemurdmise '.cj Kaiess, Jalgrattad HOüo MMi odawõsti aulmmnmktõõlojas. Tel Ella W. tseatas politseile, et temale on WanaWiru tän. nr. 7 asuma käsitööliste klubi kolmanda MIÄ«MSQa Tllvffi biitoawib, kvschem, üist ftrtb Mured toöltb, fkfuiuštou* IIL-ida kukkudes migastas ta kergelt pead. Muswse sadu kolmmrdalt korralt. tv ood id, Singeri" õmblusma sm. Klaafingi t. 5, tisleri juures. Akkermmm. odvwvstr mitmesugust WiLmsi täit. I s. fõitrs S. Tatari ja Liiwalaia tänamate nurgal om«ülbus nr peale. Sõduril purunes jaegratas ja Uus, meeste r«ahwa, wäh< «pruu riietetoppe, söõssilau-du. toole, gitud lähedusse. Patt. ühes hinna ja kummut, postamente. Pesulaud, I3.<XX) mk., maasõidu- ja 1!4", 2K, 3" ja 4" patsud me hind töõwanker müüa. Wana Wiru rerannal. LSHenvalt Rannamet tän. 15, talki juures. sa postiaigentm-ur. Jõe mlu, M. häskhoifud. Jahu täit. 7-B l4, ke, DdcnvaM ncüf<o, Isroi?li löit DuLa lella Firi"iõ AMM ufefc a. sõlmitud rendilepingu järele on Puiatu Plymou-ch-Rock sa Rhode-Hs landi Päewased kanapojad ja I iu-husbiikult odawasti. mitmesu müüa: üks meester., teine nais kanad. Rhode-Islandi ja wa l-> ste Itaalia kukk, ja nende kana- > gust mvsalmaiwi sa riideid. Al ter. Uus öän. 7, puu tööstus JWWHP loomi G. Wäeden, seni pool alumist korda paruni käes kasutada oli. kuiwi planke *»... w tt tr. M. 16, wõ-ga rws ja kerge. ZaldiÄi mai. 6, lievasspaüris. Näha igal ajal. amae-l G. WledMy A>il!ond-maalt. Parun ei tuha ruume wabastada, ega ta üüri maksa Endnie Puiatu mõisa omanik S.Krüdener pidi!. maist s. a. Puiatu lastekodul'? osa ruume wabas taina, kuid praegu tõrgub ruume kätte andmast. «itttttct Omnibus purustas jalgratta. Komandandi kompanii fõiwr Woldemar Ae vale tati politseile, kes wargard jälgima asus. Seni / le korda läinud wargaid tabada. Miiiia unrbes 10 standarri puhwet mmm. PclgMnn, Ta leiti raudteeäärsest kraamist tundmatu, umbes 46 50* aastase mustlase naise lajp marga määrtuses kuldasju. Sündmuse'!!ea WosÄetooli iwn. ÄilT Mustlase naise laip raudteekraa»ts. Kaks kilomeetrit Lagedi jaamalt Tallinna poole Müllerson tertviohoiu-nädala loenguga tiisikusest". Kuna samal ajal wäljas inwaliidide paraad oli, nis oli IliisW VsS js WI müüa. wõib lohe Ae 10 IBmtorf. Zerwishoiu-nä la awamine. ilirfo-b. ealt wõib ui mmsib jne.. Sa-mas Tn tuba daselt ni? totud sel dii iforvt koera saada ära anda. Kopli tärn paaritamiseks. Koidu (Ülima 3o«a, krt. 17, h oow.il. kiwima sa tarbeid ioolidetöastuse Igapäewane elu. 22. mail k. 12 päew. awas Säde" saalis linnarst dr. tond, pruutloor, pabsad, reisi sisseseade saöls. Paämksse tän. toiia. Paljudes kohtades on kaerakülwi tehtud ja orased üles tärganud. Niisama on mõnel poo? korva aknast solki kaela misatud. Odamti müüa: Jiiui-r üvpip, Wlbnlkk ärisse, peh 1, l iimonaadi teha ses. Tallmnas. müüa. suute piimaamnga Ma ja7a Mn (ESupillis). Niöqi larwitu-sega. wõi wmkest Õhtul oli rahwaetendus Sädes" tükiga Roinila ias, 3. korral. Dvatsid svab Uue Masiiwa tau. korterit Müün vriuad, Eantaib, pümanõu ja m-uttd. Juuvewoo tött. 5, mõbl. äm anda nüüd wõi edväpidi, IS 1, Dallwn. üür?imi 0000 matifia Toos. Wöqiya, ajalkohase eest. tubadest föffca. üuamm lpara-st ««AeroHwa MeeSterahwa, Teatada iflt. «Korter Tohe." WSm la ette m»ka. WormoLstÄgrv-tvs. S. Dawtiu mnt. 80, Tuld 2. lruncchaos. Teat. skt. Lasteta abiel-upvar soowis ForroM 6156". IPhmqrf jom PMg epwtskt«vs. o-ntaotde RV INLSVWsH» MdM M«Üätesti uus, fuihuäi-kult müüa, forterit. Tcat slt. «Waokne jämur". t JuulüütM palju rahmast tänawale liikmele kutsus. mcesier. wahetoni>u.d. must iili odmvaiäi' müüa. VÄesti sõidu?ovvas. Mha W. Winr tan. 13, Asjlm I L->tovMt liisii^iiipifiil I»a Schoti katu^etõrwa,.ooo marga eest ni Peale lõunat algas karncmal, mis ilusa ilmaga torm, tcaifc ple'pf!itatm, köögi nr. 48-t l.?õögi, wanü! sa elektri tv mvi pahemat kütt, frf. 32. ülemisel. Äs B. Näha vg>al SHhtl kell 8, viskpäsval kelba A 7. trtse n>mq küttega. Teat. flt. korral. J. N. 26". i if. WjewunvrWl, Na-vwa mul. lõunamaa wa«pu, lõ-unaserwiiis 48 inimesele. Wvne näputööd ja mõned andiilassad. S. Karja Kella % mängis selle päelva puhul sõjamäe orkester waksaliaia ees. Kella 11 ümber hakkasid Mäe osad ja kaitseliit orkestritega turuplatsile praadiks ko guma. Paraadi Mõttis Mastu garnisoniülem kol. Kursk ja esines kõnega. Kõnedega esinesid Meel linnapea abi Soo, maamalitsuse abiesimees Wibo ja inmaliidide esi taja. kelle rida ehtis kodukaitse ühing ela Mate lilledega. asunduse erlotstarbe koha rentnik. S. Krlldeneril õi gus härrastemajast omale jätta 3 «üba köögiga. Prae wvplb sõukas ärimees. Teat. J. wäga hea Iraani lauapeju, IU?onSaare ärisse, Narwv mnt. 19, nased w oodilt nad ja käteräti»me mööbel, smir Meyeri Küsida W. j Tõitebr kud, 2 mahaqonipuust antiik >?Pürmi nmt. li L. postamenti, mäike pronkskroon«noor, hitelligenr soowib Äht suurt wõi Ächt wvi- lühter, suuri ja wäikesi Troska sooavib ksvteret üw? ametiäai Sest, hästi >ia noiisterahwvs. Tea», ftt. Jt. RrölMiid ka karbikorjajad märgikestega tänatvale. Linna apteek arvatakse. 19. otsustas Walga moiikogu awada lin Tanvitage ftpnlrffu suhu st! line kewad ja ebasoodsad ilmad ei lubanud maaemalt põllutööle asuda, eriti ivesisematel maadel, kuna kõr gematel põldudel siiski põllutööd on suudetud edaft HomMkul pandi majad lipuehte. Kell 8 ilmusid Maawalitsuse ja põllutööministeeriumi ivahel 12. dets. sordirauda,! Kohe Mi, karpraudü N. P. B l 2 [ -.sinine Inglise kostüüm, 2 paari som>iww eraifiš";'minuga Tea raudtalasid N. P ! uksekardinaid, plüüspõranda taba, Al...Nr. 13fi56".' waip ja plüüslaudlina, 2 liha raudfeeraopafd masinat ja mõned teised asjad, Wäõkest mm. ; Lembitu B 2. wa tuba envsts llceiu iga sorti W wu ittcht MWa.,'ekaWMl. Tea j. slt..tuba ehltusfaßßu 6060", soowib w«tfnc kisieta abielu mootorratas paar. Vast', ühes homoga. Kt. muti- ja molntorttsid Abielupaar oiw Põllutöö täies hoos. Wiljandimaal on põllutöö kibedasti kärmas. Hl nagu loodud. tulek läheb uue surnuaia Korraldamistööde teaks. Hüti. inin, sertsaalbs. Laulukoori juhatab Rich. Pats. 22. mail oli mördlemisi soe ja hea päikesepaisteline ilm. mis walgalastele inmaliididepäetva pidustamiseks Lastekodu asub endises mõisa härrastemajas, kust!ga seltsi 26. itta iil s. a. Mljandis..Ugala" teatri sazlis kont kartulite mahapanekuga algust tehtud. gis puyapäeival, 29. mail näitemüük ja kontsert hra Klementi juhatusel kunstiseltsi laulukoori ja hra Ma dissem juhatusel keskkooli orkestri poolt, mille sisse na oma apteegi, mille cupamiftks läheb waja 1..M).099 marka. Tarmisminew summa laenatakse. Tallinna Koolinoorsoo muusikaühingu segakom; kes Tallinnas üks paremaist, korraldab Jnwaliidide-Päew ott ilus. siin rahwast wähcpoole. Uue surnuaia korraldamiseks näitemuuk ja kontsert-pidu. Läinud aasta sügisel sai Walga Peetri kogu dus omale Tarlu tee ääre talu riigimaast kena platsi surnuaiaks. Kuid maatükk tahab enne tar lõunat. limmdenwi silus Dresden Tallinn^ antakse. läks. Ivo DKst. oma akrobatismi ja kiire otsustmlaiswõimega hiilgas lõppes wngiga 1:1, waatamata. et! Pall kogu mänguaja Kaaru gümnaasiumi wäratva ees tassis. Kell 11 alanud wõistlusteseeria lõppes kell 6 peale Noormees wv-jab del kawatsus Malgas ka sarnast nõuandepunkti a-n>a da. kus emadele i-lma tasuta tarwilvkku nõu m abi Mof k w a st, 23. märtsil. Mofktva jalgpalli koon lalgpalllmatsch, poolfinal keskkoolide csiwõistluste tsüklis. Selfiagi jalgpallinädala )<uva on prgmrae: 2. juunil Helsingi; 3. iuuml _ Tallinn Helsingi; 4. juunil Dresden Sloöholm; 6. punti Dresden Helsingi, Oslo TalIra; 6 lttnntl Oslo Tallinn. %. juuni! on Tallinnas Nüüd on Malga kodukaitse ühmgul ja naisseltsi! km üldiselt mõib oodata, et päcw rahuloldawalt korda Saksa realkool oma read wõistluswäljale toonud. Eri l?fc üllatusena mõjus Kaarli gümnaasiumi wöit juutide aset leidsid. Haruldaselt kena ilm. mis Pea kõvdis teistes lmsadss on olemas emade, nouamdepuwkti-d. kuid Malgas teda seni e: olnud. dnsmceskond wõitis Mllasõitnud sakfoonlastc koondus meskonda 4:1. gumn. Mäng, kus Kaarli kooli wkiraivawaht Jaa g o Pühapäew möödus pea terwena koolinoorsoo spordi tahe all, nii et seda Päewa täie õigusega keskkoolide spor 26. mail. Awatakse emade nõuandepunkt. ftraaditeel Mosklvast.) Kohtasid poeglaste humanitaargümnaasium ja Kaarli Tallinna noorte kontsert Viljandis. serdi Eesti-Soome helitöödest. Sama eeskawaga esi talus". Jalgpall Moskwas. ule tütarlaste teatejooksus. See on ainult kewadehooaja harjutuste wili, kuna läinud sügisel 'nim. kooli naiskond uks nõrgemaid oli. Peale. kergejõustiku leidis aset samal iväljal iveel jällegi hmda tõusnud ja riftaa li-nabaalust maksetakse süda Ae 20 tuhande marga. Talupidajatel on timr»oähe müüa, kuna suuremalt osalt juba taline! nad nes koor hvlsuti wäga menurikkalt..estooma" kont Malga poeglaste keskkooli ldvmadoidu peetakse Õige elaw ning hoorikas oli aga järgmine heitlus karikawõistluste arwatawa wõitja Merkuri ja esimest berg 5.56; 3) Eichen. korraldusel esimesi riihwuswahelisi wõistlusi. > Osa wõtsid Märtsikuu lõpul ja aprillikuu algul langesid kiina hinnad WiHandimaal tunduwalt. Nüüd on aga linad rahakitsikuse tõttu maha müüdi. Kinode löbustusmaksu wsheu dati suwekuudeks. Keskkooli kewabepidu. Kaugushüpe: 1) Schönbevg 5.62; 2) Gran tehnikag.; 3) Saksa realkool. Rida haruldasi saawutusi. narva korraldamvse sa mullatõödeks. feedel löbustusmaksu 20 prots. pealt 15 prots. peale timaimusel. et mõlemad kinod kogu aeg töstawod.' 4XIOO mtr. teatejookse 4) rvcckkool 50x6; 2) 1000 mtr. jooks: 1) Laur 3.04,0; 2) Wccha; aasta Wr seni. õiendamata. i Linade hinnad tõusewad. Eelmiste aastate eeskujul mahendas Irnuaivoli mängude tsüklis kaks wõistlust. Esimene neist Floora ja äriteenijate tvahel oli õige mage ning tempotvaene, mis publikut ega ka wist mängijaid ei huwitanud. Selle iga ma palliporimise wöitis Flora 1:0, poolaja seisuga 0:0. 3*> Paalberg. Laup. ja pühap. peeti Tartu spordiselts Kalewi deks Ms marka, kuib muu osa Pika ta kogu suwekuudeks. s. o. 1. maist l. septembrini Pühapäewal peeti Tallinna wäikeseltside karika 3) Tamm 7,8. Rshwuswahelised kergejõustiku wõistlused Tartus. bes marka. Naistele korraldatud ömdlustöö feldt; Teffel., Turus peetud wõistlnstel esines ka Paatvo Nurmi. sellest summast andis lmn omatt paolt walja um' 110 mtr. Rähn, Klumberg; 4XIOO mtr. Rähn, Laabent; Küttnn, Tiisfeldt; 4X400 mtr. Rähn. Willemson. Küttim, Diis 36,03; 3) Kultas 34,35. Niijauia ei taha pcuun iiiki ära maksta. Endise' mõisa omanikul on lastekohdule 29j(i poait boovatdatvd neid tõid marga ümber, mtr. K. Laurson. Beldsinski; Kettaheide: 1) Waher, 38.04; 2) Lvorb«g BinnsS taip f datud umbes suuruses. Lautud ühiskondliste tööde h-ooajal aa ltmm järgmisena lõpulikult kindlaks määratud: S6/S; S) Htrsch. Helsingist, 20. mail. Helsingin Towerit kor Defiipö«oal, 21 mail 19^. linn "t fe iffiftg LMgittiiiSa KveutVvaidi t. MW-i - Tallmwas. 14. mail c, Nr <L Kahvkogu abiefimees: (avirh. v». - SchceiSri «jt; fefflgcq»

9 TeGpäewal, 24. mail 1937 gäcwntcht sk Srljo ära anda. EE! Agenti, nim TalJinnas.Toom-Kooli 17,kÕnetr.l2 15 Horjast twöjs. ihsu väga mõõdukas, osade wiisi tasumine võimalik. Kawad ja tingimused saadava! ühingu büroos kl õht. Kanpa tehakse Magasini tän. I Kohale jõudis suue saadetis uusi I LM» ponssion Rarwa mnt. kes loomi talitab sa. mähe õm maja. Reisijatele toad. Aadr. : Laagsepp'a paogsion, Wõsu. Kõnetr. Wõsu 6. dr. T. Pt ilusates, moodsates mustrites ühsuures maitserikkas waiikus, H wäga mõõduka hinnaga saadawal S. kella 7 o. W Mardi tän. B 7. T. E. R.-0. MvSlede- WMlliiWiW. I fipüastjstsslist Naiste haigu Wa-slumõlmine!< Lwi täit. n<r. Jaani. «, kõnetr ~ Jaani thn. 6, knnetr I odawate wabriku hindadega igasugu slsci] puuwhfta ttr». me WILIW Sugu, ja nn/m 9 ll ja 5- Dr.U.J Ym IbhM tem\ Bettm Imm IüWMS Noort, wirka o.no iccni-miift wätesesse pere Uus iün. 12, telcf Z. if iniäieir Yallftuswiis ja sissesead positiivsete äoonwoo lude saawutamiselts*' kasutamiseks otsitakse huvitatuid. Lähemaid teateid võib saada pateadiagendilt W. Renncnkampif, soowilr uimate W. Parnn Ur.cr. Wastr Msiijüi W» Eesti poteihll nr. 334 Elan yüüd 0. Pärt soowib kohta. Tcat. slt. Ewy". kmfpluiesje, Tmitssjrm ]<x feel:; Kotmle MBd Kirurgia, orthopädi flillfc tuberkuloos iniflnitfiiftt! Laste- ja ftfc! WaAuw. o ll e. l. maaneiu neiu MmlMa meester. joowib fuu:!. Tea:. jtt. Äamc J 2". üksik imisterahtvas msib peaiioita siia ivõi prcwoimst. Deat. slt. mnt. 64). HaatMT soowib?oh!c! maale tai»tööle, sooowitaw linna ligidale, mitte ÄtadaVale. Dcat. slt. kum 25. maini «Kvhalil 6041". HSier soowib teenistust, tunneb tüiei«kult tööd. Kirjad slt.?nni 21. skp. Mmo. 26". Tubli maamees soowib WWMIIMI MMM ossi'b hästi hobusega umbe? Ma, wstlb ta Vedamiseks wöi sõitmiseks. Lapsi ei õle. Teal. slt. A. G." "ii mitte, tõkked, lepingute, Mi gatlstoomde ja iqastlpu lrrjatõõ de kirjudusmast na tel; n»astn>kdrjakuchuised; tule linna wsi maale. On kunmes ja muud kinnitused. otsib tööd, tiiimeb täiesti?etrust ja kratsimist, tuimiktiis heq. Teal. slt. «Mölder 6048". Wilun»d stiöikuöuja otsib kohta, teeb. la kõiki tõid. Teatada slt. Siidi'kuduja." Wrru. t>än. S/6..Wnstr. 14-Sb. Woihemlitus, imsu.m tvs. W. 'Liitva tän Somow Kodufitnltleja Aus, noor, tunnistitüsoga Saaremaa neiu odawosri. Cpeitan 6 viuga rõa* kiima. Kõnetunnid ärjpäew, kl. 3 6, Waimm t«n. 4 %, homvi-!, SBiTimmb diplom, õpeto/jaiula (kõne, gmmmat.,, liteto;.). Ka nalu, kõigiti korralik ja aus, soowib 4,Ut:?.c au>iar.e ja kiiresti cliamitele, Tehnika kän. 11 8,. h o oni imajas. palub Mngiivalt, kohta Äksitee nisaks. Teal. slt. ~22". Tannis kohe» mihrmiö a-siisßeiat, kes tööd täiesti tunneb. Tea. wda stt. Wilnnn'd õmbleja eixtn orrbc. Xear. 'Kwb S. Kav ja lätt. 2, öuttcfelbriift. luamelõrkajale kahane wöilc «astu päeva tube süütamiseks, kus ka tänb võib mähe saad-z. Nõmme?. Pärnu nnn. 2, lör. Ära aitbc we ijaanvast 5 min. tee. faa I ic bmmtt sa ftf? üd? tuda. PoldiM min. 3 l. Pool Kcrter flrifuumi ' autor uumiga ltitrtlc aitim. Imlc füsiba Tina tatt. 5 4, tl öiTc mij'ölcetifcus> Liimei MõMe linna piirkonnas ära. anda. MsMlct «uure waateakna ja töötoaru u miga Narwa m. algnses wälia üürida moe-, pada- jne. kaapa dc jaoks. Üür 6000 mk. kuus. Test. 2 - ys4. ärisse. Wajan Mii liiia" Kingsapntööüsi 0* R f M * nahkkontsatöid teeb ja käe alust, kes tiku- ja õmbl.-tõöd tunneb, kohe waja Nõmmel, 0 miililuwu (iftnilim a & m ä KluntMilut At W Bj'g $ fc, N pesumaja. kes lööd hästi tunneb tarwis. Käealust, Rüdeärt tvajab mm. Liiwalaia tän de! d suuta st. abitu lii. Darbus, Töömehi "1- -"' 3lli.pt, kogemusdegv., fetrfr. 1 onni-5 paadisilla' ehitamiseks Räätkidn Maneashi tõu. 1, me ZS s. perek. inimene hao m kat öo koda. Wajan wilunud uutoiuhl wõib ka ise auto jaoks tööd likku keelt. Tulla isiklikult kella 6 9 öht. Pikk tän mr Kuninga Km. A-a 6. Saaremaa neiu palub mingit tööd wõi teenis Teen mantleid sa kostüüme Ning pööran ümiber. Töö on ilorrulit ja odaiw. G. Pürnu mnt llovr neiu teenijat. ms, tuita Vi. 2 o. Tarwis noort pumiprehit, teenija soowib kohta suwitaiate juure, keedab hästi. Teat slt. A. T>". Wörnkut. kes tööd tunneb, maale tallu tar wis, Teateid saad Klaasingi tän. nr. 11, Poest. tarwis vanale ja uuele tööl e Tulla Liivalaia t. 37. Teenijat tarwis perekonda. ' XMlrir w raamaiupidala Toaö Käntsjoniwõimelist, vrikraod örlesltaat Tarwis keskealist, ustawat teenijat, kipppa, autojuhti, kellel täieline oskus, 1-tonnili sele Fordi autole. Kautsjon wõi kindlustus tarviline. Teatada: Tapa, Pikk,, 1 12, kõnetr. 1, Muna". lius Kühle Vahe tailriuäont ori kaudu. Wivtr Rn. 2, kõnetr Tvemtzttqe <mdjat«elt tasu korraimu inimest laste juwre. ei wöeta. irasõiddlu waja Tulla ainult hsade joowiluste ga. TõntSmäyi d-a L, kella 10 IL. Tüdrukut ia karjapoissi Öpipoijj loßshßrillifls. Jõe äjt iilil. if üürile anda I 31 3 härrale. G. Dar tn mnt M--b, Ect. 1, mõi Laulupeo täit. nr- I l. Iliitpii K õegile tuntud Ggüpiuse Saqntidest. Kella IV 1, ka pühapäevadel. mõdblsta, erasrsseväa paraad ukksest, mann, löök, üürile anda, Laulupeo tfttt am Pianiinod üürrte anda Aatokaur umja Üürida. Lulri-WveSte?tw>R. lftn JbuS, mugaw M toltas mõäblisa tati itcjjie kosu «st Tasra* toöo? eot. ftrj. fh. Kuni 25. ühes kütte ja wa?gustwjeqa ära anda hamele komal ilule här maini" wajab k ohe schokotaadi-komp kes hästi keela oskab. Teatada wekitehas Victoria" Rakweres, rale. Tina majas. Aleksandri t. 14.! slt. Nõmme". kkws. Raua tkin. A is.. Kuine meesterahwos või kaks sõpra wõiwad tulla majaperemehe juures. UOMllU" Üksik naisterahwas otsib Samas moodne svvlinvöödct müüa. üürida, ilma fõõjji tar* mitomifettt. S. Dardu mutt.. MMil! õmblejat la õpilast ion m-vwis FMipaxgi t&tt 10, Trt. 3. Poiis w-õi nn.istenahtoas wsib korjosekstulta. TeQt. M. 6&18". HsapcügaW (7000 wff. Ttm X Vutijelaesöa footodb tkn. 3 ll, hoowi Kellel ett MMMV hobune! wõib tulla wwäkis, Hame. ära anda omi! kauple Me'?, kütdlas ametis noor liilhemafe wvi ta trifetnals mees ütstfu wonemo mitmese ajaks? Tear. ühes tinqimue.te» juure. S. luweutatt tün. 3b, ga.^sbune." soowitaw Saksa keeleoskusega. wäikesesse perekonda. Lähem Tatari t. 23/25, kri. 43. Wäike Ameerika tän. nr. 7 13, >kt. t«. juureimtte laste iuuve ja tubas hooun. kella 10 kuni 1-ni. Rutuliselt vaja tele töõkle. Pakk mk. Kauaaegse praktaaga brlamsi Tööpoiss ki Kaubelda Girgensoni tän. 13, Wn teenlu xekoiäa. Tcat. slk. Rooösi neiu wiõsmelrne tarnis maale linna lähedale. tän. nr. 15-a.»s. icga amelniktk ja töölised Mye keraemim Ju sooastb teenist-ust pe le. Teat. slt. A. 3b". Höbl. tuba tuba, tarwis talukohale linaa lähedale.! maale ülespidamise eest laste kes uut, ja teist, kes w<mn tööd Teenlstaskohlßsld juure tucide andma. Pakk. slt. teeb. Wase tiin. 4 S. Wene daam". Võiwad sottbo heade soowib k«ch»a möneje ärisse, wöi om-anau juure svi-duantlo wälja üürida tallidega ivör il ma. S. Raeivalla tän üürida. Lemdit-u tän hipomant ärarviistmile pärast Jm anda. Polgu tän. 3 36, teine ma sa, fooib Raekoja plam aja tän. ejimejc paraaduks, kek wajatakse maale. Soowijatel Teat. lohemüüjalt. ri korral. Otsustan katust käest, ilmuda 24. mail kella pildist ja wanodest Rooma-Kungla tän. 12, krt. 19. Suur, wvbge Toom-Kooli tän Karjast fartöis maale. Kaupa tehakse Kopi1 Möbl. tuba t teenijat VWemtZk sulast Teo.:. Eestimaa meri- ja jaht palub jmtgiwakt Mngit teeni?- (pojaga, 16-a.) kes Prants. ja Ingl. tbst, kias kaste juure wõi pere keelt ning muusikat (klawer) n.viseabw. Teat. stt. 5Sõ". hästi tunneb,' soonib suweks Autojuht Sourtubn liwipatiir kes h-ästt Saksa Teelt oskab. Tairwis kcht iiüi teenistuses olewale VÄ. wvljn! ename käiguga. clektrtwalq.» 7 utte ja wlefom tarnmuseml ko he ära ani-a intelligent üksiku tarwis aastase lapse järelevaa le härraie. W. Pärnu mnt. 10rl tajaks. Kaubelda Heina t frt. 11. kes Wcne keelt tunneb, waja Hollandi põik t klubisse sa^darnas. Wanem lift. Mainimest Teenilal, Wenc feel «kitfttiüir. PiTk tan. milt- ja suwskübaraiid igas wär, Mis rubtw ja odvwasti, Toom- MiikestÄe perekoiäxa otsitakse naga ühes kastiga ära anivi. Lähemalt Tallinnas. Uus tän mnt. ja Maalri tän. nurg. krvs Maale korralikku kes waiitseb täielikult kolme koha tormis lapse puure. SamaSse ka feelt. MkliKid soowitustd. Tea sunr tuba juunikuus, iseäranis adowa h! n tulla. Oima tän. 7 ll. B. n QtuQ p H#4 I triiksärkidele. S. Tatari tän 36, lvilunud tuimiaudpa) soomib tanvis usinat õpilast pesmööle. haridusega kaosottriliseks Suur Tatari tänaw nr. 54 2* lohla suuremate luste ftm re wõi seltsmse?s. Walrbfob täie- Tulla W. Pärmi mnt, 29, pu Irfult SaZsu, Inglise' ja Wene du kauplus. '. Hoapjalus, Suure iwife»::: Puhas, tväike wõiivad tulla 3 meeste- iv nt jaama juures, ühe minuti käik, õpetus ühes juurelõikusega Wõ poed noisterahwost, Raua Kn. 30-a, Ida tän. 3. tan wastu pühadeks weel tööd : kleidid, kostüümid ja mantlid. lagaboaiga, kauba sa sisseseade flri. 12. Otsitakse vilunud Laulupeo tän ga ära anda. Küsida S. Tarku tanois teilttimnqatöõle. Kopli git sellesarnast On ennem!än. 22-h l. kauplus?? teeninud. On tun nistus ja istlli'' soowitu?. Pul. fifil teat. slt. Koha lootja". Haritud neiu j NaiAerahjves wõib Vl7ajan kohe töölist, ke.i naister. puu- ja Büroo A»traM S. Karja t. nr. 2 tis nrtettwtem isikule. Kdru flsrr. tän, neiu mföfit teenistust poodi, ft«n osise, cwcföitlvjcrfs, rrõi mida tuba tarwis maale. Kaubelda Suur»W!W Karja t. nr. 4-8 kolmand. kor ral, homm. kl. B 9; p. 1. kl. kost.' Littvalara tän. 47, Noor, aus, wiisalas Wormin ja wärwin SissesAifm»d keweatime maoneli sivuttelda keffnädalal. Sb. mail Sellsimehe" hoo-wis, S. Tartu mm. irr. 51. a-iiz, 17-a«Ä«ne neiu pakub pisarsibmil miskit teems kust. Teat. slt...söõgi eest". Moasingi tfm. 6. üksiku juure perenaiseks min bxeirismst uwf&üf mis alal, on kogemusi maapidamises, Mnas MM sa 'Maal, drmasbab tapst, «Äib ka õmmelda. Tent. slt. sm, 1X1".»W tõõ-b, röffe4>a.täcöüufe kvh fivfc'' f :tviin?:w ma lja rändaja tele, io. Teol. sll. Töö?o-rr«lik". Korralik, MhtnsearmaÄsja ihnuri ui\ Arcynaj rätt. maaneiu. MM termis. Teat. Wiru tän westitõödele tarwis. Wiljandi Wene daam Energiline mehe juur.??. tähele panemata! Loochja 6113". alalist kohta. Kirsal.' slt ~Aino^, tüdrukut, Hhgiene", Mana Posti tän. 2. Ifge jätke kust. On tunnistused. Teal. slt. ttaistar., tunnmnfega. soowib iür likku feelt. Daamide salong muretseda. Teat. slt..korralik" jiflt>e'fuu'sef. Kaupmehe tän. 30, fdt. 13, sissemi? paraaduksest. Linna ligidale maale tarwis Nõmmele. Teat. slt «Kingsepp». tannis, kes Mgib kalme koha rekonda teenima, Võin omast kodust iflfcja Seal, fli 1886". atstwad kohta wöi westitööd. tarwis. Küsida Tondi t. 16a 12. Truu. Kojmhe Kohta iibes korteriga Tallinna wõi sel a.äla töötanud, wõin ka körti toid, wöib 2-liikmel. pe oimab Pranffuie ja Ve Tea t. slt..mealrrm ja toe#i» ne kees? tegija". : tunde oõedepesijat Osanikku Korralik, lasteta, karske pere T:a :adn f 11...Liimamedu". kond wajab an?!ane palub kohta kergeweoautole, käealust nnlsterosioost ~Korralik". Sulast juure. Oskab keeta. On enne lontu* liuna ligidale maale, teeninud. Teat. slt..6163". kohta, teen häsit sia ödawvsti slt. «Saareneiu 21". 2 rätsepa Keskealist k infole. Imanta Arrd na) tän Näha -v.!. ToitfffllM litä.' ühiutkx tehakse koha veatl. larwis maale. Kaubelda kella palub kohta üksi teenijaks wöi pihikontsa 2 4, Wiljandi tän. nr. 3 g. tuppa, keedab, õmbleb ja teeb UUluö MsSSik mis tö&b. Teat. ifiioir töölist Sõijfi maijctflib-. Nõus ka smvi ta slt.,k-wnt. nr ette näit." ina ühes sõitma, wõib ka et-te ja tiugsopa käealust. Lnwcrlaia tarwis. Suur Tartu mnt kandja koht olla, olen enne faj Korralik ja kaine iün na, olen nõus lõigeqa. Teat. Aiman Wene ja Sakia keele tunde evo-fis>k?äiqu ja fõfiqt tormtr.t - tarwis I>ärwa maale. Esna saamast 6 51: n.. Kaaruk<r külas. Ugani ta neiu 6101". soöwrb ükstteenijaks tvöi laste sisse keerata. ÄlHeri iän. 3 3, (S. Dart-u A. J. P. +000". Sissesõitnud wärawa tän. 18-a. 2. ilän- 32, TD&TT Wrq. fyrrtfb. wiliin. õpeeto-fa 1 Ic* 7b pesa askab. Ilmu erasissek. elektriwaig. intelli da übes tunmstnsteaa Rüütli gent härrale ära anda. Wesi 1-4. Drommefer & Ka, annab KIMI-MM MM ära anda ixcfrfiilc lindlas ame ääres t,nestor" odawasti müüa. järele pärida Kinga soowhvad aiatööle päewiti wõi kuuwiisi. Kaubelda kl tan. nr. 1, Kauba osakond". Tornimäe t. 7 lo, Maakri t. -«ll, N. 9 lo ja 3 õ p. l. ära anda Tuba müüjanna maale tannis. Kanbelda teisi-, lpäewat, 24. skp. Liimalata tän. tidruif soowib kohta ärisse, walitseb kolme kohalikku keelt, wõib ka tööstusse olla. Endiselt kohalt tantsi *s imtclc jrcrcn-aifrlc cinf-j. Restoraani head soowitused. Tcat. s. I. t. ftölcvi iflit. 6*a 7. io?wib kohta i liii tee nisa-ks. OS I Sun neidu famwüetc ning aitab lrirfu jä vele. Ma-rdi tän. 7 ll, 2,?o-r VM tali keeta., on wäqa head utn6121". Te traat ivid tuntu eh. Käupa waja frentshi- ja laagri tööde Teal. fit. Usla>w". peale. Harju tän. 26. Wilmntd «ijolk ifiiipäcmal feltfl 11 Sissesõitnud Hinnad väljaspool võistlust! 12--M, sisaltmrgi isin. 13, koja Karjatsft Vlu M Palati matemaatikas ja keefiftes tunde, itclmiät. formlff., trkežti Nõmme!, Mustamäel pvrii tupe lusw öi maiustega - Mus: z mäe!!än. 14. Taswis korraliau *"* SUstil lil SiHicJaS* Lai tsn. 5, ArStigbl iga! Suur Kompassi i Kõnetr. 44- lahiki tormis, Lnwalaia tän. 42. iorwllrk. srrjab jli. Wilunud Aus i<t korrati? lii Ih. wt neidu tarnis mnt , Icllq 8.13 pnmin. Tallinnas, Rüütli t. 15. IW [ itür-p&a, Krrttnuntt färt. 7 l seqa üva anda ühel? wõi 'fafa* frraiw, soormtaw üiksrtee riisaks. Slseluiši :jciefiwtt tcrmiiomtivgc mäfja örrfr üoäteriieiele maja...boby juures toad tatfreb" S. RoofikraMsi tän. 15. PaDtoolm kleitide ja pesu jaoks.» A.-S. TEXTI L'i" vabrikus Koplis, 7. wäraw, Bekkeri teh., kõnetr. 8 ja 27, SfiHteir hästiuwblieeritnd j tuba Õmbleja juure kangareste Maakri tän. 20. Lis IN.t l. ömnejot köögi twrwit. Kesk-Kompassi tn. 6/B l. melda oskab, maja maale. Rääk. männimetsas, avatud suwekuudeks, on ka vanni Weisar tän. 5 1-b,.ääfida 3 7. TeeniW. I. iärsw, Wõsul Kõnetr. 33- Saija ja Äen? Tcefc tunde. Uus hoowis, S. Tartu nmt. 5. Osawat l'4 i. RaiSte- ja jtfch Wastirw. f! Inilise, Prant suse, Eesti, reisimiseks maju, head? prots. tanvis moole. ZvUtpa tehakse 24. tnnil teu.o, enne tõu Teal. slt. Agcnt 6230." mu Tallimm mwjvndusshffafe teooria, praktika ja praktilised sõidud. Awatakse kaks uut 77. k,,<% Pikemaajaline. Algus keskn. 25, mail, kiir kell 10 homm., pikemaajaline kell S õhtul, Kopli tõrt. 4, (Soti {ait. nurgal) Kõn EJotettC pa Stepi Vilunud õpetajo nna annab joui wõib sisse maksa, pr om int si läiciinc ettewalmistus I liigi autojuhi kutse saamiseks, Raha. ja kagul Waslum. 12 h eraftsjmign, ekktriwalgust. sa fa tu-itunub, kes ka ms. kdpgewsapiusükkc ja odawaid B MI. tuba l Ütti ÄallMnt Äa ambe, Nus ftofoimitfa tüu. rahoives ära anda, rääkida linti nt. 20. il.» Sht. Poska t. Lö 7. Kaart ürltfaaks waja ametiskäijat nooremat naisteuhwastw Järele pirida Äovin laenstn Kentmanni tän. 16, kbrnsiat pa MXMIõO tohat TMinmas asu» wa maia M. kindlustusel randaks, kella 2 3 ja 7 B. Jjtt. SSb". 2 Dnffat mööbliga tuba noormehed 18-a. neiu palub härrasid, kes wäimnldal» D mingit tõõd mvi aiiauio (ed«>spm liavsabi krwgemw i thaa omda I Makyemt Hfrr weidi rayaitsett. Olen tr ui-a päiäsemiffevs), kui Lohe lae«- rats wsi dwefeoöcßrtljc fftftfli raäkes seisukorras. Kõin nn* w«d St Emk. tärwimfega. Mlha fcfla 6 6, qimrusteav nõus. Teol. AllZastlvAl lõüt. 5 4, 2teS neiu 61&0." liäteftfu Tinbfa&fufc wetftt. Tõ imräodanitud! Suwokortsp tarwis nvaale. Kaubelda teisip., sined ipapfirm. flt. «SReretseprtiS» Pkäftke inlliliqennoormees ttts". St. sikp. S. Darvit mut. 17, Ho»5 tuba. eleuriwdzqustuje, man asutisest kidfitasest. laenates ViA, kella IH SL S otsib teenistust. Tunneb iqcvsu Wafem kche bövffle ni ja föftgi&a, «alge ja jöb mrk. gust raamatupstxrmist, kontori.soowib ügtsenpja kohta. On karjapoiss «olikk 3 kuuks odawasti Vll Laen» tinfcluttan. Kokkuleppel taaearnvastoja, wõib.pesu pes ivöd, -panga-, tolnasjaajamist ja ( matt: ö.) stea kaswa autojuhti, Kingsepp Mm i/w M ta, elme teeninuid, on /tunnis ijotrttyttrwxb kohtv. Oit eitiw maal 7orrespondeerib Flchwl. ja> Jng tinseqa ja Salst» koele oäktsegn rile anda. Näha igapäev? Pos % % J<i tneefbitouic korral täsed. Kaubelda Äeeringa tän. oi naib, soow wlw Mhcmd l. Te a? lise keeles. Wõtab enda pearle wõib ennast teatada, kulvstfoto kes hästi oskab töötad»,, tvõib kiiret TQ wnjaka!. kes wõib abielu Bini 35 o. inau. teib saab S. 3*lx4» umt. 17, sts 4. kella 10 2 wsi ieat. fefõtbif^oottwä. Sa õhttüseid töid. Kirjal, slt. graaf ia Mattev Lemöerg, C. meester. õminoldiid tööd-rl? tul 35>-õO.<X>o Immwto. Teol. flt. ka tän. öl-a «, teilsel korral, sll. 7'.nti l. jimmstic s. a. referente»". -tutrtiip. Narwa mnt ' s! lt. lwirt. nr. &96õ~ etteosit. Karj<r tan. 4, a?r. 264 cltctt" #Uu a-u-to". i la. Falkpargi täit , hoatvis. ' \

10 10 Rr. IM 24. mail 192 < #5 cjo a I c lj t illili ifiwrfwa j I Pika, raske haiguse järele lahkus siit maailmast meie aratactatucf abikaasa I ja 1 austamata ema H 9 Õimoty nibuse läbi lahkunud kaaswõitleiat 9 I Korneüe Hardi t. Hansi (sünd. Brenner.) I Sünd il. weebr a. Surn. 22. mail a. kell '/;5 homm Matmine 24. mall Kaarli kirikus kell 4 p. 1., sealt Rahumäele. I Trööstimata kurbuses abikaas Ja tütar. I IMMWIWI I lelüb b. 1 junni" ja wilistlrckoju. I Sünd. Lihulas 29. okt Surn. Nõmmel 22. mail I Kirstupanek leinamajas, Nõmmel Wana Pärnu mnt nr. 5, teisipäewal, 24. mail kell 8 M õhtul. Matmine kesknädalal, 25. mail kell 4 Telliskopli surnuaial. fi Omskseä. i MWw Wtei-lms» II Sleftin I Uriini uriin klwisieiõtw. Kiwisöetörwa pigi, katuse* Ja isoleerpapp 22. mail närtsis mmu Roosike, minu kõige armsam, minu naine Otsekohene iganädalane reisijate- ja kauba- I uk weoaurikute ühendus > Stetfiinist Tallinna la tagasi. I wäljqmaa materjalist walmist. Inglise tsingitud plekk, Inglise walge plekk jcl, JC, IX. 2X, 3X ja 4X 1 PaulineßoialieTedre I kohate jõudnud. A.-s. OSTA". Estoonia p. nr. 27. Kõnetr , H sttmdlimmi 15. Jaan a. H Matmine Jaani kirikus 26. mail. H Head und wäsinud rändajale! HR H Lefttafad mees, ism, ema fa a maksed. R S--S- Fiwiirz". & I ekspedeeritakse reedel, 21. mail s. a. I kell 5 p. I. Stettiini. I knd. Peterburi Eestlaste Seltskorixllise Uhš- SUSe juhatus annab teada ühisuse liikmetele, et korraline Sõiduhinoad: I kiass Emk ühes söögiga, wahetekk Emk ühes söögiga _ B peakoosolek peetakse kesknädalal, 25. mail s. a. kell J/28 õhtul Eesti Tarwi tajateühisuste Keskülmuse ruumes, Lai tän. 41 (neljandal korral) Ligemaid teateid annawad B Thomas Clayhills & Son. I Kõnetr ja Suur Sre»kinmBgl nr. 14. Tclegr. aadr.t «ClayhiHs-» B «Juhatus. Terwistioiu Nädala kõnede kawa. _ Talimnas aa, V. 29, v a. Pfa-ad XkU algk. 3. Tarto IX. algk. Wabriku V. algk. Weereuni Poegi, gümnaasium Se enänrjöögi- I Jaanž 3* Na»organi- punaec R.#t N- I KMjg MMiIM mnt. 38. Tel tin. 10. Tel tin. 2-a. Tel S. Kloostri. Tel saal. (Wene kiriku Bat" _ _m?e Hanumagi Ihte tän nr 12 j kõnede algus kcu9 maja) nr. 23. S,saal> I õhtu1.. Kell 8. j 7 *Pr >r'*?<o 8 KeM -j K *l 7õDr'Ä* " j Dr. Herman J dr c. T*L M^aj p.«w.d w.- Keß7. Ki. 7. Dr. J. baiga: de: Ridalaste ter- Se»«"» I KahoÄe dr. M. padmaan nemad ja lastekas- Dr. R. Peata: Haiguslised iimed Kell 8. Dr. P. Pe- kaswatuse riiklia -23. skp. Elukorter ja haiga- laate sumu- Sarlakid, difteritre ja terwea inimhinges. keti 8. Dr. A. Wa- dttttari Tiisikus, ühiskondlikust taht ed. ja omanda- leetrid. rik: Näo terwishoid susest ning korrau too kehawigadest ja rawimme. j.. teadma? dosest. jp sünd. 28. sept a. I Kell 7. Dr. Anna ' " Kell 8. KeJl 7. Rode: Rinnalaste... Tekipäew B». Kell 8. V, 7 a iam. Kl. 7. Dfi AaUins Dr. Aima Asts terwishoid li. Kell <. Dr.B. Woo- Prowiisor R.Wsfll«77 or. K. MHIK: Dr. M. P&amann Haiguste tekitajad Laste surewus nmg Kell 8. Dr. Alma 9*«l Esimene abi aer: Terwis ja toisnmahaigaaedja Töõstusterwishoid. '' pisikad. sündiwus. Emade ja Warik: Keemilised õnnetutel juhustel ja duained wi tarnimi ne n tagajärjed. rinnalaste kaitse. ja kosmeetilised wa- äkil. haiguste puhul, õpetuse seisukohalt, j surn. 20. mail a. R W mälestawad wakisas leinas: R hendid. W 3feSkaasa,wKfc«tfttrekana, I waaesnad la wasmad. I Mu HR j Matmine neljapeewal, 26. Akpt R M Keiia kirikus keh 1 p. I. R Pii R I SAKSA TCAATR9 RUUMIDCS 25. mail a. OOparlatSilrtu», mis korraldatakae grupi puudustkannatavate õpilaste poolt pr. M»?» sql)a ja hra S. J* Mdmoittwf ooper ftmsaaiabli klasaidesl Kejj 7 Keti 7. Pr. Anna. j Kesknädal Kell 7. Dr. O.Lapp Kell 8. Dr. T.Aaui Kell 7. Dr. J. PrtskO: Rode : Kooliealiste Kell BDr K Pa. 2- SUm ja tema halgu- RÕntgenikürte tfiht- Hra M. Marina: Kirurgilise rawitse-.-85efi e3 ldl2f? ' dusalr «*- m»e päbtarfttal Ö/jSÄ St 3ŽSÄ wishoid ja rawimine. terwiselc Kell 4. Dr. U. Lauri.. I Kell 4 ~ *1 Neüapäew Ülemiste bingamis- Kpl.M. Marina D Rf Unda- n. KL4. Dr. Fttdo- Kell 4. Dr. Aaaa?'v '' WM"i: PmV 26 skp teede korratused Hi- Korteriolud TalKn- beroi Nirlikatva IhSa - IKTmn t, r««: Tuberkuloos. Rode: Kooliealiste SotsJaalhaigused,a filrf-smkfc. ni P" jft«l.?cr!wi^horidlkawa "T^,STaSte Kõne Wene keele,. laste terwishoid IL '"f.«^ho.^ Alkohol j, tefwis. I Dr. B. TslSe *' 3X Rinna- elundf" Kell 8. Dr. H. R4M- 7e^e's-^.k^ «ÄT" S&MÄi ST&Ä Kef 8 Ätata Hku terwmboiu p. Ast: Suguhaigustest N-ra A. Tammu HäIStCIC I. kääc Kell 7. Dr. Anna ' ' f _ Kell 7. Dr. K. To- Kell 8. Haridusliidu... Kell 7' * ^ : SeedmiisLaupeew mktgaa! Kas ole- sekr. K. Wuitder: i* r*,. f** pruv. R.MssaVl- elundite terwishoid Dr. WWI. Iflirh 28. dtp. me waimtiselt urilja- Alkohol ja tervis- u s. : wa.,i'o^rs?06*. OT ta». 5UirT!i ' <KopraMmk" JK) Ä: U^ännOß1M 3 pilti Rnbiaateiai muusika. ~MMBnasiuttkuninga»tSallairtjt" naistele II Kell 4. Dr. Anna ~ Kell 4. Dr Keil 4. KoIOUUI KL 4. Dr. T. Asu I 8 Seedimis pübnpäew KeU 4. lk. AMM Maaors Kaitsewä- Seedüniadondite elundite terwishoid Ta&nna linna ko. 29. *p. ' gii. kd»h«k«. T.ff'?*1" j. Rfintge- f. tokgrf-e itt *- «kuioos. watus. t{k» rõngad. ö nikäod. Kell 5. Dr. Akna Tennsele kahjußb Ast: Suguhaigustest ja kasulik piim. naistele. Proloog, Rimski-Korsakovi muusika. Katkendid ooperitest: unstepa", T«lsH, noteho",»*wi" ianwgalimo". Kaastegevad: prl. Duachtedt, pr. Knaat-Tobies, nrl. Kusttier, pr. Mikone, prl. Pack, pr. Saxkeus, prl. E-st-Üfeaa ja brad~ Weretennikow, Mõttus, Mellin, Schaefer ja õpitaate koor. Tarariskoiu nanus (W- Päj 19) on awatud koha ÕpUased ilmugu gruppides. SfssopäAs waba. Sanitaarautode Ilkumine, aatode karawan on 26 V Lükmmne üa-j, Algus kell 7>/? ö. Klaveril S. J. Maaxmtev. tanawast (linna labaratooriam) üle Nigohste tanawa Wabadusplatsile, sealt Nkrwa maanteele, kust tagasi liigutakse S I'artu mnt. pidi WabadusplatsHe, siit minnakse Toompuiestee kaa<k w.w.ali,*abeb_s^ä RORM5, uuesti Wabadusplatsile. Peatustel wslm»emi»harjutu»ed autodel, terwtaholdtiste kiskude ettelugemine Jne. Kaasas muusika. Algus kell r> päwat lõpp keltl ksu*»-' } LosetK-lžnfeJKtfeMesellMhaß.mietß. ühendus Iv Korrapärane kaubaweo aurikute i iurik Jevnl" I feapt. EIGGERT laadib siin umbes 30. mail aastal Bstoonla kontsertosal. Neljapäeval, 26. mail 1927 I <EE> Kunsollls-Kooro UWWWWU CHelsflngtet> KONTSERT, juhatab Armas Maasale. Algis kell 8 õhtil PSSseifihed margani eelmüügil teatri kassas. Cstoonia kontsertbüroo.. Estoonia teater TsrfipäeMol, 24. moil kell V:S Miil akmdatub hmdadega j MISMn" KSEA Teatan austatud mööbkitarvitajate 1 I le, et olen oma n! Heeringat. 12, iil üle viinud ja soovitan ati null moodsat ja tugevat mööblit: Suures wakkus masinaid, riide-, näputöö- ja mani knwkaare, Soome PUSSe ja ROOtsfi hebe menuge ostate AUGUSTAMO S*«kauplustest. Kaup mööakse wastutusega, kääride, h.h IMrm4- j. arstirnstade tentus kure ja korralik. Meie töökoda on simkm l.t Rekord pritsidele uued tsilindrid pannakse. Ärid asuwad' Talli Jaani tän. nr. 11, Wru tän. 21. T U: Aleksandri Tn 6 Jwa : Joala tan. 22. Rakwere: Pikk tänaw 26.. mahagoni', lamme-, ja kasepuust Thamas' ooper 8 w.. 4 pildis. saalimööblit, söögitoa sisseseadeid ja üksikuid puhveteid. Peegliga Estoonia teater. M tuita tiagiwiis (Tatftnnas, Süda t. 9) Kaubaftlesandmisi vastu I Leningradivõtab kanda. Marry (brltlfiansciif TaMaaas ivarwa mnt. 42-a, kõnetr Tel. aadr. «Harsen». i am Ml! Ü WÜIi. Wastuurõtmise kontrollkatsed alg- ja keskkooli klassidesse on 9. ja 10. jaanil kell 9 hommikul. Ülesandmist?, viima seks päevaks on 8. juuni. Lapsi üles anda ja lahemaid Wan«m»isc" teatri külaskäigu eiendused. Kotmvpäeiwvl, 2õ. mv il j kell õhtul Dolly" Krvnz Arnoldi sa Ernst Bachi j operett 8 ivaatilsos. H-ugo Hir schi muusika. AÄiapüswal, 28. moil riiete- ja pesukapid, tualettpeeglid,! diivanid, kuschetid ja nahkkabi i nett-mööblid. iwajan raha! Kilti nii. Pikk t. 40. I. Saare "tss.: Rullisew H nigultite mu. nursnl nr. ig. Ärasõidu Pärast rutulist-l: müüa totilmišuktemi ott E kooma kell '-6 Mul oft üle wiidud uutesse parima jalgratas, iillusaihi naistest" te Ase ruumidesse Rrchwrd KesÄerr sa Willi firma. Teol. uiob 9>ar-j Eteinbergi operett 8.ivavtules. wa mm. nr. 0, fn fl -> "r! Wana Pi i. t.. 6 Pildi-?. Valter Vromme Cesti patendi iwtrm. ' ' muusika. A kti suures walikus utoodi. Reedel, 27 mail kell 7 shail sume kleidid 600 mk. peole, cle Firma International General Electric Aeda lstutamiesks..anneliese" Covnpany Incorporated".eparrtifc-b markii., peiusiibi, toili. TalHuurUsia ihiaaaad MVade luaado musliin kleidid It>oo mk. peale. Nicliard Kessleri operett 8 w. wahntatsmisaks Miwliiv iaili utt' miiüa Robert Minerdersti muusika. Mantlid ja kostüümid moodi, Eesti pntemli nr. 335, omanik soovib ühendust töösturitega oma leiduse Irnstiiiirli n. Mäjetähed r»c.250 mk. eel riic-teft järgi 4000 m. imasid, fõv.u liime jn madalad patendi müümiseks ekk selle paale j litsentsi andmiseks. Teateid" müügil teatri kts*iis. peale. Suur walik iimsuff» rii äimayuua, oiironvm.c, r.iimotni annab S. Ahven, Tallinn, Kreutzwaldi '>fßiektroonuli» encmlse sissesead" kasutamiseks otsi ideid. Järelmaks võimaldutud fibnl (ißnvoi&in-fpr ja mai ae takse huvitatuid. Lähemaid teateid võib saada patendiagendilt B s kõigile.! i'v'rr. xhrmki :än. ;M, r';[!-cfü ji.pm ' W. Rsnnenkampff, Tallinnas. Rüütli t. 15. % Saar, Wana Posti tän. B.' lai.. Šfl&nna Eesti MW teateid saada wõib igapäew. kella 10 bomm. koni k. 5 p. l. Algajaile, algkooli I klassi õpilastele,"algavad tunnid õppe ajal kell 9h. Kooli telef. on Direktor L«Raudkepp. A.. Tfa»ob «tankelson, JT**! m, 43. Kõnetraat. PLEKK- W AHJUD W siledad ja kofereerii. jj akjutorud, winklid ja 1 ja lastcwannid igas Ws*! i, suuruses alati walmic aaadawal. Ka walmist. tellimise peate mõõtur- LM»kate hindadega ~