Committee / Commission CULT. Meeting of / Réunion du 05/09/2013. BUDGETARY AMENDMENTS (2014 Procedure) AMENDEMENTS BUDGÉTAIRES (Procédure 2014)

Transcription

1 Committee / Commission CULT Meeting of / Réunion u 05/09/2013 BUDGETARY AMENDMENTS (2014 Procure) AMENDEMENTS BUDGÉTAIRES (Procéure 2014) Rapporteur: Morten LØKKEGAARD ET ET

2

3 Muuatusettepaneku projekt 5750 === CULT/5750 === esitaja(): Ivo Belet, Kultuuri- ja hariuskomisjon Punkt Ettevalmistav mee Euroopa ja riikievaheliste kultuuriturismitooete enamine erilise rõhuasetusega kultuuri- ja tööstustooetel Muuta arvnäitajai ja selgitusi järgmiselt: e e p.m p.m Kogusumma p.m p.m Märkus: Pärast loetelu lõpetaes: toetaa riikievahelisi kultuuri- või tööstusteemasi... mis aitava suurenaa Euroopa ientitei tunnet. Lisaa järgmine tekst: Ettevalmistava meetme raames tuleks jätkata (Euroopa Nõukogu jt poolt tunnustatu) Euroopa kultuuriraaega seotu projektie toetamist. Kuna kultuuriraja läbiva mitmei piirkoni ja riike, kujutava na enast hea lähtekohta Euroopa kultuuriturismi poolt pakutava mitmekesisuse ja keerukuse enamiseks. Kultuuriraael on tugev turismipotentsiaal, mis on senini suures osas läbi uurimata. Na on ühtaegu nii riikievahelis kui esinava ka Euroopa ühist kultuuripäranit ja väärtusi. Samuti esinava na säästvat, eetilist ja sotsiaalset muelit, kuna na on rajatu kohalikele teamistele, oskustele ja kultuuriväärtustele ning enava tihti vähemtuntu Euroopa sihtkohti. Põhjenus: Tulenevalt Lissaboni lepingu jõustumisest ja komisjoni 30. juuni aasta teatisest Euroopa kui maailma soosituim turismisihtkoht käivitati ettevalmistav mee, et valmistaa ette tulevasi seausanlikke algatusi selliste uute Euroopa turismiraae enamiseks, mis põhineva Euroopa kultuuripäranil. Ettevalmistav mee on osutunu väga ukaks ning sa töö tuleks jätkata, et valmistua aastal algavaks turismiprogrammiks. Muuatusettepaneku projekt 5701 === CULT/5701 === esitaja(): Silvia Costa, Chrysoula Paliaeli, Kultuuri- ja hariuskomisjon Punkt Ettevalmistav mee Euroopa ja riikievaheliste kultuuriturismitooete enamine erilise rõhuasetusega kultuuri- ja tööstustooetel Muuta arvnäitajai ja õiguslikku alust järgmiselt: e e p.m p.m Kogusumma p.m p.m

4 Õiguslik alus: Ettevalmistav mee Euroopa Parlameni ja nõukogu 25. oktoobri aasta määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liiu üleelarve suhtes kohalatavai finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, , lk 1) artikli 54 lõikelelõike 2 tähenuses. Põhjenus: Avalati toetustaotluste esitamise kutse, mille eesmärk on luua, toetaa ja enaa turismisektoris jätkusuutlikke ja temaatilisi piiriülesei projekte. Euroopa jätkusuutlike, piiriüleste ja temaatiliste turismitooete kommunikatsiooni-, enus- ja tutvustusmeetm võetakse toetuse abil, mis antakse ilma toetustaotluste esitamise kutseta Euroopa Reisikomisjonile. Et ettevalmistava meetmega seotu tegevus on veel käimas ja uusi alustatakse, tuleb ettevalmistavat meet kolmanat aastat järjest jätkata. Muuatusettepaneku projekt 5702 === CULT/5702 === esitaja(): Rui Tavares, Kultuuri- ja hariuskomisjon Punkt Katseprojekt Massiteabevahenite mitmekesisuse vaatlusvaheni kasutamine Muuta arvnäitajai, selgitusi ja õiguslikku alust järgmiselt: e e Kogusumma Märkus: Assigneering on ette nähtu katseprojektist tulenevate eelmiste aastate täitmata kulukohustuste katteks. Assigneering on mõelu massiteabevahenite mitmekesisuse vaheni rakenamiseks. Vahen töötati välja Euroopa Komisjoni tellitu sõltumatu uuringuga Liikmesriikie massiteabevahenite mitmekesisuse näitaja riskipõhine lähenemisviis. See on vaatlusvahen massiteabevahenite mitmekesisust ohustavate tegurite hinamiseks liikmesriikies ja nene ohtue väljaselgitamiseks kinlaksmääratu ja asjakohasei õiguslikke, majanuslikke ning sotsiaalkultuurilisisotsiaal-kultuurilisi kaalutlusi arvesse võtvate näitajate alusel. Õiguslik alus: Katseprojekt Euroopa Parlameni ja nõukogu 25. oktoobri aasta määruse (EÜ,(EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liiu üleelarve suhtes kohalatavai finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, , lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenuses. Põhjenus: Massiteabevahenite mitmekesisuse vahen töötati välja Euroopa Komisjoni tellitu uuringuga Liikmesriikie massiteabevahenite mitmekesisuse näitaja riskipõhine lähenemisviis. Meetme eesmärk on jätkuvalt alustaa (katseprojekti 2. aasta) uut uuringut, et ajakohastaa nei näitajai interneti suurenevat tähtsust arvestaes ja kohalaa nei praktikas ulatusliku arusaamise saavutamiseks ohtue kohta massiteabevahenite mitmekesisusele ELi liikmesriikies. 4

5 Muuatusettepaneku projekt 5703 === CULT/5703 === esitaja(): Petra Kammerevert, Morten Løkkegaar, raportöör, Kultuuri- ja hariuskomisjon Punkt Katseprojekt Ajakirjanuse ja massiteabevahenite vabause Euroopa keskus Muuta arvnäitajai ja selgitusi järgmiselt: e e Kogusumma Märkus: Assigneering on ette nähtu katseprojektist tulenevate eelmiste aastate täitmata kulukohustuste katteks. Kavanatav ajakirjanuse ja massiteabevahenite vabause Euroopa keskus lähtub oma tegevuses Euroopa Liiu põhiõiguste hartast ja Euroopa ajakirjanusvabause hartast ning toimib Euroopa tasani kontaktpunktina, kellele ajakirjanusorganisatsiooni või üksikisiku ja meiaosalis saava teataa nene hartae väietavast rikkumisest. Keskus hakkab sellisei rikkumisi jälgima ja okumenteerima. Ta toimikstoimib ka häirekeskusena äärmuslike juhtumite puhul, näiteks korralaes välismaiste kolleegie toetust abi vajavatele ajakirjanikele. Keskus saab teavet paljuest eri allikatest, sealhulgas teauskeskustest, piirkonlikelt partneritelt kõikjal Euroopas ja eri ajakirjanusorganisatsioonielt. Territoriaalselt katab keskus 28 liikmesriiki ja kaniaatriike. Projekt täienab liiu eelarvest toetatavai olemasolevai meetmei. Kavanatu keskus esinab Firenzes asuvas Euroopa Ülikool-Instituuis tegutseva akaeemilise suunitlusega massiteabevahenite mitmekesisuse ja vabause keskuse praktilist tahku. Ühtlasi võimalab see kasutaa ära impulssi, mille annava komisjoni loou massiteabevahenite vabause ja mitmekesisuse kõrgetasemeline töörühm ja Euroopa Parlameni 21. mai aasta resolutsioon ELi harta: ühesugus tingimus meiavabause tagamiseks kõikjal ELis.selle peatselt ilmuv aruanne. Põhjenus: Massiteabevahenite vabausel ja mitmekesisusel on väga tähtis roll, sest ne võimalava kasutaa Euroopa inimõiguste ja põhivabauste kaitse konventsiooni ja hartaga tagatu sõnavabaust, mis on emokraatliku ELi oluline nurgakivi. Euroopa ajakirjanusvabause harta hõlmab sellisei küsimusi nagu tsensuur, allikakaitse, ajakirjanike-vastas sanktsiooni, politseiuurimis ja juurepääs teabele. Harta rakenamise nõuetekohast hinnangut ei ole tehtu, eriti ELi tasanil. Muuatusettepaneku projekt 5798 === CULT/5798 === esitaja(): Inês Cristina Zuber, Kultuuri- ja hariuskomisjon 5

6 Punkt Harius ja koolitus Muuta arvnäitajai ja selgitusi järgmiselt: e e Kogusumma Märkus: Kooskõlas programmi üleesmärkiega on assigneering... harius-, koolitus- ja noorsoovalkonna erieesmärke: paranaa põhipäevuste ja oskuste taset, eelkõige seoses nene olulisusega tööturu ja ühiskonna jaoks, samuti toetaa noorte osalemist Euroopa emokraatlikus elus, eriti noorte, õppurite, personali ja noorsootöötajate õppimisega seotu liikuvusvõimaluste paranamise kauu ja tihenaes koostöö noorte hariuse ja tööturu vahel; sooustaa kvalitei paranamist, tipptasemel innovatsiooni ja rahvusvahelistumist hariusasutuste tasanil, samuti noorsootöö, eriti suurema piiriülese koostöö kauu hariuse ja koolituse pakkujate ning noorteorganisatsioonie ja muue siusrühmae vahel; enaa avaliku sektori rahastatavat, tasuta ja kvaliteetset hariust ning tagaa, et ühelgi õpilasel ei takistata majanuslikel põhjustel eri hariustasemetele pääsemist ega seal püsimist, pöörates erilist tähelepanu varasematele kooliaastatele, et vältia koolist väljalangemist ja tagaa kõige kehvematest sotsiaalsetest oluest pärit laste ja noorte täielik integreerumine; enaa Euroopa elukestva õppe ala tekkimist, käivitaa riigisisesel tasanil poliitikavalkonna reformi, toetaa harius- ja koolitussüsteemie moerniseerimist, sealhulgas mitteformaalset õpet, ja toetaa üleeuroopalist koostöö noorsoovalkonnas, eriti suurema poliitilise koostöö, tunnustamis- ja läbipaistvusvahenite parema kasutamise ning heae tavae levitamise teel; tõhustaa hariuse, koolituse ja noortega seonuvat rahvusvahelist tegevust, eelkõige kõrghariuse valkonnas, suurenaes liiu kõrgkoolie atraktiivsust ja toetaes liiu välistegevust, sh arengueesmärke, liikuvuse enamise ning ELi ja kolmanate riikie kõrgkoolie koostöö abil ning suurenaes sihtotstarbelist suutlikkust kolmanates riikies. Tõhustaa keelte õpetamist ja õpet ning enaa keelelist mitmekesisust; sooustaa registreerimistasue ja õppemaksu peatamist, sest tasu ja maks muuava kõrgkooli pääsemise ja seal püsimise eelkõige praeguse majanus- ja sotsiaalkriisi ajal veel raskemaks, tõhustaa keelte õpetamist ja õpet ning enaa keelelist mitmekesisust. Põhjenus: Erasmus kõigi jaoks peaks enama avalikku, tasuta ja kvaliteetset hariust, tagamaks, et ühelgi õpilasel ei takistata majanuslikel põhjustel eri hariustasemetele pääsemist ega seal püsimist, et vältia koolist väljalangemist ja tagaa kõige kehvematest sotsiaalsetest oluest pärit õpilaste täielik integreerumine. See ei tohiks ka raskenaa registreerimistasue ja õppemaksuga seotu olukora, sest tasu ja maks muuava kõrgkooli pääsemise ja seal püsimise eelkõige praeguse majanus- ja sotsiaalkriisi ajal veel raskemaks. Muuatusettepaneku projekt 5799 === CULT/5799 === esitaja(): Doris Pack, Ivo Belet, Petra Kammerevert, Katarína Neveďalová, Morten Løkkegaar, raportöör, Hannu Takkula, Helga Trüpel, Georgios Papanikolaou, Marco Scurria, Malika Benarab-Attou, Kultuuri- ja hariuskomisjon 6

7 Punkt Harius ja koolitus Muuta arvnäitajai, rubriiki ja selgitusi järgmiselt: e 7 e Kogusumma Tipptaseme ja koostöö arenamine Euroopa harius- ja koolitusvalkonnas ja valkonna parem vastavusse viimine tööturugaharius ja koolitus Märkus: Uus artikkel Kooskõlas üleesmärgiga, eelkõige hariuse ja koolituse valkonna üleeuroopalise koostöö strateegilise raamistiku HK 2020 eesmärkiega, ning kolmanate riikie jätkusuutliku arengu toetamiseks kõrghariuse valkonnasprogrammi üleesmärkiega on assigneering ette nähtu selleks, et viia ellu järgmisei harius- ja koolitusvalkonnaharius-, koolitus- ja noorsoovalkonna erieesmärke: paranaa võtmepäevustepõhipäevuste ja oskuste taset, pöörates erilist tähelepanueelkõige seoses nene olulisusele tööturu ja sotsiaalse ühtekuuluvuseolulisusega tööturu ja ühiskonna jaoks, eelkõige õpiräne võimaluste kasvu kauu ning hariuse ja koolituse ning töömaailma vahelise tihama koostöö kauu;samuti toetaa noorte osalemist Euroopa emokraatlikus elus, eriti noorte, õppurite, personali ja noorsootöötajate õppimisega seotu liikuvusvõimaluste paranamise kauu ja tihenaes koostöö noorte hariuse ja tööturu vahel; sooustaa kvalitei paranamist, tipptasemel innovatsiooni ja rahvusvahelistumist harius- ja koolitusasutustehariusasutuste tasanil, tõhustaes eelkõige piiriülest koostöö harius- ja koolitusteenuse osutajate ja teistesamuti noorsootöö, eriti suurema piiriülese koostöö kauu hariuse ja koolituse pakkujate ning noorteorganisatsioonie ja muue siusrühmae vahel; sooustaaenaa Euroopa elukestva õppe ruumi kujunemist ja suurenaa sellealast tealikkust, täienaa riigisisese poliitika reformimist ningala tekkimist, käivitaa riigisisesel tasanil poliitikavalkonna reformi, toetaa harius- ja koolitussüsteemie ajakohastamist, eelkõige paremamoerniseerimist, sealhulgas mitteformaalset õpet, ja toetaa üleeuroopalist koostöö noorsoovalkonnas, eriti suurema poliitilise koostöö, liiu läbipaistvuse ja tunnustamise töövahenitetunnustamis- ja läbipaistvusvahenite parema kasutamise ning heae tavae levitamisega;levitamise teel; tõhustaa hariuse jahariuse, koolituse ja noortega seonuvat rahvusvahelist mõõet,tegevust, eelkõige liiu ja kolmanate riikie asutuste vahelise koostöö kauu kutsehariuse ja -koolituse ning kõrghariuse valkonaes, suurenaes Euroopavalkonnas, suurenaes liiu kõrgkoolie atraktiivsust ja toetaes liiu välistegevust, sh arengueesmärke (liikuvusearengueesmärke, liikuvuse enamise ning liiueli ja kolmanate riikie kõrgkoolie koostöö abil ning kolmanate riikie suutlikkuse eesmärgipärase suurenamise kauu);suurenaes sihtotstarbelist suutlikkust kolmanates riikies. Tõhustaa keelte õpetamist ja õpet ning enaa keelelist mitmekesisust; paranaatõhustaa keelte õpetamist ja õppimistõpet ning enaa liiu suurt keelelist mitmekesisust ja kultuurievahelist tealikkust.mitmekesisust.

8 Punkt Noor Muuta arvnäitajai, rubriiki ja selgitusi järgmiselt: e 8 e p.m. p.m Kogusumma p.m. p.m Tipptaseme ja koostöö arenamine Euroopa noorsoovalkonnas ja noorte osalemise toetamine Euroopa emokraatlikus elusnoor Märkus: Uus artikkel Kooskõlas üleesmärgigaprogrammi üleesmärkiega on assigneering ette nähtu selleks, et viia ellu järgmisei harius-, koolitus- ja noorsoovalkonna erieesmärgi:erieesmärke: tõsta noorte, sealhulgas vähemate võimalustega noorte võtmepäevusteparanaa põhipäevuste ja oskuste taset ning enaataset, eelkõige seoses nene olulisusega tööturu ja ühiskonna jaoks, samuti toetaa noorte osalemist Euroopa emokraatias ja tööturul, koanikuaktiivsust, kultuurievahelist ialoogi, sotsiaalset kaasatust ja soliaarsust, eelkõige noorte, noorsootöös või noorteorganisatsioonies osalevate inimeste ja noortejuhtie õpiräne suuremate võimaluste ning noortevalkonna ja tööturu vaheliste tugevamate seoste abil;emokraatlikus elus, eriti noorte, õppurite, personali ja noorsootöötajate õppimisega seotu liikuvusvõimaluste paranamise kauu ja tihenaes koostöö noorte hariuse ja tööturu vahel; sooustaa kvalitei tõstmist noorsootöös, tõhustaes eelkõige koostöö noortevalkonna organisatsioonie ja/või teisteparanamist, tipptasemel innovatsiooni ja rahvusvahelistumist hariusasutuste tasanil, samuti noorsootöö, eriti suurema piiriülese koostöö kauu hariuse ja koolituse pakkujate ning noorteorganisatsioonie ja muue siusrühmae vahel; täienaa poliitikareforme kohalikul, piirkonlikul ja riiklikul tasanil ning toetaa teamistel ja tõenitel põhineva noortepoliitika väljatöötamist, samuti mitteformaalse ja informaalse õppe tunnustamist, eelkõige paremaenaa Euroopa elukestva õppe ala tekkimist, käivitaa riigisisesel tasanil poliitikavalkonna reformi, toetaa harius- ja koolitussüsteemie moerniseerimist, sealhulgas mitteformaalset õpet, ja toetaa üleeuroopalist koostöö noorsoovalkonnas, eriti suurema poliitilise koostöö ning liiu läbipaistvuse ja tunnustamise töövahenitekoostöö, tunnustamis- ja läbipaistvusvahenite parema kasutamise janing heae tavae levitamise abil;teel; tõhustaa noortevalkonna tegevustehariuse, koolituse ja noortega seonuvat rahvusvahelist mõõet ning suurenaa noorsootöötajate ja organisatsioonie rolli noorte tugistruktuurina vastastikuses täienavuses liiu välistegevusega, eelkõige liiu,tegevust, eelkõige kõrghariuse valkonnas, suurenaes liiu kõrgkoolie atraktiivsust ja toetaes liiu välistegevust, sh arengueesmärke, liikuvuse enamise ning ELi ja kolmanate riikie siusrühmae ja rahvusvaheliste organisatsioonie vahelise liikuvuse ja koostöö enamise kauu ning eesmärgipärase suutlikkuse suurenamisekõrgkoolie koostöö abil ning suurenaes sihtotstarbelist suutlikkust kolmanates riikies. Tõhustaa keelte õpetamist ja õpet ning enaa keelelist mitmekesisust; tõhustaa keelte õpetamist ja õpet ning enaa keelelist mitmekesisust. Põhjenus: Komisjoni ettepanekus oli harius-, koolitus- ja noorsoovalkonna assigneeringu ühel eelarvereal. Komisjoni ettepanekut puuutavatel läbirääkimistel lepiti kokku, et noorsoovalkonna jaoks luuakse erali eelarveria, millele kantakse 10% eelarvest. Läbipaistvuse huvies tuleb sa eelarves kajastaa. Muuatusettepaneku esimeses osas muuetakse artikli pealkirja ja vähenatakse assigneeringui

9 vajaliku summa võrra. Teises osas luuakse uus eelarveria noorsoovalkonna jaoks, millele kantakse 10% programmi Erasmus + eelarvest. Muuatusettepaneku projekt 5800 === CULT/5800 === esitaja(): Malika Benarab-Attou, Kultuuri- ja hariuskomisjon Punkt Harius ja koolitus Muuta arvnäitajai järgmiselt: e e Kogusumma Lisaa: e e Kogusumma Laenutagamisrahastu Märkus: Lisaa järgmine tekst: Erasmus + loomise määruse lõplikus kompromisstekstis on kasutusele võetu tuengite laenutagamisrahastu, mille eesmärk on ana magistriõppe üliõpilastele, kes läbiva terve magistriprogrammi mõnes teises ELi või Euroopa Majanuspiirkonna riigis, võimalus saaa soosatel tingimustel laenu. Põhjenus: Nagu Erasmus + loomise määruse lõplikus kompromisstekstis on sätestatu, ei ületa laenutagamisrahastu 3,5% kogueelarvest. Sa tuleks selgitaa.. Muuatusettepaneku projekt 5801 === CULT/5801 === esitaja(): Helga Trüpel, Kultuuri- ja hariuskomisjon Punkt Harius ja koolitus Muuta arvnäitajai järgmiselt: e e Kogusumma

10 Lisaa: e 10 e Kogusumma Laenutagamisrahastu süsteem Märkus: Lisaa järgmine tekst: Laenutagamisrahastu süsteem on programmi Erasmus + uus vahen, mille abil on magistriõppe või samaväärse taseme õppe üliõpilastel võimalik mõnes muus riigis õppia. Põhjenus: Et laenujagamisrahastu on uus magistriõppe (või samaväärse taseme õppe) üliõpilaste liikuvuse vahen, tuleb jälgia selle täienava rahastamisvaheni arengut ja tulemuslikkust. Vahenile eralatav raha ei tohiks aastatel kokku ületaa 3,5% programmi Erasmus + eelarvest. Muuatusettepaneku projekt 5751 === CULT/5751 === esitaja(): Inês Cristina Zuber, Kultuuri- ja hariuskomisjon Artikkel Euroopa mõõtme enamine sporis Muuta arvnäitajai ja selgitusi järgmiselt: e e Kogusumma Märkus: Programmi Erasmus kõigi jaoks sporti käsitlev peatükk seab spori valkonnas järgmis erieesmärgi: enaa tasuta ja kõigile avatu sportimisvõimalusi, pöörates erilist tähelepanu sportimisele kõige ebasoosamas olukorras olevates piirkonaes; lahenaa piiriüles sporti ähvarava ohu, nagu oping, tulemustes kokkuleppimine, vägival, rassism ja sallimatus; toetaa hea juhtimistava sporis ja sportlaste topeltkarjääri; enaa sotsiaalset kaasatust, võrsei võimalusi ja tervist tugevavai tegevusi sporis suurema osalemise kauu. Põhjenus: Et eesmärk muuta sport kõigile tasuta kättesaaavaks ei ole enamikus liikmesriikiest eniselt kaugeltki saavutatu ja et sellealas piirkonliku erinevus on kohalike kogukonae jaoks väga olulis, tuleks teksti lisaa erilise tähelepanu pööramine spori enamisele kõige ebasoosamas olukorras olevates

11 piirkonaes. Samuti tuleks eelarverea assigneeringui suurenaa. Muuatusettepaneku projekt 5709 === CULT/5709 === esitaja(): Morten Løkkegaar, raportöör, Hannu Takkula, Kultuuri- ja hariuskomisjon Lisaa: e e Kogusumma Iga-aastas eriüritus Märkus: Lisaa järgmine tekst: Euroopa liikumisnäal on üleeuroopaline juhtüritus, mille raames propageeritakse amatöörsporti ja füüsilist aktiivsust ning nene positiivset mõju Euroopa koanikele ja ühiskonnale. Tegemist on avatu Euroopa platvormiga, mia koorineerib Rahvusvaheline Spori- ja Kultuuriliit. Osana eesmärgist, mis seisneb selles, et aastaks lisanuks 100 miljonit aktiivselt spori ja muu füüsilise tegevusega tegelevat eurooplast, on aasta liikumisnäal alt üles suunatu lähenemisviis, mis kaasab kohaliku kogukonna, sporiklubi, kooli, töökoha ja linna ulatuslikku sporti ja füüsilist aktiivsust propageerivasse tegevusse. See on osa Euroopa kampaaniast NowWeMove ja aitab seega muuta Euroopa koanikel oma elu füüsiliselt aktiivsemaks ja tervislikumaks aasta liikumisnäala raames korralatakse kõigis 28 liikmesriigis ja vähemalt 150 linnas vähemalt 300 üritust, kus tutvustatakse uusi spori- ja füüsilise aktiivsuse algatusi ning tõstetakse esile arvuka olemasoleva tulemusliku meetm. Põhjenus: Liikumisnäala raames pakutakse uusi pikaajalisi amatöörspori programme ja tähistatakse ühist Euroopa ientiteeti ning spori ja füüsilise tegevuse kultuurilist mitmekesisust aasta liikumisnäal illustreerib ajakohaselt kavanatu Euroopa sporinäalat ja amatöörspori tähtsust aastal, mil algatatakse esimene Euroopa sporiprogramm. Et uus programm ei toimi veel täielikult, tuleb selle olulise programmi jaoks luua erali eelarveria. Muuatusettepaneku projekt 5752 === CULT/5752 === esitaja(): Ivo Belet, Marco Scurria, Seán Kelly, Kultuuri- ja hariuskomisjon Punkt Ettevalmistav tegevus Euroopa partnerlus spori valkonnas Muuta arvnäitajai ja selgitusi järgmiselt: e e p.m p.m Kogusumma p.m p.m

12 Märkus: Osa assigneeringutest peaks minema ACES Europe (Euroopa... geograafilist ulatust ja suurenaa selle algatuse tuntust. Lisaa järgmine tekst: Euroopa sporinäal on üleeuroopaline juhtüritus, mille raames propageeritakse amatöörsporti ja füüsilist aktiivsust ning nene positiivset mõju Euroopa koanikele ja ühiskonnale. Osana eesmärgist, mis seisneb selles, et aastaks lisanuks 100 miljonit aktiivselt spori ja muu füüsilise tegevusega tegelevat eurooplast, on aasta sporinäal alt üles suunatu lähenemisviis, mis kaasab kohaliku kogukonna, sporiklubi, kooli, töökoha ja linna ulatuslikku sporti ja füüsilist aktiivsust propageerivasse tegevusse. See aitab muuta Euroopa koanikel oma elu füüsiliselt aktiivsemaks ja tervislikumaks. See peaks toetuma liikumisnäalaga seoses saau varasematele kogemustele ja ühenama kõigis 28 ELi liikmesriigis toimuvai üritusi, kus tutvustatakse uusi spori- ja füüsilise aktiivsuse algatusi ning tõstetakse esile arvuka olemasoleva tulemusliku meetm. Põhjenus: Ettevalmistava meetme viimase aasta rakenamisel tuleks pühenua Euroopa sporinäala toetamisele, sest sa ei ole uues Euroopa sporiprogrammis ette nähtu. Sporinäal peaks rõhutama füüsilise aktiivsuse ja amatöörspori tähtsust. Muuatusettepaneku projekt 5710 === CULT/5710 === esitaja(): Marco Scurria, Doris Pack, Ivo Belet, Santiago Fisas Ayxela, Kultuuri- ja hariuskomisjon Lisaa: e 12 e Kogusumma Iga-aastas eriüritus Märkus: Lisaa järgmine tekst: EUROOPA ÜLIKOOLIDE MEISTRIVÕISTLUSED Euroopa ülikoolie meistrivõistlus toimuva juunil aastal Itaalias. See on mõelu kõigi ELi liikmesriikie üliõpilassportlastele. Võistlustele (millest peamis on kergejõustik, vehklemine, korvpall, jalgpall, juuo, ujumine, veepall, tennis, võrkpall jm) ooatakse umbes 5000 kuni 7000 üliõpilassportlast. Programm hõlmab eri sporialasi ja toimub ka puuega üliõpilaste võistlus. Sporitegemise innustamine ülikooliõhkkonnas aitab enaa tuengite kel hakkab ühel päeval olema ühiskonnas väga oluline roll vahelist sõprust, venlust, kultuurisiemei ja võiela igasuguse vägivalla vastu ning tagaa lakkamatu võitlus opingu vastu. Taotletava assigneeringu eesmärk on: võimalaa kõigi ELi liikmesriikie täielikku integreerumist ning tagaa kõikiest riikiest pärit elegatsioonie osalemine;

13 ürituste, nagu seminari ja konverentsi, korralamine ning trükiste ja vieomaterjali levitamine kõikies liikmesriikies; avatseremoonia ja lõputseremoonia; luua 28 Euroopa Liiu kõrgharius- ja sporiministri konverentsil Euroopa Liiu riikie sporiülikoolie võrgustik. Esimeste Euroopa ülikoolie meistrivõistluste lõpliku eelnõu eesmärk on püüela spori kauu ELi liikmesriikie kõiki inimeste järjest suurema sotsiaalse kaasatuse poole. Põhjenus: Tuleb luua iga-aastastele üritustele mõelu eelarveria, et tagaa ELi rahastamine olulistele Euroopa sporiüritustele, mis aitava enaa Euroopa sporimõõet. Muuatusettepaneku projekt 5711 === CULT/5711 === esitaja(): Liam Aylwar, Ivo Belet, Hannu Takkula, Nessa Chilers, Kultuuri- ja hariuskomisjon, Bart Staes, Marianne Thyssen, Othmar Karas, Doris Pack, Seán Kelly, Marco Scurria, Kultuuri- ja hariuskomisjon Lisaa: e 13 e Kogusumma Iga-aastas eriüritus Märkus: Lisaa järgmine tekst: Assigneering on ette nähtu iga-aastaste eriüritustega seotu kulue rahastamiseks euro suurusest assigneeringust kaasrahastatakse mitmeaastast üritust ehk (2014. aasta septembrini) Belgias Antwerpenis toimuvai Euroopa eriolümpia suvemänge. Selle raha abil on ka kõigi 28 liikmesriigi sportlastel võimalik treenia, en ette valmistaa ja Belgias toimuvatest mänguest osa võtta. Üritusest võtab osa 2000 sportlast ja elegatsiooni 58 riigist ning see kestab 10 päeva. Üle 4000 vabatahtliku aitab selle sporiürituse korumatuks muuta. Lisaks sporiprogrammile toimub muiki (teaus-, harius- ja pereprogrammi) üritusi. Üritus toimub Antwerpenis ja sportlas hakkava elama 30 Belgia linnas. Mängue eel, nene ajal ja peale mänge korralatakse palju eriüritusi. Põhjenus: Tuleb luua erali eelarveria, et tagaa sellele olulisele Euroopa sporiüritusele ELi-poolne rahastamine kooskõlas Euroopa Parlameni aasta eklaratsiooniga eriolümpia toetamise kohta. Kuna projekt toetab mitmei ELi poliitilisi eesmärke, läheb see ELi sporiprogrammi eesmärkiest kaugemale. Eriolümpia enab rahvusvahelist vabatahtlikku töö, lõhub puuega seotu stereotüüpe, enab riiklike tervishoiuteenuste arenamist ja kaasab puuega inimesi ühiskonlikku tegevusse. Muuatusettepaneku projekt 5713 === CULT/5713 === esitaja(): Ivo Belet, Kultuuri- ja hariuskomisjon, Jürgen Creutzmann, Hannu Takkula, Morten Løkkegaar, raportöör, Kultuuri- ja hariuskomisjon

14 Lisaa: e e Kogusumma Katseprojekt Võistlustulemuste kokkuleppimise vastane üksus Märkus: Lisaa järgmine tekst: Selle katseprojekti eesmärk on aiata liikmesriikiel võiela võistlustulemuste kokkuleppimise vastu ja tagaa Euroopas tiham koorineerimine. Selleks tuleks mooustaa võistlustulemuste kokkuleppimise vastane üksus, kuhu kuuluva selle valkonna eksperi nii akaeemilistest ringkonaest kui ka praktiku õigus- ja politseiametitest, sporiorganisatsiooniest ja ettevõtetest, kel on võistlustulemuste kokkuleppimise alasei kogemusi. Üksuse ülesanne on kogua, vahetaa, analüüsia ja levitaa teavet ja tõenei võistlustulemuste kokkuleppimise kohta nii Euroopas kui ka väljaspool sa. Üksus peaks ka koguma ja vahetama võistlustulemuste kokkuleppimise vastase võitluse häi tavasi tihas koostöös liikmesriikie kontaktpunktiega, kes tegeleva võistlustulemuste kokkuleppimise küsimusega. Üksus peaks koosnema väiksest meeskonnast, kelle liikm on oma töös sõltumatu. Üksus tuleks mooustaa olemasoleva struktuuri põhjal ja komisjonilt ooatakse ettepanekut selle kohta, kus selle üksuse võiks mooustaa. Õiguslik alus: Lisaa järgmine tekst: Katseprojekt nõukogu 25. juuni aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenuste üleelarve suhtes kohalatavat finantsmäärust (EÜT L 248, , lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenuses. Põhjenus: Võistlustulemuste kokkuleppimine on üks suurimai probleeme, millega sporimaailmas 21. sajani alguses tuleb tegela. Kuna see probleem on piiriülene, on Euroopas vaja riikievahelist tegutsemist ja tihamat koostöö. Liikmesriikie kontaktpunktiega tihat koostöö tegev võistlustulemuste kokkuleppimise vastane üksus aitaks suurel määral kaasa võistlustulemuste kokkuleppimise vastasele võitlusele ja tagaks Euroopa riikie vahel tihama koorineerimise. Muuatusettepaneku projekt 5714 === CULT/5714 === esitaja(): Malika Benarab-Attou, Marie-Thérèse Sanchez-Schmi, Kultuuri- ja hariuskomisjon Lisaa: e e Kogusumma

15 Katseprojekt Euroopa Vahemere piirkonna noorteplatvorm Märkus: Lisaa järgmine tekst: Euroopa Vahemere piirkonna noorteplatvormi raames sooustatakse selliste struktuurie ja programmie võrgustiku loomist, mis puuutava hariust ja koolitust, võimalava heae tavae vahetust ja katsetaa Euroopa Vahemere piirkonnas noorte koostöö enamisel uuenuslikke tegutsemisviise. See sooustab koostoimet ja hõlbustab organisatsioonievahelisi kontakte. Õiguslik alus: Lisaa järgmine tekst: Katseprojekt nõukogu 25. juuni aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenuste üleelarve suhtes kohalatavat finantsmäärust (EÜT L 248, , lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenuses. Põhjenus: Euroopa Parlameni raportis ELi makropiirkonlike strateegiate areng, selle praegus tava ja tulevikuväljavaat, sealhulgas Vahemere piirkonnas (2011/2179(INI)) rõhutatakse, et noorsooalast koostöö tuleb tugevaa ning luua harius- ja koolitusvõrgustikke. Praegu on harius- ja koolitusstruktuuri ja -programmi killustunu. Katseprojekt aitab sa probleemi lahenaa. Muuatusettepaneku projekt 5715 === CULT/5715 === esitaja(): Marietje Schaake, Hannu Takkula, Naja Hirsch, Kultuuri- ja hariuskomisjon Lisaa: e 15 e Kogusumma Katseprojekt Haritu EL Märkus: Lisaa järgmine tekst: Hea harius on iga inimese arengus üks olulisimai tegurei. Hea harius on oluline ka Euroopa majanuskasvu, uuenustegevuse ja konkurentsivõime jaoks. OECD kogutu anm näitava, et õpetamise ja õppimise kvaliteet mõjutab õpilaste tulemusi kõige rohkem. Sa mõju on arvesse võetu paljues ELi tasani algatustes, mille eesmärk on paranaa õpetamise kvaliteeti. Eurostati anm näitava aga, et kuna pensionil olevate inimeste arv suureneb ja hariusele esitatava nõu suureneva, on kogu Euroopa Liius igal tasemel vaja rohkem kvalifitseeritu õpetajai. Selleks, et meelitaa tööle häi õpetajai, kelle abil oleks võimalik ka aspii pakkua Euroopa õpilastele suurepärast hariust, tuleb rohkem ära teha. Ühelt poolt suureneb vajaus heae õpetajate järele, teiselt poolt on noorte tööpuuus kogu Euroopas eniselt lubamatult kõrge aasta jaanuaris oli 23% aktiivsetest noortest töötu. Noorte tööpuuuse määr on Austrias, Saksamaal, Taanis ja Maalmaaes 15% või vähem, kui Kreekas ja Hispaanias üle 55%. EL ja liikmesriigi peava kaunu sugupõlve tekkimise vältimiseks ühenama lühiajalis meetm ja pikaajalis struktuurs reformi. Katseprojekti Haritu EL assigneeringute abil luuakse Euroopa programm, mille raames valitakse välja hiljuti ülikooli lõpetanu inimes, ka koolitatakse ja suunatakse ning kes saaetakse õpetama

16 üheks või kaheks aastaks mõne teise ELi liikmesriigi keskkooliesse. Osaleja valitakse välja juhtimisoskuse, keeleoskuse ja hariusvalkonnas saavutatu erakorsete tulemuste alusel. Ne noor juhi on õpilastele nii hariuse anjaks kui ka eeskujuks ja sa koolies, kus õpib ebaproportsionaalselt palju kehvemas olukorras olevai õpilasi ja kuhu on kvalifitseeritu töötajai üljuhul raske leia. Katseprojekti raames antakse noortele juhtiele koolitust, abi ametikohale asumisel ja nõuanei karjääri kujunamiseks, et na saaksi Euroopas kõige kehvemas olukorras olevatele lastele ana parima võimaliku hariuse. Osalejatel aiatakse leia töökoht koolis, mis asub mõnes teises liikmesriigis kui nene ena päritoluriik. Tänu sellele on projektis Haritu EL osalejatel ja nene õpilastel võimalik juba varases eas kohtua mõnest muust liikmesriigist pärit teiste samasuguste eurooplastega ning enaa seeläbi kultuurievahelist suhtlust ja mõistmist. Et katseprojekti raames olemasolevai ressursse tõhusalt kasutaa, põhineb projektis Haritu EL osalema valitu õpetajate piev koolitus avatu õppemeetoitel, mille puhul kasutatakse võimalikult suures ulatuses uuenuslikke kaugõppevahenei ja igitehnoloogiai. Et õpetajate tööanjaks on otseselt osaleva kooli, ei sisalu katseprojekti eelarves töötasu, tänu millele on kogu katseprojekti eelarvet võimalik kasutaa koolituseks ja toetusmeetmeteks. Kuna hariusvalkonna eest vastutava liikmesriigi, piiruva projekti Haritu EL meetm toetusmeetmetega Euroopa tasanil. Kogu vastutus õpetajate töölevõtmise ja õppekava eest jääb igal juhul liikmesriikie kana. Õiguslik alus: Lisaa järgmine tekst: Katseprojekt nõukogu 25. juuni aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenuste üleelarve suhtes kohalatavat finantsmäärust (EÜT L 248, , lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenuses. Põhjenus: Haritu EL aitab nii paranaa õpetajate kvaliteeti kui ka vähenaa noorte tööpuuust. Kuna projekt on piiriülene ja keskenub kehvemates piirkonaes asuvatele kooliele, võib see paranaa kultuurievahelist kokkupuuet ja enaa vastastikku mõistmist varases eas. Ühtlasi tagab projekt kõige kehvemas olukorras olevatele lastele suurepärase hariuse. Projekti elluviimisel kasutatakse avatu õppemeetoei ja igitaalsei õppevahenei, mis tagab ressurssie tõhusa kasutamise. Muuatusettepaneku projekt 5754 === CULT/5754 === esitaja(): Helga Trüpel, Kultuuri- ja hariuskomisjon Punkt Hariuse, Auiovisuaalvalkonna ja Kultuuri Täitevasutus Toetus programmi Loov Euroopa raames Muuta arvnäitajai järgmiselt: e e Kogusumma

17 Artikkel Kultuuri- ja loomesektorite finantssuutlikkuse tugevamine, eelkõige VKEe ja organisatsioonie puhul Muuta arvnäitajai, rubriiki ja selgitusi järgmiselt: e e Kogusumma Kultuuri- ja loomesektori tagatissüsteemloomesektorite finantssuutlikkuse tugevamine, eelkõige VKEe ja organisatsioonie puhul Märkus: Pärast loetelu lõpetaes: pakkua finantsvahenajatele täienavat oskusteavet... kultuuri- ja loomesektori tegutsejatega seotu riske. Lisaa järgmine tekst: Et rahalise tagatise süsteem hakkab tööle alles aastal, kasutatakse selle eelarverea vahenei ja aastal panganussektori suutlikkuse suurenamiseks, et võtta kultuuri- ja loomesektori konkreetsei vajausi ja riske paremini arvesse. Seetõttu võib eurot suurust summat vähenaa. Artikkel Kultuurisektori tegevuse toetamine Euroopas ja väljaspool sa ning riikievahelise kultuuriringluse ja liikuvuse enamine Muuta arvnäitajai järgmiselt: e e Kogusumma Põhjenus: eurot, mille võrra vähenati tagatissüsteemi esimese rakenusaasta assigneeringui, tuleks lisaa: eelarvereale : siusrühmae ringi suurenamiseks ja toetusesaajatele toetuse esimese osa kiireks väljamaksmiseks; eelarvereale : haluskulue osamaksu savõr järsk vähenamine ei ole uusi meetmei arvestaes (nt EBI konventsioon, finantsvahenajate valimismenetluse seire ning toetustaotluse esitamise kuts suutlikkuse suurenamise organisatsiooniele) võimalik. Muuatusettepaneku projekt 5753 === CULT/5753 === esitaja(): Inês Cristina Zuber, Kultuuri- ja hariuskomisjon 17

18 Artikkel Kultuuri- ja loomesektorite finantssuutlikkuse tugevamine, eelkõige VKEe ja organisatsioonie puhul Muuta arvnäitajai ja selgitusi järgmiselt: e 18 e Kogusumma Märkus: Assigneering on ette nähtu selleks, et rahastaa... sektoriülese tegevussuunaga seonuvai järgmisei meetmei. Kultuuri- ja loomesektorite rahastamisvahen on suunatu kultuuri- ja loomesektoritele ja selle prioritei on järgmis: sooustaa Euroopa kultuuri- ja loomesektorite väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) ja organisatsioonie juurepääsu rahastamisele, mia ühenus ei hüvita, tehes koostöö kogukonaega, et tagaa kultuurile emokraatlik juurepääs;rahastamisele; paranaa finantsasutuste suutlikkust hinnata kultuuri- ja loomeprojekte, näiteks tehnilise abi ja võrgustike loomise kauu. Põhjenus: Kultuuri- ja loomesektorite rahastamisvahen on suunatu kultuuri- ja loomesektoritele ja selle prioriteetiena tuleb Euroopa kultuuri- ja loomesektorite väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKE) ja organisatsiooniele tagaa juurepääs rahastamisele, mia ühenus ei hüvita, et paranaa kultuurile emokraatlikku juurepääsu ja tagaa see. Muuatusettepaneku projekt 5718 === CULT/5718 === esitaja(): Silvia Costa, Kultuuri- ja hariuskomisjon Artikkel Kultuurisektori tegevuse toetamine Euroopas ja väljaspool sa ning riikievahelise kultuuriringluse ja liikuvuse enamine Muuta arvnäitajai, rubriiki, selgitusi ja viit õigusaktiele järgmiselt: e e Kogusumma Kultuurivalkonna allprogramm Kultuuri- ja loomesektorikultuurisektori tegevuse toetamine liiuseuroopas ja väljaspool sa ning riikievahelise kultuuriringluse ja liikuvuse enamine Märkus: Pärast loetelu lõpetaes: toetus publiku kasvatamisele kui võimalusele elavaa huvi Euroopa kultuuri vastu. Kultuuri tegevussuuna toetusmeetm Kultuuri tegevussuuna toetusmeetm Pärast loetelu lõpetaes:

19 erimeetm, mille eesmärk on saavutaa Euroopa kultuurie... kultuuripärani märgise ja Euroopa kultuuripealinnae kauu. EelarverealeArtiklisse kantu assigneeringutele tuleb lisaa EFTA riikie rahaline osalus vastavalt Euroopa Majanuspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teavitamiseks:Teamiseks: nimetatu summa on saau EFTA riikie rahalisest osalusest, mis on kantu tulue eelarvestuse artiklisse ja mis mooustavamooustab finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktie e g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eralatakse vastavai assigneeringui ja toimub rakenamine vastavalt käesoleva eelarvejao kulue kalkulatsiooni käesoleva osa lisale Euroopa Majanuspiirkon, mis on üleelarve lahutamatu osa. Tulusi, mis on saau Šveitsi Konföeratsiooni rahalisest... finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktiele e g. Tulu alusel, mis on saau Euroopa naabruspoliitika riikie rahalisest osalusest, mis toimub menetluste kohaselt, mis on määratletu nene riikiega sõlmitu raamlepingutes, milles sätestatakse liiu programmies osalemine, ja mis on kantu tulue eelarvestuse punkti 6 XXX, , võib eralaa täienavai assigneeringui, võttes aluseks haluskorraluskulueks ette nähtu summa ja programmi jaoks ette nähtu assigneeringute kogusumma vahelise suhte, vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktiele e g. Alusakti: Komisjoni 15. novembril23. novembri aastal esitatuaasta ettepanek: Euroopa Parlameni ja nõukogu määrus programmi Loov Euroopa kehtestamise kohta (KOM(2011) 785 (lõplik)), eriti selle artikli 5 punkti a ja b. Põhjenus: Eelarverea pealkiri peaks kajastama uut Loov Euroopa programmi. Et Loova Euroopa programmi kärbiti, tuleb kultuurivalkonna allprogrammile ette näha suurema assigneeringu. Muuatusettepaneku projekt 5719 === CULT/5719 === esitaja(): Inês Cristina Zuber, Kultuuri- ja hariuskomisjon Artikkel MEDIA sektori tegevuse toetamine Euroopas ja väljaspool sa ning riikievahelise ringluse ja liikuvuse enamine meia alal Muuta arvnäitajai järgmiselt: e e Kogusumma Põhjenus: Euroopas viimastel aastatel valitseva kriisi tõttu on kultuurisektoris filmie rahastamine tõsise hoobi saanu, mille tagajärjel on vähenenu kultuuritooang ja seetõttu ka loomevabaus, kultuuriline viljakus ning sektori ja selle töötajate toimetulek. Muuatusettepaneku projekt 5720 === CULT/5720 === 19

20 esitaja(): Silvia Costa, Kultuuri- ja hariuskomisjon Artikkel MEDIA sektori tegevuse toetamine Euroopas ja väljaspool sa ning riikievahelise ringluse ja liikuvuse enamine meia alal Muuta arvnäitajai ja rubriiki järgmiselt: e e Kogusumma Meiavalkonna allprogramm Kultuuri- ja loomesektorimedia sektori tegevuse toetamine liiuseuroopas ja väljaspool sa ning riikievahelise kultuuriringluseringluse ja liikuvuse enamine meia alal Põhjenus: Eelarverea pealkiri peaks kajastama uut Loov Euroopa programmi. Et Loova Euroopa programmi kärbiti, tuleb meiavalkonna allprogrammile ette näha suurema assigneeringu. Muuatusettepaneku projekt 5721 === CULT/5721 === esitaja(): Piotr Borys, Kultuuri- ja hariuskomisjon Punkt Ettevalmistav tegevus Auiovisuaalteoste levitamine igitaalkeskkonnas Muuta arvnäitajai ja selgitusi järgmiselt: e e p.m p.m Kogusumma p.m p.m Märkus: Assigneering on ette nähtu selleks, et rahastaa... ettevalmistava meetme raames täitmata jäänu kulukohustusi. Assigneerigu eesmärk on teavitaa, kuias saaks omavahel siua Euroopa filmilevi erinevai platvorme, nt kinolevi, nõuevieoi (VOD), DVD-si ja potentsiaalselt ka televisiooni. Põhjenus: Eelarverealt on kavas rahastaa jätkuvalt olemasolevat ettevalmistavat tegevust, mille eesmärk on teavitaa, kuias saaks omavahel siua Euroopa filmilevi erinevai platvorme, nt kinolevi, nõuevieoi (VOD), DVD-si ja televisiooni. Tänu igitaalrevolutsioonile pakub nõuevieo Euroopa filmitööstusele tõelist võimalust. Selle u sõltub atraktiivse õigusalase lahenuse väljatöötamisest. Internet on muutnu filmiteoste kasutamist. See hõlmab nene levitamise viisie kohanamist. Muuatusettepaneku projekt 5722 === CULT/5722 === 20

21 esitaja(): Doris Pack, Kultuuri- ja hariuskomisjon Punkt Katseprojekt Euroopa festivalie platvorm Muuta arvnäitajai järgmiselt: e e p.m p.m Kogusumma p.m p.m Põhjenus: Euroopa festivalie platvormiga EL loob lisaväärtust, suurenaes festivalie ja neil osalevate koanike arvu Euroopas; aitab festivalie kauu tööhõive ja majanuskasvu strateegiat Euroopa 2020 ellu viia; näitab festivalitegevuse tähtsust kohalikul ja piirkonlikul tasanil; enab kultuuriturismi uue aluslepinguga seoses; tagab püsiva võrgustike loomise ja laiapõhjalise suhtlemise koanikega. Katseprojektiga mitmekoristatakse festivalie energiat ja aiatakse kaasa Euroopa enamisele. Muuatusettepaneku projekt 5723 === CULT/5723 === esitaja(): Doris Pack, Marie-Thérèse Sanchez-Schmi, Kultuuri- ja hariuskomisjon Lisaa: e e Kogusumma Katseprojekt Euroopa integratsiooni enamine kultuuri kauu, pakkues uusi subtiitritega versioone valitu teleprogrammiest kogu Euroopas Märkus: Lisaa järgmine tekst: Euroopa integratsiooni sooustamine kultuuri kauu on Euroopa igimajanuses olulisel kohal. Seetõttu peava ELi ametniku aitama Euroopa kultuuriringkonael leia uusi võimalusi auiovisuaalse materjali levitamiseks. Tänu igirevolutsioonile on Euroopa kultuuriringkonael küll võimalik materjali interneti kauu riikie vahel levitaa, kui levitamist takistab sageli keelebarjäär. Projekti eesmärk on kogu Euroopas valitu teleprogrammiest uusi ja erinevai subtiitritega versioone luues hinnata, kuias mõjutava keelelis erinevus kultuuriteemaliste auiovisuaalmaterjalie igitaalset levitamist riikie vahel. Projekt hõlmab ka teauslikku hinnangut, millega mõõta ja võrrela materjalie levikut ja vaatajaskona eri keeleversiooniega ja ilma neneta nii Euroopas kui ka väljaspool sa. Projekti raames on võimalik toetatava programmi läbipaistvalt välja valia. Projekt annab kõigile Euroopa siusrühmaele võimaluse kasutaa oma kogemusi ja saavutusi. Eesmärk on töötaa Euroopa meiaringkonae jaoks välja uu ärimueli ja ana ELi institutsiooniele võimalus rajaa tulevas poliitikaalgatus projekti tulemustele. 21

22 Õiguslik alus: Lisaa järgmine tekst: Katseprojekt nõukogu 25. juuni aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenuste üleelarve suhtes kohalatavat finantsmäärust (EÜT L 248, , lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenuses. Põhjenus: Projekti eesmärk on hinnata, kas kultuuriteemaliste Euroopa teleprogrammie subtiitritega versioonie abil on võimalik kaotaa keeleline killustatus ja suurenaa vaatajaskona nii Euroopas kui ka väljaspool sa. Projekti raames oleks võimalik internet kauu vaaata aastas 600 tuni kultuuri-, okumentaal- ja telesaatei. Projekt kujutab enast laborit, kus tehakse katsei mitmekeelsusega. Vaatajaskona mõõetakse nii enne kui ka pärast projekti ellurakenamist. Tulemustest teavitatakse ELi siusrühmi. Muuatusettepaneku projekt 5724 === CULT/5724 === esitaja(): Marie-Thérèse Sanchez-Schmi, Kultuuri- ja hariuskomisjon Lisaa: e 22 e Kogusumma Katseprojekt Kuias mõista ja mõõta kultuuri- ja loomesektori rolli majanuskasvus ja piirkonlikus arengus Märkus: Lisaa järgmine tekst: Kultuuri- ja loomemajanusel on Euroopa Liiu ientitei kujunamisel ning Euroopa Liiu majanuse ja selle koanike elu mõjutamisel suur osa. Kultuuripäran, muusika, filmi, meelelahutus, kirjastamine, moo, isain, arhitektuur ja käsitöönus on valkonna, mis ühenava kunsti, tehnoloogiat ja ettevõtlust. Kultuuri- ja loomesektori enamist puuutava Euroopa Komisjoni teatise (COM (2012) 537) kohaselt annava ne sektori 3,3% Euroopa SKP-st ja pakuva töö 6,7 miljonile inimesele. Peale kultuurilise ja majanusliku väärtuse on neil sektoritel ka ulatuslik mitmekoristav mõju majanuslikule ja sotsiaalsele arengule, sest na mõjutava teisi sektorei, piirkonlikule atraktiivsusele ning loovuse ja uuenustegevuse sooustamisele. Kui kultuuri- ja loomesektori panust ELi sotsiaalsesse ja majanusarengusse ei ole veel täielikult tunnustatu. Euroopa Parlament märkis oma aasta raportis Kultuuri- ja loomemajanuse potentsiaali rakenamine, et tuleb analüüsia kultuuri- ja loomemajanuse tegevuse mõju Euroopa majanusele märkies, määratles ja kirjelaes mõlemat haru, et tuua välja nene eripära, mõista paremini nene eesmärke ja raskusi ning rakenaa tõhusamai meetmei. Samas raportis kutsub Euroopa Parlament komisjoni üles jätkama oma jõupingutusi kultuuri- ja loomemajanuse paremaks määratlemiseks, et analüüsia põhjalikult selle mõju pikaajalisele majanuskasvule ja rahvusvahelisele konkurentsivõimele ning enaa kõnealuse sektori eripära suuremat tunnustamist. Euroopa Liiul ei ole piisavalt teavet ega näitajai, mille abil mõõta kultuurisektori panust majanusarengusse. Seetõttu on nenes sektorites tehtava algatus ja investeeringu killustatu ning

23 nene tegemine pigem takistatu. Euroopa kultuuripealinna tiitel näiteks kiirenab linnakeskkonna uuenamist ja suurenab piirkonae atraktiivsust. Tiitli kasutamise ajaloo kohta ei ole aga olemas investeeringute mõju võrlemise anmei. Pealegi ei saaa eniselt aru sellest, milline roll on loovate ökosüsteemie keskmes olevatel kultuuriressurssiel ja -ringkonael majanusliku ja sotsiaalse uuenustegevuse sooustamisel. Õiguslik alus: Lisaa järgmine tekst: Katseprojekt nõukogu 25. juuni aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenuste üleelarve suhtes kohalatavat finantsmäärust (EÜT L 248, , lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenuses. Põhjenus: Katseprojekti eesmärk on töötaa välja meetoi ja näitaja, mille abil mõõta kultuuri -ja loomemajanusse tehtavate investeeringute mõju majanuskasvule ja piirkonlikule arengule; kultuuri- ja loomesektori rolli selliste ökosüsteemie enamisel, mis tekitava koostoimet kultuurija muue sektorite vahel, ettevõtlus- ja muue sektorite vahel ning avaliku ja erasektori esinajate vahel; koonaa kultuuri- ja loomemajanuse esinaja ning kohaliku ja piirkonliku omavalitsus, et saaa anmei uue mõõtmismeetoi katsetamiseks. Muuatusettepaneku projekt 5725 === CULT/5725 === esitaja(): Helga Trüpel, Kultuuri- ja hariuskomisjon Lisaa: e e Kogusumma Katseprojekt Roma kultuuri- ja loomeprojekti Märkus: Lisaa järgmine tekst: Kuigi ELi tasanil on vastu võetu arvukalt strateegiai, millega sooustaa romae sotsiaalset ja majanuslikku integratsiooni*, ei ole eniselt selge, milline osa on neis jõupingutustes kultuuri- ja kunstiprojektiel ja kuias na on jõunu romae enini ja neile kasu toonu. Pole kahtlust, et romaele tuleb pikaajaliste projektie ja hoolekane kauu luua kogu Euroopas hõlpsam juurepääs sotsiaal-, kultuuri- ja hariussüsteemile, kui eesmärk peaks ikkagi olema isemääratlemine ja emantsipeerumine. Ja viimastel aastatel on algatatu mitmei kultuuri-, kunsti- ja hariusprojekte, mitte ainult kohalikul ja piirkonlikul, vai ka ELi tasanil. Kui ne projekti kulgeva? Kui suurel määral on kaasatu roma organisatsiooni? Kas ne meetm on ikka romaele pikas perspektiivis kasuliku? Kuias nei institutsioonilisse raamistikku sobitatakse ja toetatakse eri tasanitel? Kõigile neile küsimustele tuleks vastus leia, sest kultuuri- ja hariusvalkon võib kahtlemata pakkua suurepärasei võimalusi vastastikusele mõistmisele, austusele ja 23