ROOVLINDUDE SURMA POHJUSTEST EESTIS AASTATEL Sissejuhatus

Transcription

1 ROOVLINDUDE SURMA POHJUSTEST EESTIS AASTATEL Asko L6hmus Eesti Ornitoloogiaul~ing, pk. 227,50002 Tartu; Tartu Ulikooli Zooloogia ja Hudrobioloogia Instituut, Vanemuise 46,51014 Tartu; e-post: Kokkuv6te. Artiklis kasitletakse rcicivlinnuvaatlelate ankeetkusitluse ja eriuuringute phhjal rbdvlindude hukkumist Eestis a. Taiskasvanud lindude ja Imnuvh~meliste noorlindude (n = 615) surrnade seas valdasid inimesega seotud pbhjused (47%; eeskatt liiklus, elektriinid ning muud kokkuphrked la vigastused) ning murdmine pearniselt kaljukotka, kassikaku ja kanakulli poolt (34%). Kuigi juhuandmestik alahindab looduslike phhjuste osakaalu, on inimene Eestis otse vbi kaude ilmselt tahtsaim surma phhjus kotkaste ja kassikaku, vhib-olla ka kanakulli ja kodukaku jaoks. Pesapoegade hukkurnine (n = 128) seostus enarnasti toidupuuduse ja haiguste (46'X,, sh. kannibalismijuhud) vhi loodusliku pesaruustega (30'%,); puuspesitsevatel li~kidel kukkusid pojad sageli pesast alla (lyix,). Tahtlikult on viirnasel kiirnnendil Eestis tapetud thenaoliselt kumneid ri>ovlinde aastas (lisaks mhni pesapoeg), kuid asurkondade seisundit see arvestataval rnaaral ei rnojuta. Sissejuhatus Kullilised ja kakulised on pikaealised linnud, kelle asurkondi m6jutavad vaikesedki muutused taiskasvanud lindude suremuses, raakimata suurtest. Lahiminevikust on teada nn. kullis6dade laastav m6ju (Bijleveld 1974, Randla 1976), viimastel aastatel on miirgisurmad peaaegu havitanud Aasias kunagi iiliarvukad kaeluskotkad (Oaks et al. 2004). Laanemere merikotkaste valja- suremist iinnestus aastatel valtida eeskatt talvise ellujaamuse parandamisega lisasootmisel (Helander 1985), toostusmaastikes soltub aga mitmete liikide seisund sellest, kuidas valditakse nende hukkumist elektri- liinides (Janss & Ferrer 2001, Sergio et nl. 2004) v6i autoteedel (de Jong 1998). Surma pdl~juseid ja sagedust on seega oluline teada nii ohustatud liikide kaitseks kui ka riiiivlinnukoosluste seisundi hindamiseks. Eestis ei ole riiiivlindude suremust peaaegu uldse uuritud, kuigi nende arvukust ja sigivust jalgitakse juba aastakuinneid (nt. Randla 1976; Randla & Taminul. 199ha, b; Vali 2003; Lol~mus 2004). Liinga taitmist viiiks alustada surma pollj~~stc miiararnisest, sest hukkumise sagedust on palju raskem moiita see eclci,lb tiiiin1,ili~ikat margistarnist ja rnargistega lindude jalgimist. Seni on

2 Eestis avaldatud arvandmeid ~aid kalakotka (Lcihmus 2001) ja madukotka liukupcihjuste jaotusest (LKhmus 1994a); kaljukotkal registreeriti a. k6ik ini~nese p611justatud surmajuhtumid (Randla & Tamrnur 1996b). Kaesolev to6 tugineb riibvlinnuvaatlejate ja mcinede eriuuringute kaigus kogutud andmetel ning kasitleb riiiivlindude l~ukupohjuseid Eestis viimasel kahel aastakiimnel. Peamiseks eesmargiks on ulevaate saamine surma pkhj~~ste spektrist ja pdhilistest ohuteguritest, sest eri pdhjuste tapne sagedus soltub tugevasti andmete kogulnise meetodist ja vajab kriitilist analuusi. Materjal ja metoodika Roovlindude hukkumise kohta ei ole Eestis kunagi peetud iihtset arvestust, paljud teated parinevad juhuleidjatelt ning on liigimaarangu ja surma pdhjuse osas kontrollimata. Samas leitakse surnud roovlinde nii harva, et iilevaate saamiseks tuleb hdlmata vdimalikult paljud allikad ja piisavalt pikk periood. K6ige kavakindlamalt ja usaldatavamalt on andmeid kogutud 1) roovlindude seirega seotud valitoodel; 2) metsloomade rehabilitatsiooni- keskustesse toodud loomade kohta; 3) okoloogiliste teadusuuringute kaigus. Just nendele allikatele keskendub kaesolev too, kuigi mdne haruldase ja kergesti maaratava liigi (vdi hukupdl~juse) uurimiseks vdiks paremini sobida teadete lausaline kokkukogumine. Kasitletav periood piiritleti aastatega , mil Eestis oli 1) ldppenud roovlindude ulatuslik tapmine ja tulemus peaks sarnanema nuiidisoludega; 2) hakatud rohkem koguma okoloogilisi andmeid, kus kajastuvad ka looduslikud hukupohjused. Tulemused koguti spetsiaalse tabelivormi abil, mis saadeti roovlinnuseirajatele (neist mitmed olid aastate jooksul kogunud ja kriitiliselt labi vaadanud ka palju teiste inimeste tahelepanekuid), Nigula metsloomade turvakodule ja Hauka,,kotkaaialel'. Ankeedi iga kirje vastas iihele hukkunud isendile, kusjuures lisaks leiuandmetele tuli etteantud jaotuse (tabel 1) alusel maarata hukkumise pdhjus. Vaid vaheseid surnud linde uuriti laboratoorselt, mistottu m6ned surmapohjused (miirgitus, kurnatus, haigus) on kindlasti jaanud tihti diagnoosimata kas vaatleja asjatundmatuse vdi teiste pdhjuste varjava mdju tkttu (nt. kiskja ~nurrab ha~ge v6i naljast norkenud linnu). Turvakodude andmetest kasutati vaid juhtumeid, kus in~mese abita olnuks linnu ellujaamine ebatoenaoline (valja jaeti kaasatoodud,,nbituks" peetud kakupojad ja lennuvd~me kaotuseni taissiiiinud isendid jmt.).

3 Kood I'bhl~~se nimetus 13 ki11eldu.; Nniiit3 f711d cfc~f.ri{lt~~l!~ of tlii' I?~IISC Codc INlMESE I'OHIUSTATI~JD /CALlSFI, RY AOAN A Liiklus: autolt loogi saanud vb~ auto alla ]aa"ud. 15 Liinid- klirgcpingelii~~i 1.61 elrktritraatidessc Icnnanud C Tapetud inimese poolt maha laihld vbi it~oduti, ~xiunisraudadesse IClinud D Muu kokkup8rge v8i vigastus leru~anud Other collision or injiiry: ci~llicioir ii~itli vastu akent vbi aeda, takcrd~uliud aia vbi kalavorku, Icihld teadrnata plililusel itiiirilr~iooricc, tmpjiui ilz fcrrcc or licl;fi~iin~i riii~ired for ~lilki~roii C ~ I L ~ P vigaseena. E Ehitisse lbksu jaanud. Ieitud korstnasi, suletud pooningult lrn. Trnlqwd in n b~~ilding:j~iri~i! in cli!iri!?!~!l, closed attic etc F Murk: ilmsed mdrgitustuiu~usrzd veel elaval lhul; rnhi~rdunud lili vlii Poison. olioioiis sips ifyoisflii~r~g I~I still lri>t7 bird; pllirilnge spclllt ioitlr oil of: liitiii~~oi. bituumcniga. MURTUD R~~~VLOOMA ljcx3lt / KILLED BY A PlIELIATOR G Kaljukotkas' Goldcn cngle' H Muu kotkas (ineri v6i konnakotkas)' Otlier cngle species (Wlrite-tailed cngl?, L~~ssr,r i~r Grcntcr sputtnf cngleix I Kanakull* Goshnzuk* J Hiireviu* Coniinon biizznrd* K Kassikakk* Engle 0701X L Handkakk' Llral outl* M Maaramata (vbi muu) roovlind Uilideiitified (or otl~er) rnptor: clriir?ictrl:istic roiivliluiule (liik teadmata) iscloornulik kill ofnn iiilid~~r~tifir~i rn{~tilr or kilii~fi I?!/ N murre voi raudkulli rnurtud Spnn[liiritniok Metsnugis: nugisele iseloomulik murrc Pine ntarteil. C /II~~:~~C~CI-IS~IC kill of or lmrr left 1111 vbi ]car\, murde juures tlr~, Pin? Miirten 0 Miiiramata (v6i muu) imetaja: imrtalale Ui~identified (or other) tnflli?~rznl: (liik teadrna ta) ~seloomulik murre; rebasc ci~iirnctertstic k~ll iff711 ~i~~iifl.!~tifit'd ~!in~i~~~inl, vai kassl paolt murtud killed liy njri ur LI clit P Maaramata roovloom. rnurre, mls v6ib Lli~identified predntor, u kill tlint iiin~/!~c~iirii,y k~l~~luda nii roovlinnule kui kiskjale tc~ n ~-n/!tl~r or n irif71111i1nl. MUU LOODUSLIK PilHTUS / 0TlII:R NATLlPdL CAllSL (Z I<urnatus kulm~~mine, nalginunc, Esliaiistioi?. fii'i'zirig, stnrr~ntiu~~, dentlr on hukk~inunc ule~nercle~u~ul (laip ra~u~al) i!rrcrsc17~f7igllt fcirr/ise 1111 liencli) R Muu p6hjos: haigus, uppumine, vareste Otllcr rensoil, ifinisc, droiiri~i~~g, kiili,ii I)!/ p&t!,c'i~l~i Cl:lI7OS TEADMATA I'c>1111JS / IINKNOWN CALlS1 S Lcitud jaanused vanad luud vbi sulcd Renlnins folrnd. crlii bones or/riit/io.~ iirfuct (Li>cn<iollsim pilhlli.; G-I?) liki,iiy niiiici G-RI T Ixitud surnult tcrve 11nd (thnaol~sirn F'oiiild (fend tiit, ii~irc~lv!lif:d (~i~~tit /I~L>/I/ c!rirs?~ ~75ll~ll\ A-17,.. (2,. I<) - A-F, C), I * leit~~d n~mctntud III:;I pcsa.;t, v;indelduti rnur~lmih~ vbi leitud ~nurdr k6rvalt niurdla sulg /,fflilr~rl!r[~iir tlic t ~ c (I/ ~ tlic t,i~t,~.if'\, ~~ll~~,r,,~itr~~ii 111 killi~ry, 111 ~~if,!~t~fi,,d trl~rii IIII~II/~?C~ fiotl~[,r\ f ~ I~IL, t k1i1

4 Samale ankeed~le tiiideti and~ned spetsiaalsest riiovlindude toitumisuuringust leitud murtud roiivlindude ning populatsiooniokoloogilistel uuringutel (eeskatt Loode-Tartumaal, konnakotkaste ja merikotka puliul iile Eesti) talicldatud surmajuhtude kohta. Osa neist on varem avaldatud (nt. Lohsnus 1993, Vali Rr Laansalu 2002, Vali 2003), kuid kaesolevas artiklis on algandrneid markimisvaarselt taiendatud. K6ige kvaliteetsem on vaike andmestik Loode-Tartumaalt, kus peamiselt a. jalgiti autori poolt iiksikasjalikult paljude roovlinnupaaride kaekaiku, st. selles andmestikus on k6ige tdelahedasem looduslike ja inimseoseliste surmade suhteline sagedus. Toitumisuuring hdlmab kokku u maaratud saaklooma, sh. arvestatavad valimid kdigi teisi riiovlinde murdvate liikide kohta (tabel 2). Lennuvdimestunud lindude (vanalinnud ja sama-aastased noored) andmestik jaotub kdigisse maakondadesse, olles selgesti alaesindatud vaid Kesk-Eestis ja Ida-Virumaal (seal puuduvad roovlinnuseire-alad; joonis 1). Nende kdrval koguti teateid ka pesapoegade hukkumise kohta, lisades vormile asjakohaseid hukupdhjuseid (nt. pesast alla kukkumine ja kainism). Poegade vaatlusi laekus siiski palju vahem - neid polnud kas valitoodel kirja pandud vdi pidasid vaatlejad nende valjaotsimist liiga toomahukaks -, eelk6ige Loode-Tartusnaalt (joonis 1). Lisaks koguti kirjandusest ning m6nedelt vaatlejatelt kokku ka enne a. teada olnud hukkumisjuhtumeid, kuid neid kogunes napilt ja iile on esindatud ebatavalised hukup6hjused. Seetottu vanu andmeid andmetootlusel ei kasutatud ja neid mainitakse vaid vdrdluse vdi taiendusena uuematele. Joonis 1. Hukk~~misnndmete jaotus maakonniti (tiiiskasvanute ja lem~~~viiimc~liste noorli~idude / pesapoegade arv). Alidrned puuduvad 7 linnu leiumaakonna kolitn.

5 Tabel 2. RoOvlindude siistemnntilise toitumisuuring~~ ( ) malit, sagedamin1 murtud I-Obvlinnud (v.a. pesapoegnde l~nnnibalismijulii~d) ning l~innai~g nende illdarvu kohta Eestis aasta jooksul ("Prcig~ioos"). Table 2. 7hr ~otiii nuriih~r- of /~iv\, itcr17.v. onil of i-ci/~toi..r ciiicl o\vi.i (c2.rc.i. c~crrir~il~triisrrl o/ rie.r/liri,y.s) rirrrr-ininrtl illti- in^ /lie 1-cipioi- d1c.r.rirrd\, oi ; cinrl ei11 r.riiiiintr of the rolol rir~nuol riiiiiibei. of ia/,toi..s olirl o11,i.s killer1 hj //ic,s/j(,( ic.s iri Estoriicr. Maaratud saakloomad Pror- Id1~17tificd prel/ iteiizs, noes AIT Roov- Peamised liirid (arv) ~stiri~nte' Nil. linnud Maii? svecirs (no.) Ra,~~tcirs Merikotkas HALALB max. 10 Kanakull ACCGEN ASIOTU (15), ACCNIS (11) 3000 Hi~reviu BUTBUT ASIOTU (4) 200 Kaljukotkas AQUCHR STRURA (36) 250 V-konnakotkas AQUPOM 850' 2 ASIOTU (2) max. 10 Kassikakk RUBBUB 830' 43 BUTBUT (IS), ASIOTU (14) 1800 Handkakk STRURA ACCNIS (2) 300 Teised lilgid Other sp max. 10 Kokku / Total ' hinnang (suurusjark) arvestab liigi toiduvajadust, roovlindude osatahtsust toidus ja suurte lindude ~ilehlndamlst analiiiisidel; liigi arvukust, pesakonna suurust, produktiivsust ning Eestis viibimise kestust. / Tile rollgl~ estrn~nte 1s bnscd on food req~tire~ileilt of tlir species, share of raptors and ozols in tile diet ja analysis biases; tlre species' popcilntion size, brood size, j7rodnctiwity and period ofstily in Estonia. Pdh~allikad: / Main so~irces Watson 1997; Ldhmus & Sein 2000; Elts et al. 2003; Rutz 2003; Lohmus 2004; Nellis 2004, A. Lohmuse ja U. Vali avaidalnata andmed ' peamiselt Vali (2003) andmetel / irlost dntafioiir Vaii (20031 ' Rein Nellise (2004) andmetel / nccl?rilllzg Nriiis (2004) Tulemused Andmeid saadi 615 hukkumisjuhu kohta (tabelid 3-4), mille seas valdasid inimesega seotud pohjused (47%; eeskatt liiklus, elektriinid ning muud kokkuporked la vlgastused) ning murdm~ne peamlselt kaljukotka, kassikaku ja kanakulli poolt (34%). Noor- ja vanalindude l~ukupohjused ei erinenud oluliselt. Ehkkl teadaolev inimseoseline hukkumine oli sama-aastaste lennuv6imestunud noorte seas pisut harvem (45'%; n = 114) kui vanemate lindude seas (511'X,, n = 270), leiti teadmata polijusel surnult noori vastavalt rohkem (18'%,; vanc~~natcl S'Xi). Molemas vanuseriihmas oli vordselt auto alla jaanuid (25'X)) la 100vloomade rnurtuld (33%) noortest la 34% vanematest)

6 Vahemalt 10 leiuga oli esindatud 14 liik~, kellest inimseoseliste surmade osatahtsus iiletas 60'% kassikaku (ei tiiheldatud iilitki kindlat looduslikku surma!), kanakulli, merikotka, vaike-konnakotka ja kodukaku puhul. Viimasele oli iseloomulik (16% surmadest) el~itisse lijksu jaamine (69% sel pdhjusel hukkunud roovlindudest olid kodukakud): neli isendit leiti korstnast, viis suletud hoonetest ja kaks noorlindu veevaadist. Ka liikluses hukkumine oli kodukakul suhteliselt koige sagedasem (43% surmadest). Hiiumaal uppus a. iiks kodukakk kalatiiki - kaladelt leitud kuunisejalgede pijhjal ilmselt saagijahi kaigus (M. Kaari). Inimeste poolt tapeti tahtlikult 27 roovlindu (sh. kakkudest vaid Varska metskonnas vaidetavalt jahikoera riinnanud habekakk), kusjuures aastast tapmisteateid ei ole. Need siindmused tulevad aga tavaliselt valja mitmeaastase hilinemisega ja praegust sagedust peegel- davad pigem a. kuus ja a. kaks tapmisjul~tu. Tahelepanu vaarib, et 27 tapmisjuhust 12 (44%) olid kdrgeima kaitsekategooria kotkad, kellest vahe- malt kolm lasti topise eesmargil. Parnumaal lasti a. vaike-konnakotkas Paikuse vallas (andmed: R. Endrekson), a. merikotkas Kihnus (P. Raja) ja 1990-ndate algul uks kalakotkas (I. Tammekand), veel uks merikotkas laks a. raudadesse (U. Sellis). Aastail tapeti Saaremaal kaks ja Hiiumaal iiks merikotkas; Tartumaal tulistati iiht vanalindu a. kevadel Suure Emajde aares, teist 1990-ndatel Alatskivi kandis (V. Volke). Uks vaike- konnakotkas lasti veel 17. juulil 1994 Kambjas, teine Laane-Virumaal aastate alguses (S. Aun) ja kolmas Viljandimaal a. (I. Tammekand). Pesapoegade hukkumine (n = 128) seostus enamasti toidupuuduse ja haiguste (46'10, sh. kannibalismijuhud) voi loodusliku pesariiustega (30'%; tabel 5). Herilaseviul vbib naljasurma pbhjustada pesitsuse hilinemine - kui poegade lennuv6imestumine liikkub augusti-septembri vahetusele, surevad pojad varase sugisjaheduse korral nalga vdi huljatakse randele asuvate vanalindude poolt a. viliinasel suvel leiti Loode-Tartumaal kaks niisugust hilist ja nalga surnud pesakonda. Nbrgema poja tapmist ja soomist elujoulisema poolt (kainismi) ei tahel- datud vaid her~laseviu ja kalakotka puhul; enamikul teistel liikidel oli see sage, kanakullil peaaegu reegel. Liikidest, kelle kohta tabelis 5 on vaid piiv,ll,idc>

7 Tabel 3. Kokkuvote 615 tiilskasvanud vcii lennuvfiimelise noore rocivlinnu surma - pcililustest. Eestis a. Liikidel, kelle kohta on alla 10 lelu, on niiidatud vaid pdlijuse esinemine (+). Piil~juste tapsem jaotus ja valimite suurused tabelis 4. Tablr 3. SLI~IIHINI!I Of dent11 cnuscs (if 615 j ~il-~r~iii~ rnptors i111i1 L~TOIS 111 Estonin, Tor sp~cies iuitlz lrss t11n11 70 records, only th? nccul.rrllrt7 of tl7p cnzlse llus 11r~n inifzcnt~zrl (+/. S ~ 7iibi1, P 4for iietniled list nilif snlllplt, sizes..., Sui-nla nbhiuslr uld~aor~~s. 3' Ger~er-c~l CIIII.~~ 1d ~Icc1111, %, Ininiene liohvloori~ MLILI loodilslik Teadmata Mrtii PI-erlurnr- Ot/~ei.i~urr~i-111 Uriki~obt~ir Hel-ilaseviu PERAPI Merlkorltaa HALALB Roo-loorkull CIRAER + Viiha-loorkull CIRCYA + Soo-loorkull CIRPYG + + Kanakull ACCGEN I I Raudkull ACCNIS Hiireviu BUTRUT Karvasjalg-viu BUTLAG + Viike-konnakotkas AQUPOM Suur-konnakotkas AQUCLA + + Kaljukotkas AQUCHR + + Kalakotkns PANHAL Tuuletalla.ja FALTIN Vaikcpistrik FALCOL + Laopisrrik FALSUB Kassikakk BUBBUR 80 0 O 20 Viirhkakk GLAPAS Kotlukakk STRALU Hiintlkakk STRUIiA Habckakk STRNER + Korvukl-its ASIOTU Soorits ASlFLA Ka~vas-jalg-kakk AEGFUN Kokku i Tortrl I I andmed, annab taiendava ulevaate toitumisanaliiusidest (valimite suurused tabelis 2) leitu: kanakull - 5, hiireviu - 5, kodukakk - 3, handkakk - 5 kainismijuhtu. Lisaks nendele murdis a. Tartumaal ilmselt vana kanakull oma mblemad pojad; noorima oma neljast pojast sdi k6rvukratsu vanalind a. Vbrumaal (K. Lauk). Teisi pesapoegade murdjaid ei 6nnestunud enamasti usaldusvaarselt tuvastada, kuid metsnugis (Mnrtcs ~~zartcs) on kindlasti palju ol~tlikum poegade kui vanalilid~~de jaoks (vrd. tabel 4 lal~ter,,nu). Kolmekiimne iiheksast pesapoegadc iii~~rclni~sjuhust o~nistati se~tse (18'%)) nug~sele ja kal~eksa (21'%7)

8 - 74 Lolini I L.- ~ lioo\~linciu~ie hukkurn~~ie Ecstis pp.... maaramata iinetajale; veel 12 poeg') (31'A)) olid risupesas Bra sciiidud, mis valistab ~naapinnal tegutscvad riiiivloonind. Et riiovlindude (kanakulli, meri- kotka, hiireviu ja kassikaku) poolt i)li kindlasti rn~~rtud kaheksa poega (21%) ja kol~n murret laid tapscmnlt mhhratleniata, on metsnugise osat5htsus poegadega riiiivlinnupesade riiiistajana kindlasti ule poole, hinnanguliselt "/, juhtudest. Tema siiuks on arvatud isegi uhe kaljukotkapoja tnpmine (pesast leiti asjasurnud peata poeg; T. Talvc tcade, kaesolevas totis arvestarnata), kuigi nugis on just kalju kotka jaoks ka piisisaak. Sageli (19%) surid puuspesitsejate pojad I<a pesast alla kukkumisel v6i parast kukkumist (nalg, riiiivloom). Allakukkunud 24 pojast surid viis (kolm pesakonda) kogu pesa varisemisel, iilejaanud kukkusid (v6i t6ugati teiste poegade poolt) iile pesaserva v6i kraapisid end ohukesest pesakiliist Iabi (handkaku pojad avaspesades). Raskesti diagnoositavate (spetsiaalset labivaatust n6udvate v6i vahetu p6hjuse poolt varjatud) hukup6hjuste kol~ta saab kaesoleva too p6l1jal oelda vaid seda, et k6i ki niisuguseid roovlinnupopulatsioonidele iseloomulikke sur- rnasid esineb ka Eestis. Haigustest diagnoositi seenhaigus aspergilloos (noorel kaljukotkal; E. Tammur), ilmselt sooleparasiitide pohjustatud toksikatsioon (vanal hiireviul), toenaoline siidamerike (kahel kaljukotkapojal) ning kasvajad pea kiiljes, k6ris v6i silmas (kanakulli, hiireviu ja kaljukotka poegadel). Varem on margitud ka ajukasvajat kodukakul (K. Nurk, a,) ning agedat suu- ja kui-gu-madapaisetega haigust, millesse a. suri Tallinna iimbruses 44 kanakullipojast 12 (Drevs 1983). Territoriaalsetele konfliktidele viitas kindlalt vaid iiks vaatlus a. leiti Laeva vallast (Tartumaa) elektriliini alt kaks teineteisesse klamrnerdunud handkakku (V. Kuiv; analiiiisis loeti liiniolivriteks) a. suri Parnumaal liigikaaslasega kakelnud hiireviu (A. Kuusik), kuid kakluse p6hjus pole teada (kanakullil on teada ka taiskasvanud lilgikaaslase soomised - iiks uuritavast, teine varasemast perioodist, vt. Kangur 1961). Liikidevaheliste territooriumikonfliktide kohta on samuti vaid kaks kaudset viidet: a. leiti Ida- Virurnaalt polise kaljukotkapesa alt vana rnerikotka jaanused (E. Tammur) ning a. kevadel tel-ve surnud Iiii~.eviu Viljandlmaal vaike-konnakotka pesa juurest.

9 Tabel 4. Taiskasvanud v6i len11uv6imeliste noorte roti\,lindude hukkumise piihlused Eestis a Table 4, R~,(,oi.d(,(l L C I ~ I, T ~ of Y (lec1f11 offi~//-~i.o~t~~i ICI/I~OI-.T 1111d ( J L ~ 1.t iii Esto~~ii~, H.ALALB 4 S I CIRAER CIRCYA CIRPYG ACCGEN ACCNIS BUTBUT BUTLAG I AQUPOM AQUCLA AQUCHR PANHAL I FALTIN I FALCOL FALSUB BUBBUB GLAPAS STRALU STRURA STRNEB ASIOTU ASIFLA AEGFUN I Kokku * Huku pohjuste koodid ja kirjeldus tabells I 1 Sre T(ihlr i for- ilir coii~,.s tl?.sc.ril~tion o/ deilrh 1.uu.res

10 Tabel 5. Kokkuvcite ro(ivli~-idude pesapoegade surma pi)hlustest Eest~s a. Liikidel, kelle kohta (311 alla 10 leiu, on nsidatud vaid pcihluse esinemine i~hel (+) 1.61 ~nit~nel korral (++). Vaike-konnakotka puhul ei arvestatud teise pola peaaegu eranditut liukkumist (kainismi). Tabelist on valja jaetud andmed iihe lnurtud rooloorkulli pesakonna, pesast allakukkunud vaikepistrikupoja ja murtud suurkonnakotka poja kohta. Table 5. S~rrri~i~n~:~ ofrl~trth c.oir.re.r of riq~to~- rind n~~.stlrngs ii~ Estonrci, For..r/~ec.tc.r n'iih lc,.r.c their1 10 I-cc.or-(is, ori!)' rl~c occ:~rri-e~ice of /he c.oll.cr 111 orze (+j or- riiol-e c.tr.res (+ +j /irr.r bcc,ri ~r~drccrtec/ Killir~g of the.tpl.oii(/ ~ie.~tli~i,~ /~fl.r iiot /JPCII (.o~i~ir/e~-ed in the, LCSSPI-.';l'orrerl Eo,ql(,. fill- 1vhic.h i/ i.r n11iio.rt tr rlrle. No/ i~ic.lo(lerl in the 7bble i1i.e ti /~r.erlo/ed hrood of {he Mrrr~.rIi Hal-I-irr-, Mer.1i11 riestli~ig fnllen rloki:~r rl~e rirst cr~lri o pi-eiloietl riesrliiig of //I? GI-rater. Sporretl GlLy/e. c?.. I.., C~III,~, Ge11tri11 ofd~,~1~11, %' I Robvloom Pesast nlla kukkunud K;linlsrn Ha~~us. nale Muu v61 teadmata Predrito~- Fnllert fi-o~n 11e.sl Sihlic.ide D i s, Other or UII~IIOIL,II HALALR (3) ACCGEN (I I)." ACCNIS (4)* BUTBUT (43)-" AQUPOM (10) AQUCHR (9) PANHAL (6) BUBBUB (7) STRALU (8 j STRURA (13)* ASIOTU (3) Kokku I Totrrl ( 128) " ainult piisiselrealade vaalluscd 1 only observcrtiorl.r froni riio~~iroring plots Tervikuna v6ib lugeda ebapiisavalt uurituks meie roovlindude talvise hukkumise. Kakkude 27 surma seas oli tavalisim auto alla jaamine (15) ning tuupiline ka kurnatus (7). ~heksast kodukakust jai koguni kaheksa auto alla (uks leiti nalga surnuna), kolmest varbkakust suri nalga kaks (uks jai auto alla). Kulliliste 17 surma seas margiti kurnatust vaid kolmel hiireviul ning domineerivat piil-ijust ei olnud (uks kanakull, raudkull ja hiireviu tapeti inimese poolt; ilks raud- ja kaks kanakulli lendasid vastu maja-akent, iiks l~iireviu jai auto alla ja teine sai liinist elektrilijiigi, kaks raudkulli hukkus lendrnata kokkupiirkes; uks raudkull jai la~ita kinni ja kaks noort merikotkast qurid tendmata p6hjusel). Murtuna leiti kokku va~ci kaks handkakku (neist uks k,lljukotka poolt) ja iiks raudkull (metsnuglse poolt).

11 Loode-Tartumaa intensiivsetel vaatlustel taheldati kokku 82 lennu- v6imelise nooi- ja vanalinnu surma, millest i11imseoselisi oli 20 (24%). Set: on marksa vahein kui iilejtianud andrnestikus (FiO'X,; n = 533), kuid erlnevus soitus liigist. Suurim vahe leiti vaikeste roijvlindude (raudkulli, pistrike, viikeste kakkude) pul1~11, kelle 23 surmast polnud Loode-Tartumaal uhelgi pistmist inimesega, iilejaanud andmestiku 82 juhust aga 50%,-1. Ka viude ja loorkullide I1 surrnast olid Loode-Tartumaal k6ik looduslikud ja mujal 49'%1 inimseoselised (n = 120). Kanakulli leide oli Tartumaal vaid 9 (neist 3 inimseoselised, so. 33%), ent vahe mujal taheldatuga (79%, n = 28) ikkagi oluline (i, = 6,4; P = 0,011). Seevastu kotkaste ja kassikaku (60% vs. 64%; n = 5 ja 72), handkaku (37% ja 37%; n = 19 ja 82) ning keskmise suurusega kakkude (40% ja 44%; n = 15 ja 154) puhul langes inimseoseliste surmade osatahtsus Loode-Tartuinaa ja muus andmestikus iisna hasti kokku. Arutelu Kaesoleva tiiii tulemuste tolgendainist on otstarbekas alustada mujal tehtud sarnaste tiiiide vdrdlusest, seejarel kasitleda meetodi m6ju tuleinustele ning ldpulks piiuda hinnata erinevate hukupdhjuste tegelikku mciju Eesti roovlindudele. V~I-dlus tciste riikidegrr Riiovlindude 11ukup6hjuste loetelu sarnaneb mujal Euroopas taheldatuga, kuid inirnseoseliste surmade osatahtsus on meil pigem inadalam. Nii on ka S,iks,lmaal Brandenburgis kodukaku tahtsaimaks hukup6hjuseks liiklus (72%) ja korvukratsul murdmine (43%; Langgemach ct nl. 2000), kuid Eestis olid nt3c.d osatahtsused rohkem looduslikus suunas (vastavalt 43% ja 511%)). Soomcs h~ikkusid noored kodukakud samuti peamiselt kokkupdrgetes autodeg,~ (23%) vaid el~itisse ldksu jnanuna (18%) ning looduslikeks margiti 10'%, su~-~~i,idest (Saurola 1979); Eestis hukkus ehitistes 16%) koduk;ilci\~~il(~t I,? looduslike surmapcil~juste iildsagedus oli 21%) (tabel 3-4). Nag~l mvil, 1111 Irit~ Ic,? Soomes uppunud kodukakkusid (Saurola 1979). K;lsh~l\,~l\~ l.cvad kogu EUI-oopas valdavalt ininiesega seotud pcihjusir>l,.c,.l,,rl r,lt.l\tl-iliinides (Mikkola 1983; Sergio et iil ), [ling meilgi

12 oliustasitl liinid k6ige selgernini just kassikakku (15 surmast kuus; tahel 4). Saksamaa merikotkastel diagnoositi looduslik pohjus (valdavalt haigus) 18'L surmadest (Krone 1.t ril. 2002); Eestis ornistati 35 liukk~~mlsjuhust seitse (20n/0) kurnatusele, mis - arvestades laboratoorsete labivaatuste vahesust - v61sid tuleneda ka haigestumisest (tabel 4). Samuti on kulialt ootusparane looduslike vaenlaste jaotus. Kakkusid inurravad Euroopas peanriselt kanakull ja kassikakk, kellest molema saagis valdab korvukrats, nagu Eestiski (Mikkola 1983). Raudkulli peamine vaenlane on ka Kesk-Euroopas kanakull ja hiireviul kassikakk (Uttendorfer 1952). Eesti sc~urimateks omaparadeks v6ib lugeda liandkaku tavalisust kaljukotka toidus (tabel 2) ning kodukaku aarmiselt juhuslikku murdmist (kokku vaid 6 isendit nelja erineva liigi poolt). Mujal Euroopas olid 33 kaljukotka poolt murtud kakulisest vaid viis handkakud, kodukakkusid leiti aga iile 400, neist 69% kassikaku ja 24% kanakulli saagist (Mikkola 1983). Ilmselt on handkaku asustustihedus Eestis kaljukotka poolt Euroopas asustatud ja uuritud teistest aladest tunduvalt korgem, kodukaku levik aga koondunud sel maaral inimasustuse juurde, et potentsiaalsed looduslikud vaenlased teda seal arvestataval maaral ei ohusta. Iniri~seoseliste surtizclde iilellirzdarrr ine Palju rohkem erinevad Eesti tulemustest need, mis kasitlevad vaid terveid surnud linde. Naiteks Norras kuulub surnud roovlind riigile, leidja v6ib selle vaid ametnikele edasi anda ja seetdttu on kerge pidada ka leidude arvestust (Bevanger Kr Overskaug 1998). Paraku puuduvad neis andmestikes ara soodud v6i jaanustena leitud isendid, kull aga on ohtralt tapetuid, liikluses ja liinides hukkunuid. Sama kehtib topisemeistrite poolt (Erritzee 1999) ja rehabilitatsioonikeskustes peetava statistika kohta, valja arvatud ehk kotkaste ja kassikaku puhul, keda looduses harva toiduks murtakse (nt. Krone et al. 2002). Tihedaid kotka-asurkondi vdivad siiski tanapaeval limiteerida ka isenditevahelised voitlused territooriumide parast (nt. Sveitsi Alpides 74% kaljukotkaste surmadest; Maller 1996), milles hukkunud jaavad pa~kadesse, kust inimene neid harva leiab. Seega on surnud lindude registreel-imine asjakohane teatud (eelkoige inimseoseliste) surmade jalgimiseks ja uhiskondliku meelsusc. k~~juiidamiseks, kuid ohjektiivset piiti see roijvlindude suremusest ei anna.

13 Kaesolevc3s tiiiis puudutas tel-vete lindude andn~est~k vaid reliabili- tatsioonikesk~tste materjali; orneti na~tas Loode-Tartumaa intensiivi~uringu ja muude andmete vordlus selget inilnseoseliste sunnade iilehindamist. Samalaadsct tiiiid cri liikide kohta autor mujalt maailmast ei tea, kuid selle kasutatavust piirab andmete vahesus (tosi, nendegi kogumiseks kulus peaaegu kumme aastat regulaarseid valitoid). Kullap on ka Loode-Tartumaa andmetes terved ja kergesti labitavates kohtades surnud linnud ule esindatud, kuid otsest pdhjust inilnseoseliste surmade ulehindamiseks ei paista. Et ala on ka piisavalt suur ja selle roovlinnustik Eestile tuiipiline (Liihinus 1997), vdib Loode-Tartumaal leitud sustemaatilisi vigu (eeskatt vaikeste roovlindude kohta) kasutada uhe vdimalusena muu andmestiku kriitilisel tiilgendamisel. Tuleb siiski arvestada, et hukupdhjused ise vdivad Eesti teistes piirkondades mdneviirra erineda, eriti rannikualadel, inida labivad roovlindude randevood, vdi oluliselt tihedama v6i hdredama iniinasustusega aladel. Teise vdimaluse tulemuste korrigeerimiseks annaks m6ni hastiuuritud hukupohjus, kui saaks hinnata selle labi hukkuvate roovlindude arvu. Naiteks on hinnatud Austrias vaikese andmestiku pdhjal liiklussurmade sageduseks 0,26 kakku maanteekilomeetri kohta aastas (Straka 1995) ning Hollandis aastal inimese poolt havitatud roovlinnupesade arvuks vahemalt 480 (Bijlsma ef al. 1998). Eestis on kvaliteetseimaks andmestikuks riiovlindude toitumis- uurimus, millest selgub eri liikide osatal~tsus saagis. Ehkki probleeme on saakloomade erineva avastatavusega analuusi kaigus ning pesadest leitud saagi vdirnalike erinevustega mujal viii muul ajal sooduga, saab neid vigu praeguste teadmiste kohaselt siiski mingil maaral korrigeerida (nt. LGhmus 1994b, Vali & Ldhmus 2002, Rutz 2003). Arvestades avaldatud andmeid roovlindude toiduvajaduse, arvukuse, pesakonna suuruse, produktiivsuse ja fenoloogia kohta (tapsemad detailid saadaval autorilt) ongi saadud tabelis 2 toodud l~innangud roovlindude poolt murtavate teiste roiivlindude arvu kohta. Vorreldes algandmestikuga (tabel 4) on olulisim, et vaikese arvukuse tdttu on kaljukotka osatahtsus murdmistes suhteliselt vaike. Liigiti peaks inurtud r6(5vlindude aastane arv jagunema eelkiiige kdrvukl-atsu (ca 2200), raudkulli (1400), hiireviu (700) ja handkaku (350) vahel; intensiivseimad murdjnd o n selle hinnangu piihjal kassikakk (12 roovlindu paari kohta aastas), kanakull (6) jn knijukotkas (5).

14 Andmestikku moonutavad ka diagnoosimata hukupohjused v6i varjavad sundmused, inis jargnevad hukkumisele v6i on selle vahetuks pijhjuseks. Diagnoosida on raske haigusi ja miirgltust, sageli ka kurnatust. Nende otsene m6ju ei ole Eestis ilmselt suur, see peaks liigitu~na valdavalt,,teadmata pdlijuseks", mida oli taiskasvanud ja lennuvijimelistel noorlindudel 11% (herilaseviul ja vaike-konnakotkal siiski ule veerandi; tabel 3) ning pesapoegade seas alla 5% (tabel 5). Roiivlindude regulaarne ja sage murgitumine ei ole Eestis uldse kuigi toenaoline, erinevalt riikidest, kus on intensiivne p6llumajandus v6i kasutatakse miirke laialdaselt roovloomade t6rjeks (nt. Watson 1997, Bijlsma et ). Haigusi ja kurnatust tuleb aga Eestis arvestada, kusjuures molemat v6ivad varjata eriti liiklus ja inurdmine (v6i juba surnud linnu soomine, mis ekslikult arvatakse murdeks). Naiteks Taanis hukkub teedel kdige rohkeln kdrvukratse talvel, mil naljas ja tuupiliselt hiiretoidulised linnud sinna ilmselt vaikelinde puudma kogunevad (Erritme 1999). Ka raudkullil peegeldavad karmide talvede jargsed arvukuse langused kurnatussurmasid, kuigi lindude huku vahetuks p6hjuseks v6ib olla liiklus viji haigused (Newton 1986). Osaliselt varjatud suremusele viitasid ka Eesti talvised andmed kurnatus ja liiklus olid kakkude peamised hukupdhjused, kullilistest surid aga nalga just hiireviud, kes uustalvitujatena on karmidele oludele ilmselt halvemini kohastunud. Nimelt puudub kakkudel pugu, mistdttu nad ei suuda soodsal ajal toitu,,ette siiua" ning surevad tuisustel-tormistel perioodidel nalga toenaolisemalt kui kullilised. Eestis mdjutavad karmid talved eeskatt kodukakku (Randla 1976) ning vijib-olla ka hand- ja varbkakku, keda inimesed harvem markavad. ~ldiselt ei pruugi aga roovlindude talvine hukkumine vastata ajaliselt ja piirkondlikult teiste linnuliikide omale, sest just teiste loomade surm katab talvel roovlindude toidulaua (Newton 1986) Varjav p6hjus v6ib olla ka pesapoegade kannibalism, mida peetakse riiovlindudel uheks toiduoludele vastavaks,,pereplaneerimisel' viisiks (Estes et nl. 1999). Nimelt pole selge, kui suure osa sellest moodustab tdeline kainisrn (,,vennatappn), mis on tuupilisim kotkastel (Meyburg 2002), ja kui palju on arasoiidud poegadest esmalt nalga surnud. Naiteks kodukakul ja vijib-olla ka enamikul teistel kakkudel on (valdavalt?) tegemist just viimasega (Van Vctli?

15 Kaesolev to6 ei leidnud iihtki otseselt alarrneerivat suundumust Eesti roovlindude hukupolljustes. Praegune olukol-d on vahemalt rahuldav ning tulemuste pohjal saab maaratleda pigem potents~aalseid ohutegureid ja tuvastada edaspidi ebasoodsaid muutusi. Niisuguse jalgimise eeltingimus on sarnase lnetoodika kasutainine, sh. surmade maaratlemine vahernalt sama tapselt (tabel 1). Esmajoones voib potentsiaalselt ol~ustatuks pidada liike, kelle surmad on juba praegu valdavalt inimseoselised. Nende seas on suured suhteliselt paiksed roovlinnud, kellel on vahe looduslikke vaenlasi - merikotkas, kanakull ja kassikakk, ilmselt ka andmestikus puudulikult esindatud kaljukotkas (Randla & Tammur 1996b). Kassikaku puhul torkab silma liinisurmade rohkus, mis vajaks Eestis tapsemat uurimist, sest see piirab kassikakuasurkondi mujal (Sergio ef a ). Teisalt on kassikaku seisundi peamist muutust Eestis - kadumist Sise-Eestist - raske seostada elektriliinides hukkumisega (pigem ikka maastike ja toidubaasi muutumisega; Nellis 2004). Vaga sage pesapoegade kannibalism (tabel 5) toetas varasemat seisukol~ta toidunappusest (Ldhmus 2004) ka kiiresti vahenenud arvukusega kanakulli puhul, kuid needki surmad on pigem protsessi peegeldajad kui vahetud polijused. Lisaks nimetatud liikidele oli valdavalt inimseoseline ka kodukaku hukkumine, kuid - nagu eespool arutletud - liiklusohvriteks vdisid sattuda nalginud ja kurnatud linnud. Siiski vdib sobiva maastiku jatkuv ahenemine ja maapiirkondade,,autosturninen kujundada liiklusest kodukakule edaspidi ka reaalse ohuteguri, ehkki vorreldes Laane-Euroopas sel pdhjusel tdesti ohustatud loorkakuga on kodukaku tdenaosus auto alla jaada mitukiimmend korda vai ksem (Baudvin 2004). Mitmete liikide arvukuse kasvu on Eestis arvatud,,kullisddade" loppemise tagajarjeks (L611mus 1997) ja siinesitatu annab sellele oletusele arvulist tuge. Kui tanaseni tapetakse Euroopas tuhandeid randavaid roovlinde naiteks Krcvtnl (Xirouchakis 2004) ja Maltal, millest viimasel on 60 jahimeest / km' nlng ~'1~11-tele pole jaanud pesitsema ainsatki roovlinnupaari (Portelli 1994), siis I'cstis tapetakse toenaoliselt vaid monikiimnend taiskasvanud isend~t j,i ill\sll<~lid pesapoegi aastas. See on vaike arv ka pika linnukaitsetl-aditsioo~iig~i I.;li~nc-Euroopa riikidega vdrreldes (Watson 1997, Bijlsma et ). l,~lil\l,~ nlsc-clk~ juhud on taunitavad ja voivad monc iiliharuldase liigi (slilii~-i~oi~ii,~i\o[i\,~~, iii~i~lukotkas, habekakk) p~11iul ka asurkonda ohustada,

16 X2 Lnhmus: Iioovhndude hukkumrne Eestli loet~ ju veel mcin~hummend aastat tagasi tapanumbreld tuhandetega (Randla 1976). Vdib \raid ette kujutada surma p6hjuste jaotust ja suremuse iildtaset,,kullisbja" kdrgaegadel! Naiteks Norras langes tapetute osa kanakulli taasleidudes psrast li~gi kaitse alla vdtmist 65%-It 21'Yi-ni, taasleidude iiidsagedus 27%-It lo'%,-ni ning tousis taasleitud lindude keskmine vanus (Halley 1996). Seega on riiovlindude kaitse a11a vbtmine ning range suhtumine nende tapmisse olnud edukas looduskaitsepraktika, millest taganemine voiks viia ennustainatute tagajargedeni. Teise praktilise sbnumi vdiks anda kaesolevas toes leitud sarnasus noor- ja vanalindude hukupohjuste vahel. Kui kogenematute noorte roovlindude kdrge hukkumissagedus on iildteada (Newton 1979), siis pohjuste osas niisugust iildist seisukohta polnud. Siin esitatud tulemus tahendab aga pdhimdtteliselt seda, et eri vanusega lindude suremust saab vahendada samade kaitsemeetmetega. Tanus6nad. Autori tanu kuulub kdigile neile, kes vormistasid ankeetidele oma aastate jooksul kogutud andmeid roovlindude hukkumise kohta: Nigula LKA (145 vaatlust), Sven Aun (15), Tarmo Evestus (7), Eedi Lelov (8, lisaks varasemad vaatlused), Riho Mannik (16), Rein ja Renno Nellis (97), Ivar Ojaste (20), Gunnar Sein (4), Urmas Sellis (23), Indrek Tammekand (20), Aarne ja Eet Tuule (20, lisaks varasemad vaatlused), Veljo Volke (20) ja lo Vali (27). Kiriandus. Baudvin, H Motorway mortality of birds of prey and owls in the east of France. Chancellor, R D. & Meyburg, B.-U. (eds.), Raptors Worldwide: WWGBP / MME, Budapest. - Bevanger, K. & Oversltaug, K Utility structures as a mortality factor for raptors and owls in Norway. Chancellor, R. D., Meyburg, B:U. & Ferrero, J. J (eds.), Holarctic Birds of Prey: ADENEX-WWGBP. - Bijleveld, M Blrds of prey in Europe. MacMillan Press. - Bijlsrna, R. G., van Kuik, H., Schipperijn, J. & Zoun, P Raptor persecution in The Netherlands in De Takkeling 6: Drevs, T Rohvlindude fauna Tallinna umbruses. DiplomitBO TU ZHI raamatukogus. - Elts, J., Kuresoo, A,, Leibak, E., Leito, A., Lilleleht, V., LuigujBe, L., LBhmus, A,, Magi, E. & Ots, M Eesti lindude staatus, pesitsusaegne la talvine arvukus Hirundo 16: Erritzoe, J C'luses of mortality in the Long-rared owl Asio otits. Dansk Om. Foren. Tiddsks Estes, W. A., Dewey, S. R. & Kennedy, P. L Siblicide at Northern goshawk nests does food play a role? Wllson Bull. 111: Haller, H Der Steinadler in Graubunden. Langfrlstlge Untersuchu~lgen zur I'opulationsokologie von Aquilli rlii-!ysilrzh~s irn Zentrum der Alpen 0rn Beob Belheift 9. - Halley, D. J Movements and mortallry ol Norwegian goshawks Arcipit~i. g~ntilis, an analysrs of ringing data. Fauna Norv., Ser C, Cinclus 19: Helander, B Wintel- feedll-ig as a rnanagemr~~t tool for- White-tailed sea eagle? 111 Sweden. Nrwlon, I R (~h,incellor, li 0, Conservation Studieb oil liapii~rs: ICBI', Ni11-IZ'IC~ - lanss, G. F. E. & Ferrer, M Avlan electri>cutlol-i mortality 111 relailon to pole cieslgn and adlacent habltat 111 Spain

17 Bil-d Cons. Int Jong, J. dc Slow rrc.overy ot the~ barn owl L.evrnde Natuur 99 L)L Icangur, Ka~i~k~~ll rni~l-ii~~ (e~i~ Et'sLi LCIII~U Krone, O., Langgemach, T., Sommer, P. & I<cnntner, N KI-nnkheitrr und Todc~ursachen von Seea~ilern (Hnliiicrtiis liihicillii) In Drut\cliland Cor<~x 19, Si>ndc.rheft Langgemach, T., Sommer, P., Aue, A. Wittstatt, U. & I<rone, Vergleichendr Untrrsuchungen ~ 1den 1 Vei-lu.itursnchvn e1n11e1n11schc.i- Eulen in der Mal-k Brandenburg. I'opuIationsokol(>gie Gre~fvogel- und Euleiial-ten HaIle/Saale - Liihmus, A K,inakulli (Acripitr,r ;;ri~tilrs) to~turn~sesl Et~t1.s a,~statel Hirundo 2/ Lohmus, A. 1994a. Madukotkas Ee.itis - uhr kummituse elukommetest. Eesti Loodus 4: Liihmus, A. 1994b Mfiiledest hii~e\~lu toitumise fus~oloogilistest aspektldest. Uustalu, T., Rfiuk, V. & Kol-tel, I (toim ), Erst1 Opllaste Teadusliku Uhingu XII, XlIl la XIV teaduskonverentsi teesid: 19. Tallinn - Liihmus, A Rciovlindude arvukuse muutustest Loode-Tartumaal Hirundo 1 /I Lt~l~mus, A Ospreys Pn~zilioi? liali~ietris in Estonia: a historical perspective. Vogel~velt 122: Lohmus, A Roovlinnuseire : kanakulli kadu ja hl~retsuklite kellavark. Hirundo 17: LGhmus, A. & Sein, G Kungsorncn i Estland. Kungsbrnen 21100: Meyburg, B.-U On Cainism in the Lesser Spotted Eagle (Aquiln poiiinriiin) and a possible explanation for the phenomenon in this and other eagle species. Yosef, R., Mlller, M. L. & Pepler, D. (eds.), Raptors in the new millennium: 53-61, Eilat. - Mikkola, H Owls of Europe. Poyser, Calton. - Nellis, R Kassikaku kaitsekorralduskava Kasikiri Eesti Ornitoloogiailhingu arhiivis. - Newton, I Population ecology of raptors. Poyser, Berkhamsted. - Newton, I The Sparrowhawk. Poyser, Calton - Oaks, J. L., Gilbert, M., Virani, M. Z., Watson, R. T., Meteyer, C. U., Rideout, B. A., Shivaprasad, H. L., Ahmed, S., Chaudhry, M. J. I., Arshad, M., Mahmood, S., Ali, A. & Khan, A. A Diclofenac residues as the cause of vulture population decline in Pakistan. Nature 427: Portelli, P Large-scale shooting of raptors in the Maltese Islands. Meyburg, B:U. & Chancellor, R. D. (eds.), Raptor Conservation Today WWGBP / Pica Press. - Randla, T Eesti rt~bvlinnud. Valgus, Tallinn. - Randla, T. & Tammur, E. 1996a. The White-tailed sea eagle Hlilineeti~s nlbicilln population and breeding productivity in Estonia and some regions of NW Europe Meyburg, B:U. &Chancellor, R. D. (eds.), Eagle Studies: WWGBP; Berlin, London & Paris. - Randla, T. & Tammur, E Population trends and breeding success of the Golden eagle Ailiiiln clir~~nrtos in Estonia, Meyburg, B:U. & Chancellor, R. D. (eds.), Eagle Studies: WWGBP; Berlin, London & Paris. - Rutz, C Assessing the breeding season diet of goshawks Arcrpiter gerztilis: biases of plucking analysis quantified by means of continuous radio-monitoring. J. Zool., Lond. 259: Saurola, P Rengastettujen petolintujemme liiytymistavat. Lintumies 14: Sergio, F., Marchesi, L., Pedrini, P., Ferrer, M. & Penteriani, V Electrocution alters the distribution and density of a top predator, the eagle owl Ritbi] birbo. J. Appl. Ecol Straka, U Zur Haufigkeit und Plianologie des StraGentodes von Waldohreule (Asio r~tiis) und Waldkauz (Stris riliico) Egretta 38: Uttendorfer, Neuc Ergebnisse uber die Ernahrung der Greifvcjgel und Eulen. Stuttgnrt. - Van Veen, J. C Nestling necrophagy in Tawny owls Str1.1,ili~co Meyburg, B:U. & Chancellor, I<. D. (eds.), Raptor Cc~nservation Today: WWGBI' / I'lca l'ress. - Vili, ij Valke-konnakotkas jn tema kaitse Erstis. Hirundo Suppl 6. - Vili, IJ. & Laansalu, A Roovlindude arvukus, sig~mlsedukus nlng saagi koost~r Harjanurme vaallusruudu.; Tarturncia! 19' '1. Hirundc 15: Vili, Ij. & Lohmus, A Parrnta! cai-r, nesthng growth and d~et in I Spotted Eagle Atliiil~i c1nri;:ii neil nil-d St~~dy 49: Watson, J The Golden Eagle. l'oysei-, Lonilon. - Xil.ouchakis, S Causes ot rapto or rni>rtcliity in C'reti. Sliancellol-, R D & ~Meybul-g, B-L (rds.), RL1ptol-.; Wo~~l~Iividt~ 849-t;h[l. WWGBI' / MME, Budapvt

18 Causes of death of raptors and owls in Estonia, Mortality of raptors and owls has not been specifically studied In Estonia (but see Randla & Tammur ; L6lirnus 1994a, 2001, for data on some species) and this paper suinmarizes their causcs of death in , The material has been collected all over the country (Fig. 1) by (1) tlie participants of national monitoring projects; (2) two wildlife-rehabilitation centres; (3) ecologists studying raptor diets and population ecology. The causes of death of full-grown birds were classified into 20 categories of four main types (Table 1); for nestlings, some additional categories were used. Yet, the frequencies of disease, poisoning and exhaustion are obviously underestimated, since autopsies have been seldom made and other proximate causes (traffic, predation) may have concealed the ultimate ones. Most deaths of full-grown birds (n = 615; Tables 3-4) were directly or indirectly caused by man (47%; notably traffic, powerlines and other collisions and injuries) and predators (34%; mostly the Goshawk, Golden Eagle and Eagle Owl). The frequency distributions of causes of death did not differ significantly between first-year juveniles and older birds, which implies that mortality-reduction measures could be roughly the same for both age groups. In winter, the main causes of death for owls (n = 27) were traffic (15) and exhaustion (7); no specific causes dominated for raptors (n = 17). An intensive study in nortliwestern Tartumaa revealed manyfold overestimation of the frequency of man-induced mortality among smaller species and Goshawks in the remaining material. Considering this bias, I suggest that antropogenic deaths are particularly important for eagles, the Osprey and the Eagle Owl, and possibly for the Goshawk and the Tawny Owl in Estonia. There were 27 cases of persecution (44% of these were eagles or the Osprey). In general, however, persecution is not likely to influence the Estonian raptor and owl populations significantly any more (probably, some tens of full-grown raptors and a few nestlings are killed annually). The death of nestlings (n = 128) was mostly related to food shortage and disease (46%, incl. cannibalism) or nest predation (30%); in tree-nesting species, nestlings often fell down from tlie nest (19 /u). In general, natural causes of deatli were more frequent in Estonia than in most other European countries, and no alarming trends for conservation were detected.