POOLA UOITLEB KOMMUHBTIIIEGA.

Transcription

1 c p\)"v^ Xfinafl leote 12Klloe. u«st'»umd^»<«ilmub igal kesknädalal ja laupäewal. TöimetuS ja kontor Tallinnas. Harju t. S7. KSn^r. 27«t1. Toimetuse kõnekmnid kella. Tellimishind:.HubfsWif s korda LJly i 3 kuud 1.86 frotml; 8 tuad LMtrooni:. aa»ka-dkr»oni..uudk-lehd' 1 kord nädalas: 1 kuu 25 f.;»!«jp f-> 6 kuud 1,40 (rooni; aasta- 2,80 (rooni. Kuulutuste hinnad: «uuiutusfoijet s s«n«. tr«h ««< 10 lenti. tekstis 12 fentl ja tekstis teksti kirjaga lsfenu millimeeter ühel weerul. ->. >,».» Nr. 200 (76) Kesknädalal, 25 septembril a. 3. aastakäik. POOLA UOITLEB KOMMUHBTIIIEGA. 26 isikut vangistati. 700 kilogrammi kihuiuskirjandust konfis keeriti. Poolakad pidutsevad. Varssavi, 23. septembril, ühenduses kommunistliku kirjastusäri Kniga" sulgemisega pandi selle äri personaali keskel palju vangistusi toime, nagu Glos Pravdy" teatab, üldse on vangistatud 26 isikut. Neid süüdistatakse kommunstlikus tegevuses ja salakuulamises teatava naa berriigi kasuks. Politsei on konfiskeerinud 700 kilogrammi kommu nistlikke lendlehti. Kaunas, 28. septembril. Leedu sudski. Marssali tuleku puhul oli telegraafiagentuuri teatel pühitse- linna ja ümbruskonda rohkem väge sid poolakad eile Seinys selle linna sid koondatud. Ka piiril Seiny läokupeerimise 10. aastapäeva. Pidus- hedal oli Poola piirivalvet kõvendatustele oli ilmunud ka marssal Pii- tud. Soome märgukiri Imele. Hukkunud laev tõsteti üles. Helsingi, 23. septembril. ivalitsuse ülesandel käis Soome saadik Moskvas nõkogude väliskomissariaadis, kus ta ära andis märgukir ja, milles ette pannakse alata 1922 aasta kalapüügilepingu art. 1 üle lä birääkimisi kalapüügiala laiendami seks mõlema maa territoriaalvetes. Selle lepingu järele on mõlemi lepin- auosalisel õigus teiss lepinguosalise territorialvetes teatavas piirkonnas kala püüda. H e 1 s i n g.i, 23. septembril. Täna õhtupoolikul läks pika töö järele korda Näsijärve hukkunud laeva Kuru" järvepõhjast üles tõsta. Poja haual luul ttnfcu. Närwihaigus ja majandusime kitsikus Viisid enesetapmiseni. Esmaspäcwal kella poole kolme ajal paewal kuuldi Nõmmel, Rahu surnuaial rewolwripaukn. Kohale minnes leiti ühe haua peal lamawat wauem naisterahwas, kelle kõrwal ka suurekaliibriliue browuiug-susteemiliue F. N. rewolwer lamas. Naisterahwas toimetati kohe Tallinna linua keskhaigemaija, kus selgus, et rindu lastud kuul oli keha läbistanud ja seljast wälja tunginud. Haaw on elukardetaw. Nagu ülekuulamisel selgus, oli enesetapjaks Marie Dionisi tütar Kallakas, elukoht Liimalata tän. nr Ta oli sünbinuä 1888 aastal ja abielus. Laskmine sündis surnuaial, tema enda Õnnetus kattseufie lennukiga Kerged wigastused hädamaandu misel. Paldiski, 24. septembril. Täna hommikul umbes kela 9 paiku oli mootoririkke tõttu Paldiski lähedal sunnitud hädamaandumist ettewõtma kaitsewäe õppelennuk. Mõlemad lendurid on terwed, kuna lennukil wähemad wigastused. Teisipäewa hommikul kella %9 ajal sõitis Lasnamäelt wälja kaitsewäe lennuk, juhiks lendur K. Peale juhi oli kaa sas veel õppur-waatleja L., kes Tallinna- Paldiski raioonis waatlusi pidi toimeta-. ma. Paldiski linna kohal hakkas aga mootor turtsuma ja ei tahtnud enam juhi sõna kuulda. Oldi sunnitud hädamaandumist ette wõbma, mis wõrdlsmisi õnnelikult sündis. Mõlomad lendurid pääsesid ilma wigastusteta, kuna lennukil weidi wigastatud on propeller ja tüür. ^allinnast saadeti weoauto kohale, et lennukit Tallmna parandusele toimetada. Wanad arwed õiendada. Endla tänawal nr elutsew Õlga "Remmelgas kaebas noüx\c;.ut et tema lahus elaw mees Johannes RemmeigaZ tul nud tema poole ja tunginud korteris ja maja hoowi peal käsitsi tema kallale. Nimelt löönud käega mitu korda wasw nagu. 3^-aastase poja haual, keda ta wäga armastcmud ja?cs suri käesolewa aasta kewadol. Haigemajas meelemärkusele tulles tas ta, et enesetapmise põhjusekz olnud majandusline kitsikus ja haigus. Nimelt põdenud ta juba mõnda aega närwi'.?a> gust, mille arstimiseks aga raha puudunud. Enesetapmise kawatsus walnnund juba tüki aja eest, kuid seni lükanud selle teostamist ikka edasi. Ka rewolwer oifmb juba ammugi Malmis muretsetud, k.iig: tal selle kandmiseks luba puudus. Esinaspäewal poja haual leidis ta selleks Paraja aja ja koha olewat. Ka kordniku kohale tutsuinine ei rahustanud meest ja wcel selle juuresolekul lõi ta naist. Et Remmelgas joobnud oli, toimetati ta esiotsa politsei arestimnna wäljapuhkama. ' Samuti kaebas üleeile politseile Alberti tä nawal nr. 9 1 elutsew Aleksander Joo - s i n g et samas majas elutsew Harald 25 i h-> mait! tulnud kella 6 paiku Ustul tema korterisse ja löönud Ioosingilc käega waötu nägu. Autosõit läheb kalliks. Wiru taunival ra\ 8 8 elutsew autojuht Mihkel Äi nt m ei sõidutas 15. skp. kolme noortmeest mööda linna. Lõpuks lasid nad ennast tviia Wäike Juhkentali tänaw nc. 6 maja ette. Autojuht ootas mõne aja, kuid nooredmehed jäidki kadunuks. üleeile õnnestus Krimmelil linnas tibada üht sõitjat, kelle ta ära tundis. Politsei poolt sai mehe isik kindlaks tehtud. See oli Kop lis, Aia-Asunduse tänawal nr. 19 elutsew Edgar M ä g i. Tema waral loo)e!tkse tabada ka teised sõitjad. Sõiduraha jätsid mched autojuhile maksmata kogusummas 28 krooni 00 senti. Põrkasid kokku. Umbes kella poole 12 ajal päeiral põrkusid Paldiski maantee ja Endla Uimim nurga ko hal kokku sõiduauto nr. A 112 ja v.-ü..^moo tori" omnibus nr. A 507. Kokkupõrge sün dis selle tõttu, et auto sõitis kiirelt ja etiewaatamatult.' Mõlemad sõidukid said wäiksemaid wigastusi. Autot juhtis selle omanik Madis Kolk, elukoht Kreutzwaldi tänawal nr Meie kaupu mosvod Tallinna; Jfirgmised ilrm: 1. A;S. no 8 aw, Estonia teatrimaja A: 11 ja Ms J. Aberg, Suur Karja B. Abram, V. Karja J. Albert, Pelgulinn, Ole B. Besprosvanjd, Estonia teatrimaja Eesti Tekstiil K/M,, Estonia puiestee 15 ja Vana Posti H. Gutkin, Viru Helsingi r iidekauplus, V.Karja7. 9. H. Johanson, Mündi J. Jsako, V. Karja Ch. Jürgenson, Raatuse plats K. Keni mägi, Paldiski mnt R. Kirschbaum, Suur Pärnu mnt A. Laamann, V. Karja A. Luup9 Suur Karja J, Lurje, V. Karja V. M ae b erg Estonia teatrimaja & J. Mespakf Estonia teatrimaja',\» K. Müller, Vana Kalamaja Naap ja Horm, Estonia teatrimaja X: S. Paley, Viru A. Peedov, Vanakraami turg F. E. Pis sarev, Suur Tartu mnt Vold. Prii, Estonia teatrimaja.> Progress" Suur Karja J Pürn, Estonia teatrimaja U Q. Reinthal, Mündi J. Sch eberstein, Vanakraami turg. 29. N. Teisenroth, Viru Ulmer ja Schmidt, Pikk ühendatudmanuf akiuur Kaup» lused, Vana turg 18, Estonia teatrimaja U 13 ja Pikk 12. Balti Puuullla Ketramise in Kudumise Unbrikn Eesti Hlldl Vabriku O.-ll. Kreenholmi Puuuillosoodustc MannfaKtuuri Sindi KaleoluabrlKu Ühisus. 40 riiki koos. Kava, millest kasu kogu maailmale. Berliin, 23. septembril. Riigipäeva nalces avati täna õhtupoolikul parlamendivaheline kaubanduskonvorents. Esinda tud on,40 riiki umbes 250 delegaadiga. Avamiskõne pidas riigipäeva abiesimees dr. von Kardorff, kes rahuldust avaldas, et konverents seekord Berliinis peetakse. Riigipäeva esimees Löbe on las>knud ka hetsust avaldada, et temal isiklikult või malik ei olnud konverentsi avada. Saksa valitsuse nimel tervitas konverentsi raha minister dr. Hilferding ja andis ülevaate konverentsi ülesannetest, toonitades eriti töövõtjate ja tööandjate vahekorra selgi tamise tarvidust. Minister nimetas eriti Youngi plaani, mis tähendavat uue aja järgu algust rahvaste suhtes, kuna: see m kava heaktstegemisprobleemi puhtmajan duslikule alusele seab, millest kogu maailma majandusele kasu olevat. Järgnesid iiksjkute maade esindajate tervituskõned. Hiljem korraldas Saksa valitsus konve rentsist osavõtjate auks teejoomise. > Rohi oli wõsras. Alberti tänawal nr. 5 elutsew Hans Ma IL ja Õle tänaival nr. 31 elutjcw Hans Jürg e n s o n olid oma hobused Heina länatva otsas asuwale platsile sööma wiinuv. Maaala kuulus aga o.-ü. Talko'lc", kes meeste käest kahjutasu söödud ja tallatud rohu eest nõuah. i'

2 Meil: Viljasaagi seisukord 15. septengriks ott AdisÄt rahukdaw. Rekordsaaki tõotab kaer, nimelt 64 protsenti enam möödunud aastast. Rukist loodetakse saada 4,7 prots. enmp mullusest, talinisu tveidi wähem, otre 27 prots. enam. segawilja 18 prots. enam. Kartuleid on Witud wähem, selle tõttu ka saak tvähem. Taliwiljaide oraste seisukord on Ae maa rahuldaw, keskmisest weiidi kõrgem. Liiti põllutõõmister Alberings saäus GeStisse. Ta Maswb Harju- ja Pärnu- «aab. Aseris Äi lanpäewa õhtul werine kakelus. mis lõppes mõrtsukatööga. Keegi Talu, kes ise Äi saanud 11 noahaawa, lõi enesekaitseks pealetungijale Roikenile pussihaawa otse subamesse, mille järeldusel wiimane kohe suri. Meie suurimale heliloojale Rudolf T o - b i a s e l e awati piihapäewal Haapsalus ausammas. See on 11 jalga kõrge ning läks maksma 1700 krooni. Kulud kaeti suuremalt jaolt Horjandusest, millest saadi 1100 kr. EeSti ratsamehed esinesid Riias hea eduga. Wahtmeister Anderson sai ühe esimese ja Ändrejew ühe teise auhinna. Tallinna, loomakaitse selts pühitses pühapikwal oma 60 aasta juubelit. Sel puhul korraldati pidulik aktus ja rongi käik Kadriorgu, millest tvötsib osa palju inimesi, 2 ees lit ja ligi 30 koera. Lmmjas pani õudse weretöö toime nõdrameelne naine Lilli Tihmmrow, kes tappis kirtoega temaga ühes majas ewtsewa Helmi Remtsewi wiimase laste nähes. Tapja paigutati tvanglasse. Peipsil tvangistas N.-Wene piiviwazwepaat Eesti mootorlaewa Kaletvipoja" ja wiis ta Wene randa. Peale reisijate ülekuulamist lasti laew ja reisijad nxrbaks, ainult üks isik peeti kinni. Selle wahejuhtumtse tõttu on oodata ^välisministeeriumi kaudu märgukirja Wene walitsusele. 350 Soome üliõpilast saabusid Tallinna Soame-Cesti üliöpilaspäe-tvadele. Peeti aktust Estoonias", käidi wisiidil riigiwanema juures. Esmaspäetva hommikul sõideti Tartu, kus üliõpilaspäewad piduliku aktusega ülikooli aulas awati. Söjawäe jalgpallimeeskond kaotas Helsin gis Soomele 3:0, wõites laupa etval Turus sealset ltnnameeskonda 8:0. Saladuslik mootorristleja" Balti merel, millest Soome lehed hiljuti kirjutasid, nagu oleks ta Soome piiriwalwe mootorpaati tulistanud. on osutunud Eesti piiriwalwe moo torpaadiks nr. 2. Mujal: Leedus on nüüd olukord uiiivõrd selgunud, ei end. rahaminister TubeliZ, kes ka Woldcma vase erakonnast, hakkab kabinetti kokkuseadma. Ärewus on ainult ohwitserkonna seas, sest sõjaministri kohal ei taheta nälja end. siseministrit Musteikist, kellele TubeliZ nüüd sõjaministri portfelli pakub. Austrias on olukord kah ärew. Parempoolsed nõuawad põhiseaduse muutmlst, pa hempoolseid on ivastri. Otsustamaks päewaks osutub 29. september, mil on suur parempoolse kodukaitse demonstratsioon Miinis. Saksamaal on Baltimere piirkonnas suured uputused tormi tagajärgedel. Poola sadamas Gdhnias hukkus mootorpaat 15 õpilase ja õpetajaga. Ja zöin teise podeli ka weel äa, omal süda walutas kull et nüüd on põrgusse minek enam kui sihker aga põld änam kedagi parata. Muudku lõin käega ja akkasin kolmanda podeli piale mõtlema. Eks korraga waatan et üks kuramu kuju ise pikk nigu olewiste kiriku torn tuigub ms laua juuxe ja istub koe ilma et partonks wõi kedagi oleks üteld mo lana äärde. Mul sai elu täis nigu ma olin juba eas tuuris ja Pidin käratama et noor mees ärge tulge nina alla elama, korraga see annab mulle priuhti wiis pihku ja Pobiseb et tere tere et näe wa ea tuttaw Sirkle Sass ka siin. Mitt ajas naeru piale ja ütlesin siis uhke äälega et põle siin Sirkle Sassi aisugi et siin istub jaan kägu, arnodi poeg. Et Sirkelt siin põle, Sirkel on niukc asi kellega sehkendakse kui waia ratast teha. Jaan Kagu. (Järgneb.) Xslt, Skuksnge>»»t Lindbergh ja dr. Eckener need on tänapäeva kuusamaid pi loote. Esimene lendas esimesena Ameerikast Euroopasse, kuna teine oma Graf Zeppeliniga" mitmel puhul kogu maa ilma tähelepanu on pae lunud. Pildil näeme mõ lemaid vestlemas ühel Ameerika lennuplatsil, kuna dr. Eckener Graf Zeppelini" ümbermaail ma lennul teatavasti sel leks Ameerikasse maha jäi, et sealsete õhuasjandustegelastega Ameerika-Euroopa korrapära se ühenduse võimaluste üle nõu pidada. Daam pildil on Lindberghi noov naine. tiigrite ja I6vlde taltsutajana. 1. Eks begin siis enese woodi kullest Üks õhta mul tuli kange õlle imu ilusti lahti ja sidusin Püksi rihmaga piale. Koe nii fenge imu et ci saand jälle piisid kinni ja padawai õlle Poe kuidagi moodi wasta panna. Ma oleks poole. JSt niisama waatama ja kussa läind ka ja joond terwe podeli korraga juua wõid ku wanne antud, ää aga ei wõind. Wat olin üks kord Kus õlle Poes läikisid õlle podelid nii juba niukese wande and et änam elu aeg iluste nigu enne põld läikinud. Ma siis õlut ei joo. mõtlesin et lähen õige korraks sisse ja See oli üks kord minewa aasta suwel katsun ühte podelit et ega selle pärast kui mul oli mailmatu suur Pakk tollari ku inime käega podelit katsub weel keegi rahasid ja elasin nigu Word ameerikas jooma ei akka. põld äda kedagi ja muud änam ei söönd Läksin siis sisse ja katsusin ühte õlle.j u eeringcrga ja soo- pudelit käega ja waewalt sain nii moome kal)a jõm peale, wat siis tuli ka üks ^ katsuda kui poe mees aarab mo suupae kange õlle imu piale ja ise ei wiit- chnwtuseks korraga selle sama Posind mmna tooma, selle pärast saatsin j,cjj jcj,n ma fatsitsin ja teeb priuhti korwalt maja poisi juku tooma, ct _ fa Ia^# Gt olge eaks ja kallab klaasi sisse mine too et sul nooremad jalad ja kõik. Aluste et sa ruuudku wõta ja joo. No eks poiss tõi podeli õlut iluste Ma akkasin siis wasta rääkima ct ina mo kätte antsin weel terwe sendi poisile põle tellinud kedagi et olen wande and ja toomise eest joot raha ja akkasin siis kõik et enam elu aeg ei joo, aga klis siture " isuga ' V"«"7 jooma. rau.'"v Ja nigu sain v,li poe esi mees pistis kisendama et sõida oma mese «t lonksu wotta nn tuntsin wandega koe kuu ct piale ^ ^et mis sa käperdad oopis teist moodi mekk kui õlul ja nigu soolane ka natike. Mõtlesin et kuram tiab mis see on, siis podelit ja nää ititüb on lahti teh tud et joo ehk ära joo, aga Podel maksa aga et oli kange janu ei akand kaua Ma kartsin, et niine tia lolli iviimaks arutama ka muudku lasin terwe podeli toob politsei ka weel sisse kui ci maksa täie kõige täiega kõrist alla.. Oh sa mo ja inaksin siis podeli inna kinni nigu meie mats kus siis lõi alles silmad kir-. _, Ja nigu tiada ku podel zuks ja niuke mekk wli suhu nigu oleks on ^ 3,..? kinni makstud siis podel on sino ei tia keda joond jagu. Muudku wõtsin Podeli leti pialt Kolm päewa käis kole ais suust wäl iärdc, et kui poe mees ja ja alles Piale seda tuli ilmsiks et juku. niuke la 10 wend u^u ou. et ku teiue korra käega põld õlle poodis käindki oopis oli mai tia mis koledat wärki podeli sisse kalland za mo raha eest omale suitsu ost. Wat siis ma wandusin et änam elu podelit katsub, siis umksa koe wälja, ja Nlis janks siis niickesele podelit kinkida. ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ Aga teisest küljest jälle kahju ka poaeg õlut ei joo ja põle siia maani joond õelit maha luisata ^ Puiiegi^ ku inunest aga näe nüüd tuli imu jälle piale. waewab kange olle unu. ^ Ei :na saam Ja et ma kudagi moodi seda innust änam wasta pidada ia?oin pme 1 me pattu ei teeks sidusin enese püksi rih- aä ja,se nutsin tasakesti^ oma ste et kumaga woodi külge kinni et nii kui mi- ^ intnd kodunt aa tulla e nema akkan siis woodi tuleb ise enesest uüüd jälle patt tehtud ja ei saa nu mõõ ka kaasa ja kis seda enne näind et ini- taewa ega kedagi, me woodi kaasas kuskile läheb. Äbi Noojanoh, eks jõin podeli täie ää ja akab jo. olin nutt ka juba ea pea täie korraga Istusin siis pool teist tundi nii moodi tunnen kuda mo suu kisub ise enesest woodi küljes aga õlle imu läks ikka suu- naerukile ja niukest ead tundmust kõik remaks tee keda tahad koe. Mõtlesin kohad täis nigu oleks pann kooki söönd. siis et lähen õige korraks ja waatan ni- Ei siis põld wandest ega patust änam sama õlle poe ukse tagant et ega see põle mõtet ega kedagi, kus käratasin weel weel patt wõi nii ku inime ainult läheb teise podeli ka wälja et ku läind sokid ja wsatab. mingu saapad ka. Zi 200 (7«j, Torm, Thakespearei fantastiline lustmäng, esietendus Lauteri reshill pühapäewal, 21. sept. Gleseri Aricl, õhuline lvainr, oli walitild tastlik lastenäidendlik sisu meie romantikatuste hooaja puhapäeiva õhtul Lhakespeare'i põuasel ja asjalikul epoogil enam hästi paika fantastilise lusunängu Tormiga". Ei tea,' ei tciha pidada, kuid seejuures ei tohi unuskas hakkab esiedenduslele kuhjumine meie Ja ' sellest ^ r waatetvinklist lähtununa peab tada seda, nri k s ta repertuaari wõetud. publikus kujunema mingiks traditsiooniks, Tormi" Estonia" lawal aina terwitama. wõi on selle põhjustajaks teised asiolud. kuid maja oli pea täiesti wäljamüüdud. Jgatahes terwitaw ja positiiwne nähe meie tuikaivas Estonlased audsid ta pealegi kõigiti naudipubliku teaatrielus. hittvi näidendite Jääb ivaid' wastu soowida, ei haihtuks et iawaua^ Ants Lauteri reshii igatahes head juba esimese õhtuga, nagu selle saatuse osaliseks sai prof. Lemba Kalmuneid". Kui publikul oma loobumiseks Iviimasc etendamisil oli ka ivast seda küllalt õigustawaid põhjusi, ci tohiks selline järelleig!is" Tornn" puhul weelkordselt korduda. Wiiinauc, kuigi kantud shakcspeareliknst ajawaimnst, mis tttctfc kui mitte täiesti lvõõras, siio' oinetc tvähepakkuiv, peaks enese niänguka!vwa-wõrtõotaw sissejuhatus temalt edaspidi-tuletvatele. Mis lawastuse tehnilisse külge puutub. siis tvõiks wast esimeses pildis tormi anda rohkein pianos, ivastasel korral matab ta näitlejate sõnad täielikult. Ka dekoratsioonid peaks ikka kindlamad olema. (Pr. Gleser lendas" suure robinaga ülalt alla!) Tegelaskoinialt nõuab.. orm" suurt an»,m,c. ' 8 ' ifviinivr.s mm rawwwit WoUUod 0UM CnffpfratCUnics Km indwiduml. tundzuvalt kan-!?w>" mw«av. irn näidend I-duI-». ittrtft luitialr ct mõista, nnoa-.' tuiarvi ju- v, 1 W^pehk nd Sha?espcare'i weel lawale jut- ff kohat, Nwas koosnmngu kalduwu. aes tirida mis Tormis" publikut siduma ^nkann-?ic ukftkmd tegelasl.^ Nn wms seda fcat, jrt kogu asw? teisigi analoogiliste riit- margata pr. Glcserr km ka hr. Snnne nlõistatnsi ar.wab leidmvat. siis tundub iel- ^,ue». ^ lase mõi^tmatusemaski tagant joa id mõne Raskeun partn nmdendls lasus pr. G l e - mehe poliitilist" südametunnistust. Zcst s e r i õlgadel. Sest Arieli on kirianik looüraem "tehkem valin kära, seal, kus wähe nud sellase, kelle kehastamine näitlejale pa-" willn". Tor:n" on igatahes teos, >. nii-^ in!.-. meie knb -mimi' miilneid fitii Ivariatsi i^n»u.«;s wõima- tcaatripublik (nwtlen teda siinkohal laias lenti sai igast küljest wäljendada. Ta Arieli masstaabis'' pole weel suutnud tõusta ivälja nuanssirobke meeleolustamine oli kindlasti lapsekingest' Ja kas pole iveelgi sagedamini suure tvaelva kiitustteeuiiv tulemus. rõhutatud rahwnlikn itnaivt r a h lv a - Õrad L ai: r ja P i n n a purjetasid omas teaatri kui publiku kooli, wajaduft. Wiimase lawale toodaks siis teoseid, missugused Stephans olid kuiudeks, kes lõid heatuju. sõiduwees: esimese Tipsutaia ja teise teaatripublikut aste-astnielt oma maitsetasa- Näitlejate hoog wiis nad nähtawasti inertsi pinnas iviiks w<»jaliku kõrguseni. Paraku tõttu kohati liiale, kippudes nagu korrikapuudnwad meil selleks ainelised wõimalused. tuuri. Mid wahwad olid need poisid - Praegu tcotsewad teaatrid püsiwnd oma la-- Tipsutaja sa Stephans. wastnsielt aga kõik u. ö. kunstilisel niwool. Hr. Tunne Prospero samuti miinuste Et aga rahwateaatri tühja kohta täita, siis kehw. püütakse Publiku huwidcs ajuti lawastada Ka teised tegelased Tntb oina piftosetdes kergemakaalulisi tükke. teistele wapralt kaasa, aidates Tormi^ Mulle näib, et..estonia" teaatri juhatus tõsta suurelt rahlildawaks palaks.?a käesolewal juhul on toiminud selle sihiga. ^ Dekoratsioonid Tnnrandilt nagy Ja hästi toiminud: on jäe^d ara kunstlik ikka effektikad, silmapärased. kergekaal. Taaivutatud ka^ kärbest ühe hoobiga antud rahwale, mis rahwa?ohus, kuid tuldud seejuures wälja tüseda. kunstitööga^ Sest kas ei wasta Torm." mõlemale nõudele? Kas ei häälesta ta publiku otse ivaua-aadamlikiu wõi hurraa-poisilikku heatujsu, kas ei õhku temast nii ohtralt tõhusa kunstisousti all serweeritud suure kirjaniku rcrawmeelsust? Muidugi on ju õigustki neil, kes wäidad, et Torm" omas ter-wikus wast täienion! wasta tänapäewa teaatrile, et tema fan-- V. T. URM! Kaks ja posi miljonit eksemplari vuudialehte" on aasta jooksul läinud rahva balkf Soovitas» igaüks Uudislehte" oma 1 riie, siis op.see anr kahskftins.

3 .Uudislehe" rlngkosimus. Kas diploom määrab Inimese vbbrtuse? Riigi ja seltskonnategelaste arvamisi. Diploomi küsimus on elus sünnitanud palju paksu verd. kellel on enam andi, saab kohtuni Ametnik on teeninud kaua kohal, on vilumus, kõigiti kohanenud kuks, kellel vähem, läheb mõne liht ja kogenenud. Aga tal ei ale vastavat diploomi. sama ametikohale. Seal tuleb noor isik diploomiga. Vana kogenenud tööjõud peab Advokaadi amet nõuab aga erilist andma talle ära oma koha. andi. Ametist lahkuma sunnitud vanal jõul on haavav, kui temale eelistakse noort vilumatut jõudu, kuid kellel on diploom. asja ajab, olema diploom, kuid tema Juriidiliselt peab advokaadil, kes Teisest küljest jälle leiab kooli lõpetanud diploomiga noormees, et väärtuse määrajaks on ikkagi isiksee on ülekohus, kui vanad diploomita ametnikud jäävad kohale ja tema lik and ja oskus asja ajada.' ei saa kohta. Tal on ju diploom! ^Uudislehe" toimetus on pööranud rea riigi poole diploomiküsimuse asjus, kes seletavad: J. ZIMMERMANN, dusminister : maj an Diploom mingisugust erilist tähtsust ei oma." E. KÜBARSEPP, kohtu- ja siseministri abi: Hariduslise tsensuse diploom ei ole isiku andekuse määraja. Diploo mi võib omandada ka isik, kelle vaimlised võimed keskpärasest ma dalamad. Diploom omab praktilises elus tähtsuse niivõrd, kui seda määravad riikide seadusandlused. Niikaua, kui meil kestab ametnikkude koos seisu komplektseerimine hariduslise tsensuse põhjal, ilma erilise eksa mita riigiteenistusse astumiseks, näiteks Inglismaa ja Ameerika ühis-. riikide eeskujul, tuleb paratamata ametisse määramisel anda eesõigus diploomiga isikule. See vähemalt garanteerib, et isik on enamvähem omandanud teatava kvantumi tead misi ja oskuse väljendada mõtteid kirjalikult nii, et võib oletada, et ta omandab rutemini ametialalise os kuse. Kuid see on ainult oletus, mis ära ripub diploomi omaniku andeku sest, mis selgub alles tööl. Praktikas olen kbhtanud diploo miga ametnikke, kellele võis eelis tada ilma diploomita isikuid, kes omandavad teadmised ja ametiala lise oskuse praktilisel tööl madalast peale." A. OINAS, riigikogu liige, endine majandusminis ter: Diploom on tähtis ja tarvilik seal, kus on tegemist haritud jõu kasutamisega hulkade poolt, näi teks, arstide, advokaatide, insene ride jne..suhtes. Diploomi ülesanne on seal anda hulkadele teatavat kindlustust, et haritud jõul on tema erialal tarvilik minimwm teadmisi ja kutseoskust. Kuid loomulikult ei anna diploom mingit patent! ega ainuõigust hari duse peale. Kus vähegi võimalik, tuleb sisulikult hinnata inimese vaimlisi võimeid, intelligentsi ja mitte ainult leppida paberitega". H. KURIS, Harju maava- >, litsuse esimees: Diploom, kui niisugune, ei anna kuigi palju. Annavad inimese isiklised võimed ja kogemused. On tul nud ette juhuseid, kus võhik on soo ritanud asja paremini, kui see, kes omab diploomi. Kuid ei saa ka eitada, et seesama võhik oleks toiminud veel paremini, kui tal oleks olnud diploom sellel tööalal. ^ Tuleb ette, et diploom ei sattu tihti õigetesse kätesse, s. o. ei oma seda väärtust, millega arvestada.. Inimene on teinud kutseeksami sel lel alal, milles ei ole tal loomulisi "kalduvusi. On aga inimesel vastaval kutsel Anded ja loomulikud kalduvused, siis ov diploomil tõesti väärtus." H.DAMPF, sadamakapten: 1 Praktika on kümme korda täht sam, kui teooria!' ja seltskonnategelaste P. RUUBEL, vannutatud advokaat, välisministee riumi juriskonsult: Teatud tagatis on diploomil siis ki, sest vähemalt määrab ta kind laks inimese minimaalsed teadmised ta ametalal. Kuidas aga keegi asja ajab, see on tema isiklik and ja oskus. Näi teks, tulevad ülikoolist juristid G. JALLAJAS, postivalitsuse direktor: Diploom on teaduslik kraad. Kuid see ei tähenda veel seda, et selle omaja võib olla töö juures eelis tatum sellest, kes diploomita. Kellel on suurem haridus, sellel on ka muidugi laiem silmaring." J. PõLLUPüü, t ö ö - h o o 1 e - kandeministeeriumi va nem tööinspektor: Diploom ei ole kellegi väärtuse määrajaks. Inimese väärtuse mää ravad ikkagi tema võimed. Haiste jalakesed rüqm. Salapärane örrsernasoo keel. Tahad mõista neiu Wanasti waatasid armastajad teineteisele silma ja lugesid teineteise südamesoowe. Neil ei olnud ka Palju lugeda silmad rääkisid waid truudusest ja armastusest. Wanasti oli noorte sooweks abielu. Järjclikult jäi siis silmadele awaldada waid ühte svowi. Nüüd on aga moes flirt ja Kas näeme homme jälle?'" sellel on palju soowe. Ei suuda kõike awaldada silmad, kui kõike rääkida tummalt silmadega, peab olema suur kunstnik. Näitleja. soove, vaata ta jalakesi! Wõi setteks Ma iuleit hmnmc sinu juure (kell neli neli näppu)." Kuidas peab aga rääkima harilik surelik, kui ta tahab teha seda salaja, sõnalausumata? Nus aeg on ka siin annud uue tee. Ei ole enam pikka seelikut, mis warjuks neidude jalakest ja... nad räägiwad jalakestega. Ma olen aus naisterahwas." Neiukene istick waikides, kuid tema ilusad jalakesed räägiwad. Kuid, noormees,»sk"d sa aga neiu jalakeste keelt? K»i meie isad, emad noored olid, siis oli moes Postmarkide keel. lille keel. Ka näp pudega Püüti anda märku... Ma armastan sind, seda ütleb põletv pa beross!" Nüüd, kus on tõstetud kate neidude jalakestelt, kus lühike undruk pühitseb ikka oma wõidukäiku, nüüd räägiwad jalakesed. Wctit istub waikides, aga tema jalakesed awaldawad ta soowi, ta mõtet. Vomme siin." midagi teada!' Muidugi tuleb ka seda ette, et mõni noormees loeb neiu jalakeste keelest seda wälja, mida neiul mõtteski ci ole. Neiu, waesc- samal tunnil olen ma jälle kene, ei teagi, et ta jalakesed wõiwad rää' kida! Ei ole sugugi ükskõik, kuidas 'leiu asetab istudes jalad. Noormees wõib mine tea, mida jalakeste järele arwata! Kuid jalakeste keel on wäga tarwilik. Tõsi. ci ole selles midagi imelist, kui la- Iicö neiu jn palub noormeest tantsima. Ehk koguni sõnav: «Saatke mind Uiul Kui inimene on töös tugev, siis on muidugi ta diploomil tähtsus, kuid tihtigi on saanud inimesed diploome, kes ei suuda täita lootusi. Nii suguste juures pole diploomil min gisugust tähtsust." E. ESPE, Tallinna peatolliameti ülem : On olnud juhtumeid, kus on tul nud inimene ülikooli haridusega tee nima tolli peale, kuid paari kuu pä rast on selgunud, et ta osutub töö kõlbmatuks. Ta on ülikoolis küll õppinud pähe palju tarkust, kuid elus tal oskust ei ole. Tõsi palju õppinud inimene peaks igast asjast kiirem aru saama, kuid tegelik elu on näidanud, et see sageli nii ei ole." W. MEBER, insener, mere asjandus va 1 it su se ehi tusosakonna ju hat aja: DiploomiI on väärtus ikkagi ole mas selles mõttes, et ta näitab ära, et inimene on ikkagi teatud tead mised omandanud. Kuid ühe ja teise ülikooli vahel on vahe ja nii on ka vahe selle või teise poolt välja antud diploomil. Mis puutub praktikasse, siis võib ka diploomita isikut, kui tal kaua aegsed kogemused, lugeda ühevää riliseks sellega, kellel on diploom. IC VELLNER, shokoladivabriku K a v e" direktor: Väga suurt elulist tähtsust dip loomil ei ole. Oleneb aga ka siiski sellest, kelle poolt diploom on välja antud. Ja milline väär tus tal on. Näiteks ei ole välis mail väljaantud grand prixidel" mingisugust tähtsust, kui on aga keegi meil omandanud, ütleme, in seneri diploomi, siis tuleb oletada, et ta oma tööd tunneb. Üldharidus, ka ülikoolis omanda tud, ei ole tähtis. Mõõduandev on eluharidus." A. AULIK, E e s t i Lloidi" peainspektor: Mõõduandvad on i siklised anded. Ülikool viib seda inimest kiiremi ni eesmärgile, kellel on anded." ilspp 12. fült ei.) Ilusam ja armsam on aga siiski, kui nen seda lausa wälja ci ütle, waid tttrotf mõista. Sa»vöid mind koju saata." Ka flirdis weetleb, mis on salapärane. Ja neidu teeb meeldiwaks, kui ia ütleb sulle arnsaadaw^lt ilma et ta sõnagi ütleks. Tahaksin tamsiba!" Kõik noormehed waatawad ilusaid neidude jalakesi. Ja o:>. tõesti huwitaw, mida räägiwad need jalakesed. ^Uudisleht" nr. 'ioo (76)? 3

4 Vtinokosimus teeb loobnuks Rünnakud restoraanidele. Salaviinamüüiaid sigineb. Kõrtsid ei jõua tasuda makse. Linnal jäävad miljonid saamata. yr\din»»r^i»m'iiiiw'in/»i ""iv >i i ' i ' i' i ' Ti ^ i "» <i' ^ ^' m Politsei!" Üldine kohkumine. Segadus nagu tulekahju puhul. Paljud kao tavad pea mis nüüd saab?!... Ruttu keldrisse!... õue peale!... Pesuköök!!.. Ja kõik tõttavad. Kõik pagevad. Igaühel valutab süda, igaühte valdab hirm. Äga kui politsei üles leiab?!.. Kui tabatakse?!... Austatud lugejad arvavad, et nii sünnib mõnes röövliromaanis? Ei! Nii sünnib pealinna täitsa au sate inimestega. Kell on üks läbi. Ukse ees seisab politseinik. I^estoraanlst, mille aknad juba pi medad, tuleb välja neiu. Lubage pass!" Neiu kohkub. Näitab passi. Kes teie siin olete?" küsitakse. Keln6rinnä." Neiu lastakse minema. -Võib olla, märgitakse ta nimi paberile, võib, olla, ei märgita. Igal restoraani väljakäigu ukselseisab aga valve. On's sündinud mingisugune kuri töö? Tahetakse tabada neid, kes on jäänud restorani kauemaks, kui lu bab seadus. Tahetakse tabada resto raani pidajat tileaja kauplemise pä~, rast ja määrata talle trahvi. Tsaari ajal oli see ja meie ajal niisa muti. Nimelt oblava" ehk haarang". Tsaari ajal seisis oblaava mõte selles, et tabada öösel tänavalt neide, ükskõik, kas hulkuvaid või teaatrist koju minevaid selleks, et anda neile kollast passi, tem beldada neid lõbutüdrukuteks, avalikku deks naisterahvasteks. Võis tõusta mõte, nagu oleks prostitut sioon valitsusele kasulikuks ettevõtteks, et sellele alati püüti tüdrukuid haaran guga. Meil on mitmesuguseid haaranguid. Kord Viru tänaval, kord Lasnamäel lavaauku des. Nqil on igatahes oma eesmärk, sest usume, et politsei ei ole mitte mõni seik lusi otsiv asutus. Uuemal ajal peetakse haaranguid joo gikohtade peale. Et kas neis on sees võõ raid üle seadusliku kauplemise aja. Nii mõnigi kord on saadud siin või seal tabada salalist üleaja lahtipidamist. On tehtud protokoll ja restorani pidajat karistatud. Seaduse tähe järele... Kuid meie seadustega ja määrustega on tihti nii, nagu mõne moehaige neiu kin gadega, Mitte ei võeta king, mis jala järele, vaid vaevatakse jalga kinga järele. Et restoraan peab olema kinni kell üks öösel' see määrus on meil ju ba ammu olnud maksvusel. Kuid siiski... See kõrtsmik oli naiiv, kes ei osanud sellest mööda hiilida. Ärgem rääkigem sellest, kuidas tuli teine kord ette juhus lihtsa ini mesega, kellel oli raha taskus nii, et jooksis üle ääre, kuid peab tähenda ma, et ka võimukandjad ise on leid nud vintis peaga, et see kõrtsi küsi mus on üldse üks joobnud küsimus. Teatavasti üks võimukandjatest, kui tuli sisse südaöö tunnil politsei, Kilde Helsingist. Restoraanides juuakse piima. Soomlased on maiad. Ed. Vilde Pisuhänd" Soome rahvusteaatris. Ametnikkudest ja kelneritest iile lahe asuval hõimumaal. Keelega ja keelu seadusega on Soomes suur häda. On vähe nagu piinlik, lugejat taas Helsingiga tülitama tulla. Kirjutada jäl le linnast, millest meil kõikjal küll kir jutatud, küll kirjutetud, millist nii sageli mainitud ja mida nii ohtralt kriipsuta tud alla igatliiki sule- ja kõnemeeste poolt. Kuid pakitseb sulg käes ja pakitseb hin ges. Lubatagu seetõttu siis piirduda vaid mõne üksikasjaga, linnu-, õigemini lennuki lennult saadud mälestiste loe teluga. Tallinnast Helsingi pooletunniga! Muidugi on selline kiirus saavutatav taid lennukil. Laeval tuleb vähemalt neli tundi laineid vaadata, ning pealegi põdeda mitte just kuigi mugavat erihaigust. Sest ka endastmõistetav, miks ri dade kirjutajagi laevale eelistas teraslindu. Aero" kohaliku asjaajaja-direktori hr. Veelmanni energilisel teotse misel on Tallinna-Hellsingi lennuliin rei sijate poolt tänawu eriti kasutatav, ning sõitjate üldarv hooajal tõuseb kaugelt üle 3000-nde. Kui see arv, nagu seda eeldada küllaldaselt põhjust, tulevikus veelgi suureneb, siis on kindlasti sellel oma mõjud ka Soome silla kiiremaks valmimiseks. Õhusõidust arvatakse tavalikult, et kül lap' ta ikka üsna kohe" on. Lennutab kogu su olemise pilvedesse, tiirleb ja kal lutab nii, et sind igal hetkel ülalt kraepidi alla ähvardab beita. Ja, mis kõige hirmsam, ta võib ju alla lennata! Mui dugi lennata". Ka minugi mõttelend purjetas osaliselt samas sõiduvees, kui ühel pärastlõunal varjatud ümbusuga ühte Aero" taskukaustalisema teraslinnu sisemusse^ pugesin. Mine tea... Is tun jumala üksinda, teised kolm kohta on vabad. Kuna lendamine" mulle soo- U«diSleHt" nt. 20Z tuks terra incognita", ei tunne põrmugi õhuinimeste" kombeid ja seadusi. Seon enese siiski nii igaks puhuks", nahkrihmaga istme külge, ning peagi algab mootor oma kõrvale ebameeldiva fortissimo-muusikaga. Meetrit liugleme Ülemiste peeglisiledal pinnal, mille len nuk tugevasti pritsima lööb. Kas ei tõu segi? Kuid, ah-ah, juba tunnengi, et ^jalgealust" pole enam teps. Spiraali kujuliselt rühib teraslind järjest kõrge male. Ja juba võtame kursi Helsingi peale. Kabiinist avardub võimas pano raam: kogu Tallinn on kui peo peal. Ma jad tundusid tikukarplikult väikeste litti dena, kogu linngi oma piirides tillukese» tia. Sõidame umbes meetri kõr gusel. Lennuk liigub nagu tigusammul kuid all kasvavad imekirelt pealinna si luetid, saared... ega's ta nii tigu polegi. Ja vaevalt olen tõmbanud paar parerossi, ning jõudnud süveneda reisulektüüriks kaasavõetud ajalehe lugemisse, kus äkki tunen, et istmealusega viltu kal dun. Veel paar tiiru ja olemegi päral. Olen juba jõudnud olukorraga kohaneda ja oma arvamises õhusõidust hoopis superlatiivsemaks muutuda, ent juba avatakse kabiini uks elegantse kummardusega: 01ge lahked, astuge välja. Tol hetkel ka destasin vist rohkem kui keegi teine neid õnnelikke, kes,,zeppeliniga" ümber kogu maailma,,lennutasid". Pugesin välja, lohu tades end selle poole tunnilise lendami sega", mis mind uuesti kodulinna tagasi viib. Eduard Vilde Pisuhänd" Kansallisteatteris. Keelega sellega on Helsingis lood soo tuks viletsamad, kui meil Tallinnas. Kui meil pea igamehel oma 2 3 keeit suus", süs seal on see juba harulduseks. Isegi mil enam kaubelda viinaga ei tohti nud, kirjutas paberossi karbi kaa nele, et tema lubab seda restoraani, kus ta pummeldab, lahti pidada üle seaduses nähtud aja. Üks teine võimukandja oli aga taktitundeliseni. Oli rohkem gentleman. Ja kui tuli politsei ning resto ranipidaja ütles, et peitke endid, siis võttis oma klaasi kätte ja ka dus restoranipidaja eraruumidesse, ühe sõnaga seadusandja pidi seadusest mööda hiilima. Küsime nüüd, kellel on sellest ka su, et viinamüügis on sarnased ta kistused? Arvate, et rahvas muutub kaine maks? Sundmäärusega ei paranda inim sugu. Ja sest ajast saadik, mil haka ti teostama valvet avalikkude resto ranide lahtioleku järele, on salavii na müümine tõusnud tuntavalt. Se da kinnitavad politsei protokollid. Käivad välisrahvad. Kellele teeb see paha, kui nad jätavad rohkem raha Eestisse... joomisega?.. Ja omamaa inimesed... Kes ta hab juua, joob ikkagi. Sest samal ajal, kui politsei peab kanget vahti avalikkude restoraanide lahtioleku järele, hingavad vabamalt salaviinamüüjad. Senini on paljud restoranid oma ole masolu juures rehkendanud sellega, et nad võivad ka salaja viina müüa, pidada kü lastajaid kabinetis ka kaugelt üle luba tud aja. Muidugi oli selles seadusest mööda hii limine, kuid ta oli väga oluline kõrtsi elus. Peab olema just viinahaige, et minna päeval kõrtsi. Harilikult minnakse õhtul, vastu ööd. Juuakse kas päevase mure unustamiseks, või tuju tõstmiseks. Minnakse kaunis hilja. Sest ainult lo gard võib minna päeval kõrtsi. Asjalikul inimesel on päeval küllaltki asjatoimetusi nii, et ta alles hilja mahti saab unustuda. Seal näitab kell üks öösel. Tuleks panna tõesti seadusandjaid kor raks kõrtsmikkudeks, siis nad näeksid, kui raske oji täita seda määrust, et ajada ini mest tänavale just sel minutil, mil ta just leiab, et tal hea on. ametnikud ei valda peale soomekeele ena muses teisi keeli põrmugi. Nii näiteks tol lil. See teineteise - mittemõistmine põhjus tas hotellis koguni humoorse stseeni. Võõrastekaarte kirjutades, taipan teisi kü simusi veel kuidagi, kuid siis sattun kal jule: Naimittu tai naimimattu?" Küsi mus, mille vastan vaid pärast lõbusat tummade keele" demonstratsiooni. Nä hes, et ma küsimust ei taipa, võtab naisteenija minu käe ja vaatab seda. Ettekuulutaja, arvate? Ei vaatas, kas mul sõrmust, abielusõrmust käes on. Vast siis sehkendasin meie ühise naeru saatel vallalise" paberile. Sain juhuslikult teada, et samal õhtul Kansallisteaatris (Soome Rahvusteaater) mängitakse Ed. Vilde..Pisuhända". Seadsingi kohe sammud sinna. Kuid siin kor dus sama lugu. Räägivad küll, kuid aru ei saa. Näed Vestmanni, näed Piibelehte, kuid mida nad kõnelevad! Kuid kogu sel le mõistmatuse ületas südant valdav rah vustunne. Näha oma lihast ja verest loo dud teost võõral laval, kuulda rohkearvu lise publiku aplodeerimist see tõstab nagu toda viimast eriti. Sind valdab min gi raugematu heameel- rahulolu oma väi kese kodumaaga. Olgugi, et Piibeleht se ni pääsnud vaid meie lähemate naabrite teatritesse, tõotab see fakt siiski nagu mi dagi veelgi rohkemat. Tuleviku lubaduslikku, heledamaperspektiivlikku meie näi tekirjanduse turule õhkus Kansallisteatteri lavalt sel õhtul vist igasse eestlasesse, kes seal viibis. Teaatris sain ootamatalt kokku ühe oma Soome ametvennaga, kellega põimu sid tutvussidemed vast möödunud suvel N. Jõesuus. Vahetame mõtteid muuseas ka Soome ajakirjandusest. Kuigi seal inimesi vaid umbes kolm kord nii palju kui meil, loetakse seal lehti suhteliselt palju roh kem kui meil. Igatahes on mõne Soome ajalehe tiraash juba» Euroopa tasapinnani küüniv. Kuid jätarll selle, sest vaevalt suudab see lugejaid huvitada. Sõidame seltsis Opersi", ooperikeldrisse, ühte Helsingi seltskonna eliidi eelistatumasse lokaali. Pääsu sinna lunastame ä 10 Soo me margaga, s. o. umbes 95 meie senti. Sisemuselt kõigiti maitsekas lokaal on publikust tulvil. Sööme õhtust» pudel õlut, ei pudel piima peale. Ja«piima serveeri takse siin nagu meil õlut: ikka pudelites. Kuigi kell juba osutab 12-ndat tundi, Tõsi, kus on muytem kõrts, võib kära tada peale, et on lõpp ja kasige välja. Kü lalised ei leia selles midagi pahandavat, sest nad käivad ise jamedasti iimber ja on jämeda ümberkäimisega harjunud. "Ka poolpeenes kohas saab kuidagi ik ka võõrad välja. Pahandavad ja vilistavad küll, kuid siiski lahkuvad. Mine aga väl ja saatma kõrgest seltskonnast!... Kui nende hulgas ei ole siis sarnast isandat, kes võib paberossi karbi kaanele kirjutada määruse, et restoraan võib % kauem avatud olla, siis on ikkagi niisugu- > seid kellel on tuttavad või tuttavate tutta vad kõrgeil kohtadel ja kes siis võivad mõjuda, et... küll sa kõrtsmik näed.... On ilus, kui rahvas on karske. Ja tuleb tervitada igat sammu, mis viib karskusele. Kuid kõrtside viinamüügi aja piiramisega seda küll kätte ei saada. Kes juua tahab, ei hooli kõrtsi kinnipidamisest. Ja jääb ainult võr relda, kumb mõjub enam lavasta vamalt, kas olemine kõrtsis või kusalgi mülkas, salaurkas. Seda moraaliliselt, kui moraal üldse joomise küsimuse juures kõ ne alla tulla võib. Kuid ka aineliselt ^ on tähtis, et restoraanidele enam vastu tuldaks. Kõrtsi küsimus on teinud juba väikese uperpalli linna eelarves. Trahteri maksu loodeti saada tea tud summa, see pandi sissetulekus se ja selle järele seati ka väljamine kud. Kuid nüüd selgub, et mõned kõrtsid ei jõua oma maksu maksta jne. ning sissetulekutesse ü2esse ' võetud summad osutuvad seebivullideks. Kuid väljaminekud peavad ikka minema, nagu määratud. Kelle arvele'seda ikka kirjutada, et kõrtsi küsimusega on linn tänavu ligi kahest miljonist ilma jäänud?!.. Linnavalitsusele esitatakse varsti palve paljude seltside allkirjaga, et pidusaali de juures olevatel puhvetitel lubatakse lahti olla kauem kella ühte. Tavaliselt kasutatakse seltsiruume ka vahel pulmadeks, kui kodus ei ole vasta valt ruumi. Ja pulm on pidustus, kuhu liigne võõras sisse ei pääse, on pidustus puht perekondline. Ja perekonna asja koh ta ei tohiks kellelgi midagi ütelda olla. Kuid siiski meil on tulnud ette juhuseid, kus üüritud pulmadeks seltsimaja ruum, kuid kella ühe paiku on sunnitud olnud pulmalised lahkuma. on publik asjalik, nagu kusalgi koosole kul. Arutatakse Vene-Hiina küsimust, Voldemarase pankrotti, rüübatakse kohvi või piima vahele, tantsitakse veidi... Vaikselt, rahulikult toimub see kõik. Puudub see lällutajalik..meeleolu", su min ja elavus, mis omane meie lokaalides. Tunned end nagu sootuks võõras, igatahes kaugeltki mitte kõrtslikus sfääris ä la Tallinn. Tantsitakse tunduvalt vähem kui meil. Et orkester õhtus 6 7 tantsu,.tüh jalt" maha lööb see näib olevat harilik nähe. Ka stiililt ja ilult jääb sealne tantsijaskond meie omast mitme vaksa võrra taha. A propos! Pidin juba unustama: Olgug^ et laudadel näha vaid piima ja limonadi-' pudeleid, märkasin lokaalis siiski mõnd meest, kes teistest tunduvalt kõbusa mad". Teil ju maksab keeluseadus? pä rin avameelselt oma ametvennalt. Keeluseadus jah," venitskb küsitav vastu, kus juures ta näole ilmub naeruvihe. Tilgub vist kusagilt see keeluseaduse nõu. Vist... Kuna aeg napp, kihutan juba järgmise päeva pärastlõunal autol lennujaama, et alustada tagasisõitu. Asudes jälle len nuki kabiini, leian eest kaassõitjate trio: kaks noort ja üks vanem saksa daam. Tõuseme ning lendab üsna madalalt. Preilikesed muigavad tagasihoidlikult. Tai-'"' pan: vanem daam närvitseb, lendab" vist esimest korda. Noored aga leiavad sel les ilmeka suhte endise ja prae- g u s e aja vabel. All näeb silm ainult hulga saari. Neid on Helsingi-eelsel me rel nagu seeni pärast vihma. Mõned vaid kivistimd, pisitillukesed leetseljandiku<l ainsa taimeta, mis kõneleks elust. KuÄ oma dimensioonilt jäävad sellised kääbu sed ikka<ri saarteks. Peagi kaob Helsin gi silmapiirilt. Silm kohtab vaid mõnd teelolevat aurikut. Monotoonselt põri sevad mootorid. Siis äkki seis, hüppeline^ tõus. Saksa daam kohmetub silmnähta valt.,,was ist denn los?", sosistab ta äritafcuit. Midagi iseäralikku.. oleme Tallinna reidil, lennuk tõuseb kõrgemale õhku, et mitte joosta vastu kirikutorne." Aeglaselt sünnib see. Siis lendame jälle. Juba näeme all Ülemistet, tillukest kivi, Lindakivi. Jälle signaal ja... parts, ok4 megi maabunud, õieti küll veebunud. Sak sa daam muigab enesega rahulolevalt. Et tore riistapuu see lennuk!" Muigasse m><^ egi salamahti. B. T ^.

5 WMimk uecuflll on wlliilalml. Mkingite waod Atlandis. Kes külastas esimesena Uut Ilma..,^.Kw sa üle Attandi. Km aur tuli Võistlejaks purjele. Ähulaewad ja lennukid kamaslo ruumi. Mmme sajangut on möödunud sellest, kui wikingite.... & t»s. laewad Talilt azasid tetft sctwciatb esimesed ^ järgnes uma nmndama. Columbnsele waod üle Atlandi ookeani. Kaua aega tunti teda aäretn weekõrbena. Nnnd aga a Movbri lõpul sõitsid 102 inimest Mayslo wiiwad iga aasta luksusaurikud tuhandeid reisijaid iile tema ääretust; allwee- weriga" walja Wirgnniassc. Nad er zond f ai. L g ft. Hfpwvvi-v v I fi; U-IV MU laetvad {nminthnts»«» :««lmnanud tma "nnal' õhulaewad ja lennukid on linnuna tema ule nud aga oma sihtkohale. Susid nad Plpmouthis. Selle asemel maaüle Atlandi sõit ~. r wältas kuuskümmend päewa. Raskeid ela- Paliu julgust on nõudnud selle wetehiiglase wallutamme. Sa;ang sajangu musi tuli neil enne üle elada, kur nad,o»ds»v järele oninimesed wsid l7.ditl tmue Vmm. Rad n Nwi^md ^ ^ seude laewad, kuid inimesed on ehitanud uned. Inimesed sund. jciml 0{-( fcaj umas Atlandi rannibul 13 «ende asemele. Jälle jätkasid nad wsitlust selle wetehiiglase wastu.^ Nad oppw ^nftiifc sundust. Hispaania asundused kasutama tuult ja teisi jõude. Kui palju pvle muutunud tanapaewa laewav riidas ja Prantsuse omad Kaanadas ja Mis kreeklastest ja roomlastest saadik. Wanade wikingite laitvad olid esime- kaks öösel nähti maad kaks sõlme eemal, feb, mis sõitsid Kõik 'Purjed, peale tormi purjede lasti maha, ule Atlondi ^ et oodata päewawalgnst. Ja 12. oktoobrt sisippi orus. Seni kui Inglis asundused jäid Inglise omaks, p^eti korralikku postiühendust Folmoilthi ja New-Norgi wahel. Harilikult olid postipakid 20V tonni rasked. Revolutsiooni päewil kadus see aga ara. Kui a«a a. sõda lõppes,. algas»l «Bfcwt... nagu numr^orntttiful, paadid. lumist, 71 astus pä-wa Columbus Palost la?- oma meestega ivflv^r -ptretm neist wõis olla umbes IVO jalga, maale. See oli saar. mida nimetasid päris- uuesti läbikäimine Ameerika ja ühisriikide Aerud ja nehaimrrgsiised Purjed olid Guanahaniks. Uus ilm Äi leiwd. wahel. Asntati terwe rida laewaliine neile ainukeseks liikuma panewaks jõuks. Earnafe kaewaga sõitis kaupmees ja laewaehitaja Bjarni Islandile 985. a., et saata seal mõõda talwe oma isa Herpnlfiga. Kuid tagasi oli Herpuls asunud elama Gröönimaale ühes Punase Erieuga. Hulk paewi peale Islandist lahkumist ajas tugew kirdet»rm Bjarni laewa kursist kõrwale. Paks udu mähkis laewa enda hõlma. Wiimaks kadus tuul ja hajus udu. Bjarni ja tema mehed leidsid end metsaga kaetud ranna äa-»es. Mägesid polnud aga kusagil näha. Nmselt polnud see mitte Gröönimaa. Gröõuimaa oli mägiline, kaetud kaljustikkudega. Bjarni põõris tagasi samas suunas, kust ita tulnud. Wayepeal oli tuul pööranud edelasse ja wikingid sõitsid edasi. Möödus kaks päewa. Jälle oli näha maa. See oli jälle madal rand, kaekld metsaga. See polmkd aga samuti mitte Gröönimaa. Bjarni pooris ümber teist korda. Möödusid kolm päewa ja Bjarni leidis end kõrge, kaljulise ja jääga kaetud ranna ees. See näis oletwrt saar. Jälle sõitis ta minema. Neli paewa hiljem maandus ta Gröönimaal oma isa maja läheduses. Bjarni seiklustest jutustati Seif Ericsonile. Punase Ericu pojale. Neliteist päewa hiljem ostis Leif Bjarni laewa ja astrs teele, et leida maad, mida frrjcl&mrofc Njarn. Tema leidis kõrge, kõrbese ja kaljuse ranna kaetud lumega. Ta nimetas selle Hellulandiks see ott kaljuliseks maaks. Siis leidis ta madala ranna, mis oli kaetud metsaga. Ta nimetas selle Märklaudiks s. o. metsamaaks. Lõpuks leidis ta weel madala «mna, kus ei puudunud ka kõr gendikud. Selle nimetas Winelandiks. Risti-mine sündis aga hiljem. Soe juh tus siis, km ta seal maandus ja leidis seast wiinapuid. Paljud ajaloolased arwawad, et Leif Ericson maabus Massachusettis, et see oligi see Wiinamaa wõi Wineland. ^ Leif ehitas sinna endale maja ja seadis ühen duse' Gröönimaaga sisse. Kaks aastat hiljem külastas teda seal tema wend Thottvald. See oli Uue Ilma leiu ja asundamise algus, kind pea kadusid jäljed sellest. Möödus wiissada aastat, enne kui teine feikleja julges sõita üle tonnise Atlandi. See oli Genua merimees, kes otsis uut teed Indiasse. Kolme laewaga sõitis Christopher Columbus 3. augustil a. Palosest ioälja. Ta peaws Kanaari saarte juures. 6. septembril jätkasid nad teed läände.^ Möödnsid Ädalaid, kuid maast polnud jälgegi. MeÄtx^ed hakkasid kartma. 11. oktoobril Puis.Pinta" mehed merest pilliroo tüki. Viking Leif Ericsoni rtfev, millega sõideti 500 aastat enne Kolumbust Ameerika. ISJLTDE1 TEE ISJL3DE TEE IS-A.XDE TEE Huvitav, põnev seiklusrikas Kaanada kir janik J. 0. Curwoodi romaan hakkab ilmuma järgmisest numbrist alates. ei anna, õigust peab saama. Asi saanud alguse ühelt peolt, mis ol nud väga tujuküllane. Ka preili Emmelinel pole olnud puudust tujust ega tem peramendist, vaid otse külluses. Tantsi nud slov-foksi ja unustanud mõneks pil guks isegi oma kavaleri päriselt laua taha külmetama. See viimane asjaolu sai gi saatuslikuks. Kavaleri kannatuskarikas saanud täis ja väljendanud end sarnaselt: Mis sa laaberdad-ringi siin võõraste pois tega". See oli õrnale naishingele" liig. Andis ka kohe vastukomplimendi': Mis see sinu asi on, ma tahan olla täna lõbus ja tantsida!" Ent kavaler reageeris tollele lõbutujule i Männis pidu lõppes Kurvalt. Ka kavaler võib oma preiliga sattu da" lõbusalt tantsupeolt kohtupinki ja pärast isegi aresti. Vat' säärane Kolgata tee tuli käia läbi Hermann Kanti 1. Kohtusse on teda kaevanud preili Emmeline V., nägus ja kena preili, kuid näe, alla Esimene Cunnardi liini aurik, millega sõideti üle Atlandi, pisut teisiti ja sundis neiut lahkuma peolt. Neiu protesteeris. Siis Öelnud kavaler: Sa kuradi lirva pead kuulma mu sõna ja mitte vastu rääkima!" Neiul polnud enam teist teed oma au päästmiseks, kui lah kuda peolt. Sõidetud koju. Neiu hakanud minema tuppa, kuid kavaler polevat ka maha jää nud, vaid kaasa läinud. Toas alanud veel suurem riid. Sõimatud üksteist kõiksugu sõnadega, mis aga iganes meele tulnud. Seda kuulnud kõrvaltkorteri elanikud, kes kohtus selgitavad seda tunnistaja tena. Ehk saate äraleppida," katsub kohtu nik pooli viia rahu j alale. Ei saa. Ta plameerib mind teiste ini meste ees ja ma ei saa seda anda andeks. Ta peab avalikult võtma omad sõnad ta gasi lehes kuulutama," vastab haava tud neiu kindlalt. Aga ehk saate nii, kui kaebealune maksab mõne heategeva seltsi kasuks tea tava summa?" Ei, seda ma ei taha; vabandama peab ta minu ees." Kohtunik teeb ettepaneku kaebealusele vabandamiseks, millega viimane on nõus. Sellega lõpebki tüli, mis sai alguse rõõmsalt peolt. Petrooleumikuningas armastusest ja äritsemisest. Harry Sinclair, tuntud Amee rika petrooleumikuningas, istub praegu teatavasti vanglas. Sealt saatis ta välja kirja, mihe paljun- Lsewad, mis wiisid aga waljavandajäid Ühisriikidesse, polnud tol ajal kuigi suured. Harilikult olid need tonnilised. Sagedasti juhtus, et ühel sarnasel laewal oli wäljarändajat. Toiduaineid oli laewal ainult niipalju, et inimestel hoida elu sees. Sagedasti suri neist reisijaist teekonna kestel Black Bell" oli esimene laewaliin. Sell^ liini la emad kulutasid üle Atlandi sõitmiseks ära kakskümmend kolm päenxr. Hiljem sõi tis aga sama liitri laetu New-Aorgist Liver pooli wiieteistkümne päewa kaheksateistkümne tunniga. Fidelia" sõitis koguni fm» Norgist Worthnest L-igtshipi kolmeteistkümne päetva ja seitsme tunniga. Wahepeal oli wlnud aga aur purje, dele wõistlejaks a. sõitis wälja aurik Savcmnah" Liverpooli 80 tonni kütteainega. Kaheksateistkümne päewa pärast olid küttsained lõppenud. Wõeti appi Purjed ja kahsksa Päewa hiljem jsv. dis ta Liverpooli aasta aprillis tehti efimest korda tõsist katfet seada sisse korralikku aurikuühendust Atlandil. Sel kitul lahku, sid Inglismaalt kaks aurikut New-Dorki. Mõlemad olid aga wäiksed laävad alla tuhande tonni. sendi eest saate terve kuu aega.uudislehte- Siis asus tsgewusse Collini laewaliin. Uks tema laeivadest, Pacisic", sõitis üle ookeani 9 päetva 19 tunni ja 25 minutiga. Hiljem sõitis aga sama liini laew Persia" üle ookeani 9 päewa 1 tunni ja 45 minutiga. Selle peale hakkasid järjest iile ookeani sõitmise rekovdid purunema a. sõitis Gunnard Serbia" ule ookeani 7 päetva, 8 tunni ja 15 minutiga. Samal aastal sõitis aga sama maa ära postiaurik Guion" 6 päewa ja 22 timmga a. kulutas aga selle tee ärasõitmiseks..cunardes Ertruria" 6 päewa ja 1 tund ja Campania" 5 pästva, 14 tundi ja 55 minutit a. sõitis Hamburg-Ameeriika liini laew Plhmouth" ule ookeani 5 päewa ja 11 tunniga. Siis asuti aga Atlandi wallutama lennukite ja õhnlaewadeqa, a. lendas Inglis õhulaev? R-34 Shotimaalt New-Dorki 108 tunni ja 13 minutiga. Tagasisõiduks kulus tal ära erimilt 75 tundi. Mais a. lendas Lindbergh Pariisi New-D orgist 33VA tunniga. Ghamberlin ja L-evine lendasid lennukil New-Norgist Eislebeni, Saksamaal, 121,4 tunniga. Kuid ka aurikud pole ennast lennukite kõrwal unustanud. Nii sõitis hiljuti Põhja-Saksa Lloyd! aurik Bremenüle Atlaichi 4 pä^va, 17 tuimi ja 42 minutiga. Nõnda peab ütlmia, et wõi. mas Atlandi ookean on tänapäew inimese poolt wallutabud. Möödub weel wõni aeg ja pole enmn olemas svda hiigla weewälja, mis lahutab Wana Ilma Uuest. Mgastused tööl. Riigi sadamatehastes said töö juure? wiga töölised Hans S 0 s t a s ja Arwed N u g g i s. A.-s. Johansoni paberiwabrikn? sai töö juures wigastada tööline Jaan W õ m m a. O.-ü. Pabstel ja Ko. tööline Jaan Elts sai saagimise juures põrutada. Tüli anve õiendamisel. Wiru täiiaival 4 elutsew Alelsa^dec Sa'- d e l s 0 n kaebab, et Pikal tänawal 36 elutseiv Grigori P a r h 0 w n i k 0 tv tulnud tema korteri, lärmitsenud seal sa pole tahtnud sealt Ivabatahtliknlt laiskuda. Parbo-i.'-- nikoiv oinakorda kaebab, et rema läinud Saidelsoni käest oma wölga Täite nõudma. Wiimane selle asemel, et maksta, dakkannd teda sõimama ja uksest!välja aiama. Mine Wõta nüüd kinni, kellel õign? on. elatult käs&is saata kogu oma hingeIisele ametkonnale. Selles räägib ta inimarmastusest kui hädavajalikust atribuudist ärielus. Kas Sinclair aga ise vanglast vaba nedes sellel rajal käima saab, see on ise küsimus. Eks istu ta ju praegu just oma ligemise armastuse tõttu trellide taga. n «disle 5 t" nr. 200 (76). - 6

6 valgelt läikis külma verd! Carring läbi põõsaste. Nüüd oli ta jõudnud juba laskekaugusele. Rööv loom jõi rahulikult» ta polnud mär ganud oma vaenlast. Palavikuliselt tõstis Carring püssi. Ta polnud mär «ütlen teile veel kord, et teie ettevõte on enesetapmine; uskuge, ganud tasast Kahinat enda seljatai kolonel,,,,,, Foucar..v, silus j -u värisevate. ga, ega kätega näinud ka vihast moondu- enesetapmine!" Hallijuukseline oma teravat ISuahabet. Ta paksude kulmude ai vaikusid^vihaselt tume- «u'd suure puu taga gest Mjk i Valge lõvi. lil JLhJLmhb Herberft V. Pstera. W>»WW>WWI tema karv. Ainult me kuni nelja minuti jooksul. Viis Ettevaatlikult ronis sammu temast eemal lamas valge lõvi. Kõike jõudu kokku võttes, komberdas Axel looma juure. Ta silmi ees läks pimedaks ja veri tun gis tal pähe. Ta oli tapnud valge lõvi. Ja suri sellepärast! Krampli kult haaras ta kinni lõvi pikast val gest lakast. Külmus tungis talle pähe. Ta sonis vahetpidamata: Mina tapsin valge lõvi!" Veel kord avanesid tema silmalaud» siis oli Axel 'Carring surnud. Kolm tundi hiljem leidsid seltsimehed tedad silmad. Axel Carring nõjatus mugavalt korvt^lile. Tema näos ta m5tted o]id jumtud suurele val peegeldus valjus ja õelus: Noh sus, kolonel, ütlen teile, et juba ule- kassjie eneja homme lähen teele 1 Kõlas pauik. Lõvi ehmatas. Kos Foucar raputas eitavalt pead:,,kui mul poleks valitsuselt käsk, teie valukisa ja nagu välgust ta ekspeditsiooni kõigi abinõudega varustada, tuhat ja tuline, teeksin kõik, batuna langes loom maha. Ta keha ma surnukeha. Ta musklid olid pinet teil see hullumeelne ettevõte nurjuks. Teie julgete minna kõige pü- tõmbles surmaeelsetes krampides, gul ja nägu sinine. Hirm valdas hamate kääbuste juure^ et jahti pidada valgele lõvile! Ja kõigi neegri- Axeli suust tuli kuuldavale juu- sõdureid. Kramplikult hoidis surnu suguvõsade ennustus kõlab järgmiselt: Kes läheb küttima valget lõvi, beldav hüüd. Ta tahtis rutata sure- peos tukakest valgeid karvu. Rohi see sureb!" Jälle libises vali naeratus üle Carringi näo: Teie ei suuda va looma juure, kui äkki peatus. Ta oli tema ümber maha tallatud ja mind hirmutada, kolonel, kui ei ole üldse valget lõvi, siis hävitan selle tundis torkavat valu pahemas jalas, täis verd. Valge lõvi aga oli kadulolli muinasjutu, siis Siis V kordas kolonel. Carring tõusis püsti Oigades Oigades langes langes ta põlvili. ta põlvili, Sääre sis- nud! Kääbused olid oma tapetud ju» se oli tunginud sõrmepikkune nool. maia Sõdurid ära viinud. kaevasid haua ja lasksid ja seisis oma täies pikkuses koloneli ees. Ibn Saud lamab telgis raske noolehaav rinnus!" Carring langes täies Carringi külma keha langeda hau Ta oli oma otsuses kindel; jahihimu oli teda vallanud täielikult. ti kokku. See võib lõppeda kurvalt! da. Käes hoiab surnu praegugi veel oma viimast võidumärk!väikest Tal oli ainult üks mõte, üks siht: Ta läks telki. Seal võitles Ibn Saud tukakest hõbevalgeid karvu. Kolo püüda kinni valget lovi. juba surmaeelseis krampides. Mürnel Foucaril oli olnud õigus! zs> Pftikesepall oli vajunud kaugesse gitatud nool!" lausub Carring. Siin läände, kui karavaan jõudis väike- 01i arstiteadus võimetul sele lagendikule, millel kasvasid ai- Pakkige asjad kokku, sest peanult mõned ahvi-ieivapuud. Rutuga me püüdma minna lagedale väljale!" viskasid kandjad oma pakid maha Vaikides kuulasid kandjad sõna. ja hakkasid süütama põlema laagri- Ibn Saud suri. tuld. Vähe maad laagritulest eemal Vaevalt kahetunnilise marssimise Värisevate kätega tõmbas Carirng noole välja. Tumedalt läikis selle terav ots. Ta kahvatas: nool oli mürgitatud! Kohe tundis ta ära kääbuste relva. Juba kangestuski jalg. Ta teadis, et mürk mõjub koi- " ' Wenemaa kulbninab. Peidetud Varanduste jahil. Mõisniku ehteasjad. Waranduste kast sai saatuslikuks würstile. Kuldmnade hea haistmine. lõid väsinult ka kandjad puges Axel telgi Carring üles. oma Surmani ringi juure: jooksis Bvana äkki simba! üks neeger Mässa, Car- Waranduste otsimine on saanud tänapäeva Wenemaal paljude inimeste }w<i magamiskotti, aga uni ei tahtnud bvana simba!" Ta tõendas, et olla sissetuleku allikaks. See töö tajub seal end rikkalikult. Muidugi on nõukogude tulla. Ta vaatas pooluimaselt laagri- leidnud valge lõvi- jäljed. Carring valitsusel selleks eesõigus, kuid siiski teemad seda ka eraisikud. KümmetuHat amet. tulle, mille Äärest kostusid kandjate läks kahe sõduri ja neegriga labi on ametis, et otsida läbi kõik loana d ehitused/ kust wähegi loodetakse, midagi norskamised. Ainult korporal istus rägastiku kohale, kus oli neeger Iciftö/ öj8 ftõi muib wäärtuslikke eseineid. pijpu suitsetades ühel puutüvel ja leidnud jäljed. ^ ^ ^ Kõigil aristokraatidel, kes jõudsid õigel ajal Weuemaalt kaduda, polnud pidas valvet. Siin!" hüüdis äkki neeger ja mitte wõimalik kõiki omi kallihinnalisi ehteasju kaasa wõtta. Nad peitsid need siis Nad olid olnud teel juba kaheksa- tõstis maast hõbevalge juuksetutt kuhugi ära, lootuses, et kunagi tuleb aeg mil nad wõiwad need jälle kätte saada, teist päeva. Eile olid nad võinud kuna maas oli selgesti näha lovi Kuid wahestel on see õnnestunud. Palind on surnud wälismaal, wõi põgenemisel juba heita pilku ühelt mäekingult jälg. Valge lõvi? Kuid nad leidsid enamlaste poolt maha lastud, ning sellega on jäänud ka saladusse nende waran-' ^wujärve rododondoritele ja akaat- ainult jälje, kuid loom ise oli kadu- öušie peidukohadfkas peidupaik. Kuid nende kus omanikkude tegijaid seal endiste nägijaid, teenijate ja wõi nii jälle. on paljud?uldninade" waranduste^ poolte «iapõõsastesse. Nad olid jõudnud nud. nagu wenelased nimetawad neid waraotsijaid ametnikke, üles leitud. oma sihtkoha lähedale! Veel kord Veel mitu korda leidis Carring mõtles ta sellele muinasjutule, mis lõvi jäljed ja hõbevalged villatutid, ta oli kuulnud valgest lõvist. Esi mest korda oli ta kuulnud muinas juttu valgest lõvist Daressalamis, kus ta oli olnud ehitusinseneriks. Nagu paljude teistega, nii oli juh tunud Axeliga. Aafrika ei lasknud seda noormeest enam vabaks. Ta Need kuldninad" on jagatud mitmesse kuid lõvi ennast polnud näha kusa liiki, ühed otsiwad läbi losse, teised kirikuid, kolmandad kloostreid jne. ühed on spetsiaal gil Ṫõsist lahingut päkapiku-meeste- müüride ja wõlwide lõhkujad, kuna teised ga ei tuliiud, kuid aegajalt lendas oma osawvse ja leidlikkuse poolest kõne alla siiski karavaani pihta mõni mürgi- tnlewad. Peidetud ehteasjadne nool. Kuid mis oli palju hullem, see oli kandjate kadumine, ükshaaoli juba ette võtnud tagajärjekaid vai peitsid nad endid põõsastesse, ekspeditsioone Kilimandsharosse ja Kibeda vihaga käis Carring ringi. Nyassasse. Neil ekspeditsioonidel Ei, kolonelil ei tohi olla Õigus! jutustasid kandjad õhtutel laagri- Veel kord tahtis Carring ümbrust tulede juures valgest lõvist, kes läbi otsida. Ta võttis oma püssi ja elas kõrves ja keda pole veel näi- sammus võsastikku, mis kasvas nud ükski eurooplane. Algul pidas Kiwu-järve ääres. Tasane tuul puta seda mõttetuseks, pikapeale hak- j^s üle peegeltasase veepinna. Äkkas teda see lugu ikka rohkem hu- kuulis ta kahinat põõsas. Välkvitama. Seda lugu oli kõneldud põl- lüfrelt pööras ta end ümber. Seal, vejl??!v(v.. kus järv tungis kaugele maa sisse, Nn jõudis Carring otsusele, et see moodustades väikese lahe, ilmus jutt pidi olema tõsi. Kõiki kokkuvõt- põõsast nähtavale üks kräsus pea, tes oli tal korda läinud saavutada millele järgnes suur ja tugev keha. Valge lõvi oli tulnud jooma. Hõbe- ekspeditsioonile tarvilist varustust. Asjast, mil kandjad teada said, et nad lähevad küttima valget lõvi, ei suutnud neid ükski vägi enam kinni pidada. Ehk küll Carring ise ööseti vahti pidas, põgenes siiski suurem hulk musti kandjaid. Hirm valge lõvi eest oli suurem kui surra val vuri kuuli läbi. Nüüd olid nad Kiwus. Kas peab lõvi ümber piirama, või peab ajama ta põgenema? Temaga oli ka teine eurooplane, John Rutherford. Tema juures oli ennustus juba täitunud. Ta oli sur nud nelja päeva eest mürgiseima mao hammustusse. Nüüd oli Axel ainuke eurooplane, kes pidi juhtima ekspeditsiooni, sest ohvitser, kes valitsuse käsul pidi saatma ekspe ditsiooni, oli jäänud palavikku ja sellepärast Louisvillesse maha jää nud. Liaanides kisasid ahvid ja nar risid papagoisid. Pea oli ärganud kõik põlismetsa öised hääled. Kas näeme meie valget lõvi? Raskelt vajus Carringsi pea rinnale ja ta uinus magama.,,massa^^ Massa!" Axel hüppas Üles ja hõõrus om' uniseid silmi. Üks sõdur ja üks kandja seisid eru tatult tema ees. Mis on juhtu nud?" Härrn, kääbused on seal!.>»noo Kiri pidi tooma surma. Ühes külas, Kaasani kubermangus, olid külamehed leidnud üles, põgenenud mõisaomaniku ehteasjad mis olid ainult kullast ja plaatinast. Nad müüsid need ära rändawatele kaupmeestele naeruwaärt odawa hinna eest. Selle tagajärg oli, et terwelt kümme päewa olid kõik külaelanikud joobnud. See wmbas aga ametiwõimude tähelpanu endale. Hakati uurima selle Põhjust ja warsti wangistatigi mitmed elanikud. Paljud elik mäletawad weel suurwiirst Orikowi mahalaskmist möödunud suwel. Wnmane oli samuti põgenenud Weuemaalt ja elas Pariisis. Nõukogude walitsufel oli teada, et suurem osa tema hiigla waranimsest oli peidetud tema Mõisa, kuid otsimised ei anmid mingisuguseid tagajärgi. WiimakS saadeti üks walitfuse agent Pariisi, kes snurwiir-?ti le püüdis auku pähe rääkida, mis tal?a löpi»?s korda laks. Ta andis suur vürstile nõu oma waranduft Wenemaalt ära tuua, ja lubaö teda sealjuurcs aidata. Noor Uinrst piiijses õnne likult oma mõisa, ilma, et teda oleks äratuntud. Ta tui ancubt alnqa snnre kasti ehteasju päewawalgele, ja tahti? selleaa parajasti mõisast lahkuda, kui fiffi ilmusid nagu maa alt ametiwöimud ja ta oliqi lõksus. Weel samal piicwal lahti suurwürst wõimude poolt maha. Üks teine suurmaaomanike nimega Adloff, läks samuti Soomest Wenemaale jn jõudis õnnelikult oma kodukülani. Ta pühendas oma inöisa walitseja oina inltfv dusse. Ta lubas sellele weerand: oinast warandusest millega walitseja?a nõus oli. Aga kui Adlofs tahtis Niäljaniaale tagasi nunna, nõudis walitseja lubatud osa, kuid et Adlofs seda anda ei tahtnud andis ta selle wõinrudele üles. Nagu metsik juhtumus-romaan, kõlab Wene aadliku Sliwkoi lugu. Tal õnnestus kagu oma wäärtasjadega jõuda kuni Siberini, tegi ta täpse joomdtuse ja reisiö siis Jn«diasse ja sealt Ameerikasse. Kahe aasta pärast tuli ta tagasi ja kate kohta kuhu ta oli peitnud oma waranduse. Oina imestuseks leidis ta. et see oli juba^ kellegi poolt iile^ leitud.^ Sliwkoil läks korda' jälle Ameerikasse tagasi jõuda. Muidugi tuleb sol maal ka küllalt sel. lega petmisi ja snrkerdamisi ette, kuid enamasti langemad need sahkerdajad ikka kawalate walitsuse agentide ohwriks. Sellest aga ei hoolita ja ni.õ. nel õnnestub sellega siiski teha head äri.^ Nii näiteks toimis trimmis ühes mõisas^ keegi insener, keda tunti õiglase nõukogu de kodanikuna. Ta leidis äkki samast inõisast suure rauaga ülelöödud kasti, mis sisaldas igasugu kuld asju, pärleid, ennenägemata toredaid kalliskiwe ja^ Kaukaasia pistode. Leid hinnati ametnikkude Poolt umbes poolteise miljoni rubla peale. Samas mõisas oli juba mitu. korda otsitud kuid ikka tagajärjeta. Leidja sai muidugi kõrge tasu. niis temale ka iinelikul kontbel nmljamakseti (mis muidu tänapäises Wenenmal pole sugugi harilikuks nähtuseks.) Saades kätte tasu, kadus insener jäljetult. Pärast selgus aga. et kogu iee kupatus oli järeltchtud ja täiesti wäärtusetu- Wene lehtede uusiuuite teadete järele^ olla waranduste inäartus, mis on tooduv juba päeinainalgele. umbes kolm miljar di rubla. Arwatatse, ei: leidniata on mnbes saiuase summa eest. Kuid leid-! mata jääb siiski igamesti Palju, maran-! dust, nagil juba teada waremate aegade^ sõdadest ja rewolutsiaonidest. Lühem koosolek maattmas. Inglise aktsiaseltsi Witbmortbi ja Mitch-elli. tänainuaastane Peakoosolek osu-^ tus lüheimaks koosolekuks, mida maailm senini on näinud. Direktori seletuse veale, rt aktsiaselts eelmisel aastal hiiglakasuga on töötanud ia umbes 60 protsenti diwidcnti woib' Hiljuti ta.lieti Kumeenia peaministrit selle Peale waatamatcr, et ametiwöimud teda nmksta, tõusis peaaktsionäär ptlsti ja tea» j Maniut hukata. Attendaadi sepitsejad wayetpidamata zalgchd ja juba mitu korda fo- et edaspidised teadaaud?d wist ^daai rm selleta üsna algupärase viisi. MMMM. S d jsubnui. fiiäk n«bean 'emt t Ida» Ministrile saadeti anonüümkivi, milles pei- waliamaale. iuatb ta Peitis pärlid ja plaati- V. -. NÕU?.j tus pulber, mis õhku täitis mürkgaasiga, na st ehteasjad, umbes krooni wäör- pooltelt emlnunnse kestlvuse järele olt Snneks lõppes see kuri kavatsus ohutult, tuses, ära kuhugi Tomski Zähedale. Kohast koosolät lõppenud. ff 0 4

7 Stoliri kullamaa leitud. Teadlaste tähtsad leiud Löuna-Aafrika muinaslinnade?. Kust sai piibli Salomon ja Seeba kunin ganna oma kulla. Warisenud tfiwilisatsioom riismed. ' niihtj 011 l"""1 wanmett follol, mis tõeliselt Solmitott jaatfto oinad laewad sinna, omad utssfftfnfc f«ir» «kuningas Hiran ja Seeba kuninganna said Neid wanu waremei-d uurides on tulnud on leitud ^imbl,dw?8 <JWtvh i hiiglatemplite ja teiste ehitiste waremed teadlased otsusele, et araablaste afunbu- 7.li "a Aasr I>!7,ciätfä k-ht.d«ls»n».rh d.,i s ja P»-t«. jrf, m ohu» Sfona-SnftiM. IlmfifÄ « Wastawalt ajaloolaste arwamistele 9t neis luarrlitrid nnlo ^. ^gaft kinnitas Saksa teadlane dr. Carl Pctcrt', oli Puunika rahwas Pcrsia lahe «Mett kiriiitaw^t, w w leidnud piibli Owiiri, waid ka Pnntimaa, äärest. Enam kui 4000 aastat tagasi al- Atatt kindlalt et fre ü $ aga kmmtawad seda pea- gas selle semiidi soo rahwa seas kaks lii. muvtlafed wiiaa uali^?«?5 Ä aastat said juudid, fööniklased ja kuumt. üks neist iiikus põbja, fehte af8 ambunootti ^lr kusimusi lõpulikult selgeks teha, setteks läksidki lõunapoole Persia lahte. See osa, ' ^ mis liikus lõunapoole, asus kui föönikla- Kuni wiimase ajani olid Timbttbwes ja weidi põhjapool Bolowaões hunütawad waremed, mis Aafrikas üldse.^tid kaks aastat tagasi leiti wauaaj^ linna Gedi waremed Kenõos, 4000 miili, põhjapool. On ilmne, et need on püstitanud sama rahwas, k?s Tim- SoibweSki. Ammu ununenud Timbabws tsiwilisaffiacmi warmnete keskel seisab kaks suurt tornis mis ehitatud sümmeetriliselt wäljalöiga> tu4> granii,ditü?kid?st. Dr. A. H. Keane arwaü, et Timvabwe waremed on wkhemalt aastat wauad. Need waremed nsuwad MoShvna maa südames, LSuna-RhsdeesiaS, troopilises dfhunglls. Suured puud on kaswanud juba nende wuremete veale. Tornide tuaew ehitus on toitnud teadla sed arwamisele, et need on vlnnd kulla hamkobakh. Kulda weeti sealt sadamalinna GosolaSse, 200 miili idapsol. Sealt saadeti seda Eftiiptusesse ja Wiiike- Aastasse. S. F. Milaezek, kes poldav seda OtvUri teooriat, ütleb:..wcma tempel Timbabtves on ehitatud sama reeglite järele, nagu elamtttide tem pel Ginail ja templid PaaVetts ja FSõmkisS. Kolmkümmend aaswt taaasi Isi dr. Peters esimesena teooria, et Lõuna-Aafrika on piibli Owiir, kitid ühtlasi ka Punti maa. Ta tm otsusele, et kolm WSi neli tuhat aastat tagasi M elaw läbikäimine Lõuna--Aafrika ja Vahemere maade wahel. Portugali maaidewõitjad tulid 16. sajan dil Fanwezi jõe juure ning leibrftb seakt kulda määratul hulgal. Seda vli nii palju, et nad kinnitasid, ft on Otviirl üles leidnud. Seda artvamrst toetasid ka Portugali kirjanikud ja jesuiitide Misjonärid a. tr?!- kitnd kaardil leiame ühe mäe nimetusena,,^ura". Nagu Portugali autoriteedid kinnitatvad, polnud see nndags muud. kui moouutatud sõna,,afura" Wõi Aufur". iman araablased nimetasid seda mage. Afir" oli arabestide järele Lõuna-Araabia kuju Heebrea sõnast Owiir". Leiud Bulawayas ja Zimbobwes ning teistes kohtades MatabeleS ja MaZhonimaal on annud kindlad tõendu. fcb Lõuna-Aafrika Owiiri teooriale, samuti ka tõmdused selleks, et Hiiram ja S?eba luuingnnni^ kolkis kuningas Salomoni hoowkonda jõudmisel. Tmna orjad on too- Mtd kaasa kingitusi, n^nde seas ka palju kulda, nns arüvatakse on saa»du>d piibli Owiirist, mis arivatakse nüüd, on asunud Lõuna- Aafrikas. TaevaklvM võivad hävitada Itnnu. Hävitavad granaadid ilmaruumist. Kui oleks langenud kiimme tundi varem. Kust nad tulevad. olla sündis see tuhandeid aastaid ta Korraga lööb täht taeval särama ja kustub. Taevakivi," ütleme gasi. Tõsiasi on aga see, et tema kuk kumisel tekkis määratu kraater. Selle meie. Meteoor, mingi tähe täkk on jõudnud meie õhkkonda ja seal ära kraateri läbimõõt on 1300 meetrit ja sügavus 140 meetrit. Praegu on moo põlenud^ päeval võib hiiglameteoor ilmaruumist tulla ja mingile dustatud aktsiaselts, mis kavatseb suurlinnale langeda. Tuhanded hukkuvad siis. Kohutavam kui mõne la selle meteoori rauda Sra kasutada. Näib aga kõigi andmete järele, et see hingu tagajärg on ühe sarnase hiigla meteoori mõju. on olnud olnud suurem, kui Siberi Meteoorid on teistest päikese ges Siberis Jenisseiski kuberman aasta meteoor. Kui oletada, et 1908 aasta me teoor oleks langenud viis tundi va remalt. Siis oleks, see langenud kas Rootsi või Norrasse ja selle tulemu seks oleks olnud paljude inimelude hukkumine. Oleks see juhtunud kümme tundi hiljem, siis oleks see langenud maa ilmalinna New-Yorki ja tekita nud maailmas enneolematu õnne tuse. ' Kui meteoor jõuab maakera õhkkonda, siis on tema lennukiirus nii suur, et õõrumine vastu Õhku süütab ta põlema. Selle tulemuseks on lendiäht. Väga heledaid lendtähti nimetatakse veel tulekuuliks. süsteemidest. Nad tulevad oota- gus matult ja aimamatult. Kust, se da ei tea keegi. Mõni kuu tagasi leiti Lõuna-Aaf rikas hiiglameteoor. Kui suur ta täpselt on, ei tea keegi, sest et te ma on täiesti maa sees. Siiski umb kaudsete kaalutluste järele on tema raskus tonni. Ameerika loodusteadlikus muuseumis New-Yorgis on kuulus Ahnighito meteoor, mis kaalub 36i tonni. Seda peeti kauemat aega suuremaks taevaki viks maailmas. Kuid need mõlemad meteoorid on võrreldes kajie teisega yäiksea. 3. junnil 1908 a. hommikul kell 7 laumaha taevakivi, mille suurusest veel tänapäev pole kellelgi aimu, sest et ta langes koh ta, kus lähedal pole inimelamuid. Alles nüüd, kakskümmend aastat hiljem, asuti seda taevakivi uurima. Tema suurusest saab aimu alles siis, kui tähendame, et kolme kilo meetrilises piirkonnas on kogu maa täis lehtriauke, nagu oleks seal lõhkenud granaadid. Ja 80 kilomeet rilise läbimõõduga piirkonnas on kõik puud maha niidetud. Kuid isegi Siberi meteoor on väik sem kui see, mis põhjustas meteoori kraateri Ameerikas. Keegi ei tea, ^Ual «ee metoor maha kukkus. Võib 'Suuremalt osalt põlevad meteoorid vastu õhku õõrdudes ära. Raud ja teised temas sed elama Wäike-Aasiasse ja Põhso Aafrikasse. Selle rahwa itfyefs haruks olid heebrealasöd, süürialased ja paabellased. Siis rändasid puuniklased teist korda ivälja. Nad tvallutasid Lõuna-Aafrika. Netrde hulka kuululuad himnariidid. nriueänlased. sabealased ja abessiinlased. Nad walitsesid Ida-Äasrikat kuni Scfalini. mis on täna> päew Portugali sadamalinnaks. Salomoni pkewil olid Mueüttide, sabeanide. kahtanide ia azaniauide riigid Lõuna-Araabias. Seeba Kuninganna riik asuz Salomoni ri-iai wastil lõunapoolset piiri. Gaboniidid ja yimnariidid olid sõjajalal sabeanidega ja nad aeti sanuusanuuult iviimaste poolt Ida-Aasrikast wälja. Azanianide ^lõunapoolsemas sada< ttiaks oli Rhopta. Mashona maa oli mi ui kaevanduste ga kuulus himnariitide ja sabemüde tsi^ wilisatsiooni piirkonnas. Zambezi ja Sobi jõgede wahel on leitiid tuhandeid mann kaewandusi, mill^ sügawus 80^-4000 jalga. Zambezi ääres, idapool Lupabat, leidis dr. PeterS poolmuiuasjututtse maa Furu, muinasaegsete wacemetega. ^ Ta seletab, et see on olnnd selnutide tsiwilisatsiooni piirkonnas. Seo! jumaldati tuhandeid aastaid tagasi Paali. Lõunas ja idas sello maast asuwad Jnyanga waremed. Ehitised on seal ol. nud samatüübilised, nagu neid leitud Furas. Paikese jumaldamise jäljed on leitud samuti Jnyangas. Weel kaugemale lõunas on leitud Zimbabwe waremed. Arwatakse, et ^ura. Inyanga olid war aegadel asundatud azanianide ja zimbabwedega ja hiljem sabeanidega. Mõlemad on aga olnud puunia tõugu ja pärit Lõuna- Araabiast. Nüüd kus ma tahan parajasti teile ret«septi kirjutada, nüüd ei tööta mu täidetaw sulepea." ^Vabandage, härra professor, teie täide-- taw sulepea on wist minu kaenla all. Te hoiate käes waid kraadiklaasi." Ma olen tunnud kolme naist ja kõik nad on mind teinud õnnetuks." Kuidas nii?" Esimene pettis mind, teine suri kop mas sai minu naiseks." Kuidas teie abikaasa noorendamine õnuestus?" Oi tväga hästi. Eile läksime kinosse ja kui ta nägi plakatit, et lastel sisseminek kee-' latud, siis tahtis kohe tagasi pöörata!" Kust see tuleb, et teie abikaasa enam Kawerit ei mängi?" Oo, mul oli sellest isu täis! Siis wötsin ühe hiire ja panin klawerisse nüüd ei M- ge ta enam klawerit lahti teha." ch Wöõras restoraanis: ütelge, kelner,kas see jazz-band orkester kõike mängib, mifc' tellitakse?" Kelner: Jah, mu härra". Wõõras: Siis las' lähetvad mängiwa> seni biljardit, kuni ma söönud olen". Ärijuht:..Kus teie nii kaua wiibisite, ija»» Sapsnaps?" Raamatupidaja Sapsnaps:.Lalm enesel juukseid lõigata". Ärijuht:.Kuidas?! Tööajast?!. Raamatupidaja Sapsnaps: Aga juuksed kaswawad ju ka töö ajal!" olevad elemendid muutuvad oksüüdiks ja haihtuvad õhus. Kõik taevakehad, mis kuuluvad meie päikesesüsteemi või satuvad temasse, liiguvad kas ellipsit, paraftbolit või hüperbolit mööda. Planee did ja meile tuntud komeedid liigu vad mööda ellipsid. Suurem osa meteoore aga mööda hüperbole. ^ Liikumine mööda hüperbole aga näitab, et ke had on sattunud maailmaruumist meie päikesesüsteemi. Nõnda on meteorid külalised teistest maailma dest. Nad langevad maakera õhk konda 42-kilomeetrilise kiirusega sekundis. On olemas aga ka me teoore, mis liiguvad mööda ellipseid ja kuuluvad meie päikesesüsteemi ning on samuti sündinud bmh» maakera (76). 7

8 Samal momendil palus jooksupoiss Henri Hilaire silmapilk tulla võõrastemai ja. ' Temaga ühes läheb ka vürstinna. Mõlemad ärijuhid silmitsesid Hilairet imestanud pilgul. Ta astus telefonikappi. Telefonis kõlas politseiülema hääl. Pahm teid silmapilk minu juure." Kust teate teie, et ma siin olen? Ja mida tahate minust?",mulle tuli Pariisist teade ühest ebaharilikust sündmusest. Tulge kohe." Henri Hilaire lahkus mõne sõnaga vürstinnast ja astus kiirel sam mul võõrastemajast välja. Mõne aja pärast sõitis talle vastu auto, kus istusid kaks härrat. Üks neist kutsus Hilaire autosse. Teine härradest esitas ennast politseiprefektina. Pead raputades astus salapolitseinik autosse. Nii siis, miks toimite nii, mu härrad?" Kas mõrtsukatöö või enesetap mine. Tahame kuulda teie arva mist!" Kes on tapetud, või nagu looda me õnnetut surma leidnud?" Vürst Trubetskoi!" Hilaire hüppas ismelt üles. Vene vürst Trubetskoi?", Jah, sama vürst, kes mängis suurtele summadele." Maha lasknud?" Ei, ta lükati kõrgelt kaljult sns." Vtirst Trubetskoi tapmine!" kar jus lehepoiss. Tema sensatsiooniline ühendus varastatud ajaloolise kaelakeega!" See on ju täiesti lollus," ütles Henri Hilaire üllatunud politseini kule. Kust sai Pariis teate enne õnne tuse sündimist?" Siis elas veel vürst alles!" sisis tas politseinik läbi hammaste. Ku na Henri Hilaire luges ajalehte jär jest kasvava imestuse ja pahamee lega, tülitses kogu Pariis ajalehtede pärast, sest igaüks kartis ilmajää mist. Vürst Trubetskoi oli tapetud tsaari Nikolai lellepoeg. Tema abi ellumine Ameerika omapäraseima miljardäri Vandergouldi tütrega oli andnud omal ajal kogu Euroopale mitmeks nädalaks kõneainet. Auto peatus kõrge kalju all mere ääres. Esimesena hüppas välja Hilaire ja saatis uuriva pilgu kaljule, mille tipus ta arvas nägevat ühte silu etti. See oli üsna väikene. Ja juba kadus see. All jalutavad inimesed, kes lõpe tanud oma päevatöö. Ja sealt alla lükatud," sõnas sa lapolitseinik, surnule vaatamata. Ta näitas kõrgele kaljutipule. Ametnik jaatas. See on ju neetud kõrgus." Nad seisid tundmatuseni purusta tud laiba kõrval. Vürsti kuub oli lõhki rebitud. Ta leiti kaksküm mend sammu õnnetusekohast ee mal. Nüüd jõudis ka kohale politsei- «rst. «Õnnetus on sündinud umbes viis taudi tagasi." Kas vägivald?" Ei. See tähendab: väliseid vägi valla tunnuseid pole näha, sest te ma keha on tundmatuseni purusta tud." Äkki läbistas Hilaire peast mõte: Kuidas vaatab sellele lesk? Kas oli ta teda armastanud? Tahtmatult tuli talle meele Frank Robinson. Kuid ta ei uskunud tema ühendust f m. 200 (76). selle õnnetuse või mõrtsukatööga. Ja ometi Vürsti rahatask ja paberid olid täiesti puutumatud. Hilaire lehitses neid tähelepanelikult. PoIe leida midagi, mis laseks la hendada mõistatuse." Politseinik saatis laiba surnu kuuri. Pean veel täna õhtul minema le se juure," ütles politseinik Hilairele. Kas võite anda mulle mingit nõu, mis kergendaks läbiotsimist?" Kas tunnete Frank Robinsoni?" küsis Hilaire mõtlikult. Jah, teda on nähtud viimati koos vürstiga enne õnnetust. Ta on juba selles asjas üle kuulatud." Teie olete Frank Robinsoni juba üle kuulanud? Kas tuli ta ise teie juure?" küsis Hilaire hinge kinni pidades. Ta tahtis just parajasti lahkuda võõrastemajast. Lasksin teda kut suda enda juure ja kohe voeti ta vahialla." Salapolitseiniku kitsas suu läks vaevalt märgatavale naerule. See on hea." Kas kahtlustate teda?" Ei või praegu midagi öelda." Kuulame enne, mida räägib lesk," otsustas politseinik. Tundide viisi hulkus Henri Hilai re ümber kaljutipu, kuid ta ei leid nud sealt midagi kahtlast. Ainult ühele otsusele jõudis ta, et kaljul on olnud äge võitlus. Veel samal õhtul ilmus noor ja murtud lesk vürstinna politseisse. Kuni siiaajani oli vaigitud täiesti õnnetuse üle. Aga ajakirjanikud te gid selle ebahariliku mängija õudse lõpu lühikese ajaga kogu maailmale teatavaks. Võimalik, et Eveline ei kannatand näha seda purustatud laipa. Kohku des tundis ta ära oma mehe laula tussõrmuse. Nüüd julgesid politsei nikud võtta ära lina surnu näolt. Ilus ameeriklanna näis olema tu gevam, kui seda arvata võis. Juba tahtis Hilaire selle haruldaselt suure enesevalitsemise võime üle te- Ujula teatris. New-Z)orgi ienofiib Broadwayl on Praegu wäga raskes seisukorras. Ligi 20 teaatrit on täitsa sulutud, kuna teised on muudetud ümber kinodeks, tantsusaalideks, Palwemajadeks ja syordiaveeuideks. Nende PäKvade sees awati Broadwayl uus ujula ligi 3009 istekohaga, mis üm berehitatud ühest endisest teaatrist. Teaatrrjaali übritsewad looshid on ümberehita tud garderoobideks, kuna lawal endiselt publikumile demonstreeritakse warieteeja MmiettsZandeid ha järelduse, mis ei meeldinud talle põrmugi. Eveline ei teadnud rääkida mida gi uut. Ta kinnitas ainult, et vürst mänginud kohutavalt suurtele sum madele. Võib olla tappis ta end sel lepärast, et oli mänginud maha mi nu varanduse. Kuid ta mängis ka veel selle maha, mis andis temale mr. Robinson." Ta pilk kohtas salapolitseiniku oma. Robinson laenas teie abikaasale raha?" Jah." Kas ehk teate, kust sai Robin son raha, mis ta laenas teie abikaa sale?" Eveline kehitas ainult õlgu. Teie küsite mult rohkem, kui tean," ja lahkus büroost. Nüüd oli Henri Hilairel selge; Eveline armastas Frank Robinsoni. Ta sõnas politseiprefektile: Kas tohin paluda kahte politsei nikku, kes mulle järgneks erariides. Väga võimalik, et mul tuleb toimida haarangut." Ja kiirel sammul lahkus Hilaire politseist. Frank Robinson on lese vürstin na juures. Ta talutas vürstinna üksikuimasse nurka. Siin olid nad nii tihti istunud kahekesi. Sun oli Eveline palunud Franki jääda nen de juure, kuni pääseb tema mees jälle mänguhullustusest. Siin nõjatub ta oma väsinud pea kese tema õlale ja vaatab pisarsil mil tühjusesse. Teie teate rohkem, kui seda üt lesite politseile, öelge mulle tõtt Suudan kuulata kõik rahulikult. Hüva," vastas Robinsom Su? ütlen teile tõtt: vürst elab! Eveline vaatas kohmetunult oma austajale otsa. Ta värises kogu ke hast. Frank naeratas: Ta elab. Ta meelitati kaljutipu le ühe venelase poolt, kes ^ oli ^rah vusvahelise aadliu hävitamise ühin gu liige." Mu Jumal," sosistas^ Eveline.,yja mis tegi Konstantin?" Konstantin lükkas ta kaljult al la. Ta võitles niisuguse jõu ja jul gusega, mis mind pani otse imes tama." Kuidas? Teie nägite võitlust pealt. Ja teie ei läinud talle appi?" Mul polnud selleks juhust, see kõik sündis ainult mõne sekundi jooksul." (Järgneb.) Baaridaam kirikuõpetajana. Kummaline jumalateenistus Inglis-. maal. Nagu Inglise lehed teatavad, leid nud pühapäeval, 15. skp. Banbury's aset kummaline jumalteenistus. Ku na õpetaja on puhkusel, pidas ju malateenistuse keegi kohalik baari daam. Rahvas polevat selles leidnud midagi halba, ning üldiselt kahetse tavat, et hakkaja daam tihemini jumalasulasena esineda ei saa. Nii hästi olevat ta oma ülesandega tul nud toime. Jääb vaid küsitavaks, kuidas õpe taja seda lubas, või kuidas preili ene sele võimaluse välja kauples. RiMnad nr m B B B ; i _ ) r.» B 9 mm.. \ 12 B B t: - 13 'C > 14 W ">' B B B B P r OL J 15 B 21 m ' > t 1 " 1 B s - B U B B B ±. & ülalt alla: 1. KSrbÄoom. 2. (Suur, mahuka?. 8. Suur Läti ajaleht. 4. üldine nimetus alaliste teenijatele sõjamäes. 5. Aiawili. 6. Koduloom. 7. Kes elab Norras. S. Saarestik ^Wahemeres. 11. Wandesõua. 12. Haamer. 15. Waese inimese leiiuakõrwane. 16. E. BoruhöZse jutustuse nimetus. 17. Jalauõu. 18. NaiSterahwa ninu. 21. Muistne Peru elanik. 22. Armujumal. Ristsõnade nr ülewalt alla: 1 Kass. 2 Lina. 3 Arno. 4 Luts. G Nina. 7 Wene. 8 Tiin. 11 Paks. 13 Noa, 15 Koi. 16 Pisar. 17 Redis. '20 Kuub. 21 Aer. 23 Kuu. 24 Alle. 26 Usin. 27 Iste. 28 Paat. 29 StaU. 30 Seen. 31 Ader. ülalt alla:! taimla. 2 Napakas. 3 Algaja. 5 Reisija. 7 Huwitaw. 8 Tamaara. 11 Us kuja. 12 Sardiinia. 14 Rajaja. IL Purunetv. $ Wafakult paremale: 1. Waumilik laul. 4. Sõjamäe»ine auaste. 7. Liun, kus sündis Jeesus. 0. Tutialu nimi Tallinna ringhäälingus. 10. Puu. 11. Kirju. 13. Kaabakas. 14. Toitcw. 3)(tiu. 15. Isik Piiblist. 17. Jõgi Lõuna- Ameerikas, lv. Nahwatõug, 20. Kiwilnk. 22. A. Saali teose nimi. 23. Ettekuulutama. 24. Tee, kes lamab. 25. Tühja juttu ajama.. 2 lahendus. Wafakult paremale: 1 Kaal. 3 Agul. 5 Wiin. 7 Sõiru. 9 Nui. 10 Enn. 12 Sina. 14 Okas. 16 Paber. 18 Nagi. J 9 Emis. 20 Kala. 22 Inka' 25 Nukis. 28 Purk. 30 Sula. 32 Asi 33 Tee. 34 Aken. 35 Edew. 36 Tass 37 Naer. ^ Ristsõnade nr. 3 lahendus. Winnkiilt paremale: 1 Marina. 3 Mona, 4 Patarei. «Jahu. 0 Sta.a. 10 Wirnmaalane. 11 Ustaw. 12 Pisar. 16 Jagaja. 17 Rume«- ia. 18 Ianunew.

9 > 4 Kui inimesed on We Kuidas prantslased UmasSjas sisse kukkusid. Et Fordil oli teisik, pidi ta maksma lv.ooo dollarit. Teisikud. kes sündisid ja surid Shel päewal. Kummalised load teisikutest. Kõneldakse, et igal inimesel on oma teisik. Seda pole teadusemehed küll snntnud kinnitada ja sellega on arwamine jäänud ärkamiseks, kuid, et mõnikord juhuseid ette tuleb, kus kaks isikut otse täpselt üheteisele sarnlewad, sellele ei waidh keegi. Prantslaste pettumus. Ilmasõjas walmistas prantslastele üks teisikute lugu suurt meelehärma. Bayeri kroonprintsil Rupprechtil oli nimelt Saksa sõjamäes teisik, keegi ooberst S. (kelle nimi senini saladusse on jää nud). See ooberst wangistatl Somme'i äärses lahingus aastal. Prantsk«Dte heameel oli määratu, kuna arwati, «t kroonprints Rupprecht ise wangi on langenud. Ooberstil ei läinud korda selgeks teha, et ta lihtne ohwitser on. Ta saadeti mugawas autos, kui kõrge wang kunagi, ratsanikkude-salga saatel lähe. masse peastaapi. Geal selgus arusaamatus, kuid heaks teha seda enam ei saadud. Sest üks wil. gal sõjareporter oli «sensatsiooni" juba Pariisi telegrafeerinud, ja Echo de Paris" teatas sellest eriwäljaandxs raswaste tähtedega. Mõni tund hiljem lükkas Prantsuse kindralstaap teate kroonprint. fi Rupprechti wangistamisest ümber, ning..echo de Paris'il" ei jäänud muud üle, kui oma eriwäljaannete trükkimist seisma panna. Fordi dollarit. Gt ka autokunigal Fordil oma teisik oli. sellest teatakse Euroopas tvähe, Ameerikas aga kõneleb sellest igamees. Fordi teisik oli 25. weebruaril a. surnud kunst-päewapiltnik Walter James Edwards, kes wäikesest algajast oli saanud otsitatvaks presse-fotoks. Oma kuulsuse sai ta sellest, et tal c., kui Madriidis peeti Hispaania kuninga laulatust, korda läks katedraalis samal hetkel ül«>wötet teha, kui sinna pomm tvisati. Hubvsttkult jäid pommitpiskajate näod plaadite, ning Ameerika lehed maksid Cdtvardile pildi eest määratuid summe. Mees sai sel kombel jõukale järjele ja jättis surres suure waranduse maha. Ta sarnaduse tõttu Fordiga juhtus palju koomilisi lugusid. Nii kutsuti ta ühel päewal kellegi pankuri luksussuwilasse, kitš pankur talle kaks tundi ühe uue leiduse kohta kummi ümbertöötamise alal ettelugemist pidas, muidugi lootuses, et Ford, kelleks ta meest ftidas, leiduse ära os tab. Wiimaks taipas Edwards, milles asi seisab ning seletas. e.t ta Lveel kaugeltki Ford Ka pakkus Pole. Edwardsile palju ^, lõbu, nn.,.ford»intertvjuusid" anda. ühel hestegetsal pidul annetas ta Fordi pähe dollarit. Kui kahe päewa pärast seda summat õige fjordi juure mindi kasseerima, keeldus autokuningas kategooriliselt maksmisest. ÄSpuks tegi ta haliva mängu juure siiski hea näo ning maksis summa tvälja. Peale seda kutsus ta Edwardsi enese juutc, et oma teisi kg lähemalt tundma õppida. Ja kui Ford ü^mord Londonis tviibis, peeti teda seal eksikmbel jälle EdwardsikS, mille üle Ford suul lõbu tundis. Kui EdtvoAs suri, saatis ka Kord 1<Ä«- tundeaivaldi/ Ka teistd tähtsatel isikutel on olnud teisikuid. KölMemata Inglise kuninga Georg õ. ja Wene Äaari Nikolai 2. suurest sarnadusest, olid H Beethoivenil ja Brahmstl olnud teisikuid. ^ ' H Mees alibiga. KumrMlisi lugusid teisikutega on juhtunud klhigapäewases elus. Keegi Lon. doni PanWametnik Ernst Watson sarnles wäga kadetawale Londoni kurjategijale John Vrownils. Ühel päewal wangistati Pangaametnik tänawal ning wiidi Scotland Dardi. Asjatult püüdis mees oma süütust tõendada- Ta Pidi kaheksa päewa luku ja riimi taga wiibima. enne kui ta sõpradel korda läks teda wabastada. Sellest õpetust saades, märkis mees igal õhtul oma taskuraamatusse üles, kus ta sel ja sel kellaajal wiibmud. Kuid see ei Päästnud teda. Ühel päewal wangistati ta jällegi, ja kui ta wastu hakkas rääkima, lausus salapolitseinik: Täitja õigus, teid ma otsingi!" Watson wiidi jällegi Seatland Mröi kus ta silm silma wastu seati mehega, kes talle tviimase peensuseni sarnles. Isegi ülikond oli mehel samasugune, samuti omas ta dokumente Watsoni nimele ning nimetas ka ennast Watsoniks. Näis olewat päris wõimatu kindlaks teha. kumb meestest see õige Watson on. Toodi kohale pangaametnikud ja Watsoni majateenija ning ristküsimuste abil laks wiimaks korda kurjategijat paljastada. ühine saatus. Ameerika mööblitööstur Richardson sarnles niiwõrd harudaselt kellegile itaallasele Henri Negrellile, et arwas esimesel kohtamisel itaallasega nägewat oma peegelpilti. Hiljem selgvs, et Negrelli ja Richardson olid mõlemad ühel ja samal päewal sündinud nimelt 11. mail ja mõlemad olid ka ühevanused 51 aastased. Richardson lasi enese ja Negrelli jaoks t«ntvd Ameerika astroloogi See poolt horoskoodid kokku seada ja need osutusid ühtlasteks. Rtchardson teadis kinnitada, et ka nende surmatunnid ühte langemad ja uskumatu asi sündiski: 6. septembril et. jäid mõle mad avtode alla ja said surma, wiivides üks ühes, teine teises New-Uorgi osas. võimalus Uudislehes! a kuulutamise Korteriotsimise ja -pakkumise, tööotsimise ja pakkumise alal. 5 niisugust teadaannet anna vad öhe 100-s endilise kuulutuse hinnata avaldamise võimaluse «Uudislehes". Need teadaanded lehest v&lja liigata ja esitada kuulutuse andmisel.uudislehe" talitusele. Väärtuslik kwg? Proua Curie, kahekordne Nobeli auhinna laureaat, sõidab lähematel päewa. del Pariisist New-Dorki, et seal oma Ameerika austajailt teist grammi raa diumi wastu wõtta. Selle ostsid amee riklased, et raadiumi eriti proua Curiele kinkida, kes ühe grammi raadiumi Warssawi wähjahaiguse rawilas juba ära on kulutanud. Ostusumma wõeti fondist, mis algul oli määratud naisuurija isiklikuks tarwiduseks. Malepartii õhus. Tartakoveri simultaanmäng len nukis. Hiljuti lõppes Budapestis rahvus vaheline maleturniir, millest võttis osa ruudulise laua kangelasi igast maailmakaarest. Heitluse lõppedes sõitis üks osavõtja nimelt dr. Tartakover Budapestist Barcelonasse. Budapesti ja Viini vahemaa lendamisaja kasutas malemeister otse ameerikalikult. Ta mängis kolme kaasreisija vastu simultaanpartii. Ajalehemehed, kes sellest juba enne lennu algust haisu ninna olid saa nud, tahtsid hulgana kaasa sõita. Ruumipuuduse tõttu suudeti vaid kolmele reporterile kaasasõit või maldada.

10 Teaater tnnapnetmi ffieneü Rewolntsioon pühkis endise teaatri. Kui rahwamassid said pub likuks..rewolutsiooniline" kunst lawal. Olga Kamenewa jutustab. Meie teaatrihooaja awamise puhul on huwitaw korraks saada lühikese pildi l'a üldmuije selle teaatri waimnst, mis asub laialdasel Nõukoqnde Wene pinnal. Siia on meil juhus ära tuua ühe katkendi jutuajamisest, mille on annud ühele wälismaa ajakirjale Olga Kamenewa, kes on esinaiseks ühingus, mis peab kultuurilist sidet Nõukogude Weue ja wälismaa wahel. Kamenewa kirjeldab lü hidalt rewolutsioonilise teaatri tekkimist ja arenemist...rewolutsioon laskis wanu, kaugele üle Nõukogude Wene tuntud akadeemilisi teaatreid edasi tegutseda endisel kombel. Kõui jõude pingutades toetati neid, kõik abinõud tvöeti tarivitusele, et alal hoida rikkalikku kunstilist pärandust, mi-? oli kehastatud neis teaätreis ma tarwitsen nimetada waid Gtanislawski kunstiteaatrit. Nende teaatrne mängukawa jäi esimesil aastail varast rcwolutsiooni endiseks. Nad harrastasid klassilist Wene ja wälismaist draamat. Nen de mäng jäi sobi toaks wana Wene draama realisrli k-psükoloogilisele olemusele. Kuid re wolutsioon nõudis koguni uue teaatri are- «emist, sest teaatri suurele mõjule ei saanud jätta pööramata tähelepanu. Seejuures tu leb pidada silmas, et publiku ühiskondlik koosseis oli muutunud põhjalikult: töölised, talupojad ssdurikuubedes, kes nüüd '.voolasid teoiatrisse, janunesid nende elu, nende aja probleemi dramaatilist tegewuit, näba retvolutsiooniwõitlust, millest nad ise wõtsid osa. Uuele publikule wõis sobida waid teaater, mis isiku psükoloogilise jaotamise asemele pani episoode ja wäljalõikeid selle aja sünd- Mustek wõ«ainlooit Minswi':"??ccd iai&üc liiu^iuc iwu.^j uuuuujid üha tungnvamaks. Oma klubides ja teaatriringides õpptstd töölised, kellele teaater oli waremalt waid lõbustuskohaks härraste jaoks, hindama teaatri wäärtust ja tähtsust ka polii tilises ja kastyatuslikus suunas. Teaatri uksed olid nüüd awatud rahwabulkadele. See oli ühiskondlik pind, millel tekkisid uuc iväerinna- teaatrid, mis teadlikult olid wastandid endistele akadeemilistele teaatritele nende klassilise mängukawaga ja dekoratiiwse seadeldusega, kõige pealt W. M e y e r h o l d i teaater. Uus mängukawa, uus näiteseltskond, uus lawatehnika see oli uue teaatri katva. Wäsimatvlt katsetasid rewolutsioonilised teaatrid Moskwas veale Meyerholdi onm Rewolutsiooniline teaater ja UlewencmttaUic tööstusnõukogu teaater, paljud teised Leningradis ja prowimsis, et walja töötada uut stiili, msi wastaks tolle kiirelt ruttawa aja nõuetele. Tekkis ka wajadus lawaruumi ära kasutada kõiges kolmes dimensioonis. Lawastusel ei pandud enam rõhku sageli asjatuile dekoratsioonidele. Seejuures tehti katset sisse wua silmi, kui enam ei jätkunud teaatri tehnilistest wõimalustest. Nii pidi kaotatama lawa kitsikust. Uuele teaatrile oli ivarsti loodud ka uus, rikkalik mängukawa. Kanti ette rida draamasid rewolutsiooniajast. muidugi rewolutsioonilises ^ walguse?.?tulid laivale ained dekabristide mätznnt ja suurest Inglise reivolu moonist, episoodid Wenemaa ajaloost.tsaariwalitsuse päewil jne. Uus majanduspoliitika andis uut ainet meie kirjanikkudele. Neli miljonit senti ujumise eest. Hiljuti peeti Torontos, Ameerikas ülemaailmlisi ujumisvjoistlusi, Naisuju jate se^et tuli üldkokku võttes esimesele kohale rootsi-ameerika ujuja prl. M ' r.t ha Norelius, k^ võidu hinnaks päris 10.0«0 dollarit, ehk meie rab^f senti. Pildil.näeme mo menti, mil i%onto lin napea võitjal!? annab üle lise pipgatsheki. Olgu ftin loetletud waid üksikud. paremaz draamad: Seifulina Wirinea". Siber: talupoegade wöitlusc dramaatiline Ittjütluõ, Erdmanni Mandaat". satüür meleka.,re sidendile", Bulgakowi,.Perekond Turbm ^ mis käsitab ühe perekonna lugu Kiicwis ko^usõja ajal, Gladkoff'..Tsement", mehe lugu. kes sõjast tagasi tulles ei suuda mõista rewolutjioonis inimeseks k^stvanud oma naisi Oudlslcht" toob huwltnwflt Ifihedolf lo MM Mida kauem, seda rohkem lakkas aga uus draama olla waid ttttc. teaatri monopoliks Wanad akadeemilised teaatrid ei _ suutnu! wastu vanna aja woolule. Sobimine sellele oli kunstnikkudele, nagu Stanislawski, Mosk- Win, Katschalow, seda kergem, et uus draama pakkus kunstiliselt eriti wäartuslikke nähtuseid. Seejuures olid wahelüliks endisele akadeenrilnele ia uuele teaatrile stuudiod, mis wõrsunud Stanislawski kunstiteaatrift iseseiswaiks teaatreiks. Lawaliste annetega inimeste ligitõmbamine tööliste ja talupoegade hulgast ja nende ^väljaarendamine möjus ka kunstiliselt hästi. Kuid meie teaatrid, olgu uus wõi ivana, ei kaotanud oma iseseiswust ja omapära. Igaüks neist püüab iseseiswalt uute W.Ajenduswiiside poole. Kuid ühe silmapaistwad saawutused wõetakse teiste poolt iile. Kunstilised omapärad töötawad ühiselt, et edasi arendada meie, nagu rahwuswaheliselt tun-- nustatud, wäga kõrgel seiswat teaatrit. Meis suur ooperiteaater on rahivuswaheliselt kuulus. Teda peetakse õigusega üheks varemaks ooperiteaatriks maailmas. Wene teaatri kõrwal areneb hiilgawalt ka wähemusrahwusta ja teiste rahwusts nõukogude tvabariikide teaater. Siin olgu nimetahid Kurbasi Ukraina teaater Kiiswis, Walge-Wene teaatristuudio, Georgia teaater nimega Georgia Ooper, riiklik Juudi teaater Moskwas ja tatarlaste teaater Kaasanis. Nagu näete, on rewolutsioon suuresti wõjunud meie teaatrikunsti sisule ja wormile. Meie teaater on weel tänapäewal wäsimata otsingus uute. kõrgemate wäljenduswõimaluste ^ poole. ^ Meie teaater elab. Ta ei tunne tardumust. Tema traditioon on talle suure kunstilise wõime waranduseks. mitte aga takistuseks." Teenistust leiavad höäfe» igalpool üle Eesti, hästi müüdava kauba levitamisega. Kirjad sh K. Pfev25".

11 s M teater. Teisipäeval, 24. sept.»». kell Yzlffehtul 2. korda Torm" W. Shakespeare! fantastiline lustmäng 5 vaituses. ^ääsetähed Kr. 2. koni 30 s. W«Mnädalal, 25. sept. s.». kell V«8 õhtul 7. korda Jfalmnneid" 'rof. A. Lemba ooper 5 vaat, 6 pudis. Alandatud hinnad. Neljapäeval 26. septembril kell V-S fthtul 3. korda Torm" W. Shakespeare'! fantastiline lustmäng 5 vaatuses. Tallitu TlisMi (Saksa teiatris) Pühapäeval 29. septembril kell 3 p. 1. t 2. korda 99TiiiiIUi pöörises" A. Kttzbergi draama 8 pildis. Pääsetähed 40, 25, 5 senti. Riidehoid 10 senti. Eelmüük Saksa teaatris: Lau päeval kl ja 5 8, püha päeval kl. ll-nest alates. Algas tftpselt ku 3 p. 1, j Müüakse 1 Head kodumaa Mast is«k» Lhe-, kaks- kolmekordsel, kui ka head kodukoetud villast riiet mitmes värvis ja mustris, ostate kõige soodsamalt IttTSI villa-ja fimmise tööstoses. Tartu, Pikktftnav 12. Kõnetraat 888. Kammimist manlkoori la värvimist õpetab vilunud, dipl kammija, Lal Uiu. Il, tori. 5 Lal tän. il. krt. Z VMJalftigata!..UUDISLEHE" telllmisscilel. Kes soovib kirjalikult tellida UUDIS- LEHTE", saa w6lb tarvitada sada sedelit..uudislehe" talltnseie. Tallu, Barjn liiav 37. Tellimine. Palun saata ajalehte,.uudisleht" 2 korda nädalas Nimi: Aadress:...kuud, alates 192 a. Siin juures saadan' Kr snt. (Selgelt Kirjutada t) j K»rt eripakkumised 1 võib talla vanema naisterahva Jöure kindlas ametis viisakas netu. Vambola t. (V. Palesna) 3. kort. 5. I Mitmesugust PaljgtDDtiid Diimait ii i^rolsog MAEV Sissesõitnud ja peatab TaUiavü. Vaike Tartu maantee 2, krt lk Soovijatele oma saatuse kohta teateid saada, vastuvõtmine äri päevadel kell 10 3 ja 5r-7, pühapäevadel kell 1-5. Ameerika (Schnepper) valmistatakse Georg Hnyet'1 lusns Pikk t ja restid müüakse vabriku ladust, Laadaplats nr. 70 kaubahoonest. jtõöotsimlied I Palun võimaldage ometigi neiule, kas trük. t,, ärisse, karbi tööst. v6i muud. Kirjad slt. «Hädaline seisukord. Teen ksige uuema moe järele kübaraid. Wormin, wärmin ja puhastan wäga odawalt. W. Roosikrantsi 4, krt. 10.?t'oor tööd neiu palub mingit üftfžiif mis alal, räägin keeli Teat. slt. Soow". vasmm! Hooajaks teen pallikleite, õhtu kleite ja igasuguseid mantleid väga odavalt V. Roosikrantsi Kontrlotslmlsed intelligent IaStcta abielupaar wazob 2 3 toalist köögiga. Pal. slt.»h. SL0 «Südame rõõm" Hind I kroon. ivmiljonäri saar" Hind 1 kroon. Maailma valitseja ŠŠ Hind 50 senti. II Kuulus romaan Hind 50 senti. Varaste linn ««99 Hind SP senti. Maailma diktaator Hind 75 senti. Raamatud on saadaval UUDISLEHEB talituses, Tallinn, Harju tiin. 37. Kes raamatuhinna.uudislehe" talitusele ära saadab, sellele saadetakse raamat postiga koju. Raamatu hinna võib saata ühes tellimisega. Vajan tööstuse jaoks intelligent Eesti jaoks. Sissemaks krooni tarvilik. Osaline kauba kaasasolek nõuetav. Põhipalk ja /0to/. Teateid :aab Tartus, Maarjamõisa tän. 25, krt. 3 ehk telefon 8-77.,«Uudisleht" vajab igasse külla ja asundusse esindajaidtellimiste vastuvõtjaid. Juhtnööride saamiseks pöörata «UUDISLEHE" ärijuhatuse poole Tallinn, Harju tän. 37. Martna vallas Norme külas võtab 9,Uudislehed,,Jutulehe",,fJaan Kfigu" ja Maa" tellimisi vastu h-ra Ernst Vilspert. Kolgas võtab ^Uudislehe" ja 99ftiaa" tellimisi vastu härra John Saare. Cnari külas võtab UUDISLEHE ' za,maa; tellimisi vastu. A. Bauntverk. Pafküla vallas Näe külas wstab,,uttdislehem ja fllaa" tellimisi wastu hra Aug. Schults Johani talus wötab ARaa" ja ^Uudislehe" tellimisi wastu hra A. Pikner. p$w0m Kõnnu vallas, VWle külas, Kaara talus võtab Uudis lehe ja Maa" tellimisi vastu hra. ioh. Kommussaar.

12 Tallinnas, 25. sept nr ) Ifudisteht jijalefkt fcõi&ile LEEDU SAI UUE VALITSUSE. Kaunas, 23. septembril. Täna õhtul kell 20 esitas Tubelis vabariigi presidendile uue kabineti nimekirja järgmises koosseisus: peaminister, rahaminister ja ajutiselt ka välisministri kohuste täitja Tubelis (se nine rahaminister), põllütööminister Aleksa (endine), kaitseminister kolonel Variakojis (endine teedeminister), siseminister kolonel Musteikis (endine), kohtuminister Zilinskas (endine), haridusminis ter Zakensis (endine), teedeminister Vileishis (tautinnikute era konna keskkomitee esimees). Riigipresident Smetona kinnitas selle nimekirja. Kõik ministrid on tautinnikute erakonna liikmed, väl ja arvatud Aleksa ja Musteikis, ke da ainult tautinnikute poolehoidja teks peetakse. Kaunas, 23. septembril. Jutu ajamisel Rytase" kaastöölisega se letas tautinnikute erakonna keskko mitee esimees, et valitsuse poliitikas ei ole oodata mingit olulist muutu rt. Ainult vähemtähtsates küsimustes võivat va hest olla väiksemaid kõr valekaldumisi senisest poliitikast. Jaapani esitus Riiga. Riia, 23. septembril. Välisministee rium sai teate, et Jaapan kavatseb luua endale Riias diplomaatliku esinduse charges d'affaires'i näol. Jaapani diplomaat- II (Algus 3. küljel.) H. JÕGI, E s t o n i a" näit leja: Diploom on sedasama, mis ärikuulutus. Töö näitab iseennast." ' A. JOHANSON, E s t o n i a" näitleja: Diploom, kui niisugune, on tarvi lik. Aga diploom veel ei õigusta eelistama inimest, kui tal ei ole vas tavat võimet." A, TIITUS, meremeestekodu asjaajaja: f Diploomist enesest suurt kasu ei ole. On nii, et mõnel on küll dip loom taskus, aga ise sealjuures selleväärselt ei oska. On ettetulnud juhuseid, kus mõ ned meremehed on ise enestele tei nud diploomid ja väga osavad olnud omas ametis, neist on lugu peetud. Hiljem, kui on välja tulnud, et neil õieti diploomi ei olegi, siis äkki ei ole nad enam kuhugile kõlvanud! Diploomi küsimus on kui kaheteraga mõõk. Teisest küljest on dip loomi järel jälle ikkagi vajadus. Peab ikka mingisugune kontroll ole ma, muidu võib iga mees tulla ja ütelda, et mina olen see või see. Näiteks merele minnes tead, kelle kätte oma elu usaldad. On laevajuhil diploom, siis on see ikkagi ta gatiseks, et ta laeva juhtida oskab. Ka kinnitusseltsid on siis rahulda tud, kui kõik ettevaatamisabinõud on tarvitusele võetud, kui laeva juh timine diplomeeritud isiku käes. Muidu peab aga ütlema, et aka deemilise haridusega isikud on me rel palju enam vigu teinud, kui ha riduseta, aga kogenud meremehed." F. PIKKOV, habeme a j a j a: Kui olid juuksetööstuse alal diploomid, siis sellele kutsele astu jad õppisid palju rohkem. Nüüd, kus ei nõuta enam diploome, on juuksetööstuses palju võhikuid." F. PILEES, rätsepmeister: wmitte diploom ei töö tööd, vaid inimene. Ei tähenda midagi, et dip loom on taskus, kui teine diploomita paremini tööd teha võib." liku esindaja kohuseid Lätis täitis seni Jaapani Berliini saadik. Charges d'affaires'iks Riiga kavatsetakse nimetada Yujiro Sugishita, kes viimasel ajal on töö tanud Jaapani saatkondades Roomas j» Viinis. Igapäewane elu. Luteri tänawal nr elutsew Walter Glistaivi p. Pe ek m a n n Hakkas Grand- Hotellis" kordnikule wastu. Otto H endrik m auni toiduainetekauplus W. Patarei tänawal 11 oli lahti üle lubatud aja. Aleksander Mihkli p. Mägi käis restoraan..belgias", sõi ja jõi seal 5 krooni 60 s. eest ja tahtis lõpuks ara joosta. Püssirohu tänawal nr. 3 ja Noosi tänawal nr. 3 majaomanikkude peale tehti protokollid mõnesuguste korratuste pärast. Liiivalaia tänawal nr. 6 elutsew Woldemar Leiter kerjas Wäike Tprtn maanteel. S. Tartu maanteel nr. 67 Priidiksi leivatööstuses tehti öötööd...seltskondliku Maja" einelaua pidaja kauples üle aja. Aleksander Kolk ei olnus lasknud ennast kui tagawarawäelane ülekolimise puhul registreerida. Wilmsi tänawal nr asuw toidu ainete kaupmees Karl Lepper kauples üle aja. Sõiduauto nr. A 282 sõitis Aarwa maautecl ilma sumbutajata. Widewiku tänawa nr. 6 ja 3 ning Koidu tän. nr. 82 majaomanikud wõtsid elanikud sisse eime ehituse wastuwõtmist. Kino,.Amori" omanik lasi saali rohkem inimesi, kui on istekohti. Kuö mida näba..! Estonia" tenntris kesknädalal kell pool kaheksa õhtul 7. korda prof. A. Lemba ooper Knlmuneid" alandatud hindadega. Glorin Pnlaceis,.Niina Petroivna oiwaline ivale" Brigitte Helmi. Franz Ledereri. Winlvick Wardi ja Mih. F. Newlinskiga. Gra»d Mnrinns",.Paiu tänaiv" Emil Ianningsi, Olga Baklanoiva ja Fay Wrayaa ning..inimeiie, kes kaotanud mälu" Thoinas Meighami, Eoelpn Brenti ja Grete Nisseiiiga. Näitelaival kirew osa. i»ekordis"..punane ring" Lya Maragg. Edgar ^altacc ioos, Friedrich Zelniku latvavillsel...teiupo! Tempo!" Lueiano Alberiini. Hilda Roaschi, Hermann Picha ja Frii? Kampersiga ning naljapilt. (s'ndlas"..ookeani auriku iludus" Bi^tor MeLagleui. CSIairc Windsori, Clpde Cooki ja Jane Wintoniga ning..nooruse hädaohud" ( MülgaS") Maria Alba ja Lionel Barrhmoorega. Knngl«s"..Iooivasiuõ" Lars Hansoni. Elissa Landi ja Gina Manesiga ning Buddy Big Arisoonast" Cäry Cooperi. Jack Ludeni ja Betty Jeiveliga. Tkandias"..Kroonitud narr" Ronald Colmani ja Wilma Bankpga ning Lõpp hea. kõik hea" ja..nsa" ringlvaade.??vrm>ns"..mees, kes müüs oma elu" (..Punased täringud") Margnerite de la Mõtte ja Nob la Nogne iga. Siis naljapilt ja Eesti nädalaringwaade. Modernis" Sina ei pea abielu rikkuma" Gina Manesi, La Jana, Adalbert b. Schlettowi ja Wolsgang Zitzeriga. Siis naljapilt ja«^.1lsa" ringlvaade. A»niiris" Must doomino" Weera Schniitterlöwi, Waleria Bianka, Lotte Lorringi, Hans Junkermanni. Hernmnn Picha. Ernst Verebesi ja Harry Liedtkega ning Oh. sa pöörane olewus!" Olibe Bordeni ja Lawrenee Grayga. Skalas"..Saadana pioneer" Fred Thompsoniga ning.,pat ja Pataschon jäliestena"...dianas" «Kindral Korschuuowi arnmstus" Greta Garbo ja Conrad Nageliga ning naljapilt ja 1lsa" ringlvaade. Astras"..Elatv laip" krahtv Leo Tolstoi samanimelise teose järele W. Pudowkini ja Maria Jacobiniga ning M-iS tütarlaps see on?" Naljapilt. Kahuršpauiud veteväljadel Kätte on jõudnud sügise, aeg, mil kõi- kaitselaevastik tegi hiljuti selle läbi. Pil«kide maade sõjalaevastikud sooritavad dil näeme üht Saksa sõjalaevastiku liinioma iga-aastaseid manöövreid. Ka meie laeva öisel lahingumanöövril. Löön su pussiga seina külge kinni!" Imelik lugu: kaks üheõiguslikku kodanikkn. kuid..tugeivamasoo" esindaja on teinud ränka ülekohut..nõrgemasoo" esindaja iva-?- tu ja rikkllnud seega sugude üheõiguslust. Nimelt Aleksander K a u f e l d t on tarlvitanud Liisa M i l l i ivastu sarnaseid..incclitusi", mis ei annnd Liisikesele hinge rahu enam teisel loiisil. kui kaebas Kanfeld-- ti kohtusse. Wiimane seisab kohtuniku palge ees üpris norus ja kuriva näoga, sest knidas sa Hing tead, millise otsuse nlääralvad sulle paragrahtvide keerulised käigud. Ent Eiva-tütar 'on tragi: saagu, inis saab, kliid wangi peab Aadama-poeg minema, (^cst õigus peab lvalitsema nmällnms. Kohtunik katsub wastaseid lepitada ja küsib:..kas kuidagi äraleppida ei saa?',.oh, ei, seda küll ci saa; ta sõimab ja teotab mind siis edasi. Ta ei wõi mind ju ometi terive iluta ees plameerida!"..aga Nõudke talt mingisuguue sumina kahjutasu", lepitab kohtuuik edasi. ^i. loaugi peab ta mineina. siis'ta ci saa unud ciiam teotada!" 51 ohiunikul ei jää teist teed, kui loobuda kepitllskatsest ja käia paragrahlviz^c poolt ettenähtud teed. Küsib siis. kliidas lugu õieti on selle sõimamisega. Wahjvasti seletab Liisa, et a. märtnkuul. ühel õhtul kella ^ ajal, tulmid Aleksauder Kauseldt ia olnud..purujommis" niug kukkunud teda ähivardama ja sõimama. Lnbanud teda pussiga seina külge kinni lüüa ja weel kaugematki. Kolistanud ja teinud müra, nii et hakanud juba häbi ja piinlik, nagu ta ise ütleb. Mis põhjusel Kauseldt seda kõike teinud, ei ütle Liisa kohtunikule. Kohu? mõistab' wahwa suurustaja Aleksauder Kaufeldti kolmeks nadalaks aresti. Liisa soow on täidetlid. muiates ta lahkub kohtllsaalist. " Wargopoiste tööpäew. Albert W a k k' i l wiidi ära Koidu tänaivalt nr. li l pcsuköögist pesu 120 krooni. wäärtuses, Elisabeth Nubertil warastati 50 kroo ni raha Kurna teel. Nikolai Ponomarewil kadus Wäike Pärnu maanteel nr. 21 S taskust rahamapp dokuznentidega. Kahju 6 krooni. Anim S t u r m i l ivarastati Lasnamäe tänaivalt nr. 32 lukustamata elutoas asutvast kastist waletvõwie abil 900 kroom raha. Beruhard Tiir mannilt warastati Heeringa tänaivalt nr. 22 koridorist kapist luku murdmise teel toiduaineid 25 krooni wääriuses, Leena Ti nab ergil warastari Maakri ^ tänaivalt nr. 2 5 hoiule antud korwist pluus ja rihm kokku 11 krooni 80 sen^l wäärtuses. Karl.Ketsil kadus Saue länawalt nr. 3 kuurist naelu 10 krooni wäärtuses. Wastutaw toimetaja: E. JrlU Waljaand^a: J. Loosalu. Siigis od käes... Pikad talveõhtud lähenevad... Kõige parem sõber igas majas on ajalebt. Missugust lehte I. oktoobrist tellida? Selle peale pole kahte vastust. JABA NAA" Eestimaa Trükikoja A.-S. (end. J. H. GreSsel). Tallinnas. Rataskaewu t. Ift Ilmub igapäev rohkete piltidega moodsail masinatel, värvitrükk, asjalikud juhtkirjad, Gori karrikatuurid, tuhat kirjasaatjat siseriigis ja välismaal, värskemad päevauudised, põnev romaan. Hinnata kaas andeks nädalaleht EsittaSpäev". Vaba Maa" on õige leht kuulutajaile, tema kaudu pääseb iga kuulutus kümnete tuhandete kätte. Alandatud tellimisehind: 1 kuu postiga kr. 1.50, aasta lõpuni kr Tellimisi võtavad vastu kõik postiasutused. Üksiknumbrite müük üle riigi. Aadress: Vaba Maa" Pikk tän. 54/58, Tallinn. "v i