Sari õnnetuid ugusid ESIMENE RAAMAT AHASTAV ALGUS LEMONY SNICKET Brett Hequisti iustratsioonid Tõkinud Maarja Kangro Draakon & Kuu
Originaa: THE BAD BEGINNING Lemony Snicket, Brett Hequist Pubished by arrangement with HarperCoins Chidren s Books, a division of HarperCoins Pubishers, Inc. Tekst Lemony Snicket, 1999 Iustratsioonid Brett Hequist, 1999 Tõge Maarja Kangro, Draakon & Kuu, 2003 Seda raamatut ei tohi ima kirjastaja oata pajundada ei osaiset ega tervikuna, samuti ei tohi seda taetada infosüsteemides ega edastada eektrooniise või mehaaniise tee, indistuste või fotokoopiate kuju. Õiguste kohta saate teavet aadressi: Draakon & Kuu asteraamatud, Narva mnt. 1, pk 4130, 10510 Tainn. Teksti toimetaja: Rein Põder ISBN 9985-9430-2-3 www.draakonkuu.com
Beatrice ie, kuakaie kadunukesee
Esimene P E A T Ü K K Kui sind huvitavad ood, mis õpevad õnneikut, peaksid sa pigem mõne teise raamatu kätte võtma. Sees raamatus ei puudu mitte ainut õnneik õpp, vaid ka õnneik agus, ja keskegi on õnneikke sündmusi väga vähe. Sest kome Baudeaire i võsukese eus ei onud just paju õnneikke sündmusi. Vioet, Kaus ja Sunny Baudeaire oid taibukad apsed, nad oid võuvad, eidikud ja kenade näojoontega, aga nei vedas huupööra vitu, ja suurem osa se-est, mis nendega toimus, oi tuvi ebaõnne, häda ja hukatust. Mu on kahju sue tunnistada, aga just nii see ugu oi.
SARI ÕNNETUID LUGUSID Nende hädad said aguse ühe päeva Sooarannas. Baudeaire ide kom ast easid koos vanematega tohutu suures vias tomuse ja kärarikka inna südames, ja aeg-ajat ubasid vanemad nei kipaka troiga nagu sa arvatavasti tead, tähendab kipakas ebakindat või kergesti ümberminevat omapäi randa sõita, kus nad võisid teha, mida süda ustis, kui nad ainut õhtusöögiajaks koju tuid. Se hommiku oi im pives ja ha, mis aga Baudeaire i võsukestee vähimatki korda ei äinud. Sooja ja päikesepaisteise imaga oi Sooarand turiste täis ning võimatu oi eida sobivat kohta, kuhu tekki maha aotada. Hai ja sompus imaga oi rand Baudeaire ide pärat ja nad võisid teha, mis nei iganes pähe tui. Vioet Baudeaire ie, kõige vanemae, meedis utsu visata. Nagu enamik nejateistkümneaastasi, oi ta paremakäeine, nii et kivid endasid mööda sünget veepinda kaugemae, kui ta neid parema, aga mitte vasaku käega ennutas. Lutsu visates uuris ta simapiiri ja 1 0
AHASTAV ALGUS mõtes eiutisee, mida ta oi paanis ehitada. Igaüks, kes Vioetti tundis, võis aru saada, et ta mõtes pingsat, kuna ta pikad juuksed oid paeaga kinni seotud, et need sima ei tükiks. Vioeti oi soont veidrate masinavärkide eiutamise ja ehitamise peae, ja nõnda täitsid ta mõtteid sagei kangid, pokid ja muud mehhanismid ning oomuikut ei tahtnud ta end segada asta miestki nii tühisest nagu juuksed. Se hommiku juurdes ta, kuidas konstrueerida masinat, mis tooks tagasi kivi, mie sa oed ookeani visanud. Kaus Baudeaire, keskmine aps ja ainus poiss, armastas uurida oendeid, keda tõusuvesi randa oi uhtunud. Kaus oi veidi üe kaheteistkümne aasta vana ja kandis prie, mis andsid tae inteigentse väjanägemise. Ja ta oigi inteigentne. Baudeaire ide vanemate oi kodus tohutu suur raamatukogu, ruum täis tuhandeid raamatuid peaaegu iga vadkonna kohta maaimas. Kuna Kaus oi kõigest kaheteistkümnene, ponud ta muidugi jõudnud 1 1
SARI ÕNNETUID LUGUSID ugeda kõiki raamatuid, aga ta oi ugenud neist väga pajusid ja oetust tubisti teadmisi kogunud. Ta oskas krokodii aigaatorist eristada. Ta teadis, kes tappis Juius Caesari. Ja ta teadis väga paju Sooarannas eutsevate pisikeste ibedate eukate kohta, keda ta praegugi uuris. Sunny Baudeaire ie, kõige nooremae, meedis asju hammustada. Ta oi aes beebi ja oma ea kohta väga pisike, vaevat saapast suurem. Aga see, mis ta kasvus puudu jäi, tegi ta tasa oma neja hamba suuruse ja teravusega. Sunny oi sees eas, kus enamasti räägitakse arusaamatute hüüatustega. Kui ta just ei ausunud neid paari sõna oma sõnavarast, mis on ka tegeikut oemas, nagu utt, emme ja amps, oi suurema osa inimestest raske aru saada, mida Sunny mõtes. Se hommiku ütes ta näiteks mitu korda gäkk!, mis tähendas tõenäoiset: Vaata, mis kummaine kuju see seat udust väja imus! Ja tõepooest, eemat mööda Sooaranna uduvines veepiiri ähenes Baudeaire i astee pikk 1 2
AHASTAV ALGUS kuju. Sunny oi juba mõnda aega kuju jäginud ja kisa teinud, kui Kaus pigu ogaiset krabit ües tõstis ja teda samuti märkas. Ta küünitas end Vioeti pooe ja puudutas ta käsivart, tuues tüdruku eiutajamõtetest tagasi. Vaata, ütes Kaus ja osutas kuju pooe. Too tui ähemae ja apsed võisid nüüd märgata üksikasju. Kuju oi täiskasvanud inimese suurune, ainut et ta pea oi pikik ja üsna nurgeise väjanägemisega. Misasi see sinu arust on? küsis Vioet. Ma ei tea, vastas Kaus kuju pooe kõõritades, aga paistab, et ta tueb otse meie pooe. Siin rannas oeme ainut meie, sõnas Vioet veidi ärevat. Ta ei saagi keegi teise pooe tua. Vioet pigistas oma vasakus käes õhukest siedat kivi, mida ta oi tahtnud visata nii kaugee, kui suudab. Hetkeks tekkis ta mõte seega kuju pihta visata, kuna too tundus nii hirmutav. Ta ainut paistab hirmus, ütes Kaus justkui õe mõtteid ugedes, sest udu on nii paks. 1 3
SARI ÕNNETUID LUGUSID Nii see oigi. Kui kuju asteni jõudis, nägid nood kergendustundega, et tegu ponud keegi hirmuäratavaga, vaid inimesega, keda nad tundsid: härra Poe ga. Härra Poe oi härra ja proua Baudeaire i sõber, keega apsed oid mitu korda õhtusöögi kohtunud. Üks asi, mis Vioetie, Kausie ja Sunnye oma vanemate juures tõesti meedis, oi see, et nood ei saatnud apsi minema, kui neie küaised tuid, vaid ubasid aste peoauda istuda ja vestusest osa võtta, kui apsed pärast aitasid auda koristada. Härra Poe oi astee meede jäänud seega, et ta oi pidevat nohu ja ta pidi aatasa vabandust pauma ja köhahoo pärast auast teise tuppa minema. Härra Poe võttis kõvakübara peast, nii et ta pea paistis udu sees suure ja kandiisena, ning seisatas hetkeks, köhides vajusti vagesse taskurätti. Vioet ja Kaus astusid tema pooe, et tae kätt anda ja tere öeda. Tere päevast! ütes Vioet. Tere päevast! ütes Kaus. Tree äeh! ütes Sunny. 1 4
AHASTAV ALGUS Tervist, tervist, vastas härra Poe, ent ta nägi väja väga õnnetu. Mõne sekundi jooksu ei öenud keegi midagi, ja apsed mõtesid, mida härra Poe kü Sooarannas tegi, sea kui ta oeks pidanud innas pangas töötama. Ta ponud üdsegi rannarõivaid sejas. Kena päev täna, austas Vioet viimaks juttu. Sunny tegi häät, mis meenutas tigeda innu oma, ja Kaus tõstis ta endae süe. Jajah, kena päev, sõnas härra Poe hajameeset ja simitses tühja randa. Lapsed, ma kardan, et mu on teie väga habu uudiseid. Kom Baudeaire i võsukest vaatasid tae otsa. Vioet pigistas vasakus käes kohmetut kivi ja rõõmustas, et ponud seega härra Poe d visanud. Teie vanemad, ausus härra Poe, hukkusid kohutavas tuekahjus. Lapsed ei kostnud sõnagi. Nad hukkusid tuekahjus, jätkas härra Poe, mis hävitas kogu teie maja. Mu on väga, väga kurb seda teie teatada, mu kuakesed. 1 5
SARI ÕNNETUID LUGUSID Vioet pööras pigu härra Poe t ära ja põrnitses ookeani. Härra Poe ponud Baudeaire i apsi kunagi kuakesteks nimetanud. Tüdruk sai aru, mida härra Poe ütes, aga ta arvas, et mees teeb naja, tahab koeda kombe tema ja ta õevenna üe irvitada. Hukkusid, sõnas härra Poe, see tähendab said surma. Me teame, mida hukkuma tähendab, porises Kaus. Ta teadis kü, mida tähendab sõna hukkuma, aga ta ei suutnud päris hästi aru saada, mida härra Poe tahtis öeda. Tae tundus, et härra Poe ütes kogemata midagi vaesti. Tuetõrjujad tuid muidugi kohae, teatas härra Poe, aga nad jäid hijaks. Kogu maja oi eekides. Ja see pões maatasa maha. Kaus kujutas ette, kuidas kõik nende raamatud tud võtsid. Nüüd ei saa ta neid kõiki enam kunagi äbi ugeda. Härra Poe köhatas mitu korda taskurätikusse, enne kui ta juttu jätkas. Mind saadeti siia teie järee ja ma viin teid seniks oma koju, kui me 1 6
AHASTAV ALGUS asjad äbi mõteme. Ma oen teie vanemate testamendi täideviija. See tähendab, et mina kannan hoot teie isa-ema tohutu vara eest ja vaatan, mis teist, astest, saab. Kui Vioet saab täiseaiseks, kuuub varandus teie, aga kuni te vee väikesed oete, hadab seda pank. Kuigi härra Poe oi end nimetanud testamendi täideviijaks, tundus Vioetie, nagu oeks tegu surmanuhtuse täideviijaga. Mees oi ihtsat randa marssinud ja nende eu igaveseks ümber muutnud. Tuge minuga kaasa, ütes härra Poe ja sirutas käe väja. Et seest kinni võtta, pidi Vioet kivi käest poetama. Kaus võttis kinni Vioeti teisest käest, ja Sunny võttis kinni Kausi teisest käest, ja niimoodi ahkusidki kom Baudeaire i võsukest nüüdsest Baudeaire i orvud rannast ja oma minevikust.