Komisjoni koosseis ja tookord. HK koosseisu kuulus avnldntnvate teadetc 1ibivaatami.x njal vils. Eesti linnuharulduste komisjoni aruanne nr.

Transcription

1 LIN NUMARULDUSED EESTIS A. Eesti linnuharulduste komisjoni aruanne nr. 4 Margus Ots, Uku Paal Eesti Orni toloogiaiihing, pk. 227,50002 Tartu Kokkuv6te. K;iescdev nruanne r,n Ethsti linnuharulduste koniisjnn~ nrljns kokkuvilte meie harva ja juhuslikult esincvate lindude kohtarn~sti,adptrsi, l.i)plik hinnang anti 2N teatele, ncist 171 aastatest 2( l'radrtest kinnitnti 206 (YD'X,) ja lukati ta~lsi 24 Eesti lindude nimekirja lisandus viis uut liiki, snmas kustutnt~ nirnrklrja-~t kaks I~iki. Tcestati kahe uue lir~nulii~i pesikrmine Eestis. F~sti tindude nim~kirjns on s~isuga (72 kokku 344 lor>dusliku paritoluga vtii mejl (v6i naahrrmaadt.~) pusiva asurknnna mrjodustanud ci.;setalutud liiki, vijs liiki teadmata pisitolup ja kahek-<a liiki vnngistusrst piiasenud linde. Alljargnevaga ~atknb Eesti linnuharulduste komisjon (edaspidi IHK} kokkuvbtcte avaldamist meil I~arva kohatavate lindude kohta. Kaesolev aruanne on jarjeknrras neljas kjsrtleb pcr~oodi a. Tiiendavalt an aruandes Sra toodud ka sen1 avaldamata teated varasemal ajal kohatud haruldustest, mille kohta varem otsus puud~~s voi millised alles niiud hilinemisega I-IK-lc Iabivaatam~seks esltati. Komisjoni koosseis ja tookord HK koosseisu kuulus avnldntnvate teadetc 1ibivaatami.x njal vils pbhlliiget ja neli varuliiget. Viimased asendasld vajadusel pdhiliikmeid vbi nsalesld komisjoni too5 liigi-/riihmaspetsiai~stidena. Komisjoni llikmed vaatasid teated igauks eraldi Iibi ja andsid neile sdltumatu hinnangu. Kui kogunes vdhemalt neli heaksklitvat otsust ja v~ics otsus ci olnud tagasiliikkav, loetl tcade vastuvfietuks, ning kui vahemal t kolm ll~get otsustas teadet mitte tunnustada, loetl see tngasiihkatu ks. Muudel puhkudcl aru tati teadet komisloni koosolekul ntng valadusel tchti Idplik otsus h;i;iletarnise teel. Arliandes avaldatavate teadet~ kasitlemise ajal (111 HK koosseis jargmlne: pfih~lltkrned Margus Ellermaa, Aivo Klcin, Vdju Llllelcht, Margus Ots (esimees) la Uku Faal (sekrctar), varulirkmcd Mat1 Kose, Eerik Letbak, Hannes T'ehlak ja ijlo Val1

2 Yaatlusankeetide taitmisest HK-s kdsitlc~nisclc ku~~lurtn liiji~ vdi nl;~inliigi iscnrli kohtnmiscl tulub tii~ta v;latlusankcut. Nil kiisitlctavntc liikide nimekiri kui 1.aatlusanket.t on k;ittcsaadav Ecsti C3rnitaloogia~ihiny:u veebilehclt kuid ornrtolonginiihi~lglrst voih ankccdi saada ka palser~l. Vantlusankeet tuleb tiita vhin~alikiilt kiiresti, cnne kui iiksikasjad ~~nut~cvnd. T6itinisel {erinevnlt vaatlcrniscst) pole dige kirjaildust nbiks vfitta, pigem pcavnd hindajad tbepirascma kks lloopis ncid kirjeldusi, kus oma silmi ja kdrvu usnldades on kirja pandud ka selliscid tunnuscd, ~nis lniiirajntcs puuduvad, vahek sealsctcpvast~~ollu l3hevad vfii esmapilgul vaheolulistenn tunduvad. Suur abi on teadetele Iisaiud fotodest. Foto lisnmiscl ci tohi nga muutuda liooletuks ning arlkcct tulcb ikkngi vfiimalik~llt detailselt ja tiipselt laila. Sageli on nnkeet taidetud nii pinnapealselt, et liiki voi alamliiki ci ale vriimaltk uheselt rnaarata. Valicl pole viilistatud, et tegemist vfiib olla meil tnvalise~nnte vfii vastupidi - haruldascmate liikidcgn, rnillc~a vaatlcja arvestaddgi ei osnnud. Just ebapiisav kisjcldamine on peamiseks pdlljuqeks, miks vaatlusi ci tutlnustnta. Mtini Iiik on jantatud kalleks, kuid HK-s pole tenle i ~~~cl k5sitlcmiscl etlam vbimalik liiki miiiimta, sest vaadeldud li ndu polnud piisnvalt pohjnlikult kirjcldatitd. Iga linnurrjngastaja vastutab selle ccst, et tema ii-lsrgistatz~d harulduse kol~ta tiiidetaks 1TK ankeet. Piiutud linnu kirjeldntniscl pcab olema isearanis hoolikas. I,is~ks sulestiku detailsclc kirjeldamisele tuleb ka linnu mdiidud pfilijalikrllt kirja panna. Selline pdhjalik kirjeldnminc on sagcli ainukcscks voirnali~scks linnu alamliigilise kuuluvuse maaramiscks. Linnu rdngastamisel tuleb anke~dis ka linnulc pandud rfinga number iira rnarkida. Lisaks linnu kirjeldamisele tuleb anktreti kirja panna ka vnatluse tkpne acg ja koht ning kdigi vaatlcjate tiielikud nimed. Kui p~ale Teie vaatlesid samn lindu vccl tciscdki vaatlejad, siis Arge ;sage lootma nende peale. Kui ei oln~~d kokkulepet teate esitamisc kollta, siis esitage see igaks juhuks ise. HK-lc tccb cndisdt m~~rct, et paljud harulduste kohtnjad (eriti rdngastajad) ci ole siinni csitanud tcateid I~bivaatamEseks. Vantlejad perrvad nrvestama sellega, et kiiik HK poolt tunnustamnta linnuharuld~~ste kohtamisteated jiisvnd vilja I~aruldustc andmebaas~st, neld ei avnldnta ja tlendega ei arvestatn vastdva ala linnustiku iilevaadctc koostamiscl. Palutne vaaticjatel oma teated kindlnsti iim smta jonksva aastn lbpuks. Ka vanade teadete esitainisega pole k~113agi liilja,

3 Lahivaadatud teadctc hulk 1 I Kokku vaarfnti Iiibi jn anti Idpltk I~innnng 230 sen1 avaldarnatn tcatclc (tnbel I), millest 171 oltd pcr~oorltst IA 59 enne aaatat t~litud vantl~iste kohta Tcadctest 206 (90'Y") kinnitati jn 24 (101%,) liikati tagasi. Kuna mitmete beadete kohta pole vccl ILipl~kke ots~lse~d telrtud ja osa kasitl~t~ korduvalt, siis on I-IK poult 1Ab1 vatldatzlrl varttluste tegellk hulk suurern K ~ I ~ I HK ponlt kisitlctnvate liiklde knik tunnustatud (hcaks ktidetud) vaatl~~scd on csi tntud Eesti Om1 toloogiaulringu vecb~lehel Tabel 1. Linnuharuld~~stc koinisjonis Idbi vandntud j;l hinnnngii saanud tcndctc hulk. Tab Ie I. 7'17~ IIIIIJI~CJ- t-rro~~~l.~ ~.(~n~i(ievr(l [I! ~111, I:',~to~iinr~ Rn~,i!irr Cor~i~niircr. Muutused Eesti lindude nimekirjas 1, I KasitletnvaI perioodll lisnndusid loodusliku piritoluga lilk~dest (kategooria A) Eest~ I~ndude nimeklrjn 2001 aastal ameerika viupart Amls n~~irrirar~n, valgesaba-kiivitaja Vn~iellrrs lerrc~rrtrs, alverudi e. ilverisla Cnlldrls aclrnri~lntn ja kfinni~figlla Larr~trs fsni~(>lli~irls ning aastal mongoolin kiur A~JIIIIS rodle~i~5ki1 - kokku viis luki. Uue alamliig~na lisandus aastai mustvares Corvrrs corotrc cnm~i~. Eestl lindude nlmekirjnst kustutnti agn kaks Iilki - suurznn Stcrcnmrrrrs skrrn ja launaoobtk Lrrscr~tin nregarlry~rcl~rn. Selsuga on Eesti lindudc nimekirjas loodusliku pkiritoluga vbi mcil (vh naabermaades) piiava asurknnna moodustanud sissetalutud ltike (kategooriad A-C) 344, tcndmata paritoluga (katcgooria U) 5 ja vangistusest piiiiscnud (kategnorta Fj 8 Il~ki'. Uuteks tfiestatud haudelindudeks Eestis on lammitilder Tt.~rr~yn slng~lnf~lic In \~a~ke-kansuint~c I-lrppolors crllr~valn.

4 Tea ted JArgncvalt on csitat~~d varasemates EK arriannctes avaldamata tested Eestis kohatud haruldaste tinnuliikide kmta kunl aastant Kdik slin avaldatud tented on IHK poolt labi vaadatud la nende kohtn tchtud h~aksktitev v61 ta~asilukkav otsus. Pracgu vcel kasitluses olevaid vaatlusi ci nvaldatn. I,ligl nimetuse jarel on sulgudes esitatud neli asvu. Es~mene arvupaar rndrgib vastavalt linnwleidude (-vnatluste) ja isendite hulka kun~ aastan~ 2000 (kaasa arvatud), teine par linn~rle~dude ja ~send~te hulka nastnil Arvudc ascmcl an X, ku~ teateld vbi linde pole olnud vfiimalik talel~kult loendada (pesitsemine, andmete puudulrkkus, snmad iscndld erinevates kohtades vdi samas kohas erinevatel acpdcl jne.). Kui tcates on isendlte, paar~de vms. arv ~narklrnata, on m6eldud uht lindu, paari vms. KUI vnatluse kohta on olemas tdestusmaterlnle (foto, video vbi hclilint), sils on see rnhrgi tud konkreetse vaatlusc jiirelc. Kuna Besti administratilvnc jaatus on viimastel negadcl pidevalt mulitunud ja haldusreformlga ei ole endisclt kuigi kaugele jdutud, siis andmete vrirreldavuse huvides kasutab MK kohanirnede es~tamisel pdhiliste haldusiiksustcna jatkuvalt ajaloolis~ kihelkondi. Klhclkonnad on ornltoloogilisel t aktiivsest perioodist ( ) poole keskl ksibinud ka amet like haldusuksustena, ncid knsutatakse ka naltzks keele-, snhvn- jms. teadustes. Praegune vallasiisteem prihineb Nfiuitoguce Liidu kolhooside terri toortume jargivail kulandukogude piiridel, s.t. on ebaloomullk ning ei jiia ilmsclt pikemalt piisima. Kihelkondade kaart on esitatud kaesoleva aruande llsann (lk. 56) Kasutatud liihendid. is. = isend, khk. = kihelkond, 1. = linn, mk. = maakond (2002. a. jaotuse jargi, kul erineb pfillsest), s. = saas, IZh. = Iahedal, la = samal kalendrraastal siindinud, 2a = eelrnisel kalendriaastal sundlnud jne., la+ eelmisel kalcndriaastal sundlnud, 2a+ = cnne celmist kalendriaastat siindinud jne., ad. = adultne, vannlind, pull. = pesapoeg (poeg enne lennuvdimestumlst), c? = isaslind,? = ernaslind, (?(? = p ar.

5 Hirundo 17 (I), Jaakaur Gavia immer (3/3-2/2) Tunnustatud teated. Kategooriad A, B ja C Accepted records. Categories A, B and C Ristna, Reigi khk., Laanemaa = Hiiu mk. 2a (Jan Nordblad, Lauri Maenpaa) PKdsaspea neem, Noarootsi khk., Laanernaa (Pekka Komi, Markku 0. Saarinen) Loode, Jamaja khk, Saaremaa ad. (Gustaf Nordenswan, Risto Larnrnin-Soila, Tuukka Kupiainen) Puhtu, Hanila khk., Laanernaa la+ (Markku Halonen, Pertti Mahonen) Jaakaur on PBhja-Ameerika haudelind, kes talvitub ka Loode-Euroopa rannikuil ning Laanernerele satub suhteliselt harva. Kaesolevas aruandes toodud vaatluste naol on tegemist esimeste toestatud vaatlustega parast esmasleidu aastal! Suurte kauride vaatlemisel ja maaramisel on hadavajalik hea optika olemasolu ning seetbttu on kaik jaakauri vaatlused tehtud Soome linnuvaatlejate poolt. TBenaoliselt on jaakaur rneil iga-aastane eksikiilaline, keda on aga rannalt vaadeldes raske tuvastada a. oli ka Soomes parirn jaakauri aasta - kokku 13 vaatlust. Tundrakaur Gavia adamsii (15/20-7/10) Undva, Kihelkonna khk., Saaremaa la+ (Pekka Komi, Markku 0. Saarinen) PoBsaspea neem, Noarootsi khk., Laanemaa ad. la 2 is. (Pekka Komi, Markku 0. Saarinen) Ristna, Reigi khk., Laanernaa = Hiiu mk. 2 ad. (Matti Rekila, Ira Teraspuro) Soorne laht Naissaarest kirdes, Harjumaa ad. (Sampsa Cairenius) Poosaspea neem la ja ad. (Markku 0. Saarinen, Pekka Komi) SBrve saar, Jamaja khk., Saaremaa ad. (Timo Pettay) Osmussaar, Noarootsi khk., Laanemaa (Ivar Ojaste) Ninase - Tagaranna, Mustjala khk., Saaremaa 2a (Juha Niemi, Kimmo Nuotio, Markku Saiha, Esko Railo) (Foto) PBBsaspea neem ad. ja la+ (Margus Ots, Uku Paal, Olof Armini). Pesitseb Aasia ja Pohja-Ameerika arktilises piirkonnas, talvitub Norra rannikul ning Laanemerele satub labirandel. Meil kohatakse suhteliselt sageli nii kevadel kui ka siigisel. Tundra- ja jaakauri on uksteisest raske eristada, maaramisel tuleb erilist tahelepanu poorata noka vawile ja kujule. Mustkael-piitt Podiceps nigricollis (12/x - 0/0) Tooste, Rapina khk., VBrumaa = PBlva mk. 2 ad. (Aivar Leito) (Foto) Lounapoolse levikuga putt, kes on rneil haruldane eksikulaline - viimase 20 aasta jooksul vaid 2 kohtamisiuhtu. Suula Morus bassanus (7/8-0/0) Ristna, Reigi khk., Laanemaa = H~iu rnk. 4a (Lauri Maenpaa, Jan Nordblad, Seppo Niiranen). Pesitseb PBhja-Atlandil. Pelaagiline lind, keda on kaldavaatlustel raske kohata

6 Ots fir I'aal: Linnuliaruldused Eestis Sdrve saar, Jirnaja khk., Saarernaa (Jan Nordblad, Iiisto Larnrnin-Soila, Tirno Pettay, Aivo Klein) (Video). Voimalik, et sama isend sarnas (Risto Larnmin-Soila, Jan Nordblad, Juha Saari, Mika Bruun, Jyrkl Lausamo, Lauri Mdenpaa jt.) (Video, foto) Vdiste, Hiaderneeste khk., Parnumaa 2 ad. (Indrek Tammekand, Mati Kose, Aivo Klein). Toenaoliselt samad isendid samas ad. (Aivo Klein), ad. (Markku Halonen, Pertti Mahbnen, Pekka Halonen), ad. (Aivo Klein), ad. (Aivo Klein) ja Pikla, Haademeeste khk, Parnurnaa 2 ad. (Margus Ellerrnaa, Mati Kose) ning Pikla 2 ad. (Markku Halonen, Pertti Mdhonen, Pekka Halonen) Haversi, Noaroots~ khk., Lainemaa (Markku Halonen, Pertti Mahonen) Vergi, Haljala khk., Virumaa = Laane-Viru mk. ad. (Peeter Hussar, Olli Salo, Juha Auvinen jt.) (Foto) Pikla ad. (Petteri Lehikoinen, Vilppu Valimaki). TGenaoliselt sama isend Ica Kabli, Haaderneeste khk., Parnumaa (Pekka Lehto, Pekka Korni, Tirno Pettay) Riirni laht, Laane-Nigula khk., Laanernaa 3 is. (Ivar Ojaste). Sarnad isendid samas ad. (Ivar Ojaste, Margus Ots, Tarvo Valker, Valeri St~erbatGh), is. (Ivar Ojaste, Uudo Timm), is. (Ivar Ojaste), is. (Ivar qaste, Aime Soovik), is. (Ivar Ojaste), is. (Ivar Ojaste, Aime Soovik), is. (Hannes Pehlak, Kadri Tu~ir) ja is. (Sture Traneving, Britt Traneving, Ivar Ojaste) (Foto). Tdenaoliselt iiks nendest ka Haapsalu Tagalaht, Noarootsi khk., Lianernaa (Tarvo Valker, Marko Valker, Aivar Veide) ja Haapsalu Tagalaht (Ivar Ojaste, Tarvo Valker, Marko Valker). Hdbehaigur pesitseb Kesk- ja Kagu-Euroopas ning laialdaselt mitmel pool mujal maailmas. Meil on kohtamisjuhud jarjest sagenenud. Kuna koik valged haigrud ei ole hgbehaigrud, siis tuleb linnu madramisel erilist tahelepanu pi~orata linnu suurusele, noka ja jalgade (ka varvaste) varvusele Assarnalla, Vaike-Maarja khk., Virumaa = Laane-Viru mk, la (Markus Vetemaa, Redik Eschbaum, Aare Verliin) (Foto). Pesitseb Louna- ja Kesk-Euroopas ning Aasias aastal taheldati Soomes erakordset luitsnokk-iibiste invansiooni (10 vaatlust). Vaikeluik Cygnus coltlnlbinnus suvised teated VI-VIII Haapsalu laht, Ridala khk., Laanernaa 2 ad. (Sampsa Cairenius) MK ei kasitle vaikeluige suviseid teateid alates 1998 aastast. KBik varasemad teated on aga endiselt oodatud. Ameerika vaikeluik Cygnus columbinn~~s col~rnzbzanlls (3/3-0/0) Audru polder, Audru khk, I'drnurnaa ad. (Pekka Komi, Markku 0. Saarinen) (Foto). Pfihja-Amcerika tundrates pesitsev alamliik Vorm erineh meilt labirandavast alamliigist vaikserna vi,i puuduva kollase nokalaigu poolest. Siiski volb segl ajada ebatuupillste

7 Hirundo 17 (I), va~keluikedega, kel samuti v61b kollane nokalalk vaga vaike olla. Fotodelt on seda alamliiki oluliselt holpsam rnaarata, seetottu soovitab IHK potentsiaalsetest ameerika vaikeluikedest alati fotod teha. Liihinokk-hani Anser brncl~yrllynchi~s (23/33-1 /2) Herjava, Ridala khk., Laanemaa (Sampsa Cairenius) Pulgoja, Haademeeste khk., Parnumaa ad. (Pekka Komi, Markku 0. Saarinen) Tdenaoliselt sama isend samas ka (Ira Teraspuro, Juha Laaksonen, Minna Pyykko, Matti Rekila) (Ots & Lilleleht 2002) Audru, Audru khk., Parnurnaa 2 ad. ja 2 2a (Pekka Komi, Markku 0. Saarinen) Kirbla, Kirbla khk., Laanemaa 2 ad. (Pekka Komi, Markku 0. Saarinen). Tdenaolised kordusvaatlused Kelu, Kirbla khk., Laanemaa ad. (Sampsa Cairenius, Mika Bruun, Jyri Heino) ja Kloostri, Kirbla khk., Laanemaa (Jyrki Erikainen, Petri Erikainen) (Ots & Lilleleht 2002) Haeska, Martna khk., Laanemaa ad. (Pekka Komi, Markku 0. Saarinen) Leedikula, Laane-Nigula khk., Laanemaa 2 ad., tdenaoliselt uks neist ka Koela, Laane-Nigula khk., Laanemaa (Ivar Olaste) (Foto) Vaike-Roude, Martna khk., Laanemaa 2 ad. (Pekka Komi, Markku 0. Saarinen). HK ei kasitle luhinokk-hane teateid alates aastast. K6ik varasemad teated on aga endiselt oodatud. Laane-mustlagle Branta bernicla hrota (8/13-1/2) PBBsaspea neem, Noarootsi khk., Laanemaa 2 is. (Sampsa Cairenius) Laanepoolne alamliik, kes pesitseb Groonimaal ja Teravmagedel ning talvitub Loode- Euroopas. Meil harv eksikulaline. Ameerika viupart Anas arnericana (0/0-1/1) Pulgoja, Haademeeste khk., Parnumaa $ ad. (Pekka Komi, Markku 0. Saarinen, Mika Bruun, Stefan Knopman) (Foto). Esmasleid. PBhja-Ameerika liik, keda kohatakse Euroopas suhteliselt sageli. Soomes kohatakse igal aastal aprillist juunini mitmeid ameerika viuparte, kdik vaadeldud isendid on olnud isaslinnud. Emaslindude maaramine on vaga keerukas hubriidide esinemise v6imaluse tbttu. Tdenaoliselt on vahemalt osa Euroopas kohatud isendeist parit linnuaedadest. Punanokk-vart Netta rtlfina (17/19-3/3) SBrve saar, Jamaja khk., Saaremaa 9 ad. (Tuomas Seimola, Jan Nordblad, Raimo Aaltonen, Gustaf Nordenswan) Ikla, Haademeeste khk., Parnumaa 8 ad. (Aivo Klein) Linnulaht, Kaarma khk., Saaremaa 3 (Vesa Oksanen, Margus Ellermaa, Mati Kose it.) Unimae, Kuressaare khk., Saaremaa 8 ad. (Mati Martinson) (Video).

8 3 8 Ots & Paal: Llnnuliaruldused Eestis S6rvr baar 9 (Timo Pettay) Salin6mme, Puhalepa khk, Laanemaa = Hilu mk ad (Andres Miller, Rita Miller) Punanokk-vart on levinud Laane- ja Kesk-Euroopast ida suunas Mongooliani Kohtamisjuhtude arv on meil sagenenud. Tdenaoliselt on osa kohatud lindudest parit Euroopa linnuaedadest. Valgesilm-vart e. ruskevart Aytlzya nyroca (x/x - 1/1) Haapsalu Tagalaht, Laanemaa 8 ad. (Matti Rekila, Tuukka Kupiainen, Jan Nordblad, Ira Teraspuro, Margus Ots, Uku Paal, lndrek Kalamees, Mika Bruun, Margus Ellermaa, Vesa Oksanen, M.Putkonen jt.) (Foto). Parast kahe varem aktsepteeritud vaatluse tagasilukkamist tunnustab HK antud teadet esimese kohtamisjuhuna parast aastat. Valgesilm-vardi arvukus on viimasel ajal oluliselt kahanenud. Eestis (ja Soomeski) on see liik ulimalt haruldane. Vartide maaramisel tuleb alati arvestada ka hiibriidide vdimalusega. Haapsalu valgesilm-vart oli aastal Eestis ehk enim vaadeldud lind, keda kaisid vaatamas paljud linnuhuvilised. Isend tegutses koos teiste vartidega sageli kalda lahedal ja naitas end linnuhuvilistele kenasti. Puna-harksaba Milvus rnilvtis (28/30-1 /1) Sdrve saar ja Saare, Jamaja khk., Saaremaa ad. (Mati Martinson, Lauri Nikkinen, Panu Kunttu, Heini Hyvarinen) (Foto). Ldunapoolse levilaga paigalind, kes Eestisse satub harva. Madukotkas Circaetus gallict~s ' (x/x - 6/6) Ha rju-risti khk., Ha rjumaa 89 (Stefan Knopman, Sampsa Cairenius, Mika Bruun, Roland Sundstrom) ~ ksi khk., Tartumaa ad. (Pekka Komi, Markku 0. Saarinen) Parnu-Jaagupi khk., Parnumaa (Eedi Lelov) Hanila khk., Laanemaa = Parnu mk. (Eerik Leibak) Ridala khk., Laanemaa (Markku Halonen, Pertti Mahonen) Petserimaa = Pdlva mk. (Ira Teraspuro, Jan Nordblad, Tom Nordblad, Matti Rekila, Ari Veijalainen) Ha rju-risti khk., Harjumaa ad. (Indrek Ots, Margus Ots) Saarde khk., Parnumaa ad. (Margus Ots) Kdik madukotka vaatlused kuuluvad HK-s kasitlemisele, kuna liigi maaramisel eksitakse sageli. Ehkki madukotkaid kohatakse Laane-Eestis suhteliselt tihti, ei ole viimastel aastakumnetel liigi pesitsemist dnnestunud tuvastada. Stepi-loorkull Circus macrourus (17/>22-3/3) Vihterpalu, Ha rju-risti khk., Ha rjumaa 9 2a (Pekka Komi, Markku 0. Saarinen). ' kaitsekaalutlustel ei avaldata tapstid vaatluskohti

9 Iiirundo 17 (I), S6rve saai, Jamaja khk, Saaremaa la (Sampsa Cairenius, Jan Nordblad, T~mo Pettay) Raagu, IJalnu khk, Parnumaa 3 ad (Indrek Tammekand) Pesitsusalad Ukrainast ja Lduna-Venemaalt ida suunas Mongooliani. Eestis iga-aastane eksikiilaline. Emaslindude ja noorlindude vaatlused on kbik tehtud Soome linnuharrastajate poolt, kel on selle ulimalt keeruka maaramisulesandega rohkem kogemusi. Soomes on tdestatud ka stepi- ja soo(?)-loorkulli segapaari pesitsemine. Tiiva alapoole mustrid on olulisimad tunnused nii noor- kui ka emaslindude maaramisel, kuid nende kirjeldamine nauab haid vaatlusolusid ja pikka vaatlusaega. Ka iiksikute noorte soo-loorkullide naomuster vbb sarnaneda stepi-loorkulli noorlindude omaga. Suur-konnakotkas Aq~iila clanga ' 25. ja Jamaja khk., Saaremaa 2-3a (Timo Pettay, Sampsa Cairenius, Jan Nordblad, Matti Rekila, Ira Teraspuro, Harri Pietarinen, Petri Pietilainen, Juha Saari, Gustav Nordenswan) Kursi khk., Tartumaa ad. (Pekka Komi, Markku 0. Saarinen). HK ei kasitle suur-konnakotka teateid alates aastast; need tuleks saata otse Kotkaklubile aadressil: Urmas Sellis, Hauka kula, Valgjarve vald, PBlvamaa; e-post: urmas.sellis@mail.ee Vaikehuik Porzana parva (x/x - 7/19) Siiksaare lah., Piiha/Valjala khk., Saaremaa 2 8 ad. (Andres Kuresoo, Leho LuigujBe, Arne Ader) Struuga luht, Iisaku-Vihtse khk., Virumaa = Ida-Viru mk. ad. (Risto Lammin- Soila, Timo Pettay) Sutlepa meri, Noarootsi khk., Laanemaa $ ad. (Ivar Ojaste) Pikla, Haademeeste khk., Parnumaa kuni 2 $ ad. (Seppo Hjerppe, Vesa Hakkinen, Margus Ellermaa, Aivo Klein, Sampsa Cairenius, Risto Lammin-Soila, Timo Pettay) Aardla polder, Kambja/NBo khk., Tartumaa 9 ad. (Pekka Komi, Markku 0. Saarinen) Tooste, Rapina khk., VBrumaa = PBlva mk. ad. (Sampsa Cairenius, Jukka Hatva, Tuomas Seimola) Pikla kuni 3 $ ad., 1 ad. (Mati Kose, Indrek Tammekand, Jaak Tammekand, Siret Tammekand, ~ llar Tammekand, Margus Ellermaa, Vesa Oksanen, Mikko Putkonen, Aivo Klein jt.) Aardla polder, Kambja/NBo/Tartu-Maarja khk., Tartumaa kokku kuni 5 $ ad., 4 ad. (Margus Ots, Mart Niklus, Raul Vilk, Uku Paal, Mati Kose, Indrek Kalamees, Andres Kalamees, Andrus Kuus, Hannes Pehlak, Risto Lammin-Soila, Timo Pettay jt.) (Helilint) Ilmatsalu, Tartu-Maa rja khk., Tartumaa 8 ad. (Uku Paal). Vaikehuik on meil ilmselt tavalisem lind kui arvatakse. Eriti arvukalt kohati vaikehuikasid Eestis aastal. Vaikehuik on iiks vaheseid liike, kelle kohtamisjuhte HK aktsepteerib ka ' kaitsekaalutlustel ei avaldata tapseid vaatluskohti

10 4 0 Ots & Paal: l,innul~aruldused Eestis a~nult haalitsuste kuulmisr korral. Selllsel juhul tuleb kuuldud haalt kirlrldada rritl tapselt VBimalusel tuleb haalltsused ka lindistada. Karkjalg Hii?znntop~ls hilizantoptis (1/1-1/2) Saare, Jama~a khk., Saaremaa 2 ad. (Juha Lehtinen, Mati Martinson) (Foto) Teine leid Eestis. Elutseb Lduna-Euraasias, Aafrikas, Pdhja- ja Louna-Ameerikas ning Austraalias. Lahimad piisipesitsusalad on Ungaris, ajutised Poolas, Taanis ja Hollandis. Kuigi selle liigi levila on Eestile lahedal ja liik hdlpsalt maaratav, on kark~alg siinmail siiski suur haruldus. Vaidetavalt on kahte lindu kohatud samal kevadel ka Matsalus, kuid HK-le pole teadet saabunud Raigla, Rapina khk., VBrumaa = PBlva mk. ad. (Seppo Hjerppe, Kimmo Hakkinen) (Foto) VBiste, Haademeeste khk., Parnumaa ad. (Aivo Klein, Timo Pettay, Risto Lammin-Soila) (Video). Esmasleiud. Kesk-Aasia liik, kes Euroopas on eksikulaline aastal toimus invansioon Iaande ja valgesaba-kiivitajaid kohati mitmel pool Euroopas. Samal aastal pesitses liik esmakordselt Armeenias, Rumeenias oli pesitsejaid isegi kuni 7 paari PBgari, Ridala khk., Laanemaa 9 ad. (Margus Ots, Uku Paal, Indrek Kalamees). Teine vaatlus Eestis. Levila Iahedust arvestades on seda liiki Eestis ~illatavalt vahe kohatud. Meritull on pesitsenud Rootsis ning pesitsusajal on paari kohatud Soomeski.

11 Tammuna, Jamaja khk., Saaremaa ad. (Antti Luukkonen, Tumi Muukkonen, Juha Saari, I'etri I'ietilainen, Timo I'ettay, Margus Ellermaa) (Foto). Esmasleid. Viirnaste aastate ilks haruldasemaid eksikulalisi. Pesitseb Ida-Siber~ tundrasoodes ja on Euroopas vaga haruldanc eksikulaline Lind leiti Soome linnufottrgraafide poolt rislade segaparvest ~llatav, et Euroopas palju sagedasemaid Ameerika rudiliike pole Eestis veel kohatud. Pliitt L~nlzcoln fnlcinellr~s Haversi, Noarootsi khk., Laanemaa 12 is. (Jukka Hatva, Gustaf Nordenswan, Timo Pettay) HK ei kasitle pluti teateid alates aastast. Kdik varasemad teated on aga endiselt oodatud. Lammitilder Tringa stagnatilis pesitsemine , 01. ja Vdiste, Haademeeste khk., Parnumaa 1 ad. ja 3 juv. (Aivo Klein). 12. ja Vaike-Rakke ja Unikula vahel, Rannu khk., Tartumaa arev ad., tdenaoline pesitsemine (Uku Paal, Margus Ots) Sangla, Rannu khk., Tartumaa 1 ad. ja 3 juv. (Pekka Komi, Markku 0. Saarinen) (Foto). Esmaspesitsemised. Idapoolne liik, kes laiendab oma levilat laane suunas. Lahimad piisivad pesitsuspaigad on Latis ja Soomes. Vaidetavalt on leitud Eestis ka uks munadega pesa, kuid HK-le tdestusmaterjali pole esitatud. Heaks pesitsusbiotoobiks vdiksid olla uleujutatud poldrid ja kalamajandite tiigisiisteemid. Hallkibu e. kibutilder X(.nrls cinererrs (10/24-1/1) Pulgoja, Haademeeste khk., Parnumaa (Agu Leivits). Idapoolne liik, kes on viimasel ajal levilat laane suunas laiendanud. Pesitseb juba aastaid Soomes ja Latis. Eestis seni ullatavalt harv eksikulaline Loode, Jamaja khk., Saaremaa la (Juha Saari, Harri Pietarinen, Gustaf Nordenswan, Mati Martinson) (Foto) Loode la (Tuuka Kupiainen, Jukka Hatva, Jan Nordblad, Juha Saari, Margus Ots, Timo Nuoranen, Gustaf Nordenswan) Mdntu, Jamaja khk., Saaremaa la (Gustaf Nordenswan, Lauri Mienpaa, Timo Nuoranen, Julia Saari, Margus Ots, Mati Martinson jt.) (Foto). KRrg-Arkt~ka li~k, krs on P6hja- ja Laane-Euroopas harv juhukulaline 2002 a. oktoobri l6pu tormide ajal kohati Laanemere piirkonnas kokku kumneid linde Puna-veetallaja on vaga julge I~nd, keda vr~b sageli vaid rnfine meet11 kauguselt kalda aares tegutsemas vaadelda

12 42 Ots & Paal: Lmnuharuld~~sed Eestis Karbuskajakas e. mustpea-kajakas Lnulcs inrlanoceplznlirs (8/x - 3/3) Kabli, Haidemeeste khk., Parnumaa 3a (Timo Pettay) Londe, Jamaja khk., Saaremaa juv. (Juha Saari, Harr~ Pietarmen, Petr~ Piet~lalnen) (Foto) Sdrve saar, Jamaja khk., Saaremaa la (Matti Rekila, Jukka Salokangas, Rainer Nordlund, Pekka Rusanen, Juha Saari, Ira Teraspuro jt.) (Foto). Laane-, LBuna- ja Kesk-Euroopa ning Vaike-Aasia liik, keile Levila on viimase paartkumne aasta jooksul tublisti la~enenud Lahimad pusivad pesitsusalad on Valgevenes, Poolas, Hollandis ja Saksamaal. Tdusev huvi kajakate maaramisr vastu kajastub ka kajakaleidude arvu suurenrmisrs; thenaol~selt sagenevad karbuskajaka leiud meil veelgi. Jarjest enam kohatakse ka raskemini maaratavaid noorlinde. Kajakate maaramine nbuab haid eelteadmisi, head optikat ja vaatlusolusid. Karbuskajakad armastavad kala- ja naerukajakate seltskonda. Koldjalg-h6bekajakas Lnrlis caclzinnans (2/2-1/1) Paaskula, Keila khk., Hajumaa la (Visa Rauste) (Foto) Eesti kolmas vaatlus. Koldjalg-hobekajaka maaramine on ulimalt keeruline maaramisulesanne, kuid vaatleja on Euroopa uks paremaid kajakaspetsialiste. Atlandi- v6i kirde-t6mmukajakas Lnrlls fusct~s graelisii/hetigllni Loode, Jamaja khk., Saaremaa 3a (Juha Saari) (Foto) Tommu- ja hdbekajaka kompleksi kuuluvate haruldaste liikide ja alamliikide maaramine on ulimalt keeruline ja seetottu saadab HK vaatlused hindamiseks ka Soome kalakaspetsialistidele. Fotode olemasolu on vajalik. Roosakajakas Rllodostetl~ia rosen (3/3-1/1) Tahtvere, Tartu I., Tartumaa ad. (Peep Lassmann, Vilju Lilleleht, Ivar Ojaste jt.) (Foto). Kirde-Siberi, Kanada ja Groonimaa liik, kes me~le satub vaga harva. Tartu laululava taga asuvatelt tiikidelt leitud roosakajakas oli Eesti "linnuspordis" lausa ajalooline sundmus. Lindu kais vaatamas mitukummend linnuhuvil~st ja dige mitmed vaatlejad alustasid just selle vaatlusega oma liiginimestike pidamist Habeviires Chlidonias llybridlls (1/1-2/3) Aardla polder, Kambja/Ndo khk., Tartumaa 2 ad. (Seppo Hjerppe, Vesa Hakkinen, Risto Lammin-Soila, Jan Nordblad, Tuukka Kupiainen, Villu L~lleleht, Hannu Janes, Margus Ots, Indrek Ots) (Foto) Vdiste, Haademeeste khk., Parnumaa ad. (Aivo Kleln, Mati Kose) (Foto). Ldunapoolse levilaga li~k, kes me~le satub vaga harva

13 Hirundo 17 (1) Pikla, Haademeeste khk., Parnumaa ad. (Aivo Klein) Kabli, Haademeeste khk., Parnumaa 4 ad. (Sampsa Cairenius) Karevere, Aksi/Ndo/Tartu-Maarja khk., Tartumaa 3 is. (Sampsa Cairenius, Timo I'ettay) Ilmatsalu, Tartu-Maarja khk., Tartumaa 2 ad. (Sampsa Cairenius, Timo Pettay) Keemu, Karuse khk., Laanemaa ad (Sampsa Cairenius) Turju, Jamaja khk., Saaremaa la (Jan Nordblad, Timo Pettay, Harri Pietarinen) (Foto, video) Tdenaoliselt sama isend Sfinre saar, Jamaja khk., Saaremaa (Sampsa Cairenius, Tlmo Pettay, Harri Pietarinen) Aardla polder, Kambja/Ndo khk., Tartumaa 3 ad (Uku I'aal, Margus Ots jt.). LBuna- ja kagupoolse levilaga liik, kes meil on ilmselt sagedasem kulaline, kui suhteliselt harvad vaatlused seda naitavad. Alk Alca torda pesitsemine Pdhja-Uhtju s., Viru-Nigula khk., Vlrumaa = Laane-Viru mk. d$?, tdenooline pesitsemine (Vilju Lilleleht, Mart Jussi, Ivar Jussi). Algi peamised pesitsusalad asuvad Loode-Euroopas ja PBhja-Ameerikas. Eestis on alk sage labirandaja ja haruldane haudelind Soome lahe saartel. Viiikealk e. iirr Alle nlle (4/4-1/1) Pddsaspea neem, Noarootsi khk., Lkdnemaa ad. (Ivar Ojaste, Heldi Ojaste). Pesitseb Groonimaal, Islandil ja Teravmagedel. Talvitub Pdhja-Atlandi arktilistes vetes. Laanemerel ham juhukiilaline, kohatakse peamiselt laanetormide aegu. Habekakk Strix nebtllosa (x/x - 1/1) RBka, Viinnu khk., Tartumaa ad. lo Vali, Rein Nellis, Renno Nellis) Ida- ja pdhjapoolse levilaga liik, keda kohatakse meil peamiselt Kirde- ja Ida-Eestis. Ilmselt on habekakk meil tavalisem lind, kui harvade vaatluste pdhjal arvata voib. Mesilasenapp Merops apiaster (6/19-1/1) SBrve saar, Jamaja khk., Saaremaa ad. (Sampsa Cairenius, Juha Saari, Jan Nordblad, Risto Lammin-Soila, Petri Pietilainen, Jyrki Lausamo, Lauri Maenpak). Ldunapoolse levilaga liik, kelle lahimad pesitsusalad on Poolas, Ukrainas ja Lduna- Venemaal. Meil vaadeldakse mesilasenappe ullatavalt harva. Naiteks Soomes kohatakse seda liiki nii tihti, et vaatlused el ole alates aastast sealse HK poolt enam kasitletavad.

14 14 Ots & Paal: Li~inul~aruld~sed Eestis liapina, Rapina khk., Viirumaa = 1'81va mk (Kari Soilevaara, Timo Bohme, Tuukka Kupiainen, Pekka Rusanen) Vana-Kuuste, Kambja khk., Tartumaa ad. (Anne, Liis, Riin ja Jaak Palumets) Raadi, Tartu I., Tartumaa ad. (Risto Lammin-Soila, Timo Pettay, Gustaf Nordenswan, Uku Paal, Margus Ots, Riho Kinks, Andres Kalamees, Andrus Kuus, Mati Kose jt.) (Foto, video) Rapina ad. (Riho Kinks, Aire Nurm) Matsalu mets, Karuse khk., Laanernaa ad. (Sampsa Cairenius, Anneli Majava, Ma jatta Suominen, Hannu Maula, Maritta Maula) Varbuse, Pdlva khk., Vhrumaa = Pdlva mk. ad. (Leho Luigujiie, Hele Luigujde) Raadi ad. (Sarnpsa Cairenius, Matti Rekila, Lauri Maenpaa, Ira Teraspuro, Uku Paal it.) (Foto). Tamme-kirjurahni vaatlused on rneil oluliselt sagenenud. Peamiseks pehjuseks tuleb siinkohal lugeda kindlasti seda, et liiki on pareminl tundma hpitud. Ilmselt on tammekirjurahn Louna-Eesti parkide jm. laialehiste puistute sugugi rnitte vaga haruldane asukas. Valja-vaikelcoke Calandrelln brncl~ydacfyln (2/2-1/1) Sdrve saar, Jamaja khk., Saarernaa ad. (Juha Saari, Jyrki Lausamo, Lauri Maenpaa, Jan Nordblad). Ldunapoolse levilaga liik, keda vdiks Eestis sagedarninigi kohata, aga keda meie linnuvaatlejad ei tunne. Soornes kohatakse igal aastal rnitmeid ~sendeid, s.t. oluliselt sagedarnini kui tuttldokest. Tuttlaoke Gnleridn cristntn (x/x - 3/3) Pdgari, Ridala khk., Laanemaa (Markku Halonen, Pertti Mahonen) Pdgari ad. (Margus Ots, Uku Paal, Indrek Kalamees) Harilaid, Kihelkonna khk., Saaremaa (Jyrki Lausamo, Jan Nordblad, Lauri Maenpaa, Matti Rekila, Juha Saari) (Foto). Ldunapoolse levilaga liik, kes on Eestis haruldasem kui arvatakse. Tuttldokest on vaga raske pdldldokesest eristada. Tuti olemasolu ei ole sugugi diagnostiline tunnus. Pdhjalikult tuleb ki rjeldada linnu sulestiku ~searasusi (eriti "nagu", saba, tiiba) ning ka noka kuju ja suurust. Niidukiur e. stepi-niidukiur Antlzus richnrdi (3/3-2/2) Undva nina, Kihelkonna khk., Saaremaa 2a (Matti Rekili, Aki Arkiornaa, Pekka Hanninen, Juha Laaksonen, Sakari Lehikoinen, Jouko Olkio, Kirnmo Olkio, Ira Teraspuro, Ari Vuorio, Jussi Vakkala jt.) Spithami, Noarootsi khk., Laanemaa (Sampsa Cairenius). Siberi liik, kes Euroopasse satub peamiselt sugisrandel. Raskesti vaadeldav liik, keda esineb meil ~lmselt sagedamini kui harvade vaatiuste piihlal oletada voib Undva ninal kohatud talvine lind on lausa erakordne juhtum. Enamik niidukiuru vaatlusi tehakse Eestis seplembris la oktoobris varvuliste massrande ajal.

15 Niidukiur v6i mongoolia kiur Aniiius rlclznrdl /godlezoski~(1/1-2/2) SBrve saar, Jamaja khk., Saaremaa (Sampsa Cairenius) Sdrve saar (Sampsa Cairenius, Lauri Maenpaa). Pigem on mdlema vaatluse puhul tegemist nlidukiuru kui slinkandis oluliselt toenaolisema liigiga, aga liiga pbgusa vaatluse tbttu ei olnud voimalik liiki l6plikult maarata. Mongoolia kiur Antlzus godlr7uskz~ (0/0-1/1) Saare, Jamaja khk., Saaremaa la (Timo Pettay, Mati Martinson, Matti Rekila, Jukka Riihela jt.) (Foto, video). Esmasleid. Sise-Aasia liik, keda Euroopas kohatakse vaga harva. Maaramine on keeruline ning seegi lind sai madratud alles teisel vaatluspaeval. Lind peatus kahe nadala jooksul valkesel pkllulapil ning teda kaisid vaatamas paljud Eesti ja Soome linnuhuvilised. Tundrakiur e. punakurk-kiur Anthus cervinlis Some saar, Jamaja khk., Saaremaa 5 is. (Matti Rekila, Gustaf Nordenswan, Jan Nordblad, Timo Pettay) Some saar (Jan Nordblad, Mika Bruun, Timo Pettay). HK kasitles tundrakiuru vaatlusi kuni aastani. Randkiur Anthus petrosirs pesitsemine (kuni 2000.a. ka vaatlused 15.V-31.VII) Kabli, Haademeeste khk., Parnumaa (Sampsa Cairenius). Randkiur on Laana-Saaremaal haruldane pesitseja, aga viimaste aastate kohta ei ole HK-le pesitsemisele viitavaid teateid j6udnud. Kuldhanilane Motacilla citreola Pulgoja, Haademeeste khk., Parnumaa $9 (Sampsa Cairenius, Mlka Bruun, Jukka Hatva, Jan Nordblad, Timo Pettay). Toenaoliselt samu isendeid kohati samas piirkonnas ka 01. ja ning (Ots & Lilleleht 2002) Aardla polder, Kambja/NBo khk., Tartumaa 89 ja 2 juv. (Timo Pettay, Risto Lammin-Soila, Pekka Korni, Markku 0.Saarinen) Some sdar, Jamaja khk., Saaremaa 9 ad. (Petteri Lehikoinen, Matti Rekila, Ira Teraspuro) (Foto) Haaslava, Kambja khk., Tartumaa (79 ja 3 juv. (Sampsa Cairenius, Jukka Hatva, Tuomas Seimola) Aardla polder 39 ja 2-3 juv. (Pekka Komi) (Foto). HK kasitles kuldhanilase k6iki vaatlusi kuni aastani, pesitsusteated kasitleti taiendavalt veel kuni aastani.

16 46 Ots R- Paal I,~lir~~~liaruldused Eest~a JGgivastrik, Motacllln clnerca (1 5/>22-3/3) Rirtna, Reigi khk, Laanemaa = Hliu rnk ad (Petr~ Pietilainen, Lauri Mampaa, Juha Saari, Jan Nordblad, Rairno Aaltonen, Matti Reklla, Ira Teraspuro lt ) Maade, Varbla khk, Laanernaa = Parnu rnk (? ad (Indrek, Jaak, Ulo Tarnrnekand) (Foto) Nirmrneverki, Kuusalu khk, Haqurnaa (Margus Ots, Uku Paal) Meil kohatakse jirgivastrikke peamiselt Pohja-Eesti kiirevoolulistel ji,gedel ja randeajal ka Laane-Eesti rannikul. Vaike-kaosulane Hippolais cnligata (3/4-2/5) Veretina, Petserimaa = Vdru rnk. 2 $? ja 2 pesakonda (4 ja 5 pull.). (Risto Lamrnin-Soila, Timo Pettay, Sampsa Cairenius, Pekka Komi, Markku 0. Saarinen jt.) (Foto, helilint) Vaibla, Kolga-Jaani khk., Viljandimaa la (Margus Ots, Hans HBrak, Madis Lillipuu, Mehis Lillipuu) (Rangastatud). Esmaspesitsemine. Idapoolse levilaga liik, kes ldpuks on meil ka pesitserna hakanud. Veretina linnud osutusid linnuhuviliste seas iilipopulaarseteks, linde vaadeldi ja pildistati ohtralt. Liik on Soomeski uksikute paaridena pesitsenud rnitu aastat. Pesitsusbiotoobiks on siinrnail sootis heinapdllud, kuhu on vdsa pcale kasvarnas, seetirttu on vaike-kaosulase arvukus rneil ilrnselt kasvarnas. Valirnuse jargi on maaramine keerukas, kuid laul on vaga iseloomulik ja kogenud linnuhuvilistel lihtne selgeks dppida. I Sdrve saar, Jamaja khk., Saarernaa (Juha Laaksonen, Lauri Mhenpaa, Tirno Pettay) (RBngastatud, foto, video) Sdrve saar (Sampsa Cairenius, Jari Peltomaki, Timo Nuoranen, Juha Saari, Petri Pietilainen, Jan Nordblad, Timo Pettay, Lauri Maenpaa) (Video). Sise-Aasia liik, keda varem peeti vbt-lehelinnu alamliigiks. Euroopas haruldane eksikulaline peamiselt oktoobris Sdrve saar, Jamaja khk., Saarernaa ad. (Petri Pietilainen, Matti Rekila, Juha Saari, Ira Teraspuro) (Foto). Laane-Euroopa liik, keda Eestis kohatakse vaga harva. I Perakula Iah., Noarootsi khk., Laanemaa I,? 2a (Antero Topp, Dave Pullan jt.) Laadla, Jamaja khk., Saaremaa ;j?ad. (Petri Pietilainen, Harri Pietarinen) (Foto) Padise, Harju-Madise khk, Harlurnaa 8 ad. (Seppo Hjerppe, Vesa Hakkinen). Ldunapoolne liik, keda rneil kohataksr pearniselt Laane-Saarernaal nxiaratn, sest sageli leidub hubriide must-karbsenapiga. Suhteliselt raske

17 Shrve saar, Jamala kl-rk., Saaremaa ad. (P~tri Pietilainen, Matt1 Kekila, Juha Saari, Ira Teraspuro) (Foto) Hardaid, Kihelkonna khk., Saaremaa (Jyrki Lausamo, Jan Nordblad, Lauri Maenpaa) (Foto). Lhunapoolne liik, kes Eestisse satub peamiselt suvel la varasugisel Kabli, Hdademeeste khk., Parnumaa la (Agu Leivits, Aleksandra Ilves, Enn Vilbaste) (Rhngastatud, foto). Esmasleid. Aasia liik, kes on Euroopas haruldane eksikulaline. Antud linnul olid alamliigi pl~oenic~~t-odes (punasaha-kdnnuhgija) tunnused. Mustvares Corvus corone corone (1 / 1-0/0) Kuku, Rapla khk., Harjumaa = Rapla mk. ad. (Petteri Lehikoinen, Sakari Lehikoinen). Esmasleid. Laane-Euroopa alamliik, keda peetakse mdnede autorite poolt ka eraldiseisvaks liigiks. Eristamine noorest kunnivaresest on v6ga raske. Laanenfar Perisoreus it~nustus (22/41-1/1) Tuki lah., Tartu-Maarla khk., Tartumaa (Aarne Pruks) Puhatu Iah., Iisaku khk., Virumaa = Ida-Viru mk. ad. (Indar Zeinet, Margus Pensa, Alar Soppe). Levinud Skandinaaviast Kaug-Idani, elutseb peamiselt kuusemetsades. Meil ebajaqekindel juhukiilaline Ruhnu, Ruhnu khk., Saaremaa ad. (Aivo Klein) Loode, Jamaja khk., Saaremaa la (Juha Saari, Anssi Laurlla) Haversi, Noarootsi khk., Lainemaa la (Timo Pettay, Jan Nordblad jt.). Tdenaoliselt snma isend Riguldi ja Haversi, Noarootsi khk., Laanemaa (Margus Ots) Sdrve saar, Jamaja khk., Saaremaa la (Matti Rekila, Tomi Muukkonen, Juha Saari, Ira Teraspuro, Ulla-Maija Vainikka). Aasia liik, kes mhnel aastal satub awukalt ka Euroopasse aastal kohati roosakuldnokkasid kogu Euroopas, eriti massiliselt Kagu-Euroopas. Kui vanalindude maararnine on lihtne, siis noorlindude kuldnokaparvest ulesleidmine on vaga raske ettevhtmine, Ilmselt on roosa-kuldnokk meil sagedasem kulaline kul arvatakse.

18 38 Ots & Paal: I,inriul~ar~~ld~~sed Eestis Sorve saar, Jamaja khk, Saaremaa 2 is. (1 i?) (Timo Pettay) Sdrve saar (Timo I'ettay, Sampsa Cairenius, Harri Pietarinen) Kabli ja Kura vahel, Haademeeste khk, Parnumaa :' ad. (Seppo Hjerppe, Vesa Hakkinen) Serve saar 8 ad. (Sampsa Cairenius) Serve saar 8 ad. (Sampsa Cairenius) Saare, Jamaja khk., Saaremaa (Sampsa Cairenius) Sdrve saar 9 (Petteri Lehikoinen, Vilppu Valimaki). Pohja- ja idapoolse levilaga liik, keda kohatakse meil peamiselt labirandel, aga on meil varem ka pesitsenud. Eesti linnuvaatlejad ilmselt ei tunne seda liiki, sest koik vaatlused on tehtud Soome linnuvaatlejate poolt, kellele pdhjatsiitsitaja on tuttav li~k. Potentsiaalsed pesitsuspa~gad voiksid meil praegugi olla Kirde-Eesti siirdesoometsades Vaiketsiitsitaja Eiizheriza p~isilln (5/6-2/2) SBrve saar, Jamaja khk., Saaremaa ad. (Jyrki Lausarno, Lauri Maenpaa, Jan Nordblad) Serve saar ad. (Matti Rekila, Jyrki Lausamo, Juha Saari). Kirdepoolse levilaga liik, keda meil kohatakse peamiselt kevad(?)rande ajal. Halltsiitsitaja Milinrin calnndra (39/>53-2/2) Tahkuranna, Haademeeste khk., Parnumaa ad. (Aivo Klein) Sdrve saar, Jamaja khk., Saarernaa (Matti Rekila) Sorve saar 3 ad. (Juha Saari, Petri Pietilainen, L.auri Maenpaa) (Foto). Levinud Louna- ja Laane-Euroopas. Meil ham eksikiilaline Tunnustatud teated. Ebaselge paritoluga liigid (kategooria D) Accepted records. Species of unclear origin (catego y D) Lumehani Anser cnerl~lescens (20/30-3/3) Edru, Simuna khk., Virumaa = Laane-Viru mk. ad. (Mati Salumae, Sven Aun) Keemu, Karuse khk., Laanemaa tume vorm ad. (Olavi Kemppainen, Joukko Kemppainen) (Foto) Matsalu, Karuse khk., Laanemaa tume vorm ad. (Matti Rekila, Ira Teraspuro) (Foto). I'esitsusalad Kirde-Siberis ja PBhja-Ameerikas. Meile sattunud lumehaned on ilmselt parit linnuaedadest v61 osaliselt metsistunud asurkondadest Laane- ja Pehja-Euroopas, kuid on tdestatud liigi sattumine Euroopasse ka looduslikelt asualadelt. Lumehanede maaramisel tuleb kindlasti tahelepanu pdorata linnu suurusrle ning noka varvile la suurusrle, sest pole vciimatu, et tegemist on hoopis vaike-lumehanega (Ans~r rossii), keda peeti varem lumehane alaml~igiks

19 Hirundo 17 (I), Tunnustatud teated. Vangistusest lahtipaasenud linnud (kategooria E) Accepted records. Escapees from captivity (category E) Mustluik Cygnlis atratlls (10/10-2/2) Sbmeri poolsaar, Varbla, Laanemaa = Parnu mk. ad. (Andrei Pasok, Rainer Tappinen). 16. ja Kudema, Mustjala khk., Saaremaa ad. (Rein Nellls, Mati Martinson, Veljo Volke, Agne Peetersoo). Austraalia liik, keda peetakse paljudes Euroopa linnuaedades. Pbgenikud satuvad vahel ka meie vetesse. Voothani Anser indicus (6/8-4/4) Pbgari, Ridala khk., Laanemaa ad. (Ivar Ojaste, Kaido Vikat, Eve Magi, Kaarel Kaisel). Tbenaoliselt sama is Haeska, Martna khk., Laanemaa (Margus Ellermaa) ja Rannambisa, Martna khk., Laanemaa (Sampsa Cairenius) Audru, Audru khk., Parnumaa ad. (Pekka Komi, Markku 0. Saarinen, Peeter Raja jt.) (Foto) Haeska ad. (Risto Lammin-Soila) Saunja, Laane-Nigula khk., Laanemaa ad. (Ivar Olaste). Sise-Aasiast parit liiki peetakse paljudes Euroopa linnuaedades Taiendused ja parandused Corrections and changes Tundrakaur 1 jaakaur Gnuio ndnmsii / inlmer Algus Prangli saare lahedal, Jbelahtme khk., Harjumaa 2 (Valerian Russow). Tapsustus lindude am, varem ekslikult 1 is. (Lilleleht & Leibak 1991a) Viinistu ja Mohni saare vahel, Kuusalu khk., Harjumaa iuv. (Ahto Jbgi). Tapsustus vanus (Lilleleht & Leibak 1991a). Vaikehuup Ixobyck~~s mintltils Keskpaik Suurlaht Nasva lah., Kaarma khk., Saaremaa (Schmiedel). Tapsustus aeg, koht, sugu, vanus ja vaatleja (Lilleleht & Leibak 1992; Szeliga-Mierzeyewski 1995). HBbehaigur Egretto nlbn Oessaare, Piiha/Valjala khk., Saaremaa (Jukka Hatva, Jan Nordblad, Lauri Maenpaa, Mika Bruun, Mikko Hannu Juka). Tapsustusid vaatlejad (Lilleleht 1999). Purpurhaigur Arden purpureo Tuudi jbe suue, Lihula khk., Laanemaa (Jaan Sibul, Hans Soots, Henn Vilbaste). Tapsustusid vaatlejad (Lilleleht & Leibak 1991a).

20 50 Ots & Paal: Linnuharuldused Eestis Luitsnokk-iibis Platalen leucorodia PBduste ibe suue, Kaarma khk, Saaremaa la (Oswald v. Gundalin). Tapsustus vaatluskoht ja vaatleja (Szeliga-Mierzeyewski 1995). Flamingo Phoanicoptrrt~s rt~bn Atla laht, Kihelkonna khk., Saaremaa imm. (Manivald Ader). Tapsustus vanus (Lilleleht & Leibak 1991a). Laululuik Cygizus cygntls Haeska, Martna khk., Laanemaa 2 (Sampsa Cairenius, Jyri Heino, Mika Bruun, Asko Iiokala). Tapsustus lindude arv ja vanus, varcm ekslikult 1 is. (Lilleleht 1999). Kanada lagle Branta canadensis Koorkula Piirijarv, Helme khk., Viljandimaa = Valga mk. 2 (Iiein Mikk, Enn Inno). Tapsustus lindude arv, varem ekslikult 1 IS. (Lilleleht & Leibak 1991b). Punakael-lagle Branta rttficc~llis Matsalu, Karuse khk., Laanemaa 2 (Jukka Riihela, Jyri Strandberg). Tapsustus lindude arv, varem ekslikult 1 is. (Lilleleht 1999). Tulipart Tadorna ferrtrginea Haapsalu I., Laanemaa 9 (Henno Selmet, Karl-Hanto Selmet). Tapsustus sugu (Lilleleht & Leibak 1991b). Kuupart Anas formosa Pulgoja, Haademeeste khk., Pirnumaa 8 ad. (Pekka Komi, Markku 0. Saarinen, Indrek Tammekand &). Tapsustus vaatlusaeg ja vaatlejad (Ots & Lilleleht 2002). Valgesilm-vart e. ruskevart Aythya nyroca vbi 1908 Kargi, Jamaja khk., Saaremaa. Tapsustus aeg (Szeliga-Mierzeyewski 1995), varem avaldatud voi 1908 (Lilleleht & Leibak 1991b). Raisakotkas Aegypitls monachzrs (vbi 1886) Tika Kuremagi, Karja khk., Saaremaa (Mart Rdudok). Tapsustus aeg (Lilleleht & Leibak 1991b; Szeliga-Mierzeyewski 1995). Raisa- vbi kaeluskotkas Aegypitis monacllzls sive Gypsfillvt~s 1898 Kaarma, Kaarma khk., Saaremaa. Varem on vaatlejaks ekslikult margitud W. v. Szeliga- Mierzeyewski (Lilleleht & Leibak 1991b; Szeliga-Mierzeyewski 1995). Suvi 1899 vbi 1900 Sdrve poolsaar, Saaremaa. Tapsustus aeg ja varem on vaatlejaks ekslikult margitud W. v. Szeliga-Mierzeyewski (Lilleleht & Leibak 1991b; Szeliga-Mierzeyewski 1995). Madukotkas Circaetus gallictrs Kullamaa khk., Laanemaa 1 ja pesa. Varem avaldatud vaid pesa (Lilleleht & Leibak 1992) ndad Saarde khk., Parnumaa 1 ja pesa (H.Mangel). Varem avaldatud vaid pesa (Lilleleht & Leibak 1992) Emmaste khk., Laanemaa ad. (Mihkel Leppik). Tapsustus vanus (Lilleleht & Leibak 1992). suvi 1937 Tori khk., Parnumaa 2 ja pesa. Varem avaldatud vaid pesa (Lilleleht & Leibak 1992).

21 Hirundo 17 (I), Tootsi lah., Tori khk., Parnumaa 9 ad. Tapsustus vanus (Lilleleht & Leibak 1992) VArnu-Sala vahtkond, Jdhvi khk., Virumaa = Ida-Viru mk. 1 (Valter Kangur). Tapsustus lindude arv, varem avaldatud 2 is. (Lilleleht & Leibak 1992) JanijAe vahtkond, Ambla khk., Jarvamaa = Harju mk. (Hillar I'arlasaar). Tapsustus lindude am, varem avaldatud 1 is. (Lilleleht & Leibak 1992) Mehikoorma lah., Rapina khk., VArumaa = Tartu mk. Id. (M.Holst). Tapsustus vanus (Lilleleht & Leibak 1992; Ots & Lilleleht 2002) Reigi khk., Laanemaa = Hiiu mk. ad. (Einar Tammur, Tiit Randla, Urmas Sellis). Tapsustus vanus (Lilleleht & Leibak 1992) Harju-Risti khk., Harjumaa = Laane mk. & (Tiit Randla). Tapsustus lindude arv, varem avaldatud 1 is. (Lilleleht & Leibak 1992) Laiuse khk., Tartumaa = Jogeva mk. & (Aivar Leito, Einar Tammur, Andrus Kuus, Marek Vahula). Tapsustus vanus (Lilleleht & Leibak 1992). Stepi-loorkull Circus n~acrou~us Meeksi, Rapina khk., Vorumaa =(A. v. Walter). Tapsustus lindude arv ja vaatleja (Lilleleht 1999) Nurme soo, Ansekiila khk., Saaremaa & (L.Meder). Tapsustus sugu ja vanus (Lilleleht 1999). Vaikehuik Porzana parzlu 1956 Elistvere jarv, Maarja-Magdaleena khk., Tartumaa (Ruth Ling). Tapsustus vaatleja (Lilleleht & Leibak 1991a). Roosterind-tiill Charadritls inorinellus 1870-ndad? Tartu, Tartumaa iuv. (Adolph Specht). Tapsustus vanus (Lilleleht Ps Leibak Hallkibu e. kibutilder Xenus cinereus Tahkuranna Metskula rand, Haademeeste khk., Parnumaa 1 (Lauri Maenpaa, Jan Nordblad, Heidi Vanhanen, Mika Bruun, Jukka Hatva, Mikko Huju). Varem avaldatud ekslikult 3 is. (Lilleleht 1999). Alk Alca torda Pdhja-Uhtju saar kuni 15 is., 5 munadega pesa (Olav Renno, Vilju Lilleleht, Andres Kuresoo, Iiein Kuresoo, Jaanus Paal). Tapsustusid vaatlejad (Lilleleht 1999). Vootkakk Si~rnia trlula NCirnmemaa, Harju-Risti khk., Ha rjumaa = Laane mk. 179 ia pesa 3 ~oiaya (Aarne Ots, August Kasemetsa). Varem avaldatud vaid pesa (Lilleleht & Leibak 1991b). Habekakk Strix nebzilosn (Meeri, Ndo khk.)?, Tartumaa 9. Tapsustus sugu (Lilleleht & Leibak 1991a) Udriku vahtkond, Viru-Jaagupi khk., Virumaa. (P. Pukk). Tapsustus vaatleja (Lilleleht & Leibak 1991a). Tamme-kirjurahn Dendrocopos niedi~ls Surgavere, Suure-Jaani khk., Viljandimaa ad. (Aarne Ots). Varem avaldatud ekslikult ka sugu (Lilleleht 1999)

22 52 Ots & Paal: Linnul~ar~lldused Eestis Kuldhanilane Motncilla citieoln Vana-Parnu, Parnu 1, Parnumaa (3 9 la 4 vull. (Juha Leht~nen, Jouni Valkeenieml, Samvsa Cairenius, Mika Bruun, Timo Pettg) Tapqustus aeg, hndude arv ]a vaatlelad (Lilleleht 1999) Vesipapp Cinclus cinclzls Taevaskoja, Pdlva/V6nnu khk., VAru-/Tartumaa = P6lva mk. 2 $9, 2 pesa (Peeter HBrak, Leho LuiguiBe, Margus Ots, Villu Lilleleht, Tiina Villemson, Aime Laidna it.). Tapsustusid vaatlejad (Lilleleht 1999). Vaike-kaosulane Hippolais caligata Vaibla, Kolga-Jaani khk., Viljandimaa la (Indrek Ots, Kristjan Mall, Arne Laansalu). Tapsustus vanus (Lilleleht 1999) Kabli, Haademeeste khk., Parnumaa (Jaanus Elts, Henn Vilbaste, Agu Leivits). Varem avaldatud ekslikult ka vanus (Lilleleht & Leibak 1991b). Voot-lehelind Ph!ylloscopt~s inornatt~s Kabli, Haademeeste khk., Parnumaa (Henn Vilbaste, Juta Vilbaste, Agu Leivits). Varem avaldatud ekslikult ka vanus (Lilleleht & Leibak 1991b). Taigatihane Partls cincttls Kabli, Haademeeste khk., Parnumaa la (Agu Leivits, Henn Vilbaste, Katrin Kaldma). Tapsustus vanus (Lilleleht & Leibak 1991b). Mannileevike Pinicola ent~cleator LinnanBmme, Torma khk., Tartumaa = Ida-Viru mk. (Ilse Rootsmae, Lemming Rootsmae). Tapsustusid vaatlejad (Lilleleht & Leibak 1991b) Hanikatsi laid, Puhalepa khk., Laanemaa = Hiiu mk. $? (Valdur Paakspuu). Varem ekslikult 1960 (Lilleleht & Leibak 1991b). Halltsiitsitaja Miliaria calandra LBpp lbpp Kuressaare, Saaremaa & (Wladyslaw v. Szeliga-Mierzeiewski). Tapsustus sugu, vanus ja vaatleja (Lilleleht & Leibak 1991b; Szeliga-Mierzeyewski 1995). Tunnustamata teated Records not accepted Mustkael-piitt Podiceps nigricollis Sandla 1ah. Liiga pegus vaatlus. VBimalik, et tegemist oli hoopis ebatuiipiliselt tumeda kaelaga sarvikputiga. Mustkael-puti heaks maaramistunnuseks on noka kuju, millele tavaliselt tahelepanu ei poorata. HBbehaigur Egrettn alba Haapsalu 1. Lindu nahti liiga kaugelt, et valistada siidhaigur v6i albinootiline hallhaigur