I EESTI TERVISHOIU MUUSEUM, TARTUS, KINDRAL PÕDRA 32. TEL I ÜKSIKASJALIK TUTVUMISMATER JAL EESTI TERVISHOIU MUUSEUMIST TASUTA SAADAVAL.

Size: px
Start display at page:

Download "I EESTI TERVISHOIU MUUSEUM, TARTUS, KINDRAL PÕDRA 32. TEL I ÜKSIKASJALIK TUTVUMISMATER JAL EESTI TERVISHOIU MUUSEUMIST TASUTA SAADAVAL."

Transcription

1 Päewaleht Tänast lehte ' külge PÜHAPÄEVAL HINNATA KAASANDED PILKE- JA NAUALEHT KRATT" JA KUNSTI ERILISA dkunst JA KIRJANDUS" Toimetas j» talitati Pikk Isa. 2. Kontot avalad 9 5. Arijubatuse kõnetunnid 9 ll. Aadretti..Päevaleht". Tallinn, postkast 433. Telefonidi Keskjaama väljakutse nt igal tööpäeval kella s ls. Kella 15-nest alates kuni kella 8-ni teisel hommikul ja pühapäeviti on kasutada järgmised numbrid: nt lehe kontor, uksehoidja ja Pika t. raamatukauplust nr lehe ekspeditsioon: nr trüki koja kontor: nr peatoimetaja Tammer; nr toimetuse kauge kõned ja nr ärijubatus. Pärnu tn. ja Suur Karja tän. nurgal asetseva raamatukaupluse tel. nr ja Peatoimetaja H. T A M M E R 1 kaa postiga 1 kroon 50 senti 2 kuud «3-3 kand» 3, 70 üle 3 kao korraga tellides iga järgneva kaa eest 1 kr. 20 s. Välismaale 4 kr. kaas. üksik number 6 SGffeti «Ilmub 7 korda nädalas TELLIMISHINNAD, 1 kaa postita 1 kroon 35 seoti 2 kaod. 2» 70» 3 knad w 3 25, üle 3 koo korraga tellides iga järgneva kaa eest I kr. 5 s. Aadressi muutmine 15 s. Knnlatoste binoadt kuulutuste küljel 6 seoti, teksti ees 12 senti, teksti sees 15 senti ja tekstis teksti kirjaga 18 senti mm veera laiuses. Kobaotsimise kuulutused kuni Kr. 3. poole binnaga. Kuulutuste koba valikut ei kindlustate. Kuulutusi võetakse vastu lebe jooksvasse numbrisse igapäev kl , t laupäeval kl. 10-ni. tarvitamata jäänud käsikirja alal ei hoita. Need saadetakse tagasi, kai vastav postmark on lisatud. Nr. 2Z5 Cnupncn>nl, 4 septembril XXXII aastakäik niis lill EE TU? * I,eoses pannakse eriti rõhku sellele, et kõigile I AVA käsitleks tänapäeva arstiteaduse alusel»aam«i E W 9 1 oleksid kättesaadavad tänapäeval jm- I selgelt, lühidalt ja asjalikult ning kõiki küsi- mese heakäekäigus suurt ja määravat täht- I musi haaravalt tervise ohtusid, tervist säili- mm mm mmmmm sust omavad tervislikud küsimused, kuna tavaid elutingimusi, haigusi ja neist hoidumist V nende tundmisel on igal inimesel võimalik ning ravi, ühe sõnaga, kõike seda, mis IH hoiduda paljudest haigustest ja terviseriketest. I I tervishoiu alal on ppaktilisalt kasulik. tfrvisf f&qir& amatm»»(,brimmtniti * n..., f, ü HbHHH mm WBhV iukv KAMUAAMAI" on hadavajalik tar H Selle tuhiku kõrvaldamiseks ilmub Eesti IH HHHBH Hl vihl mv HB HBBHBe beteos igas perekonnas, koolis, raamatu- I Tervishoiu Muuseumi väljaandel kogus jne. I I I TERVISE KÄSIRAAMATU TERVISE KÄSIRAAMATU TERVISE KÄSIRAAMAT Soo^H eli^e*elliiaile I ilmub KUHI lo- QGIS. s* a. väljaandmist juhib redaktsioonitoimkond, kuhu kuuluvad: sisust võib lühidalt nimetada: Terviseõpetuse alused ja»«!» «rm ",... Vp 9A r Mi. \ I Eesti Tervishoiu Muuseumi juhataja dr. V. SUMBERG; ülesanded. Inimese keha ehitus ja talitus..tervisi. kahjus- 12 VIHUS suures formaadis ja heal paberil. Iga l%r. (kohemaksetavas rahas). H Tartu Ülikooli eradotsent, Tartu linna tervishoiuarst dr. vihk sisaldab "140 SHIt, teksti ja lisaks hulga värvi-.(tasudes tellimise, jndmiselj ja med. S. LIND ja Tartu ülikooli eradotsent, sisehaiguste hoid. Vaimutervishoid. Alkohol ja teised nautimismürgid. trükis ja ühevärvilisi pilte ning pilditahvleid kriitpaberil. eriarst dr. med. H. NORMANN. Peale nende töötavad Raseduse ja ema tervishoid. Imiku tervishoid. Väikelapse Kokku moodustab teos Kl% 32«(tasudes tellimise andmisel Kr ja -Tervise Käsiraamatu- toestamisel kaasa Tartu ülikooli Z S ur köidet. I H arsti- ja loomaarstiteaduskonna õppejõud, instituutide ja Haigepõetamine. Koduapteek. Üldine haigusõpetus. Haigu Pärast valmimist on teose binnaks 42* H H kliinikute juhatajad, nende assistendid, paljud suurte koge- se(j ja nende ravi. Kasvajad. Haigusidude ja kahjulikkude Esimene vihk ilmub a. jaanuaris. Kogu teos viiakse Kõik, kes tellivad «Tervise Käsiraamatu" kohamakse- H I mustega eriarstid ja eriteadlased. Üldse on teosel putukate hävitamine. Kutse- ja tööstustervishoid. Õnnetus- lop«ie 2 aasta kestel. tavas rahas, saavad tasuta kuukirja «Tervise" aastaks. I ai. 60 k».ihh..., - hoidumine-esmas3b- "UravL Ühiskonna te" Teose saatekulud kannab talitus. Põd *v" Kindra' I I EESTI TERVISHOIU MUUSEUM, TARTUS, KINDRAL PÕDRA 32. TEL I ÜKSIKASJALIK TUTVUMISMATER JAL EESTI TERVISHOIU MUUSEUMIST TASUTA SAADAVAL. 1 M&liaiSsilfiHSaaMiiaaSSSsSsiM PcirtAUaH je suuri ftähle... r - Piki Aafrika rannikut laevad ootasid pimedaid UflftSW5v nev a 9 suuri lame,,,> - Öid ja vange sisemaalt. Viimne orjadeiaev... V7i V - jticas M 1. «rto&lv* nvt n -v.,-t- ' li!v: l Ü r-ri Kuuldakse pauke... Orjadeiaev põleb... Inglise W r;- lr II*UV! \8. A M šk> Ü* s '..IpP^-pPP " ymu Meeskond hakkab mässama... Saat- V' tr,.6b., e tir\\\«i ivltttp ii. ke päästepaadid... Tooge siia ankrukett... Nad lm- H \\ooa)a^im vow MMMFWM.?-/ ;-"-5 Inktsid i!äm' Sis# *" i.. ELISABETH ALLAN i.a a,3<iae, mafecle rtnlla I HÜVITAV LISAEESKAVAI I end Grand-Marlnn" <npu\js\»" I Selle filmi lavastus maksis miljoneid dolla- M nmmmmammmmmm V Need nimed kindlustavad talle vaatamisvflarse eeskava I fxid. Seda melsleheost fllmill kaks aastat. I Seansslda algus 1517 I 9 I puhap I 8 EIOH 1 f Esietenduseks käesoleva hooaja esimesi suurfilme! Soo eeskava meeldib eranditult kõigile*. I I,,. *r Kõik uus omapärane miljöö, uued tantsud, uued i';, uu Pr. laulud. Uued Shirley teravmeelsused ja naljad. W AL)&.-z... m ö. «ln«b-sääraseila { / : v/i. /,!v" i ; ;r,'t l L-. - ';/) '*/t/ix-vi -rri ZW M A?. k,-jj nagu teda veel MÄ t-.j r.i' ' "r.-'- :; ; ~ ~. _..., W %{, ; ly? ij.j n-:jit W W»MKiM Mj,'ffil?t kunagi pole näh- w M M,p..., p..s iaiv; y. ÄrP > jj. ÜUBIM,Fox naijsjafmgvaalje ja lisafilm. hss WSL^'L L-u. tud filmis ' Pj; p ap. P.- P' rr.. ' W occ fitm on fäile fcinofcülastajaile maeidioaäs üllatuseks. Seansside algus K»»«a<a>ud kl- 11 W, Armastus karo im«aaa«- 11 Karin Hardt 11Q8^, maaral vähendada vaatajale narvlpi^ * Telefon Aa RATN E Ry Narva mnt. 71, soovitab rikkalikus valikus kodu- ja välismaal töödeldud I SUURIM KARUSNAHALADU kvaliteet-karusnahku Müük suurel ja väikesel arvul, mõõdukate hindadega. Oma parkimise ja värvimise tööstus eriteadlaste juhtimisel. «ü Kino SKANDIA Laupäevast I Grandioosne suurfilm saksa kee.es. Publiku lemmikud Merle Oberon ja Leslie Howard esinevad uusimas meisterteoses:.tulipunane iili". itohaakl Viimased päevad! ~ pjffo A lnov oma esimeses Tartu mnt. 4, tel ALL d jl A LI Cl A prantsuse suurfilmis Cnne meloodia" Filmi muusikaline saade Pariisi National ooperi suurorkestrilt ja Zarou mustlasorkestrilt Põnev ja haarav suurfilm prantsuse suure revolutsiooni ajast, tulvil seiklusi ja rüütellikkust. Paruness Orczy kuulsa romaani «Punane Pimpernell» järgi. Lisaks: HUVITAVAD LÜHIFILMID. Kassa av. ärip. kell 5, pühap, kell y23. KINOTEATER ANNY ONDRA oma parimas ülilõbusas suurfilmis SKALA" «NOOR KRAHW". Wahriku tän. 8 II Muusikaline lisapala, e HIV kkl 14 Wlimaseid päewi 1 Grandioosne suurfim! Gary Cooper ja..saturn IE,,HÄIRE LÄÄNES*'. " Hümn kangeslaslikkusele ja sõprusele! SAALI 2 II Huwitaw lisapala. ffüfiapäei)šf Parim wäljasõidurestoran Kino KUN GLA" Pärnu m. 41. Algus kell 5, pühap. kell 1. 6arj Cooper..HIINA KULD" oma ajakohases suurfilmis ff " Kaastegevad AKIM TAMIROFF ja MADELAINE CARROLL. Põnevaim ja meeliköitvaim sensatsioon» film, järjest tõusev põnevus l Iga stseen kisub teid kaasa. II VÄRVIKÜLLANE MEELEOLURIKAS VALITUD LISAEESKAVA. John Sjöstrand Marga Sjöstrand sünd. Koljo Augustis Stokholm. Tallinn. ketta 11-2 ja firlp. tz. 9-5 /o joaf e f j ee Sarikas 3F uninga 1. Tammemüe asetseb looduslikult ilusa metsa serwaljõe läheduses. Hea juure pääsutee Männiku kaudu. Telefon /23 d. Vi." ***. «M.M <tfe '-tete Ld fo'<? ftisjvä jm 'iäsieffi fe W s:ijäfiv.j M M ';v" ;. " '.v,!>.' ;" ~ ;. j g.: (:,!.; \_.. g lgg Kasutage huvlronge, puhapäevapileteid a äripäevadel 20-protsendlllst näituse-hinnaalandust. i>..-

2 2 Nr. 23D NSewa l e h k Laupiiewal, 4. septembril 1937 Riigiwanem asus riigihoidja-ametisse Poliidin39CiG BBQDBBH9 W *0 Vw 11" 'fli I Avatud ettetellimine 2. valikule: J. ANKER LARSEN: MARIA JA MARTA KNUT HAMSUN: VIIMNE PEATÜKK, Taani keelest tõlkinud A. Antik. Norra keelest tõlkinud E. Raudsepp. See romaan on nagu legend, kuid siiski teos Hamsuni kangelased on rikkad seesmiselt tulvil meieaja realismi; see on romaan, miile elult, nende armastus on ürgjõuline, rahutu, täiuseni, jõuni, kunstini ja mille ehituseni küü- katkendlik, tihti täis meeletusi. Nad on osake nivid vähesed." (O. Hcnschelc.) vb simalut JOHAN BOJER: UUS TEMPEL. SELMA L AGERLÖF: CHARLOTTE LÖWEN- Norra keelest tõlkinud A. Hank o. See Bojeri romaan ei haara lugejat mingi SKÖLD; erakordse sündmustikuga vaid selle suure aru- Rootsi keelest tõlkinud A. Hanko. saamisega, millega autor eeb oma romaani tuge- s mcisterteos mil e eest Lagerlöfite teed elavaiks ja nende tegutsemise ning meele-,k' ida ud aatama Nobeli auhind, kui ta olud arusaadavaks. sellega poleks juba varem kroonitud." GUNNAR GUNNARSSON: ÕNDSAD ON ( P. Lloyd".) LIHTSAMEELSED. F. E. SILLANPÄÄ; MEHE TEE. Taani keelest tõlkinud A. Antik. Soome keelest tõlkinud M. Lepik. See romaan on islandi kirjaniku Gunnarssoni Si!lanpää on jällegi üllatanud romaaniga, rikkalikust romaanitoodangust sügavmõttelisem mis tervikuna tahendab otsest võitu autorile ja ja parimaid, mida kirjandusloolased õigusega meie rahvuskirjandusele." nimetavad kirjaniku meisterteoseks. (A. Kivimaa.) 6tteiel>'iaile soodustatud hind Kr brožeeritutt Osakaupa tasudes: Kr. 3. tellimisel ja ülejäänud osa enne raamatute välja saatmist, kuid hiljemalt 31. dets a. Kalingurköites (punane, pruun, rohe line, sinine) kogu komplekt Kr Saatekulud kannab tellija: Kr brošeeritud ja Kr köites eksemplaride eest liht ristpaelasaadetistena. Tel 'imishind maksta Eesti Kirjastuse Kooperatiivi posti jooksv. arvele nr Tel limisi võetakse vastu ka raamatukauplustes ja kirjastuse büroos Tartus. Oktoobris ilmudes on PR 2. valiku hind vähemalt Kr. 10. kallim. EESTI KIRJASTUSE KOOPERATIIV Tartus, Rüütli tän. nr. 4. Kirin Itlflrs44 Kunstiline suurfilm Aino,» DUlinlr in famn j AP i" Väljapaistev helifilm Agnes Gilnl- Hospidali tän. 2-a. " 11 litt IV Jcl Lülile* 11 ci il heri samanimelise romaani järgi Alg. ärip. kl. 5, pühap.ki.2. 2), Ungari rapsoodia". Huvitav kontserifilm. 3). Eesti Kultuurfilm A-s. Frankonia peakontor asub nüüd Narva mnt. 13, tel , Samas asuvad ka A-s. Frankonia töökojad ja klaasiladu, telefon ja '^0V TALLINN, HARJU 46. Mootorjalgrataste hinnad alates Kr Ho mootoriga 110 mootorid alates Kr V 1 R U KOHVIK I õhtuti kella!/26 peale I TANTS I, määgivad IFOUR SWINGERS I Kella V2IO peale I meeleolu muusika. PANCING^I GLORIA I < sta & Jtick I Inge Põder Alja Nikolaeva. saalis ja baaris. Jftiktos Sorsy B 19! m sifktasutis..jföpodroom". Tallinna Hipodroomil Paldiski mnt. 50. Telef. 435*06. tahlri pühapäeval, 5. septembril kell 2 lõunal EINELAUD MUUSIKA. Pääsmed 2 kr 1 kr. ja 50 s. DELFIN KELLAD elegantsed, kättesaadavad õige käik Estonia Valge Saal Hinnad, Igal õhtul esineb esimest korda Talliunaa võrratu tantsupaar Gladys ja Kussarov Tuleval kuul Savoy-Hotel London Punases saalis uus meele oluorkester kl. y3l öösel. Wabarüg! walitsuse koosolekul 3. sept. s. a. kell riigiwanem Konstantin Päts kirjuta? alla järgnewale aktile: Riigihoidja käskkiri nr. 1. Täna, 3. septembril 1937, on Riigi Teatajas nr. 71 awaldatud Rahwuskogu poolt wastn wõetud ja Riigiwanema ' poolt wäljakuulutatud Eesti Wabariigi Põhiseadus ja üleminekuaja seadus. See Riigi Teataja number on saadud Riigi kantseleis 3. septembril 1937 kell Üleminekuaja seaduse 3 alusel olen asunud Riigihoidja ametisse 3. septembril 1937 kell " Wltziize erakorraline koojolek riigihoidja juhatusel Täna kell 11 e. l. algas wab. walitsuse era«korraline koosolek riigihoidja juhatusel. Koosale ku päewakorras on muu hulgas walitfemife korral damisc küsimusi ühenduses riigihoidja ametisse astumisega. Kas sel koosolekul tuli päewakorda ka uue põllutõõministri A. Tupitsa ametisse nimetamine riigi metsatööstuse juhatajaks wali tud N. Taltsi asemele, ei selgunud toimetuse töö lõpuks, millal walitsuse koosolek weel kestis edasi. Eesti kaitseliidu ülem Riias Riia (ETA) EeSti kaitseliidu üfcm Nndral OraSmaa saabus eile leiw. Lepa saatel Riiga, vt külas tada Läti kaitseliitu. Waksalis olid külalisi terwitamas Läti kaitseliidu iilem kolonel Praula ja teised juh tiivad kaitseliidu tegelased. Parast saabumist kindral OraS maa tegi wisiidid Läti sõjaministrile kindral Balodisele, awalike asjade ministrile Behrsinschile ja wägede juha» tajale kindral Berkisele. Seejarele kindral OraSmaa külastas Wennaskalmistut. Awalike asjade minister Bchrsinsch korraldas Eesti külalise au?s eine hotell Roomas. Kell 17 sõideti Bauskasse. Teel sinna tut ivuti Kegumsi jõujaama ehitustöödega ja Baldone fupel kohaga. Täna kindral OraSmaa külastab Kemerit ja Riia randa. Homme ta sõidab Miitawisse, ot külastada Demgallia näitust. Sama päewa õhtul kindral OraS maa sõidab Liibawisse. kuhu ta jääb kuni esmaspäewani. Teisipäewal kindral OraSmaa sõidab Riia kaudu tagasi kodumaale. Triiviv laev merel Eile nähti Pakri saare läheduses merel trii wimas tundmata laewa. Kuna see aga ei annud mingit hädasignaali ja warzti oma jõul sõitis edasi, arwatäffe, et oli tegemist masmarmega, mis merel parandati. Juutiiusülifeõ sõsawäelased wabastatakse nende pühadeks teenistuse kohustest Juudi ülemrabi A. Gomeri isikliku paiwe peale söjawägede ülemjuhataja ja sõjaminister lubasid wadas tada teenistuskohuste täitmisest juudiusulist sõdureid nende usukommete täitmiseks eelseiswatel juudi püha del: uuel-aastal 3. sept. kell 15 kuni 7. sept. kell 21; äralepitamisepäewal 14. sept. kell 12 kuni 15. sept. kell 23; lehtmajadepühadel 19. sept kell 15 kuni 21. sept. kell 21 ja 26. sept. kell 15 kuni 28. sept. kell 21. Leningradis vangistati inglane Teda süüdistatakse salakuula mises London, (ETA) (DNB)..Daily Te. legrüphi" teatel Moskwast, olswat keegi 26-aas tane inglane Robert Bell möödunud teisiipäewal Nõlckogude salapolitsei poolt Leningradis- wangis. tatud. Teda süüdistatawat salakuulamises. Briti suursaatkond Moskvas olevat Nõukogude ivöimu dc juures astunud energilist sanune täie selguse saamiseks selles asjas. Bell oli kuni tänawu juu likuuni ametis ühes Lenmgradi telesoni- ja tele graafiaparaatide wabrikus. Pärast 71/2-aastast tegötvust ta wallandati Briti kodakondsusse kuulu mise pärast. Mõni tund enne Belli wangistamist olewat sama wabriku kiinune amewikku sõjakohtu poolt surma mõistetud ja maha lastud. Horthy sõitis Itaaliasse Genf, (ETA) Ungari riigihoidja Horthy lahkus täna ennelõunat Helweetstast, et sõita Itaaliasse. Mussotim Saksa sõjawäe manõöwritele Berliin, (Ml) (Havis) Scrksa mnälizest rürgkmmist seletatakse, st oma külas, käigu ajal Saksamaal Mussülmi wötaö arvata» wasti osa ka suurtest Saksa sõjawäe manööwreist. Pärast manööwroid Mussoliui tnlewat ka Aer liini. Mussoliui külaskäigukawa ei ale weel lõp. likirlt koostatud. Marokos seati rahu jalule Pariis, (ETA) Meknes'is (Marokos) on rahu jälle jalule seatud. Ka mujal Marokos oli tarvitusele ivõetnd julgeolokuabinõusid, kuid kuskil ei ole rikutud rahu ja korda. Ametlike tea dete järele ou eilseis rahutusis Meknesis surun saanud kiumne pürisinaalast. Haawata on saa und 16 sõdurit, kolm Politseinikku ja 25 päris* maalast. Politsei on waugistanud 29 isikut. Mc!«nesis on kauplused uuesti awatud. RESTORAN «PASSAAZ" SAÜNA TÄN. 1 g 5 Ütal saališ täqageet peale 3 muusika! w härra Suitsru juhatusel. 5 Sissekäik ka passaaži õuelt. 8 * Soe baar all <a ülal. Telefon Riigihoidja käskkiri nr. 1 Riigihoidja K. Päts kirjutab alla oma esimesele käskkirjale. Wab. walitsuse koosolek, kus riigihoidja kirjutas alla esimesele käskkirjale. Keskel istub riigihoidja K. Päts, tema paremal käel sõjmväg. ülemjuhataja kindr..lw. J. Laidoner, riigihoidjast wasa. kul svsemin. K. Eenpalu, tvälismin. Fr. Akel, majandnsmin. K. Selter ja haridusmin. A. Jaaks on. Riigihoidja wastas istub riigisekr. K. Terras. Taga paremal istuwad (wasakult arwates): riigikontrollör K. Soonb e r g, sotsiaalmin. O. Kas k, kohtumin. J. Müller, teede, min. N. W iitak ja sõjmniu. P.Lill. Puudtlb põllutöömin. N. Talts, kes praegu wiibib wälismaal. Põltsamaal peteti wälja mootorratas Pöltsauraal ja selle mnbcuses õuna ostjana temisew Joosep Tonmsson awaldas krüni naälpolitseile. et tema on langenud pettuse ohwriks. Tomasson oli aimud oma sõiduki, mis kandis registree rimismärki E-4. kasutada üheks sõiduks kellelegi Hans Äeimalile. Wiimane jäi aga mootorrattaga kadunuks ning omanik on tema tagajijõudmist oodanud asjatult kolm nädalat. Ka Reimal. keda kahjukannataja süüdistab pettuses, an õunaostja. Joosep Tomasson on pärit Norivast. Ta hindab oma kahju 600 kroonile. Talupidaja õnnetu surm kiwi lõhkumisel Juuru walla Jaluse kulas sai kiwilöhkumisel õnne tut surma Kuusiku talu omauik 29-a. Oskar jt cl m - saar. Atces leiti neljapäcwa lõuna paigu oma talu põllult täiesti Purnstatuua. Arvatumast! enneaegselt lõhkenud laeng oli Kelmsaarel rebinud ära mõlemad jalad ja Parema käe. Täiesti lömastatud oli ka mehe rind. Kelmsaar oli abielns. Lapsi tal aga ei olnud. Asuti Wirtsu sadama süwen damisele Kuna süwendustäöd Orjaku ja Wirtsu sadamas an lõppenud, siis asus süwendaia nüüd tsäls Wirtsu südamae. Nimelt ei pääsnud seal jäämurdja oüri Wilms", mis kemadel ja sügisel saartega peab ühen. dpst, silda. Seetõttu alt raskusi reisijate ja kauba maha» ning pealelaadimtsega. Virtsust tuuakse süwendaia Tallinna, kus ta weel käesolewal sügisel rakendatakse tööle miinisadamas. Rahutused PalestiinaS Jernus a l c m, (ETA) (Reuter) Võimud on wõtnud tarvitusele waljusid abinõusid cdaspidiste wa hejuhtumite wältimiseks. Hulk juute ja araablasi on wöetud wabi alla. Viimastes rahutustcs on üldse fur ma saanud üheksa araablast ja kolm juuti. 585 üliõpilast eksamitules Wälja peab langema 93. Võistluseksamite tulemused selguwad 19. septembriks Praegu Käiwad ülikoolis kõigis teaduskon dades kibedalt wõistluseksamid. Kirjalikud ek samid on kõigis teaduskondades juba läbi, nüüd aga käiwad eksamid teises aines, milles kontrol litakse sisseastujate teadmisi suuliselt. Wiima sena toimus kirjalik eksam reedel astiteadus konnas ja selle juure kuuluwates rohuteaduse ja kehalise kaswatuse osakonnas. Arstiteaduskonda oli eksamile ilmunud 74 sisseastuda soowijast 69, nii et 19 peab sea! ukse taha jääma. Rohu teaduseosakonnas oli 53-st sisseastuda soowijast eksamile ilmunud 50, kusjuures on norm üle tatud 20 inimese wörra. Kehalise kaswatuse osakonda oli liufl soowiawaldusi esitatud 19 Soowiawalduse esitanud olid ka kõik eksamile ilmunud. Et sellesse osakonda saadakse wastu wõtta ainult 12, siis tuleb 7 isikul wälja lan geda. Võistlustöö teemad anti kõigile ühised ja nimelt:..kliima mõju rahwaste iseloomu arenemisse", wöi jälle..inimese kehakate ja millest seda saadakse?" Praegu on eksamitules kõigis teaduskonnis kokku 383 üliõpilast, kelledest peab wälja lan gema 93. Kunas eksami tulemuste selgitamise ja wüljaarwestamisega lõpule jõutakse, ei ole praegu täiesti teada. Arwatawasti selguwad tulemused kõigis teaduskonda des juba 10. septembriks. Muidugi nõuab wöist luseksamite tulemuste selgitamine kõige rohkem aega õigusteaduskonnas ja majandusteaduse osakonnas, kus eksamikomisjoni liikmetel tuleb läbi lugeda üle 150 kirjaliku töö ning samuti wõtab aega ka säärase suure arwu inimeste ek samineerimine suuliselt. Kõige warem selguwad wõistluseksami tulemused usuteaduskonnas ja arwatawasti ka kehalise kaswatuse osakonnas. Võistluseksamite tulemused pannakse ülikooli walitsuse poolt wälja wastawasse witriini. On iseenesest möistetaw, et wüistluseksamite tulemusi oodatakse eksamilolnute poolt suure hu wiga, kuna kõik tahawad ju oma saatust teada saada. Karjaost Wenele areneb edukalt 29. augustil WaLgamaal alanud tarjalt avaneb ränatvu edukamalt muäusajlt. Loomi tuucckse kokku roh kesti. Amsla rajeo-ms, kus karjaost lõppes nelsapaewal, osteti 95 karilõoma. Dcrna otgas kavjaost Helme ümö mskdimas, kus see kestab 5 päetva. Kavantirn AntSlas oa sept. sa Tüvwas sept. Loomi o Soetakse ka kavaniimipseevadel. Äöülgamaalt ostetakse peagu sranditm vunasttõuzu karj>a, kuna see ou seal domineeviw. KesKnine hind mis karilooinadest makstakse, on 180 kr. ühest pelist Antsla rajoonis ostjad pakkusid 1000 kr., kuid omanik pidns seda hinda tveelgi madalaks. Rootsi relwastub - t okholm, (ETA) (TNB) Rootsi telc graanagcntuuri teatel esitas merciväc asjatundjate komisjon täna walitsnsclc aruande unte sõjalarwade ehi tamisc kohta. Tellc järele tuleb a. ehitusele tu soomuslnewa. 4 torpecdopaati. 3 rannakaitse allweclaewa ja 1 allmcelacwadc saatclaew. Koit nimetatud lacmad ehitatakse Rootsi konstruktorite Poolt. 12 kiirpaati tellitakse wäüsmaalt. EhituSknlu -9d hinnatakse 180 miljonile kroonile. Uute laewade ehi tamme olcwat hädawajaline. kuna tn sõjalaewu on juba tnlewal ansta! wananenud. Edasi teeb komis, zon ettepaneku wccl kahe miiniristlcja ehitamiseks. Ko misjoni arwatcs tuleks tulcmikus määrata Rootsi lääne, ranniku kaitseks 2 ristlejat, mõned miiniristlcjad, tor pcedopaate ja allmeelaewu. Danzigis keelati Poola leht W-rSs-wi, Z. g. («2l) P-ol» ejo. lehe sissetoomine ja lcwitaminc Tanzigi torri tooriumil on keelatud 6 kuuls. Mainitud leht oli hil juti awaldanud artikli Poola-Tanzigi koolitüli kohta. Leht kirjutas muuseas: Tõusikud, kes walitsewad waba. linna za kelle eesotsas on Tanzigi linnapea, kes nime tah ennast uhkelt senati esimeheks, näewad warsti et Poola wötab kinda käest, sest on aeg sundida danzia last sõnakuulmisele ja anda neile õpetust, mida nad maletawad kaua. Poolal on Tanzigi suhtes erilised õigused, kuna «aksamaal on ainult samad õigused, kui igal teisel suurriigil. ' '

3 ' ' '... '. " 11 '. 7 ". > ' 'JV'- '»5'' i.* '., -v..:., '..V" w. ' ; ot-r, v.-.u { ;: }. -*>? r-' >r!* 1 -V-< <>' : ' ' V' ''! ' '... > '. V..... ' V : ' 7 7. ". '.'.vv- ' c' ' : '.7W"- \ : /. ; ' 7 ' 7 ' /.... ; >. '.. '.. 7.y ; f; 7,777:77 7 i 7- : : ' - '. ; : 7/ '.. -7:; 77 : : 7- ' '.... ' ' -.. ' ' '. / -./. -. ' - >- - ' >. - :,. - 7,.... j.. I t >4 *, ' " '. ;/, " i'.'; - j "'V '.'Ü' - ' >'! ;7> ' w... ' 1 ' ', r.; ;!.. " :»-7.; '/ Päevalehe" fotomontaash 1 Šokolaadivabriku Kave" nägus paviljon lehvivate lippudega ja osa väljapanekuist paviljonis. 2. Eesti tarvitajate keskühisuse ETK paviljon, uudistooted malmivalu alal ja kosmeetikatarbed. 3 Tartu linnapea kindral A. Tõnisson näitust avamas. 4. Talumehele seletatakse kartulimasina omadusi a.-s. Franz Krulli" väljapanekute juures. 5. Kakao-, šbkolandi- ja kompvekitehase a.-s. A. Brandmanni kiosk ja kaup, mis hinnatud Grand Prix' ga". 6. Ford"- autode esindaja A. Rosenvald ja Ko pavil jon ja moodsad Ford"-autod ja Fordson"-traktorid. 7- Aukülalised näituse ava misel. 8- Šokolaadi- ja biskviidivabriku a.-s. Ginovker ja Ko paviljon. 9- RET raadioaparaatide kogu näitusel. 10. Tubakatehas Laferme'i" paviljon. 11 Eesti Lihaekspordi" paviljon.

4 4 Nr. 389 Pnewa l eh t Lanpäcwal, 4. septembril 1937 Valencia, (ETA) (Havas) Antetfi kutt teatatakse, et Aragoonia fwndil Puebla dc Albortoni sektoris walitsuswäed on edasi tungi nud. Ka Mediana sektoris walitsuswäed on edasi wnginud, waatamata walitsuswastaste tugewalc wastupannle. Walitsuswäed on wallutanud Bolchite. Wõitlused tänawail on keswud kogu päsva, sest iga maja tuli iwkutt wallutada. Wa litsuszvägedele on saagiks langenud hulk sõjama terjali. 399 walitsuswastast on wangi Wõewd. Walitsuswäed on tänawailt leidnud umbes 1500 walitsuswastaste laipa. Pärastlõunat Belchite on suudetud täielikult wallutada. Valencia, (ETA) (Havas) Teata takse, et Posoblancost edelapoo! walitsuswäed on eile Penarroyale lähenenud kuni wiie kilomeetri ui. Walitsuswäed on wallutanud mitu tähtjat stra teegilist punkti. Selles sektoris walitsus e suur tiikiwägi on lasknud ttle 4999 nmrsu. Pommita mise tagajärjel on tekkinud Pueblo Nuevos mitu tulekahju. Walitsuswastased olid sunnitud loowu tama oma kasvikud walitsuswägedele. Tsiwiilela nikud on lahkumas Pueblo Nuevost. Wihased wõitlused on sattumas. Aragoonia rindel walitsuswä gede pealetung seisma pandud Sarag o s s a, (ETA) (Reuter) Wa litsuswastaste peakorterist teatatakse, et walitsus wägede üldine pealetung Aragoonia frondil, mille eesmärgiks oli Saragossa «vallutamine wastuta suks Santanderi langemise eest, on pärast enam kui nädal aega kestnud «võitlusi ebaõnnestunud. Walitsuswastased wõiwat lahingute tulemustega rahule jääda, sest walitsuswäed olewat 49 iniili pikkusel frondil tulle saatnud walitud meest. Tähendatakse, et walitsusivastaste poolt täna sooritatud wasturünnakuga olewat walitsus wägede pealetung lõplikult seisnm pandud. Salam a n c a, (ETA) (DNB) Walitsus waäaste peakorterist teatatakse, et põhjafrondil operee riw Navarra «vabatahtlike brigaad on umrsfiuud sisse Potesiösc, mis asetseb 35 km rannikust lõunapool ja on mõningad kilomeetrid Astuuria prowintsi piirist idapool. Potcs oli wiimanc suurem koht Santanderi prowintsis, mis oli weel walitsuswägede «võimuses. Walitsuswäed tungisid edasi Kvlchite langes wamsnswiigede kätte Francolased kaotasid tänawwõitlustes 1500 meest Nõntakse Astuuria alistumist Sevilla, (ETA) (DNB) Nindral Queipo de Llano teatas oma reedeses raadiokõnes, cl walitsus wastaste «väejuhataja põhjafrondil kindral Solchaga olewat walitsusiviigcdc «võimudele Astuurias esinenud ultimaatumiga Astuuria Prowintsi seni «veel «valluta mata osade ja Gijoni sadama koheseks üleandmiseks «valitsuswastastclc. Äsiöucd Balencia «valitsuse saadikud olewat kindral Solchagaga astunud ühcudussc, et pidada läbirääkimisi Astuuria üleandmise kohta. Tabati rahwakohtn csimecs Santandcr, J. 9. (ETA (DNB) Politsei on eile Santanderi lähedal «vangistanud marksistide juhi Ricardo Alvarezi, kes walitsuswägede wõimulolckn ajal Santanderi prowintsis oli olnud rahwakohiu esimeheks. ilmus müügile huvitav žurnaalleht Nicardo Aluarcz on alla kirjutanud rohkem kui 1509 surmaotsusele parempoolsete isikute kohta. Warustati laew tankide ja len nutile laadungiga Pariis, (ETA) (Hcwas) Umbes fiiutitc päema eest jõudis Odessast tulles Bone'i sadmnasse Hispaania lualitsuswägede aurik Man Negro", kes jäi siia ootama Valencia lvalitsust korraldusi. Laewa kapten, kasutades aega, mil pool meeskonnast wiibis maal, wõttis pardale walitsnswastaste poolchoidjaid. Laew hiiwas ankrlt ja kadus Sardiinia suunas. Laewal' oli tankide ja lennukite laadung. I Huvitavamaks muudetud sisus palju H Jgr I paeluvat H filmi, teatri, moe, spordi I reedel. Mind lo s. I j. m aladelt. H I, Paralleel-klasse ja uusi eragümnaasiume Juudid ja Põltsamaa said eragümnaasiumi CHIfcI wabariigi walitsuse koosolekul ritnhuoitcut kir jutas alla otsusele, mille järele keskkoolide seaduse 88 < la 9 põhjal awatakse 1997/38. kooliaastaks, armatcs 1. augustist 1937., allpoolnimctatud keskkoolides järgmised paralleelklassid, mõttes ueudc paralleelklasside õppejõu dudc palgad riigi kanda õppejõudude tasude seadustes ettenähtud ulatuses: Tallinna I Gustaw-Adolfi rcalkoolis üks I varal cclklass. Tallinna 111 rcalkoolis uks I Parallcclklass jn Liirnu II progümnaasiumis uks 111 parallcclklass. Sama otsusega nwatalsc 1937/38. kooliaastaks, ar uates 1. augustist 1937, ka Walga progiimitansiumi üks l pnralleclklass, jättes selle Paralleelklassi ülalpidamise ulud täielikult kovliükalpidaja kanda. Sama kuupäetva otsusega awatakse, armatcs 1. au lustist s. a., eraõppeasutuste seaduse muutmise seaduse 8 12 p. 1. põhjal omawalitsnsnsutustc poolt ülalpcctawatc eragiiutnaasiumidcna Juudi wähcmusrahwusc kultuur «valitsuse poolt ülalpeetnw «Tallinna Juudi cragümnaa sium" ja Põltsamaa linna poolt ülalpcctaw Põltsmaa cragümuaasium". Nendes mõlemates eragümnaasiumi dcs lubatakse awadn alatc.z 1. augustist üks I klass, 1. augustist üks II klass jn 1. augustist üks 111 klass. Jäneda PõllutõökcskkooliS awatakse 1937/38. kooli aastaks. arwates 1. septembrist 1937, I parallcclklass, 1938/39. kooliaastaks II parallcclklass ja 1939/40. kooliaastaks 111 parallcclklass, wõttes nende klasside õppejõudude palgad wastawalt õppejõudude tasude sea dustele riigi kanda Parallelklasside awamise põhjustas käesolewa aasta kewadel tekkinud erakordselt suur tung, nõnda, et 124 soowijast pidi ukse taha jaama 84, sest wastu saadi wõt ta I klassi ainult 40 õpilast. Karjatalitajate-kool Waekülla Riigiwanema otsusega 3. skp. asutatakse Waeküla põllutöökooli (Töõjuhatajatekooli) juure üheaastase õp peajaga riigi poolt ülalpcetaw Waeküla karjatalitajate kool, artvates 1. oktoobrist a. Haridusmittistceriumi sellekohases ettepanekus kooli asutamise kohta öeldakse muuseas: Eesti pawiljonis Pariisis Arcncm Eesti karjamajandus rohkem õppinud töölisi, tegelikke karjatalitajaid. Senti on was tatvaid tööjõude cttctvalmistanud kaks karjatalitajate kooli WäimelaS ja PurilaS. kus kumbki keskmiselt on wälja lasknud aastas 1" 15 lõpetajat keega kokku õppinud karjatalitajat aastas. Scc arw on osu tuiiud mähescks ega suuda kaugeltki rahuldada nõudmm Olcmasolewad koolid ci suuda aga rohkem õpilasi wastu wõtta, kuna wajalise wilumusc andmiseks on tarwis suurt karja, keskmiselt B lo lehma õpilase kohta. Kuna õpilaste arm karjatalitajatckoolis et saa olla snur ja õppimine selles koolis kestab 1 aasta, siis on ots tarbekohane sääraseid koole asutada olcmasolcwate põl lunduskoolide juure, kus suurem kari olemas, nagu keda kogemused WäimelaS on tõendanud. Ka kooli kulud on suhteliselt sel juhul mähcmad, sest saab fira_ kasutada peale majapidamise, karja ja ruumide ka õppejõude. Muudatusi koolide klassi komplektides Riigivanema otsusega 3. sept. s. a., tema otsuse nr juunist osaliseks muutmiseks, avatakse: Petseri reaalkoolis, arvates 1. augustist üks klass, 1. augustist üks I ja II klass, 1. augus tist üks II ja üks 111 klass ning 1. augustist 1940 üks 111 klass. Tapa reaalkoolis, arvates 1. augustist üks I klass, 1. augustist üks II klass ja 1. augus tist 1939 üks 111 klass. Türi reaalkoolis, arvates 1. augustist 1937 uks I klass, 1. augustist üks II klass ja 1. augus tist 1939 üks 111 klass. Vändra reaalkoolis arvates 1. augustist üks I klass, 1. augustist üks II klass ja 1. augus tist üks 111 klass. Tõrva reaalkoolis arvates 1. augustist üks I klass, 1. augustist üks II klass ja 1. augustist üks 111 klass. ei ole enam tühjuse muljet Eesti osakonda täiendatakse weel njje witriiniga. Pawiljon alati külastajaid täis. Ostetakse ohtrasti kirjandust ja piltpostkaarte» Huwipunktiks põlewkiwi Saladuslikud allweepaadid Wahemeres Londoni ja Pariisi ajakirjandus süüdistab alvalikult Itaaliat Londonist teatatakse: ~Pahameel, mis siin valit seb,«saladuslike allveelaevade" rünnakute pärast Vahemeres Briti sõja- ja kaubalaevadele, on kirjel damatu. Kui Havockile" toimitud rünnaku järele kuuldusid ainult üksikud hääled, mis süüdistasid valitsust Inglise laevasõidule mitte kaitset andmises, siis PÄRAST WOODFORDI" PÕHJALASKMIST ON PAHAMEEL MUUTUNUD ÜLDISEKS. Vaatamata sellele, et Saksa ja Franco allikad lans seerivad jutte, nagu oleksid ründajaiks Valencia valitsuse või koguni Nõukogude allveelaevad, ei usu seda Inglismaal keegi. Inglise avalik arvamine, kellega valitsusel tuleb väga arvestada, nõuab nen de lubamatute mereröovlitegevuse juhtude otsusta vat selgitamist ja süüdlaste karistamist. Valitseb üldine veendumus, et kõik laevade põhjalaskmised ja kallaletungid on TOIMITUD ITAALIA ALLVEELAEVADE POOLT. Ka ei usuta siin, et sügavpommide abil oleks suudetud hävitada müniristleja..havocki" ründaja. Veepinnale ilmunud Õlilaigud võisid olla lastud allveelaeva poolt just meelega jälgijate eksiar vamisele viimiseks. Inglise ajalehed eranditult süüdistavad Itaaliat allveelaevade rünnakutes. Näidatakse, et need vahe juhtumid ähvardavad UUESTI MUUTA ITAALIA-INGLISE VAHE KORRA ÄÄRMUSENI TERAVAKS. Times" kirjutab: Ainuke õige tee niisuguste vahejuhtumite ' puhul on sundida ühel neist piraadiläevadest kiskuda eest maski, kuna saladuse Autasusid piimaühinguile P. K...Wõiekspordi" juhatus on otsustanud maksa erilist autasu nendele piimaühingutele, kes aitasid kaasa Berliini wõi wõistlnse kordamine kuks. Wärske wõi alal tuli Eesti Daani järele tei sele kohale, saawuiades 19,2 (Daani 19,4) punkti wõimalikust 20-st punktist. Ladu-wõi alal saawu tas Eesti neljanda koha 18,1 punktiga wõimali.kust 20-st punktist. Algab ringhäälingu saatejaama jõujaama proowimine Kuigi Ringhäälingu saatejäama jõujaam seisab juba mõnda aega tvadnimckt, pole jõujaamaga siiski pvoawi käike tehtud diiselmootori jahutuswee seadeldise puudu mise pärast, mis sein oli walrnimaia. Nüüd on aga jahutuswee seadeldise töödega jõutud lõpule, kuna ival minud on juba ka jahutuswee bassein ja maandatud Ivas katvad torustikud. Basseini täitmine tveega sünnib juba nende paewade sees. Tuletva nädala alul saabub kahale saksa firma montöör, kolle juhatusel tshatse jõu jaamaga proowrkäiku. ühel paetval wiibis masti otsas üks ehitajaid J. Rohtla. kes seal sooritas mõningaid IväAsemaid töid komisjoni poolt awastatud tehniliste puuduste kõrtval damiseks. Paar õhtut on saatomasti otsas põlenud ka punased äuled pvoowikatseks. Wargnsi Pealinnas Vase tüa. nr. 8 asetseva maja pööningult varas tati 900 kr. väärtuses riidekraami, mis kuulus Mi* ralda Karrole. Restoran Ästoria" riietehõiuruu raist varastati Leida Johansoni siidkleit 10 kr. väärtuses. Oskar Võsa korterist Raua t. nr. 93 varastati ülikond 35 kr. väärtuses. Jaan Lembalt varastati sadamatehastes puuri vänt 9 kr. 50 s. väär tuses ja Evald Valdnalt Magasin! tänaval autost sõiduki osi 3 kr. väärtuses, ühenduses viimase var gusega tabati Artur Vulfson, kes on vana ret sidivist ja kes paigutati vanglasse. Ränk liiklemisõnnetus Poolas WarSsaMl, tolhsioki lähedal jäi mnt*#* raudteerongi ette. Kahusa inimest said raskesti pss»o4«s» põhjustas tihe udu. paljastamine on hädavajaline. Kriipsutatakse veel alla, et EI VALENCIA EGA FRANCO VALITSUSTEL OLE SELLISEID ALLVEELAEVU, MIS OLEK SID VÕIMELISED NIISUGUSTEKS KAUGETEKS RÜNNAKUTEKS. Ärevus Londonis suurenes pärast seda, kui levis veel kontrollimata teade, et ka Kanaaria saarte juures olevat üks allveelaev rünnanud Inglise rist lejat Galatea'd". Üldiselt nõutakse valitsuselt otsustavaid samme. Daily Herald" toob intervjuu allveelaeva poolt põhja lastud Nõukogude auriku..timirjäsevi" kapteni Rinkupiga. kes on kõhklema tult teatanud, et ta laeva põhjalaskjaks oli Ita a -1i a allveelaev. See teade ainult kinnitas Londo nis juba levinud veenet, et Vahemeres piraaditse vad just Itaalia laevad. Edasi Londonis on levinud kuuldused ja neid kinnitab ka New York Herald" et Inglise sõjalaevad Vahemeres OLEVATKI JUBA ILMA SUUREMA LÄRMITA UPUTANUD MÕNED ALLVEELAEVAD. Esialgu admiratitect neid jutte eitab; kuid kinnitab, et sõjalaevadele on antud käsk ründavaid allvee laevu kohelda kogu. halastamatusega. _ Pariisi Excelsior" kirjutab: On ainult kaks võimalust: kas Itaalia andis oma allveelaevu Franco käsutusse, kes neile pani oma meeskonnad, või siis tegutsevad Itaalia allveelaevad ise Salamanca valit suse ülesandel. Esimesel juhul on rikutud Londonis sõlmitud mittevahelesegamise lepingut, teisel juhtu mil aga on rikutud rahvusvahelisi õigusnorme üldse." Riigikohus Adminiftratiiw-ojak. awalikul kohtuistungil 21. sept. on arutusele määratud järgmised toimetused: Wöisiku walkawalitsus, Ropka mallawanem Paul Luiga, Tori wallawalitsus, Pärnu linnawalitsus, Tallinna linna omawalltsus, Keila wallaomawalitjus. Edgar Lepp. Pärnu ai. maawalitsus, Olga Palm, Aleksander Wii das, pöllutöömtnieteerium, Walga ajut. maawalitsus. 24. sept.: Joosep Mällo, Marie Uulits, Pärnu linnawalitsus, Leena Hamburg. Rawila wallawalitsus. Tartu linnawalitsus, Karl Ehrenbufch, Nikolai Maa fik, Anna Tiesenhausen, Keina wallawalitsus, Uue- Wüidu wallaomawalitsus, Jüri Marksoo. 28. sept.: Hans-Heinrich Tiesenhausen, Aadu Palmer, Tartu linnawalitsus, Woldemar Oit, Zjliliza Woinow, Emilie ja Otto Leppikud, Tartu linnawalitsus, Anton Toh wer, Daniel Schultson, Ferdinand Warjc, Wöhmuta wallawalitsus, Hilda Pikas. Telegrammid teatawad Lissabon, (Jf)cmno) Lissabonist lahkumise! Tschehhoslowakkia saadik Fiedler seletas ajakirjanikele muuseas, et ta kahetseb, et ta peab Portugalist lahku ura. Ta lisas, et konflikt, mis uit tekkinud mõlema maa wahel, suudetakse kiiresti lahendada, mille järele ta ivöib tagasi pöörduda Portugali. Mitte wõileiwa Pärast Meie lehes 30. aug. ilmunud sõnum, et Berliinis olevat 8 kuuks mõistetud vangi üks isa selle eest. et ta vahetunni ajal köõlis püüdnud oma tütrele anda edasi võileiba, õli võetud ühest Pariisi lehest. Nagu Berliini lehtedest nähtub, seisis selle isa, Evald Spree, süü koguni selles, et ta kooli ruumes oli märatsenud, sinna pääsmiseks ronis üle 9 m kõrguse aia, haavas sõnade ja teoga õpetajaid ning rikkus avalikku ja kooli rahu. Loodetaw ilm p ihapäewal 5. septembril Kuni keskmise kiirusega muutliku sihiga tuuli. Wahelduwa rohkusega Pilwitus ja Hommikul pai guti udu. Kohati hoowihma. Temperatuur suu rema muutuseta. Me jõe tõmmatud tross Pidi uputama kaks naist Wchknaviva küla naistega juhtus Wtroja jõel õnne tus seenelt koju «sõidul. Naised olltd sõitnud pakiga piiriäärsesse metsa seenele. Tagasi jõuti õhtul pimedas. Wahepeal oli tõmmatud Me jõe palgiparwe tvoss. mida naised ei näinud. Dvass oli madalal ja kuna paa' liikus üsna kiirem alla iroolu, siis tross pühkis" kaks naist üle paadi sorwa mette, õnneks juhtus õnne tus Wtrvja küla ligidal. Mlaininrüsed jõudsid uppumis ohus olowaile naistele appi ja töid nad kaldaile, üle ilmne oli..neelanud" juba nii palju mett sisse et tema toibutamrseks tuli teha tükk aega hingamishaujutrrsi Tvoss oli tekitanud weel teisiti naistele paha. Nimel' oli tvoss iviinud jõkke ka seoirezoniviä ja nii jäid nai sed ilina kogu päewasest saagist. Narwa lennuwäljalt leiti hõbe dast hobuseraud? Ncljapäcwnl lõppesid Narwa lennuwälja niwelccri mistööd ja snnr osa töölisi lasti lahti. Nüüd selgub, et töölised on lennuwäljalt leidnud peale püssikuulide ja katkiste sööginõude ka wäärtnslikumaid esemeid. Nii on leidnud üks tööline umbes nädal tagasi hobuseraua mis olewat olnud hõbedast. Raua olewat tööline müü. nud mõm krooni eest edasi. Arwatawasti sckeldnötr kartusel ei tcata" nüüd aga leidja nime, kuigi ütel dakse oma silmaga" seda rauda näinud olewat. Samuti olewat üks tööline leidnud maa seest ühe wiiäriskiwi, mis olewat sarnlnurd sörmusekiwile. Töö line pistnud kiwi tasku sa kuhu ta selle pani, on praegu teadmata. Peekonsigade hinnad 5. sept. kuni uue teadaandeni: tapakaal kg 1. saar 1 kr.. 2. sort 95 senti, 3. ja 4. sort siseturu hrmmd, 55,5 59 ja 72,5 75 kg 1. sort 95 senti, 2. sovi 91 senti, 3. ja 4. sort sisewrichinnad; 75,5 80 kg 1. sort 91 senti, 2. sort 87 senti. 3. ja 4. sort sisetwruhmnad. Elussigade hind on 67 senti elus kaalu-kg. Georg Oselein Septembrikuu 3. päeval sai põllutööministeeriu mis teatavaks kurb sõnum, et kauaaegne riigimaade ameti juhataja maareformi elluviimise tegelikke juhte agronom Georg Märdi poeg Oselein suri 3. sept. hommiku], puhkusel olles Väänas kalaõngit sejate spordi seltsi-majas, südamerabandusse. Georg Oselein sandis 23. jaan a. Taage pera vallas põllupidaja pojana. Lõpetas a. Valga reaalkooli. Pealeselle õppis Riia politehni kurnis põllumajandusteaduskonnas a. kuni aastani. Politehnikumist lahkudes läks a. sü gisel Võru alampõllutöökooli talvekursuste õpeta jaks. Vabadussõja päevil enamlaste pealetungimi se] oli sunnitud lahkuma Võrust ja 22. dets aastal Tallinnas astus vabatahtlikult Kalevi male vasse ja sõitis juba 8. jaanuaril a. liinile, võt tes osa kõigist lahingutest kuni 20. veebruarini a. Vabadussõjast eriteadlasena vabanedes, määrati põllutööministri käsukirjaga 20. märtsist a. põllutööministeeriumi maakõrralduse-õsakõn na mõisade kontroll- ja hoolekande toimkonna ju hatajaks, 12. maist a. Viljandimaa riigimaade ülemaks 12. maist a. Maakorralduse peavalit suse juhataja abiks riigimaade valitsemise alal, milliselt kohalt 8. maist a. nimetati riigimaade ameti juhatajaks (ühtlasi direktori asetäitjaks). Viimase] ametkohal ta teenis kuni surmani. ftjllutööministeerium hindab kõrgelt tema tee neid maareformi tegelikul läbiviimisel. Georg Oseleini jäi leinama abikaasa 3 lapsega ja rohkearvuline kaasametnike ja sõprade pere. Osa Eesti pawiljonist Pariisi maailmanäitusel wäljapanekutega põlewkiwist ja prof. MelnAu Süs«kaewuri" tusaga. Avaldan oina südamlikumat tänu Ida malevkonnale lugupeetud juhatusega eesot sas, kõigiti ülirõõmustava tähelepanu ja südam likkude õnnitluste eest minu tähtsaks hällipäc vaks. 3. sept a. Tiinulik kaasvõitleja P. Nuum. Karistusi mürgeldajatele Woldemar 91 a u d. 26 n. ivatut, kindla elukohata, 3-kuije arestiga politseiametniku löömise eest Estonia puiesteel. Heinrich A nn u st. 27 a. wana. eluk..harjumaal. Harku w., Rannamõisas, Wanatoa talus, jä Heinrich ftontit, 24 a. mana, eluk. Harjumaal. Harku w., oõrroe küla Slarjatje talus, karistati 3-kuise arestiga, kuna nad 26. aug. Harku w., Nannamõila kuursaali lähedal maanteel iviinastanud olekus tungisid kadani kule kallale ja peksid teda ja kui neid mindi lahu tama, tungisid nad lohutajale kallale. Gustaw Pal t s, 19 a. ivana, eluk. Harjumaal Harku w., Mäe kiila Koidcrmaa talus 2-knisc arestiga. Tungis 14. aug. Harku iv.?ärwc talu jun rcs maanteel kodanikule'kallale ja pc.iis teda ning äh wardas lärwe talu õuel taht elanikke. Oswald Lõppel, 2l a. mana. eluk. Tallinnas, Madara täit. 16 6, karistati 3-kuise arestiga. Ilmar Lõppel, 19 a. wana, eluk.'madara t. 16 6, Välisministeeriumis kaalutakse Praegu küsi. must, kuidas täiendada Pariisi maailmanäitusel Eesti pawiljoni. Awamisest kuni käesolava mo meudilli ou Eesti pawiljoni sisustus palju täie nenud, nii et tühjuse muljest ei saa enam juttugi olla. Seda muljet wõiks saada wast siis, kui pawiljon ou Publikuta. Meie pawiljon aga leiab õige elawat külastamist. Laupäewiti, pühapäe witi ja csmaspäelviti käib meie pawiljonist läbi inimest tunnis. Laupäewiti ja Pii. hapäewiti on näituse külastamine elaw prowint sist kokkusõitnud rahwa tõttu, esmaspäelviti aga sellepärast, et siis ou odaw päetv, saab Poole hm naga. Teiste päewade õhtnpoolikuil käib meie pawiljoni s rahivast keskmiselt 1000 inimest tun nis. Suure külastajate arwu tõttu ei saagi Eesti pawiljonis praegu kõnelda lausa ruumi ülejää gist wõi tühjusest, kuid täiendada wõib seda siiski weel kas mõne kujuga wõi witriiniga. Wälismi nisteeriumis oli kawatsusel saata näitusele knjnr Raudsepa Tallinnas oleiv fontääni kuju ja witriiu raamatutega. Eile saabus meie Pariisi saat konnast nõunik Möllersonilt kiri, milles ta teatab, et kuju saatmisest tuleb loobuda põhjusä, et selle jaoks ei ole ruumi. Nõnda täiendatakse pawiljooni waid ühe witriiniga, mis sisaldab prantsuskeelset kirjandust Eesti kohta. Tuleb tähendada, et näi tuse külastajad tunnsvad suurt huwi eriti nende raamatute wastu, mis meie oma ininreste poolt kirjastatud, nagu näiteks Hanno Kompuse ja professor H. Kruusi omi, mida on ostekü> oht rästi. Ohtrasti ostetakse ka piltpostkaarte eesti maastikust, linnadest ja rahwariietest. Mitu.se mäljapaneklüst äratab kõige enanr külastajate tä helepanu meie põlew-kiwiosakond ühes prof. Mal. niku söekaewuri kujuga. Tuntakse slawat huwi põlsvkiwi waötu ja nõutakse selle kohta käiwat kirjandust, nnda aga kahjuks ei ole olemas. Nii peawad asjasthuwitatud leppima kohapeal antud suusõnalise informatsiooniga. Wiimaste andmete järele on Pariisi maailma näitusel üldse seni käinud 12 miljonit inimest. 2'luitfe arestiga, ja Konrad Arumäed. 26. a. mana cluft. Wabriku t , 1-kuise arestiga. Põhju, seks kaklus Wiru tänawal. Oskar Lem,u. 49 a. ivana. eluk. Liiwalaia t krooniga wüi selle mittetasumisel 1-kuise arestiga, peksis 10. juulil Tall. tapamajas kodanikku. Oskar Pere. 33 a. wana. eluk. Raudtee tän kuu aresti.- toimetas 29. aug. Nõmme Mustamäel korraldatud loteriil wiinastanud olekus oma loomulikku tarwidust raadioaparaadile. Johannes Märti n, 33 a. wana, eluk. Lennuki tän kr. rahatrahwi wüi 1 kuu aresti? juhtis 29. juulil Harjumaal Wiljandi maanteel ette ivaatamatult weoautot. Margarethe Elste r, 31 a. wana. eluk. Pärnu mnt kr. rahatrahwi wöi I kuu aresti, ja Aleksander Käärmann. 32 a. wana. elukoht Mäekalda t kr. rahatrahwi wüi 12 pacwa aresti juhtisid 5. aug. Toompuiestee ja Wis man tän. nurgal ettewaatamatult sõiduautot, mille ta gajärjel tekkis autode wahel kokkupõrge. Martin Liiwa k a n t. 49 a. wana. eluk. Hol landi t kr. rahatrahwi wüi 14 päewa aresti: sõitis 17. aug. Nõmmel Wabaduse puiest. weo autoga lubamata kiiresti. Artur J c g o r ow, 26 a. wana. wiibi Lasnamäe wangimajas 3 kuud aresti: 28. aug. Aruküla!?om..iuurcs seal lähedal asetsemas majas joobnult armitjenud. sõimanud ja kippunud majaomanikule kal. lale.,

5 Lanpaewal, 4. septembril 1937 PiowaleSt Rr Pootungi lahing lõi segi Jaapani üldrünnaku kawa 3 maailma BIfPHR Hiina patareid pommitasid Jaapani sõjalaewu ja konsulaati Schanghais Schangha!, (ETA) (Reuter) Lahing Pootungi piirkonnas Jaapani sõjalacwade ja Hiina suurtukiwäe tvahcl kcstis kogu päewa. Lahing» jntkn des ka üks sunr Jaapani transportlaew. mis seisis Jaapani konsulaadi lahedal ankrus, awas 3-tolliliStcst fnurtükkidest tnle Hiina seisukohtadele wastasknldal. Pommitamise tagajärjel tekkisid mitmel pool tulekahjud. Hiinlaste patareid awasid wastutnle. üks mürsk tabas transportlaewa. Hiinlaste mürsud langesid ka Jaapani lipulacwa Jzumo" ja teiste sõjalacwade lähedusse, kuid ei tabanud neid. TcewaStu üks mürsk tabas laheduses tvibiwat Hiina wednrlaewa, mis süttis ja põles maha kuni weejooneni. KakS mürsku tabasid ka Jaapani konsulaati. üks mürsk tungis läbi hoone katuse, kuna teine langes wc randale. PlahwatnsteS sai snrma kaks konsnlaarpolitscinikku, üks Jaapani ajakirjanik ja üks konsulaati knlastaw Jaapani kodanik. Vaatamata pommitamisele Jaapani peakonsul ja pea konsulaadi ametkond keeldusid hoonest lahkumast. Briti aurikut..lishengi". mis alustas parajasti tee konda 899 Hiina põgenikuga Hongkongi, tabas Pcagn üks mürsk. Lacw katkestas reisi ja pöördus tagasi sa damasse. Jaapan ähwardab hiinlasi drastiliste abinõudega Vaatlejate arwates on tänane ootamatu lahinsi segi paisanud Jaapani üld rünnaku kawa, mis niigi oli juba wiibinud. Schanghai, (ETA) (Reuter) Lahing Pootungi piirkonna? kestis wüikcste waheaegadega kuni kella ni. öö tulekul wõidi selgesti naha tulekah jufid Pootungi piirkonnas, kus paljud ehitused põlesid maani maha. Jaapani sõjatvaewõimud on Hiina tvõimudele esita nud kaks märgukirja. Esimeses märgukirjas tähenda takse, et kui Hiina patareid Pootungi piirkonnas jatka toad Jaapani sõjalacwade ja jõe kaldal asetsewatc seisu kohtade pommitamist, siis Jaapani merewäcwõimud EchanghaiS on sunnitud muutma oma seisukohta, andes sõjalaewadele kasu alustada tulistamist kõigist suurtükkidcst, waatamata sellele, et wälismaa sõjalaewad wii biwad läheduses. Teises märgukirjas ahwardatakse tarwitnsele wõtta drastilisi abi nõnsid Jaapani kontsessioonala pommitamise pärast. kus on haa wnta saanud jaapanlasi, hiinlasi ja wälismaalasi. Tiin walitscb arwaminc, et jaapanlased mõtlewad oma ähwar duste all Hiina linnaosa Nantao pommitmist. Jaapani sõdurid kaewikus. Hiina allikaist teatatakse, et jaapanlased on maha lasknud -00 üliõpilast, kcs olid Püüdnud põgeneda Tschinghua ülikoolist Pekingi lähedal. Schanghai, st. st. (ETA) (DNB) Täna Poo tungi juures asetleidnud lahingu ajal on hulk wäikscma kaliibriga mürske langenud ka rahwuswnhelisele kontses stoonalalc ja Prantsuse kontsessioonalale. Kunldawasti on 50 isikut saanud hanwnta. Neist olewat mitmed haa wadessc surnud. Teiste hulgas olewat haawata saanud ka neli wälismaalast. fiera.. 9 JKarconi Jefefunken on oma 1937 /38. a. raadio-hooaja programmi avaldanud. Nõudke nende demonstreerimist meie ärides või oma kodus! CU. sto~jtluusifca" Sai (innas. Viru t. 2. Csaftannad Ja esindused tite riljl ftölftldes Minnades ja etavamates tkes&ustes. Santanderi langemine Biscapa frondil, srancolaste liire edasitung ja walitsusmägede kümnetuhandeliste koonduste Mangilangemine sealsamas, walitsusmägede rünnaku cbnõnnestnmine Saragosfale need sündmu. sed Paari nädala jooksul Hispaanias kutsuwad tahtma, matult esile küsimuse, kas polegi juba kodusõja lõpp li hidal? Nimelt Franco lõplik mõik juba sügisel eimc tal we algust. Sest seda walitsusmastased just Puüawad saawutada. Franeo ju ise oma abipalwetes Roomale ja Berliinile on kinnitanud, et kodusõja kestmine meel ühe talwe wöilvat tuua murrangu tema kahjuks. Sest ala tifcs pingutuses, puuduses ja rekmireerimistes elutsew tagala wõiwat hakata mässama. Sama makswat ka Franco nende waeofade suhtes, mis Meel koosnemad his paanlastest. Baskide lõplik lüüasaamine põhjafrondil oli näha ette juba Pärast Bilbao langemist. Wäeosade moraal oli hä- Mitatud juba Bilbao ees märskete Itaalia rügementide wöitudega ja Franco lcnnuwäe takistamatu üleolekuga. Baskide kaotuse põhjustas ka see, et nad olid kaotanud lootuse igasugusele abile Valencia malitsufe poolt. Sest Valencia walitsuse Mäed ei suutnud teostada ühtki peale tungi Bilbao-eelsete lahingute ajal, millega oleksid põh jafrondilt tõmmanud ära Franco mägesid. Baskid ei nsürnud, et see oleks sündinnd ainult sel põhjusel, et nad ei nõustunud wõtma oma walitsusse kommunistide esin dajaid maid Valencia lihtsalt ei suutnud rüntia ta. Tähendab seisukord oli juba etteteatult lootu, setn. Sellest siis ka Itaalia diwiiside nii Mäikesed kao tused Santanderi Mallutamise ja ümmarguselt baski Mangi andmine. Juba malitsnsmagede armu Muhenemine nende Mitmesugune maailm HAIGE RÕÕMUST Neue Freie Presse" teatab, et Saksa arstide friht dr. Wagner on arstide ja sanitaride kongressil agedalt arvustanud liialdatud sportimist, mida har rastavad rahvussotsialistlikud organisatsioonid. Mõ nigi noor inimene haigestuvat rekordi püstitamise järel ja olevat olnud rohkesti surmajuhtumeidki. Saksamaal olevat saanud populaarseks lause Krank durch Freude" (haige rõõmust), kuna tuntud orga nisatsiooni..kraft durch Freude" (jõudu rõõmust) ekskursioonidelt tulevat nii mõnigi noor tagasi hai gelt ja rohkem kurnatult kui enne puhkusele-sõitu. Dr. Wagner nõuab ka pidevamat võitlust suitseta mise vastu, noortele naistele aga täielikku suitseta mise keeldu. Dr. Wagner arvab, et suitsetamist võiks lubada ainult naistele, kes on üle 50 aasta vanad ega või enam saada emaks. PATRIOOTILINE ENESETAPP Observer" kujutab jaapanlaste meeleolu uue sõja puhul. Tokio ärimees Simezo Mäho hüppas Osima saare juures aurikult ookeani. Ta kabiinist leiti kirjad, milles ta teatas, et teeb oma elule lõpu kodumaa abistamiseks. Maho oli oma elu kinnitanud jeeni eest, millest pidi minema sõjas surma saanute perekondadele ja ülejäänud 7000 tema pere konna korraldusse. Maho, kes oli alati palju ohverdanud rahvuslikele organisatsioonidele, kahetses väga, et ta ei võinud teenida sõjaväes, kuna arstid olid ta selleks tunnis tanud kõlbmatuks. Maho tegu on muidugi erandlik," kirjutab ob server". Kuid tuhanded teised jaapani kodanikud, nende seas ka kehvikud, toovad igapäev sõjaminis teeriumi oma korjandusi. Üldse saadi neist vaba tahtlikest annetusist üksi augustikuu jooksul üle naelsterlingi." SUUDLUSTKLEGIt AMMI DE LÕPP Paris Soir" teatab, et Ühendriikide telegraafi seltsid olevat oma osakondadele saatnud korralduse, milles keelatakse võtta vastu n.-n. «suudlustele gramme". Niisugustel telegrammide saatjad nõudvat harilikult, et telegrammikandja suudleks telegrammi saajat. Paljud isegi nõudvat, et suudluse edasiandja oleks kas valge- või tumedavereline. Niisugused telegrammid toovat telcgraafiscltsidele ainult kahju. Telegrammikandjad, kes peavad näiteks suudlema 50-a. daami, nõudvat niisuguse töö eest 10 dollarit lisatasu. Telbgraafiseltsäd seletavad niisuguste tele grammide saatjaile nüüdsest peale, et nende amet nikud pole «ostetavad kavalerid, vaid tõsised töö mehed". LENDAVA HERTSOGINNA ELULUGU Bedfordi hertsog, rikkamaid maaomanikke Ing lismaal, kellele kuulub peagu kolmandik Londonist, annab trükki oma naise eluloo. Bedfordi hertsoginna Otsustawate lahingute eel Hispaanias sõduri mõrra on suureks eduks Francolc, kõne lemata siinsete rikaste mäetõõstusrajoonide majandus tikust tähtsusest. Wecl kaaluwam on. aga Malitsufe põh jafrondi kokkulangemise moraalne tähtsus. Sest siin es makordselt Itaalia iväekoondised Hispaania territooriu mil esinesid warjamatult. Seni tunnistati ainult itaal? laste, nüüd aga tunnistatakse juba Itaalia osawöttu sö jast ja fee kallutas kohe otsustamast Maekausi Franco p001e... Walitsnsel aga pole amalikke aitajaid kuski. Ime siis, et Valencia mägedes kasmab lootusetus, lan geb Mõitlusmoraal! Sest tvõitlemate Poolte jõudude seni püsinud tasakaal on täielikult muutunud. Seda, teiselt poolt, tõendab kas wõi seegi, et nüüd mäikesed Franco allweclacmad. on wõimelifed terroriseerima tcrwet Wa hemerd-gibraltarist Bosporuseni toani' mis tahen dab omada resoluutset liitlast. Nüüd tuleb oletada, et kodusõja põhjafrondi lõplik likvideerimine Franco itaallaste ja hispaanlaste Poolt on meel ainult Paari nädala küsimus. Oma suure üle kaaluga ta lihtsalt litsub puruks meel järelejäänud As tuuria mäetöõliste halmasti warustatud pataljonid. Selle järele wabanrb Francol siit umbes meest parimaid lõõkmäeosi, mis ta Paiskab wististi Madridi alla. Ja tuleb küsida, kui kõrgel püsiv enam siingi Va lencia malitsufe mägede moraal? Lähimate nädalate jooksul otsustub Hispaania kodu sõja löpputulemus. Mis siis imestada, et Prantsuse sotsia. listid otsnstamalt nõuawad Hispaania piiri atvamist waba tahtlikele ja sõjamoona saadetistele, kuna ju Franco ko gu aeg saab neid takistamatult nii mereteed mõõda kui ka Portugali kaudu, kuna nüüd «saladuslikud allmcc laemad" on ära lõiganud Valencia miimased ühendused. ehk lendav hertsoginna, nagu teda üldiselt hüüti, sai hiljuit surma lennuõnnetuses. Raamatut trükitakse ainult kümnes eksemplaris ja need on määratud hertsogi lig e sõpradele. Temas jutustatakse hertsogi romantilisest tutvumi sest ja abiellumisest. Hertsog kohtas oma tulevast naist Simlas, kuhu ta saabus noore leitnan dina. Noore neiu nimi oli Mary du Corroi. Ta oli veli piiskopi tütar. Hertsoginna oli eluaegu väga edumeelne naine, vastuvõtlik kõigile uutele ideedele. Hertsog aga säilitas poolehoiu Victoria ajajärgule. Kuigi hert sog vihkas lennukit, ei suutnud ta küllalt imetella hertsoginna julgust, kes veel üle 70-aastasena len das Londonist Aafrikasse ja mujale kauge maa taha. Aja suhtes tegi Iledfordi hertsog järeleandmise ainult autole. Tal oli koguni 23 masinat ja terve kari autojuhte. Endisel ajal kuulus hertsogile 42 tuhat akrit maad, kuid hiljem ta müüs Covent- Gardeni maad Londonis, Strand Theatre'i ja Kuning liku ooperi. 'TURIST, KES PIDAS END NAPOLEONIKS Püha Helena saar on väike saar, Turistide seas, keda toob sinna iga laev, saabus kahe aasta eest elatanud, tavalist turisti tüüpi ing lane. Kohver, binokkel rihma otsas üle õla, golfi püksid. Turist, nagu kunagi turist. Veetis saarel kaks päeva, väljumata võõrastemajast. Kolmandal päeval väljus ettevaatlikult ja pöördus tasasel hää lel esimesele vastutulijale, kes osutus arstiks: Kas keegi pole minu äraolekut märganud?" Arst ei saanud temast aru ja küsis, mis on. Tundmatu tasendas veel rohkem häält ja kortsu tas kulmu. Teie ei tunne mind ära? Kas olen nii muutunud?" Varsti selgus, et võõras polnud keegi muu kui Napoleon, kes oli tulnud saarele tagasi pärast matka Euroopasse ja kartis nüüd, et tema äraolekut oli märgatud. Kohalikud võimud olid seatud keerulise küsimuse ette: Mida teha? Kas pidada kinni? Kuid saarel polnud hullumaja ja arst avaldas ka arva mist, et vangistus võiks vaimuhaige seisukorda veelgi pahendada, pannes teda lõplikult veenduma, et ta on Napoleon. Mõteldi, mõteldi ja otsustati siis külaline saata Euroopasse tagasi. Kuid see ei tahtnud sõita. Siis mõteldi välja mingi kavalus. Nõnda ei tea praegu keegi ütelda, kus kroonitud vang viibib ja kas ta ei haudu kuskil välja veriseid rahutusi ja riigi pöördeid. Mussotini külastab Hitlerit septembri teisel ppolel Verlii n (ETA) (D9tV) Ametlikult teatatakse,' et Itaalia lvalitsuse juht Bentto Mus solini kiilastab juhti ja riigikantslerit wiimase kutsel septembri teisel hoolel. See ou sündmus ainukordse ja üilenlatuwa tä heudusega, et faischistliku Itaalia looja ja rahwus sotsialistliktt Saksamaa looja isiklikult kohtuwad. Neude kohtumise eesmärgiks ou uuest: tõendada mõlema lvägelva ja rewolutsioouili.se liikumise ti hedat ideelist sugulust, mis mõlemas riigis on wii nud kogu rahwusliku ja riiklik:: elu ümborkujun damisele. Koos oina juhiga tunneb kogu rahwus sotsialismis ühendatud Saksa rahwas sügawat rõõmu selle üle, et ta wõib faschistlikn Itaalia juhti peatselt terwitada Salsa pinnal. 7. G. Masaryki seisukord End. president on saanud tagasi selge teadwuse San i), (ETA) (DNV) Täna honmüknl kell 9 awaldati arstlik teadaanne endise presidendi Masaryki tcrwisliku seisukorra kohta. Teadaandes üteldakse, et President on jälle tagasi saanud oma selge teadwuse. Kopsud on puhtad ja hingamine on muutumas normaalseks. Pulss 102, tempe ratnnr normaalne. Praha, (ETA) Kogu Tschehhoslowak kia ajakirjandus jälgib pinewa tähelepanuga wa bastaja-prcstdendi Masaryki haiguse käiku. Lehed awaldawad esimesel küljel haige terwislikn seisu parra kohta awaldatud bülletäänid, lisades omalt poolt rohkesti üksikasju, milledes Peegeldub kogu maad mallanud sügaw ärewus. Lehed mainiwad'' ka seda sooja kaastunnet, mida wälismaal on il mutatud wabastaja-presidendi raske haiguse puhul. Amy Johnson ei taha enam lennata «United Press" teatab Londonist: «Lennata? See oleks viimane, mis ma veel teha tahaksin. Jah, kui oleks väljavaateid, et sellega oleks võimalik midagi korda saata, siis mõtleksin jälle lendami sest. Kuid nõnda ei jää mul muud üle kui järele mõtelda, mis siin maa peal oma eluga õieti peale hakata." Nende sõnadega nentis Amy Johnson, kuulus Inglise naislendur, kes esimese naisena üksi lendas Inglismaalt Austraaliasse, ajakirjanikule an tud usutluses, et on otsustanud lendamisest lõpli kult loobuda. Rahvusvahelise lennuasjandusc suur areng, mis on senistest julgustükkidest suurte kau guste vallutamisel õhuteel teinud regulaarsed len nuliinid, näib Amy Johnsonilt röövinud eluülesande. Mitte ainult temalt, vaid paljudelt teistelt kuulsailt lennurekordide püstitajailt. Amy John soni arvates on maailmas vaevalt veel piirkonda, kus cralcndurina, s. t. ilma tõhusa rahalise toetuse ta valitsuselt või asutustelt, endale veel võiks teha nime...ennemalt kuulus minu kutsesse end ühes oma mehe Jimmiga (Mollison) lasta päevapildistada ja usutleda," ütles Amy,..kuid nüüd on mulle sel hirmsal kuulsusel lõpp. Kuigi ma veel ei tea, mis nüüd teha, üks on kindel lendama ma enam ei hakka." Miss Johnson, endine mistress Mollison, lõpetab sellega ühe oma elujärgu, mis talle on toonud mit te ainult kuulsuse, vaid ka õige tunduvalt tulusid. Tõhusa ärinaisena on Amy oma kümneaastast sen satsioonilist populaarsust kasutanud mõnetuhande naclsterlingu kogumiseks, on endal sellega võimal danud mitte ainult elada heades hotellides, vaid peale selle endale osta ilusa maja Londonis ja mitu kallist autot. NÜÜD ON MAAILMAS JU KUUIKUD Kanada viisikud, õeksed Dionne'id, on saanud maailmakuulsaks ja ameeriklased on neile väikestele juba pannud kokku terve dollarmiljoniiise varan duse, mis kindlustab nende tuleviku. Viisikud, see on haaranud inimeste meeli kaugel väljaspool Ämeerikatki. Nüüdsel ajal, kus tühjade hällide probleem on akuutne peagu kõigil tsivilisee ritud mail, oleks viisikud kõikjal teretulnud sündi vusprobleemi lahenduseks. Kuid mingil alal pole maailmas seni olnud ker ge ütelda Viitnast sõna. Nii siingi. Viisikute rekord on juba ületatud. Umbes aasta eest on Püreneedes, Prantsusmaa ja Hispaania vahelises piirikiilas sündi nud kuuikud. Kuus tervet poeglast. Lapsukeste sün nikohaks 011 väike, kõrvaline kiila Triboure. Sellest tulebki, et me pole ennem kuulnud sellest rekor dist. Nüüd kuulutab seda maailmale prantsuse leht i.vu". Kuuikute isaks on kehv tolliametnik nimega Viocgne ja nende ema on 42 aastat vana. Laste nimed on Jean-Pierre, Jean-Paul, Jean-Mare, Jean- Luc, Jean-Marie ja Jean-Claude. (Prantsusmaal jaä mujal ladina mail Mariat tarvitatakse ka meesni mena). Vennad on kõik seni olnud heas tervises. Kuna emapiimast loomulikult kõigile ei piisanud, siis toi deti neid kordamööda lehmapiimaga. Kuid sellest hoolimata on poisid algusest peale olnud õige pris ked. Dionne'i viisikud selle vastu sündisid kaks kuud enneaegselt ja nende elushoidmiseks nähti esimeste kuude jooksul suurt vaeva, võttes appi kõik teaduslikud vahendid. Windsori hertsogipaar Ungarisse 25utt, (ETA) (Havas) Windsori hertsogi paar kawatscs täna alustada reisi Ungarisse, kuid nagu selgunud, on sõit edasi lükatud tnlcwalc nädalale. Kuul damasti Windsori hertsog ja hertsoginna saadumad Bu dapesti 19. septembril. Eile külastas hertsogipaari His paania endine kuningas. Tulemas warajane ja karm talw? Haruldaselt warane rändlindude lahkumine. Öised udud ähwar dawad kartulisaaki. Wiljapeks hoos, rikkalik aiawiliade lõikus Minu 70-aastase eluea kestes olen näinud ränd linde nii wura lahkumas ainult Paaril sügisel. Ja mõ lemal korral tuli haruldaselt warajane ning pakane talw." Nii jutustab õuna- ja ploomitoormaga linna saabunud wana Põllumees Jda-Harjust.,»öõd on muu tiinud järsku haruldaselt külmadeks ja jnba läinnd nädala alnl lahkusid kured ning metspardid. Läinud nädal aga oli wana kalendri järele alles augusti keskpaik seega on tiinawune rändlindude lahkumine haruldaselt warajane." Edasi kaebawad põllumehed, et wiimasel nädalal on kartulipõldndele paljn kahjn teinnd öised külmad ndnd. ühel 551 oli juba kull ka weidi hallagi. See aga ei tci nud nii paljn kahjn kui külmad öõudud, mis on kohati täiesti ära Mõtnud" kartulipcalscd. S. o. kartulipral scd on tõmbunud mustaks, närtsinud. nhcs sellega on aga jäänud seisma ka mugulate kastvaminc. Sügisesed wiimased kuud enne kartuliwõtmist on aga kartuli wälja annile just kõige tähtsamad. Praegu käib kõikjal maal kibe sumewiljade masinda mine. Jgapäcm uudawad külades rehepeksumasinad, kcrkiwad õuedel põhuknhjad. Sunictuiljnd olid jn täna wu haruldaselt head, koristamise aeg wägagi soodus, mis on Peaasi, Maljaand ületab tõigi Miimaste aastate oma. Seda loewad põllumehed eriti tähtsaks nüüd- kus wöi Algasid politseinike spordivõistlused hinnad maailmaturudcl näiwad jääwat püsima ja ka Vesti koorele ning piimale näib Leningradis olcwat lei tud pnsiw turg. Ka peekonikaswatusc wäljawaateid suu rendab hea sutvewilja lõikus. Tee kõik aga on põllume» hele seda majalisem, et läinudaastase suwcwiljade ikal dusc tõttu wähcncs meil üldse piimakari ja karja piima and. samuti tegi wähjakäiku peckonitaswatus, kuigi hin nad olid wördlemisi kõrged. Pöhja-Eesti põllumehed pole ka tukil ajal näinud ni! ohtrat pttmviljalõikust kui tänatvu. Ploome ja õunu tuleb praegu Tallinna igapäetv kümnete auto- ja wankrikoormate kaupa. Eriti rohkesti on tänawu ploome. Tcctõttu on aga ka nende hinnad langenud. Põllumehel enesel pole tööde tõttu aega ega wõimalust puntvilja turul müiitada kilogram» mi-kaupa, waid on sunnitud selle cngros müüma wa«hclttauplcjailc. Need mntsawnd põllumehele keskmiselt 15 senti ploom-de kilost, müütadcs need edasi sendiga kilo. Maal aga täitvad ümber ülesostjad, kes ostawnd kogu saagi juba puu otsast sel juhul nad ise koristamnd wilja ja toimetawad selle turule, makstcs omanikule ainult 7 senti ploomide kilost. Kuigi sel wii> sil ülesostjad saatvad saamad talnmchc armcl Mahcltkasn kuni 100 protsenti, tasub tänamunc saak ohtralt kõik töö ja kulu, mis aeda» dcsse on maetud. A. Wiiding kuuli 14.66, E. Pröömilt politseirekord 36V6 m jooksus Hiie algasid üleriiklikud politseinike spordivõist lused, mille pidulik avamine toimus õhtul kell 5 staadionil. Eelvõistulsed algasid küll juba hommikul. Staadionile riyistunud politseinikke tervitas esime sena politseidirektor R. Ve er ma a. Sehe järele saabus võistlustele ka siseminister K. Eenp a I u, keda tervitati piduliku marsiga. Minister Eenpalu oma kõnes kriipsutas alla ke halise kasvatuse tähtsust politseinikele. Ilm oli võistlusteks ebasoodus. Tibutas vihma ja puhus tugev tuul. Võistluste peamiseks huvialaks oli kuulitõuge, milles tänavu teiskordselt startis Ä. Viiding. Vähese treeningu tõttu ei suutnud ta, see kordki ületada 15 m piirjoont. Tema parimaks tõu keks oli 14,66. Esmakordselt sel hooajal esines J. Luuk. kes tõukas Kolmandaks jäi K. Annamaa 13,26. Tulekaitsenädala puhul toome lühikese ülevaa te a. Tallinnas juhtunud tulekahjudest ning neist põhjusist, mille läbi said alguse tulekahjud. Möödunud aastal juhtus Tallinnas 130 tulekahju. Neist oli 85 suurt, 13 keskmist ja 72 väikest tulekahju ning 37 tahmapõlcmist. Suuremaks tule alguse põhjuseks on hoole tus tulega ümberkäimisel. Inimesed on liig ettevaatamatud, hajameelsed ja unustajad. Sa gedamaks hooletuseks on puudulik järelevalve küt misel. Nii sai Tallinnas alguse 13 tulekahju, liig kütmise läbi algas 3 tulek., suitsetamise läbi said alguse 3 tulekahju, elcktritriikraua või mõne teise aparaadi voolu alla unustamise tõttu algas 3 tule kahju. Gaasi ja bensiini plahvatusi oli 11. Ben siiniga ümberkäimisel ollakse hoolimatud. Inimesed Tulekahjud ja nende põhjused Tallinnas Teiseks pinevaks võistlusalsks oli 3000 m jooks, milles E. Prööm püstitas uue politseirckordi. 9.14,6. Teiseks tuli noor politseiameti kandidaat Ä. Trand man, kolmandaks E. Suuk m jooksu B klassile võitis V. Särak ajaga 9.48,8, teine J. Eliste, kolmas P. Raig. Kuulitõuke B. klassile võitist V. Tamm 12,58, teine J. Koger 12,40, kolmas Ä. Reiman 12,31. 4xloo m teatejooksu võitis Tallinna meeskond 48,9, 2. Tartu-Valga 48-9, 3. Lääne-Saare 50,9. Kuuevõistluses siseministri rändauhinnale lahin gukorras laskmises püstolist oli parimaks Rass, kes saavutas 52 punkti. sxloo tn jooksus oli parimaks Tallinna meeskond ajaga 1.06,6, granaadilieites A. Kaasik 56,00, teivaskaugushüppes E. Atännik 7,05. nähtavasti ci tea, ct kui õhus on 2 5% bensiini auru, siis see õhu ja bcnsiiniauru segu plahvatab kohe lahtise tulega kokku puutudes. F.t Tallinnas on palju korratuid tulease meid, näitab see, et selle läbi said alguse 8 tu lekahju. Kolmkümmend seitse tnhmapõlcmist näitab, et korstna piihkiminc peaks sündima sagedamini. Sädemete läbi algas 4 tulekahju. Ehitustch niliscd puudused tekitasid ühe tulekahju. Kahekümne viie tulekahju juures ei saadud te ha kindlaks, kuidas tuli pääsis lahti. Suurem osa tulekahjude põhjusi on seesugused, mis oleks võimalik kõrvaldada ja tuleõnnetus! ära hoida. Salapärane allweelaew Türgi wetes Asi nd«l, 3. f>. j(5 TA) ißcutcr) Türgi tolli ametnikud märkasid täna umbcõ iibe miili kaugusel. Inc tiolt sadamast saladuslikku allwcclaewa, mille komando torn ulatus meest wälja. Allwcclaewa päritolu ci õn nestunud kindlaks teha, sest ta sukedlus rutuga unesti.

6 6 Nr. 239 VSewalekt Lanpaewal, 4. septembril 1337 Saksamaa uuemast koolireformist tev Tobias Isikudistsipliin N. Kann Skautidega s)ollandist läbi Belgia, Prant sus- ja Saksamaa, Poola ja Latwia tagasi sõites, peatusime Saksamaal Saarbrückenis, Leipzigis ja Berliinis, kuna meie Kopenhaagenist Hol landisse sõites juba Hamburgis olime teinud peatuse. Berliinis astusin Saksamaa haridusmi nisteeriumisse sisse, et tutwuda natsionaalsotsia listliku koolireformiga nii ütelda esimestest alli kätest. Haridusministeerium, nüüd riigi-kaswa tusministecrium, asub endises Preisi haridus ministeeriumi rmunides..nnter den Linden'i" peauulitsal, kust aasta eest saime G. Ollikuga loa külastada kõiki tolleaegsele Preisi haridusministeeriumile alluwaid koole ja eriti tolleaegseid kutsekoole, mis nüüd julm ammu enne natsionaalsotsialiste on suletud. Riigi kaswatusministriks on praeguse suure reformi elluwiimise ajal hra Rnst, ja temal on iseenesest mõista palju eriteadlasi, kes tema reformikawa ühes tuum- ja õppekawadega on üksikasjaliselt wälja töötanud. Nende seas on tähtsat osa etendanud miuisteriaalnöunik dr. Benze. Mul õnnestus temaga kokku saada riigi-kaswatusministeerinmis ja saada temalt andmeid Saksa kooli reformi üle. Saksamaa koolireform algas kohe, kui prae gune Saksamaa juht ja riigikantsler Adolf Hit ler pääsis wõimnle, ja nimelt aastal. Kuid riigi kaswatusininister Rust ei esinenud kohe oma reformikawaga ja seeparast ei tead nud ka rahwussotsialistid ise lähemalt, Kuidas kujuneb wälja uus Saksa koolireform. Riigi- Kaswatusministri Rust'i poolt ilmusid waid mõ ned põhijooned laste pärimusest ja töuküsimn sest. õpilaste wastuwotmisest kooli, kui ka kas watussihtide ja haridusainete ümbermoodusta misest. Need põhijooned näitasid suunda, mil les kawatfeti muuta endist kooli. Alles käesolewa aasta 29. märtsil an dis Saksa riigi-kaswatusministeerium wälja oma..üleminekuaja määrused kõrgema koolias janduse ühtlustamiseks". Nende määruste alusel wähendatakse õppeaega kõrgemas koolis (meie keskkoolis ja gümnaasiumis) ühe aasta mõrra ja ühtlustatakse keskkoolis ja gümnaasiumis õp ptmtse senist korda. Kõigepealt seletan paari sõnaga senist Saksa koolikorda: Sakslastel on maksma pandud 8-a. sun duslik algkool, mille Kestwust reform ei puuduta. Selle algkooli 4. klassi lõpeta jad astusid 9-a. gümnaasiumi, mis oma õppe ainete kama ulatuse poolest oli wäga ja maga kntmekesine ja mille järele kõrgemad koolid said oma nimetuse: klassika-, real-, lgümnaasiumid, ülemrealkoolid, tütarlaste stu dien- ja ülemstudienanstaltid jne. Saksa kõrgemas koolis leidsid seega aset ajaloolise minewiku mitmekesised haridussihid ja kaswatüse põhimõtted. Natsionaalsotsialistlik maailmamaade nõudis aga, et mitte Üksnes 8-a. alg-, waid ka kõrge,- mas koolis malitscks Saksa hariduse üht lus. Kui natsionaalsotsialistlik partei hakkas wa litsema riiki, siis seati rahwaiihisnse (Bolks igemeinschaft) loomiseks ja kindlustamiseks sis se peale igas riigis olewa kaitsewäeteenistuse, ka tööteenistus, mis kokku nöuab noorelt mehelt praeguste. Saksa seaduste järele 2Va aastat aega. Natsionaalsotsialistide juhid sele tasid samal ajal. et waremaie aezade kultuurrah wad olewat poliitiliselt ja kultuuriliselt surnud maid seepärast, et nende juhtide kiht ole mat wähenenud ja lahjenenud mitte üksnes oma arwu, maid ka oma sisemise ja wälise wäär tuse poolest. Juhtide kiht olewat pidanud end oma kutsele ette walmistama liig kaua ja see pärast nad olewat wõinud abielluda mitu head aastat hiljem, kui need kihid, kes oma rõhu was enamuses ei anna juhte. Juhtide kiht and wat wähem lapsi ja seepärast olewat Saksamaal juba waremalt hakatud nõudma, et akadeemilise hariduse saamist tuleks lühendada. Selle teooria on Saksa natsionaalsotsialism muutnud nüüd teoks. Riigi kaswatusininister Rust andis 39. no wembril a. wälja käsukirja, mille järele 13-aastane kooliaeg gümnaasiumis wöi kõrge mas koolis wähendati ühe aasta mõrra, teiste sõnadega, 9-aastane gümnaasium resp. ülemreal kool muudeti 8-aastaseks. Münster Rust ei hakanud ootama, kuni reform kõrgema kooli esimesest klassist oleks alles kaheksa aastaga jõudnud lõpule. Ta otsustas kõrgema kooli eel wiimnse klassi lõpetajad lasta eelmise kooliaas ta lõpul abiturientide eksamitele ja kõigi teiste klasside öppekawad on korraldatud nii, et iga õpilane wõib 8 aastaga lõpetada kõrgema kooli. Käcsolewast kooliaastast peale on Saksa kool k orrnldatud nii. nagu Eesti kool. Algkooli 4. kla s si lõpetajad astu wad kõrgema kooli esimesse astmesse, milles öpimad 5 aastat ja siis 3-a. ülemast m esse. Rahwussotsialistlik koolireform tahab aga meelgi lühendada kõrgemas koolis käiwate laste koolmega ja seepärast andis riigi kaswatus minister käesolewa aasta 22. weebr. teada, et lapsed kõrgema kooli esimesse klassi wöiwad astuda isegi siis, kui nad edukalt on õp pinud põhikoolis kolm aastat. Nii wõiwad andekad lapsed isegi 11 aastaga jõuda abitnriumini. Nüüd waatame, kuidas Saksa ulis koolire form katsiib Saksa koolis luua sisemist ja wäli mist ühtlust. Juba 20. aprillil a. andis riigi kas watusminister Nust teada, et poistele korral dab koolireform waid kaks kõrgema kooli tiiü pi: uute keelte kooli ja gümnaasiumi. Esimeseks keeleks uute keelte kooli määrati inglise keel. Uute keelte kool nimetati hilisemates käskkirjades..ülemkooliks" (Oberschule) ja see ülemkool jäigi peatüübiks. kuna gümnaasium jääb waid manade keeltega töötama. Klassikagümnaasiumid omatakse maid linnades, milledes töõtawad ülemkoolid. Klassikagümnaasiumid oma ladina ja greeka keelega on nii sügawasti imbunud sakslaste har jumnstesse, et nende pärast tuli riigi kaswatus ministril lüüa raskeid lahinguid. Kiud teda ei lasknud riigijuhid lahkuda ametist, waid teda toetati ja minister Rust wüib rahulikult miia oma reformi lõpule. Minister Nust ja tema reformi pooldajad seletasid, et asjaolu, et see wöi teine klassika line gümnaasium olewat asutatud möödunild sa jangul ja tema olewat ajanud sügawalt oma juured selle mõi teise linna mullasse, ei põhjus tawat seda. et gümnaasiumi ei tuleks muuta aja kohasemaks. Nagu rahwakool ei pea olema ette malmistuskaoliks kõrgemale koolile, nii ei pi dawat ka Kõrgem kool olema ettemalmistus kooliks näiteks siloloogidele ja teoloogidele üli koolis õppimiseks. Kõrgem üldhariduslik kool ülemkool ei ole seega ei kutsekool ega kutsele ettewalmistamise kool. ta on üldhari duslik kool. mis annab rahmale kõrgema (mitte kõrgeima N. K.) hariduse. Sellega on ja jääb rahmussotsialistlikuks peakooliks ülemk o o l. ja manakeeltega güm naasium jääb alles maid seal, kus on mähemalt üks ülemkool aasta lihawütteks oli üle kogu Saksa maal juba malmis kõrgemate koolide wõrk, mis näitab, kui palju tulewikns tuleb ülem koole, kui palju klassikalisi gümnaasiume, kui praegused mitmekesised kõrgema kooli tüübid on muudetud ülemkoolideks. luemkoolis kui ka klassikalises gümnaasiu mis on ühised kehalise kaswatuse, loodusteaduse ja matemaatika, kui ka saksa rähwüst käsitawad (deutschkundliche) ained. Viimasesse liiki kuu luwad ka kunsti- ja tehnikaained. Nüüd waatame, kuidas waatawad natsio naalsotsialistlikud kooliuueudajad wöõrkeelte õpe tamisele ülemkoolis ja klassikagttmnaasiumis. \j. Parim schweiisi kell Ülikoolis õpetatakse 1. klassist peale sunduslikult ingl i s c keelt sa 3. klas si st peale ladina keelt. Nende keelte õpetamine kestab kuni iilemkooli lõpuni. Ladina keel endise prantsuse keele asemele wöe ti tunniplaani peaasjalikult poliitilisel põhju sel. kuid teaduslikust küljest seletatakse seda sellega, et ladina keel on romaani keelte alu seks ja ladina keel olewat saksa Kultuuri aja loos etendanud nii tähtsat osa. et teda uue kooli õppekawadest wälja heita kuidagi ei saawat. Gümnaasiumi esimeses klassis algab ladina keel ja 3. klassis greeka keel. Gümnaasiumi 6. klassis, see on ta ülemastmel, hakatakse õpetama kolmanda «võõrkeelena inglise keelt. Riigi kasiva tusministeerinm soowitab seepärast, et kõik poisid, kes ei katvaise lõpetada gümnaasiumi, ei Peaks mitte astuma gümnaasiumi, «vaid iilemkooli, sest kahe surnud «võõrkeelega ei oleks neil elns midagi peale hakata... Tütarlaste kõrgemad koolid muudetakse ka peaassalliknlt ülemkoolideks. Nende iilomkoolis õpetatakse maid i'cht «võõrkeelt iiiglise keelt, ladina keele asemel õpetatakse aineid, mis tütar lastele on kohasemad. Rohivnssotsialistliknd koolinnendajad tahtsid maksma panna ühtluskooli, sest ühtlasele rahwns sotsialistlikule maailmalvaatele Peab «vastama üks ainus hariduse idee ja sellele ideele üks ühtlane kooli «vorm chk tüüp. See ci õnnestunud aga, sest wana klassikaline giunnaasrnm jäi une kõrge ma ühtluskooli kõrival Püsima. Ja edasi tuleb tähendada, et saksa koolinnen dajad ei julgenud ka ülem koo li teha ainuõigeks ühtluskooliks, «vaid nad on ülemkooli kolmeklassi- Irse ülemastme meie günmaasinmi nnmtnnd kahetüübisisüks. Ühes tiiübis õpetatakse teist ei a >v n t «võõrkeelt ja teises tüübis pannakse rõhku rohkeni loodusloole sa matemaatikale. See haru nmnine tuletab meele poola uut koolireformi, mis on läbi «viidud prantsuse lütseumite eeskujul. Ela «va «võõrkeelena on sakslaste iilemkooli ühes tüü bis ette nähtud eeskätt prantsuse keel, selleks «võib aga ka olla poola, «vene, hispaania, itaalia «või portugali koel. Tütarlaste üleußool «võib olla ühe-, kahe- wõi kolmeastmeline naiskool (Fralienschnle), mis tahab walinistada Me sadsa naisi ja enmsid. Naispoolist pääsemad tütarlapsed noorte kasmatnsasntlistesse. NaiskoÄis õpetatakse maid üht wõõrkcelt ing lise keelt. Tütarlaste ülemkoolis teine ülemaste on moel dird neile tütarlastele, kes tahawad jatkata hari-' dnst iilikoolis. Selles tiiiibis õpetatakse teist ela mai wõõrkeclt pwntsnse feelt ja wali tarna ainena ladina keelt. Meie realkoolidrle ja neile särgneauaile real gümnaasimnidole mastamad saksa. Ausbanschu len. Pärast kahäsa-aastase algikoõli lõpetamist antakse poistele ja tüdrnlkutele wõimalus neis kõr gemais jatk-koolides endid ette wallmistada abitnu rinnu jaoks. Anfbanschulrdes kestab õpetus kuus aastat. WistiSti on andokatele algkooliõpilastele antud ka wõimalns kaheksa-aastase algkooli kursust aasta mõrra lühendada, nii et Anfbauschule kas wandikel ei tnleiks mitte 11, mid Il> aastat õppi da, knna älgkooli t- da klassi lõpetajail, kes astu' wad otse ülemkooli urni gümnaasiumi, oleks õppe aeg 12 ja isegi 11 aastat, kuni Pääsemad ülikeoli desse. ' Ilus fihilircfonu taob halba maid kõrgema tooli õpetajaile, kes kaotawad koha mõnes õppeaines (prantsuse, ladina ja grecka keel), kuid riigi kas watusministeorium lubab nende eest hoolt kanda. Käesolcwa 1937/1038. õppeaasta alul ilmu wad, nagu jutustas ministoriaalnõnnik dr. Benze. ka uued hariduse-plaanid, mis peawad näitama, stnsumuse sisu saksa natsi onaalsotsialistlikud kooli uuendajad aunainad jaksa natsionaalsotsialistlikule hariduse ideaalile. Kõik icniimb, ct inimesed svjniuäctccitiõtuscs ja koolis knitnwnd palju korralikumalt kui eraelus. Neid pidur dab asutuses kehti»» kord. Noored iuiincscd on distsipli nccritnd. Koduses elus aga paljud noored, niisamuti sunr protsent tniskastvanuid nr«vn«vnd, ct pole enam wa ja min.ait distsipliini. Nctnksc kaed püksitnokn, käiakse linga-longa, sülitatakse lvastu planku ja ropcndataksc. Jinimcnc eraelus kipud lihtsalt laamcndania. Noored taha»»ad saada liia ruttu tniöinimcsteks. Tu«lctõrje korpuse päctvnl, kui linn oli rohkesti rahmast täis, nägin pnljnpõllvclist poisut, kes scgis rahivahulgas, pabeross suus. Poisu mahlvis ungu tvana mees. Hilisel tunnil ivõib linnas liikudes näha üsna sageli poisikese ohtu noorinchi, kes mäljutvad täie auru all reotoranist. Ega nad kanakescd kuigi palju >viina kannata, on ehk tühjendanud mõne klaasi, aga kisa tcctvad mitme mehe eest. Äsja tapetud kordniku inörivajaiks olid ju ka 18 W-aastascd noormehed. Nad kolasid tvccl öösi kell 2 ajal kõrtsides. On ikkagi natuke lvarajanc alustada kõrtsicluga paarikümne aasta tvannsclt. -ellest hoidumine on noore nlecskodaniku enda himudes, -est»vae»valt saab sellisest noorukist, kes ivccdab oma parimad pärivad kõrt Kumbki pool ei tarvitse häbe neda, ütleb Kauppalehti" Soome-Eesin kaubalcdi>«gu allakirjuiamise pnhul ~Kanppalehti" kirjutab oma tänases juhi>'irjas muuseas: Tihti riigid on sõlmimisel mõnede kau pade suhtes ostja, teiste kaupade suhtcs aga müüja osas. seepärast on sagedasti iväga vaske leida mõclcmat poolt rahnldawat lahendust, loiu Mäh emalt kuldset keskteed, mis ivõimaldaks riikidele omawahelisr kanbandussichteid jatkata. Soome sa Eesti kaubanduslikud esindajad on siiski selle tee leidnud. Meie leht ou alati pooldanud tihcdaiumid kaubanduslikke sidemeid Soome ja Eesti lvahel. Seda tõendab meie lehes paati aasta eest ilmu nud artikkel, nulle s Soome-Eesti kuub andu sl ike suhete lõppeesmärgiks seati eomuniooni loomine wemmsrah tvastc tvahcl. Meie ei ole ka nüüd mõtiost loobunud, ct Soome ja Eesti kaubandussuhteid tuleb arendada lvõimalikult tihedaiks ja elawaiks. Selle eesmärgi poole püüdmine ou sovlviiiaw ni kahe l väi kese ra-hlva kasu pä rasi, kes pealegi ou sugulussidemetega seotud, kui pea luise!,- pcrõpciutiundc Lirast. Aleie mõlemad «vajame oma iieseiswuse kui ka naabermaa iscseis-.m>se kaitseks lvõimalikult suurt majauduslilku iscseiswust, sa just sel les meie tvõiiue teiueteiselc abiks olla, kui meie tvaid oskame asuda seisukohale, mida mõlemad pooled mõista Viimased hooaja uudised, diplomeeritud meistrite juhatusel meid? sileti ääres, korralikku meest. Nüüd, kodukultuuri pncivade puhul, juhitakse sageli tähelepanu, et rahtva käitumine jät»vat rnudtec-rongis, bussides ja trannnis palju soo»vida. Kui mõni joomar tülitab naiskodaitikkc, siis ei leidu meest, kes kutsuks ulaka korrale. Hutvirongidcs ja bnssidcs kistakse aknad ristamisi lahti, tuuletõmbust karttvatc kaassõitjate pro test jääb hüüdjaks hääleks. Proua Trcsfncr oma raadiokõnes juhtis tähelepanu ülcmäärnliscle «vägisõnade tnrwitamisclc. Ta jälginud kord kahe, «välimuselt päris korraliku mehe keskustelu, «nis puhul iiks meestest lasknud kõneluse sekka 45 kura dit minutis. Leidub pudikeelseid mäikemclji, kes laseivad «vanemate eeskujul ka oma kulati" parajal paigal lcndii. Seda kirjutades meenub anekdoot ivälismaalasest. kes reisinud EeStis. Pärast küsinud sõbrad, et kas õp pisite ka ccsti keelt. õppisin", wastab rändur Teised: KnidaS see keel kõlab?" Iliiindur: Kurnt, kurat, kurat". Nali naljaks, aga kirumises kipume küll natuke liial dnma. Tee muutub tiiiitawaks isegi juba põrguwürs tite, kui teda igapäcw tnhnadcid ja tuhandeid kordi asja eest teist taga hõigataksc. Nii et kodust korda ja isikudistsipliim on waja. Ab soluutsclt waba ci saa inimene olla. Ikkagi tuleb arwes tada ühiskonna ja kaaskodanike huwe. Aga kui loeme moraali, siiö ei saa mainimata jätta ka pöhjnsi, mis soodnstatvad eelkirjeldatud waarnähteid. Kõigepealt meie kodud. > Need on enamuses kehwad. Nank on pidada kinni karpkortcris koduultuuri nõuetest. Majades on wahefeinad nii õhukesed, et kui Peeter pek sab naist. siis KuStnS kuulab kogu perekonnaga pealt. Lastel pole oma, pole sageli oma nurgakest!! ega magamisasct. Kogu perekonna elu elatakse siin ühes wöi paremal juhul kahes wäikescs toas. Sellises olu korras kaswab laps ruttn lvanaks. Pcrekonnatoitja. kes teeb rasket tööd ja on tihti pinguli cluraskustega wõi deldcs, ei ole jn igakord ingel. Küllap tuleb ette kiru mist ja murede uputamist wiinaklnasi. Oleme Magi allcs waljarabelcmise ajajörgns ma janduslikest raskusist. Elujärje paranemisega kaswab ka kodukultuur. Jsikndistsipliimga wõiks aga iga kodanik endaga kat sctada. Kui wähcudame kirumist ja wiinaklaaside arwu esialgu kas wõi poolewõrra, ega see kull Llcpaäsmata raske ci oleks. Ja sellised käpardid, kcs ci talu alko põli ning pistawad tänawal lärurama, ci tohiks üldse wiina wõtta. Nemad need ongi, kes tuigcrdawad rah wakogumistcl awalikel Platsidel ja äratawaa wõõraste tähelepanu. Heini linad. Soome sa Eest! kaubanduslikud esindajad ou sel lest lrajadusest lõpule alati ani saanud, i«ngu see ka käcselelml juhul oli. Täna allakirjutatud kaubaleping ci sisalda kaugeltki kõiki soodustusi, mida Soome töös tus oleks lvõümd põhiendainlt loota. Siiski on sõlmijub kaubalepiugus tehtud fcctoõnra soodustuni, ei Soome tööstus mõib weenduda wasturulelikkuises teisel pool Soome lahte, srhesõwaga: äajalvpetatud kaubanduslike läbirääkimiste tulemus jätab loomulikult ühes ja teises suhtes soowida, kuid igal juhul on saawutatud tulemus, mille pärast kumbki pool ci tavivitsc häbeneda, kirjutab leht. Haridusministeerium huwitatud Polowtsowi wallaswara oksjonist Tallinna abiarhiwaar Peets bais Narmas rolibt* mifcl ka miljonär Polowtsowi suwilas, et tutwuda su wiia sisustusega, mis läheb P. pärijate korraldusel selle kuu lõpul oksjonile. Suwilas olcivat olnud roh kesti mööblit, kuid praegu puuduwat weel täpne nime kiri selle kohta. Wallaswara kohta koostatakse lähemal ajai nimekiri ja see saadetakse haridusministeeriumile. Wüimalik, et ministeerium kasutab ostu-ecsöigust mö nede esemete ostmiseks, kui need tulcwad oksjonil müü glle. üleskutse aianduse alal Eestis leidub iseäranis heade omadustega wiljapuid. mariapöösaid ja muid kasulikke taimi, mis üldiselt teada ei ole. Olen niisuguseid otsinud ja mõndagi yu witawat kogunud Rae mõisas asetsewasse aeda ja puukooli. Kuid palju niisuguseid sorte on tänini wcel arvas lainata. Neid tuleks aga üles otsida sa üldsuse ka luks lewitama hakata. Sel põhjusel pöördun aiandus sõpradele palwega, minule teatada, kus leidub järg miste omadustega wiljapuid, marjapõösaid wõi muid kasulikke ja huwltawaid taimi: Okasteta wõi üsna waheste okastega tikerpuud (karusmarjad). Pihlakad, mille marjad on wahese wihaka maigliga. Waikcste seemnekiwikestega kirsid ja ploomid. Seemneta õunad ja pirnid. Waljaskaswa wad aprikoosid ja wirsikud. Kaua alalhoiduwad pirnid. Wäljaskaswawad suuremarjalised iviinapuud. Õunad, mis on seest läbipunased. Wäga suured puuwiljad. marjad, metsaskaswawad pähklid, humalad "j. m. Tüivekindlad tikerpuud (veale Ameerika mägi-karus marja sordi). Meie klirinale hästi wastupidawad maguskirsid. Grceka pähklipuud, mille wili meil wal mib. Aktiniidiad. mille marjad on söövamad. Magusad kastanid. Siberi seedripuud, mille pähklid on nii suured, et saab süüa. Wäga wara walmiwad puuwiljad ja marjad. (Olen kuulnud, et kusagil Kasivamat õunapuu, mille wili malmid jaanipäewaks, aga ei tea kus.) Aadress: Rae p.-ag., Rae mõis, J. Jürgenson. Telefon: /3 c (Tallinna keskjaama kaudu). SAATUSLIK ARMASTUS Kriminaalromaan G Eestistanud E. J. 17..Missi Kiti)?" Ali. waata järele, kas Myra sööb."..jah. missi Kiti), sööb ' juba. On ta juba eile söönud. Tommi) ütelnud. Missi Kiti) külmetab enese ära!"..hea siis, All. Ntle Tammile, et ta sõidu hobuseid hästi söödaks. Me sõidame jahile kaa sa." Kiti) sulges akna ja hüppas jälle wvodisse. Ta tahtis ruttu meel natuke magada, kuna warsti oli ülestõusmise aeg. Aga uinudes möt les ta meel ilusale ladp Harbigerile ja wäike sele Barryle, keda eile oli kohanud O'Connoride juures. Kell üksteistkümmend oli kokkusaamine Kil make'i maanteel, umbes kolmweerand tundi rat sutada Glenarvonist. Sinna walgusid kõik. kes pooleldi kõlwulist hobust wöisid omaks nime jada: naabruskonna mõisnikke, nende poegi ja tütreid, niipalju kui nad oskasid ratsutada, rent nikke, wäikemaapidajaid, kes katsetasid oma ho buseid, ka hulk rohivast, kes tahtis jahti kaasa elada ja kellele see lõbu läks maksma pika matka...rebase ja hane" wöörastemaja ümber kt has punakuubedest. kes miskiga turgatasid en did eelseiswate suurte waewade wastu. Nende wahele oli puistatud daamide musti ratsakleite, kuna tsilindrid läikisid päikese käes. Hobused nuusutasid üksteist, tallipoistd jook sid asjalikult edasi-tagasi wõi ohjeldasid pilkude ning hüüetega koerakarja wahetati terwitusi ja päriti üksteiselt wiimase ratsalahingu haawade, luumurrete ja..siniste silmade" järele. Ilus ilm," hüüdis keegi Ennisele...Tuleb hea jaht." hüüdis Ennis wastu. Ta waatas ringi ja nägi wöörastemaja ukse ligidal s)nrbigeri ja tema naist. Ta teretas...koertemees" pani sarwe suu juure ja pu hus fanfaari. Jahimehed hakkasid liikuma. Neid wõis olla umbes sadnwiiskümmend meest, kõik osawad ratsutajad, kõik heas wormis. Umbes nelikümmend koera pistsid jooksma Vallinloe metsa poole. Maapind oli meel pehme imbunud lumemeest, põllud lewisid rohekashallilt idasse, läbistatud kiwiwallidest ja weekraawidest nagu soontest. Ratsanikel oli tuul selja tagant, päew oli päikesepaisteline, paar pilwe söudsid mere poole ja nendega parm metsparte oma teekon nal lõunasse. Kütid jõudsid kasemetsakese juu re sa piirasid selle -ümber, kuna koerad saadeti sisse rebast nuuskuna. Edasi lõunapool algas soo. Ratsanikud olid asetatud nii. et rebane sinna suuna põgeneda ei saanud. Lähenema jahi seltskonna kära oli mist ta tähelepanu äratanud. Kaerad jooksid nuusutades jälgedele järele. Wõi durõümntsewate hüüetega sööstsid nad ühe sara puu-saln peale, kuhu rebane end nähtawasti oli peitnud. Ja juba jooksiski rebane teisest salu otsast mälja ja oli juba kangel waljadel, enne kui ärritatud koerad märkasid ta põgene mist. Halgudes sööstsid nad talle järele, assita tud jahiwanema hüüetest. Rebane oli nii kau gele ette jõudnud, et ta warsti kadus silmist. Ninadega maad nuuskides jooksid koerad rebasele kirdesse järele, hüppasid üle takistuste ja ujusid läbi kraamide. Üle Gleuronagh maan tee üles. ja ikka. raba olles selja taga, järgi sid jahimehed koertele. Et see jaht wenib jn kale. see oli kõigile selge. Zgaüks tegi endale iseoma lahinguplaani, walis endale teed, ühed järgisid truult koerakarjale, teised ratsutasid tei ses suunas minema, et niiwiisi pääseda otsemat teed ja pärast siis soodsas kohas jälle ühineda teiste ratsanikega. Aiamulkudes tunglesid kütid, kes, et säästa oma hobuseid, wältisid asjatuid hüppeid. Ennis oli ohustanud rebast mitte otsida. Ta jätab juhuse hooleks, kuhu see teda miili. Aga kas tema sootu kandus üle peenetundelisele hobusele igatahes hoidus hobune iile ühe kraami hüpates Renöe läheduses. Renee rat sittas suure kimli seljas, kes suure brawuu riga wüitis takistusi. Ennis ratsutas piki möö da kraamikallast, et leida soodsat kohta üle hüppeks. Kallas oli pisut soine ja ülehüppa mine raske. Seal nägi ta umbes kakskümmend sammu eemal Renöe Harbigeri, kes samuti rat sutas kraami äärt mööda, ja ta hüüdis teda. Renõe ratsutas talle järele ja hoidus hüpates tema selja taga. Neile järgis Diana L'Estrange majori ja proua Guesi'iga. Harbiger hoidus jahipealiku ligiduses ja oli kaugel ees. Major esildas ringi, tuis koerad tegid, lõigata ära läbi kahe põllu, ratsutades piki., metsaweert ja hüpates üle oja. Ta mõttis siis ka mainitud suunas juhtimise enda peale ja teised järgisid talle. Hobused olid saamutanud Ita kiire tempo, maa aina lendas nende jalge all. Ratsanikud pidid heitina madalale hobuste kaelade peale, et mitte saada tabatud nllarippumaist okstest metsnsermal. Diana riimus mööda ratsutades üht pähkli puu oksa, mille paindnm mits põrkas tagasi ja tabas lady Harbigeri tsilindrit. Tsilinder leu das peast ja meeres maha. Ennis hüppas maha jn tõi põgeniku tagasi. Kui ta sellega jõudis Renee Harlngeri juure, polnud kangel iiniberringi näha enam ühtki inimest. Tuul puhus Renve tumedad lokid otsa esiselt tagasi, ja punastades, möttis ta tsilindri wastn. Ennis seisis ta ees ja waatas temale üles. Ta uskus lugewat naise silmis sama la hutusi. mis oli teda täitnud kõik need päeivad. Juba eile pidul Dun Connoris oli ta arwanud inärkawat seda. aga siis oli ta ütelnud endale, et see oli muidu meeldiw illusioon. Nüüd waatas aga naine ometigi samal pil gul temale alla, milles hirm ja lahkus wöitle sid teineteisega...tänan." üttes ta ja mõttis tsilindri nmstu. Aga hoolimata sellest, et Ennis istus jälle Hobuse seljas, ci teinud naine wäljagi, et edasi ratsutada. Ta wahtis otse enda ette ja hoidis ratsuteid kõmnsti peos. Olen nii rõõnuts, et oleme üksi.sir John," ütles ta kogeledes....kas tohiksin anda teile üht nõu? Ega te nutile seda pahaks s pane?" Ilma Ennisele otsa uinutamata jatkas ta: Mul on kindel tunne, et teie miibite hädaohus. Teie olete seiklushimuline ja muumeelne, aga saage aru, palun, et need kumbki siin lirimaal pole kohased. Te leiate selle olewat imeliku, et iit len teile seda. Aga ma armun, et aastate pik kune äraolek kodumaalt on teid pannud unus tama. et siin palju on hädaohtlik, mida muidu mõib teha karistamata. Mind rõõmustaks, kui töötaksite mu hoiatust tõsiselt."..tänan teid. lady Harbiger, teie suure- lah kuse eest. Pean teile igatahes tunnistama, et teie hoiatus ei ole mitte esimene. Hoiatusi saan uta siin igal sammul." Renee pööras ruttu näo Ennise poole. See oli kahmatn. Ta tahtis rääkida, aga ta liigu tas maid huuli. Äkki mõistis Ennis: ka nai ne armastas, ka tema igatses, ka tema mõitles!"..ons see mõittialik?" ütles Ennis nii tasa. et ainult ta ise armas seda knulmat...renöe!" Naine pöördus tema poolt ära. Ennis ratsutas tema juure, kuni hobune seifis tihedalt tema kärmal. Ta haaras Rense käe. mis kramplikult hoidis ratsuteid peos. ja suudles seda. Naine hoidis nägu tema eest ikka meel kõnnule, aga la jättis talle käe. Kui ta tundis mehe miirijemaid huuli tnuutumat ikka tulisemaks, kui tundis mehe põske oma käe õõnsuses, tema hingeõhk soojalt ja leebelt rii ivas ta nahka, siis ei näinud ta äkki enam mi dagi rohekashallist ning kuldkollasest maastikust, mida ta nii tardunult toahus. Kõik hajus äh maselt hõbekuldseks ning udustniseks wirmen duseks ja pisarad meeresid üle näo. Ta tõin bas käe mehe käte mahell ja tvaatas talle otsa. ~Ei mitte! Mina olen nõrk ja iseloomuta. Teie mõistate, Ennis, et..." Ta hääl märises ja katkes. Ta kattis näo kätega ja oli wäga waikne. Ta sõrmede alt jooksid pisarad...renee. armsaim, ärge nutke! Ma ci ta ha teile haiget teha! Miks tc nutate?" Ennise hääl oli nii härdalt paluw. et see andis Reneele julguse tagasi. Pidi tegema lõpu tema ja enese pärast...te teate kõik, John, ma ei salga, et ar mastan teid," ütles Renee. Eee üllatas mind. sest et ma oma südamega ei ole küllalt ette waatlik olnud. Uskusin, et see on ammu sur nud. Mci ei möla endale mingit süüd. ja kui olen süüdlane, siis on karistus, mis endale peale panen suurem kui patt. et paar päewa armastusega teie peale olen mõtelnud." Ta hääl iväriscs jälle ja jäi kinni...tahaksin pallida teid. John. kui armastate mind. siis minu otsust minule mitte raskeks teha. Mul on mees. kes mind armastab, mul on laps. keda jumaldan. Te teate, kus on mi nu koht ja et armastusele wliljaspvol seda ar mastust minu südames ruumi ei tohi olla. Min ge ara, John. et mul nii raske ei oleks oma kohut täita. Ma ei tea isegi, kuidas seda jõuan taluda olla ilma teieta. See on nii raske nii hirmu? raske. Ma ci mõista, kuidas see üldse on müimalik ja kuidas see kõik nii äkki mu peale tuli nagu torm!" Jälle jooksid pisarad üle ta näo. 9Hts ta uttes, [cc ci üllatanud eriti Johni. 3"n nii [oda Neneest täpselt nii oodanud \a oli nlcihfcsaadik pidanud seda armastust laotuse tuks. Ja siiski, kui kuulis mäljendatamat seda. mida ta oti kartnud kuulda, siis maldas teda lohutamatu meeleheide...lee ei mai ju ometi olla, 9\cttee, see ei iuöi olla leiv miiinane sõnn. Kui armastate mind, rnifjo rahate siis loobuda.kõigest õnnest? Äia ci suuda teid mõista. Te ci armasta oma meest Mina ei ole ivaras. kes tahab warastada seda uus ei kuulu temale. Kui armastaksite tyarbi geri. siis oleks hoopis teine asi. Aga teie ei armasta teda. te olete õnnetu. Ons siis teie kohu--, elu lõpuni olla õnnetu, seepärast et tn!f!h "n"nr'tnfj ijrt teie ei taha tema elu purus tada. menee! Tulge minu juure, Renee!"

7 Laupöekml, 4. septembril 1937 KSewa le y t Nr Aruvälja Andres kirjutab Maailmasõjaaegsed vürstilossid ja peakorterid Wõistluseksamil igapäevaseist elunähtusist Eks ole õäduid nondesincßsste käsu' sõnade sees, et sina ei pea mette imus tama oma ligemise sulast ega ümmarda jat, aga praegusaja elu näitab, et neist käsu'sõnadest kinni ei Peeta. Meil oli sii pä rast Poolaka ärami nokut uus sulane. Ei saand teise kohta awa ütelda. Käristas keskmist moodi tööd tcha ja sõna kiullas"kah, aga. näe, ta tegi meilt jüst keset kõikjekibodamat wiljakorista mise tööd PuEed. W'a Paoovll Peeter aneolitas poisi ära. ütelnd, et mis sa sii Aruwäljal rügad, tule meile, ma maksa sulle wiis rooni kuus rohkem. Nüüd oli jällegi asi rimmaalne meie teenija tüdruku Miidega. Mõni pääw tagatsi ma pani tähele, et nõnnapea, kui Wliide üksipäini põllole jähi, sigines sinna kohe Kaldamäe wanapcrenaine Mari. Wõtab teine punatse õuna põllest, mmab tüd riknle ja siis seletab kas toõi paar tundi. Õhtul küssib Ann: Kuule, Aliide, mis suurt watramist sul ühte- Puhku selle Kaldamäe Mariga ometi on?" Düdrik kiidab: Ei ole iseäralikku midagi. Perenaine kutsub mind omale teenima. Mis tä mulle kõik pa kub... Siidilmrsernde, lakk-kingad ja kõiksugu pndnpadu." ~Kas sa lubasid siis minna?" küsisime me. Ei ma luband ühti. Mol sii ea küll," wastas Miide ja meite südamed Mid seekord rahule. Liöks siis nädalapääwad edetsi ja me ei näind änam Kaldamäe perenaist Aliidet ahtoatlemas. Aga siis akkas Kaldamäe sulane Sass äkitselt meil Tuli pühapääwiti ja neljapääwa õhtuti, määrdinp rae kaelas ja pool kilo ponkse taskus. Muud fui ajab aga Altidele ligi. Eile õhtul Kusti oli natse toiinastcmd ja kii tis: ~Kui see Kaldamäe Sass täna jälle tntleb. siis toõta nta ta putke pihku. Ta saadanahing, tahab Aliide mägise meilt ära nteelitada." Ma keelasi Kustit, et ti'm põle tarwis. Mina oma teenijaid mägise kinni 'ei pea. Kis tahab minna mingu. Kustit aga nõnna kergesti pidurdada ei saa. Ja see sündis, et kui ämarus oli jüba õues, siis kuulsi ma aida juurest eledat ädakisa. Ma laksi noppesti tootja ja nägi, et Sassi kaelajätk oli Kusti kämbla wahel. Kusti lasi poissi jäopärast ingata ja käratas: Tnnnista üles, kelle ülesandel ka Kaldamäe ja Arnwälja toahet kõigud?" Sassil oli surm suu ääres ja ta kogeles: ~Vss ma oma perenaise Näfuil ikka sii käisi. Tä ütles, kui sa Aliide Aruwäljalt ära meelitad, siis saad MWlilaada ajal tnted säärsaapad ja palka jnnre kah." Aliide oli seda pihtimist kuulnd aida repilt ja tilli nüüd sil-ltre sädinaga Sassile näo alla. et: ~Aga mulle waletasid sa, et käid ainuüksi ininn pärast? Kast mo silmist, närukael!" Sass tegi siis minekut ja me olime rõõmsad, et tööjõud Mi seekord majja. Ma ole kuulud, et ka Löuna-Eestis olla lood nõuna pahad, eit kui psvemees «saadab töölise töö le, siis mingu ise wakwama, et naaber töölist ka«kala kauba ja Pötise Gnega üle ei wõta. Need kodused asjad on mulle teind nõnnapalju muret, et ma oi tea mette kas saan sõita Tartu wõi Haapsalu näitustele, kuhu ma kawatsest sõita. Andres Aruwäli. Kõrge mäng ühe kirja ümber Austria minister tahab kukutada Clemenceau'd, kuid Sixtus-kiri" kukutab ta enda 9. Salajane nõupidamine 23. märtsil Keiser Karl ootab keisrinna Zita vendi Pariisist saabuvat. Need on Par ma-bourboni printsid Sixtus ja- Xaver. Prints Sixtus toob oodatud teate: Ma kuulasin täpselt järele oma prant suse sõprade seisukohti ja usun kinni tada võivat, nad saavad aru, et tõeli sed sõjasiiüdlascd on ainult sakslased. Nad on nõus sinuga, Karl, rahu sõlmi ma, jättes puutumata su riigi piirid, kuid loomulikult käitutakse nii ainult sinuga. Sa mõistad muidugi, et prants lased ei saa sakslasi kohelda samuti kui sind. Kui ma lähen Pariisi tagasi, pean oma prantsuse sõpradele esitama tõenduse, et sa tunnistad nende põh jendatud nõudmisi..." Keiser aimab ähvardavat hädaohtu. Ja milli sed oleksid need Prantsusmaa põhjendatud nõudmi sed?" küsib ta. Prints heidab talle kiire ja uuriva pilgu, siis ütleb ta kindlalt ja aeglaselt: Elsass-Lothrin gen..." " Keisril on ebamugav. Äga seda ei või ma ometi," ütleb ta. Ma ei või ometi sõlmida rahu Wilhelmi teadmata. Ma ei tohi ära lubada provintsi, mis kuulub mu liitlasele. Te saate sellest aru, eks ole?" Siis ütleb keisrinna Zita lõikavalt: Mina tean vald üht: Sinu riik vajab rahu ja sinu riik ei või ometi hukkuda sellepärast, et sakslased on nii kan gekaelsed. Wilhelm on osanud sinus äratada liit lasiikke tundeid. Kas sina siis ei näe, kuidas saks lased tarvitavad sind oma tööriistaks? Mõtle aastale. Preislased on alati austerlasi nõrgestanud. Kui nemad võidaksid usud sa, et nad siis het kegi viivitaksid meid päriselt oma tasku toppimast?" Ka Czernin poleks sellega nõus," ütleb keiser, Ta on küll selle poolt, et sakslased loobuksid ühest provintsist ja sõlmiksid rahu, kuid ta poleks nõus seda tegema lepinglase teadmata." Siis pead sa kirjutama ühe kirja oma peami nistri teadmata," ütleb prints Sixtus jahedalt. Lõ puks kas sa ei ole keiser?" ~Räägime homme edasi," ütleb keiser vastu meelselt. Daam kameeliatega" Eesti Draamateater awab laupäewal hooaja Lcnipäewa õhtul awab Eesti Draamateater Saksa teatri remonditud ruumes oma tänawnse hooaja kuulsa Prantsuse kirjaniku Alerandre Dumas' (Poeg) draama ga Daam kameeliatega". (La dame aux camslias".) Daam kameeliatega" on Alexandre Dumas' poolt esialgu kirjutatud romaanina. Kohe ilmumise aastal, 1848, tõi teos autorile suure kuulsuse. Teose hitgel menu tõttu töötas autor selle a ümber draamaks, mis kohe wallutas nii Prantsuse kui ka teiste maade la toad. Soega on Daam kameeliatega" püsinud maail ma suurlatvadel juba 85 aasiat kuid pole weel iga nonud ega muutunud ajakohatuks, kuna ta teem on jää nud akuutseks, nagu iga wõltsimaiu elamuste kujutis. Ka Ecsii<. on seda draamat warem..mängitud. Nimel! Lt) a. tagasi..estonias" ja hiljem Draamastuudios. Läi nud aasiat nägid pealinlased ka filmi..kameeliadaam". milles mängis peaosa Greia Garbo. Teos on siigmv armasinsedraama. Nimiosaliseks...daamiks kameeliatega" on poolilma damn Margueriie GautHier, keda Draamateatri nüüdses lawastuscs män gib Lp Lasner. Ta partneriks, armastamaks noorn riks. on heast perekonnast Armand Diwal Wold. Alew. Draama on põncw. paeluw oma arengus, kurb kt. Tüübid wäga elulised ja reljeefsed. Oma praeguseks lawastuseks on..daam kameelia tega" palju ajakohastatud, nagu selles mõis ween duda p«aproowil...lawale toodud" on isegi sellased esemed, nagu raadioapaiaat, millest R. Dumas ei wõi mid undki näha. Edasi on jäetud ära bicdermeieri kos timmid kõik tegelased esiucwad tänapäejoa rõiwas tuses. Ka on teksti iundirwalt lärbitnd ja muudetud ajale wastuivõetawamaks. Rand w ee huwiiawad de koratoouid samuti kriipsutawad alla just tänapäewalikkust. Lawastab Sunne, kes ise mängib wiimastes waatus tes kaasa Armandi isa osas.. Edasi loõiks osalistest märkida: G. Rienx - - Ants Sarm. Saint Wmidcnö -- A.?miroig. Estistaw llstiirf. Nichelic r. Meel. Vannllc N. Opsola j. t. Peaosas, nagn öel tud, esineb Lp Lasner. ja publikul awancb seega tore 21. märtsi õhtu. Keiser on mõelnud ja arutlenud. Nüüd on ta viimaks otsustanud kirjutada nõutud kirja. ~Ma kir jutan selle kirja, tunnustades Prantsusmaa nõudeid Elsassile põhjendatuiks," ütleb ta Sixtusele, kuid Czernin ei nõustuks sellega, nii palju olen ma välja uurinud. Kiri peab olema täiesti isiklik, kirjutatud sulle. Sa võid siis seda Pariisis tarvitada oma läbi rääkimiste aluseks. Kirja võid koostada oma ära nägemise järele." Ning Parma-Bourboni printsid koostavadki kir ja. Keiser kirjutab selle ümber ning prints Sixtus sõidab väga lootusrikkalt Pariisi. Mu kallis Sixtus!" algab kiri. siis järgneb pikk lugu rahu hädavajalikkusest Austriale ja siis tuleb see osa, mis Õieti ongi kõige tähtsani: «Sealjuures teeb mulle eriti headmeelt asja olu, et, olgugi oleme praegu vaenlased, ei ole tõ-r siseid vastolusid minu riigi ja Prantsusmaa püüetes, ning ma loodan, et mu südamlik sümpaatia Prant susmaa vastu võib aidata kaasa rahu korraldamisele nii, et tulevikus ei tuleks enam niipea sõdasid. Et neid tundeid tegelikult väljendada, palun Sind tea tada mitteametlikult Prantsuse vabariigi president härra Raymond Pohicare'le, et ma kõigi abinõudega ja arvesse võttes oma isiklikku mõju oma lepinglasc juures, toetan täiesti Prantsusmaa õigustatud nõu deid Elsass-Lothringenile." luõirncthir wõrrelda selle andeta näitlejanna wsimeid jn tõlflitsnkltviifi pr. Erna Willmeri omaga, kes seda osa mängis paarikümne aasta eest..estonias". Pildil itüvn näidendist, fnc- Ivana Tuvnl (2IMINC) tvecnab Äiarguritei (L. Las-ner) loobuma Armandist. 10. Asjata Aga prints Sixtusel pole oma kirjaga siiski õnne. Teda võetakse lahkelt vastu Elysees ja ka Lloyd George'l juures, kus ta näitab kirja ja ka teatab läbirääkimiste tulemusist: et olevat võimalik sõlmida eraldi rahulepingut Äustria-Ungariga. Kuid see kõik on asjata. Kaunistuseks saab see ainus punkt, mida Karl kangekaelselt tõrkus kirjutamast: ta ei tahtnud tunnustada Itaalia nõudeid Austria vastu. Kuid Inglismaa ja Prantsusmaa ci taha rahu sõlmida ilma, et Itaalia ei saaks õigustatud rahul duse. Kuid mis nad sellest kirjast siiski kasu saa vad, on rahustav teadmine, et Saksamaa ja tema lepinglase vahel valitseb pinge ning ühel päeval võib juhtuda, et nende kaks vägevat vastast lähevad omavahel tülli. Raske südamega mõistab Sixtus, et ta roosilt' sed lootused on nurjunud: teenida korraga oma Prantsuse isamaad ja Habsburgide soost õemeest et niisuguse suure teenega uuendada Bourbonide Soo hiilgust. Lõpuks jääb taile veel vaid üks soov: vähemalt suurimat pahandust ära hoida, et ta Õe mehe kiri jääks saladuseks. Tungivalt palub ta Lon donis ja Pariisis vaikida: talle lubatakse seda, nagu see juba kord on kombeks, niisuguseis asjus. Kõik näib olevat korras; kuid prints Sixtusel on siiski õigus, kui ta aimab tulevat hädaohtu. Ja see tulebki ühe ministri läbi, kes liig vähe teadis oma keisri tegevusest. 11. Clemenceau märatseb 2. aprillil Austria-Ungari välisminister krahv Czernin peab erakordselt kokkukutsutud riiginõukogus suure Kõ ne, millel on kaugeleulatuv poliitiline siht. Sakslas tel on samal ajal olnud suur edu läänerindel, nad on purustanud inglased. Minister loodab, et nad rdidavad veel edaspidigi. Siis tulevad rahuläbirää kimised, kuid neil seal, vastastel, on välja panna väga suure tahtejõuga mees, mees, kes võib saada kardetavaks: Clemenceau. Teda peab kukuta ma, et võiks rahu teha nõrgemate meestega. Kui das seda läbi viia? Vist on parimaks vahendiks teda maha teha, alandada tema oma rahva ja kä liitlase ees. Sel otstarbel räägibki Czernin avalikus kõnes rahuläbirääkimisist, mida Clemenceau olevat pidanud Äustriaga suure saladuskatte all. Antakse mõista,, nagu sooviks..hõrk" Prantsusmaa separaat set rahu. Kuid Czernini kõnes on ka palju tõtt temale teadmata. Kuid vaevalt siiski oleks ta teinud neid paljastusi, kui ta oleks teadnud Sixtus-kirja" olemasolust. Selle kõnega krahv Czernin tahtis kukutada Prant suse peaministrit, tagajärjeks oli, et ta ise pidi lah kuma. Sest Clemenceau'le ei tähendanud see kõne midagi, vihastas vaid korraks. Kuidas, tahab teda kukutada mees, kes ise algas rahuläbirääkimisi? See mees räägib fäna sakslaste suure sõbrana, kes veel aasta eest pakkus meile Elsassi? Prantsuse peaminister ei suuda kujutella, et kei ser Karl on kirjutanud selle kirja oma peaministri teadmata; ta ei tea kirjutamisega ühenduses seis nud üksikasju ja kui talle räägitaks, siis ta ei usuks. Ja..Tiiger" märatseb...krahv Czernin va letab!" on esimene lause, millega ta tervitab tea det Czernin! kõnest. Ta viibis parajasti kaitsekraa vides. See lapidaarne lause ilmub otsekohe ajakir jandusse. Nõmme teateid Ehitajad ei pea kinnitatud Pro jektidest kinni Nõmmel, Kus ehitustegewus on tänonvn wäga elaw, juhtub sageli, et ehitajad ei pea hoonete püsti tamisel linnawalitsuselt Kinnitatud ehitusplaanidest täp selt Kinni, mille tagajärjel on sekeldusi linnawalitsuse ja politseiga. Nii oli hiljuti wastaw komisjon leidnud Pärnu maanteel I. Ohakale kuulumas hoones mitmestlgu scid ehitustehnilisi puudusi ja isegi tuleohtlikkust. mille tagajärjel linnawalitsus nüüd otsustas omanikult nõuda kinnitatud plaani wastaselt püstitatud hooneosade lammutamist hiljemalt 1. jaanuariks a. Samuti otsustati nõuda Karl Nnd i l t Raudtee iän. nr. 118 püstitatud talli ja kuuri lammutamist 15. oktoobriks k. a., sest need ehitused ei wasia mit meti ehitustchnilistelc nõuetele. I. Luigelt, Männiku teel 19. oli linnawalitsus nõudnud elamu kooskõlastamist kinnitatud ehituspro sektidega. Kuna L. oli selle nõudmise täitmata jät uud, siis nõuab nüüd linnawalitsus politsei kaasabil sundkorras oma warema otsuse täitmist. Cdasi olid G. Kalm. Leegi t. 19, ja M. Kaim, Leegi t. 8, ehitanud oma körwalhaonesse kinnitatud projekti wastaselt elukorterid. Linnawalitsus nõuab nüüd esimeselt projekti wastaselt püstitatud hoone lam «uitamist sundkorras, kuna teiselt nõutakse ehituse kooskõlastamist kinnitatud projektiga kohtukorras. (?>. Nirk oli Wabadusc puiesteel nr. 78 ehi tanud naabri p iirile kõrwalhvone ilma tulemüürita. Linnawalitsus nõuab Kõrwaihoone karistamist naabri piirilt sundkorras. Paripa-Bourboni prints Sixtus, Äustria-Ungari keisrinna Zita vend. Suri a Pariisis 48-aastasena Krahv Czernin ei aima ikka veel midagi, nae ratab vaid pilklikult, ärritab vihast..tiigrit" seega veel enam ja ühel päeval tuleb Pariisist ametlik seletus: kas krahv Czernin mäletavat, et aasta eest isikud, kes..seisukohalt on temast kõrgemal", pi dasid rahuläbirääkimisi." Ka keisrikojas loetakse seda lauset ja ehma tatakse. Kas poleks viimane aeg välisministrile õigeid asjaolusid selgitada? Kuld Karl ja Zita vaikivad. Osalt kardetakse ministri viha, osalt loodetakse,, et kõik läheb veel hästi, ei tarvitse ju seepärast kohe täielikku paljastamist karta: minister aga te gutseb edasi täielikus teadmatuses. Ta vastab Prantsuse välisministeeriumi meeletuletusele, ometi ise taipamata, milles asi seisab. Nüüd tuleb katast roof. Sest see on katastroof, kui keiser Karli kirja ja nime nimetatakse Prantsusmaa ja varsti pogu maailma ajakirjanduses; seega kaob usaldus keisri vastu ministritel, sõjaväel, rahval ja leplnglasel. Nüüd püüab keiser küll seletustega asja paran dada, kuid sellel pole enam mõtet; teeb asja veelgi halvemaks. Ta kinnitab maailmale ja Saksa keis rile, et..selle mehe", Clemenccau, väited olevat eba õiged. Kuid kes usub teda veel? Krahv Czernin ei tea, mis nüüd teha; kui aga kiri avalda takse ajalehtedes täielikult, siis lah ku b ta. Keiser teatab avalikkusele, et kiri on võltsitud; ta kutsub seega esile vaid prantsuse ajakirjanduse pilkeid. Karl sõidab saksa suure peakorterisse;ta kinnitab Wilhelm II oma truudust. A\u suurtükid läänes annavad vastuse prantslaste väidetele." Saksa keiser teeb, nagu usuks ta seda tõesti, kuna ta teisiti toimida ei või; kuid siiski on kõik asjata. Kaotatud on maailma usaldus, sakslaste usal dus ja ka saksa rahvusest austerlaste usaldus. A\ o raalselt nõrgestatuna astub Doonau riik sõja ja oma olemasolu viimases se järku. 8 uue ehituse projekti kinnitati linnamalitsuse iviimasel koosolekul.?lende kohaselt hakkatvad uusi ehitusi Zlvmmcle piistitanrn O. Trepp Side t. 2.'», R. Köpper Pärnu mnt. 16, 5). Neemre Põllu t. 114, N. Arcn Raudtee t. 18. H. Wintcr Kreegi t. 21. A. Keskiil! Metsa t. 65, H. Nielnnder Apteegi t. 18 ja M. Scilcr Januseni t. 88. Linnaarst puhkuses. Nõmme linnaarst dr. A. Tru s a on suwepuhkuscl 28. aug. kuni lg. sept. Linnmvalitsus ei pikenda kõnniteede ehitamise täht aega. Krundioinanik A. 5) i n t z e r oli esinenud linna «valitsusele paiwcqa pikendada kõnnitccoe tegemiseks antud tähtaega. Palme arutamise! asus linnawalitsus põhimõttelisele seisukohale, et sundmnäruse kohaselt ei saa linnawalitsus kõnniteede tegemata jätmiseks luka anda. Kuid linuawalitsusel pole midagi selle wastu, kui politsei ivüimaldad üksikuile krundimanikele kõnni teede ehitamise teostamist pikendada kuu wöi poolteise mõrra, kui see pikendamine politsei avivates ei tee takistusi liiklemisele. Algasid tapamaja ehitustööd. Kuna loomatcuvis hotu-walitsusel tapamaja ehitamiseks Nõmmele takis tusi ei ole, siis otsustas linnawalitsus oma iviimasel koosolekut asuda tapamaja ehitamisele majanduslikul teel. Linnawalitsuse otsuse kohaselt algasid tapamaja ehitustööd 2. sept. hommikut esialgu kümnekonna töö lisega. kiina edaspidi tööliste armu ehituse juures suurendatakse. Algab wefimarustuswörgu ehiamine. Liimnmnlitsns otsustav sõlmida 3. Karjawevkiga lepingu mauri koolimaja krundile puurkacwu ehitamiseks. Uus puurkaew hakkaks puhta weega ivarustama linnaosa Rahu mäelt Kuni Nõmme Maike jaamani laia- ja Kstsa roopaiife raudtee wahei. Wesiwarustuswdrgu torude mahapanemise töö antakse aksiaseltsiie C. Eiegel", kui hinna suhtes kokkuleppele jõutakse. Kaaluti tolmu wastu wöiiicmise küsimust. Ida tä nawa äärsed elanikud olid esinenud linnawalitsusele kollekiiiwse palwega, et Ida tänaiv kaetaks säärase ainega, mis ci tolmaks, sest praegu kattub tähendatud tänaw eriti autode läbisõidul paksu tolmupilwega. Linnawalitsuse ehituskomisjon asus palwe kaalumisel seisukohale, et eelolewal aastal tuleks katsetada mõne suguste tolmutõrje-wahenditega nende mõju kindlaks tegemiseks. Mis aga puutub kindla ja tolmuwaba katta ehitamisse, siis osutub see seemõrra kalliks, et see laiemas ulatuses praegu kõne alla ei saa tulla. Linnawalitsus oma wiimascl koosolekul ühines ehi tuskomisjoni seisukohaga. Neljale tähtsamale tänawale parem sillutus. Kuna Wabaduspuicstec sillutamisest jäi mõnesuguseid sillutus materjale iile, siis otsustas nüüd linnawalitsus paluda maanteedcwalitsuselt nõusolekut nende sillutiismaterja lide kasutamiseks s)iiu, Waideku, Pioneeri ja Säde tänawate sillutamiseks, millised tänawad kui tähtsamad ühendusteed magistraalide wahel saaksid seega parema katte osaliseks. Noorte mändide häwiiamine jätkub. Linna metsa wahi teadaandel on jälle mõnes kohas noori männi vuid maha wõeiud. Linnawalitsus otsustas nüüd pa luda politsei kaasabi ses asjas juurdluse korralda miseks. Uus määrus ehituslaenu tasumise asjus. Oma iviimasel koosolekul otsustas linnawalitsus l. okt. k. a. Nõmmel kehtima panna uue määruse elue ehi tamiseks antud riikliku ehituslaenu tasumise kohta. Uus määrus on tingitud asjaoludest, et senikehtiwas määruses leidusid nii mõnedki puudused, mis majasid kürwaldamist. Kodukultuuri-päewa Komitee Nõmmele. Moodus tati Nõmme kodukultuuri-päema livmitee, kuhu rvaliti prouad Tfirk. Lomp. Beekman, S. Oleumaiin sen naine), Õun, inspektor Estas ja Norm»? gümnaasiumi direktor A. Tcaste. sx!omitcc korraldad 12. sept. kino ~Viktoria Patarc" ruumides kodukultuuri-näitusc ja päeivakohasc aktuse. Raadio Lanpäcw, 4. september heliplaate ja reklaami Eesti nädala" awa-aktus. (ülekanne Tanu uäituswäljakntt.) _ Balti turniir, (ülekanne Eesti-Läti jalg valliwõistluse II poolaja kirjeldus H. Mikkin H. Pmrkson: Muljeid Pariisi teatrielust maailmanäiwse ajal kontsert eesti helitöist. Riigi ringhäälingu orkester. Juhatab Fr. Nikolai nxilispoliitiline ringwaade A. Randalu Itaalia soololaule. Esitab metsosopran Ägnes Amjärw päevauudi seid ajanäitaja-õiendus ja ilmateade wanatantsunmusikat järgnema nädala saaterawa moodsat tantsumuusikat EAronm" walgest saalist. (John Pori orkester.) päewauudiseid. Piihapäew, 5. september. Õõnsa tundega südame all laksin juba poole ühek saks kohale. Muidugi olin kuulnud kuulsast akadcemi liseft weerandtunnist. mille kohaselt eksam pidi algama i/tlo (tegelikult hakkas ta meel hiljem), kuid hirmus hakkas üksi tänawal lonkides.!)ks pilt teise järele, üks masendawam kui teine, kerkis kujutlusse sellest, missuguseks kujuneb mu seisukord eksamil läbikukku mise puhul. Mitte minu lootused Uksi ci purune, maid ka mu wanemate ja omakste lootused. Kui palju wae wa mul tuleb siis näha enne. kui nad hakkawad jälle mu wõimetesse uskuma. Kõigist scdaliiki mõtetest loot sin wabaneda saatusekaaslaste hulka minnes. Ma ci olnud sugugi esimene kohale jõudes. Grupp tütarlapsi sesis trepil...juba jälle tuleb üks juure!" hüüdis üks neist, kui trepist üles hakkasin minema. Lee polnud kuigi lohutaw, kuid ma ei haaivunud. Hiljem ma isegi re gistreerifin mõttes hirmuga iga uue wöistleja kohale ilmumise. Ja mis sellestki salata südamepõhjas hõõgus tilluke lootusesäde, et wahest jääb eksam ära. ülikooli astuda soowijate mitteküllaldasel armul kohale ilmumise tõttu. üles jõudes leidsin ma auditooriumi esikust hulga inimesi eest. Kõik olid müõrad. Lähenesin ühele salgale...neil on hea, kes elawad suurlinnas." rääkis seal üks ilusa näoga tütarlaps...mina elan Wiljandis. Kõik tcawad ja tunnewad seal üksteist, kellegi kaivat sujed pole teiste eest saladuses. Kujutelge nüüd, mis juhtub, kui ma ülikooli ei pääse! Ma et wüi siis häbi pärast enam oma kodulinna elama jääda! Ma ei suuda siis taluda ühtede kahjurõõmu ja teiste tröösti miji!" Akna lähedal naersid kaks noormäest waljusti teineteisega westeldes. Läksin ka sinna, lootes kuulda midagi naljakat. Ei, tõepoolest, mina küll ei tea. mis ma siis pean ette wötma. kui mu! see eksam ei õnnestu," ütles pikem ja blondim poistest. Mine uude teatrikoolil" wastas teine...meil just parajasti puudub Garn Cooper."..Teater pole minu jaoks," ütles esimene, lootu setult käega heites. Mul hakkab pea ringi käima lawai olles."..asjatu kartus! Pöördlawale sa nii-kui-nii esi algu ju wöib-olla üldse ei pääse." Gary Cooper muigas, kuid muutus kohe jälle tõsiseks...selles see asi seisabki." ütles ta...kas arwad. et teatrikooli pääseb eksamita? Muidugi mitte. Seal nimetatakse seda maid andcproowiks wõi kuidagi nii. Wõistlufed on igal pool! Õudne on elada!"..kuule, seda sinu minnast lauset ma olen kuskilt lugenud. See pane kindlasti jutumärkidesse!" õpetas teda sõber. Samas astus mu kooliõde Linda uksest sisse. Ma ei ela seda üle, kui ma läbi kukun!" hüü dis ta mulle juba läwelt. Koolis ta lubas ka iga klassitöö eel surra, kuid sellegipärast.ta elab weel praegu. Weiniwalmistajaile! Mtttime wsrsket filtreeritud 100% õunamahla, Tellimised ühes pudeliga saata. A-s. Talko kontorisse, Tallinn, Kloostri t3n. 18, (tel ). cc on ülekohtule ülekohus, et meid säärasel kombel piinatakse!" jatkas Linda...Kujutle, et kõik need, kes ülikooli soowiwad astuda, on suurte tead mistega ja andekad inimesed! Kelle nad siis jätawad ukse taha? Tähendab, polegi tähtis hästi osata, tähtis on osata kõige paremini. Kuhu me seda mõtet edasi arendades jõuame? Jõuame selleni, et ülikooli sisse pääsmiseks peab olema senomeenlikult tark. Kuid mil leks peaksin ma siis üldse ülikooli kippuma, kui ma isegi juba tark olen?" Linda kõrgendatud toon lõikus mulle närividesse ja ma püüdsin kuulata rõõmsamaid hääli. Esik ja koda olid nüüd täidetud inimestega ja kõuekõminaga. Uksi kud agarad plikad püüdsid lugeda koosolijaid...kui palju meid siis juba on?" kuuldus kord ühest kord teljest nurgalt, kuid lugemine ei õnnestunud hästi. Paljukest neid oli, kes suutsid rahulikult ühel kohal paigal püsida! lihe! preilil oli ema kaasas. elle ümber oli ko gunenud suurim grupp tütarlapsi. Nähtawasti lootsid nad saada julgustust elus kogenud inimeselt. Wäga julgustan) fee julgustus siiski ci olnud...eksam on nagu loterii." ütles proua-ema. luhus otsustab palju."..qiguvoolest oleme siin kõik üksteise waenlased!" hüüatas äfthl keegi...peame soowima üksteisele halba ja ebaõnne!" See tegi kurwaks. Kuid juba leiduski sellele wastaja, kes ütles:..ükskõik kui tähtis mulle ka wõit oleks, ma ei tahaks, et see täkendaks teisele õnnetust. Ma soowin, et kõik siinolijad sisse pääseksid." Mina soowin seda ka, kuid see on juba täitumata soow. Maksma korra kohaselt on wdimatu kõigil ek«samilolijail ülikooli pääseda. Miks õieti? Jah wäide takse, et meil olewat haritud tööjõudude ülcprodukt» sioon, et ei leiduwat tööd kõigile ülikooli lõpetanuile. Kuid kas ka nüüd pole siiski wcidi hilja juhtida meid kaevandustöölisteks? Mina isiklikult olen heamce» lcga nõus siirduma kacwandusje wõi ükskõik millisele lihttöölc, kuid hiljem, siis kui ma tõesti olen wccndu nud, et minust elukutses, mis mulle südamelähedane on. läbilööjat ci saa. Kuid kas tõesti see üksainus eksam peab mind selles wccnma? Ei. ja weelkord ei! See eksami nurjumine ci tähenda mulle rohkem kui üht kaotsiläinud aastat. Pealegi wõin ma enese selle aasta jooksul õppida tõepoolest fenomecniks, kui seda nõutakse. Mõelnud nii enese sõjakasse mecleollu. ma otse jahmusin, kui meid kutsuti endid registreerima. Nime järele tähestiku järjekorras hüüti incid sisse. Põnewa ärevusega ootasid kõik järgmist nime, lootes, et wüib olla selle omanik pole kohal. Wiimaks veidigi nime. mida keegi ci tunnistanud omaks. luubeldusckahin läbis toa. wõimatu oli alla suruda heameclcnaeru. Kuid kujutelgc pettumust! Mainitud nime kirjuta-- misel oli tehtud eksikombel wiga. Kohal olid kõik! Meile anti kätte nummerdatud paberid ja kästi istuda samamnnbrilisele kohale. Enne töö algust öeldi meile, et me kirjutaksime ühele paberile hele..mustand" ja teisele..puhtand", nii et hindajad hiljem oskaksid wahet teha. missuguse me oleme mõelnud mustaks tööks ja missuguse puhtaks. Naerjaid leidus wähcm km jee nali wäärt oli. Töö kestes käituti otse eeskuju- Ukult, järelevaatajalt ei tarmitscnud teha ühtki mär kust. Näib. et ivviinatu oil ivallatustcle mõelda, kui saatus on kaalul. Mina tundsin kiili korra kiusatust paluda oma pinginaabrit, et ta ivaataks järele, kas mu pea on paistetanud. Mulle tundus, et mu vea oli tursunud mõtete rohkusest, mis üksteisega mitte kui dngi moodi seoses ei seisnud. Wcider kirjatöö tuli sellest küll, mis ma seal kirjutasin! Suusünaliscd eksamid on meil alles ees. Nii et hoidke pöialt minu heaks! Ja peamiselt just nende heaks, kes meist paratamatult peawad läbi kukkuma? Paljudele neist tähendab see esimest suuremat pettumust elus. L. R., 8.30 äraiusmäng Ivõimlemist homniik kontsert heliplaatidctü reportaashi Tartu uäim selr. (ülekanne Tartu näimscwäljakult.) lõikusetubli, (ülekanne Tarm näitusewäljakult.) völlu mökoja uudi-õmaadc harimise talituse juhataja J. Gincr: Uudicmaade harimise wõimalusi käeõoleiral sügisel, (ülekanne Tartust.) põllumajanbu-õlikic reateid heliplaate ja reklaami muusikalisi eite kandeid ja reportaasln Tartu näituselt, (ülekanne Tartu näitusewäljakult.) Balti turniir, (ülekanne Kau nasest.) Ecsti-Leedu jalgpallitvõistluie teise poolaja kirjeldus H. Mikkin lõbusaid popurriisid. (Heliplaadid.) Paul Härm: Kestsuwises Lapis NN orkestri kontesrt. Juhatab Fr. Nikolai päewauudiseid ajanäitaja-õicndu? sa ilmateade ivaua tanisumnusikat hcliplaaiidclt luge miõrnnd. Eduard Tiirf esitab katkendi K. Hamsnni ro maanisi..maa õnnisiuö" moodiat -.antiumuusi kai dancina-palace'ist..gloria". (Kuri Eirobeli orkeõ ier.) päewauudiseid.

8 8 9hf. 239 pggmolgfff Laupaewal, 4. septembril 1937 Wiimane ekskursioon Pariisi maailmanäitusele NMKÜ turismiautobusel 23. septembril Teekond: Tallinn, Riia, Königsberg, Berliin, Köln, Briis-? t. sel. Pariis, Verdun, Rheinisõlt, I Wl Frankfurt. Leipzig, Berliin,»' fi Tallinn. > l 4? Kestvus 25 päeva. Registree- s ji ' rida hiljemalt 10 päeva enne U M väliasõihi. \J 3 Rfludhe tasuta sõldukauu ja tingimusi «MRI NHKU turismiosakorinall HMZN Tal linn, Lai 1, tel ; Tartu. Wallikraavi 23. tel Slusa ilmaga pühapöewal 6. septembril algan klaveritundidega > kasutage iveel jubust ja sõitke laewa dega Esionia" ja Kalcw* Kala rannast Piritale. Sõit on kõige odawam ja mugawam. Ühendus kogu päelv. Tevke meresõitu (konservatooriumi kava) Õpilasõhtud DIPL PIANIST Alvin Raudsepp, Magasini Kõnet iga päev kl Algan viiulimängu õpetust j 6 septembril Prof. Joh. Paulsen Äönet kl. 4 5 p, I. S. Karja 12 k. 4. Nina HurrlK- Polsnsky KLAVERISTUUDIO Kaarli psl. 9. Tel Õpilaste registreerimine iga päev kl Komm. ja 4 5 p.i. STUUDIO JUHATAJA. KLAVERIÜPETUS M. HOTTISEH ET"?-," ' I dipl. helikunstnik» > ' Klaveritunnid algavad 6. sept. Eva Norman-Raudkats (ko"ser^e ri iia. Eraõpila.-te vastuvõtt iga päew kella I 31 3 Õppetöö Kuressaare kapt. J. Teäri eremerikooli eelklassis, 1 ja II klassis algab 1. oktoobril s. a. Kooli juhataja. Era lasteaed. Tegewus- laulmine, joonist., woolimine, käsitöö, wöimlemine muusika saatel. Soowikorral klaweriöpetus. Seal wöetakse lapsi I ja II tl. Westholmi. Len deri gümn. Inglise, Saksa Kolledshi Prants. Lütseumi, teistesse koolidesse ja wöörkcele gruppi. Tatari l5 3, kella y2lo l ja Vs9 7, pühap. V2II >/, 12. TeqeKmse algus L. septembril. Juhataja õpetaja Toha. Cand. rer. mere. Hans Hargens RAAMATUPIDAMISE KURSUSED Biiansitchnika, masinakiri, tõlked. Wa stuwõtt Wiru Kas aastaid 3 vöi 3X n lugejatel eaks kas nimeks Mati, Mait v6l Liis, nad ühteviisi heaks JcOlk peavad «Laste Rõõmu" ja loevad,. Laste Rõõmu" Engiish Teacher, Mr. H. Sykes. Resumed Lessons. At Home daily 9 lo and 3 5 Sauna tän. I fl3 Telcphon Klaveritunnid. Käthe Buhrmann. õpetus kodus ja tootjas. Wõib ka harjutada. Kõnet. kl. I'o l 2 ja 3 5 Uu? Kalamaja tän Klaverikunstnik Tatjana Seehusen Roosikrantsi õpilaste vastuvõtt kl h. ja 7 B pärast lõunat. Algasin oma viiuli tundidega 3. septembril. Uute õpilaste registreerimine iga päev kl. 2 5, Toom-Kuninga 2 2 Henn Jõets, dipl. helikunstnik. Vilunud õpet. annab saksa, prants. Ja rootsl.k. tunde ja järeleait. Rääk Nõmme jaama vastas. Raudtee tän. 23/4. Deutsche Stunden». Anfaimsuntcrricht im Kla vierspicl. Karu 30 3, b KlMitunniti A. Lilli) dipl. he'ikunstnik. Ole pindne. piantiute. itaalia, i hispaania, saksa. wene. eesti 'cr'' nnrntflfie Beriitzi meetodil Broichüürtd ia isiklik proowt tund maksuta. EttewalmistuS eksamitele Wene tän Vilunud gümnaasiumi õpetaja kutsega annab vene keele tunde Kõnetunnid esmasp., keskn. ja reedel kella Estonia pst P ANIST ~ I I»NS Tl ÖPFEI ahistas klaweritun didega. Kreutzwaldi 7 B. Telefon Wastuwõtt iga piiew kella 1 6vr>7 öht Vene, saksa ja inglise k. tunde (teooria, rääk. prakt.) antakse hästi ja edukalt täiskasvanuile ja õpi lastele, järeleaitam. ja eksa mile valmistamine. Vismari tän Algan klaveritundidega Lydia Klement- Kasemets Kõnet ja 3 5. Köhieri Kons. van. kurs. prof. Lemba õpilane annab klaveritunde. Ettevalmistus konservatooriumi. Kõnet. kl ja 5 7, Al lika tän ~,II I Praktilisim ja kõigiks põllumajanduslikeks töödeks kohan _TV datud traktor on & CLCTKAC TIGUTRAKTOR, 15 standardmudelit. Mootoriwõime 34 kuni 135 h.-j petrooieunii-, bensiini- wõi diiselmootorile. Juntiw spetsiaaltraktor kõigiks põliumaian "BkŽy duslikeks töödeks ja soomaa kultiveerimiseks. Wiiuli tunnid Endla Esindaja Q-ü. ESTIA, Tallinnas, Narwa m 27. LRiiner Aõupaber dipl. helikunstnik English Lessons by experienced teacher (rom London. Also Commercial Cor resp. Viru 7 B, 5 lo 7, and Valdeki 35 1, Nõmme. Tõlkeid. LAULUI TUNNID algavad 6. sept. Magda Päts IRaua t Kõnelda 5-'47 p. 1. I M Diplom, helikunstniku Leonore J Johannson'i 2 klaweri tunnid. ~ Kõnet. kl. 12 t ja 5-6 Nigudste 3 2 IRHGARD Rlllin klaveritunnid Viru t. 9 lo. Kõnelda kella ja 3 4 p. I 2cl ISS-15. ülikooli haridusega õpetaja auuali eesti keele ja ajaloo tunde. Ahju t. I B, kõnelda kl sept. s. a. alustan Suur Ameerika t. 3-a krt. 1 tegevust Ingliskeelse manguringiga lastele 4 kuni 8 aasta vanaduseni. Ülesandmist võtab vastu ja teateid annab pr Peets, Uus-Maailma kl Paberist kotiö tihedast, kindlast 1. sordi pabe rist, iseäranis soowitataluad ko loniaaläridele, ja wärwilisest klantspergamiinist igasuguste maiustuste pakkimiseks. Pakkimispaberis kollane, walge mitmes paksu ses ja poogna suuruses ja sinine manufaktuurpaber, form. 94X 122 sm. ( 90, 60, 40 gr. Pg. Paksuses, mis ületab oma üllatawa sttkusega kõik sarnased, sobiw ka kõige suuremate ja niiskust kartwate saaduste kindlasti pakkimiseks. Alati saadawal soodsate hindadega..päewalehe" raamatukpl. S. Karja tän. 23. Kõnrtr Pikk tan. 2. Könetr Tallinna Eesti Mrjastus-UHLsus KUULUTAJAILE TULNUD KIRJAD 3. aept. (iste tulnud kirjad. 1/ / / / / / / / / / / / / /4663 3/5663 3/ / , / / / / / , / / / / : , / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / , / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / «6/ / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / , / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / ,5634 6' / / / / / / , / / /5074 ; / / , ; / / , ' 36/ / / / / / / / / / / / / /5556 5» 37/ / / / / / /5037 2! 37/ / / / l 37/ / / , / / / ' 38/ / /4918 3S 38/ / / / / / / ' 39/ / / I 39/ / /5559 2! 39/ / ' / I 40/ ' I , / / I A : / J A / I A / I A / /4441 I A / / I A / / B / /4322 2! B : 22/ / } B / / M / / I Kokku 869 kirja. LASTE RÕÕM" m laste maailm. VALMISTAME: õlisid tawotti kuuiiaagri- j määret rihmamääret OHIO KEE Ml ATEHASED. Ladu Tallinnas: V. Karja 1. Telef ja tvanu mööbleid, Ivanu riideid, pruugitud lasteivanker ja kõik sugu kraami esmaspäetual, 6. sept. s. a. kella o l wahel e. I. Tui tän. 14, küsida majahool dajalt. OdawaSii müüa Maike 123 ccm sõidukorras mootorratas Näha igal ajal Juureweo 2 l. Ehituskrunt pärisomandus. 756 r.-s., ühes mäikcie majaga müüa oinani kult Nõmme. Waldcki tän. 70. MUUa jalaga lamp, kirjutuslaud, tee masin, grammofon. Wismari t. 33 1'0, näha tl ja 4 6. suurem tammepuust puhvet ja tualett peegel kahe kapiga ja kahe sahtliga.?thju tän. 11' 2. magamistoa sisseseade (aust raalia pirn), 10 asja. Näha kl Pikk 66. I. Ehituskrunt müüa Nõmmel Heas rajoonis. Teateid saab Waldeki täit. 60, Nõmmel. ' MUUa ilus ehituskrunt, suur r.-s. Lihulas, Jaama tee ja tuvuplatsi ljigidal. Teat. suu sõnal ja kirj. saab wann. adtv. N. Paas'ilt, Jaama teel, Li hulas. Valgete saksa madonna liiliate sibulaid (Siliimi candidum). häid löh nawaid, talwekindlaid, odawasti inüüa. Falkpargi 13. aias. Miia odatvasti pakkimislaaste nr. 1, 2 ja 3, suurel ja wäikesel ar jvul Tallinnas, Aia tän. 20 ja Uus teki. 28, niimt 11. Tel. 443*23. Pärnus snpelrajoonis ntüüa õunapuuaiaga EHITUSKRUNT Krunti lvõib ka tükeldada. Kii jida Poska iga päew kl ja 5 6. Manniahi ja clektriwoolumõõi ja Siemens Schuckert" 220 wolt 3XIO amp., kontrollimd. wöib tarmirada ka tööstusette- Mõtetes. Nõinme, Hiiu t r.-s. krunt Kristiine heinamaal. SooM. kirj. slr. ~0/5860". Talu müüa. snur 30 tiinu. Kohila ümbruses. Teateid saab Toom- Knninga 20. Schönberg. Pärsia vaiba teljed müüa, laius 2 m Jakobsoni t. 3 l. Ehituskrunt (päris«krunt), 440 r.-s., ühes Mana majaga müüa ilma wa hetalitajaia. Küsida tel Kohupiima loomatoiduks müüakse odawasti esmaeväeivast alates A. Amee rika tän. 52, tööstuses. hundikoera kutsikad Narwa mm Tiibklaver Haruldase kõlaga Hästi Hoitud, müüa. Tondi Jalatoed, konnasilma- Jalaraviabinõud Vene tän Kursus annab teoreetilisi ja praktilisi tood- vmf misi mootorrataste korrashoiuks, rikete kõr- wj lj valdamiseks ja remonteerimiseks. Õppige, et LJttöajQ M* oskaksite ise oma mootorratast korda seada. J Eksamid sõiduloa saamiseks on kursuse juu- IVÄjmiwj res. Uue kursuse algus esmasp., b. sept. kell 7 õhtul. T IDEAALNE NIISKUSE ISOLATSIOONAINE NIISKUSOL ASFALDIST. Isoleerib ülihästi igasuguse niiskuse ja paneb 30-mtr. veerõhule vastu (3 kg. ruutsentimtr.). Insener J. CLAUSEN, Tallinn. Narva mnt. 16, tel } Majade ostjatele J.2, teatan, et kõige suurem valik Tallinnas ja Nõmmel müüa olevatest majadest ja krunti- 3. w dest on alati ainult minul. Tõsistele ostjatele n. "o annan isiklikult maksuta aadresse, teateid ja 'S asjalikke näpunäiteid, toimetan majade hinda- a mist ja võtan vastu tellimisi ostuks sobivate * kinnisvarade otsimiseks. KOMISJONI-AGEN- "3 TUR", Jakobsoni 46 5, tel , kodus H g kl. 9 llja s B. S..ESTOŠAMOTT" Samottkivivabrik pakub kõrgeväärtuslikke kodumaa šamottkive ja savi. Tööstuse kontor Tallinn, Narva maantee 16, tel mammmmmmam m vw,?» G> I [J HEIDENIAI I imm on kõige moodsam I I 1 ' 'a praktilisem, on täiesti häda- M ohutu ja kahinata. Lihtne käsitamises H. URBAN! & KO. RauSSi I Noor energiline kaupmees tekstiil- ja nahatööstusetvärwi ning kcemiaainete müügi alal 7 a edukalt tegutsenud. otsib vastavat kohta. Olles kodu- ning tvälismaal wärlvikodadcs ja nabawabrikutes töötanud tunneb praktiliselt riide ja naha ivärwimist ning kõiki neis tööstusis larwitatawaid kemikaale ja abiaineid. Valitseb kohalikke keeli sõnas ja kirjas Pakk. kirj. slt..1/6301^. Kõrgema filosoofilise eriharidusega isik otsib kas kohe või edaspidi teenistust kirjastusärisse, ajalehe toimetusse või kontorisse. Valitseb eesti (eriala), soome, saksa ja vene keelt, tunneb inglise ja pisut prantsuse keelt. Kirjutab masi nal. On varemalt töötanud korrektuuri alal. Pakkurn. ühes tasutingimustega saata slt. ~7/6027". Tule vastu kaitsealne LEEKOL" kõrvaldab igasuguse tuletekkimise hädaohu, hariliku imbutamise teel. Leekol" ei mõju kahjulikult imbu tatavale ainele. Hind 5 7 senti ruutmeeter imbu tatud pinda. Leekol'i" kontor, Tallinn, Narva mnt. 16, tel Kauaaegse praktikaga energiline täiskarske wärwijameisfep sootnib hohld. Põhjalikud teadmised keemias ja tehnoloogias, on eelarwc- ja kalkulatuooniwõimclinc, omab sovwitusi ja tunnist, end kohtadest. Pakk. kirj. slt. 24/5">64". Tahvelklaver müüa odamaori, firma sxiilcf, KreuiAwaldi täil , näha wõib iga päcw fella -I S. Talukoht nriiufi, 16 ha, maapõhi sügaiv ja kaswaiab. Põllud ja karja maa on ühes. Palgimcis. Sun roinaanicc ääres. Hooned poolc li chinisel. 2d lin. Tallinnast. Scals. häid põlluheiuu müüa. Kirj. flt. ~12/5272". I ehitusrajoouis jaama was tas mnr ilus krunt majaga müüa. Wõimalik ka osa krun dist eraldi saada, Rahumäe, tän. 12 1, ai ao. Kahekordne maja müüa poeruumiga, ilusal ehi ruskruu dil. Rahumäel, Pikk i. 39. i-äiesti sõidukorras sportauto,3ord" modell,3". Kiis. icl. lil pruugitud raudvoodit ja üks wana kmnnmt. W. Ameerika t kohas 2 hektaari head mullast põllu- ja heinamaad, hinnaga 20 icm ruutmeeter, liuuasr -1, Nõmme jaamas: 2 kilomeetrit. Künda laupäcwal Rahu tän noor lehm fcoccno teift korda 15. oktoobril. Näha Kurma asunduses üle Aadr.: Kiisa, postkast 11, Glauström. Nioodsaid lapsevankreid Nmia iiin. 12. ülimoodsaid lapsevankreid enneolemata odawaie hindadega malmmaaiakse svakoosoni lambilinc?ludion^ raadio Oiud 35 kr. Narma uini sõidukorras TKÄ sõiduauto 5-isiincl., 10 h.-j., 10ZZ. a, mudel. Teaicsd ja näha saab Nuia-. Mõnuse maja-, J. A. Tiihklaver müita (?chroedcr). Näha j T ooin-kuninaa :än '

9 Lanpnewal, 4. septembril 1037 V»cma I c lj t Nr Jaan Hünerson riigi viljasalve juhatuse esimeheks jfiiiflimnncma otsusega 3. septembrist s. a. määrati kindlaks äsjaloodud riigi wiljasalwe jn» hatnse sa nõukogu isiklikud koosseisud. Juhatuse esimeheks nimetati Jaan Hnner s o n, liikme teks T. Endre, Julius K o o ri t s, K. Kra n feldt ja P. Männik. Nõukogu esimeheks nimetati A. Tuhk ja liikmeteks Eh. A rr o, A. Wan n, W. Unkareda,?l. Mar a m aa, J. Puhk, K. Enn u s, Joh. Mart i n s ja J. Ümarik. Tallinna linnanõunik Taimsalu lahkub Niigiwanema otsusega 3. sept. s. a. wabastatl Tallinna linnawalitsuse liikme ametist kapten major Johannes Taimsalu (Teimani) tema palwel. arwatcs 1. oktoobrist Kuuldamasti läheb J. Taimsalu a.-s. F. Krulli tehaste direktoriks, siirdudes seega kui ehitusinsener oma otsekohesele tööalale. Arwa tawasti lahkub kapten-major Taimsalu ka tege mast söjawäeteenistusest, kuhu ta kuulus siiani. Uueks linnanöunikuks oli esitatud kinnita miseks üks Tallinna wanemaid insenere, kelle kandidatuur polewat leidnud aga poolehoidu. Kes saab uueks linnanöunikuks ja ettewö tetekomisjoni esimeheks, on alles selgumata. Eesti kindralstaabi ülem sõidab Poolasse külla Poolast saabus küllakutse Eesti kindral staabi ülemale. Kindralstaabi ülem kindral N. Rcek sõidab Poolasse teisipäewal, 7. septemb ril. Teda saadab operatiiwosakonna ülem kal.- leitnant J. Soodla. Samal ajal on küllakutse saanud ka Läti ja Leedu kindralstaabi ülemad. Külalised wötawad ka osa Poola sõjamäe sügismanööwreist. Veel ajakirjandusest ja riigi vanema sõidust Täiendawalt meie märkusele propagandatali tuse kohta riigiwauema sõidu puhul Soome sele tatakse meile, et informatsiooni korraldamine sel les küsimuses on loetud ajalehtede endi asjaks. Samuti kuuleme meie, et propagandatalituse ametnik ei ole Soontes wiibimtd mitte selle aineti asutuse esindajana. Maid Uus Eesti" erikirja saatjana onta pnhkttse ajal. Tähtsamaid saavutusi: DOlCorOlw OCS Kolmedioodilülitus väldib häireid, sezamisi ja on mõõduandvaim vahend feedingu tasandamisel lo.. Akustiliste põhimõtete järele ehitatud moodsajooneline kast Hind Kr 235 Nõudke clemonstratsioone ja müügitingimusi lähema Philips raadiokaupmehe juures. Rumeenia kuningas Tschehho slowakkiasse jahile Praha (ETA) (Havas) Tschehho slowakkia põllumeeste häälekandja..wenkow" arwab teadwat, et Rumeenia kuningas Karal saabub oktoobri lõpul Tschehhoslowakkiasse, et osa wõtta jahist Tatra mägedes. Eesti-Poola sõprus 17-aastane Minister Akeli külaskäik peab toonitama südamlikku sõprust Peaministri aset. K. Eetchalu jätab jnntcrlaga Poola sõitlva wälisministriga. Eile bell 4 p. l. sõitis wälisminister Fr. Akel abikaasaga ja pol. osakonna dir. 91 Kaasikuga külla Poolasse. Jaamas olid neid saatmas peaministri aset. K. Eenpalu, wä lisministri abi A. Ne i. Poola saadiku aset. Eyszka, Läti saadik Ed. Kreewinsch.ltaa lia saadik Cicconardi. Saksa saadiku aset. B ock, Daani esindaja Ka»n p P. Türgi saatk. sekretär Iksel, wälisministeeriumi kõrgemaid ametnikke j. t.. WarSsawi, (ETA) Eesti wälisministcr Akcl on aitnud intcrwjun Poola telegraafiagentuuri Pati esindajale Tallinnas. Eesti wälisministcr on ütelnud muuseas: Poola-Eesti suhted on alati olnud kõige paremad ja miski asi ci ole kunagi tumestanud Vastastikust arusaamist mõlema maa wnhcl. Mõlema maa Välisministrite wastastikused külaskäigud on juba saanud traditsioonilisteks. Tr. Akel on awnldanud oma rõõmu selle üle, et tal on wõimnlns uuesti kohata Poola Välisministrit Bccki. kes on arendanud nii silmapaistwat tegcwust rah wuswahcliscl alal. Tr. Akcl on meel lisanud, et eel scisew külaskäik annab talle juhuse arutada Bcckiga sõbralikus õhkkonnas rea küsimusi, mis ühiselt huwi taivad mõlemaid maid. Warss a m i, (ETA) (Pat) Eesti saadik Warsfnwis Markus on annud intenojun..express Po rännu" esindajale. Markus on Poola ajakirjanikule ütelnud: Eesti Välisministri Akcli külaskäik Warssa wis peab toouitama seda südamlikku sõprust, mis ühcu dab Poolat ja Eestit ifcsriswnsc esimestest päcwadcst saadik. Meie waliel ei ole kunagi olnud ega ole ka Praegu mingisuguseid nmndctc lahkuminekuid. Miski Arstide kongress Budapestis Oktoobri 7. lsi. toimub Budapestis rahvusva heline arstide kongress, kuhu on tänini registree ritud juba iile 200 osavõtja paarikümnest eritnaast. Kongressi kuvas on loengud mitmes, arstiteadus konna spetsiaalaladelt mitme rahvuse silmapaist vani teadlasilt. Kavas on ka mitmesuguste ravi- ja puhkeasutuste külastamine, majanduslike ja tööstus like ettevõtete tervishoidliku küljega tutvumine, ma jandusküsimused, kutsceetikakiisimused, propagan da jne. Osavõtt kongressist koos kõigi kulutustega, kaasa arvatud ka ložecrirnisvõimalus ja täielik pansion, maksab 180 pengöt (130 kr.). Teretulnud on ka kongressist osavõtjate perekonnad. asi ci lahuta meid. Meil on ühed ja samad huwid Balti basseinis. Mõlemad maad taotlewad rahwaste rntiitltffit koostöötamist. Eesti, nagu Poolagi, suhtub eitawalt wacnlikele ideoloogilistele blokkidele, mis äh wardauiad tuua uut sõda. Akeli külaskäik Warssawi tähendab ühtlasi Eesti poolehoiu Poola sisemisele ülcs ehitustööle, tema poliitikale ja tema positsioonile Eu roopa esimeste riikide reas. Tee külaskäik kõivendab tore! rohkm Poola-Eesti sõprust. Warss a tv i, (ETA) spat) Walitsus mcelnc leht Knrjer Porannh" amaldab teise artikli oma Tallinna erikirjasaatjnlt, kes kirjutab muuseas: Sõprus, mida Eesti on näidanud Poola wastu, tuleb südame põhjast. Ecsti-Poola sõprus kestab juba 17 aastat. Seda wcnualikku sõprust ei ole miski tumcs tanud ühekski silmapilguks. Möödunud pikkade aas tate jooksul ei ole ci WarSsawis ega Tallinnas tuntud kunagi wajadust omaivahclistc suhete muutmiseks, ja kunagi ei ole mõlema riigi tvahel olnud tunnete jahe nemist. See ustaious, stabiilsus ja erakordne ausus on kogu Eesti iseloomustatvaks jooneks. Mõõduka parempoolse tvastasrinna leht K»rjer Wars.zatvski" kirjutab, et Poola Balti-poliitika nrenemis käigus on Poola suhted Eestiga arenenud erilise sõp ruse tähe all. Leht meenutab Poola ja Eesti riigi meeste «vastastikuseid külaskäike minewikns, mis on mõlema riigi «vahel walitscwate sõbralike suhete pari maks tõenduseks. Parempoolse Vastasrinna häälekandja Warszawski Tpeuuik Narodowu" analüsccrib artiklis Eesti ise sciswusc sünd" mitmesuguseid ootamatuid sündmusi enne Eesti iscseiswusc saawutamist. Võitluses iseseiswuse eest on suured teened kindral Laidoneril. Kangelaslik Võitlus lõppes rahulepingu sõlmimisega 1020, a., mil line leping mõis sündida ainult Eesti otsustawaist Või tn dc st, lõpetab leht. Budapesti kongressist osavõtjail võimaldub selle kongressi lõppedes külastada ka Wiesbadenis toi muvat vesiravi-kongressi. Lähemaid teateid annab arstide koda, kuhu pa lutakse ka end registreerida kuni 10. septembrini. Rohuteadlaste liidu peasekretär Tallinnas Täna saabud Tallinna rahvusvahelise rohutead laste ühingute liidu peasekretär dri Potje v i j d, kes on ühtlasi Leydeni ülikooli õppejõud. Külaline viibis ringreisil Põhja riikides ja Tallinna sõidab ta Helsingist. Teda võtab vastu rohuteadlaste koda ja apteekrite selts. Tallinnast sõidab Potjevijd Tartu ja sealt edasi Riiga. Surmaotsuseid Leningradis ja Gruusias Moskwa (ETA) (DNB)..Lenin gradskaja Prawda" teatel olewat Leningradis paljastatud uus trotskistide jõuk, kes ühes wabrikus relw ttehastes olewat toime pannud sabotaashiakte. Kümme kaebeaw olewat sur ma mõistetud. Moskwa, (ETA) (DNB) Surma otsus Gruusia seitsme juhtima isiku üle, ke da süüdistati riigiäraandmises, on nüüd täide saadetud. Nõukogude lennukid Soome kohal 5) elstng i (ETA) Lehtede teatel oli eile pärastlõunat Rajajoke kohal piiririkkumine Nõukogude Wene lennukite poolt. Kolm Nõu kogude ühepinnalist pommilennukit lendasid umbes 390 m kõrgusel üle Soome piiri. Lcn nukid lendasid umbes 2.5 km kauguseni Soo me territooriumile ja läksid siis tagasi Nöuko gude Wenesse. Igas lennukis on nähtud kaht lendurit. Ilm oli täiesti selge. Wälisministri kohustetäitjaks majandusminister K. Selter Niigiwanema otsusega 3. septembrist määrati wälisminister dr. F. Afoli wälismaal oleku ajaks tema kohustetäitjaks majaudusminister K. Sel t er. Tartu eraalgkool jääb töötama kõigi kolme klassiga Niigiwanema otsusega 3. skp. jäetakse Tartu erareaalkoolis töötama 1937/38. kooliaastaks üks I, üks II ja üks 111 klass, 1938/39. kooliaastaks üks II ja üks 111 klass ja 1939/49. kooliaastaks üks 111 klass. Kovlimuusika õpetajate klass Tallinna konserwatoo ruum juure Tallinna konservatooriumi juures töötas vare rematel aastatel koolimuusika õpetajate klass. Kon servatooriumi riigistamisel jäi see klass ajutiselt avamata. Nüüd ou kavatsus seda klassi uuesti jälle avada ning sellekohane ettepanek on tehtud hari dusministeeriumile. Klassi kursuse kestvus oleks kaheaastane. Õppe kavast on ettenähtud koolide muusikaõpetajate ja koolikoori ja orkestrijuhtidcle vajalik pillide tund mine, pedagoogika, koolilaulu metoodika jne. sooviavaldused nimetatud klassi astumiseks tu leks esitada konservatooriumi direktorile. Muudatusi wälisesindustes Scttiuc füito-negnc Eesti Kaunase saatkonna ataschee Mah I l> er g ou wiidnd üle ametnikuks MoKva saatkonda. Atascheeks Kannasse ott m motatnd K. Pärl tvälisministeerimtüst. Aiasaaduste hinnad 3. septembril noteeriti: 1. õunad: suwisordid sa ivara jased sügissordid, ekspordikölwulised. fr. Tallinn, pak kimise kuludeta snt. kg. 2. Tööstuse õunad: sa ma baasis 20 snt. kg. 3. Pohlad: ekspordikölwulised. sr. Tallinn, pakkimise kuludeta 19 snt. kg. 4. Sibulad: eks pordikõlwulised. fr. kogumise punkt, pakkumisekuludeta snt. kg. 5. löhwikad: ekspordikõlwulised, fr. Tallinn, pakkimise kuludeta 15 snt. kg. Tendets.: 1. õunad äraooiatv: 2. Pohlad kõikuw; 3. Sibu lad rahulik; 4. Jõhwikad Pilsita. Tänasest peale Eesti helifilmikroonika kinodes Piltidel: vasakul E. Kultuurfilmi heli aparatuur tuletõrje paraadi ajal otnnibuses; paremal solist esinemas E. Kultuurfilmi ateljees (iilal taes ripub mikrofon). Välk lõi kaluri uimaseks Marumõll ja rahe Alutaguse? Reedel, 3. septembril, liik? iile Alutaguse raskeid hoowihmu, millega mõnel pool ka kaasa? käi? wali äike, mi? siin-scnl sunnita? kahjusid. Nii lõi nui lk Waiwara wallas maanteel uimaseks Peipsi kaluri Wasili K c m o w i, ke? parajasti wiibis teel oma kalakoormagn. Sa muti oli põrutada saamid ka hobune, kes olek? enese pi kali maas poomid rakendusrihmaga, km mitte lähedasest Oleme oma nime eestistanud Mait Juhansoo ja Poeg Rataskaevu 22, Tallinn. Tel Esimene E. Kultuurfilmi hcliringvaade kinodele tuleb linale täna, 3. septembril. Uusi ringvaateid ega kultuurfilnic enam tummfilmidena ei anta. Laupäe val demonstreerivad Tallinna esimese ekraani kinod järgmisi filmipalasid: 1. Rahvuskogu pidulik lõpp koosolek, 2. Riigivanem kirjutab alla uuele põhisea dusele ja põhiseaduse elluviimise seadustele. 3. Rii givanema tagasijõudnuile Soomest, 4. Tuletõrje suur paraad Vabadusväljakul, 5. Nurgakivi panek tule tõrje hoonele, 6. Laskurite vastuvõtt ja auhinnad. E. Kulluurfilmilo üüriti lisaruumid Rüütli iän. 32, kus tehti vajalisi ümberehitusi. Sinna seati sisse siinkroniseerimisateljce, kus tehakse filmidele järelsünkroniseerimine, s. o. filmidele antakse juure muusika või kõne. Sünkroniseerimisruumis on või malik teha ka väiksemaid ülesvõtteid, nagu solis tide esinemisi jne. Eesti Kultuurfilmi tehnilise personaali väljaõpe viidi läbi tänavu varakevadest alates. Väljaõpe teos tati Berliinis filmi suurateljeedes ja laboratooriumi des. Väljaõppe said: operaatori tööaladel operaa torid K. Atärska, V. Bartels ja N. Envald, kusjuu res viimane õppis ka helifilmi monteerimist. Labora toorsel tööl oli Ä. Eichelman. Heliosa väljaõppel töötas ins. H. Alenning ja muusika alal helikunst nik V. Jakobson. Heade soovituste põhjal Klangfilmi" poolt pääsid nad kõikidesse nendesse töö kohtadesse, kuhu tavaliselt välismaalasi ei lubata. Heliaparatuuriga tulid kaasa ka kaks..klangfilmi" inseneri, kellest üks jääb Eestisse töötama ka heks kuuks. Laupäeva hommikupoole demonstreeriti täna ek raanile tulevaid helifilmiringvaateid Eesti Kultuur filmi ateljees ajakirjanikele. Võtted on üldiselt õn nestunud hästi. Enamus neist on küll veel vändatud tummadena ja alles hiljem siinkroniseeriti juure muu sika või seletused. Nii annab rahvuskogu lõppkoos oleku ja põhiseaduse piduliku allakirjutamise film dokumendi juures seletusi F. A\ oo r i hääl ja väga selgekõlajiselt ning filmigeeniliselt. Helifilmi tud on ainult tuletõrje paraad ja riigihoidja K, P, ä t s i kõne seal. Eriti laitmatult on õnnestunud just riigihoidja kõne ta hääl näib üldse olevat väga sobiv helifilmimiscks. Veel demonstreeriti ka ateljee helivõtteid solis tidelt ja džässorkestrilt ilma näitamata filmi en nast. Võis nentida, et neist oli enain-vähem õnnes tunud F. Veebeli džässorkestri mäng, kuna solistide esinemine jättis soovida hclipuhtusclt eriti nais häälel. Nähtavasti tuleb selles suunas veel harjuda nii filmijate! kui ka filmitavatel. Rätsep ääri asut. St Peterburis a. Max «Johanson ia Poeg talust poleks inimesed saanud kohe appi. Umbes pool tundi hiljem jätkas kalur jälle sõitmist. Auwere raudteejaama lähedal lõi Pikne ka kõrgepin gcliini. KooS Kikcscpilwcdcga käis kaasas erakordselt wali tuul, mis taoti muutus katuseid ja aedu lahutawaks marnmõ ll u k s. Samuti olid ka wihmawalangud niiwörd tuqcwad, et uhtustd mõnes pniqns kartulid wa.andest wälja. Voka mallns tuli reede õlitupoolikul ka rahet, mille terad olid ennenähtamatult jämedad.

10 10 - Laupaewal, 4. sepkemvril 1037 NSowaleljt Nr. 239 Tartu näitus - suur õppetund linnale ja maale Uus 50 aasta kestes on käidud ära wahemaa küilakultuurist kõrge Põllumajanduskultuurini. Tradit iesii refcord! siooni kohaselt külastas ka tänawu wihm Tartu näitust selle awamispäewal Tartu elab niiüd näituse tähe all. Aastaid Lauri, põllutööministri ja põllutööministccriumi tanud. Scc moodne paviljon sisaldab ka priima väljapanekuid. Esmakordselt esineb firma Tartus Kestnud traditsiooni kohaselt külastas ka tänawu poolt A. Ruubcl. püllutöökoja poolt peasekretär rikkaliku Juba 16. aastat püsivad rahva lemmik inartsipani-osakonnaga. Isegi paviljoni Törmaküla, Tartu majanduslike organisatsina vitriinis on kaks rahvariides tütarlast-nukku valmis näitust selle awamispäewal wihmasadu. Wihma sadu öieti algas neljapäewa õhtul ja wältas uide poolt dir. A. Pakosta, Tallinna Eesti tatud martsipanist. Martsipanist on valmistatud iga sordina paberossid suguseid asju. Peale martsipani sisaldab rikkalik väl tugewate hoogudena öö läbi. Ka reede hommikul Põllumeeste Seltsilt toimetaja M. Aitsam ja japanekute kogu veel mitmet sorti šokolaadi, komp tuli weel sagedast hoowihina, nii et karta oli..eesti Nädala" juhatuse ning Tartu seltskond vekke. kakaod ja muid maiusaincid. näituse awatseremoonia takistust wihrna läbi. like organisatsioonide poolt O. Heine. Traadi Näituse külastajate tähelepanu on tõmmanud Pehmes pakendis 25 tk. 20 senti Siis aga nagu taewataadiga kokkulepitult lak tee! terwitasid teiste seas piiskop 5). B. Raha endale ka stiilse paviljoniga suurim kas wihrn ja päris ilns, kuigi wahelduw, päi mägi. püllutöökoja esimees A. Türirna, pros. Šokolaadi- ja biskviidivabrik a.-s. Ginovker Eva-Ekstra" 25 tk. 35 s. ja Ko. kesepaiste terwitas oma pooltki näituse awa K. Saral j. t. Peale numsikalist osa ja sõnalisi ettekan Siin on esitatud rikkalik kogu väljapanekuid mit silmapilke. /ü. JTuftoft maiusainetest. Kiipsiscid on üksinda Näituse awasönad lausus Tartu Eesti Põllu deid F. Moorilt lõpetas awaaktnse Tartu Eesti mekesistest välja pandud üle 25 sordi. Šokolaadi Gala, edasi meeste Seltsi esimees O. Pärli n, kriipsutades Pöllmn. Seltsi abiesimees J. Brandt. Seejärele Freskat jne. Väljapanekute seas ci puudu ka mar melaad ja pastelaad, mis on valmistatud härra alla. et käesolew näitus on Tartu 50. a. juu kõlas ühislaul...eestimaa mu isamaa..." Vabcri juhatusel, kes on parim meister sel alal bclinäituseks. Sellel ajaumhennkul oleme kiila ja pidulikud silmapilgud olidki läbi. Awamise Balti Sport riikides. puhul wõis näituswäljal olla ümbkaudsete hin kultuurist jõudnud wälja kõrge põllumajandust Selles osakonnas vanima kakao-, šokolaadi- ja kultuurini. Näitused on siin teinud tähtsa töö ja nete järele 3000 inünese ümber. kompvekitehasena esineb a.-s. A. Brandm a ti n, lärgnewalt siirdusid kutsutud külalised näi kes oma paviljoniga suudab köita publiku tähele annud õige suuna. Esimees palus Tartu linna tuse direktori ja teiste juhtuvate tegelaste saa panu. Näha on siin väga rohkesti mitmesuguseid pead kindral A. Tõnissoni awada näitus. äti wõitis JCeedu 5:1 ja isuäratavaid šokolaadisorte, kompvekke ja ka Linnapea A. Tõni ss o n rõhutas oma kö tel näitusega tutwuma. kaod. Mõned šokolaadisordid on alles hiljuti uudis Täna hommikul awati näitliswäli publikule sortidena välja lastud. Šokolaadi- ja kompveki-sorte nes riikliku iseseiswuse tähtsust Eesti elu aren gus ja kuulutas peale pikemat sõnawüttu Tar juba kell 8 hommikul ja see jääb awatuks valmistab vabrik seepärast nii rohkel määral, et Läti pani oma nlewoimn maksma juba esimesel poolajal resul tu 30. näituse awatuks. tuues ühtlasi terivitusi kella 12 öösel. Hommikupoolel toimus auhin püüda rahuldada kõikide maitset. Väljapanekute keskel võime näha ka kõrgemaid auhindu, mida vab taadiga 4:0. Täna Cesti-Läti maawõistlus näituse kordaminekuks linnawalitsuselt. Järgnes damise lõpulewiimine. kuna täna õhtupoolikul rik oma saaduste eest on korduvalt saanud, neist kell 3 on näituswäljal..eesti Nädala" awa viimane (Grand Prix) saadud hiljutisel Tallinna hümn. Kuid Leedu lootused ci täitunud, hoolimata sellest, rt K ii jt tt tt s, Tiina pärast lõunat kell õ toimus rohkcarwuline publik kõigiti ergutas oma mehi. Latt Terivitusi töid ja näitusele head kordami õhumiiting. Awamist toimetab majandusministri näitusel. Balti jalgpalliturniiri awaminc, njissugust sündmust oli Maiusainetetööstusc alal esineb veel R. Glass ilmunud kaasaelnmn ligemale pcaltmantajnt. Tur paui cucsc täielikult maksma, wõites Leedut csiumcl nekut soowisid Tartu maawalitsuse poolt 5). abi A. Keller. manni šokolaadi vabrik, V. Kuusloo pagari- ja kon niiri atuas iinpatroon haridusminister Prof. Tonkn poolajal 4:0. Teisel Poolajal kumbki meeskond suutts diitritööstus, Esimene Eesti Mesikoogi-tööstus.1. n a s. Wõistlnsi jälginja olid ilmunud ka Lccdn Jvalit toime tulla wccl ühe wäralvaga. Teega Läti wõitts -tscmentecritud hõlmadega, mis on väga vastupida üldkokkuwõttcs 5:1. eksportmesikookidega ning peale selle palju snsliikmcid ning diplomaatliku korpuse esindajaid. vad. Atradest on üldse esitatud 25 mitmesugust Lill Mis on näha näitusel Täna on Eesti-Läti maatvõistlus. Läti httgelwormt teisi. Awawõistlnscks oli Lccdn-Läti meeskondade jalgpalli eriatra. Avaras paviljonis on pandud välja tem puhul, mida ta tõcstas Lccdu mastu, on raske uskuda matsiii. mis toimus iilitlasi maailma csimõistlnste sarjas. Siinkohal, kus jutt on rnaiusainctcst ja cksport pcrvalu masinaosasid ja muid Franz Krulli. kui Eesti meeskonna wõidussc, ehkki Eesti mängijaid oma Huwitawamatc näituse wäljapnnekntegn tntwnmas Tehes ringkäigu näitusel pärast selle lõplikku valmimist, võis veenduda, et näitus on sisult tähele panuvääriv ja annab täie mõõdu välja meie töös tus-, põllumajandus- ja kaubanduselu suuresinemi seks. Siin on kõigil võimalus tutvuda sellega, mida me oleme saavutanud oma kõigil majanduselu ala del. Ja et need saavutused ci ole mitte väikesed, selle kohta annavad tunnistust näituse rikkalikud ja suure kvaliteediga väljapanekud. Kitsas ajalehe ruum ci luba kahjuks kõigi näituste osakondade ja väljapanekute juures peatuda, mispärast olgu pea tutud vaid üksikute väljapanekute juures, eriti tööstusaladel, mis näitavad tippsaavutusi oma alal. Kahtlemata paistab silma kohe kõigile näituse külastajaile ETK oma suure ja üle teiste ulatuva paviljoniga. Paviljoni on asetatud ETK laialdase ja mitmekesise omatööstuse artiklid, kuna põllumajanduslikud ma sinad ja tööriistad on pandud välja koos teistega masinate parki. Paviljoni rikkast sisustusest olgu märgitud ETK Kopli metallitehase häid tooteid, mitmesuguste malmitöödc jne. näol. Tähelepanu leiavad ka ETK jalgrattatehase poolt valmistatud jalgrattad, mis on võistlusvõimelisel! välismaa pare mate jalgratastega, olles aga neist tublisti oda vamad. slõjukalt pääsevad esile väljapanekute seas ka ETK nägusad kohvrid ja peennahatööd. Täieli kult on esitatud ka kasaaduste ala, kuna ETK kat ehas teatavasti on üks suuremaid ja valmis tab päevas kuni paberossi. Välja on pan dud muidugi kõik tuntud paberossisordid. Keemiatehase väijapanekuist väärivad eeskätt nimetamist uudisväljapanckutcna muldvärvid, mida valmistatakse üldse 18 critoonis, ja nimelt kodumaa toorainetest. Näituse rtaiskülastajate tähelepanu näisid köitvat ka mitmesugused tualettseebid, kölni veed, puudrid, näokrccmid jne., jne. Nimetamata ei saa jätta ka ETK tuntud headuses veine, aedvilja konserve, kohvi ja teisi maitseaineid. Igatahes oldi ETK väijapanekuist väga huvitatud, sest avar pa viljon kippus juba reedel vaatajatele jääma kitsaks. Masinateriik on seekord Tartu näitusel suur numbriks, ja seal askeldab väga rohkesti põllumehi, kes soori tavad oste. Selles osakonnas on köitmas põllu meeste tähelepanu a.-s. Franz Kru 11 i väljapane kud, kes üllatab kodumaal valmistatud põllutöö riistade rohkusega. Franz Krull on põllutööriistade valmistamisel neid püüdnud kohandada kodumaa turu_ nõuetele, arvestades siin põllumeeste soove. meie suurima metallitehase mitmekesiseid tooteid, mis on igal alal suutelised võistlema välismaa too detega. Masinate ja põllutööriistade alal esinevad veel Jaan Ratniku põllutööriistade ja -masinate vabrik. Gustav Peetsi masinachituse-vabrik, Hstakland, vcs. tab aga suur luksuslik 12-silindriline Lincoln-Zaphyr sõiduauto, mis oma aerodünaamilise joonega kere poolest 011 moodsaim ning mootori poolest tuge vaim sõiduauto Tartu näitusel. Teiste paviljonis esitatud kaupade seas torkavad silma Champion mootori süüteküünlad. Total tulekustutusaparaadid, Dröger gaasi- ja tolmumaskid, kuulsad rootsi SKF kuullaagrid ja mitmesugused mootoriõlid ning auto kummid. Esmakordselt Tartu näitusel esineb tänavu ka Tallinna suurim kavabrik a.-s. Laferme. Firma on endale püstitanud moodsa ja imposantse paviljoni. Paviljoni sisse minnes köidab külasta jate tähelepanu tagaseinal suurim rcklaam-foto, mis seni Eestis on valmistatud. See hiigelfoto annab külastajaile elava ettekujutuse Tallinna mereran na! asetsevast kavabrikust. Teistel seintel on rikkalikult ülesvõtteid, mis kujutavad LafermeM tu bakavabriku tehnilisi seadeldisi ja näitavad kuidas k ja paberossid valmivad turu jaoks. Piltkir jast nähtub, et tehases töötatakse aastas 200 vaati Ameerika kat ning iile palli mitmesugu seid idamaa kaid. Igatahes annavad huvitava ja üksikasjaliku ülevaate sellest, kuidas valmivad suitsetajate poolehoiu võitnud Lafcrmc'i paberossid. Mõistagi on paviljoni välja pandud ka kõik te hase ka- ja paberossisordid. Uudisartiklcist esi. on tema põllutööriistad leidnud ka põllu meeste juures head vastuvõttu. Nii täieliku põllu tööriistade koguga esineb firma tänavusel Tartu Suurel platsil on näha lugematul arvul atru, alal. Siin esineb rida suuremaid Tallinna firmasid loorehasid, kartulivõtmismasinaid, hekslimasinaid, niidumasinaid ja teisi vähemaid põllutööräistu. At radest on esitatud paar tüüpi teras-, poleeritud ja juures. Tartu cksporttaparnaja on üle võtnud..talupere naise" paviljoni ja asetanud siia välja konservi tööstus Esto" isuäratavaid liha- ja aedvilja-konscr vc, mis vastavates pakendites rändavad ekspordina kimasinatc-tööstus Hans Tiel j. t. Autode alal imponeerib oma väljapanekutega isegi otsaga Ameerikasse. Rohkem aga, kui eks a.-s. Rosenvald ja Ko Ford Motor Company pea port-konservid, suudavad paeluda eriti põllumeeste esindajana, tähelepanu cksport-pcekonid ja cksport-larnbaliha, kes esitab näitusel suuremal arvul Ford veo- ja sõi I aviljoni on nimelt välja pandud näitlikud proovid duautosid ning Fordson traktoreid, samuti kõikide peekonite sortidest, kusjuures ühtlasi on seletatud, nende masinate osasid ja nende juure kuuluvaid miks üks voi teine peekon kuulub esimesse, teise, tarbeid. A.-s. A. Rosenvald &Ko on Fordi toodete kolmandasse või neljandasse sorti. Asjatundjal on suurim müüja Festis, esindades korraga Fordi tehas siin rohkesti tegemist, et vaigistada talumeeste te kõiki tooteid, nii autosid kui ka traktoreid. uudishimu. Siin on esitatud ka vorsti tööstuse saa Omades nägusa ja ruumika paviljoni, oti võimalik dusi. Lihacksport" ci lepi aga nende väljapane välja panna rohkesti huvitavat, nii mootoriasjan kutega, vaid põlluharimise osakonnas on ta saanud dusc tundjale kui ka harilikule näitusekülastajale ühe nurga, kus näitab kuidas nülgida ja kuivatada Iseäranis paeluvad põllumehe huvi kuulsad Ford nahka nii. et see ci saaks rikutud. Nagu selgub, son traktorid ning Ameerika suurima põllutööriis rikutayat meil nülgimisel ja ebaõigel kuivatamisel, tade vabriku John Deere tugevad adrad ja randaa samuti tõukude läbi, nahkasid aastas 30 miljoni lid. Autodest köidab laiema publiku tähelepanu sendi väärtuses. Tartu eksporttapamajal on esita paviljonis erilise mehanismi abil tiirlema pandud tud veel ka karuslooma kasvatuse alal kogu hõbe elegantne Ford V B sõiduauto. Paviljoni kõrvale rebaseid. Kõberebnsckasvatus on neil hästi ede platvormile on asetatud Fordson traktorid täiesti nenud ja aitab kinnitada, et meil võib kasvada töövalmina, adrad küljes. Kõikide tähelepanu ära tõepoolest hõberebaseid, kelle nähku daamid kan tataksc paberosse..kalev" ja pabcrossikat näitusel õieti esmakordselt. kaubast, tuleks peatuda ka ühingu..eesti Lihaeksport" Tartu eksport tapamaja ~Bulgaaria". Liialdamata võib märkida, et kõrge kvaliteediga on väljapanekud ka toidu- ja maitseainetetööstusc oma cripaviljonides. Šokolsadi- ja kompvekitööstus Kave" on oma paviljoni väliselt väga kauniks ümber ehi Tcepnrast Lcedu-Läti kohtamine omas wõistlejailc kangelt snnrcmn tähtsuse kui iawaline mnnwõisklus. MnailmamciStcrniõistlnstc reeglite kohaselt Leedu ja Läti pidid niöistlcnia kaks korda. Esimene neist pccti lttiias ja seal Jvõitis Läti 4:2. Kui tciskordscl wöistlu sel, mis nüüd Pccti Kaunases, Leedu olcks suutnud pa rema wiirawnte lvahckorraga wõita Läti. siis oleks ta pääscttud 4. oktoobril tvõiftlcma Wiinis?lustria wastn. Hooaja wiimased ujumis wõistlused Tallinna Nl!Mü..Ujujate ffubi" korraldab PühaPäe wal. 5. skp., kell 5 p. I. Mustamäe supelbasscinis wii mased rahwnslikud ujumiswõistlused löppcwal hooajal. Wõistlusist wõtawad osa peagu kõik pealinna ujumise tuusad, eesotsas kuldujnja Liibergi. Tibari, Tagise, Taa borgi j. t. Esmakordselt tänawn on lubanud starnda ka Pusta. Nii kujuneb meeste 100 ujumine möga pinewaks ja hmmküllaseks. kuna Tibar. Tagis ja Pusta kõik pretenteeriwad Eesti teise wabaujnja tiitlile peale Noolaidi. Samuti huwitaw duell areneb 100 m riumlliujumises knldujnja Liibergi ja wanameistcr Oirööni lvabel. Nagu juba eeldada võib. on seekordsel Tartu Algawad poksi-katsewõistlused pühapäeva Õhtul algusega kell 8 toimuvad Ka levi võimlas katsevõistlused poksis eeloleva Balti Siin esinevad mitmed suuremad firmad Tallinnast ja Tartust. RET raadio on toonud välja rikkali kult patarciaparaate Näitusel on neid esitatud ka kõik meie paremad, nagu N. Stcpulov, Raadik, Freimuth, Gutman, Griidin, Seepere, Lcet. Linna mägi j. t. jatest on esitatud selle aasta mudel..sangar" ja luksuslik «Taara 2". Võrkvastuvõtjatest on firmal tüüpe kümmekond, näitusel on neist esitatud aga 4 tüüpi. RET kvaliteet vastu võtjad on tunnustust leidnud mitte ainult kodumaal, vaid ka naaberrii kides. Raadio alal esinevad veel kaubamaja Ven nad Prüüs, t.-ii. Are. 0.-ü. F.sto-Muusika j. t. Teises tööstushoones on seekord väga rikkalik keemiatööstus, kus esineb väga palju mit meid ja tuntud firmasid. Väga rikkalik on ka na hatööstuse-osakond ning mööblitööstus, kus eriti mööblitööstuse Arengu poolt on pandud välja mit mesugust mööblit Huvitavad on ka J. Petersoni Pühapäewal rahwuslikud terge jõustikuwõistlused Pärnus Pühapäeval peetakse Pärnu Kalevi korraldusel Pärnu staadionil hooaja lõppvaatusena viimaseid navad suure uhkustundega ja mitte ilma põhjuseta. näitusel väga suurejooneliselt esitatud ka raadiotööstus ja elektriasjandus. nelja tüüpi jn mitmesuguse hinnalisi. Võrkvastuvõt terasmüöbli-väljapanekud. Naistekäsitöö- ja rahvarõivaste-osakonnast oleme juba märkinud eelmises lehes, et need alad on väga rikkalikult ja huvitavalt esindatud. Samuti on seekord tähelepanu vääriv mitme suurema väl japaneku poolest ka põlluhnrimisc-osakond. Kokkuvõttes tohiks küll märkida, et tänavune Tartu näitus on kujukaks ja ülevaatlikuks näiteks sellest, mida meil viimastel aastatel Eesti oma tööstuse, põllumajanduse ja käsitöö alal on saavu tatud. Need on suured edusammud ja need tiivus tavad kahtlemata meie tööstust ja käsitööd ka edaspidi järjest uutele võidukäikudele. turniiri puhul. Võistlevad 30 poksijat, nende hulgas rahvusvahelisi kergejõustikuvõistlusi. Pühapäeval esi neb Tallinna Kalev tl-ne parema kergejõustikla sega, kellest nimetada R. Toomsalu, J. Talmre, G.Vulit, A. Jürlau, E. Lilienthal j. t. Tartust loode takse näha võistlemas Pariisist tulles F._ Issakut ja E. Aarmaad, kuna G. Sule ülikoolitöö tõttu jääb eemale. poolehoiuga toetab Leedu jalgpallipublik. Neljapäewa hommikul jõudsid Kaunasesse Tallinnast kohale saadetud jalgpallimängijad ühes liidukapten?l. Andcrkopiga. Balti jalgpalliturniiriga ühel ajal peetakse ka kolme riigi jalgpallikohtunike konmcrcnts, mis peetakse reede hommikul kchakultuurikoja ruumes. Jaapan tahab siiski korraldada olümpiamänge Toita, (ETA) (HavaS) Tomci agentuur lükkab ümber mälismaal letvinud kuuldused, millede jä rcle Jaapan katkcstawat aasta olüutpiamängude ettcuialmistustõõd. Olümpiamängude organisatsiooniko. mitce peasekretär MatuSko Nagai on seletanud, et need kuuldused on tekkinud nähtawasti Jaapani praeguse seisukorra walesti tõlgitsemisest. Ta on kinnitanud, et Jaapanil ci ole mingit Põhjust katkestada cttewalmistus töid kolm aastat enne tähtpäcwa. Eestlaste wõidud Balti tennis turniirile Riia, (ETA) Täna algas siin Balti tennis turniir. Turniiri awas awalikcasjade minister Bcr schinsh. üksikmängudes kujunesid tagajärjed järgmisiks: JansonS (Läti) wõitis Gebrise (Leedu) 6:4, 0:0, 0:4. Dl eier (Eesti) wõiti? Polise (Läti) 0:3, 6:3, 0:4 ja Baitkus (Leedu) wöitis Kree (EeSti) 6:2, o'2, 7:5. Paarismängus eestlased Lasn ja Pukk wõit sid lätlasi Jansonsi ja Kreigcrsi 7:5, 1:6, 7:5 ja 0:4. Spordi ja mta jalgpallimatsch Spordi ja Esta vaheline jalgpallimatsch toimub esmaspäeva õhtul kell 6 staadionil. Kuna vahepeal pole üle kahe nädala peetud jalgpallivõistlus!, siis tohiks see võistlus huvi pakkuda seda enam. et Esta on esivõistlustel võitnud Sporti ja mänginud viigi Estoniaga. Uus kiirusrekord mootox* Paatidele Locarno, (ETA) (Reuter) Sir Malcolm Campbell püstitas uue kiirusrekordi mootorpaati dele, saavutades ühel miilil 208,4-kilomcetrilisc tun 54 ujujat sooritasid märgi wõistluse nikiiruse. Seega on ta löönud omaenda eilset rekordit. Neljapäeva õhtupoolikul peeti Viljandi järve ääres ujumisbasseinis spordiselts Sakala veespordi osakonna korraldusel ujumismärgivõistlusi, mis üht lasi olid viimasteks ujumisvõistlusteks Viljandis sel hooajal. Kuigi ilm oli jahedavõitu, oli veetempe ratuur siiski 18 kraadi C järele ja sellest tingituna kogunes osavõtjaid rohkearvuliselt. Kõikides klas sides oli osavõtjaid kokku 54, kusjuures kõik soo ritasid katsed rahuldavate, paiguti isegi heade ta Kirjandusesõbrad! Kasutage soodsat võimalust Gustav Suitsu luuletoodangu odavasti omandamiseks ja tellige endale nüüd kohe a. lõpul ilmuvad Gustav Suitsu gajärgedega. kogutud luuletused. lluväljaannc. A. Johani kaas ja siseillustratsioonid. "Akadeemia" hääli... Hakkab avaiauma ~Tartu vaimu" positiivne külg Kevadel pandi Tartus alus uuele ajakir jale Akadeemiale". Esimese numbri järele, mis ilmus proovina maikuus, oli raske otsus tada uue ajakirja püüete ja suuna üle. Nüüd kätte jõudnud ajakirja teine number annab selles osas juba peagu täielise sel guse: Akadeemias" on tegemist riigi-, kul tuur- ja sotsiaalpoliitilisi küsimusi käsitleva ajakirjaga, kus igalt leheküljelt õhkub edu meelsust ühes asjaliku kriitikaga. Selles mõttes pakub ajakirja teine number suurt huvi ja selle loed läbi nagu mõne põneva kriminaaljutu. Meil on viimaste aastate kestes palju rää gitud ja kirjutatud Tartu vaimust". Sel lele on püütud anda kuidagi halvustavat maiku, kuid on ikkagi tumedaks jääud, mis see salapärane Tartu vaim" õieti on. Ka Tartu is e pole seni püüdnud oma vaimu mõistet formuleerida. Me vist ei eksi, kui ütleme, et vähimalt osa sellest paljukõneldud hakkab kajastumist leidma ~Akad eemia" veergudel, nagu võib otsustada kahe esimese numbri järele. Ja siit näeme, et see vaim on vägagi positiivne ega ripu pisiasjalike mõtteniitide otsas.. Sellekujuline ~Akadeemia" on tere-tulnud eriti vfeel selle poolest, et oma ilmuma hak kamisega ta täidab tunduva tühiku meie ajakirjade turul. Loomingu" väljaandjad tegid enda ajakirjast ainult oma, s.o. kir janike liidu ringkonna kaastöö avaldamise koha, mille tagajärjeks nähtavasti oligi kui tuur-poliitiliste probleemide kõrvalejäämine Loomingu" veergudelt. Pealegi etendavad tema arengus nüüd tähtsat osa keskkohast tulevad toetused ühel või teisel viisil. üli õpilasleht" aga, kellest oli kujunemas harit laskonna tildhäälekandja tugeva kultuur- ja sotsiaalpoliitilisi küsimusi rõhutava tendent siga, on nüüd langenud tardumusse. Missugused on siis Akadeemia" hääled? Me ei peatu enam kevadel ilmunud esimese numbri juures. See leidis juba omaaegset vastukaja. Vaatleme veidi lähemalt viimast numbrit (nr. 2.). Artiklis ~Ühiskondlikkude mõtestikkude levitus tegur" Socio 1 o g u s vaatleb ajakirjan d-u s e viimaseaegset poliitilist tähtsust. Autor arvab, et see olevat langemas. Kahtlemata on põhjuste seas esikohal tehni line progress. Kuna omal ajal raamatu propa gandatähtsuse võimaldas trükikunsti leiutamine, siis trükikunsti täienemine ja samaaegne kiire levi tusaparatuuri areng (raudteed) ning uudistehanki mise täienemine (telegraaf) võimaldas 19. sajandil omakorda ajalehel raamatu tähtsust üle trumbata. Samuti on kerge leida ka tehnilisi põhjusi vii mase kümnendi jooksul toimunud ajakirjanduse poliitilise tähtsuse langusele. Esmalt 011 praegu juba vanurite ikka jõudvat..seitsmendat suurriiki" üle trumpamas uued ja edu kamad konkurentsitehnikad. E lav sõ n a on saa nud elektrotehnika arengu läbi enneolematu ula tuse : hiiiilekõv e n d a j a d võimaldavad massi miitinguid, milliseid varem loodus takistas; ring hääling võimaldab kõnemehel ületamatu kiiru sega ja leviku raadiusega kogu rahvast mõjustada." Kuid autor lisab kohe:..kalitlemtaa vajavad aga lugedaoskajad ini mesed pärast kui enne nende a k n s t i 1 i s t e mul jete süvendamiseks, täiendamiseks ja seletamiseks nägemismeele kinnitust trükisõna kaudu, sest rõ huva osa inimeste juures annab abstraktseks mõt lemiseks (ja seda on poliitilises mõtestikus para tamatult vähemalt teatav osa) toitu enam visu aalne elamus kui hajuv heli." Ja lisab veel, et trükisõna, kui ta ei taha alla jääda raadiole, peab pakkuma veel midagi muud ja midagi enamat kui raadioaparaadist kostev hääl. Edasi rõhutab autor veel poliitilise raamatu tähtsuse tõusu poliitilises selgitustöös. Tema iild kokkuvõte on: Igatahes tõsise poliitilise kirjanduse olemasolu, ja huvi selle vastu näib olevat kõige suuremaks kindlustuseks, et poliitilisi mõtestikke mitte seedi- matult laiali ei sõtkuta, vaid neisse suudetakse gest tema poolt uuritavast elektromagnetismist suhtuda kriitika ja süvenemisega. Mida elavamaks kasu?" Praegune aeg paraku taipab, et säärane ja kiiremaks aga läheb ka laiadele ringkondadele omaaegne kasutu teooria" on nüüd võimaldanud poliitiline aktualiteet juba tehnilise arengu taga hiiglaslikke praktilisi rakendusi. Kuid kas praegu järjel, seda vajalikumaks saab kodanikkude kriiti sele ajale tuleb veel selgeks teha, et nüüdnegi tea lise eraldusvõime arenemine. Sellepärast uudsete, duslik tegevus tingimata vajab arengu- ja tegevus vabadust, kuna muidu ta ei suuda tulevikule edasi tempotlisandavate poliitiliste propaganda-meetodite esilekerkimine üha enam teeb vajalikuks ühiskond anda väärilist pärandust. Tuliseil sõnul astub prof. A. Saareste välja likkude mõtestikkude kõige konservatiivsema levi võltsrahvusluse vastu, milleks talle on põhjust tusteguri tarvituselevõtt! laiendamise. annud kavatsus anda üliõpilasühinguilc sundusli Tähelepanuvääriv on Edg. Talviku kirjutus üldnimetuseks konvent." ristide missioonist". Siin astutakse teravasti välja kuks Prof. S. kirjutab: õiguseväänamise" vastu. Autor näitab, et on otse ~Ühelt poolt rahvusluse õhutust, meie emakeele ebakõlhline tõlgendada seadust silmapilgu poliiti ühiskondlikkude ametlikku toetust ja kait liste vajaduste seisukohalt. I'idades õigusriiklust set, võõrapärasteõiguste ja liignimede hoogsat eestis kultuuri arengu hädavajaliseks eelduseks, omab tamist. Ja püüdu eeslõhesid meie rahva sisemuses noor jurist õigusteadusliku kutsekõlbluse jalule tasandada ja kaotada, püüdu ühinemisele ja rah seadmist. Aga: On selge, et juristi ülesannete vuslikule terviklusele. Teiselt poolt aga saksa ja suur idee ei ole süüdi selles, et leidub üksikuid, vene kolledžite asutamist ja eestiliste nimetuste, kes kastil avad jurist i uime otstarbeks, millel pole nagu jaoskonnaülcm, haridusnõunik, juhataja, selts midagi ühist ta tõeliste ülesannetega". (ühing), riigivanem ja teiste snoobiline asenda Lõpuks avaldab autor resoluutse seisukoha: mine konstaabli, inspektori, direktori, konvendi ja Kui mõne teise alal teadlane, kes kaldub kõr (Miks siis mitte ka riigikogu või vale oma teaduse eesmärkidest, näiteks, keemik, presidendiga. rahvaesinduse, üliõpilase ja ülikooli nõukogu ase kes sepitseb valeraha jaoks väärmetalli, saab veel mele parlament, student ega universiteedi konseil?) näidata teadmisi oma teaduse vallast, siis jurist Ja sealjuures tehakse praegu kõik, et meil vast oma ülesannetest kõrvale kaldudes peab salgama olud enam ja enam suureneksid, sest eesti rahva, maha oma teaduse mõtlemisviisi, ning saali näidata ühiskonna tunded ja meeled pole kunagi vaid mitteteadmist oma ala algolisemaistki reeg meie olnud nõnda lõhestatud kui praegu, ja leist. Seepärast ei või hetkekski unustada iik-ki varemalt kärisemine kestab kiirelt ja ohtliku põhjalik jurist seda, et õigus pole selleks, et sellega saaks see edasi." õigustada iga käitumist küll aga selleks, et selle kusega Autor puudutab ka vastolude küsimust üliõpilas abil määrata ja juhtida käitumisi, ja et juristi konnas, avaldades arvamist, et neid oleks hõlpus esimeseks ja ülimaks missiooniks on õigu korra kõrvaldada. kindiutaniisele ja korraldamisele kaasaaitamine. Et seal, nagu ka laiemalt rahval, esineb erine Ühiskondlikke mõtteid seovad kirjanduslikku maailmavaateis, ei tohiks veel viia teravusteni. dega prof. Ants Oras ja mag. V. Adams. Eriti vusi Kui aga eestlasi kannab mingit erilist mundrit esimese artikkel luulest ja intellektist" on viimase või muidosa demonstratiivseid välismärke, muutuksid aja huvitavamaid esseesid, ja tõstab ilmekalt esile meil vahekorrad varstigi põnevaks, nagu nägime uue ajakirja iildsuuna silmatorkavamat joont paar aastat tagasi. Kui üliõpilasorganisatsiooni mõistuslikkuse õigustamist ja pooldamist. dele keelata eraldavate mütside ja vappide tarvi Seda viimast joont lõhutavad muuseas ka peale (kõigile ühine, kuid omapärane välismärk eelkäsitntud ja mag. Adamsi artiklite veel lühike tamine aga olla), siis, usume, oleks Tartu tudeng sed ülevaated teaduse sõpradest ja vaenlastest" võiks ning ~saksa teadusest natside ülevõimu all". Kõi konnas ja laiemaski akadeemilises peres kodurahu kides neis artiklites rõhutatakse vajadust, et kindlustatud, kui sellele veel lisanduks edaspidi et riigiametitesse ei võtaks uusi ametnikke vaimne elu ja teadus ole ksi <1 vab a d. kord, ülemused isiklikult, sagedasti siis omast aka Ajalooliste näidetega õigustatakse vaba teoreeti mitte sõpruskonnast, vaid sellekohased era list uurimust, mida tahavad matta teat. praegused deemilisest pooletud eksamikomisjonid." kitsalt-praktilisi alasid eelistavad tendentsid. Peale märgitute leidub selles numbris Õpetlik on siit kuulda, et ka 17. sajandi dikta veel kaks kirjutust tühjade hällide" pro tuurilised võimumehed nõudsid tolieaja ülikoolidelt loobumist tühiseit teoreetilistest teadustest" nagu bleemist, millest üks (dr. üpruse oma) on füüsika jne., ning selle asemel tahtsid ülikoolidele teaduslik, teine (Theophilus) ühiskondlikust sunida õppekavadesse niisugust nende arust prak tiliselt väärtuslikku" ainet, nagu astroloogia... küljest küsimust käsitav. Kuid need artik Isegi ID. saj. algusel olevat Faradav'le esitatud lid väärivad, et nende juure tulla eraldi...praktiliste" inimeste poolt küsimus: Mis on kõi- See väljaanne sisaldab kogudes Elu tuli",..tuulemaa" ja..kõik on kokku unenägu" ilmu nud luuletusi, ballaadi..lapse sünd" ja G. Suitsu hilisemaid luuletusi. Hind kuni 1. okt, s. a. ette tellides; broš Kr. 3.75, kal.-köitcs Kr ja pool nahkköites Kr Eesli Kirjastuse Kooperatiiv Tartus Posti jooksev arve nr Wälismaalased Eesti suur sõidnle 5. Eesti simrsõit. aasta suurem sündmus mootor spordi alal, korraldatakse Pühapäewal. 12. septembril, Eesti Mootorspordiklubi Noolt Piritn->lo'c-Kloostrimetsc! ringteel riigiwauenla K. Pätsi pakrouaaihi all. Praegu on eeltööd hoogsalt käimas. Täuawusel suursõjdul toimub kolm parti. Ju,no km) ja seuiorid 2.7 ringi 1109 kiu>. -euioridc ülcs rid ja külgtvankrimehed sõidaivad 10 ringi «kokku 07,(1 andmine lõpeb 2. septembril. juniontvl >. septembril. Poälismaalasteivõistlejakega on inaegn läbirääkiiiii sed käimas, viudel on tõigepealr ialie Ealia parema eraiõitja >l nee s i ja ssiemcri os.uvõn nii soolo (N2II 500) kui ka külgivanlriga involorraila!. Eatia firma T.slÄ tabab tänalvu tvalja panna ingewa esinduse ja knuld.uoasli saadad kobale oma parima wabriklnõn-a P{ a n s f e l d i. Nootsisr tuleb wabrikusõiija 2n n u a uist ja era sõitja?l nder s o n. on ninaiou tublis li kana emiü hinna suhtes. kuna nad oma nõudmisi on suurendanud. Eoomcst loodetakse mõiulcma Lambist, Brandii. <-omerkorpii t. Lätin tuleb kolm wõinle jat. 500 ecm klassis ja illpichnicks, korwman naga >(anis Bwldcrs. igal aasral prowintsi? suur huini on olnud Eeski?T inaskli. siis känaion proioinislaskc kohalciõidu hõlbustamiseks rmidleemalitsus oik lubanud sel pärin,l fiiifn panna kol m li uiniro n g i. nimelt Nakiucocst. ja 'Piljandin - - Tallinna, ülulasi on proiuiniji tvõiülejailc Propaganda mõnes ivälja pandud erianhin dn. nii meeskondade-wabelisets kni indilviduaallvõisilus? ieks. Ametlikud neeningsõidud Pirika-Eose-Klooürimctsa ringrrc! loinunnad tulemal nädalal üt 11. skp. ' ' " Homme suured PoksLwõistlused Paibapäen'., olrenl algusega kell 8 r>n Thileioi ritipnies polii -'allell'oi'r.njed ee lie isin, Palij poksiturniiri puhu.'. 'Põinliisleir inõianad osa kõik eesli parimad poknmd' Poõiiilnske ajal ledaksc tcaiamaks ka Balti jalgpalli,' turniiri lõppmatschi tulemus.

11 Laupaewal, 4. septembril 1937 ffgerooieiit Nr ILMUSID OODATUD Kes oma keha eest hoolitsedes nõudlik on,valib suurteosed: LAB.»lBO" TUIUHH Harjumaalt arm neljas algkoolis suurenda- SlmSm r.!?umafcl foooolchnl otsustas Harju aju -1?:?X i"5,s maakootlmalitsuse juhataja cttepa- Uh cl liaridusttttinttrilc lnnnitainiscks muudatu si. awalikc algkoolide wörgus, mille koha- UrCrn^n armu Anija walla 3f?. i» Hageri walla algkoolis seniselt olm/lt neljale. larivakandi walla lärwakandi 'te haste algkoo ts jem,clt kahelt kolmele ja Wiimsi walla Randpere algkoolis seniselt ühelt kahele. Punwilja pakkimise kursuse korraldasid põllutöö koda ja Eestimaa Aianduse-Mcsinduse Keskselts neil pmewtl Harjumaal tegntseivaile aiandusassistentidcle. purjus peet: E. Wäikemaapidajate Liidu laoruumes,l r, juhatasid K. H inno aiandus mesinduse keskseltsilt ja Harjumaa aianduse konsulent Endla Põder. Kursus õnnestus hästi. Aegna saarele nõutakse algkooli. Neil päewil pee tud Harjumaa kooliwalitsuse koosolekul oli arutusel Aegna saare komnndantuurilt haridusministeeriumile esitatud palwe. et tähendatud saarel awataks awalik algkool. Vtiliwcgn iihciidilscs kerkis Harjumaa kooliwalttsuses päewakorralc ltogu saarte koolide kor raldamise küsimus. Küsimuse arutamisel jõuti tulcmu ', LTL, in olud erinewad tunduwalt mandri oludest, ja et saarte elanikel osutub täiesti wõimatuks oma kooliealist lapsi mandri koolidesse õppima saata,?'cks wajaline. et seadusandlikul teel lubataks watksemate saarte koolidel tegutseda ka wähema õpi laste armuga, kui seda praegu Kehtima awal. alg koolide seaduse 23 ette näeb. Selleks tuleks wä hendada neis koolides õpilaste minimaalarwu 13 õpi laselt 10 õpilasele klassikomplekti kohta. Neil asjaoludel tunnistas maakoolimalitsus tar milikuks, et juba algawal kooliaasta! awataks Aegna ja Rammo saartele Harjumaal iseseiswad awaliknd algkoolid. Selle mõimaldamiseks otsustati esineda ha ridusministeeriumi kooliwalitsusc ees märgukirjaga, milles palutakse, et ministeerum algataks awal. ala koolide seaduse 23 muutmise küsimuse wastawõs mõttes. Tartust ttllöpilassportlased jõudsid Parilstst Tartu tagasi. Reede-hommikuse kiirrongiga saabusid Tartu tagasi meie wöidukad üliõpilassportlased Pariisi üliüpims olümpiaadilt. Jaamas kawatsetud pidulik wastuwõtt jäi ära, kuna sportlased saabugsid Tartu ajal, millal neid ei teatud oodata. Tarwe mitmes koolis paralleelklassi järele. Peale H. Treffncri gümnaasiumi on nüüd ka sihtasutus Eesti Noorsoo Kasivatuse Seltsi tütarlaste gümnaasium pa lunud Tartu linna kooliwalitsust, et wiimane pöörduks haridusministeeriumi poole palwega lubada awada ui metatud gümnaasiumi 1. ja 2. klassi juure mõlemale paralleelklassid. Samuti on Tartu kaubandus- ja ärinduskooli olnud tung nii suur, et haridusministri otsusega on lubatud nimetatud koolis»'ivada üks paralleciklass kaubanduskooli 1. klassi juure. Täna hommikul saabus Tartu haridusministeeriumi kooli walitsusc direktor O. Kiisel, et pidada koolijuhataja tega selles asjas nõu ja siis teha wastawaid otsuseid. 300 malcwlast Tartu wõistlema Tartumaa malewa korraldab Tartus 44. ja 42. sev» fcmbttl Tamme staadionil 2. üldspordiwõistlused. Wõist luste katva on tväga mitmekesine ja tvõistlustest wõtab osa ligikaudu 300 malcwlast-tvõistlejat. Wõistlused kuju» nvwad suuremaiks, mis käesoletval aastal Tartus ja Tartumaal peetud. Tartumaalt Kaks uut silda walminud. Elwa jõele ehitatud uus Törawere raudbetoonfild, mille ehitamisele asuti juulis, on lõplikult walminud. Ees seisab silla kande jõu proowimine, mille järele sild awatakse üldiseks tarwitamiseks. Koos tee ögwendamisega läks töö maks» ma umbes kr. Kawildas malmis äsja sild Kawilda jõele, nõudes kulu 3000 kr. Mõlemad sillad asetscwad Tartu-Walga 1-kl. maanteel. Otepää Munamäele waatetorn. Otepääle turis ttde ligimeelitamiseks ehitatakse W.-Munamäele ivaate torn, mis oleks tsementehitus. Turistidele huwi pak kuw Emajõe allikas seati tänawu korda ja tehti sinna korralik juurepääs. Uusi naisõpetajaid maakoolides. Hellenurmes on uueks algkooliõpetajaks määratud senine Ilmjärwe õp. Ellen Ruud. Ilmjärwe algkoolile on omakorda uueks õpetajaks määratud senine Wana-Kunste õp. Marie Ennus. Mhajärwrle rahwamaja. Pühajärwe walla Ilm järlve ossa asutakse ehitama Ilmjärtve hariduse seltsi poolt rahwantaja. See tuleb ühekordne ehrtus praeguse magasihoone asemele. Ehitustööd algawad kohe. Tütarlaste gümnaasiumis ruumi külluses Linna 4. tütarlaste gümnaasiumis on sisse astuda soowijaid praegu ainult 12. Tähendatud gümnaasium (endine prl. Pcdusaare erakool) awas tänawu 1. klassi ja wastu wõiks wõtta kuni 40 õpilast. Kcwadel olid nõudmised sisseastumiseksamitel niiwõrd kauged, et pal sud õpilastest kukkusid läbi. Kuna nüüd aga gümnaa siumides ruumi küllitses, siis oti haridnsmiittsiccctutn eksaminõudmiii pehmendanud ja kooli pääsowad ka kesk pärase teadmiste-iasemega õpilased. 4. tütarlaste gümnaasiuin tööiab tütarlaste kom ntcrisgümnaaünini juures pärast lõunat. Wahiparand jälle orkestriga Homme on esimest foi"bot purast snlvewaheaega lvahi paraad orkesiriga. Pärast ivahtkondade lvahctnst Toom peal. umbe? kella 2 liti p. l. annab garnisoni orkester Harsnlväraivainäel lübikontserdi (resti helitöödest. Tuleivikns on ivahtkondade tvahetns koo? orkestriga igal neljap. ja piihap. Neljapäewal ci järgne aga kont- Garnisoni orkestrit snhaiab kapi. Lnhari llnnkas). Inndi nlemralii Tallinnas tagasi Neil päewi! jõudis Tallinna tagasi ülemrabi dr. phil. A. Gomcr, Kes ivõttis osa TschchhoslowaKKias. Maricnbadis ja Prahas, aug. asetleidnud ülemaailmlikest juudiusu KomverenUist, rabide nõupida misest ja isiklikest Künclusist juudi teadlastega. Nimrtatild koosolekul ülemrabi dr. phil. A. Go mcr esindas ka Nii» ülemrabi M. oak'i ja Läti jnnlkonda. Mcluaatnft dc,latnrnndiga nmbrrkäimisel! Rnlkowinsc tän. lil B 8. sept. kell 8 homnukul wüttis tuld denatnraadi pudel. Korteri perenaise kisa peale jooksid appi naabere niirilised ja sambu liisid tule koduste abinõudega. Nikntnd sai põranda rtic, sol»vapadi ja innid riidetükke, mida kustaiamisel yll larmitatnd. Korter ci saamid palju kannatada. TnntS Wil'tt Kohluikns" Neliapäelvail alates on..psirn siohioikn?" igal õfi tunoolikul tams. Telicks on kohwiknoinnnik palga,md une orkestri. Chlorodont i hammaste eest hoolitsemiseks Kohalikke teateid Siseriigist Wana-Otepääle uus sekretär. Wana-Otepää kaua acgne sekretär, teenekas kultuuritegelane Gustaw Wulff sluuletaja nimega õis) Web käcsokewal sügisel pensi onile. Kohapeal toimus nüüd uue sekretäri waliminc. Veatuma jäädi end. Otepää alclviwanema. praeguse Sindi sekretäri Peeter Madissoo juure, kes esitati kinnitamiseks. Viljafidiniaalt õpetaja õnnistamine HalliSteS 10. okt. Halliste õpe jaja Johannes Selliow on Halliste koguduses ameti ülesandeid täitnud juba aasta. Tema ametisse õnnis tamiue on nüüd kindlaks määratud 10. oktoobrile. Sel keks puhuks sõidatvad Hallistesse ka piiskop H. B. Naha mägi ja Pärnumaa praost A. Grünberg. Narvast. Narwa malew 2g-aastane. Pühapäcwal pühitseb Kaitseliidu Narma malew oma 20-dat aastapäewa. Sel piiljul on Peetri platsil paraad, Kus Narwa ma lewkonnalc antakse üle lipp. Aastapäewapidustustde sõidab ka kaitseliidu peastaabist kol. Maid e. Virumaalt Jtufi õpetajaid kohtadele. Wirumaal määrati kohta dele rida uusi koolijuhatajaid ja õpetajaid. Juhatajaid määrati Alajõele Boris Nea. Sompasse Leida Kaldaru ja Kurusse Hild Nurm. Õpetajateks määrati Jllukale Ella Tamman. Toilasse Leonhard Jrlval. Purtsesse Liuda Roiman. WöhmaSsc Linda Wäikla. Nönrmisele Boris Künnap, Alajõele Taisia Jiirgcnsou, Kullakülla Sooja Kmipmccs, Kulinale Julius Koot. Kallstveressc Salme Hakk, Wõikassc Waldur Männilo, Simunasse Meeta üllaste, Wenewercsse Mare Sild. SaivalaSsc Helle Kuningas ja Wcrki Malle Olari. Peale selle teos tati rida ümberpaigutusi. Lüganuse kodutõõstuskoolile oma utaja. Wiru maa malitsus otsustas Lüganuse haridusseltsilt osta ära Erra- Liitval ascisewa seltsimaja, milline tviimastel aastatel oli ntaawalitsuse käes rendil ja kus leidis peawarju Lii ganusc kodukäsitööstuskool. Nüüd lepiti hoone ostuhin ttas kokku 3690 krooniga. Türilt Türi isslisühing asub korraldama loenguid. Türi iõolisühing foowib eelolcwal talwel korraldada üldhari duslikke loenguid. Lektorite saamiseks on pöördutud Eesti Haridusliidu poole, kellelt ka wastaw nõusolek on saadud. Praegu ei ole Meel teada missuguseid summc hcaatakse loenguteks kasutama. Petserimaalt Petseri malewale uus noorte instruktor. Petseri ma kciva ienistusest lakuuttd noorte instrktor-noortemagister Elmar Wardja asemele niäärati uueks ttoorte instrukto riks Alfred Nigol, kes warcmalt teenis malcwa staabi jutires ja clawalt tvõttis osa noorkotkaste iegctvusest. Tabati hobuscwargad mustlased. Laura wallas. Bot tviuo külas tvarastati ööl wastu 14. aug. lukusiamata tallist Jwau KornÄjowi hobune. Mõni päetv hiljeut leiti warastatud hobune tvarguse kohalt 6 7 ffm eemalt põllult, kus ta lahtiselt üntber hulkus. Waraste talitamisel selgus, et hobusclvarguse panid toime ilma kindla elukohata mustlased Aleksei Ziverew ja Jtvan Jwanow, kes mõlemad waremalt Marguste eest karistatud. Petseri kriminaalpolitsei korraldusel wõeti mõlemad hobuscwargad wahi alla. Sügishooaeg sadamas Paljud liinilnewad löprtawad ühendusepidamise Septembrikuu tulekuga on muutunud ka laelvade sõiduplaanid jg mitmed lacwad on lõpetanud reisiühen duse üldse...aegna" sõidab nüüd Tallinnast Helsingi reedeti, kell 12 päewal ja tuleb Helsingist Tallinna püha päewiti hommikul...estonia" on lõpetanu reisi- Pidamise Tallinn-Stokholmi liinil, minnes remonti. Sellel liinil peatvad ühendust nüüd..kalewipoeg" ja..aasa". liinil..kalewipoeg" on juba sövetannd ühettduscpidamise ning Haapsalu-Stokholtui liinilacw..lliuhmi" lõpetab oma reisiwoorud tnlelval nädalal. Käcsolclva nädala lõpul on lvälislaewu sadamas õige wähe, arwult 3. kuna tulcwal nädalal on oodata sadamasse paljude ivälislacwade sissesõiimist. ttleriikliknd öpiringide-piicwad Tallinnns EeSti Haridusliit korraldab Tallinnas. 18, ja 10. sept., s. a. üleriiklikud õpiringide Piienmd, millest loode takse osatvõtma rohkcsn õpiringide tegelikke wiljelejaid jn asjahnlvilisi kohtadelt. õpiringidc-päcwadc kamas on csiick? aiva koos olek. millele antakse pidulikum ilme. Värait päcwade awakoosokekut järgneb kaupäcwa õhtupoolikul ja Pühapäcwal päewade usuline osa. milles on ette nähiud loengud. Peale teoreetilise osa on õviringipäemade raskus punkt aietatud õpiringide korraldusele praktilisele näitli lu-tamisele. Sekle? mõtte? korraldatakse Piihap skp., näitlik öpiringi töökoosolek, knsiunrcs pühendatakse eri liit tähelepanu selle metoodiliseks korraldusele. Töökoo-5- olek korraldatakse tegeliku õpiring: kaasabil maal:, mil leks sõidab Tallinna Lääne-Mõisaküla õpiring tertves koosseisus. Linna teedesillntamise- ja kanalisatsiuonitvöd on praegu hoogsalt käimas. Kanalisatsioonialalt suure mad ja laiemaulatnslikumaid töid tehakse praegu Lennuki tänawa otsas ja Politsei-aial. Pealeselle on Meel mõned wäiksemad tööd. Ilusate ilmadega on töö& korrapära selt arenenud ia töödega jõutakse õigeks ajaks lõpule. Tänalvn tehti kanalis,iiiiooni ja icedesillniamise all suu rcmaid töid kui mullu, milleks oli ette nähtud ka suu rem eclarwe. Viljandist Uus joonistusõpetaja koolidesse. Viljandist lah kus käesolemäl sügisel maagümnaasiumi kauaaegne joonistusõpetaja lulius Mäger tema walimise puhu! Tallinna pedagoogiumi õppejõuks. Nüüd on ivalitud Viljandi gümnaasiumi ja progümuaasiumi uueks joo nistusõpetajaks Herman Talw i k, kes on õppinud Tallinnas riigi kunsttööstuskoolis ja lõpetanud kunsti koolt Helsingis. Viljandi linna 2. algkooli õpetaja ameti kandidaadiks on määratud Vaino Kõrb, kes on pärit Viljandist ja lõpetanud aasta tagasi Tallinna pedagoogiumi. Kariloomad fügislaadal kõrges hinnas. Reedel peetr Viljandis sngislaata, mis oli õige kauba- ja rahwarohkc. Kõrges hinnas olid kariloomad. Nii nõuti lüpsilehmadest IM l5o kr., pullide hinnad olid natuke odawamad. Petserist oli rongiga kohale trans portccritud mitusada põrsast. Petserlased kurdawad, et neil «valitseb tänawu põrsaste suhtes üliküllus. 4 õ-nädalasest põrsast nõuti 15 kr. Hobuseid oli laadal ivähcpoole. Keskmised tööhobused maksid kr. Ka oli seekordne laat erakordne rohkete lü bustuste suhtes. Tegutsesid mitu tsirkust ja loomaaed, mis Viljandis on peatunud juba nädalapäcwi. Põltsamaalt Varastatakse massiliselt rattalaternaid. Praegu on jalrgatturite suhtes teatawasti maksew nöue, et pime das'sõites jalgratas peab «varustatud olema malgustus laternaga. See nöue on aga esile kutsunud uue pahe: maal on massiliselt lemima hakanud laternamargused. Pidudel ja kaoswiibimistel, kus palju jalgrattaid on koos, tuleb seesuguseid wargusi õige sageli ette. On ette tulnud isegi juhtumeid, kus näpatakse pidul ametikohuseid täitma politseiniku jalgrattalatern. Paidest R. Lepp maamullas. Eile sängitati Paide Reo» palu kalmistule malema staabis püssipuhastamiscl sur» ma saanud läriva malema kompanii pealik Rudolf Lepp. Rakverest Vanainimene jäi rongi alla. Reede lõuna paigu toimetati Rakwere linnahaiglasse rawimisele 76-Ä, Undla walla elanik Ann Uudemald, kellel oli wasaku labaluu lahtine murre, nii et wigasius kuulub raskete liiki. Nagu kuuldub, oli wanainimene sama päewa hommikul miibinud Tapa jaamas, kus ta aga jäi manööwerdawa rongi alla. Kuni lasti aknasse. Reede keskpäcival kella 2 paigu lasti teadmata kelle poolt piissikuul sisse Vak sali t. nr. 29 asetsema hoone aknasse. Kuul purustas F. Tennebergi korteri aknarundu. Kuna kuul oli tun ginud aknasse tänama poolt ja tegemist on näiliselt laskeriistagn lubamatu ümberkäimisega, siis asus po> litfei agaralt laskjat otsima, kuid see pole meel seni omastatud. Järvamaalt Weerandsajand ühistegewust Udewal. Pühapäe mai pühitsewad lälmamaal kolm Udewa ühistegelist cttcmütet oma 23-a. tegemuse juubelit. Juubilar ühinguiks on Udewa Ühispank, Udewa piimaühing ja Udewa-Waali kindlustuskassa. Kõik kolm cttewõtet on arendanud edukat tegemust, kuigi nende tegewus piirkond ci ole eriti suur. Iflontfi" ja älikonnariided kohale jõuanud t Kauaoodatud Jfrlgfis uudismustreis Fü SCHtDARZ TALLINN, KULLASEPA 9. TEL RUTAKE TELLIMiSTEGA OSAMAKS KARUSNAHATÖÖD Tuletõrje karbikorjandns algas täna. Linnas liikus korjajaid rohkesti, kuid au netajaid näis olewat esialgu wõrdlemisi Mähe. Paljud kodanikud läksid korjajaist mühinal mööda. Kuna tule tõrjel on praegusajal täita tähtsaid ülesandeid, milliseid küllaltki kujukalt selgitati äsjase tuletõrje korpuse päcwal, siis loodetakse, et seltskond ka oma sentidega üldist asja toetab. 800 krooni töölistele määras..eesti Kumtsarwe tehaste" omanik O. Kerfon Tartu võllumajanduse näitusele sõitmiseks. Kuna keha sed töötawad 3 wahetusega, siis sõidab osa töölisi, s. o. 102 töölist, lanväewal, ja teised, armult 210 pü hapäcwase rongiga. Tallinna Supelnsharrnstajatc Seltsi lvterii-allcgri on täna ja homme Seltskondliku Maja aias. Wöi tude ariv ou aastat KNNtt teenistuses on olnud 03-aasiaue lesknaine Madli Pirn. toorade? riidekoidjana ia majateenijana. Ta on kaswatanud üle? 5 last. ühingus tuntakse M. Pirni kui lahket ja wastuiuleliktu inimest. Apteekide öömalwe Lanpäcmal wastn piihapnewa: G. Guadcbergi za Lcpdeni apteek. G. Karja t. 4. Tel Schnickeri apteek. Paldiski mnt. nr. 0. Tel linna apreek. Krediitpanga majas. Pärnu mnt. 10. Tel Unna apteek, Tellis kiwi t. nr. 40. Tel H. Mikheina apteek. G. Tartu mnt. nr. 47: Tel. 308»42. Nõmmcl: Trossini apteek. Apteegi tän. 4. Kokkttsatkttwlls nimedes Aleksander Kibu? Tallinna linna tuletõrje kõman dost palub meid teatada, etlema ei tunne ega temal ei ole midagi üdist selle Aleksander Kistusega, ke? mõni päetv tagasi sadamas Marastas wankrilt presendi ja ametiwõimude poolt wahisiatt. Nõmme skautide malew korraldab 5. sept. kell Hiiu pargis malewa su mise legenmse lõpul suur-l õkk e. Kamas: later natega rongkäik läbi linna, algusega kell 20 manast koolimajast' jn lõke hnwiküllaste ettekannetega ning lauludega gaididelt ja skautidelt. Paul Keres sõitis Semmeringi suurturniirile Eilse Balti ekspressiga sõitis koos välisminist riga Varssavi ka meie male suurmeister Pau! Kc rcs. Suurmeistri teekond viib Varssavi, Praha ja Viini kaudu Semmeringi maleturniirile. Semmeringi turniiri koosseis on tunduvalt tugevam Kemeri omast, sest Semmeringis võistleb valituim koosseis: endine maailmameister Capablanca, maailma meistri ametlik kandidaat FI oh r, suurmeister Ke re s, Läti värske suurmeister Petrov, Ühendrii kide maletuusad suurmeistrid Fi n e ja Režcvs ky, rahvusvaheline meister tiroollane E 1 iska s e s ja N. Vene tugevamaid meistreid Vjätšeslav Rago g o s i n. Turniir on 2-ringiline ja sellega tublisti kahan datud loosiõnne mõju, sest igaüks mängib igaühega niihästi mustade kui ka valgetega. Keresele on see väga vastutusrikas võistlus, sest sellega ta petto tõendama, et ta 011 väärt kuuluma maailma kaheksa parima maletaja hulka. Kerest jaa ma saatma tulnud maleliidu sekretär A. Remmelgas oli üsna pessimistlik Kcrese tulemuse ennustamises. Ta lubas" Keresele hädavaevalt 50,0 ja umbes koha. Keres ise oli hoopis tagasihoidlikum: ta ei lubanud midagi. Semmeringi turniiril on igal võistlejal vastutus rikas ülesanne. Keres peab tõendama oma kõrget klassi, Flohr peab näitama, et ta väärib maailma meistri ametliku kandidaadi tiitlit, Capablanca peab veelkordselt kinnitama, et ta on siiski rohkem kvali fitseeritud mängima matsi maailmameistri tiitlile en ne Flohri, Ragosin peab näitama, et iga N. Vene meister on täisväärne vastane igale suurmeistrile ja lõpuks naaber Lätist V. Petrov peab tõestama, et Kemeri võit ei olnud juhuslik. Võistlus Semmeringis algab 8. septembril ja kestab 27. septembrini. Võistluse juhiks on maa ilmameister dr. Max Euv e. Teater. Muusika Töölisteater Täna..Metsalise rada" 3. korda. Algus kell i/28 öhtul. Pääsmed senti. Pühapäewa! päcwal..häda õnnega" üldhindadega. Pühapäcival õhtul Hea elu" 2. korda. Esmaspäcwal..Tütarlaps tänawal" üldhindadega. Kolmapäewal..Tagahoowis" üldhindadega. Lõuntt-Eesti teatrite nõu pidamine..wanemuise" teatri algatusel on esmaspäewaks kutsutuid Tarlmsse tolku Walga Süde" ja Wõru..Kand le" teatrite esindajad ühtsele nõupidamisele, et koos külastada teakvitegemnst L.-Eestis wastaiual: haridus miriisteeriunn juures peetud teatrite esindajate koosoleku scisukoytadclc. ühtlasi tiirleb arutusele..wanemuise" algatatud nwic dekoratsioonide ja kostüümide üdiselt «valmistamise ja kasutamise üle. Nõupidamine p.vraksc Wa n euiui se" ruume s. Kino Glorm Palaee^is" jookseb praegu sumestooaja lõpp-filmina lõbusasisuline 7 kõrwakiilu" Liliau.Harivepga ja Wtllp gritschiaa pea» osade?. EündmuSrituS on rida koomilisi simanioone ja iegcwus weerleli iide rikka rastamede ja sündmusi stanki wa toimetuse reporteri ivadel. svilmis on rohkcöti pi kantseid situaisioone, mi? kõdiiaivad publiku uaerumusk leid. Tuletval nädalal algab..gloria Palacei-S" sugi?- hooaeg, suurfilmiga..armastus ja maa". Tabati vabaduses viibinud roimar Tallinna-Harin kriminaalpolitsei wahistas ja paigu tas wanglasse Wnltcr A a s k i. ke? mai kuul wõttiö osa pussitamisest Kaitscmiic- ja Juudi surnuaia wadcl, kus juure? sai surma Lndmig-Karl C>v er. Wask oli maal wiibinnd kraawitöödel ja kuna ta iibest kohast liiku? tci sc, ei õnnestunud nmctiwõimudcl teda seni tabada. Mö» ncd päcwnd tagasi oli ta aga >uign?tan»d oma jala. mi da nüüd rami? ühe? Harjumaa talu?. Teal mõctigi ta kriminaalpolitsei ametnike poolt kinni. Warcm miibis ühendilkes Ewcri surnuksvussitamiie ga wabi all Otto Mühlbach, ke? tabati warsti Pärast teo korda saatmist. Pussitatu tahtis päästa lööjat Eesti Ajalugu I Eesti Keskaeg Pea- ja tegevtoimetaja prof. H. Kruus. 596 lk. 220 üht- ja mitmevärvilise pildi, kaardi ja skeemiga. Hind 8 kr. 50 s., köites 12 kr. Tellijaile on brošecritud eksemplarid kätte saadetud. Palutakse kohe teatada, kui keegi raamatut ei ole veel saanud. Köites eksemplarid saadetakse välja novembrikuu algusel. Telli jaid, kes ise raamatu Seltsist ära viivad, palutakse tulla raamatute järele. Eesli istotaimial I Ripp - Y Toimetanud J. V. Veski ja E. Muuk. 602 lk., hind 4 kr. Sellega on lõpule viidud suurim ja täielikem eesti sõnaraamat, mis oma kolmes köites kokku sisaldab umbeslso.ooo sõnakuju küll tüvi-, liit-, tuletus- ja oskussõnadena ühes sele tustega, hääldamise ning muutevormidejuhistega. Ta on aluseks praegu valitsevale kirjakeelele. Tellijaile on sõnaraamatu poognad välja saadetud; mittesaamisest palutakse teatada. Ruumilistcl põhjustel ci võimaldunud teose ilmunud köidetesse mahutada grammatilisi ju hiseid, fikseeritud eelistatavani vorme, tähtsamaid geograafilisi nimesid ja eesti eesnimesid. Nende toomiseks ja esimeste köidete täiendamiseks ilmub a. lõpus ~Eesti õigekeelsuse sõnaraamatu" Anna vallas Einverc asunduses löödi paar päeva tagasi pussiga kopsuni ulatuv haav kraavitöölisclc Eduard Tomscnilc, kes on 30 a. vana. Tomsen seletas, et ta kohtanud kesknädala õhtul Eivcre asunduse juures teel kahe tundmatu mehega. Kuna ta keel dunud viina võtmast, löönud üks meestest teda pussiga. Paide kriminaalpolitseile ei tundunud elu kardetavalt pussitatu seletus küllalt usutavana ja nagu juurdlusel selgus, on pussitajaks Tomseni tut tav ja kaaskraavitööline Artur Mikson, 25 a. vana, Pärit Rakverest. Mikson palus juhtumit ametivõi mude eest varjata, mida ka Tomsen tegi, mõeldes pussitamise kohta 100 välja. Pussitaja paigutati eile Paide vanglasse. IV köide Toimetaja E. Muuk. Suurus umb. 300 lk. IV köidet võib ette tellida endises korras kohe peale ilmumist kättesaadetavate poognatena hinnaga 2 krooni. EESTI KIRJANDUSE SELTS Aia 19, Tartu, tel. 6-01, posti jooksev arve Edgar Kolmperel 25 aastat sportlikku tegewust Käesoleval aastal võib Politseivalitsuse assistent spordi ja kehalise kasvatuse alal E. Kolmpere tagasi vaadata oma 25-aastasele sporditegevusele. Edgar Kolmpere sündis 23. veebruaril a., võttis osa Vabadussõjast ja teenis hiljem kindralstaabis a. astus politseiteenistusse ja oli esimesi pioneere poliitilises politseis, teenides tolleaegses kaitsepo litseis osakonna juhatajana. Hiljem teenis politsei valitsuses poliitilise osakonna sekretärina ja a. asus Politseikooli juure spordiinstruktorina, kus tegutsenud tänini. Praegu on juubilar Politseivalit suses assistendiks spordi ja kehalise kasvatuse alal. Juubilar alustas sportimist a. uisutamisega ja tuli S. Sp. S...Kalevilt" korraldatud võistlustel 1500 meetri uisutamises teisele kohale. Viis aastat oli järjest Eesti meister jääpalü mängus ja esindas S. S. Kalevi ja V. S. Spordi värve ja mit mel korral esines jää palli mängu rahvusmees konnas. Peale selle harrastas juubilar poksi ja kait ses Eesti värve esimesel mittc-ametliku! Soome- Eesti poksivõistlusel. Tema laialdasem tegevus oli siiski kergejõustikus, kus pikemat aega oli Eesti meister vasaraheites ja rekordiomanik üle kümne aasta. Juubilari rekordi purustas tema oma Õpilane K. Ännamaa. Peale selle on juubilar tegutsenud a. sportpedagoogina, ammutades teadmisi Soomest, ko dumaalt ja mujalt. Tema trenecrimisct on rida ni mekaid sportlasi tulnud sportlasperre, eesotsas Ä. Viidinguga. Peale selle on E. Kolmpere võtnud või malust mööda osa seltskondlikest üritusist, niies E. Korvpalli liidu esimees, S. S. Kalevi, E. Suusakhibi liige ja S. Keskliidu juhatusliigo. Olles S. Keskliidu juhatusiiige, võttis osa Tallinna staadioni ehitustöö dest ja tema algatusel ehitati Nõmmele Mustamäele suusahüppc-mägi. Peale selle on korraldanud rea sportlikke kursusi politseiperele, avaldanud spordi teaduslikke kirjutusi ajalehtedes ja ajakirjades ja tema sulest on ilmunud sportteaduslikkc raamatuid. Pidevalt olnud Politseilehe kaastööline. E. Kolmpere 25-aastast. sportlikku tegevust on kavatsus tähistada eelolevatel üleriiklikel politsei-esi võistlustel. KULDPULM UDERNfIS Pühapäeval pühitsevad Tartumaal Uderna val las oma kuldpulma talupidajad A\ihkel ja A\ari Pe tid. Samal ajal pühitseb ka A\ihkol Pett oma 70. aasta sünnipäeva. 50-aastane perekonnaelu on an nud kuldpaarile tosinapealise lastepere. Praegu on elus 7 last. Vanem poeg on võtnud talupidamise kohustused enesele, nii et..vanapaar" saab rahuli semalt veeta vanaduspäevi. Üks nende tütardest on meie aktiivsemaid nais- ja karskustegelast Helmi A\äelo. Iga tudeng muretsegu endale: Gaudeamus* TUDENGIL AULIK. SÕNASTIK. KOMBED. Hind 2,85 kr., kal.-köit kr., nahkköit. 4,50 kr. Tudengilaulik. 2. täiend, tr. 497 eesti- ja 77 võõrkeelset laulu. Hind 2,35 kr., kal.-köit. 2,90 kr., nahkköit. 4 kr. Politseipeegel Mees magas vankril. Harku valla A\ustjÕe asun duses elutsev Kristjan Nõmmann sai protokolli see pärast, et ta hobuse juhtimise! Toompuiesteel ja Paldiski maantel magas. Mees oli täiesti joobnud. Jalgrattur sõitis peale jalakäijale. Gildi tän. nr elutsev Arnold Peebu avaldas politseile, et Kasarmu tän. nr. 4 asetseva maja juures on temale sõitnud jalgrattur nr. H Kokkupõrke taga järjel avaldaja kukkunud ja saanud kergeid vigastusi. Jalgrattur sõitnud sündmusekohalt peatamatult edasi, mispärast pole selgunud ka tema isik. Iganenud loaga hoidis jahipüssi Narva mnt. nr elutsev Jüri Kriit, kellele politsei seepärast koostas protokolli. Jalgrattur süüdistad jalakäijat. V. Sadama tän. nr. 7 lb elutseva Johannes Taalderi avaldusel koos tas politsei protokolli Viimsi tän. nr. 4 elutsevale Edith Russovile, kes Koidula tänava nurgal ettevaa tamatuse tagajärjel jäänud avaldaja jalgratta ette. Kokkupõrke tagajärjel saanud mõlemad asjaosalised kergeid kriimustusi. Seisvast trammist sõitis Narva maanteel mööda sõiduauto nr. A 26 {garaaži number). Lärmitseja jaoskonnas. Mäekalda tän. nr. 5 2 elutsev Margarolc Müller võetakse vastutusele see pärast, et ta politsei 2. jaoskonna ruumides lärmitses. Põles reklaamsilt. Reede õhtul kella 7 paigu süt tis Vanaturu kaelas põlema Kavc" reklaamsilt. Õnnetuse põhjustas sildi neoon-iambi transformaa tor, mis lühiühenduse tõttu süttis ja tule kandis edasi puust tähtedele. Politsei korralduse mittetäitmise pärast Kalasa damas võetakse vastutusele Köie tän. nr. s l elut sev Juuli Kopelmann. Joobnud isikuid paigutati politseiarcstimajja 4 Vastutav toimetaja J. TAKLAJA. Väljaandja Tallinna Eesti Kirjastus-ühisus.

12 t 12 SJr. 239 VSewalehk Lnttpnewnl, 4. septembril IW7 I 25-aastasc vilumusega klaasi tööstuse meister otsib kohta võtab enda peale igasugu aken de klaasimisi, vaateakende üm berpaigutusi ja igasuguseid re monttöid. Töö odav, korralik ja vastutusega. Madara tän. 4 krt. 2, Tallinnas. Vilunud karske töökas! l-liigi autojuht soowib kohia weo- wõi sõidu masinale, linna wõi maale. I Kirjad slt...21/5201". Karske wäikcsc praktikaga 1-b liigi autojuht orfif» teenistust liuna wõi maa le. Kiri. slt...6/5826". Kivikatuse parandajad, kes on wilulrud. oisiwad tööd. Tcat. Malmi tän J. M. Wäga korralik noor preili palud kohta kohwikusse ettekandjaks. Valit seb keeli, käitub wiisakalt. On töötanud ka wcinidega. Palun kobe wõi edaspidi. Kirs. slt. 26/6166". Jseseiscw kondiitritööline kutscõigusega, kauaaegse prakti kaga, soowib kohta siia tvõi pro wintsi. Kirs. slt. ~19/6679". Maaler otsib tööd, töötab tüki- ja tuil niwiisi. Teat. kirj. slt. ~24/ 6644". Tütarlaps palub kohta tvabrikusse, konto rikraamijaks, passijaks wõi majja. Tööd ei põlga. Kirj. flt. 17/6677". Korralik noormees otsib mingit teenistust Igasuguse töö ja tcgewusega nõus. Maal wõi linnas. Kirj. slt...33/6253". Kap. kuni 4006 kr. soowin osanikuks ettewõttes wõi garantiiks koha eest. WaSt. flt...23/6243". Soowin osanikuks korral, ettewöttesfe, kap. kuni kr. Kirj. flt...24/6244" Riigisakslanna otsib lõuna eest kohta mõneks tunniks päewas laste juure. Kirj. flt. ~36/6176". Triikija palub tööd pcsumajja wõi mõnda muud tööd. Kirj. slt. ~9/6169". Wilunud. lastearmastaja kasvatajanna soowib kohta laste juure. Tun ueb fröbeliröid ja majapidamist. Pühap. kella 9 12 homm. Im anta 5 2. _ - Härrad rätsepad! Wilunud abiline soowib kest wale tööle. Tcat. slt. ~33/6173" Energiline daam wajab MU. Tunneb keeli, wõib teha tõlkeiöid. Pakkumised slt. ~46/6260".-' Töökas neiu balub passi- wõi tecnijakohta. Kirj. slt...18/6678". Majahoidja kohta valume S. korda lehe kaudu uil:, majaom. Tall. wõi Nrun mel, kuni selle kuu lõpuni. Oleme karske lastera abielu paar, 50 a. ümber, teeme as jatundlikul: kõik aias ja ma» jas ettcnilewad ja remonttööd. Soow. maapealne korter, kus wabal ajal wõib? ka kingicpa tööd icba. Kirj. slt. 1/61'S1^_ Majahoidja kohta sowib korralik lasteta abielu paar. Tcat. kirj. slt. ~13/6198" Wäljast sõitnud gümnaasiumi lõpetanud tütarlaps soowib teenistust, kas ärisse wõi mingile muule wastawale alale, omab ärilisi kalduwusi. Kirj. pal. slt. ~ ". Noor reaalne töötahteline wäikese _ sisienilckuga ametnik pa lub wõimaldada wähema põhi palgaga ajutist wõi kcsrwat ölitutoonlstusf. O-n tegutsenud rcklaani-, äri ja ajakirjandusalal, omab soowituscd. Tööd ci põlga tegewust ei wali. Kirj. slt. ~2/6222". Keskealine naistcrahlvas soo tvib passijaks, kraamijaks wõi iseseiswaks pe- Teat. kirj. kuni 8. sept. slt...17/6157". pagan, kutsetunnistusega, otsib tööd, wõib ka maale, tunneb täiesti kondiitritööd. Kirj. slt. W3l/ 6251". Tallinna Linnavalitsuse Majandusosakond müüb Paldiski mnt. nr. 48 asuva end. «B all ik a» te'liskivitehn.»e raudbetoon raudarmatuurid ja voodriielliskivid enampakkum. Pakkumise*? tuleb anda kinn stes ümbrikkudes kuni 6. septembrini a. osakonna kantseleisse, Mündi kord, kus ka tingimuste kohta teateid antakse Linn valitsuse Ma awdu&osakond 500 kr. ja rohkem.või tasuta pikem, ajaks kõigi mugavust möbl. loa saab see, kes võimaldab kõrg. ju riid il. harid. so'iids. härrale, kes valitseb keeli, iurlsk jnsuldt koha, kohtuasjade ajamist, ärijuhi koha või vastavat tööd. Pakk. sii»6b/6238'< Trikotaash irikoopesu- ja sik-sak-tööd ic hakse Wiru 7 B, 3. korral, pesutöösruscs. Haritud keeliwalitseja Preili soovib kohta walmisriiete ärisse, omab hea praktika. Wõib ka pudu- ja mocärisse. Wõib ka ettekaud jaks parimasse söögisaali miu na. Palun tcaiada Härjapea t. 15 3, ~J. T." Otsin reisija esindaja kohta Õnmil pikaajalise praktika ja hea tutwusringkonna prowint sis ja linnades. Kirjutada slt. Lp. tööandjad! Palun lvõinialdage töökale 30-a. neiule, kel on Ivana ema toetada, mir.gisugust tööd üks kõik mis alal. enne kauemat aega majas teeninud, kuid ema aitamise pubul on sunnitud oma korterisse jääma. Pal. teatada slt. ~20/6683". Rätsepad! Kes annab naisterahwa lõiga tnd mantlite tööd kodusse hästi wilunud töölisele? Kirj. slt...38/6258". Passija sooivib kohta iga päem kella! I*l st Pal. tcar. flt. ~34/ 6131". Pealsetegija ilauaiööline) otsib kohta, kus kauemat aega saab töötada. Teat. sll...33/6133". Wiisakas saarcuciu otsib kohta lasteta perekonda tvõi üksiku juure, wõib ka mõni muu ala olla, omab baid soowitusi. Kir jad slr...20/6120". Wilunud juuksur (5-a. prakt.) soowib kohta mecsteröö alal. Kirj. slt. ~23/ 6123". Tunnist, korralik, aus saksa neiu ioolvib kella 10 2-ni kohta laste juure tvõi perevrona abiks Teat. flt...1/6061". Lp. tööandjad. palun wõimaldage korralikule noormehele mingisugust rööd, on kõigega rahul. Kirjad fli...36/6136". Keikealine naine wajab keaamimiz- ja pesukohta., Kirj. slt. ~35/6135". Tavwis 2-a. lapse juure omast korterist käijat korralik ku, lastarmastajat vanemat inimest. Tulla Loode täit t Balti Päästeselts EESTI RANNASÕIDULIIN, TEL Sügisene sõiduplaan I maksev 8. septembrist (Tallinnast minekuga alates) II I A/L. EESTIMAA" Tallinna Rohukllla Kuressaare Pörnu-Kuivaslu liinil. Minek. Tallinnast laupäeviti kell 1000 j Tulek. Rohukülla laupäeviti kell Rohukülast, I Kuressaare pühapäeviti 7.30 Kuressaarest esmaspäeviti Pärnu teisipäeviti 1.00 Tagasisõit. Pärnust teisipäeviti kell Kuressaare kesknädalat! kell 1.00 Kuressaarest kesknädalat,, Kuivastu M vt.oo Kuivastust Rohukülla neljapäeviti 1.30 Rohukülast neljapäeviti 2.00 Tallinna, B A/L bendla". Tnlltnna-KSrdla-Kulvastu-Lalm nta-kurcssaarc liinil. Minek. Tallinnast neljapäeviti kell 8.00 Tulek. Kärdla neljapäeviti kell Kärdlast Kuivastu reedeti 3.00 Kuivastust reedeti 500 Laimjalasse, 8.30 Laimjalast Kuressaare Tagasisõit. Kuressaarest pühapäeviti kl I Laimjalasse pühapäeviti kell 800 Laimjalast, 9.00 I Kärdla ~ Kärdlast J Tallinna esmaspäeviti 7.00 A/L..DAGMAR". Tallinna OriMnare-Taallku irllgl Sõru Panga-Nlnase-Valgu- Klhelkonna liinil. Minek. Tallinnast keskn. kl Tulek. Orissaare-Taalikule keskn. kl Orissaare-Taalikult Triigile 2100 Triigilt neljap Sõrule neliap, 8.00 Sõralt Valgule n 8.30 tarviduse 1 järele Tagasisõit. m, ~. Sõruit laup. kl Triigile laup. kl Triigilt pühap., Orissaare-Taalikule pühap Orissaare-Taalikult, Tallinna esmasp., 5.00 Kaks korda kuus jatkab laev reisi Sõruit Kihelkonnale. Tagasisõit Kihelkonnalt laupäeviti kell Wajatakse korralikku lapse annastajat tütarlast lapsehoidjaks. Doowitaw wanus a. Tulla pühapäewal kella 9 12 Heina Tartvis korralikku noort tislerit, kes juba tööd tunneb. Lembitu tän. 18. Tarlvis ettekandjat ja köögi. Tulla Narwa mnt. 43, söögisaali. Wajatakse wiltinud peal sete.talanõudetöostus IT-Ü. SALAMANDER" Tartu m. 30. Tarwis muuritöölistc artell! maale suurema ehituse juure. Kaubelda Wismari 17-a 7, kella Va B lo õhtul. Vajatakse korralikku maja wesiwarustusega majja Nõm mele. Rahumäe, Lõhmuse tän. 13. pagarkpoiss! tarlvis, kes on aus ja korralik ning 17-a. wõi Ivauem, soowi talv maapoiss. Teateid saab Nõmmel, S. Pärnu 105, kella 5 7 oht. Teles E. Eesmaa. Haritud tütarlast kes ka äris tvõib aidata, tvaja takse wäikesesse perekonda ölc Kolm ametnikku tvajawad maale perenalst. Loomi ei ole. Palk Kr Kirjutada Triigi postiagentuur, A. Noal. Wajan wiluuud uudismaa kündjat trakterijuktl meterlsti. Tulla Kuuli 12, Tallinn. Daamide kraede väljapakkuja ja tragi tütarlaps-õpilane lein wad koha Wiru 7 S, pejutöös tuses. Wajatakse wiluuud naiste laagrimantli Smkiejat. Lai 7 3. tvõib tulla kl. 7 S õhtul. Tarwis kohe lvilunud kingsepp! meeste ranttööle. Soowitaw, kes oma kodus töötawad. Tööd wõib saada suuremal arwul. Toow. kirj. slt. 4/61'04". Lõnna-Eestisse tarwis nalskarjast. Toowikorral wõib ka talweks tüdrukuks jääda. Tulla lvõõ rastemaja Ost", 1. kella I 3, päewal frnii pühapäc tvani. Tarwis korralikku maale bea palga eest. itanlicl da sept. Nulkoiviuse täu Otsin osanikke kalastamise alustamiseks me rest, kes tööd tuunewad. Alg kapital 230 kr. Teatada Pres sa". Tartu, Nmhli 11. Osa nik Kr. 230" all. Kivilõhkujaid tarwis linna ligidale. Tooiv. kiri. slt. ~39/6099". Wajatakse kiires korras apteegi juhatajat (luõil> ka assistent olla). Kok kuleppel wõib ka apteegi renti-! mine teoks saada. Tcai. Pres-i sa". Tartu. Rüütli 11, Ap teok 100" all. Kondiiter,! fcc ka pagaritööd tunneb, Ivõib kindla koha saada prowiutsi linna. Küsida lvõõrastcmaja J»ipcrial'i" uksehoidjalt ee maspäelval kella 5 7 p. l. wõi tcisip. kella Ho mm. Wajatakse 3-liikm. Perekonda (2 suurt intm. ja 7-a. tütar laps) Uksiteeriijat, kes keeta ja kõiki inajatöid os kab. Palk ja pesu kotuleppel. Tulla ainult heade soowltuste aa ja lastearniastajal, laup., kl. 4 B. Kiriku tiin. 4, krt. 5, Toompeal. Puhast, ausat, töökat, sooivi tustega passijah kes ka pesu peseb, tanvis üle päciviti Noosikrautsi tänaivalc Tooivitaw, kes lähe duses elab. TALLINNAS Korter saada 4, köök, esik. teenija ja wanmtnba, 26 r.-s. põran dat. Küs. W. Laagri I 7 ma jahoidjalt (nurgalt teine maja) Korter. köök, esik ära anda Majaka tiin (hoolvima jas). _ Wäbcse " mööbliga wälja nii rida W. Kompassi t Näha pärast kella õ õhtul. Kaasüiiriliseks lvõib tulla lakobsom 59 7, tulla kl Nlöbl. erasissckäignga, intell. meesisi kule ära anda. Endla t koosseiswat mööbl. köögi tarwit., omaeiie, kcsklin nas ära anda. Võõrkeelte wõi malused. Kirs. slt. ~35/5255". Wäikc mööbl. ära anda Tina 5 4, tulla pärast kella 4. Ametiskäija preili Ivõib kaasüüriliseks tulla wciie pr. juure. Tulla kella 4-ks Ilus täu Moodsad tööstus ruumid o damasti wälja anda keskliu nas. tmtb. 299-r.-m. põranda pinnaga. Pakkumised ühes töös Korter 100 r.-m. põrandat. üürile anda. 3 tubli, teenija, Mann, rõdu. 2. lord. Krentz- ' ivaldi Telefon ?iäf)a kl. 5 7 p. l. Küsida majahoidjalt. üksiku ivanana uaisterahiva juure mõib kaasüüriline tulla. Katusopapi tiin Turu läheda!! käidama? kohas pudukauplus iibes irähese kaubana. iira anda. Teal. jll. ~16/5956". Korralik tecnistiifieskäija mees. kes ci suitseta, irõi uaisterah-? was, Ivõib korterikaaslaseks tulin üksiku suure. Uus Kala maja tiin Välja üürida I 2 hästimöbleoritud kõi gi mõnusustena, moodsas ma jas. Narma mnt. 45 Z. Hästi sissetöötatud lihakarn j omaniku iirareisimise pärast! edasi anda. Kirs. slt. ~3/5943". Kelder, suur ja tunlfle, W. Posti tõu. üürile anda. Teat. 2. Karja 8, trükikojasl. 4-toaline moodne korter ühes tvauui-. oa, aa raaihi ja fõifli utugamustega uues majas keikliuua läheda! saadaival. Teat. slt. ~32/5252" Juiellig. waikuc daam tvõi härra leiab ilusa möbl. toa erasissekäiguga, kuuüür 20 kr. Nõbu iiin Unmöbliertes Zimmcr.',u õerinieteu. mii Küeheube uubuug und Waune. 2. Amee rika tiin Wälja anda tööstusruum ligi 50 m- keldrikorral, 9 ak nana (Mool olemas), soomikor ral korterina. Oskari t. 33. üürile anda uues keskküttega majas ärlruumld ja garaashid. I 2iitvalaia 37. üürile anda j väike täielise pansioniga ja wauni tarwiiusega üksikule tvõi õpila sele. Kiis. il. 9 ll tvõi 4 6, Niancesi täit Lihakauplus ära anda, küsida Tõnismäclir, kioskist. Kiosk (ruumid) üürile anda. Kosilii Ära anda t korter Tööstusruum Miilid anda Kopli t. 38 4, tel. 439*41. Hästi möbleeritud ära anda iidele tvõi kabele isi inlc. Lai tän hootvis. haritud perekonnas ära anda üksikule härrale omaette sisse käiguga ilus soe mööblita Teleion ja Mann olemas. Ahjn 9 l. Korter, 11. Mann, põranda pinda umbes 276 r.-mtr.,.üa lamaja tän. ära anda. Üiemont kokkuleppel, Uus üalamaja 9 3. kl ja 5 6. i Ainetiskäija korralik ivanem mees mõih kaasäüuiliseks tulla üksiku naister. juure. Lii tvalaia 90 12, tänamapoolnc maja. Keltlriruum südalinnas, Naekojavl. 13, üle.ruse rseloomtt ärarähcnd. saatat anda ühes juurcsolema suure B. ~38/69õS". kcldriruumiga. üürile anda iväiksema tööstuse! Luha 41 6, tulla pühapäewal. tvõi ladu ruumiks, Küsida Aia t. 5-a krt. 1. Ilus ruumikas 2 mööbliga ära anda, wõib la abielurah- Ivas olla. Kalemi 21 11, j., näha pärast kella 4. Tööstusruumid 5 tuda, köök ja mannil üba. j puieotee 13, krt. 7. keskküttega puhtama tööstuse jaoks ära anda. Teateid saab> lliuumikas majahoidjalt Tatari 21-b. Lastega perekonnad lciawad korteri. Tainie rätt. 14, unes majas, Pelgulinnas., 3iutr lvalge saal ja ära anda kontoriks ivõi bü roots. Harju tän. 45 6, Tal linnas. Näha pärast kella 4 p.l. Kontori ruumid üürile anda. Küsida Dunkri tän Puuviljakauplus Korter 3, esik. köök ivälja üürida wäiksemale perekonnale. Hee riuga ' Kaasiiüriliseks liuni» liilia kooliõpilane wõi kor ralik ametis käija meesterahwas lvõi naisterahwas Raua t. 1 ; 5, ljootvimajas. Toiduainete kauplus - lasteta inimestele. Wcsimära ära anda ühes lahtise piima ja, õllcuiiiiigiloaga ikiire ärasõi dn pärast). Maapealne korter I juures. Kaupmehe 12 1., Ära anda 2 wähe mööl. tvauui ja telefoni tarivilaunseha ÄTölcrt Korter Tehnikumi Ivõi keskkooli õpi Oleivi tän. 11, Nõmme-Kiwi, mäe. 3 ja köök tvälja üürida lased leiaivad ilusa päikcie-: S. Tartu mnt. 1. küsida F. E. 1 Pisaro!v'i juurest. 2 väikest ruumi: 1) elukorter tvõi biirooruum ja 2) kiugsepatööruum tvälja üürida Pikkjalg 3 6. Puuvilja kiosk kohe,'ira anda Liimalaia Kaasüüriltsekoha unnli leida tvauem mcesrerah was üksiku juure. Küsida Nigu liste t. nurgal kioskist. Ära auda korter 3, köök ja tvauu, Roo sikrautsi Kiu. nr. 21, küsida krt. 3. Hind 38 krooni. Amctiskäija prl. tvõib kaasiiüriliseks tulla. Pääsukese 6 2. Sõiru tän. üürile auda 2 toa ja köögiga korter Küsida Müüri!vahe Kaasiiüriliseks ii kuku uaisrerahwa juure lvõib tulla amctiskäija naistcrahwas. Kollane tän. 22 k. 23. Kesklinnas smir mööbliga erasissekäiguga ühele ivõi kahe le kindlas teenistuses daamile nürile anda. Kiis. tel Kontoriks tvõi töötoaks kol metsaline korter 70 rmtr. põrandapinda, üürile anda kino Arsi majas. Mere puiestee 10, näha kl köögiga ja üksik rttba llits 29 8, hoowis. Ilus 8-toaliue korter nnesti remontccrikud umbes 250 r.-m. põrandapinda, lvälja üürida (kõigi mõnusus tega) Koidula tän. 13, küsida majahoidjalt. Kaasüürilisena leiab omaette ruumi liudlapal galine isik tvõi kooliõpilane. V. Ameerika Koolilapsed leiawad korteri saksa ja wcite keele praktikaga. Kaasüürili sek>? wõiks wlla preili tvõi här ra. Aiambola 4 4. End. vorstitööstuse ruumid vii!ja üürida. Küsida Siivcrsi tiin. 3. Töölkäija korralik isik saab voodiruuml puuvilja-pood ära anda Poska t. 47. luba eraldi sissekäiguga, soowikorral ka mööbliga, ära anda. Toom mööblita tv.rnui ja soowikorral koogrga saada. Aariva mnt Korter saada uues majas 2, köök ja esik, üldwanniga Tõe sl, >»ärawa tän. 3l l. Lihakauplus ära anda. Toow. kirj. slt. ~14/ 6114". Väike, erasissekäiguga kindlas ja puh e tas ametis isikule ära anda. z W. Kalamaja 3 7 paraad uksest 2. korral. Mööbl. toa uues maias saab t. l. ametis olem preili. Jakobi 3 l. Mööblita ära anda. Liitva 21-a 12. * üürile anda ' keldrikorter 1 1 pliidiga, ivailsetele iva tän , küsida koja mehelt. Päikesepaisteline möbleeritud lvanni ja telefoni tarwitam. (Kirgcnsoni tän. ära anda. Teat. slt. Ilus suur mööblita ära anda. Keskküte, ahjuküte, parkett, telefon ja Mann, osa' lisc Ivõi soowikorral täielise pansioniga. Nariva mnt. 48 1, näha kella 3 7 õhtul. poolse I toa ühes kostiga. Paldiski mnt (õuemajas). Lihakauplus ühes sisseseadega ära anda. Kauplus asub käidalvas kohas. Küsida Nnnne ja Laia tänalva nurgalt kioskist. luba ja köök saada Tondi tän. 13. Näha laup. 4 6, pühap. enne lõu nat. luba mööbliga ära anda korralikule isikule Koidu 164 1, Pärnu mnt. trammist 3 min. tee. Talliruumid suure kuuriga, soolvikorral ühes aia ja korteriga ära anda. Teat. saab esm. Ivõi tcisip. S. Tartu mnt. 42, pesukojast. Boe korter ära anda korralikule daamile, 26 kr. kuus. Toolv. kirj. ilr. ~10/6505". Eraldi ühetoaline korter Ivanemalc abielupaarile wõi üksikule ära anda. Küsida Dreelviugi tän. 11 I'. Erasissckäiguga mööblita päikesepoolne köögi tarlvitnsega ära anda Ma ncntale härrale. Linda täit. B 2. Korralik, Maikne, puhtas ame tis käija meesicrahwas Möib tulla kaasuqriliseks korralikku perekonda. Kadri orus, Poska t. 51 -a s, hoo wimajas, paraaduks. Kaasiiüriliseks lvõib tulla korralik isik üksiku naisterahlva juure. Lutri tän üürile anda erasissekäiguga mööblita köögi ja ivanni iavwitusega. õle tän meesterahwaft wõitvad tulla kaasiiüriliseks jõe tän Tuba wäh ese mööbliga, erasissekäigu ga. intelligentsele härrale ära anda. Põllu NSMMEL JA MUJAL Cmoctic sie-sekäignga.' amar, päikoseküllane möbl. lixrlja üürida üksikule drourrlc mõi preilile. Kcmtexiõ mann, te lefon. Nõmmel, Nahnmäe jaa ma ja Wabadnse puiesrce iva hel. Kurni rän. 42, 2. korral. Nõmmel ilus lnpcdnc 3-ioaline talwc koricr ära anda. min. icc Hiiu autobuiepcat. Taara õ. Nõmmel ill!äc 1 irccirüvaifin majas ära anda 5-toal. korter lranniga. Hind Kr Näha koha peal. lähemaid tea leid tel Z tuka köök ja lveranda ära anda Nõmmel moodne korter ära anda 5 inda, teenija. trmtn, par kett. elektri-keskküte, külm ja! soe lv esi. ganaash. Kaare tän. 'l. Pika tän. nurgal. 80 kroo m kuuüür. Küsida tclcf Wälja üürida uues majas päikesepoolue 3-toaline Korter manniga ja m. mugawustcga, Hiiu jaamast ja omnib.-pcat. 5 min. Nõmmel. Metsa 71. Nõmmc-Hiiul lvcsiwarustuscga uues majas ruumikas päikesepoolue 3-toa line korter köögi ja esikuga wäl ja üürida. Hiiu raudteejaamast 7 minuti ja omnib.-jaamast 2 minuti tee. Paiste rän. 8. Talve Korter Nõmmel tvälja üürida 2 loäik., köök, esik, palkon, 2. korral. Marsi 13, omnibuse epat. Hiir: iäualval. Elumuudatuse tõttu ilus, hästi sissetöötatud pudu- ja riidc kauplus ühes wäbese kaubaga kohe ära anda Nõmmel, 2uur Pärnu mnt Mööbliga talivckorteris on kohe wälja üürida Nõmmel, autobusepeatu se juures, Kaare pcat. Waba duse puiestee 97. Võhmas omaniku haiguse tõttu soodsatel tingimustel ära anda hästi sis setöötatttd wäikc moe- sa pudu kaubaäri. Sooiv. kirs. slt. ~19/6199"., köök, esik, üba, wcranda. wesiwaruswscga üürile anda. Harku täil. 46. Talvckortcr 4 Olba, köök ja esik, soe. päi kesepoolnc maja teisel tor* : ral, Nõmmel, Põllu tän. 32. Ilus päikesepoolne omaette möbl. möbl. rõduga korralikule härrale üürile a»da [ erasissckäign. clekierwalgusiuse Apteek. Türnpu l> B. Tulla pärast ja küttega Nõmmel. Rahumäe kella 3. jaama lähedal, Kacivu tän.. Hästi töötaw maa-apreek ühes ' rohukattplusega ja uue eluma Kahe naisterahlva juure lvõib kaasiiüriliseks tulla korralik noor preili, soo Jaama lähedal. Vn tunni sõit Tallinnast, ära anda abielulistele ja köök lvitalv kooliõpilane, tütarlaps. ühes küttega vähese töö eest Õuna 10 trr. 12, tulla pärastt majapidamises. Väga sünnis pen ketta 2. sionärile või käsitöölisele. Kirj. slt. ~33/4453". üksikule härrale ära anda möbl. Manni karivitamiscga. Müü rüvahe kaasiiüriliseks kostile ivõib tulla mccsõpila ne Roosikrantsi ü 2, teisel korral. Uues moodsas majas ära anda, omaette erasissekäi gnga. Heina toaline korter kesklinna lähedal mälja üüri da, kohane töökojaks mõi mäik. tööstuseks. Küsida: Narma mnt. 10 majahoidjalt, hoowis krt. 11. juhuslikult ära anda Tõja tän. 1. okt. ruumikas boa korter Kr. 21. korralikule Ivaik sciele inmllig. lasteta abielu paarile. Kirj. jlt. ~11/6501". poo! äriruumi Hea kõlaga korras pianiino on müüa Nataskaewu 14 2, : lii V lõrwalruum. ja wiljammaiaga oõrandapinda 800 r.-s., müüe ' Pääskülas jaama lälicdal. Mi"t = iidd Tallinnast, Harju 31, ro ; hukauplusesi. ära anda, Möga sobim kübara-, moe- ia lukakaupluseks. Soow.. kojas. teat. kirjal, sit. ~B. 3411". Sauel müüb ~Päevalehe" üksi kuid numbreid E. Tammiste. lapsewankrid, jalgrattad jn. randwovdid Klaasingi 2. töö haalla kaupmeestele juhuslikult müüa minnesugu. majavidamistarbeid e--:nasvae wal. teisiväeival ja kesknädalal Narbke kabinctt tiibklaver müüa..riirj. slt " tof iclcf. }7l6 Iclifl 11 I'* Juhuslikult niiiiirt auto 4-istmeline, tõld. ficn-3 Totras, maasõirudc jaoks otc-tarbckoha ne. scäha Pikk tiin. 73 1, kella odavasti 2titncr=?imiimuin la ii- ja jalg maiiuad, ka jalad ükiikult. Tul la püha?.?. l. Naua t heas s.-k. kiire ja tugcw sõiduauto. Miiiik kiire. Oiud Kr Näha TüomvuicSlee 15. Palgiineisaga ilus ehituskrunt müüa. Nõmme jaam. 5 min. tee, 400 r.-s., h 10 krooni. relmaks wõimalik. Künda Uus tän. 29 S, majaomanikult. Korras olcw lapsevanker odawasti müüa. Tclliskiwi t malged siberi spitsi kutsikad, isased, 5-kniscd. Paljassaare teel 63. OdawaSti müüa sõiduauto..chedroler" ühes mksoõigusega. luurewco 5. mccskcr. tväbepruugit. taskukell (kullast) ühes ketiga.?auua tän. 1, clcktrimehaan. töökojas. 2oodsam ostukoht on UU j. kust ostate: puhweti-» riide-, raamatu- ja vcsukabpe, söögi ja kirjutuslaudu, söögitoa- ja kirjutuslauatoole, türgi diiwa neid ja kuschctte, trmlette ja muud. P. Soom'e mööbliäri. Uus tän. 3. ivähepruugtrud dtiwan ja 2 tuleroost (aaloe) Koidu tän f AKORDEOON j..hohner", 120 bassi, mis mu del, (pärlmntterkattega), wäbe ' tarwitatnd, ja tenor-saksofon nutita. Näha laup. Jclln ja pühav., Tal Korter linn, Lembitu 10 2, tel suurt. lõo!, esik, palkon wälja üürida. Tähe ' Kirjutuslauad, tän. 33, Nõmmel. riiciclavid ja magamis Nõmmel, müüa (tamm pähkliga), teen ka turu ääres. Pärnu m. 133, tellimiste peale. Narma mnt. kauplus ühes eluruumiga üüri' 39 töökojas, näha ka pühapäe le anda. Järele küsida scalsa, ival. mas Majandnse-ühis. kauplu! Ehituskrunt sest tvõi 6. ja 7. sept. Tallin Kadaka tee. Harjumaa linna nas. Tähe unl kella B lo. * pii rk. nutita, 130 Ö r.-sülda, hind Kr Sireli tän. Nõmme-Hiiul ' päikesepoolnc soe korter 8* Juhuslikult - Icnnusõldupilct Helsingisse ja tagasi odawasti ära anda. Teateid saab tel. ' Rotomasin ühes elektrimootoriga, uus, ju ' Näha koha peal. huslikult kohe müüa Pääsukese. tän. 1, limonaaditehas, kella Välja anda ilus, awar, hästii jaga, asukohi parimas kobas 1 jaama juures haiguse puhul kohe müüa. Soow. kirs. sli...22/6042". 1 plisseerkapp H.Pacvalchc" üksiknumb~ jaama juures, baignse puhul 2. Roosikrantsi 9 2. reid on müügil kaupluses vana talu JÄNEDA 2struumal prowimnlinna külje all. suurus 50 ha. \h põldu, ülejäänu heinamaa, karjamaa Jaama vastas. ja noor mets. hea ivõimalus talu ühe-s tükis. Ostust huwi taiml jätta aadress slt. 5/! kultuurmaa juureteacmiseks. 6515". Tammepuust puhvetid pähklikaudiga müüa. Kristiine o 2 (töötoa-?.) _ kahekordne põikpaikmaja?iõnuue-ki!riutäcl, Pärnu mnt. 198, fn. 1. Minm odaumsii ülintoodiaid / lapsevankreid ia laofeiooodeid. Nälrn ka pü liaoäeiral. Narina mnt. 23,..Modern". ÄSja lüosina tulnnd jü a Ma roti tulijad - Irhmart müüa, suure piimaanniga. Lub ja 3. M üüa linamurru- " masin, kella 9 3. Vene lau. 12, ta- 10 p. icraswalljideaa. Siiri. gahoowis laos. I'lt. A. 6597"» 1

13 i Laupaewal, 4. septemsril * Kiwitööstus wajab tööstusruume!?0/5279"öa^ibi' 2cataba M. Lasteta abielupaar. riigiteemstuies. otsib heap 3 l-toal 8i mõnusustega, heas rajoo ms. Patkmmicb slt...38/5978" ISU?* ' ä3_s- Wcfon õp-taja focnuiß Z z-wälilt f, foomuaro wanniga. Teatada pll.a 4 6 teles wõi ktrz. slt. ~33/5973". Riigiametnik oisib 2-toälist %B%el"ünmia s- T-nt- fit. elupaar otsib 2-tonlist kopterit SraM"' Ruumikat, walgusekullast ivä hese mööbliga omaette tuka Nõmntel wõi Pääskülas wasab kohe üksik härra. Kirsad slt. ' w4o/5940. üksik härra otsib tuks Mgiga. Teat. kirjal, slt...17/ 5237". 3 4-toalist moodsat tvajab wäike perek. nüüd wõi edaspidi. Soowitaw Kaarli ki- Pakkum. slt...9, Haritud preili soowib korra- Itfu mööbliga tooniti ja toähese köögi tartvi tamisega. Teat. flt. ~27/8047". üksik proua, riigiametnik, tvajab Wähese mööbliga wõi ilma. ü"es köögi tarwit. wõimaluse c. wõi wäikest, hinna..a kuni 13 kr. Teat. slt...11/6511". Kindlas teenistuses korralik noormees soowib kaasuurillseks LheS kostiga. Pakk. kirj. slt..89/5299". Unes majas otsitakse 3 4-toal. kefaüttega ja kõigi mõnususte ga. Kirj. slt...30/5250". ' wajab korralikku 3 4 wanmga. Teatada Wajatakse 2- wõi 3-toalist nüüd wõi edaspidi. Wõib ka > 1 suur wõi 2 wähemat mõöb lita olla. Graniidi tän. ümbruses. Kirj. slt. 31/5891'". Riigiametnik tvajab as kohe wõi tulewikus, üks.või kaks j<r köök Nõmme le (soowit. Hiiu raj.) wõi Jarwele. Teat. slt...36/3356". Wajatakse 2-toalist hinnale waatamata. Soowitaw tvanni ja Sesttütiega. Pakk. kirj. flt. ~9/6509". Korralik noormees, sõjawäc lane. soowib mööbliga Mr,, slt. ~26/3926". ~ Kindlas ametis ole-w intell. preili soowib omaette tuka Teat. kirj. slt...33/6033". Kindla teenistusega perekond soowib 2 toa, köögi ja esikuga linnajaos. Teat. kirj. slt. 18/6038". Otsitakse ühele sõiduautole kuiwa ja korralikku mli kesklinna ümbruses. Pakk. flt...15/5233". Kindlapalgaline haritud riigi ametnik tvajab mtfbl. Teat. ühes hinnaga flt. ~37/ 3957". Otsin erasissekäiguga. wäliesc mööbli ga wõi mööblita. Teat. lirjal. flt. 9/5225". Korralik noormees, kindlas teenistuses soovib. Teat. pal. saata slt. ~30/3770". Otsin kaasüürilisena 1, Liiwalaia tän. ümbrusse. Teat. slr...11/6031'". Lp. majaomanikud! Soowin kingsepatöö ühes eluruumiga. Wõib ka maja hoidja kohr olla. Olen karske ja korralik. Kirjad slt. ~39/ 3979". Ein ruhig lebender Herr sucht ein helles warmes Zlmmer rti ssparatem Eingang iit der Mhe der Narwschen Offerter unter ~12/6072". i Riigiteenistuses preili otsib ühes löögi ja esikuga Hiiu jaü l'\a. lnhcdiisse. Kirsad saata:.ralelva 5 3, Nõmnic., Wajan 10. sept. hea põrandaga saali ühes kõrwalruumidega. kcsk liuna laheduses. Teat. kirs. slt...36/6016". Kindlas teeniziuses neiu soolvib omaette toanurka Tõnismäe ümbruses. Pakk. slt., flt. ~80/6170". ~9/5260" wõi Roosikrantsi tän. lo 4. kl Vajatakse kohe konserw. lõ petajale /preili) südalinna korralikku täielise pansioniga, klawcriga ja telefoni tarivitannsega ja l ~88/6018". härrale Tallinnas peatumiseks. Teat. slt...11/5271". Kõrgemapalgaline riigiamet nik (2-liikineltne perekond) wajab 3-4-toalist korterilt. Sootviiaw manniga ial tel Kadrioru rajoonis. Pakk. flt...3/3623" wõi teles Kellel on wõi wabaneb 2»tval. korteri Soowitaw päikesepoolne. Amee rika. Koidu t. ümbruskonnas. Teat. slt. ~3/5263". Südalinna tarwis rektaamkastikohta, sa wfttfcft wastuwõturuumi; samvitaw Wiru. Havju t. wõi raekoja ümbruses. Kirj. flt...3/3263". Anictiskäiw noormees soowib kaasüüriliseks 0241". üksiku soliidsema naisterahwa juure. Teat. slt. ~15/6533". 3-liikm. lasteta perekond wajab 3 ja köök. Kirj. slt...14/6 KaasUUrlliseks köögi ja esikuga uuemasse kesk soowib töölkäija naisier. üksiku> kütteta majja, kohe wõi edaspi naister. juure wõi Maitsesse! di. Teatada ühes hinnaga flt. töölisperokonda. Kirj. flt. 18/..17/0037". 6553". Söögimaja wõi wasiawai ruumi wajatak se Teat. flt...5,6305". Korralik abielupaar soowib 1-toalist, wõi köögiga. soowitaw hobuse-talliga. Kirjad flt...16/6116". Waikne perekond, 2 isikut, ühes hinnaga flt. ~2(7/0087" wõi tel Otsin korraliku läbimüügiga toiduainete- wõi muud I kauplust ühes juuresoletva korteriga, wäljam. Kr Kirjal. slt...7/6067". Riigiametnik otsib (1 2-toa ja köögiga), soowi taw sadama läheduses tvõi I>. 2. wõi 3. linnajaos. Teatada slt. ~25/6125". Jntellig. perekonda soowib waikne õpetajanna. dawamat mööblita (Kaarli kiriku läh., ümbruses). Wõib kooliealisi lapsi koolitöis ja keeltes järele aidata. Pakk. 10. septembr. slt. ~9/0589". Möbleeritud köögi tarwitusega wajab Pro wintsist sõitnud abielupaar. Tcat. kirj. slt. ~37/3097". Korralik ametiskäija Preili Palub kaasuurillsekohta üksiku naistcrahwa juure. Soo taw Kadrioru rajoon. Mresti waja! Kirj. sit. 22/6522". Noorpaar wajab I 2-toalist1 2-toalist köögi ja esikuga. Teatada ühes hinnaga slt. 2/6062". Soowin linna sisse erasisse käiguga mööbliga, tvöib ka ilma mööb lita olla. Pälun teatada slt. 13/6233". Riigiteenistuses kaheliikmeline perekond wajab wäikest wõi omaette köögi tarwi tttsega. Kirj. slt. ~18/6598". Otsitakse südalinna G Pakk. slt. ~M. 0169". Kolmeliikmeline kindlas tee nistuses linnaametuiku pere koud wajab kohe korralikku ka hctoalist üüriga kuni 30 kr., soow. slala maja tvõi Pelgtilinua rajoonis. Pakk. pal. tcat. slt...21/6161". Korterit otsin kohe tvõi lähemal ajal, 3 l-toalist, tummiga. Pike maajaline ettemaks tvõimalik. Kirj. flt...37/6177". Ääikene intelligentne pere kond ott'ib päikesepoolset 3 4-toalist wanniga. Ettemaks wöimalik. Kirj. slt. ~15/6676". Keldrit tarlvis turu ligidale läbi aas! ta. Kirj. kuni d. sept. flt. ~0/ l 6669". Kindla sissetu; ikuga intel ligentne härra soovib hästi mttbteeriiud» soovitav klaveri (irvitamise ga. Teat. slt. /.?'SS4I". Kaupluse ruumi waja, kas kohe wõi edaspidi. Kirjad flt. ~ ". 2 amemikku. korralikud här rad, wajawad kohe I 2 köögiga. Soolo wöi 5. liuuajagu. Kirjad üksik Tehnikaiustiwudi iilis õpilane wajab möbleeritud Koplisse instituudi lähedusse. i Teatada kuni 15. sept. slt. üksik härra wajab kohe mööblita suuremat kõigi mugawustega, wõimali kult kesklinna ümbruses. Teat. Lasteta perekond wajab 4- toalist - Teat. flt...14,0074". Wajan septembri jooksul 3 4-toalist head Nõus aastaüüri ette maksma. : Teat. flt. ~29/6209". Kindla teenistusega preili otsib i köögiga wöi pliidiga, kohe wõi edaspidi. Pakk. flt. ~21/ ' Noorpaar tvajab 1-2-toalist Kontorlruumi kesklinna otsib adwokaat mõneks tunniks. Rajoon Harju, Pos ti, Karja tän. Pakk. kirj. flt. ~17/6237". Kellel on ära anda kefllinnas juukse tööstuse naiste osakond wõi wastaw ruum. teat. kirj. flt. ~20/ 0040". Korralik noormees wajab kaasuurilisekohta wõi wäikest, kus saaks puhast tööd teha. Kirj. flt...13/0033". Sootvin üürida wäikese kor teri Uks ja köök, Ameerika ja Koidu tän. ümb ruses. Kuni Kr. 20. Teat. slt. 29/6169". Esindaja wajab kohe 3-toalist Zšigi mugatvustega, wõimalikult kesklinna lähedu ses. Teat. tel Möbl Teil-Wohnung von 2 3 Zimmern niit Be nutzung der Küche gesncht. Ausfiihrliche Zuschriften an d. Exp. d. 81. unter..7/6187". Kümme krooni sellele, kes sooritab wäikese ühetoalise korteri ametiskäijale, kohe wõi 10. sept. Teat. kirj. flt. ~14/6194". Kaks waikset kindlas teenis tuses noormeest otsiwad oma eite sissek ṁöbl. Teatada slt. ~10/6150". Kindlas ametis kooliõpetaja otsib 2 ja köök wõi 1, esik ja köök, Tartu mnt. wõi Jaa ni tän. läheduses. Hind kr. kuus. Pakkum. slt. 16/ Vajatakse 2 toa ja köögiga kuni 20. sept. Kirj. teat. stt. ~1/6101". 2 tütarlast soowiwad pliidiga, wõib ka pliidita olla. Miile üle 15 kr. Kirj. flt. ~12/6152". Muna ehituskrunt Nõmmel (Puhke tän.), ca 160 r.-sld. Teateid saab pühapäe- Ival Nõmmel, Nurme t odawasti kaks suurt kummipuud. Koidu tän Tisleripink müüa Süda 9 17 (hoowima ja. keldrikord). Mmm ilusad männimetsaga suvitus krundid Lohusalu lähedal. Klooga jaa mast ja Tallinnast omnibuse ühendus. Küsida Dunkki tän Suures valikus MOODSAID ARMATUURE ELD R 0 Lai 1, lelcf Eiitt suures ivalikus prusse, planke, laudu hööw. ja höötveldamata, latte, jne. müüb oda wate hindadega Metsaäri Elmar Toru, Laulupeo 26. Teis on rahu majas kui tarwitate rotimürki Aira mis sai Tall. E. P. näitusel I auhinna. Pöörduda esinduse paole S. Karja B 7, Tallinn Keskkütted ja pesuköögid, tä hclepanul Praegu on hea ju hus saada odawasti kuiwi tammelauaservi, 18 tolli pikad. Küsida sada mast Lääuomuulist P/l. Mil da'lt". sõidukorras 4-tsilind riline Chevrolet tõldauto Lutri tän. 7 6, näha iga- Päclt). moodne ja hea kännu- ja puu juurimismasin. Tööwöimalus kuni 100 kändu päeivas, hind 300 kr. Soow. kirj. slt...39/ 6659" tvõi Nõmme, Hiiu tän J. W. Soodsasti müüa ehituskrunt Loksal keset suwilaid ja suurt männimetsa ja odawasti wäike asutalu Läänemaal, pensionäri le wõi lastega perekonnale. Kirj. slt. ~12/6272". Tugew töö kodune maalt talupidamise lõpu puhul müüa linna. Pühap., S. Tar tu mnt piirituscklaarim. aparaadid, kartulihentsosid, raudplaati 32 m/m. betoonrauda, ohitustraagleid, nurk- ja karprauda. torrrsid igas mõõdus rauast ja wasest, ja muud tarberauda. pauaiadu Siimoni 1. Tclef Mootorratas FN 350 ccm a. mudel, odawasti müüa. Jmauta tän Ärimehed, töösturid! Juhuslikult müüa wähetööta nud White" 8 HP mootor. Näha saab 4. ja 5. sept. s. a. Paldiski mnt täiesti korras pruugi tud tiibklaver. Hind Kr Aasa tän (Tulla Koidu, Kuu tän. kaudu) ehituskrunt müüa Nõmme jaama ligidal, ühes wantma majaga. Lig. teat. saab Nõmmel, Raudtee Soliidsele ostjale müün tões ti hea suurtalu. Priima objekt. Hind ühes in weutariga kr. Välja - maks kr. Kirjad slt. ~1/6261". Krunte cla-aerodroomi lähedal. Möi gus. Nõmberg^ilt. päris krnte tnüüa joödsaiel tinginmstel Õskari tänawal. koolimaja taga kanalisatsioon ja tänawad ole mas. Küsida Oskari odawasti 2 vana viiulit I Vambola tän. 3 B. Paewa l e h t Nr Restoran oda Masti müün. Siirj. jlt. ~10/ 6270". Aednikud! Juhusl. müüa pealintia lähedal wiljapuuaed raudteejaama juu res, ühes elumaja ja kõrtval ruumidega, hind Kr Teat. kuni 8. skp. slt...20/ 6640". Miiiia 2 klaasidega Erbe tän kojaust. suurem kogu kunstnik K. Mägi maale. Näha wõib 3., 6. ja 7. sept. kella 3 6 Aia tän mana hea viiul. Raudtee t. 4 2, Tallinn. Majad suure krundiga soodsatel tingi mustel müün, Rahumäe jaa mast 2 min. tee. Soomijail teatada slt. ~0/6140". ilus kreem pruugitud puuveod!, laius 110 sm. Kesk-Kompassi o 3. õmblusmasin juhuslikult kiiresti mäga oda wasti müüa S. Tartu mnt. 40 krt. 2. Lüpsma tulija lehm elmnuutuse tõttu müüa Linnu tän. 25. Tartu mnt., 0 km. Tallin nast asum 47 ha suurune talu Manade hoonetega müüa wõi toastama Tallinna linnamaja wastu wahctada. Ahju o l. 2 kummipuud, haruldane apelsinipuu ning teisi lilli ja linnupuure nniüa Pikkjalg 6 7. Soovin osta ehituskrundi Nõmmele, Vabaduspuiestee ümb rusesse. Teatada ühes suuruse ja hinnaga õle tän j Ostan pruugitud, korras linoleumi kuni 52 r-m. Kirjalik pakk ühes hinnaga slt...24/5724, tulen ostma. Kirjad slt. 28/52SS". Ostan hea hilum eest mitmesugust pruugitud mööblit ja majatar beid. Teat. slt. ~4/6504". So-owin ööta Tallinna hinnaga kr. ümbor wõi krundi puuehitusrajoonis. Teat. flt...7/5947". Sootvin ööta Nõmmel wõi Tallinnas wäikese maja wäljamakö rahas kuni Kr Tcat. ühes tingimuste ga slt...21/6041". Briljante, kuld-, hõbe-, antilkasju ostab kõrge biootga IImMMI Kuninga tao. 6, telel Soovin osta ehituskrundi või tulutoova maja Tallinnas paremas rajoonis. Tea tada slt. ~12/5732". Kooli raamatuid uuemaid trükke ostan LLana Posti 7, kangi all. Coowitalse oöla 2 pruugitud heas seisukorras veoautot, kandejõuga: üks 4,5 5 tonni, särelwankriga, teine 1,5 2 tonni. Lähcinaid teateid wabriku margi, kandejõu, mudeli aasta, sõidetud kni arwu jne. üle palu me saata slt. f,s/5588". Soovin osta Tallinna rohu- ja värvikaupluse. Kirj. slt. ~25/4965". Tstair. ordereid, pandtpiletetd. riideid pesu. salanõusid, õmblusmasi naid, jalgrattaid ja m. wäär tuslikke assti. K. Kalamaja t. h s. õllepoe hoowimajds, tel Lammutuste immest soowin osta plekkahju,, Ivvib ühes telli skiwidega olla. Paluu teatada slt. 4/õ264.". Soomiu oän linoleumi 2 mic. X 3 mk. ja liniku 2 msk. pikk. Kirjutada slt...40/5930". Soowin osta ehituskrundi pnuehituhrajoonis. Wõib ka toana majaga. Pakkum. tltanba tän Soovin osta krundi, Rahumäelt kuni Pääskülani ivõi ka Dtännikule, wõib olla ka ühes tväikose urajaga. Kirjad jlt. ~19/5239". Soowin osta pruugitud lapsevankri. Kirj. flt. ~29/5049". Soowin osta kudumismasina üle 60 sm lai, 10. kl. Teat. kirj. slt...15/6235". Ilma tvaheltkanplcjata soo lüüakse osta maja Rarwas. Teateid ühes e artvu. täpse asukoha, wanaduse ja hinnaga saata slt. ~23/6603" Soowin osta maja Tallinnas, hinnaga Kr Teat. slt. ~25/6645". Olen sisse sõitnud ja ostan kõiki pruugitud asju, mööblit, riideid, saapaid, pesu, pööniu gukolu ja kõike, mis kellelgi on müüa. Kirj. slt...34/6094". Sootvitakse osta pruugitud analüütiline kaal ja tehniline kaal. Teat. ftt._ 3B/6098'\ Maju, talusid, krunte sootvitakse kohe osta. Kom.- kontor..wahendus". Pikkjalg 3. kella ja 2 3^. Kes müüb Kiisal ehituskrundi, teat. aadress ühes hinnaga flt...40/6140". Soowin osta prnngitud hästi korras hoitud kudumismasina, 9. kl., laius sm. Teat. slt...28/6248". Soow. osta puhast wcrd koon, kuni 1 aasta waua, wõi koe rapoeg, lühikesokarwal. seltsi (tcrrier. traatkarwal. wõi luuud). Kirj. slt. 23/6563". Tel Ostan kudumismasina , wõib olla ka 11. wõi Ostan kantud riietest, kuni igasuguse! 12. klass. Maksan head hinda. pöömngukoluni. ka Nõmmele: Pakkumised ühes masina suu ruse äratähendamisega slt. ~20/ 6120". Sooiuiit kiiresti osta krundi puuchitusraioonis, soowilatv 4., 5. wõi 1. linnajaos. Teat. jät ta slt...38/6133". Majaomanikud Tallinnas-Nõmmel, ; kes soowiwad müüa maju-krun te. teatage kohe oma aadressid üksikasjaliste teadetega. Oma hoolde usaldatnna soowitan lõ siseid ostjaid prowintsist. Ko misjoni Ägentuur", Jakobsoni tel kl. o ll' ja 5 7. Ostan wäikese maja Tallinnas. Zoowitaw suurema hüpoieegiwõlaga. Wäljamaks kuni Kr Waheltkaup lejail mitte tülitada. Andmed teatada slt...31/6214". Soowin osta restorani. Paki. ühes hinnaga slt...18/ 6278". Toowin osta pruugitud jahipüssi, ükskõik mts kaliiber. Teatada ühes hinnaga slt. ~26/6526". Ostan ehituskrundi Kadrioru ümbrusest kuni Meri wäljani. Pakkumised slt. 17/ 6117". Saadaoletvaid võlgu ostan, nagu räitelehti, toeks leid, iiüriwõlgn jne. Teatada slt...10/6390". i Daamid, härrad! Tooge kõik oma kantud küba rad kübaraäritse Aia tän. 5 (Vana Viru nurgal). Puhastame, vormime ja värvime nad kui uueks. Austusega omanik. Goonnn üürida alt-saksofoni. Teatada flt. ~17/5277".. Ära anda tasuta head musta mulda ' Pärnu mnt. 10, ehitus. ' [ Kurdlas teenistused tirclsi ficutnc härra sooimh möbl. proua lüõt prl. suure. Palk. ühes hinnaga palun saata slt. ~715267".. Onm äsja ilmunud raamatu 6ige söömisviis" ja lisaks EnesemÕjutamise tehnika" lälitan rostiga neile. kcs saa dawad ühe krooni aadressil: Tallinn. Tüda t. 12. W. Pab sou. Haritud härrad a., kes teist wõimaldcrks launi ja»mga:va lodu hant., ivaeselc ja elust pettunud neiule? Ai uult need kirjutagu, kes samuti avmastawad rahu ja tvaikuft. Kirjad: Dtõisaküla p.-k. nõud- Nlisoui killu 15. skp. M. L." Jõukad daamid! Pikemat kasivu lwonnces sooivib tutvust WannS ja rahwus täh>?sn.seia. Kirjad slt...20/5840". Intelligentne hingeline neiu, tõsiste wcradptega, soo-oih tutvust samasuguse tvaba härraga 32 l5 a., kes ci poolda flirti ega kergemeelset elu. Kohtama tohe ei ilmu. WaSt. 3 koh. keeles slt. ~27/5727". Intelligentne, süinpaatne daam soowih tutvust ainu-lt jõukate härradega wauu ses a. Kirjad kuni 8. skp. slt. ~6/5086". 2 täiskarsket poissmeest soo- Iviivad abielluda maalt wõi lsnuast preilide wõi prouadega. Enesekirjeldus joomi talv. Kirjad saata: Kiwiõli postkontor, pk. 16. Blond 38", Brünett 27". Inglise keele praktiseerimiseks soawib haritud noor preili tutvuda intellig. inglise keelt kõneleja prl. wõi härraga. Kirjad slt...2.8/6048". Silmapilkselt hävitan lutikaid, prussakaid sa raite. Toowijad! irviwad ise mbiil häwitada. I Kindlad lrahendid müüakse ai unlr Pikk tiin. 43 1, Trõkow. Saksa keele nitiibc ja pr.tktiseorimist lrõimal dab saksa gümnaasiuan lõve tanud neiu wasiuwõe taiva il tin gimusil. Palun teatada kirs. slt. ~37/6057 Töösturid! Reisija prowintsis foowib uusi esindusi juure, omab wi lmnusc ja laialdase tuhmis rinsskoiina; soowituscd olemas, ka kautsjoni wõimälusod. Kirj. slt...39/5259". Teatame Igp. klientuurile, et töötame daamide juuksetüöstuses Ainula", Rataskaevu 5. Salme, Leida, Agnes endisest..ambrast". Telel Majanduslikult kindlustatud üksik proua tutvuks soliidse korraliku härraga a. Kirjad 10. sept. slt. ~6/6026". i Kes mõi maldab intelligentsele! saksa gümnaasiumi lõpetanud preilile korteri ühes ühekordse söögiga paari tunni saksa keele praktika eest päewas? Juhuse otsijad ärgu wastaku. Kirj. pal. slt. ~35/6015"., Noormees soowib tutvust korraliku tütarlapsega. Kirjad flt. ~14/5234". Hea põllumees sooivib talu võtta rendile wõi poolcteralc, ühes loomade ju põllutööriistadega. Pal. tea >:ada Saku raudteejaama. Roo seuberg. üksik daam otsib reisikaaslast Austriasse ja Ungarisse. Ajast, slt. ~31/5971". Härrad, ärge visake oma tvanu kübaraid ära. iraid :ooge nad kõik L. Arro juure. Wormin. preösiii. puhastan, wärwiu nad nii kui päris uueks Kr. 1 alates. Uus tän. 5-1, 2. korral L. Arro juures. Mina, Johannes Pähkel, oma tahtmise järele ära läinud naise Ida. Mardi riit. Pähkcli (neiu na Ääwart). tegude oga tnõl gade eest ei vastuta. Kohila. Johannes Pähkel. 2 ooiiutnffc üürida liiiit Teaiada laupäetval, 4. sept.,. ~35/5535". kella 7-0 õhrül. tel ». pühapäelval, 5. sept., kella 5 7f Kaks korralikku ausat mor P. l. Wiru-kohwikusse. esmas. me eit päewal kella 9 5 homm. tel (Torso kontorisse. _ Huvitavalt pil- A distate end kuu es erinevas poo- Ä l!_ jfotoatelj ee KARL OSOL Mündi 2. Väikepildid vilga odava hinnaga. Kellel on taksoõigus edasi anda. teatagu slt. ~16/ 6136". Võlgade (täitmisl., lvekslid) sissenõud miscd, maksuivahcnd. selgitan!, sa ost. Kirjad slt. ~13/6633". Härrad kes teist oleks kaaslaseks wäl: 5171". jast sõitnud tütarlapsele? Kirs. pal. slt. ~16/6236". 30-JieTH. m^>khhha aeejjaet JiO3HaKOMUTbca c öe/uiofi õapbiiunefi HJM C ÜBMOÜ ae CTaprne 30.ICT, KOTopaa.nioöiiT nncioty - HieaaTe.ibno na npoßuimnu' naunonajibhoctb MoaceT õbitb paaiian. ll.eeib õpaa IlncaTb B K. r. «21/656!». Seda toomasõpra, kes mulle kirjutas Toom-Ku uiuga tänawale koerast Iman-1 ta täu. nr. 10 kohal, palun tulla isiklikult wõi teatada oma aadressi. Olen kodus igal ajal, ainult pühapäewal olen kodus pärast kl. 3. Knna 6 3. Naishing, kui tunned end üksinda, on sul kr. paigutada iit» lutoowasse ctielvõttesse, tutivu heasüdamliku arenenud mehe ga. Sobimusel abielii. Kirjad slt. ~1/6221". Stomin. Kõhu venituspulbrit Stomin! tarv., kui rinde all valutab ja kõrvetab; rahvakeeles venind. Kaitsemärk..punane ankur". Rikas naine! Pliite iile keskm. fastou, a., kui fui puudub uus ja truu sõber-uõuandja, siis kirju ta 37-a. haritud elu? winisu tatud waescle sümp. härrale palgalisele. Välimus ja ha ridus pole tähtis, waid aus ja laiue meel. Kirj. Talliima pea postkontori isikut, nr. 569 eite näitajale. Korralik karske töömees, kindlas ametis, palub teilt här rad tvõi daamid, kui teil on usaldust, laenata majandusli kuks sisseseadeks üll 7o kr. 10. septembriks lkaheks kuuks). Protsendid kokkuleppel. Pakk. aadressiga slt...20/6569". 27-a. poissmees abielluks preili wõi leskprouaga, kel on mingisugune äri wõi kapital ühise äri awamiseks. Päewa pilt soowitaw. Kirj. slt. ~32/ 6252". Töö hea, kiire ja odaw. Habemeajamine.lO Juukselõikam. ja lolli mine.30 Wesilaiucd.40 Maniküür.30 j. n. c. 48-a. kindla ameti omaw kuid wacne ja mitte ilus kor ralik ntees soowib abielluda wanetna daamiga wõi proua ga, soow. äril. kalduwustcga, wanus a. Kirj. flt. ~16/6676". Tacnn soowib leida wiisakate härrade hulgast jalutus- ja kino kaasfase, wan a. Kirj. slt. ~40/ 6100". Riigiteenistuse? wauapoolue härra palub laenu 100 krooni 6 kuuks, tagasimaks 130 kr. Teat. kirj. ilt. ~22/6202" Soowin üürida pikemaks ajab? hea wõrkwastuwõtja raaclio. Teat. kuuüür ja firma slt. ~32/6012". Nõmmel pianiino üürile anda. Hiiu jaam, Köie t. 15, tulla kella kolmest. Kes kenadest tütarlastest oleks kino- ja teatri kaaslaseks wäljast sõitnud haritud mceld. noormehele? Kirjad slt. ~35/6055". Korralikud wafiab härrad a., kellel on tvaba ka pitali, et waa äramaksu näol hakata > osanikuks üksikule leskprouale, kellel on maja? Eelistan leski, sobimusel abielu. Kirjad slt. ~31/5211". Palun teatada oma aadress sel prl. portfel liga, kes tuli 1. septembril kella vahel S. Tar tu mnt., peatudes äriakendc kohal ja kino..moderni" reklaamkasti juures, sits pöör dus turu poole ja sealt Kalevi aia poole. Kirj. slt. tutvuksid meeleldi preilide tvõi prouade ga. keda hmvitab bridshimäng. ct ivõiks koos tviita lähenewaid pikki sügisõhtuid. Kirjad flt. ~19/5799". Jõukad härrad a., kes teist on tüdine nud põhjamaa pakasest ja igat seb lõunamaa päikese järele, kirjutage intelligentsele (kinnis irava omairale) daamile. South Asrica Eaverocvn poste-restan te. Mailand. On asutamisel keelte klubi. : Sektsioonid: 1) moodne eesti keel eestlastele ja muulastele; 2) inglise k.; 3) prcmi suse k.; -4) saksa k.; 5) Svene' k. Asjast htuviiatuid palutakse icaiada aadressid slt. 31/ npäevaleho" üksikuid numbreid müüakse ; Vasalemmas Soowin jaama kioskis. tutvuda pr. ioõi prl. aast , kes on äriliste kaldulvustega ning annab kaasabi ärilises ettetvõt tes. Kirj. slt...23/6083". Elu on igalv ja tühi! Kas wõib lehe kuulutuse läbi leida tõsist tutvust ka ansainõttelise ja haritud, ise setslva, lvaba härraga wan a. Soowitaw tugetv lvälimus. kasw mitte alla kesk inist. Kirj. slt. ~37/6537".. Kaks üksikut kurba naishinge igatscwad kirjavahetust-tutvust waimselt arenenud a. härradega iile Eesti, eesmär gil, et leida sõpra, ausat ja sü gawahiugclist. Kirjad slt...17/6197". Hallo, peiud, kaugekõne! h me ivacscd-rvaesed neiud Mis me peame tegema. Et siin ilmas ükski pem Meid ei taha armastada?! Tiin. 2i>iin, Mall, Mai, Aldi, Envelränniva ajalehe kiosk. Pärnu. Härrad laenake preilile tõsiseks rürlvi dnscks kuni 39 kr. Pai. teat. slt. ~20/6000". Intelligcnter älierer Herr sucht für sehr lohnendes ünternehmen Tcilhaberin rmf sreiem Kapi tal. Guter Perdienst zuge sichert cv. Hcirat crivünscht. Qsscrten erb. im..päeivaleht" sub...24/6604". üksik leskproua, kes omab pa gariäri, soowib kohe abielluda korraliku, kutscöigusega pagar kondiitriga, kes walits. wõõr keeli sa omab mingisuguse wa Juuksetööstus Sauna 3. randusc, wanus a. Tänalvale ci ilmu. Teat. esi algul slt. ~39/6219". Kr sooivitakse laenu maja 1. oblig. kindlustusel. Teat. Koidu tän üksik korralik heasüdanrlik haritud piiga, kes omab kiu uisnsar-a näol kena kodu, leiaks meeleldi korralike kindla sisse tulekuga härrade hulgast eluseltsilise, ci asutada ühine kodu-perekond. Soom. waii a. Kirj. ühes õige nime ja teenistuskoha äratäh. palun saaita slt. ~10/5950". ESSEES Aladuund tastnraomat ühes Linna Panga diskoniolchc ja Air. 500 lveksli blaukoga, ilma tähtpnelvaia. allkiri?l. clnk. l'i'õmmc, 45, shiiro Tondi Õoiaiau locfslit lvastu luötmast, mille locit makswusc inks. Aiadnnnd Tallinn-Nõm me. Prillid kadunud Endlast vaarika iänawaui. Palutakse tasu cen ära tuna. Maasika s l j Äalgc-musta-kirjii noor koer, rihmal..tuku", leitud. Loo makaüsciclts. Pikk t. 30, tel

14 14 Nr. 239 MSewalelt t Lanpäewal, 4. septembril 1937 Purjejahi ostmiseks wajau osanikku. tiir j. slt. ~10/5700". Majapidamiskooli lõpetanud :umri ucidu ivaja teenijaks lasteta perekonda Lembitu t Tulla kella I 2. Teenijat majataksc Nõmmele. Perekonnas on lv,rike laps. AimtDoida Ka emu niit. o l, Oiiifminiie jaamast Teenijat anlui-s Nõmmele. Tulla püba oäclval Kilvimäe, Olemi täu s>scseiswat maja lapsega perekonda. Palk 20 kr. kuus. Tulla Raua t. I 31 l. Köögi teeniiaid liirlüi-j. Tulla NMKü-sse, Lai täu. 1, ja küsida perenaist.. du tän Kindel teenistus Telfiskivi tallu usklikule lvauakescle ma jahoidjaks. Liuua kohi usklikule wõi maatütarlapscle. kuupalgaga 30 kr. Päruu mui Otsitakse lväikcsc aia saoks töölist Tulla 5 S Kaare täu. 7, Nõm mel. Naisterahvas Wajaiakse kohe korralikku sa saab koha wabrikutööle, kui soo- lastarmasiaiat witab korteri tväikeselc verekou uale. Kirs. slt...11/5601". Vaiatakse tviluuud TRIKOOPESU ÖMBLEJAID. Teateid Raudtee täu. I*l6, Nõmmel, telcf Korralikku -venelast tartvis. Teat. slt. ~2/5222". ' Wajatakse lapsehoidjat wänemat inimest. Tulla kella 6 B Pärnu mnt Maale wajatakse korralikku sulast Kaubelda Tallinnas. Pärnu m kella 3 5 p. l. i Ärisse waja energilist noormeest müüjaks, kes ka laatadel käib.. 2-a. Kirj. slt...20/5210". Töötuppa waja wilunud mecstelaagrrpaliw rätsepat! Kirj. slt...21/5211". Tarwis juuksurpreilit! praktikanti wöi wilunud tööjõudu kestwale meestetööle. Teat. slt. ~7/5987" Laudsepp! ja masinatöölisi tvajab R. Lallo Puuiööstus, Aruküla jaama juures. Teenijat kes keedab ja kõik majatööd recb, waja wäikesesse Pere konda. Teat. flt...31/6011" Tarwis kiiresti Wirumaale värvalit kes räiesti iseseiswalt oskab Wärwimistööd ja keemilist pu hastusr. Teat. slt...7/5717". Krohvijat iraja Waimu t Pcalseiegija tvajab õpilast Wana Posti 5 6. Wajan wilunud trikoopesu juurelõikajat sttttlcmasse ctiewöiiessc. Kirja likult sisse anda, kus waremalt ttöötauud. Kirj. flt. ~23/5963". Möldrit tarwis lihtjahutööle. Soowitaw püülitöö tundmine. Kirjutada: O. Kännik, Kalwi p.-ag. Tüdrukut tarwis Liiivalaia t Vajatakse 7-kuise lapse juure isikut, kes ka kraamib. Kaubelda lau päetval kl õhtul Kris tiine 9 3. Kesklinna moeäri wajab aas ta ringi tööle modisti-muujannat ia käealust. Isill. tulla Luise t laup. kl. 6 S ja püha päewal kl wöi teat. kirs. flt. 18/5535", Waja söögimajja nalskokka ettekandjat ja köögi. Teat. saab Lutri tän. I 6-a, kella 4 6. Kaheliikmeline perekond wa jab! passijat Pääskülas. Rääkida pühapäe wal kella 9 ll ja 3 5 Kärsi iän. 26, 1. nowembriks iartvis hobuierautajat fee- isesciswalt töötada oskab. Teeuistuns kesietv. Pakk kiri.. tvõi isiklikult Härlva-Aaaui Pikk 21. Keskküla. Tarvitan kaubapakkujat (agenti) toiduainete alal. oleks soowitaw teisciärgu auiojuhi loaga. Teat. slt. 14/5.27-t". Kesklinna ärisse «vajatakse,vilunud modisti Milj. slt...32/5.932". ' Tarwis Iviluuud sukakudujat (töö aasta läbi), sootvikorral tvõib ka masina koju saada. Nõmme. Turuplats kor ral. Noor tütarlaps ffs sootvib ära õppida kudumi se lväikese tasu ja korteri eest. i tulgu laupäctval. kl tvõi piihapäetval. kl. 11' 12, Koi ; põletajat tarlvis ringabjuga tööiannscks. Teat. kirj. slt. ~20/65.20". Jooksupoiss!! iartvis ärisse. Tulla 3. sept. kl wahcl Willardi t. 23-a, krt. 6. lapsehoidjat 6-kuise lapse juure. Tulla kl. ' s B Kitvi tän Wajaiakse energilist Isikut tööde-icnimiste hankimiseks. Soolo., kellel on iuttvusi ma ' jaomanike ringkonnas. Teat. slt. ~17/6317". Soliidne kindlustusselts ivajab Tallinna ja Nõmmele akvlsiltorlt Algajale tasuta wäljaõpe. Tea tada kirj. slt. ~3/6303". Intelligentset t kasvatajannat kes walitseb 3 kohalikku feelt, tartvis 3^-aastase lapse juu re. Raua tän tulla kella 3 6. Waja toiduaineiokauplussc noort tüdrukut kes on tveidi wilunud ja wa litseb wene keelt. Kaub. püha väetval kl. 11' 1 Kunderi tän. Tarwis kasvatajat, kes koolitöös aitaks. Raua t , tulla kl. 6 B õhtul. Välisesindus otsib noort korralikku toatüdrukut, kes tunneb de töid sa wei di wene keelt kõneleb. Head tunnistused nõutaivad. Läbi rääkida Tõnismägi 16-a, krt. 10, kella 3 5 spühapäetval kuni kella 12 e. l.). Waja kingseppa ja õpipoissi wanale ja uuele tööle. Töö ' aasta läbi. Nõmmel Jaa» ma t. 8. Wajatakse maja, kes keelba oskab. Läbi rääkida ' S. Patarei t. V, toiduainete kaupluses.. Waja wähemasse tallu ise seiswat nalsteenljat. Palk hea. Kaubelda lvõi aad ress saata: Nõmme, Metsa t Nõmmele lasteta perekonda tarwis tublit ja ausat tütarlast perenaiseabiks. Kõlistada Pü hap. kella Tel Korralikku noort tütarlast tvajatakse wäiksemasse perekonda teenijaks Tulla puh alp. pämv läbi wõ i esmasp. kl. 6 B-ni õhtul. Metsa põiktän. B 2. Nõmmel jaama juures. Neljaliikmeline perekond lva jab Nõmmele nooremat Tasu 18 kr. kuus. Läbi rääkida, pühap hotellis Euro pa. küsida schweitserilt. Tarwis, kes keeta oskab ja wene keelt räägib ja üht a. tütar last perenaiseabiks. Raua tän a.! Tarwis köögi. Paldiski mnt. 13. söögimajja. Kellaseppa kiiresti vaja jaama juure alelvrkku. Tasu nöudm. ühes teiste andm. tcat. lkaagripalitutöälc. S. Tartu m kivjal. flt. 40/6060". l Meespesi jat masseeri jat tvajatakse sauna. Tartu mnt Nõmmele tartvis. Tulla läbi rääkima täna kl. 4 7 llus tän. 20 1, Tallin nas. Wajataksc köögi. Kaubelda kella 4 7 Kristiine läti. S 7; 2 kammijat maia alatiseks ja laupäcwiti mõi daamidetöö rendile anda. Wismari t. 18. Vaiatakse soowiinsiega kaubareisijal vrolvintsi jaoks. Pakk. jlt. ~14/ 0074". Mullatöölisi j iii mii ii vjeium tvajatakse Wolta tän.."2 ebitnsele. Kiisida äris tiine tän. 14-a o. Rätsepa töölist ja abilisi tellitud tööle tarwis kesklinna. Teat. jlt. ~ 10/0.7.70" Tuureni perekond ivasab lvi tiimid keetjat i omast korterist. Kaupmehe tän.! Tartvis rätsepa tiikiielli ia meesabiliji. Kirj. jlt...0/0380". Vajatakse saksa teelt inalitsejat preilit lapse suure mõneks tunniks päe ivas. Kundcri tän Vajatakse korralikku tütarlast laste suure sa pcrcnaiscabiks. Tulla Wolta tän Nõmmele ivaja passijat, kes keedab, umbes neljaks tutt niks päelvas. Tulla Koidu 3. Vajatakse noort tütarlast üksiku daami juure. Narwa m Vajatakse nooremat Soo täu Tüdrukut tartvis maake suuremasse tallu. Kaubelda esmaspäewal Linva laia 7, poes. Vajatakse ausat, korralikku, keeduoskusega kes walitseb lvcne keelt. Soo tvitaw wauadusega mitte üle 35. a. Tulla kella 3 6 Vet zenbergi 9 6. Maale tarwis tüdrukut kes on kõigis taltitöödes wilu nud. Kaubelda kella 12 2 Vil jandi täit Autojuhti taksole tarwis. wanem mudel. Soowitaw maalt päritoluga juht. Teatada slt. ~29/6249". Teenijat, puhtttseavmastajat sa keeta os kajat, kohe tarwis Nõmmele. Kirj. slt. ~7/6667". Tarwis naisemeest karjatalitajat, kes tunneb hästi tööd. Korter uus sa hea. Kirj. slt. ~35/ 6095". Vajatakse wancmat maja, kes käib omast korterist. Tulla kl wõi 3 5 Terase 3-a l. Tööstus wajab naissoost õpilasi, tvanus a., kes pärast õppimist saatvad tööle jääda. Kirj. slt. ~24/6164". Tallinna ligidale tväiksemasse tallu waiatakse tublit, talutööd tundjat kõrgema töötasu eest. Läbi rää lima palutakse tulla homme hommikul kella B lo S. Tartu mnt. nr. 32, hoowis. osanikku Kr. 750 wajab tulutoow ette wõte. Osanikule 90 kr. kuus. Kapital kindlustatud. Kirjad slt. ~16/6196". Vaja karskeid asjatundjaid krohvijaid. Teat. eelmiste töökohtade ära märkimisega slt. ~24/6204". Vajatakse õpilast juuksetööstusesse 11. Kalamaja I Tallu waja ' tüdrukut ja sulast. Kaubelda täna kella 3 4 S. Tartu mnt. 51, Hoowis. Rätsep wajab meesabilist Keila admokaadi pctclouba wajatakse kes oskab iseseiöwalt keeta ja maja pidada. Tulla läbi rää lima Tallinna, Herne 15, Frigo kontorisse. Möldripoissi Maja Ohukotju sae- ja jahu meskisse; soom., kes Meskites on töötanud. Ohukotsu sae- ja jahitmeski Warbola p.-ag. Noorem tisler leiab kauakcstmat tööd. Lai tän hoomis. 2. korral. Sulast kaubeldakse uimi, 4. skp., lehe ilmnmisest kuni kella 7 õhtul Nartva mnt. tl 2. Wastutatvat müüjannat, eelistatud kautsjoniga, tvajab toloniaal- ja McinikaupluS. Palt, priiülalpidaminc, 25 kr. kuus 4- \7r läbimüügist. Kau belda Harju :sf> 2. Korralikku ivilunud rcmou diicgijat majahoidjat (ainult täisealistest koosnetv perekond), maja üürikorterisse. Pakk. kirj. jlt ". Tanvis linna lähedale maa le ivauemat iseseismat sulast kes ka peremehe kohuseid täi j dab. Teaieid saab Harju 46, > pceiimiiuaärist., Karske remondiivõimeliuc! liixi autojuht (mallaliuci. kes tööd ci põlga > ja sootviiam. kes ka puutööd tuuneb, leiab kohe teenistuse. Teatada ili. A 6616". Tislerit tarmis Kopli tän..46. Vajatakse kobe kcskcas naistcrahlvast talusse abiks üksiklt mancma mcesterah- Ma majapidamisse. Palga ja teadete üle kirjalikult illaikna postiag. 6, Läänenian. Vajatakse korralikku Nõmme, 2. Pärnu mnt. 129, lihakauplus. Wajaiakse kraavitöölisi maale Paldiski lähedale heina maa-kraalvitöödclc. Tulla läbi rääkimistele csmasp., 6. skp., kella Kopli t Tallinn. Sulast ja tüdrukut larwis linna ligidale tallu. Kaub. 5. septembril Jakobi t kella B lo. karjast tarlvis linna ligidale. Kaub. 4. sept. kl. 5 7 õht. Raudtee t hobusemeest tarwis. Töökohad olemas. Tulla pärast kella 5 Toom-Niintli t. 3 l.. Tislereid wasatakse raadioaparaadikastide: ärisse, löösnisse, lad usse wõi tegennseks. Tnlla läbi rääkima Narlva mnr. 10 S. Wasatakse hobusemeest, kes linna tunneb. Uus Tatari Rärsopp ivasab tvilunud mees- ja naisabilist laagripalituröölc. Alberti tän. 9 B, (hoolvimajas). Õmble sa juure õpilast waja Liitvaima Paemurdjaid tarvis äjf. 2olivaki pacinurdn Kadakal Rätsep» tvajab Käealust Raudtee tän. 25 1, Tallinnas Lukuseppa ja fchleifijat tarlvis. Wene tän. 17, töökotta. Talusulast Maja. Kõlistada teles. Kuu salu 13-a. Otsitakse kceduoskusega passijat kolmeliikmelisele perekonnale. Läbi rääkima tulla kl e. l. ja 5 S p. I. Tarabclla tän Apteegiassistenti või rohuteadlase kandidaati tarivis Haapsalu proiv. K. Douuer. Kingseppa iraja parar.duotöölc. Hiiu 6, Niõnuncl. Talu iraja. Kõlistada tcfcf. Kuu salu 13-a. Lapsehoidjat iraja Päikese I'l l. Tarivis lukuscpa õpipoissi Klaasiugi 3, töökotta. Naispikolot, iviluuut. ivajab rcsrorau ~Eur oopa". Äia ale iva ja korralikku toolist, kes isesciswali hästi põllutööd tuuueö. Alatiue kohl. Tcat. kir jal. Kohila nahaivabrik, Kohi lao. Paemurdlaid > ja kloiupsokliraiujaid tarivis. õle täu hiiideärisse tarivis osanikku. KT '2000. Soriv, kir j. slt. ~21/6641". Põlluniitjat iraja. Tulla Sauna täu. 1, clettrimchaar.'. töökotta. >WI»» >» Töölisi tavivis kauemaks ajate. Ilmuda 2. Pärnu maantee 27. liais- või meeskokka tarwis.restorani..tarin", 2. Tartu mnt. 85. Wajataksc sooivitustcga wilunnd karsket abielnipaari majahoidjaks-kütjaks suuremasse majja. Tariviline cleftri ja weewärgi tundmine. 2oowitaw l. ivõi 2. liigi auto jichtimise loaga. Teatada sli ~4/6224". Äiluuud õmbleja soovib kohta. paremasse ateljeesse. Kirj. slt...11/5831". Aus. karske, korralik ärisula ue sooivib teenistusi > muud. Omab head soowitused ja luuuistused. Kirj. sh. ~2/ 5862". Töökas energiline kohalikke keeli rääkija pr. soomib mingi sugust teenistust kas kauplusse, tööstusse ivõi ükskõik missugust lööd. Kirj. slt. ~34/5214". I'B-aastaue korralik maatti ta rlaps palud kohta Perenaiseabiks. lavse juure ivõi toiduaiuetckauvlusse õpilaseks. Kirjad slt.' ~28/5248". Karske, kutsega Miia otsib kohta, on wiluuud saia löös. Kirj. sli...4,6624". Tütarlaps soowib passikohia, on endal korier. Kirj. pal. slt. ~1/6621". 16-a. maapoiss soowib tööd wõi õpipoisikohra lukusepa- ivõi mchaanikaiöö kotta. Ööbiku I - Karske 23-a. reaalkooli ha ridusega noormees sooivib mil te füüsilise tööga 'eouid teenistuskohta lopo 2ooo kr. ivõiiu. kaiils jouiks. 2ooivitajaile. kes nüüd wõi edaspidi koba muretseb, tasu. Tcat. slt. A. 6359". Ouuremas wabritus löianud knaasija otnb testivat tecuislutt. tuuueb põhjalikult oma lööd ja niaii uaic iuures eite inlewaw rc monttöid. Tcar. kirj. slt. ~18/ 5238". Lgp. töösturid! Pöõimaldage korralikule neiule koht wabrikusse wõi tööstusse. Kirj. iil... 1/5,261". Lgp. äriomanikud, lvõimaldage rüic-farc-fclc ja for valikule uoo imehele mingi fc!u oma äris lvõi ladu-?, on enne mall ärialal mölanud, omab ta 1-b liigi autojuhiloa. Pal. ieai. kiri. ilr. ~31/5631". Lgp. tööandjad! Palun, «võimaldage waesele tnaatütarlavsele koht inõ'ia verenaiseabiks. köögiiüdrnkuke lvõi ükskõik mida. kirjad slt.,..35/5!>35". Wilunlid kangur otsib iööd. Kirj. slt. ~22/5962" Kiviparketi ja glasuurseina tegija soowib tööd. Kirs. slt. l"5/5235". Automontöör otsib wastawat teenistust. Kirj. 'I:...8/5988". Aits korralik maatütaviaps valub teenietnst wabrikusse. tööeinose wõi verenaiseabiliseks. Slirj. sl:. ~36/5936". Potisepp teeb korralikult soojaaudwaid pliite, soojamüüriga katninaid, abje ja nende varandusi soodsa hinnaga. Lennuki 36 2 wõi iii j. iii. ~12/5912". 1 Lgp. tööandjad! Noor proua soowib tööstusse, ivabrikuc-sc wõi restorani piko loke lvõi ettekandjaks. Cn an ianteelnc ja korralik, Kirj. slt. ~3/5223". Kansewäest lvabaneuud noormees soowib iööd ärisse, lattu, töös tusse. Omab autojuhi 1. liigi loa. Teai. slt. ~37/5977". Täielise wilumusega keineninna wajab kohta Tallinna lvõi wäl msõidukc-. 28ilnnud ka pnhwetis. kirjad slt. ~38/5258". >poola-o töökas iteiu soovid kohta keedab ja küpietab iscseislvalt. ivõlb olla iseseiselv perenaine üksiku härra wõi daami juures, wõib olla ka passikoht. Kirj. slt...-10/5260". Kasvatajanna palub kobia laote juure oma ko dust fäicc-. Valitseb saksa _ja prantsuse k. Omab tuuuisiused. Pal. tcai. slt. ~36/5256". üksik keskealine proua soovid kohta : majasse, õmblejaks (muucb kõiki'töid), wõi lese juure iseseielvaks, perenaiseks (ar mastab ka lapsi). Nõus ka ära sõiduks. Koidula 7 7. Majahoidjakohta sooivib keskealine lasreia abi clupaar, on sel alal ivilunud, onramad iuunisiusc Kirjad slt. 2/SÖS2". 16-aasiaue noormees algkooli lõpetatuid, soowib õpi lasckohia ärisse wõi tööstusse. Teat. slt. 26/5216". Keskealine naistcrähmas, wi luuud pesunaine wõlab ivccl tvasiu pesukobri. Töö pubas ja korralik. Kirj. slt. ~7/5627 Hea tasu sellele, kes Mõimaldab ausale, cusrgi lisele noormchele 'kindla tee iliolusc, sovivilatv riigitecnis ius. kontorisse, trükikotta, la dusse jne. Kirjad saata kuni 7. sopi. slt. ~28/5728". Lgp. töösturid! Pöörge wcidigi tähelepanu ivaese tööra tüdruku palmele, möimaldades kas lvõi ajutisst leenie-tusl. Tear. slt. 34/5294" Korralik sümpaatne tütarlaps palub mingit tööd pärast tl. 16, kas kiuuo wõi kraami jaks. Kirj. slr. ~23/6003" MetallitÖökoja omanikud, kellel kuisciuimie-lus puudub, Teie iiinre pakub ennast tööde jubatajaks knlsctnnnisinscga meisicr meialliiöö alal, paraja tasu eesi. Teat. kirj. slt. ~15/ 6515". Varem löökojas tööiauud läieeii lerme ja lugem 2«i-a. neiu palub mõimaldada min gil lööd. sooivilalv mööblilöös l lneie voleerijako, on täieline kaulojou lvõlmalik. Kirj. pal. jli. ~ IS,-'6SIS". Lgp. tööandjad! Võimaldage 27-a. noormehele tööd lööc-iuose. äriose, ladus se lvõi midagi muud, on rahu! kõigega. Omab I'. liigi mno juhiloa, muneb lnkusevaiööd. Pal. icat. kirj. slt. ~19/5000". Väljast sõitnud korralik noormees kel puudub lulmnsrillgkond, pa lub mingisnguit keitma: lööd. Kirj. ih ". Juuksur-prcili sooivib kobra, teeb meestetööd ja püsiivaid iangilokke, nõus äraiõiduko. Kiri. ilt. ~10/ 6516". Abielus, siiünlnelt ingew '27-a. noormees palub auta mingu keitmamai tecuislnsi ükekõil mis alal. (Kaulojon ivõimalik.) Kirjad pal. slr. ~10/6510". Meister kutseõigusega mctalliiöö alal. otsib Ivastaivar kohta. omab kauaaegse praktika ja head ko geiuused mitmesuguste masina te. mootorite. kncimcfiituc-ic iuc. tüüpe alal. oskab kalkuleerida, räägib 3 kohal. #kcelt..viir j. oal. tcat. slr. lit/üõih Maks korralikku utaaueidu otsivad tööd kas röövtttõfc, kohivikussc wõi varemasse restorani. Kirj. sli...l^/3008". keskeal. Leetuja otsib kohta ka-? perekonda wõi üksiku juure.! Cu kõigi-? majas ettctuleivalcs toode-? wiluuud, keedab iseseis-! ivalt, oiuab tunnistused, ilirj.; ilt...vs/hõos". j 17-a, '.toormees otsib kondiitripoiss» kohta. Cu aasta aega koudiit ri juures töötanud. ka vagaripoisi-koht olla. Tcat. pal/ kirj. sli. 2ä/">2S5". Kaub -kooli haridusega cda sipüüdlik tütarlaps valub õpilaskohta ärisse, koit terasse. Cu lõpetanud ta raa maltip. kurmse. Pai. kirj. slt. ~30/6030". Keskeal, ametn. sabielus) wajab kõrivaliccuts tuseua Nõmmele lvõi Tallinna maiaivalitieja. raautaiupidaja tvõi muud kohta. Tcat. slt. ~29/ 6040". Lp. töösturid! Võimaldage korralikule ausale neiule kohr ümbrikusse. töös tusse ivõi midagi sarnast, oleks wäga tänulik. Tcat. kirjal, slt. ~34/0034". Korralik waucm neiu soovib kohta keetjaks paremasse perekonda ivõi kuskile asutusse, oskab häs ti keeta ja räägib ka saksa keelt. Tcat. slt. ~20/6360". Tütarlaps igapidi korralik, soowiks püksi wõi tvcstirätsepa jmire tellitud tööle, nüüd ivõi edaspidi. Äir jad slt ". Majahoidjaks sooivib lasteta abielupaar, ou etiueiu olnud, tunneb tööd. ka kcskkütct, omab tuuuistusi ja soowitusi. Kirj. slt. ~3/6963". Naisisik, barittid ja noor. ot sib mingisugust teenistust Cn tr nai igas asjas, kui töö on wcidigi tulutoow. Tcat. slt...40/6330". Aus korralik neiu palub mi dagi kergemat teenistusi kaõ toiduainetckauplussc, söögi saali ettekandjaks ivõi kokaabiks, ennem nendel aladel töötanud, lvõib ka miugi tcinc fot)t olla, valmi kõigega. Kirj. slt. ~2, 6582". löökas neiu otsib kohta üksiku juure. Võib ka maal. kus loomi mähe. Kir jad pal. slt. ~20/6080". Wiluuud rätsepaabiline (mecstcr.) soowib kcsttvat tce uistust laagriiöölc. Kirs. slt. 17 KarSke 0-a. praktikaga I-liigi sutojukt soowib kohta omauiku juure wõi weomasiuale. Ka äris töö tanud, tunneb raamatupidamist ja kontoriiööd. Teatada sl:..18/6078". Korralik hoolas neiu palub tööd wabrikusse. tööstusse ivõi üks kõik kuhu. On warcm trikoo tööstuses olnud. Tear. slt...0/ 6060". Aednik, kutseõiguslik (mccster.), mitme külgsete kogemustega. soowib kohta nüüd wõi edaspidi. Pakk. slt...26/6086". Passikohta ioolvib wauaittimeue mõneks tunniks päewas. Aadr. Vase 6 lo. Härrad rätsepad, abiline palub tööd. Kirjad slt. ~13/6113". Rätsepad! Palun wõimaldage tütarlapsele õpilase-käealuse koht. Kirj. pal. slt. ~27/6027". Vilunud kuduja soowib kohta suurele tööle. izooiv. kirj. slt. ~33 >1213". 2Ö-aastane neiu palub kohta käitisesse wõi kaup lusesse müüjaks, ivalirs. saksa keelt. Pakk. slt...3/6663". Lp. juuksurid! Palun, wõimaldage noorele praktikandile wastaiv kolu naw ic- ja meesictöö alal. Kirj. pal. slt...28/6128". Noor haritud preili, ettekandja, otsib kohia. Tooivitaiv koowi kiisse lon ennem olnud >. Tear. slt. 30/6070". 16,-aaotane rnaatütarlaps soowib pac-sikolna ivõi perenai seabik-s, lvõib kolm päelva na dalas käia. Kirj. slt. ~33,6073" Jftwnus trfflkist Loomaarst Jt. (ftiin&ef t)obu sa rautamine ja fiaöiaterdisfioid Zarwiline raamat igale hobuscrautajalc-scpalc, hobusekaetvatajale ja ho.u cpidajale. 420 lhk. 355 pildiga. Hind Str yfcalabu J. Raudsepa raamatukaupluses. Tartu Wöidu tn i. chitns- Mi juures soowib tegutseda chit. osak. wancm kurs. üliõp. Tcat. kirj. slt. ~1,6661". Kangrud! Kes wõtaks cndu suure tööle õpilaseks soome telgedel kududa oxaja maaneiu? Kirj. slt. I..31/6571". Reisija- i äriesindaja, kes oma autoga kogu eesti kaiwmccskonda I s X aastas külastab, soowib soliidseid lisa esindusi. Pakk. slt. ~6/6666". Harinid, töökas, aus ja kõi giii korralik talutütar otsib kohta kaswatajaks kas perekonda, iscseisivaks. tvõi asu tusse. Mõistab keeta, omab iun nistusi. Eoowit. maale. Palub ainult ausad ja soliidsed pak kum. kõigi tingim. kuni 10. scpt. saata <Tt. ~30/6530". Energiline kaubailduskooli ha ridusega (arm laudc) noormees sooivib praktlkandikohta kontorisse, ärisse wõi mujale. Eoowiiajad olemas. Tunneb hästi raamaiubidaiuist, kauban dusl. kirjawahctust. masinakirja, saksa sa lvene keelt. Kirj. slt...8/6628". Kauband. k. barid. preili palub kohta. Oskab raamatuvidam., masina kirja ja kauband. kirsaiv. Wõib ka ajutine kolu wõi tasuline õfilasekobt olla. Kirj. slt. ~36/ 0576". Keskealine teenija soowib kohin. Keedab' täiesti iscscismalt. Omab head tunnis tuscd. Nõus ka ärasõiduks. Pal. tcat. ~26/6246". Viisakas neiu, majapidamiskooli haridusega, valub kohta: ettekandjaks, ma jatccnijaks!või abiks ärisse. On teeninud, omab soowitun. Magdalccna tän. 5 9 hjõi kir jal. slt...3/6183". 20 krooni tasu sellele, fee- ioomiiab ininsiit tööd korra ' tvõimsuiega 23 h.-j., a. liknlc vroualc. Võib ka köiic- mudel. Auto on' sõitnud kõigcit kotta. Slirj. vai. ilt. ~30/6130" Palun, wõimaldage keskealisele naiste rahmale mingit tööd päelviti. Kirs. flt. ~36/6616". Passikohta soowib fcifcalinc uaistcrahwas. I wõid ka teenijakolit olla. Pal. kiri. sll ". Karõke, korralik, hea prakti kaga I-liigi autojuht soowib kohta ükskõik mis masi nale. Teat. il:. ~12/6632". Korralik neiu soowih majatecuijakohta. Kee dad ja teed kõik niajas ettetule mad tööd. Pakk. slt. M. 9157" kaks lüpsikitse Pihlaka 3, Nõmmel. OdaivaSn müüa täiesti sõi dukorras mootorratas mudel KZlrgeusoui 1-a, krt. 5 (lmoivimams).?!äha wõid ainult kl. 5 7 p. l. Müün umbes 12 ha küttepuumetsa. Kaubelda Tallinnas, turukauba majas nr. 2. korras sõiduauto 5 -õ. o- Näha Narma mnt. -14, töökojas; teles Virumaal ou soodsatel tingi mnstel müüa suur häsli ma jaudaind talu linna ja randme lahedal.?oo mijail ica:ada slt...18/5193". Klaver müüa Rolm 31 1 näha varast kel la 5. sealsamas mikroskoop 6n«ix, nirgi diilvau ja imnid majakraanlj müüa. Maja müüa Nõmmel Valmdnse vc-r. ääres, uuem korrae iikiikelamu tõr malhooneiega. Uruu: 2199 r. -iii.?ooiad ofiir u-f-irõimailt - scd. Kirj. sl:. ~22/5212". A.-s. Eestisiid Moodi ao ind' millased la puu willasco riided. Mööbliriided. Lõim. Müük en-groö. Restid ja kupongid. Aabrikulaod: Tallinn. Viru t. 9. Tel Tallinn. Viru 14. Tel Tallinn. Laadaplats nr. 79 Tartu Poe i. 2. Tel Narma Peetri plats 1. Viljandi Tartu 1-a. Tel. 39 Petieri Turupl. 17. Tel. 119 Rakmerc Tallinna 25. Nönune Pärnu 90/92. Vooditekke villaseid, baika, «vati, qud u, 9pi k e e ostate soodsamalt Vene 1.1 i suieiööstuse müügiosakond. B Ldawasti müüa kuiwa ehitusmaterjali ühes ehituskrundiga, hind 1500 trooni. Kirj. saata sli...26/6016". aastased kanad! Nhodc-Jslandi Vane mad Inglismaalt sisse toodud. Hind 3 4 kr. Sealsamas 5- kniscd kanad. Kirjad: Jäneda. Aru mõis, tel. Lehtse 13-b. Paekivimurd wäga soodsail tingimusil ära anda ärasõidu pärast. Teatada slt. ~32/6052". Kinda tööstusest Mcrsa iän. 73 (Nõmmc õitul) on kasulikem ozta daa midc-härrade nahkkindaid, täiesti korras Maike uus.õanontacj" neljaistuteline tõldauto 3990 km., mootori bensiinikulu ainult Blb l. saja km kohta. Auto kohta täpsemaid andmeid annab Cemral-Garage" H. : Johanson. Pärnu m. 31, tel kilogrammi parimaid antonovka õunu Lähemalt Are p.-ag., p.-k. 30, teles. Are 10. Kangruteljed müüa Koidu täit. 46. lihapoe sisseseade kaks raiumispakku, kahhelkatie ga lett scriiingimisel). detii maalkaal lauakaal 25 kg. iwõib ka mahetada 5-kilolise wasiu), baakwarn, kassapulr, tünne. Küs. Narwa m. 39, kioskist. Tealsamas ruum üü rile anda wähenõudlikule toos tuselc. Talu müüa kaugus Tallinnast 30 km. Ko se omnibuscliini tee ääres ltartu mnt. mööda). Teat. saab Tartu m. 89. toiduainete kauplusest. Peegclkapp suur. kahe voolcga ära rciiim. vuhul odawasti niüüa Kölcri tän näha kella 2 6. Nõmmel. Hiiul. Pioneeri t. müüa ehituskrunt Tcar. äripäcwil kl. 5 5 Tal linn, Pärnu 38, pesuärist. Toodsasii müüa krunt Kopli rannas nr. 15. suurus 500 r.-s.. ühes kabe wäikese majaga. Kaupa teha Kopli ran nas nr. 23-a. Maja müüa rcne ehitum wõtmalusega. Teat. saab Harjumäe trcp?ide juurest lehekioskist. Toodsasii müüa varim moodne puhvetkapp. Naba Harku uiu. 26 Nõmmel, teles Pianola müüa iibes 40 noodiga pare matel? belikuustnikelt. Tartus, > Aeeski tän

15 ( Laupaewal, 4. septembril 193 v NSewalelzt Nr B Surma läbi lahkunud I riigimaade ameti juhatajat I mälestavad H WW PõlJutöörainister ja Põllutööministeeriumi ametkond. Oma kallist vilistlast ja kaasvilistlast I I Oma lugupeetud juhatajat I I Mm üeohfi OSELEIH'I I oar. 6EORO OSElfllfl (sünd. 24. I 1892, surn. 8. IX 1937) B mälestavad sügavas leinas B I mälestavad leinas B I Riigimaade ameti ametnikud. B I OS Liivika la Vilistlaskogu I Marie Kiu laa tel, ai Mr I IPika haiguse järele waiksclt lahkunud ' B H Lugupeetud seltsiliiget I I eorg Csefeini I mälestab sügavas leinas I Tallinna Kalaõngltsemise spordi selts I H Katastaja". H MIINA STEIN'i J sund, 11. Juunil surn. 3. ssptsmbrli a. * I IKarm saatus wõttis meilt kõige kallima, H Kurbuses abikaasa ja poeg. H Kirstupanek 4 sept kell Va 7 p. I. Koidu 2t-a 1. /H Leinamajast ärasaatmine 5. skp kell sp. I. Rahumäele H Pühawaimu kalmistule. H Raske haiguse jürele suikus igavesele unele H H meie armas ema ja vanaema DM I ROSALIE I ITPAS-SOTIIIKI sünd. Hansmann. H Sünd. 4. dets W H Surn. 2. sept H H Ärasaatmine 5. --ept. kel! Vt- Kalti jaamast. Matmine Jaani kirikus 5. sept. keti V-3. H H Leinajad H lapsed fa lapselapsed- I Elan nüüd Esionia vuiesteel 13 3 Dr. E. Hubel. Kõnet. kl. 4 B. Telef. 3ÜO-5S Tagasi jõudnud. Dr. E. Gutkina. Nai-ichaiffiised. Liru i. 4. paejaastz. icl Tagasi jõudnud Dr. P. Pisarev. 2iie*. topsu- ja südamehaiguse! Wäite Karja tän SQdomllK tanul kõigi e sõpradele ia tutta-1 watele, kes minu abikaasa I Jaan Sooma I (Seimann) I surma puhui temale lugu- p pidamist avaldasid. p Lesk. I Tagasi jõudnud Dr. Aug. Weltman, laste- ja sisehaigused. Vastuvõtt kella 4 6. Dr. E. Weltman-Rang. I naistehaigused ja sünnitusabi. Vastuvõtt kella ll ja %5 %6. Tehnika 14, tel * Dr. Reinthal WaStuw. B s. Lel Natstshatguste eriarst. Tatari 7-3 Võtan jälle vastu. teles. 4SI-SZ. ÄI Hambaarstimise kabinett Dr. M. Schmotkin, Dr. E. Schliefstein Nümli 2 2. Kella 9 12 ja kamba- ia luuhaigused. Liimalata 34«a 2. Tel 455*53, U ja 4 7. I IMWWMWWMW»» ' fieorgoselein 3. sept a. Pöilulõömipislesriuiul Ametniku fihing. Nõmme. Elan nüüd Apteegi tän tai Oseleii Tel 522*20. W.-tv. 9 lo, 5 6 Dr. E. Thomson. Kalevlaste Ühing. H Zise- (kop'u-) ja lastehaigused> Kauvmehe 15 2, tel. 460*32. Waötuwött 10 1 ja 4 6. llr. Koil-Jänes HambaarstimiÄabinett. Suuhaiguied. Kunsrhmnbad. Kõnet. kl. 12% 1% ja 6 B. Tartu mnt Telef SILMA ARSTI Dr. KROPMAN VASTUVÕTT: PÄRNU MNT , B Tagasi jõudnud. HAMBAARST A. Kasemets Januseni tän. 7 6, tvastu wütt lo ja 4 6. tagasi jõudnud Hambaarst Marta Kaarlimäe-Kenn Rahvapanga maja. Kl ; %4 Vi6. telefon Hambaarst 0. Katz, Harju t Vastuv. 9 l ja 4 7. kõnetr Kunsthambad. PelaulinuaS Era-hambaarstimise ambulatoorium Mnsthambad. Wastuwõtt kl. 9 homm. kuni kl. 8 õbml Telef Telliskiwi Masseerija Emilie Leppik,Laste Rõõmus' kirjutavad kogenud kirjamehed, auhinnatud oooikirjanikud, too tusäratavad algajad, lapsed isr ja mõningad salapärased vai nud miks va ei peaks sii* olema huvitav?! sünd. 16. aug a., surn. 3. sept a. leinawad: tütar Marie laste ja lastelastega, tütar Kristiine B mm perekonnaga ja poeg perekonnaga. B WD Kirstupanek 4 sept. kell 6 Tornimäe t. 6. Matmine piihap.,s. sept kl. */»! P-! A'ek*ander-Newsky surnuaia kirikus I Klaveritunde '!t annab prof. A. Lemba end. õpilane. hitti,.ühes noo- j i inglise ja saksa keeles täienda diöpetuscga; kauaaegse praktika-i miseks (criii konwersaisioon).' Resume my English Lessons \ ga, soowikorral tuleb koju CSoowitaw koju käies Magasini täu. Teat. ühes hinnaga. stt. in Tallinn and Nõmme G. Wyatt Rahumäe tän. 2, Nõmme. Mrs. G. Braithwaite wishes to announce that she will return to Tallinn from Lon don on the 14-th Septem. and will bc glad to see all her. pupils at Sauna tän. I ls. Inglise, saksa~ rootsi, tõene ja soome f. tunde annab wälismail keeli õppinud daam. Järeleaitamiue kooliiöis. Tealsamas masinakirja tunnid ja harjutused. Hollandi põiktän , 2. paraaduks. Aastu wõtt kl. 3 7 õhtul. Sooiviu tunniandjat kes saksa keele seletustega inglise keelt õpetab. Ole t. 28, poodi. Tipl. Helikunstnik» Helmi Oert-Sallun'i laulutunnid Äõnet. kl ja 6 7. Hõbe tän. 5 2 (Raua t. j.). Mult iõiiw inglanna. Algasin tna õitiusepa. Falkpargi 2 12 (kiwimaja, iänaiva ääres). Kõnes. kl.!> 11 ja 7 9, peale laup. pä rastlõuna. Tegevuse algus wenekeelses fröbeli-lastegru pis on 6. septsiubril kell 10 hõinmikul. Aänmöd. mõimleini ns. rütmika, laulinine. ühised jalutuskäigud. Tina tän.!-< l, kl. 6 7 õhtul. Minu lastemänguring algab S. septembril Irene Thamm, dipl. lasteaednik. Narwa 32-11, kõnet. I'l l 2. Kaupmehe tän \ i Antakse odaivasti oesti kcclc tunde (grammatika, konwcr satsioon). Samas järcleaiia mistunnid õpilastele. Tina t. 20 2, rääkida iga piiciu pä rast kella 3. Minu klaveri- ja laulutunnid on alanud. Noriva m. 41 2, A. Fabian. Rootslanna annab rootsi keele õpetust kergel, moodsal meetodil. Rää kida kl. 4 6 p. 1.. peale nelja päeivade,. Weizenbergi tän. 1/5 4. sept. algan laulu- ja klaverituntliüega. Dipl. helikunstnik K. Kuulhas Ahju 5 12,. kõnet. 4 6, teles Kouscrwat. wan. knrs. õpil. annab Klaveritunde sa tvalmistab ette konscrivai. sisseastumiseks. Kõnet e. l. ja 5 6 p. l. Raua Rootsi keele tunde annab riigirootslane. Rüütli t rootsi kiriku hoonus, 1 trepp. Algan klaveri- ja laulu õpetusega (itaalia meetod; hingamtsteh ittka, hääleseadc, citekannc). 2iida tän. 2 4, rääk. kl. I 2 ja 4 5. G. Grohmanit. Konsermaioorinmi lõpetaja ipros.?l. 2emba õpil.) annab klaveritunde. Tuleb ka koju. Kõnet.kl. 12 kutti 3 ja 6^ 7. Graniidi täit a. Algasin oma klaveritundldega. 1 Dipl. helikunstnik V. Rutkovskaja Laulupeo I S, kõnet Vajatakse hommikuti inglise keele tunniandjat preilit, kes ka ntniikas. geo mcerrias. ja algebra-? moib. ja--! rele aidata. Tulla Ahju -tän. i 3 3. Keskkooli eelteadmistega I proua wajab wilunud, eduka! tunniandjat ~35/52^5". 'inglise keele iunde täiskaswanuile ja Spila sile annab wilunud. wälismaa diplomiga naisõpetaja enda juures ja koju käies. Koniver satsioon. Suur Ameerika tän. 28 5, kõnet. Vi9 *, lo ja u2j UP. Algajaile antakse inglise keele tunde wäga odawasti. Tulen ka koju. Kõnet. kl. I 6, Lin da tän Matemaatika (algebra, geom., trigon.. ana lüüs) ja füüsika tunnid igas ulatuses. Harju 35-1 Klaveritunde uusimal Berliini meetodil an iiab wilunud õpetajanna alga jaile ja edasijõudnuile; lastele alates 5 aastast. Täiskas : Uute õpilaste wasiuwõtt. Saue wanuile' kerged kiirkursused. > iäu Kindel etiewalmisius konser watooriumi. Kõnet. kl. 2 3, 6 7, Tatari 21-a l's. hoowis Inglise keele tunnid G. Wyatt. Wastuwõtt I'2 2 Nunne tän. I 2. Prantsus keelne mänguring Nataskaewu 21 2, kella 9 lo ja 3 l. Inglise, eesti }a saksa k. tunnid. Ettcwalmistamine eksa meile.?(õrkade kõigis õppeaineis. S. Karja t. B 7. KlaveniSpetust annab kouscrwatooriumi kõrge ma kursuse õpilane odalvasti ja edukalt. Konserwatooriumi ka wa. Ka koju käies. Kaupmehe län ülikooli ; haridusega preili õpetab > inglise ja saksa keelt. Ettewalmistus eksamitele. Grupid asgajaile ja edasijöudi E. Videvik, jaama raamatukapp nutele. Edukas kaasatöötaminee Job. Trieleldt, Pikk 17 gruppides kindlustatu!». ZZem L. Rikken, Tallinna 20 3 l. Knlštllk eralasteaed Kennnani i. õ wõtab mastiu la osi- iga kella 9 3. Ka was: frõbcli-lööd ja. cttcwalmistus koolidesse.- juhataja W. Tiidermann. I 33-a. ülikooli harid, mees- I kodanik annab eesti, wene. sak sa. inglise ja vrantsuse keele tunde, 40 s. tund Rohu täit a. Wajatakse saksa ja vene keele rääkimise tunde. Aadr. jätta slt. 15/615õ". ülikooli lõpetanud preili au nab edukalt ia lmwitawali vene keele tunde ja masinakirja tunde. Rüütli 2 2. Algebra, trigonomeetria, analüüsi jne. tunnid järeleaitamiseks ja klas sitöiks, eriti aga kolledshi, teh nikumi ja kodu keskkooli eksam. Kentmani Vene keele tunde uuel näitlikul metoodik annab wilunud õpetajanna. Kõnele mine. grammatika, literatuur. Aambola B 2o. Tel Prantsuse keel! Kiit a keele selgeks õppimine. Rääkida kl Poska 17 -J Laulutunnid. Viiulifunde annab edukalt dipl. helik. J. Liit, Falkpargi 24 28, kõnet. 4 7 p. I. Viiulitunde annab wilunud pedag.-helikunst nik P. Põder, Falkpargi 2 2. Rakveres võtavad ~Päevalehe" ja Laste Rõõmu" z tellimisi ja kuulutusi - vastu Ja müüvad üksikuid c numbreid» E. Prilman, Pikk 24 N. Erna, Lai tän. M. Nurk, Lai tän., Ed. Läte, Lille tän. 13 Übja Majandusühisus \ Marie Talla, Vaksali 2 E. S»bolotnik, Tallinna 7.

16 I 16 Rr. 239 JJ e w a 1 e l t 4. septembril 1937 Minu laulutunnid algavad 7. septembril s. a. Jiioäsandor Xamm Helikunstnik Viimsi t Kõnelda kella B yalo homm.- i ja kella 6 7 p. I. Margrit SchneiderM eesti-saksa lasteaed algab oma tegewust 7. sept. kell 10 hommikul. Ettewalmistamine kooli kl. 9 lo, lasteaia tege wus kl Laste registreerimine ärip. kl ja 4 5, pärast 7. sept. kl. 4 6 pühap. kl Kaupmehe tel Aigan viiulitundidega. - Alfred Papmehl Kõnet. I 2 ja 4 5 Kaarli pst Valentine Riives'e klaverikunstikooli uute õpilaste üleskirjutamine ja ead. õpilaste registree rimine kestab. Tehnika 16-B l, iga päev kl. 11 6, puhap. kl Lähem. teal. antakse ka Ah'u tän. I s, kl Nelli Parre dipl. helikunstnik. Klaveriõpetus Pärnu m. 6, algab 10. sept. s. a. Urla majas. Kõnetunnid kl homm. ja Tel p. I. Raamatupid., büroopraktika ja masinakirja kursus Õppetöö algus 1. grupis teisipäewal, 7. sept, kell 6 õhtul. 0.-ü. Ökonomist, Nunne 1. Telef Mänguring-lasteaed. Seltskondlikul algatusel asutatud RAHWA ABI" seltsi mänguring alustab oma tegewust õppinud lasteaedniku juhatusel ja arsti järelewalwe all. Algus 9. sept kl. 9 hommikul Raekoja pl. 5 3, tel JUHATUS. Sm. Arsenalis on waba mees-riigiteenija wel sker-sanitari ametikoht. Kandidaadilt nõutakse san.-welskeri kutse ewimist, peab. olema karske ja wastama riigi teeni jaile ettenähtud nõuetele. Soowiawaldused esitada hil emalt 11. sep tembriks s. a. suurem maakinnisvara, suurus üle 200 tiinu (594,5 vakamaad), hea põllumaa, metsa üle 30 vakamaa, kõik maad ühes tükis, heas kor ras hooned, täieline inventar ühes auru-viljapeksugarni tuuriga ja kõigi vajaliste põllutöömasinatega ja traktoriga. Asukoht Lõuna-Eestis, looduslikult ilusas kohas, 4 kilom. alevist, 10 km. raudteejaamast ja 30 km. suuremast Jin nast. Hind soodus. Kirj. slt. «30/6250». Tarvis vilunud limiite mii tööstuse töökoja juhatajaks maale. Sooviavaldused ühes elulookirjeldusega saata A-S. Juhatusele, Tallinn, Tatari nr. 1. Wanem sissetöötatud A-S. EESTI TURBATÖÖSTUSED Organisatsioon \ wajab 3 6 loalist, wõimatikult kesklinna piirkonnas. Teatada slt. ~37/6657". rohu-jimkouplus eiumuutuse tõttu müüa. Teat saab J. Aprilliselt Pärnu mnt sõna INGLISE KEELT kolme kuuga ära õppida võimaldab ainult NMKÜ haridusosa konna poolt korraldatavad erikursusil ~1000 sõna inglise keelt" tarvitatav õppemeetod. Arvatakse kolm kursust: ESIMESED 1000 SÕNA INGLISE KEELT THE SECOND 1000 ENGLISH WORDS THE THIRD 1000 ENGLISH WORDS Algus 20. septembril kell 6 õhtul. INGLISE KEELE ÜLDKURSUS SAKSA KEEL PRANTSUSE KEEL VENE KEEL Grupid algajaile, edasijõudnuile ja konversat sioon. Algus 20. septembril, kell 6 õhtul. RAAMATUPIDAMISKURSUS Võetakse läbi tegelik raamatupidamine ühes kõigi tehingutega. Eriline rõhk on pandud praktilisele osale, mis on tarviline igapäeva ses elus. Lõpetajaile diplomid, Algus 22. septembril kell 6 õhtul. KIIRKIRJAKURSUS Kiirkirja äraõppimine lihtsa ja Eesti keelele kõige kohasema süsteemi järele, mille aluseks on Stolze-Schrey süsteem. Praktiline õppeviis. Algus 21. septembril kell 8 õhtul. KESKKÜTTEKÜTJATE KURSUS Algus 18. oktoobril kell 8 õhtul. Lähemad teated ja registreerimine ühingu bü roos, Lai 1, Tallinn, tel , äripäevi ti kella f Stokholm - Haapsalu - Kuiwastu A-L. RUHNO N Pärnu wiimne ja reis Riia käesoleval liin hooajal. Wäljub ROHUKÜLAST (HAAPSALU) STOKHOLM teisipäewal, 7. sept., kell 19 (kooskõlas TAL LINNAST kell wäjjuwa kiirrongiga)* STOKHOLMIST neljapäeval, 9. sept. kell 15. Laewaühiog G. SERGO & KO Tallinn-Sadam, Baikovi sild 1, tel , ja Rud. Chr ist. Gribel, Stettin.. Reisijate- ja kaubaaurik i>wh Strassburg", kapten KROPP Esmaspäewat, 6. sept. p. 1. Wiiburi ja Kotka. Reede), 10 septembril p. L Stettiini. lahemaid teateid auuawad: THOHAS CLAYHILLS & SON, Olewimägi 14, telefon ja Tel. aadr.»clayhills* Tallinn Pärnu Laewa A.-s. Pärnus..ESTONIA" N Reisijate- ja kaubaaurik kapten GEBHARDT Otsekohe STOKHOLMI Laupäewa), 11. septembril kell 16 ja igal järgmisel laupäewal..äliemaid teateid annavad: Thomas Clayliilis & Son, Olevimägi 14, TeL aadr...clayhllls" Tallinn. TeL ja Heemeii (Ksaipedasse), ja Göteborgi laadib 8. sept. s. a. aurik SVEN" Kaubaüiesandeid wõtab wastu Carl F. Gahlnbäck Wana Wiru 11, tel /32 SAKSA-EESTI LIIN A, Kirsten, Hamburg. Tallinnast otse HAMBURGI Vfr\ laadib 11. sept. s. a. Vt"\ aurik ADRIANA". Kaubaülesandmisi wõtab wastu Carl F. Gahlnbäck Wana Wiru tän. 11, tel /32 Tartu ülikooli Botaanikaaed vajab vilunud aednikku, kes tunneb nii kasvuhoone- kui ka vabaõhu-taimede kasva tamist. Sooviavaldused ühes lühikese elulookirjeldusega ning vastavate tunnistustega tuleb saata Tartu Ülikooli Botaanikaaia juhatajale kuni 15. septembrini s. a. T. U. Botaanikaaia juhataja...laste Rõõm" on laste õnn! Sõjaministeeriumi Arsenal Miili Kirjalikkudel enampakkumistel I! 24. septembril a. Sm. Arsenalis, S. Karjamaa 1, I Juhan Kallasma (end. Kallman) Vannutatud advokaat S. Karja 4-14, tel. 465=10, kõnet, kella 9 lo ja 6 7. Võtan vastu Arvid Nottbeck, vandeadvokaat. iga päew kl. 9 lo ja 4 5, wäljaarwaiud lanpäewiti pärast lõunat. Kuninga 2. tel Laupäetval. 4. septembril, kell %8 õhtul 5. korda harilike hindadega Metsaiise rada" Andres Särewi dramatiseering August Jakobsoni romaani järgi 6 pildis. Lawastus: A. Särew. Pääsmed senti Pnhapäewal. 5. septembril,. kell p. I. 11. korda üldhindadcga Häda õnnega" Juhan Kihulase komöödia 3 waatuses 5 pildis. Pääsmed 25 sa 50 senti. Pnhapäewal. 5. septembril kell %8 õhtul 2. korda harilike hindadega Hea elu" Sergo Amaglobeli komöödia 3 waatuses. Pääsmed senti. Esmaspäewal, 6. septembril, kell &S õhtul 67. korda üldhindadcga Tiitarlaps tänaval" N. Töröki ja T. Emödi lugu wahelauludega 5 pildis. Pääs med senti. Kolmapäewal, 8. septembril, kell õhtul 92. korda nldhiudadega Andres Tärcwi dramatiseering Q. _ Lutsu jutustuse järele 5 Pildis. Pääsmed 25 ja 50 st. KaSsa awatud iga päew N sa 6 B. Tallinna Eesti KlrjaStuZ.ÜHijuje trükt. vanametalle ja materjale: malmi umbes kg terast rauda walget waske seatina tsinki alumiiniumi 300 Müük wöib toimuda kas kogu partiina wöi vsadekaupa Pakkumised tuleb esitada Sm. Arsenalile. Tallinn Suur Karjamaa tän!. h'lje malt 24 septembriks a. kell 10.00, kinnises ümbrikus pealkirjaga müüdawa wanamaterjalt peale'. Koos pakkumisega tuleb esitada tagatistrahwi kindlustus sularahas wähimalt 10.u suuruses pakutawasi koguhinnast Müügitingimusi wöib saada Sm. Arsenali majandusjaoskonnas Tallmn Suur Karjamaa tän l. igal tööpäewal kella kuni kella Sm. Arsenal TNLUNNLAI T., Juhataja autoasjanduse insener A. TALVISTE, täieline ettewalmistus 1 a i tiigi sõiduloa saamisek S.Teoo ria, praktika, sõiduõpetus. Moodsad õppevahendid. Praktilisteks töödeks eriõppetöökojad. ' Eksamid sõiduloa saamiseks on kooli juures. Tasuta õpperaamatud. Osawõtjaile maalt priikorter. Uue kiirkursuse algus on esmaspäewai. 13. sept. kell 9 hommikul. Uue kartliku kursuse algus oa esmasp sept. ken 5 õhtul. Järgnevad kursused algavad 4. okt., 18. okt., 8. nov., 15. nov. Nõudke tasuta õppekavu ja tingimusi Kubemebandaashid I i soolte väljalangemise vastu mitmet süsteemi: vedruga, \J Wy\ vööga ja kummiga, ka raskematelgi haigusjuhtudel X y \ hoiab õiges süsteemis valmistatud haigusele vastav \ \ bandaash sooled loomulikus asendis ja on seega pääst * \ jaks vaevast. Jllf*lin ortopeedia-, bandaaashi- G UUUK9 ja ja anõuderöösrus Tallinn, Suur Karja 2, tel AUTOKURSUSED Tartu mnt. 16, tele? Täieline garantii I ja 11 liigi üleriikliku sõiduloa saamiseks. Õpperaamatud tasuta. Autode üürimine õppe- ja eksamisõitudeks. Maalt osavõtjaile korter. Nõudke tasuta õppekavu ia tingimusi. Ins. Mardi autokool Sakala tän. 41 Tel S. Ettevalmistus jõuvankrite juhtimisloa saamiseks. +T AT'6R+ Tallinna hooaja ctiuamutc Laupäclval, 4. septembril s. a. esietenduseks Daam kameeliatega"! A. Dumas' näidettd 3 waat.! Näitejuht Aug. Su ime Lawapildid Pärn Naud Mee. Kostüümid Karin Luts. Algus kell %S õhtul. Kassa awatud neljapäelvast. 2. sept., kella 11 1 e. l. ja 5 S õhtul. Eesti Draamateatri ringreis Kevade" Andres Särewi dramatiseering 3 Maotuses Oskar Lutsu..Kewade" järgi. Näitejuht Leo Kalmet. Lawapildid Pärn Randmee. Wajangill, laup.. 4. sept. s. a. Jnrwa.Peetris. vühap.. 5. sept. Paide?, cõmasp.. 6. sept. s. a. Lihulas, kolmap., 8. sept. Märjamaal, ncljap., 9. sept. Kullamaal, reedel. 19. sepr. Haapsalus, laup.. I'l. sept. Keilas. pühap sept. Algus Wiljandis. Paides ja Haapsalus kell 8 õhtul, mujal kell õhtul. ÜHING EESTI TURIST" Pikk 41. tel , postk. 421 EKSKURSIOONID: Stokh o I m i suuraurik..estonial" 11. ja 25. septembril. HELSINGI mööblimessile septemb rini PARIISI oktoobrini.. BERLIINI oktoobrini. NÕMME I MEESTELAULU SELTSI harjutused algavad esmaspäeval, 6. sep tembril kell 8 õhtul Im eeskoor i Nõmme Rahvateat ris, Jaama tän. 2. Ed Viliberti juha tusel. võtmine samas enne luute lauljate vastu harjutust kell Y2B igal esmaspäeval ja neljapäeval. G JUHATUS. ehpt TIVOLI Merepuiestee 6. tclef LauPäeival. 4., ja pühapäeival, 5. septembril. Laival: Kivilombi Intsi tuluõhtud. Kiivilombi Inisi laulumäng Kessleri ja tkelmeri ning päe loasiindmusle aineid. Algus kell S õhiul. Pühapäewal lell 4 päetval Mata-Hari Koplist Paul Kuusiku laulumäng. Mängib puhkpillide orkester. Tiboli aivaind kl. TB.OO, pühap. tl Parun m odawaun büroo. Tõlked, kirja vahetus, ärakirjad Masinakirja kursused. Berlitz Cchool. Meue t. 16 S. Kõnetr I I (SäästfiQ valgustus kulusid... sellega vähendate oma ärikulude arvet ja kodumajapidamise väljaminekuid. AIRAM ELEKTRIL AMPE kasutades saavutate mitmekordse kokkuhoiu: D PIKK ELUIGA võimaldab nende har vemat uuendamist D ODAV HIND vähendab igakordset ostu kulu. G VÄHENE VOOLUTARV<TUS madaldab igakuist voouiaivet PALJU VALGUST MWWM peetakse laupäewal, 11. sept. J. PUHK & POJAD Linnawalitsus. Vene arstide selts korraldab e=maspäeval, 6. sept. s. a. kl. 9 õhtul Punase Risti ruumes (Niguliste 12) loengu arstidele teemii: «3KcnepHMeirrajii.Hi.in o pojin 3K3OreHHbIXT> H ahfforchhblxb CpaKTO post. paka ii HXT. npak> TIIHCCKOC 3BaueHie.» Loeb prof. dr. med. Dobrovolskaja-Savatskaja Pariisist. J. Jturm fmoe-jaõmblussalong Pärnu mnt. 6. äri 8 Urla maja pasfaashis. Odawamlni kui mujalt tellite endale kostüüme, mantleid, kleite, elegantseid öhtutualclte. Kor sette, pesu, rinnahoidjaid, dandaashe. iga suguseid käsitöid. Walitud tööjöud. Tellija ja ateljee materjalist. Hinnad väljaspool võistlust. Järwa Tiisikuse wastu wõitlemise Selts, Paides, wajab maakonnaõde Palk Kr. 85. kuus. Soowiawaldused ühes eluloo- ja senise tegewuse kirjeldusega esitada kuni 15. sept. s a. Paide, S. Aia tiin. 9. Vajatakse reisijat-esindajat, JUHATUS. teadmistega tööstustarvete ja jõumasinate alal, inglise keele ja autojuhtimise os kusega. Teated ühes tasu määraga slt. R 9051". MÜÜAKSE Jõhvi jaosk. kohtupristavi poolt Virumaal Püssi raudteejaama lähedal reedet, 10. sept s. a., Kl 9 Komm. vallasvaiana: kitsa, oopahi-e raudtee roopaid, tui bapress ja mitmesuguseid telliskivi- ta turbatööstuse masinaid, sisse seadeid ja ka hooneid äravedamiseks. Eesti Inkasso Büroo Tallinn Liii tel õiendamata summade sissenõudmine. Kohe müün suurem söögisaal ühes sisseseadega, täielikult või pool osa. Teat saab Raekojaplatsil IS/3.

Arvude edastamine raadiosides. 1. Numbrite edastamine Numbrite edastamisel kasutatakse järgmist hääldust, rõhutades allajoonitud silpi.

Arvude edastamine raadiosides. 1. Numbrite edastamine Numbrite edastamisel kasutatakse järgmist hääldust, rõhutades allajoonitud silpi. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 8.03.2011. a määruse nr 20 Lennunduse raadioside reeglid lisa 2 Arvude edastamine raadiosides 1. Numbrite edastamine Numbrite edastamisel kasutatakse järgmist hääldust,

More information

TARTU SUVI, juuni 2018

TARTU SUVI, juuni 2018 1. KOHT Eesti Rahva Muuseum, Muuseumi tee 2, Tartu 2. REGISTREERIMINE & AJAKAVA TARTU SUVI, 9. - 10. juuni 2018 Eraldi kiir- ja välkturniir Juhend Eelregistreerimine kuni 6. juunini 2018. Eelregistreerimine

More information

Licence to learn. Karel Zova , Olustvere

Licence to learn. Karel Zova , Olustvere Licence to learn Karel Zova 7.11.2013, Olustvere Autoriõigused Tekivad teose loomisel Autoril pole kohustust registreerida, märkida vms Autorsuse presumptsioon Jagunevad isiklikeks ja varalisteks Autoriõigused

More information

Tõs ta maa val lal on põh jus uh kust

Tõs ta maa val lal on põh jus uh kust Nr. 4 (158) / Aprill 2009 Vokiratas veerenud veerand sajandit Tõs ta maa val lal on põh jus uh kust tun da, et siin ela vad loo min gu liselt mõt le vad ja an de kad ini me sed. Üheks näi teks on 18. ap

More information

The inspiring townscape of the Estonian writer Elisabeth Aspe: urbanization, desire and the influence of context

The inspiring townscape of the Estonian writer Elisabeth Aspe: urbanization, desire and the influence of context The inspiring townscape of the Estonian writer Elisabeth Aspe: urbanization, desire and the influence of context Elle-Mari Talivee, elle-mari.talivee@tlu.ee 1. Introduction The Estonian writer Elisabeth

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-ISO 5223:2013 TERAVILJA SÕELAD Test sieves for cereals (ISO 5223:1995+ISO 5223:1995/Amd 1:1999) EVS-ISO 5223:2013 EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL FOREWORD See Eesti standard EVS-ISO

More information

IRZ0190 Kanalikodeerimine telekommunikatsioonis. Julia Berdnikova julia.berdnikova [ät] ttu.ee Sander Ulp sander.ulp [ät] ttu.ee

IRZ0190 Kanalikodeerimine telekommunikatsioonis. Julia Berdnikova julia.berdnikova [ät] ttu.ee Sander Ulp sander.ulp [ät] ttu.ee IRZ0190 Kanalikodeerimine telekommunikatsioonis Julia Berdnikova julia.berdnikova [ät] ttu.ee Sander Ulp sander.ulp [ät] ttu.ee 1 IRZ0190 Kanalikodeerimine telekommunikatsioonis Nädalatunnid: 2L+1P+1H

More information

POOLA UOITLEB KOMMUHBTIIIEGA.

POOLA UOITLEB KOMMUHBTIIIEGA. c p\)"v^ Xfinafl leote 12Klloe. u«st'»umd^»

More information

Mängud on rohkem nagu juhtnöörid ja ideed, mida ette võtta projekti raames oma klassis.

Mängud on rohkem nagu juhtnöörid ja ideed, mida ette võtta projekti raames oma klassis. Kallis õpetaja, Siit leiad mõned ideed mängude ja ülesannete kohta õpilaste jaoks, kes osalevad kevad käes projektis. Need on koostatud nii, et saaksite kontollida õpilaste teadmisi. Mängud on rohkem nagu

More information

" IMiiil» loa pltv. Toimetut ja peakontor Tartut, OHkool! i 21. Toi «etna ja kontor Tallinnas, Raekoja

 IMiiil» loa pltv. Toimetut ja peakontor Tartut, OHkool! i 21. Toi «etna ja kontor Tallinnas, Raekoja Postimees =JOO. aastakäik =; " IMiiil» loa pltv. Toimetut ja peakontor Tartut, OHkool! i 21. Toi «etna ja kontor Tallinnas, Raekoja plats 9, vanas vaekojas. Teiefonid Tartus» Tegevtoimetaja ja toimetase

More information

Tema tumedad ained. Teine raamat INGLITE TORN. Inglise keelest tõlkinud Eve Laur

Tema tumedad ained. Teine raamat INGLITE TORN. Inglise keelest tõlkinud Eve Laur Tema tumedad ained Teine raamat INGLITE TORN Inglise keelest tõlkinud Eve Laur Originaal: THE SUBTLE KNIFE HIS DARK MATERIALS by PHILIP PULLMAN THE SUBTLE KNIFE Copyright 1997 by Philip Pullman Cover image

More information

Hillar Põldmaa 20. september 2010

Hillar Põldmaa 20. september 2010 SF programm Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine Hillar Põldmaa 20. september 2010 Koolitused ja infopäevad toimuvad Euroopa Liidu struktuurifondide programmi Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine raames, mida

More information

pöerool, 24. muil 1?27

pöerool, 24. muil 1?27 TSnasl Re Hfe w kdlge. üksik number 0 Rlfc. Tellimise biuoad: 1 knn postiga 159 marka 1 kuu postita 135 marka 2 knnd 300 2 kuud 270 *1 «< 370 t«' - - 325 Ule 3 kuu korraga tellimisel, Jgajärgnewa kuu eest

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-EN 61580-6:2013 Methods of measurement for waveguides -- Part 6: Return loss on waveguide and waveguide assemblies EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL FOREWORD See Eesti standard EVS-EN

More information

Presenter SNP6000. Register your product and get support at ET Kasutusjuhend

Presenter SNP6000. Register your product and get support at  ET Kasutusjuhend Register your product and get support at www.philips.com/welcome Presenter SNP6000 ET Kasutusjuhend 1 a b c d e 2 3 4 Federal Communication Commission Interference Statement This equipment has been tested

More information

Swiss Manager. Kuremaa, Sten Kasela

Swiss Manager. Kuremaa, Sten Kasela Swiss Manager Kuremaa, 2016. Sten Kasela Üldist http://swiss-manager.at FIDE ametlik programm Šveits : 1500 osalejat ja 23 vooru Ringsüsteem : 150 vooru Võistkondlik ringsüsteem: 1500 osalejat ja 50 võistkonda

More information

4. Millist nime kandis Londoni olümpiamängudel ainus purjeklass, kus purjetati kolmekesi?

4. Millist nime kandis Londoni olümpiamängudel ainus purjeklass, kus purjetati kolmekesi? 1 EESTI SPORDIKILVA MEISTRIVÕISTLUSED 2012/13 RAKVERE ETAPP INDIVIDUAALMÄNG Küsimused: Andres Pulver, Illar Tõnisson 1. Michael Phelps joob selles Louis Vuittoni reklaamis teed koos daamiga, kes jälgis

More information

OpenAIRE2020 uuel perioodil uue hooga

OpenAIRE2020 uuel perioodil uue hooga Elena Sipria-Mironov TÜ raamatukogu OpenAIRE2020 uuel perioodil uue hooga Mäluasutuste talveseminar, 3. 4. märts 2015, Otepää Mis on OpenAIRE? E-taristu EL poolt rahastatud teadustulemuste hoidmiseks ja

More information

1. Eelmise aasta lõpus võttis India Kongressipartei (Rahvuskongressi) juhtimise üle aastal sündinud Rahul Mis on mehe perekonnanimi?

1. Eelmise aasta lõpus võttis India Kongressipartei (Rahvuskongressi) juhtimise üle aastal sündinud Rahul Mis on mehe perekonnanimi? 1 1. Eelmise aasta lõpus võttis India Kongressipartei (Rahvuskongressi) juhtimise üle 1970. aastal sündinud Rahul Mis on mehe perekonnanimi? 2. Mis nime kannab see loominguline kollektiiv, kes eelmise

More information

Ernest Hemingway VANAMEES JA MERI

Ernest Hemingway VANAMEES JA MERI Ernest Hemingway VANAMEES JA MERI Inglise keelest tõlkinud Enn Soosaar TALLINN KIRJASTUS «EESTI RAAMAT» 1985 T (Ameerika) H4S Originaali tiitel: Ernest Hemingway THE OLD MAN AND THE SEA Charles Scribner's

More information

Patsiendidoosi hindamine ja kvaliteedimııtmised radioloogia kvaliteedis steemi osana. I Patsiendidoosi hindamine

Patsiendidoosi hindamine ja kvaliteedimııtmised radioloogia kvaliteedis steemi osana. I Patsiendidoosi hindamine Patsiendidoosi hindamine ja kvaliteedimııtmised radioloogia kvaliteedis steemi osana I Patsiendidoosi hindamine Kalle Kepler Tartu likool, BMTK Kalle.Kepler@ut.ee Kvaliteedis steemi rakendamine meditsiiniradioloogias

More information

Originaali tiitel: 1001 Inventions That Changed the World

Originaali tiitel: 1001 Inventions That Changed the World Originaali tiitel: 1001 Inventions That Changed the World A Quintessence Book Esmatrükk Suurbritannias 2009. aastal Cassell Illustrated Octopus Publishing Group Limited 2 4 Heron Quays, London E14 4JP

More information

H-ieoKe-rBämatoRfliipliis la ftfrlisfnstlrl

H-ieoKe-rBämatoRfliipliis la ftfrlisfnstlrl ' - - Hind 30 marka Ocvre Riehter*FrIefc: Luisiferi silm. Gtisi. Äd. Beeqtier: Miscrefc, luhani Aho: Asunikud. Karl Mtirai: Muinasjutt murueide tütrest Christoph Mickwitz: Naturalistidele. Hans von Hoftensthal:

More information

EESTI STANDARD EVS-EN :1999

EESTI STANDARD EVS-EN :1999 EEST STANDARD EVS-EN 25183-1:1999 Kontaktpunktkeevitus. Elektroodide üleminekupuksid, pistikkoonused 1:10. Osa 1: Kooniline kinnitus, koonus 1:10. Resistance spot welding - Electrode adaptors, male taper

More information

Teadaanne Meremeestele.

Teadaanne Meremeestele. Teadaanne Meremeestele. Veeteede Talituse väljaanne. Nr. 7. Tallinnas, 6. aprillil 1940. a. Nr. 7. Käesolevas Teadaandes Meremeestele on toodud kokkuvõte 1. kuni 31. märtrt.rt Wi!n> 6

More information

Algoritmide koostamise strateegiad

Algoritmide koostamise strateegiad Algoritmide koostamise strateegiad Algoritmide koostamise strateegiad (algorithmic paradigmas) on üldised põhimõtted sellest, kuidas konstrueerida tulemuslikke algoritme probleemide lahendamiseks. Miks

More information

Ood matemaatikale. Kuid matemaatika nii lugupeetav maine ei kehti vist, kui ta on kooliaine.

Ood matemaatikale. Kuid matemaatika nii lugupeetav maine ei kehti vist, kui ta on kooliaine. 1.Kahe Euroopa Liidu riigi kõrgeim mäetipp kannab täpselt sama nime. Ja mitte tõlkes (näiteks Suur Munamägi vs Great Egg Hill), vaid ka kirjapildis on sama. Mis riikidega on tegemist? 2. Kui kellelgi peaks

More information

7. Kanalikiht II. Side IRT3930 Ivo Müürsepp

7. Kanalikiht II. Side IRT3930 Ivo Müürsepp 7. Kanalikiht II Side IRT393 Ivo Müürsepp CSMA/CD Kuula, kas keegi teine edastab (meedium vaba?). Kui meedium on vaba, siis edasta kaader. Kui meedium ei ole vaba, siis kuula edasi. Alusta kaadri edastamist

More information

Idatuul M A RY POPPI NS

Idatuul M A RY POPPI NS M A RY POPPI NS 1 Mary Poppins 2 P. L. T R AV E R S MARY POPPINS Inglise keelest tõlkinud PEEDU HAASLAVA 3 Mary Poppins Tõlgitud raamatutest: P. L. Travers Mary Poppins With drawings by Mary Shepard Penguin

More information

Survey Pro 4.8 GPS/GNSS juhend

Survey Pro 4.8 GPS/GNSS juhend GPS/GNSS liikuvjaama mõõtmise alustamine Select RTK Rover: vali liikuvjaama seade. Select Networks: vali kasutatav püsijaam või võrk (eelnevalt seadistatud). Ühenda GNSS seadme ja võrguga. Antenna Type:

More information

Nat Pinkerton, salapolizeinikkude kuningas. Floverholli "Lossi Kuriwaim" Tartus : Salapolizeinik 1920

Nat Pinkerton, salapolizeinikkude kuningas. Floverholli Lossi Kuriwaim Tartus : Salapolizeinik 1920 Nat Pinkerton, salapolizeinikkude kuningas Floverholli "Lossi Kuriwaim" Tartus : Salapolizeinik 1920 EOD Millions of books just a mouse click away! In more than 10 European countries! Thank you for choosing

More information

1 / ÕNNELIKUS ABIELUS NAINE VÕI KAS ON SEKSI PÄRAST SURMA?

1 / ÕNNELIKUS ABIELUS NAINE VÕI KAS ON SEKSI PÄRAST SURMA? 1 / ÕNNELIKUS ABIELUS NAINE VÕI KAS ON SEKSI PÄRAST SURMA? Tavaliselt hoian ma kiusatusest eemale seni, kuni ei suuda enam sellele vastu panna. Mae West (varastatud Oscar Wilde ilt) ERICA JONG Tavatsesin

More information

aastaaeg kuu nädal aastaaeg kevadkuud suvekuud sügiskuud talvekuud

aastaaeg kuu nädal aastaaeg kevadkuud suvekuud sügiskuud talvekuud 6 MILLAL? Aasta. A year. aastaaeg kevad, suvi, sügis,talv AASTA kuu jaanuar, veebruar, märts, aprill, mai, juuni, juuli, august, september, oktoober, november, detsember nädal esmaspäev, teisipäev, kolmapäev,

More information

ESTONIAN LITERATURE III From National Romanticism to Realism L. Koidula, A. Kitzberg, E. Vilde, J. Liiv From Realism to Modernism G. Suits, F.

ESTONIAN LITERATURE III From National Romanticism to Realism L. Koidula, A. Kitzberg, E. Vilde, J. Liiv From Realism to Modernism G. Suits, F. ESTONIAN LITERATURE III From National Romanticism to Realism L. Koidula, A. Kitzberg, E. Vilde, J. Liiv From Realism to Modernism G. Suits, F. Tuglas, and Young Estonia National Awakening The abolition

More information

Referaat Jeff Beck. Jaan Jaago 8B

Referaat Jeff Beck. Jaan Jaago 8B Referaat Jeff Beck Jaan Jaago 8B Geoffrey Arnold Beck sündis 1944. aastal 24. juunil Wallingtonis Surrey`s Inglismaal. Irooniliselt alustas Beck, kes nüüd enam ei laula, kooripoisina. Hiljem võttis ta

More information

Originaali tiitel: David Nicholls One Day First published in 2009

Originaali tiitel: David Nicholls One Day First published in 2009 1 Originaali tiitel: David Nicholls One Day First published in 2009 Toimetanud Kirsti Sinissaar Copyright David Nicholls 2009 Tõlge eesti keelde. Triin Tael, 2011 ISBN 978-9985-3-2377-9 Kirjastus Varrak

More information

This document is a preview generated by EVS. Textiles - Tests for colour fastness - Part E02: Colour fastness to sea water (ISO 105-E02:2013)

This document is a preview generated by EVS. Textiles - Tests for colour fastness - Part E02: Colour fastness to sea water (ISO 105-E02:2013) EESTI STANDARD EVS-EN ISO 105-E02:2013 Textiles - Tests for colour fastness - Part E02: Colour fastness to sea water (ISO 105-E02:2013) EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL FOREWORD See Eesti standard EVS-EN

More information

Vanake. Vilistlaspäev Tallinnas. EEÜÜ sport sport Tallinn. Valvake siis, sest te ei tea seda päeva ega tundi!

Vanake. Vilistlaspäev Tallinnas. EEÜÜ sport sport Tallinn. Valvake siis, sest te ei tea seda päeva ega tundi! Vanake Valvake siis, sest te ei tea seda päeva ega tundi! Matteuse 25:13 Sõitsin paar nädalat tagasi Pärnust Tallinna, kui sadas sahinaga laia lund ja oli tunne, et nüüd vast tulebki see ilus jõuluilm.

More information

ILLUMINATUS! ESIMENE OSA. Silm püramiidis

ILLUMINATUS! ESIMENE OSA. Silm püramiidis ILLUMINATUS! ESIMENE OSA Silm püramiidis Robert Shea, Robert Anton Wilson ILLUMINATUS! ESIMENE OSA.. Silm puramiidis Tallinn 2008 Robert Shea, Robert Anton Wilson The Illuminatus! Trilogy The Eye in the

More information

REGISTRIPÕHISE RAHVA JA ELURUUMIDE LOENDUSE TARBIJAKÜSITLUS

REGISTRIPÕHISE RAHVA JA ELURUUMIDE LOENDUSE TARBIJAKÜSITLUS REGISTRIPÕHISE RAHVA JA ELURUUMIDE LOENDUSE TARBIJAKÜSITLUS Ene-Margit Tiit Statistikaamet Kellele ja milleks on rahvaloendust tarvis? Missuguseid rahvaloenduse tulemusi on seni kõige aktiivsemalt kasutatud?

More information

Halton (Milton) LRO #20

Halton (Milton) LRO #20 Miscellaneous KH Bankruptcy April 7, 1921 Sept 18, 1922 1 1452 BL Bylaws Nov 13, 1855 Sept 23, 1960 1 778 DH Deposits Oct 31, 1894 Sept 30, 1966 1 5088 GR General Register Jan 9, 1866 Sept 1, 1955 1 8276

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-EN 60966-2-6:2009 Radio frequency and coaxial cable assemblies - Part 2-6: Detail specification for cable assemblies for radio and TV receivers - Frequency range 0 MHz to 3 000 MHz,

More information

EESTI STANDARD EVS-EN :2009

EESTI STANDARD EVS-EN :2009 EESTI STANDARD Radio frequency and coaxial cable assemblies -- Part 3-1: Blank detail specification for semi-flexible coaxial cable assemblies EESTI STANDARDI EESSÕNA Käesolev Eesti standard EVS-EN 60966-3-

More information

LIBATEADUSE ANATOOMIAST JA TAKSONOOMIAST

LIBATEADUSE ANATOOMIAST JA TAKSONOOMIAST LIBATEADUSE ANATOOMIAST JA TAKSONOOMIAST SISSEJUHATUS See oli 29-ndal juulil 1865; Nephtali André oli lõpetanud oma ülikooliõpingud ja oli merereisul. Prantsusmaa ja Alžiiri vahel lagedal merel kuuleb

More information

EESTI STANDARD EVS-ISO :2007

EESTI STANDARD EVS-ISO :2007 EESTI STANDARD EVS-ISO 12642-1:2007 TRÜKITEHNOLOOGIA Sisendandmed neljavärvitrüki kirjeldamiseks Osa 1: Lähteandmete pakett (ISO 12642:1996+AC:2005) Graphic technology Input data for characterization of

More information

SISUKORD CONTENTS. EESSÕNA 5 Foreword. PATENDIAMET 16 The Estonian Patent Office. STRUKTUUR 17 Structure

SISUKORD CONTENTS. EESSÕNA 5 Foreword. PATENDIAMET 16 The Estonian Patent Office. STRUKTUUR 17 Structure SISUKORD CONTENTS EESSÕNA 5 Foreword 15 AASTAT TAASASUTATUD PATENDIAMETIT 8 15 Years of the Re-established Estonian Patent Office PATENDIAMET 16 The Estonian Patent Office STRUKTUUR 17 Structure TÖÖSTUSOMANDI

More information

2. Maarjamaalastena peaksime teadma, et neitsi

2. Maarjamaalastena peaksime teadma, et neitsi 1 Jüri-TÜMKi mälumäng 10. detsembril 2008 I pakett: religioon ja meditsiin 1. Sellel pildil näete assüüria jumalaid Enkit ja Enlilit, kes on enda ette põrmu paisanud kolmanda. Missugune jumal nende ees

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-EN 10223-1:2012 Steel wire and wire products for fencing and netting - Part 1: Zinc and zinc-alloy coated steel barbed wire EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL FOREWORD See Eesti standard

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-EN 62153-4-7:2016 METALL-SIDEKAABLITE KATSETUSMEETODID. OSA 4-7: ELEKTROMAGNETILINE ÜHILDUVUS. SAGEDUSELE KUNI 3 GHz JA ÜLE SELLE ETTE NÄHTUD LIIDESTE JA KOOSTETE ÜLEKANDEIMPEDANTSI

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-EN 847-1:2013 Tools for woodworking - Safety requirements - Part 1: Milling tools, circular saw blades EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL FOREWORD See Eesti standard EVS-EN 847-1:2013

More information

Meditsiinidoktor Elias Lönnrot

Meditsiinidoktor Elias Lönnrot Meditsiinidoktor Elias Lönnrot Eesti Arst 2005; 84 (12): 888 894 Maie Toomsalu TÜ farmakoloogia instituut vaesus, profülaktika, hügieen, rahvaharidus, rahvaluule Soome eepose Kalevala koostaja Elias Lönnrot

More information

Kolmest tänavusest aasta linnust kaks hiireviu ja taliviu on Eesti Looduse tutvustusringi juba läbinud. Järg on jõudnud viimase, herilaseviu kätte.

Kolmest tänavusest aasta linnust kaks hiireviu ja taliviu on Eesti Looduse tutvustusringi juba läbinud. Järg on jõudnud viimase, herilaseviu kätte. Herilaseviu eriline suvitaja Kolmest tänavusest aasta linnust kaks hiireviu ja taliviu on Eesti Looduse tutvustusringi juba läbinud. Järg on jõudnud viimase, herilaseviu kätte. Olavi Vainu, Ülo Väli Oskar

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-EN 12758:2011 Klaas ehituses. Klaasing ja õhuheli isolatsioon. Toote kirjeldused ja omaduste määramine Glass in building - Glazing and airborne sound insulation - Product s and determination

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-EN ISO 8015:2011 Toote geomeetrilised spetsifikatsioonid (GPS). Alused. Käsitlusviisid, põhimõtted ja reeglid Geometrical product specifications (GPS) - Fundamentals - Concepts, principles

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-EN 50090-5-3:2016 Home and Building Electronic Systems (HBES) - Part 5-3: Media and media dependent layers - Radio Frequency for HBES Class 1 EVS-EN 50090-5-3:2016 EESTI STANDARDI EESSÕNA

More information

ANTONIO MUÑOZ MOLINA. Talv Lissabonis

ANTONIO MUÑOZ MOLINA. Talv Lissabonis ANTONIO MUÑOZ MOLINA Talv Lissabonis TALV LISSABONIS ANTONIO MUÑOZ MOLINA Talv Lissabonis Hispaania keelest tõlkinud Triin Lõbus Originaal: EL INVIERNO EN LISBOA Copyright 1987, Antonio Muñoz Molina All

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-EN 9300-003:2012 Aerospace series - LOTAR - Long term archiving and retrieval of digital technical product documentation such as 3D, CAD and PDM data - Part 003: Fundamentals and concepts

More information

Tekstid / Texts Ants Juske Harry Liivrand Rauno Thomas Moss. Keeletoimetaja / Text editor Aili Künstler

Tekstid / Texts Ants Juske Harry Liivrand Rauno Thomas Moss. Keeletoimetaja / Text editor Aili Künstler JAAN ELKEN Tekstid / Texts Ants Juske Harry Liivrand Rauno Thomas Moss Keeletoimetaja / Text editor Aili Künstler Tõlge / English translation Ulvi Haagensen Kristopher Rikken Riina Kindlam Kujundus / Design

More information

EMPIIRILINE UURING MUUSIKA- JA RÜTMIMÄNGUDEST

EMPIIRILINE UURING MUUSIKA- JA RÜTMIMÄNGUDEST TALLINNA ÜLIKOOL DIGITEHNOLOOGIATE INSTITUUT EMPIIRILINE UURING MUUSIKA- JA RÜTMIMÄNGUDEST Bakalaureusetöö Autor: Mario Haugas Juhendaja: Martin Sillaots Autor:...... 2016 Juhendaja:...... 2016 Instituudi

More information

EESTI STANDARD EVS-EN :2010

EESTI STANDARD EVS-EN :2010 EESTI STANDARD EVS-EN 60444-11:2010 Measurement of quartz crystal unit parameters - Part 11: Standard method for the determination of the load resonance frequency fl and the effective load capacitance

More information

Raeküla hariduselu 100

Raeküla hariduselu 100 RAEKÜLA SÕNUMID MTÜ Selts Raeküla väljaanne nr 11 Märts 2013 Head raekülalased! Mullu septembris lubasime teile, et kui Raeküla seltsil õnnestub paikkonna hariduselu sajanda aastapäeva tähistamiseks projektiraha

More information

EESTI STANDARD EVS-EN ISO 286-2:2010

EESTI STANDARD EVS-EN ISO 286-2:2010 EESTI STANDARD EVS-EN ISO 286-2:2010 Geometrical product specifications (GPS) - ISO code system for tolerances on linear sizes - Part 2: Tables of standard tolerance classes and limit deviations for holes

More information

TEEDEEHITUSES KASUTATUD BITUUMENID, EMULSIOONID JA KILLUSTIKUD

TEEDEEHITUSES KASUTATUD BITUUMENID, EMULSIOONID JA KILLUSTIKUD TEEDEEHITUSES KASUTATUD BITUUMENID, EMULSIOONID JA KILLUSTIKUD Consumption of bitumen, emulsions and crushed stones in the road industry Company Data ASFALTSEGUDE TOOTMINE Production of Asphalt Mixtures

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-EN 13888:2009 Grout for tiles - Requirements, evaluation of conformity, classification and designation EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL FOREWORD Käesolev Eesti standard EVS-EN 13888:2009

More information

EESTI AKREDITEERIMISKESKUS

EESTI AKREDITEERIMISKESKUS Leht Page 1 (8) EESTI AKREDITEERIMISKESKUS LISA I AS Metrosert akrediteerimistunnistusele I050 ANNEX I to accreditation certificate I050 of Metrosert Ltd 1. Akrediteerimisulatus siseriikliku esma- ja kordustaatluse

More information

Religioossed motiivid Rooma päevikus ja Hingede öös. Võrdlevaid tähelepanekuid

Religioossed motiivid Rooma päevikus ja Hingede öös. Võrdlevaid tähelepanekuid DOI: 10.7592/methis.v10i13.1303 Religioossed motiivid Rooma päevikus ja Hingede öös. Võrdlevaid tähelepanekuid Maarja Vaino Märksõnad: Karl Ristikivi, religioossed aspektid, kirjanduslugu, poeetika Sissejuhatus.

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-EN 62002-2:2008 Mobile and portable DVB-T/H radio access -- Part 2: Interface conformance testing Mobile and portable DVB-T/H radio access -- Part 2: Interface conformance testing EESTI

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-EN ISO 14457:2012 Dentistry - Handpieces and motors (ISO 14457:2012) EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL FOREWORD See Eesti standard EVS-EN ISO 14457:2012 sisaldab Euroopa standardi EN

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-EN 12839:2012 Betoonvalmistooted. Piirdeaedade elemendid Precast concrete products - Elements for fences EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL FOREWORD See Eesti standard EVS-EN 12839:2012

More information

EESTI STANDARD EVS-EN :2009

EESTI STANDARD EVS-EN :2009 EESTI STANDARD EVS-EN 15037-2:2009 Betoonvalmistooted. Tala-plokk-vahelaesüsteemid. Osa 2: Betoonblokid Precast concrete products - Beam-and-block floor systems - Part 2: Concrete blocks EESTI STANDARDI

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-EN 15037-2:2009+A1:2011 Betoonvalmistooted. Tala-plokk-vahelaesüsteemid. Osa 2: Betoonblokid Precast concrete products - Beam-and-block floor systems - Part 2: Concrete blocks EESTI

More information

EESTI VABARIIK Republic of Estonia VARUSTUSE LOETELU RECORD OF EQUIPMENT

EESTI VABARIIK Republic of Estonia VARUSTUSE LOETELU RECORD OF EQUIPMENT Majandus- ja kommunikatsiooniministri 9. märtsi 2005. a määrus nr 30 Kohalikus rannasõidus sõitvate reisilaevade klassid, sõidupiirkonnad, ohutusnõuded ja ohutuse tunnistuse vorm Lisa 2 [RT I, 20.09.2013,

More information

EESTI STANDARD EVS-EN ISO :1999

EESTI STANDARD EVS-EN ISO :1999 EESTI STANDARD EVS-EN ISO 8826-1:1999 Tehnilised joonised. Veerelaagrid. Osa 1: Üldine lihtsustatud kujutamine Technical drawings - Rolling bearings - Part 1: General simplified representation EESTI STANDARDIKESKUS

More information

PT7M CL/CH /NL Voltage Detector

PT7M CL/CH /NL Voltage Detector PT7M6218-6250CL/CH /NL Features Highly precision: ±1.5% (25 C); ±2.5%(-40 C to +85 C ); Low power consumption: 1.0μA @ 3.6V Vcc Detect voltage range: 1.8 to 5V in 100mV increments Operating voltage range:

More information

VILJANDI KODU-UURIMISE SELTSI TEGEVUSEST

VILJANDI KODU-UURIMISE SELTSI TEGEVUSEST VILJANDI KODU-UURIMISE SELTSI TEGEVUSEST 1929 1944 Ain-Andris Vislapuu, Viljandi Muuseumi peaspetsialist 1929. aasta 9. mai õhtul kell 8 said Viljandis, tõenäoliselt Jaani koguduse pastoraadis 1 kokku

More information

Marie Skłodowska-Curie individuaalgrandid. Tartu, 10. mai 2016 Kristin Kraav

Marie Skłodowska-Curie individuaalgrandid. Tartu, 10. mai 2016 Kristin Kraav Marie Skłodowska-Curie individuaalgrandid Tartu, 10. mai 2016 Kristin Kraav kristin.kraav@etag.ee Tänane kava 9:30 12:30 töötame taotluse struktuuriga 12:30 13:30 lõunapaus 13:30 14:30 Kommunikatsioon

More information

UUT KASVU FINANTSEERITAKSE MEELELDI. ühingujuhtimisest? Rahastamisvõimalus arenguhüppeks. ``Millal rääkida kriisikooli AJAKIRI JUHILE JA OMANIKULE

UUT KASVU FINANTSEERITAKSE MEELELDI. ühingujuhtimisest? Rahastamisvõimalus arenguhüppeks. ``Millal rääkida kriisikooli AJAKIRI JUHILE JA OMANIKULE AJAKIRI JUHILE JA OMANIKULE SÜGIS 2010 (17) `` Mis kasu on heast ühingujuhtimisest? `` Rahastamisvõimalus arenguhüppeks ``Pilk Eesti riskikapitalistide portfelli ``Millal rääkida kriisikooli lõpetamisest?

More information

KARUTAPJAD JA RISTIMEHED

KARUTAPJAD JA RISTIMEHED TARTU ÜLIKOOL Filosoofiateaduskond Ajaloo osakond Lähiajaloo õppetool Jaak Pihlak KARUTAPJAD JA RISTIMEHED Eesti Läti suhted teenetemärkide näitel Magistritöö Juhendaja: professor Eero Medijainen Tartu

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-EN 61029-2-11:2012 Teisaldatavate mootorajamiga elektritööriistade ohutus. Osa 2-11: Erinõuded kombineeritud järkamis- ja lauasaagidele Safety of transportable motor-operated electric

More information

EESTI STANDARD EVS-EN ISO 28762:2010

EESTI STANDARD EVS-EN ISO 28762:2010 EESTI STANDARD EVS-EN ISO 28762:2010 Vitreous and porcelain enamels - Enamel coatings applied to steel for writing surfaces - Specification (ISO 28762:2010) EESTI STANDARDI EESSÕNA Käesolev Eesti standard

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-EN 60745-2-2:2010 Käeshoitavad mootoriga elektrilised tööriistad. Ohutus. Osa 2-2: Erinõuded kruvikeerajatele ja mutrivõtmetele Hand-held motor-operated electric tools - Safety - Part

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-EN 61023:2002 Maritime navigation and radiocommunication equipment and systems - Marine speed and distance measuring equipment (SDME) - Performance requirements - Methods of testing

More information

Innovation, product development and patents at universities

Innovation, product development and patents at universities Estonian Journal of Engineering, 213, 19, 1, 4 17 doi: 1.3176/eng.213.1.2 a Innovation, product development and patents at universities Raul Kartus a and Ants Kukrus b Estonian Patent Office, Toompuiestee

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-EN ISO 11426:2016 Jewellery - Determination of gold in gold jewellery alloys - Cupellation method (fire assay) (ISO 11426:2014) EVS-EN ISO 11426:2016 EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL

More information

O Dive Custos. œœœ œ œ œ œ œ œ œ œ œ œ œ œœœœœ œ œ œ œœœ œ. au - ri - a - cae do-

O Dive Custos. œœœ œ œ œ œ œ œ œ œ œ œ œ œœœœœ œ œ œ œœœ œ. au - ri - a - cae do- Henry Parker Countertenor 1 Countertenor O Dive Custos Elegy on the Death of Queen Mary, Z.0 O di - ve cus-tos au - ri - - a - cae Henry Purcell (19 19) Basso Continuo 7 # # Ó do- mus, O O # # di - ve

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD Specification for the testing of balanced and coaxial information technology cabling - Part 2: Cords as specified in ISO/IEC 11801 and related standards EESTI STANDARDI EESSÕNA Käesolev

More information

Influence of modification methods on colour properties of a linen fabric dyed with direct dyes

Influence of modification methods on colour properties of a linen fabric dyed with direct dyes Proceedings of the Estonian Academy of Sciences, 4017, 66, 2, Proceedings of the Estonian Academy of Sciences, 2018, 67, 2, 131 137 https://doi.org/10.3176/proc.2018.2.03 Available online at www.eap.ee/proceedings

More information

Rüütli tänava arendus Pärnu kesklinnas

Rüütli tänava arendus Pärnu kesklinnas Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogia teaduskond Ökoloogia ja Maateaduste instituut Geograafia osakond Uurimustöö aines Linnaplaneerimine ja keskkond Rüütli tänava arendus Pärnu kesklinnas Grete Kindel

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-EN 10223-3:2013 Steel wire and wire products for fencing and netting - Part 3: Hexagonal steel wire mesh products for civil engineering purposes EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL FOREWORD

More information

Kui haiged olid talurahva silmad Liivimaal 19. sajandi alguses?

Kui haiged olid talurahva silmad Liivimaal 19. sajandi alguses? Kui haiged olid talurahva silmad Liivimaal 19. sajandi alguses? Marten Seppel 18. sajandi teisest poolest alates tekkis riigivalitsustel kogu Euroopas kasvav huvi oma rahva tervisliku seisundi vastu. Kameralistlikud,

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-EN 16315:2014 Textiles - Silk woven fabrics for womenswear, silk squares, scarves and ties - Requirements and test methods EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL FOREWORD See Eesti standard

More information

Pressure Transducer FP2000

Pressure Transducer FP2000 Pressure Transducer FP2000 Datasheet FPG FPA FPB FPV (Series FP2000) Pressure Transducers for Gauge, Absolute, Barometric and Vacuum Pressure Measurement from 0... 35 mbar up to 0... 700 bar Pressure Types:

More information

KOLOREERITUD VAATEPOSTKAARDID VILJANDI MUUSEUMI FOTOKOGUS. VILJANDI LINN JA AJALOOLINE VILJANDIMAA

KOLOREERITUD VAATEPOSTKAARDID VILJANDI MUUSEUMI FOTOKOGUS. VILJANDI LINN JA AJALOOLINE VILJANDIMAA KOLOREERITUD VAATEPOSTKAARDID VILJANDI MUUSEUMI FOTOKOGUS. VILJANDI LINN JA AJALOOLINE VILJANDIMAA Tiina Parre, Viljandi Muuseumi foto- ja looduskogu kuraator Koloreeritud postkaart on värvidega kaunistatud

More information

Ave, gratia plena HORTUS MUSICUS. Kiidulaulud Neitsi Maarjale paastumaarjapäeva puhul. Kunstiline juht Andres Mustonen

Ave, gratia plena HORTUS MUSICUS. Kiidulaulud Neitsi Maarjale paastumaarjapäeva puhul. Kunstiline juht Andres Mustonen hooaja peatoetaja Ave, gratia plena Kiidulaulud Neitsi Maarjale paastumaarjapäeva puhul HORTUS MUSICUS Kunstiline juht Andres Mustonen L 24. märts 2012 kell 16 Väravatorn A virgen mui groriosa Cantiga

More information

sisukord eessõna alice cooper 8 sissejuhatus 10 kuidas raamatut kasutada 12 ansamblite kataloog 16 grammy võitjad 548

sisukord eessõna alice cooper 8 sissejuhatus 10 kuidas raamatut kasutada 12 ansamblite kataloog 16 grammy võitjad 548 sisukord eessõna alice cooper 8 sissejuhatus 10 kuidas raamatut kasutada 12 ansamblite kataloog 16 grammy võitjad 548 rock n rolli kuulsuste halli liikmed 549 kasutatud kirjandus 550 koduleheküljed/plaadifirmad

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-EN ISO 19901-7:2013 Petroleum and natural gas industries - Specific requirements for offshore structures - Part 7: Stationkeeping systems for floating offshore structures and mobile

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD Betoonvalmistooted. Tugiseinaelemendid Precast Concrete Products - Retaining wall elements EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL FOREWORD Käesolev Eesti standard sisaldab Euroopa standardi EN

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-EN 61108-3:2010 Maritime navigation and radiocommunication equipment and systems - Globalnavigation satellite systems (GNSS) - Part 3: Galileo - Receiver equipment - Performance requirements,

More information

4. EESTI RAHVAVÄE POLGU FORMEERIMINE VABADUSSÕJA ALGUSES

4. EESTI RAHVAVÄE POLGU FORMEERIMINE VABADUSSÕJA ALGUSES TARTU ÜLIKOOL Filosoofiateaduskond Ajaloo ja arheoloogia instituut Uusima aja osakond Randin Kark 4. EESTI RAHVAVÄE POLGU FORMEERIMINE VABADUSSÕJA ALGUSES Bakalaureusetöö Juhendaja: dotsent Ago Pajur Tartu

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-EN 1423:2012 Teemärgistusmaterjalid. Pealepuistematerjalid. Klaaskuulid, libisemisvastased materjalid ja nende kahe segud Road marking materials - Drop on materials - Glass beads, antiskid

More information