Postimees =JOO. aastakäik =; " IMiiil» loa pltv. Toimetut ja peakontor Tartut, OHkool! i 21. Toi «etna ja kontor Tallinnas, Raekoja plats 9, vanas vaekojas. Teiefonid Tartus» Tegevtoimetaja ja toimetase sekretär 2-86, Tartu teated, siseriik 1-86, kaugekõned 9-86. SekvettrivaHtsus 9-09, ärijuhatus 65, trökikojajuhataja 14-65, taimis 66, raamatukauplus 2-50. TelUt Tallinnas: Toimetus 436-81, kontor 436-11. Kästkirjadhoiiaicse alal ainult sellekohase! soovil. Kuuluta?te hi,nnad: a) kuulutuste, kirjaga: ktmlu tuäe>lcaj? 5 senti, teksti ees 10 senti mm, teksti sees 12 senti; b) tekstikirjafa: teksti ees ja tekstis 15 senti mm veeru laiuses. Kohaotsifmskuulutused poole hinnaga. Kuulutuste koha valiku soove täidetaks» ainult võimalust mõõda. Kuulutusisatna päeva lehe jaoks võetakse vasht kella 91-ni ja lanptoval kella 10-ni päeval raamatu kaupluses, Suurturg 16, ja kontoris, Ülikooli tän. 21/23. üksiknumber 5 senti, Hinnata kaasandeks Igal pühapäeval pllkeleht «Sädemed44. «Postimehe*4 teillmlsblnoed t Postiga: J ktw 150 8, 2k. 300 3k. 370 Sn We 3 kuu korraga tellides iga järgnev kuu 120 s., 6 k. 725 s., 12 k. 1400 s. Postita: 1 kuu 135 s., 2k. - 270 s, 3k. üle 3 kuu! korraga tellides iga Jisakuu 105 s., 6 kuud 625 sn 12 kuud 1250 a. Tartu linna tellijatele. Ko j ukandmisega: 1 kuu 135 S* 2 k. 270 s 3 k. 370 s., üle 3 kuu korraga tellides iga järgnev kuu 110 s* 0 kuud 700 12 kuud 1350 senti. TalituseM lra viies: 1 kuu 125 s., 12 kuud 1200 s. Välismaale 4 kr. IL, Lätimaale 150 s. kuus. Posti jooksev arve nr. 2171..,..Lasteleht'4..Postimehe" tellijaile 10 s., eraldi tellides 15 a. raua...tervis" 1 kuu 20 s.. 12 kuud 220 s. Aadressi muutmine 25 a. Rr. 65 < /»r Pühapaewal, 8. märtsil 1536 Tänast lehte 8 lehekülge Locarno leping puruks rebitud Saksamaa sõjawäed marssisid Veinimaa demuitariseeritud tsooni. Saksamaa pakub Prantsusmaale ja Belgiale mittekallale tungi lepingut 25 aastaks. Sarnasel Komi lkbab SaKsammt tma tagafi Rahwasteliitu Londonist, 7. märtsil (Reuter). Berliinist teatatakse: Saksa waed marssilsid Reiniman demilitarifeeritud tsooni sisse. Saksamaa ütles üles Locarno lepingu. - Riigipäew laiali, llued walimised M. märtsil Saksamaa ettepanekud Berliinist, 7. märtsil. (Reuter). Hitleri märgukiri, mis laupäeval Locarno riikide saadikutele üle'anti. sisaldab kuulda wasti: ' 1) Saksamaa ütleb üles Locarno lepina gu, mille ta Peab rikutuks Prantsuse-Nõu kogude lepinguga, ; - '.2) Saksamaa loeb enese vabaks Reini maa demilitariseeritud tsooni kohustustest, - 3) Saksamaa pn valmis algama läbi- rääkimisi uue- demilitariseeritud tsooni loo niiseks tingimusel, et Belgiaga Prantsus maa oleksid tvalmis looma samasuguse tsoo-. ni oma piiridel, 4) Saksamaa on valmis sõlmima 25 aastaks mittekallaletungimislepinw, tingi musel, et Itaalia ja Suur-Britannia oleksid nõus seda lepingut tagama, õ) selle lepinguga võib ühineda ka Hol land, kui ta seda soovib, 6) Saksamaa teeb ettepaneku läänepoolse ohulepingu ja idapoolse mittekallaletungis lepingu sõlmimiseks, kusjuures selle..lepingu osaliseks peab saama ka Leedu. Neil tingimustel on Saksamaa valmis ta gasi' tulema Rahvasteliitu, kuid Rahvaste liidu põhikiri peab eraldatama Locarno le- Pingust. Berliinist, 7. märtsil. Krõlli ooperi suur saal, kus leidis aset riigipäeva ajalooline koosolek laupäeva lõuna ajal, oli tulwil taia, kui riigikantsler HMer ilmus saali täpselt määratud ajal, saadetud riigi- Päeva esimehest Goeringist ja ministritest Hessist ning grillist. Terve koda tõusis püsti ja valmistas Hitlerile kestwa ning vaimustatud ovatsiooni. Parast Goeringi lühikest avakõne wöt tis sõna riigikantsler, et kanda ette valitsuse deklaratsiooni. Pealtkuulajate seas õlid? ka paljud Berliinis akrediteeritud diplomaati lised esindajad, kes olid võtnud aset diplo maatide rõdul. Olles andnud ülevaate Saksamaa suhe test Prantsusmaa ja Nõukogude Wene maaga, samriti ka üldisest ponilisest seisu korrast viimase 3 aasta jooksul, kriipsutas riigikantsler alla: mina olen korduvalt kinnita nud maailmale Saksamaa ra hulikke kavatsusi. Kuid ainus jeni saavniatud kaega katsutav' tulemus relvastuste piiramise skhis on möödunud aastal sõl mitud Infjlise-Saksa merekon wentsioon. Edasi wletiis kantsler meelde oma kor dnvaid Pakkumisi Prantsusmaale, millised aga kahsnks seni on leidnud vahe vastukaja selles ritais. Ynalise-Saksa merelepina, Psiräies Sdksa Hn<rerelvästnst Ncm tonnaashist, texlelikult on esimene kon kreetne samm, vjda on astut. maailma Vae vahenduse sihis.. See konkreetne edu sai lmmalikuks ainult tanu Briti tervele mõistusele ja SÄksamaa äratundmisele, et Briti riigi laialdased huvid õigustavad Suur-Britanniat! omama nende huvide kindlustanftseks vastava suurusega lae vastikku. Puudutades Nõukogude Venemaad, mida kõneleja nimetak maailma ametlikuks kom munismi doktriini eksportööriks, ütles Hit ler: Rahvusvahelisse diplomaatia võtmeseisu kord on wiidmd üle PaÄisist Moskvasse. Silmapaistev walgustamise töö, mida rah wussotsialism 7orda saatnud, on see, et Saksa noorsugu ei ol< enam läbi imbutatud kätte maksu ihast, vmid, ümberpöördult, tõsiselt soovib kokkulepet välisriikidega, ühenduses sellega wihjas Hitler viimastele taliolüm piaadi mängudele, mis ühendasid väga mit mesuguste rahvuste mees- ja naissportlasi, vaatamata nende riikide vahel valitseva tele politilistel,. lahkhelidele. Pöördudes küsimuse juure, miks on kokku kutsutud riigipaev, ütles kantsler, et Saksamaa ei loe end enam seowks kohustus tega, mida ta im võtnud enese peale «mid jnba surnud Loearno lepinguga ja et Saksa maa, järelikult, on vaba kohustustest Rei nimaa demilitcrcrseeriwd tsooni suhtes. Kuid Saksa valitsus on valmis astuma läbirääkimistesse Prantsusmaa ja Bel giaga demilitäriseeritud tsooni loomiseks mõlemal pool imist piiri. Samuti on Saksa maa valmis-sõlmima 25 aastaks lepingut Prantsusmaa ja Belgiaga, millega lepinguosalised riigid loobuvad jõu tarvitamisest kui rahvusvaheliste küsimuste Mheudamise abinõust. Knj see ettepanek võetakse vastu ja teostawkse, on Saksamaa valmis tagasi tulema Rahvasteliitu. Seejuures Saksa maa kindlasti loodab, ci tema asumaade soo vid leiavad õigustatud kaalumist. Riigikantsler lõpetas oma ajaloolise deklaratsiooni spontaansete kiiduavalduste tormi saatel. Sellejärgi kuulutas kantsler riigipäeva laialisaadetuks ja uued riigipäeva valimi sed väljakuulutatuks 29. märtsil, selleks, et anda Saksa rahvale võimalust eelpool tähendatud kõnes kindlaksmääratud välis politikat toetada. Pariisi ajakirjandus loeb Saksamaa rii gipäeva kokkuastumist uue ajajärgu alguseks Euroopa diplomaati.. lises arengus. Kuigi laupäeva hommikul Saksa valitsuse deklaratsiooni sisu Pariisis oli weel teadma ta, ennustasid ajalehed ühel häälel Hitleri uut laiaulatuslikku rahu pakkumist Prant susmaale. Samal ajal arvati politilistes ringkondades, et riigipäeva kokkuastumine on Prantsuse-Wene lepingu ratifitseerimise esimene tagajärg. L'Oeuvre'i" teatel ühenduses Berliini sõnumitega olewat reede õhtul kutsutud kokku. Prantsuse walitsuse erakorraline koos olek, mis jätkus laupäewa lõuna ajal. Prantsuse walitsus, lisab leht juure, on ot sustanud igal tingimusel täpsalt ja tingi musteta jääda Loearno lepingu juurde. *. Saksa väed saabusid Kölnist, 7. märtsil. (Reuter). Saksa wäed saabusid Deutzi. Kölni kohal tiirlevad Saksa sojawäelennukid. Locarno rah«tempel", kus omalajal leidis astt suurriikide bonwerents nüüd purustatud lepingu sõlmimiseks Algas laupäewa hommikul Kuigi Meel mingit ametlikku kinnitust pole saadud, kuuleb Reuter hästiinformeeri tud.ringkondadest, et Reinimaa demilitari seeritud, tsooni okupeerimine Saksa mägede poolt.algas laupäewa hommikul kell 5. Esi joones marssisid. Saksa Mäed sisse Deutzi. mis asetseb Reini Pahemal kaldal Kölni wastas. Politsestväge on Kölnis ja teistes selle tsooni linnades wiimaste päewade jook sul suuresti tõwendatud. Kardetaw pöördepunkt 16. aprillil 1935 Saksamaa ühekülgse aktsiooniga ütles enese lahti Versailles'i ra hulepingu sõjawäelistest kitsendustest ja ot süstas luua üldise wäeteenistuse alusel 36 diwiisist koosnema alalise armee. Nagu rii gikantsler tol ajal ja ka hiljem rõhutas, teeb Saksa riik wahet Versaillesll lepingu kui sakslastele. pemurutud «diktaadi". jst Locarno lcpingümahel, milleks Saksamaa oma allkirja andis. Locarno lepingu tingimusi lubas Hitler täita. Nüüd, wähem kui aasta pärast, on maailm asetatud uue sündinud fakti ette. Saksamaa on enese lahti öelnud ka nendest wiimastest kohustustest ja saatnud oma rel mastatud jõud Reinimaale. Locarno lepin gust, mis Rahwästeliidu põhikirja kõrwal oli Euroopa rahu nurgakiwiks. ei ole järele jäänud muud kui tükk paberit, nagu Ver sailles'ist ja Mitmest teisestki rahwusmahe lisest. dokumendist, mis kannawad Saksa maa allkirja. Silmapilgul, Mil neid ridu kirjutame, on wõima tu täielikult hinnata selle sünd muse tagajärgi. Aga kõigi tundemärkide jä rele otsustades kujunewad need palju tõsise mateks kui Versailles'i ülesütlemise omad. Kuna Locarno leping oli mõeldud eeskätt Prantsusmaa julgeoleku kaitseks, ja sellele lepingule garanteerijatena kirjutasid alla Suur-Britannia ja Itaalia, siis tekib küsi mus, missuguseid samme astulvad need riigis Nagu Genfist alles hiljuti teatati, ole wat Prantsuse Mglisminister Flandin Mii masel kohtamisel Edeniga andnud mõista, et Prantsusmaa Locarno lepingu murdmist mõtab wäga tõsiselt ja tarwiduse korral wastab isegi- mobilisatsiooniga, ühtlasi esi tanud Flandin Inglise walitsusele küsimust, kas Briti relwastatud jõud sarnasel korral tulewad prantslastele appi. Kuna Inglise ministrid on korduwalt kinnitanud, et Suur-Britannia jääb truuks oma sõnale, siis seisab, ka London wäga tõ siste otsuste. ees.. Need asjaolud waewalt pidid olema teadmatud Saksa wälispolitika mbtidele., Täheyhab see, et Berliinis ollakse ' tvakmu Mge pwle?./ Seisukorda raskendab Meelgi asjaolu, et üks Locarno garant, Itaalia, ise bn sattu nud waftöllu. teiste- Locarno lepinguosaliste ga. Kahtlemata ruttab Mussolini seisukorda ära kasutama, et wastutafuks oma Locarno kohustuste täitmise eest. mälja kaubelda wabu käsi Abessiinia tsiwiliseerimiseks". Äärmiselt kardetawas seisukorras, kuhu Euroopa sattunud, samuti küsitamaks jääb nende ettepanekute praktiline wäärtus, mida Hitler tegi oma kõnes riigipäewal. Kuigi Saksa riigikantsler uuesti kinnitas oma nõusolekut wäewähendusele ja wcelkord pakkus Prantsusmaale sõprust ühes wõima tiku tagasitulekuga Rahwasteliiiu. on prantslastel neid nüüd Meelgi raskem mus tu wõtta kui mõni päew tagasi, mil Locarno oli Meel terwe. Mis garanteerib, et Saksa maa üue lepinguga ei tee sedasama? küsi wad Prantslased. Meil ei ole usku Saksa maa sõnapidamisesse, kordawad Prantsuse ajalehed juba aastakümneid, ja see asjaolu on Mõib olla kõige olulisemaks teguriks Saksa-Prantsuse wahekordade arengus. Locarno süsteemi kokkuwarisemine tä hendab aga ka õnnetust togu Euroopale. Prantfuse-Wene liiduleping ei ole küll meel ratifitseeritud, kuid Mõib seda olla juba täna-homme. Ühes sellega astub jõusse ka Wene-Tshehhi liiduleping. Prantsuse-We ne konflikt, järelikult, tõmbaks kaasa niihästi Nõukogude Wenemaa kui ka Tshehhoslomak kia, mis annab end otsekohe tunda kogu Jda-Euroopas. Pärastsõja Euroopa on jõudnud äh mardawasse pöördepunkti. Ei tarwitse su gugi olla pessimist, et öelda: lähematest päe wadest oleneb Palju. Mitte asjata ei kriip suta nii wastutusetundlikud mehed nagu sir Austen Chamberlain ja wälisminister Eden alla seisukorra äärmist tõsidust ja ei wõrdle seda 1914. aasta olukorraga. Kas tõesti ei ole maailm suurest katast roosist midagi õppinud? Mis sünnib Roomas? Roomast, 7. märtsil. Siin antakse kõige suuremat tähelepanu walitsuse koos olekule, mis astus kokku laupäewal enne lõunat ja kus üldise arwamise järgi oli oo data kauge leulatawaid politilisi otsuseid. Hästiinformeeritud ringkondades tähenda takse, et sõja wõi rahu" küsimus, mille ette Itaalia on asetatud Genfi rahuüleskutse ta gajärjel, ei ole ainus küsimus, mida on kut sutud otsustama laupäewane Itaalia walit suse koosolek, mittine wõib kujuneda ajaloo lisektz. Itaalia wastus Rahwasteliidule nn rõhutatakse nendes ringkondades ei la henda ainult sõjatcgewuse jätkamise wõi lo petamise küsimust, waid samuti ka teisi põhi lise tähtsusega probleeme, nagu Itaalia tu«lewane seisukoht Euroopa suurriikide grupee ringus, Itaalia wõimalik lahkumine Rah wasteliidust ja wiimase asutise tulewiku kü simus. Wõite. Peale eilses lehes nimetatud 1000-fr.oo* nise wõidu tuli laupäewal riikliku klassile»- terii loosimise! wälja tvcel 100-krooniseid wõite järgmistele Piletitele: 4908 sinine, 6530 roheline, 15.758 punane, 16.330 ro heline, 18.120 punane, 18.195 roheline, 18.777 roheline, 18.786 roheline, 27.111 roheline, 27.618 roheline, 30.546 sinine, 32.344 sinine. 34.784 punane ja 35.720 punane. Teised wõidud laupäewal olid wäiksemad. Müügikohtadesse on kõikjale keskmüügi koht juba wälja saatnud 2. riikliku klassilo terii piletid, ja loodetakse, et ostmine kuju neb sama elawaks kui esimesel loteriil. Wäl ja on antud üldse 45.000 numbrit 180.000 Piletit. Kuna on näha, et riikliku loterii wastu tuntakse suurt huwi, siis on määratud tema kestwus waid 6 kuud. Esi mene loosimine on juba 5., 6. ja 7. mail. ja löpploosimine septembris. Suurt külma pole oodata Talwise külma selgroog on murtud. Nlnajaama sünoptikute arwates enam suu remat külma wist ei tule. Wähemalt eel olewal nädalal pole seda ette näha. Seni sed ilmad näiwad edasi kestwat.. Päewal tõuseb temperatuur 0 kr. ümber, kuna ööseti on mõnekraadine külm. Selgete öödega wõib külm tugewam olla. Ka näib olewat eelolewa nädal sadametewaene, sest Eesti läheduses praegu madalrõhkkondi ei ole ega näi ka lähematel päewadel siia tulewat, kuna just selle wastu õhurõhumine Ida- Euroopas ja Balti riikides on tõusmas. Praegu on madalrõhkkondi Atlandil, Norromerel ja Wahemerel. Kõige lähem neist, Norramere madalrõhkkond, näib lii kuwat Jäämere poole ja alles hiljem wa hest wõib tema mõjupiirkond laieneda Balti riikidesse. Pole praegu ka selleks tunde märke, et Atlandi madalrõhkkond tugewal kujul läheneks meile. Euroopa suuremas osas on praegu sula. Külma on Kesk- ja Põhja Skandinaawias, Kesk- ja Põhja-Soomes ja Põhja- ja Ida- Wenes. Kcsk-Wenes on ainult öökülmi, kuna päewal on seal sula. Laupäewa hommikul oli sooja Inglis maal kuni 9, Prantsusmaal 8, Balkanit 10, Poolas ja Saksamaal 2 ja Lätis ja Leedus 3 kr. saades, et keegi HOIATUS MRchael Kuropatkin end mieie agendiks nimetab, teatame käesolevaga, et mainitud isikul meie firmaga mingisuguseid ärilisi suhteid ei ole. Ta pole õigustatud meie eest kindlustust sõlmima ega makse ja maksuvastu võtma...polaris" EESTI KINNITUS AKTSIA SELTS. Fenno-Ugria nõukogu koos olekult Tallinnas peeti asutus Fenno-Ugria nõukogu koosolekut, millest osa wõtsid 23 osakonna esindajad, nende seas ka Tartu ülikooli ja üliõpilaskonna esindajad. Esijoo nes tuli. uuendamisele nõukogu juhatus. Waliti tagasi esimeheks riigiwanem K. Päts ja abiesimehed prof. J. Mark ja G Ollik, kõik järgnema 3 aasta peale. Juha tusse waliti dir. A. Weidermanu, ministri abi J. Jürgenson, dir. W. Päts, G. Olliks kapten Truuwere. Koosolekul kinnitati eelseiswa 5. FenAo-Ugria kultuurkongress kawa ja selle eelarwe, samuti asutuse eel arwe ning tegewuskawa. Pikemalt wõet koosolekul sõna Liiwis ehitada kawatsetawa rahwamaja heaks rahakogumise aktsiooni asjus. Laewa jõgi põhjani kinni kül manud Laupäewal sõitsid Tartu ajutise maa tvalitsuse töölised weoautoga Tartu Põltsa maa teel olewa Laewa silla juure, et wa bastada silla ligemas ümbruskonnas ole wat jõesängi jääst. Wiimased külmad olid itiiwõrd tugewad, et jõgi silla kohal külmc tas kuni põhjani kinni. Tawalise weeseisu juures on weesügawus silla juures jões kuni IV2 mtr. Nüüd, kus karta sulade ta qajärjel suurwee tekkimist, wõiks nimetatud asjaolu saada sillale kui ka teetammile hä daohtlikuks. Üleujutamise korral wõiks rikutud saada tee muldkeha. Teemuldkcha on ehitatud aastat 4 5 tagasi. Tööliste poolt kaasawiidud lõhkeainetega puhasta takse jõejäng silla lqhemas ümbruskonnas, kui see peaks wajalikuks osutuma.. Medal olümpiaadist osawõtjaile. Olümpiamängudest osawõtjaile jaga takse kõigile mälestusmedal pronksist. Pii* dil mälestusmedali üks ja teine pool. Eksitus nimedega Meie eilses lehes, kommertsgümnaasiumi ja kaubanduskooli pidustuste kirjelduses on juhtu uud eksitus nimedega. Aastnpäewa aktusel wiibis baridusnõunik J. Äiiwet, mitte haridusnõunik J. Kiisel, nagu lehes eksikombel oli tähendatud.
2 Pühapäeval, 8. «KM 1?W. «. ibltimtsas» Nr. BSI Kolme küla wallutamine 6. märtsil 1919. a. Kas tegemist soku ja kitse werega? Soomusrongid peatusid Petseris, käies WaSina-Gora kohal eesliinil, kus siis pom nuiasid MaStase asukohti ja saatsid küladesse dessante, kes ikka ja jälle punased neist wäl ja lõid. Uhel õhtul oli juba paris hilja ja meie meeskond walmistas magamise wastu tuli wäljast, nähtawasti rongiülema ju tult komandoülem ja teatas: Uks läheb siit honnne wavahommikul dessanti... Dessant läheb polgumeestele toetuseks, need lähemad peale..." Komandoülema otsiw pilk hultus ringi mehelt mehele, ja lõpuks peatus minul., Wõite otsekohe magama heita. DeS font läheb wälja wäga wara", sõnas ta nüüd isalikult minule. Teisi wäeosi rünna kul julgustamas käimine polnud just eriti ihaldatav. Soomusrongide dessantidega. käimisega polnud see kuidagi võrreldav. Heitsin põrandale wähemkäidawasse kohta magama, kuid uni nii pea ei tuln. Sei sis meeles wiimane meie rongi meeskonna bcfcfaut wististi Malaja Räptsotva külla. Ohtu eel kõrwalisi teid mööda hiilisime küla alla hõreda metsaga kaetud mäele. ; Punaseid oli selgesti näha lähedal esimeste j majade ümber. Meie ahelik wõttis enesele tulistamiseks sobiwa asendi ja heitis maha. Jäin paremale tiiwale oma lewis'iga wii. maseks. - jr Awasime tule. Kuid minu üllatuseks lewis minu kaes ei [» töötanud. j >,Lewisist tuld!" kuulen mulle hõigata tvad. Kuid mu relw waikib. On halwemaid tundeid sõjariistata wõi rikki läinud riistaga wastase wastas tule all olla. Teen katset lewis'i laadi ära tõmmata. Kuid seegi et õnnestu. Taon kaaslase püssi päraga oma lewisi alt laeluku päästiku puruks ja nii ma et saagi teha pauku, õhtul kol mandos saan ülema käest pealegi weel sõi-. mata... \: Hommikul kella 4 ajal päewnik ja ko.. znandyülem äratasid mu üles. -!' Unisena ja.wähet-se uimasena riietusin. - Ja waheke sünges tundes laskusid kõman dost.wälja külma talweöhe rongi ette, kus pea kogunes 19 meheline jõuk seekordne : dessantmeeskond.. Siis. läksime Petseri jaama taha tummade ja kargetena, kus meid ootasid juba 4 ö küüdimeest. Istusime ' 4 5 kaupa regedele ja sõit algas rünnaku. kohale. '! Pole hiljem saanud Petseri umber ma -MMMM.WWWses. j» kummalt - stlt: ama.ssiru-wiiru mäest alla ja üles,. mäe ümbet ja edasi... Mäed aga olid ko - hati järsud ja särasid lumes. i Olime kaua sõitnud, kuid oli tunne,, et. ajame ringi waid mägedes si.nsamas jaama : lahedal. Ja kuidas hobused olid harjunud. MgedeS sõiduga! Ülalt kõrgelt. laskusid i nad tasa ja targu alla, wõi jälle kihutasid : umbnelja, ilma et õnnetust oleks juhtunud., Waid ühelt mäelt alla laskudes regi, milles '. kottutasm, lõi.wastu kiwi ja tegi suure ringi õhus. Lendasin reelt alla ja nii õnnetult ' et järeleajawa hobuse jalge ette. Oli maid pime õnn, et jõudsin peale hüppawa hobuse jalge eest enese kõrwale wisata. Pea olin jälle reel ja sõit jätkus. > Hommiku eel lõi eriti pimedaks. Ajasi me ühe pataljoni staabi ette. Oli isegi Uljamaid episoode Wabadussöjast, millest nüüd möödunud tspfalt 17 a. Were Hääl Jttax Sramii romaan 34 Denver jäi poodi, et takistada edasisi paljastusi. Ta ootas pinewalt hetke, mis pidi panema Terry Hollise wiimsele, kõwale proowile. Denver teadis täpselt: kui Larrimer Terry kuuli läbi langeks, siis see oleks samuti Terry Hollise lõpp, ja siis tuleks uus mees Musta Jacki tõeline poeg! Ta ootas, nagu oodatakse imet, pinewalt ja kartli kult. Ta laskis sherif Minteri maha," jätkas Larrimer. ara togantselsalasuga. Nüüd ma näitan, mida tähendab laskmine. Meie linnas Pole ruumi nii sugusele mõrwarile nagu noor Must Jack, ja selle ma teen talle selgeks!" Ta lõpetas sõimusõnade walinguga. Terry seisis nagu hoobi pähe saanud. Kuid weel ikka ta ei haaranud relwa. Lähme pigem hotelli sööma," ütles ta Baldwinile. Pole mingit mõtet selle mehe mandumist pealt kuula tada." Weidram kui tsirkus," wastas Baldwin. Ei ta häks sellest ilma jääda! Pole enam ammugi niisugust Mandumist kuulnud! Ei teadnudki, et sel mehel on nii palju särtsu." Saatus oli wälja astunud Terry wastu. Ja siiski noormees oli otsustanud, et ta nii ruttu ei alistu. Ta ostus pikkamisi ukse poole, et mitte tekitada kahtlust, Larrimeri ägestunud ajule aga oli kõik kahtlane. Tema pikk käsiwars sulges Terryle tee. Dota hetk, wäike! Ei tunne sind! Wõib-olla wõid sina mulle teateid anda.",mrdan, et ei." Cörry pilgutas silmi. Talle tundus, nagu relw veaks libisema iseendast tema pihku. *,Fes sa oled?" ',F>len siin wõõras," ütles Terry pckkawisi, langeta tud pilguga.. Ta kuusis, kuidas mehed leti teise otsa luures midagi niiwörd pime, et jõudsime staabi juure, ilma et samas kõrval seisew post meid oleks näinud. mis meie polgumehi talumajas pataljoni staabis tunduvalt irriteeris: ka punased wõiksid ja samüti märkamatult otse staabi ette ajada. Pataljoni staabist, kus peatusime wiiwu, juhatati meid rünnakut algama punastega eesliinit seislva ühe meie kompanii juure. Sõitsime selle staapi. Tulime ühte suure masse talumajja. Suures toas põrandal olid õled, milledel magas sõdureid. Kom paniiülem nähtawasti «magas tagatoas. Rünnaku alguseni oli meel aega. Ka meie dessandist wajus mehi õlgedele tukku ma, kuid kuuldus ka pomisevat, westlewat juttu. Kella 8 ajal wirdi meid wälja. Ju ba oli kompanii seatud ahelikku. Mäletan selgesti samal silmapilgul lõi walgeks... koitis. Meie ahelik seisis mäe ja metsatuka Marjus, siia seda ei nähtud. Mees seisis sirgelt mehe kõrwal oma kakssada meest... Kõik ootasid käsklust: edasi. Heitsin pilgu aheliku ühest otsast teise. SoomuSronglased olid sellesse ära jaotatud. neist täna jääwad tagasi tulemata?" mõtlen taht matult. Kuid juba kandus aheliku ühest otsast teise mahe. tväheke wärisawalt lausutud käsklus: Edasi!" Ja kõik liikusid kohalt. Sammuti ruttu. Kohati tuli joosta, et teistest mitte maha jääda. Tuleb läbida wõsa. See on täis tui sanud. Hingeldan, kuna seljas on raske lewis. Seal kajab esimene pank. Ja otsekohe aheliku ühest otsast teise kandub paukude ra gin. Ma ei näe kedagi ega midagi ees, waid ronin wõsas edasi. Mulle sai mää raiud kassettide kandjaks üks noor, kena näo ga sõdur. See pöördub nüüd minu poole ehmunud, kahwatu näoga: Täna minuga midagi juhtub.. Kui fuhhtb, siis juhtub, ei ole mul ala nud tulewahetuses teda millegagi trööstida ja ruttan waid edasi. Nüüd lööwad sekka ees raskekuulipildujad. Nepde närwiline tatatamine 0n selgesti kuulda. : ;, Otttelafcb on {uta fflol! ;? f Nüüd tuleb rinnaga tee edasi murda..< f* Jõuan metsast Mi, Algab kijla-alune lagendik wõi koppel. Seda mõõda meie ahelik jookseb edasi. Karjutakse. Ja kogu aeg püssipaujhchr ragin,.. ' * Ronin üle ata. Komistan, Ma jälle jooksen, saamata aega oma bewisift pauku lasta. Heidan pilgu tagasi minu kassettide kandja on kadunud. Ta kadus kogu rünnaku kesteks... Jõudsime esimeste talumajadeni. Nende ees leidsime tühjade püssipadrunite' wirnu wenelased olid siit wastu tulistanud, kuni põgenesid. /Me ruttasime neile järele. Kõkkjal majade wahel paugutati Püsse: kõr wal ja ees. Ja meie ümber ning peade jile kmnusiv ning wilistasid köitjal kuulid. Hoides majade warju, ruttame aina edasi. Sekka kostab waid allohwitseride kisawaid käsklusi: Edasi! Rutem järele!" kuni pikk küla on meie käes. Selle taga asub aga teine küla.' Vene lased koonduwad nüüd sinna, kust awawad pomisesid. Nähtawasti nad imestasid ükskõiksust ja rahulikkust, millisega ta Larrimeri kohtles. Hollis on siin samuti wõõras," ütles Larrimer ja wahtis oma ohwrile häbematult näkku. Tahaksin teada, kus on too poiss, kellele kuulub see ukse ees olew punane hobune. Tead sa temast midagi?" Terry waikis. ' Ta pidi end hirmsasti pingutama, et pead rapu tada. See oli karm, wäga karm, ent küsimuses oli tema elu. Iga hea inimene, kes oli teda kunagi mõjustanud, näis nüüd seiswat tema kõrwal, ja temaga wõitlcwat: Elisabeth Cornifh, pikk riba tema luitunud esiwanemaid, Colbysid, ja samuti Käthe Pollard oma selgete, kind late silmadega. Mõte neiust andis tolle tuge ja julgust. Kuigi mehed põlgaksid tema arga käitumist, mõistaks Käthe teda kindlasti. Ja see oli talle suureks lohutuseks. Hollis peab siin ümber hukkuma," seletas Larri mer ja hammustas huuli. Tean seda kindlasti, kurat WÄtku! Tema hobune on wäljas. Tean, mis tõi ta siia. Kui ta hobuse maha kõmmutan, küllap mees siis juba tantsib siia, too Must Jack! s. t. kui ta on wähegi mees. Argpüksidest ma ei hooli, tahan wõidelda täismeestega!" Ta astus pikil sammel ukse poole. Jätahüüdis Bill talle wahele. Pea suu!" kähmas Baldwin. Ma tean, mis on lahti! Pea sina suu!" Äge surutud hääl tungis Terryni. Baldwin järeli kult ei hoolinud temast samuti! MiS tähendas nüüd weel, kas ta tulistas wõi ei. Ta oli hukkamõistetud igal juhul. Larrimer pöördus ümber. Miks kuradi päralt peaksin jätma, Pill? Miks, kurat?" Tema habemene nägu paljastatud hammas? tega mõjus nagu rööwlinnu oma. Ei miskipärast," kogeles Bill kohkunult, siinseile elanikele ei meeldi, et maha lastakse hobuseid."...kurat wõtku sind" karjus Larrimer. Teen, mis tahan! Tean, mis on õige ja mis mitte!" Ta haaras ukselingi, käsi rewolwri küljes. Nüüd oli Terry kannatus lõppenud. Teda läbis suur, soe werelaine, samal ajal täitis tema südant õudne õnnetunne. Juba jällegi sina," haukus Larrimer. Jah, mina. Larrimer, näpud hobuse küljest!" Miks?" Kui sulle sinu hing armas on, siis jäta hobune ra hule!" meie peale tiheda tule nii püssidest km ka kuulipildujaist. > Meid käsutatakse edasi. Senisest õnnes tumisest tujus, ruttame kiivesti. Wastase tuli muutub aga üha ägedamaks. Sea! töötawad isegi IdH maksiimi. Kuule lendab ja kiunub nii palju õhus, et neid wõiks mütsiga püüda. Me jälgime Maid mastas raskekuulipilduja tulistamist. Selle ajuti kähisema löömast häälest mõis tame, et ta otsekohe laseb, peale, ja heidame kõhuli. Nii pea aga kui ta paugud selgesti kostawad, tõuseme maast ja ruttame edasi. Ka teise küla wallutame. Rüüd wastase vastupanu uõrkles. Kuna fee küla asub kõrgendikul, awanes siit waade ringi. Pahemal taganes külje peale wene ahe lik. Nad olid juba I lvs kilomeetri kau gusel. Mingi musta lawiinina näis nende ahelik. Nad said meilt jarelterwituseks maid üksikuid pauke. Panin ka lewisi ühe sõduri õlale ja tühjendasin kasseti. Hiljem, kui ahelik järgmisse külla kadus, sõideti sealt tagasi hobusega wäljale ja wiidi midagi ära. Tähendab, meie kuulid olid tabanud ka sinna. Ka wenelased omakord aegajalt awasid meile kuulipildujast tule, kuna liiku sime neile nähtawalt majade ees. Kuid nende kuulid langesid maha umbeo õv sam mü ette. Ja meive tegi siis waid nalja, kuis me ees lumi aina tuiskas. Võidurõõmsama ja tujuküllaseina tun gisime kolmandasse külla. Olime oma päe watööga rahul: kolm küla oli waenlasest puhastatud!' Ja me kaotused oldi seeiuu r«s wäitesed. Äkki pahemalt küljelt kabasid wiis kahuripauku ja wiis granaati sul gudes raksatasid küla taiha, kus asusime. Uued paugud uued raksatused küla süda messe. Maju lõi põlema. Suits ja tuli tõusis üles. Lähen teed mööda. Vastu jooks, kaks meie sõdurit, ühel silm wäljas ja ripendab palgel, teisel wist kõri läbi lastud neid saatis lu mel weretee. Edasi, uus trobikond sõdureid. Üks huumoriküllane 'näitab teisele, kuidas granaat, mis lennanud majasse, kus olnud, ta Shufurumisega wijanud akna kaudu wäl ja. Ja ise seejuures naerawad. Kogu aeg patarei tulistab, ühte majja, milles olnud sees me sõdurid, löönud sisse granaat ja kõik need põlesid ühes majaga. Kompaniiülem, agar ja äge ohwitser. saksa kirwer peas, käib ja käsutab sõdureid küta äärtele wälja. Lubab oma käega maha lasta igaühe, kes asejgtud kohalt ära tuleb. Otsin oma mehi. Küla taga leian mõ ned soomusrongi-mehed, VeS jälgimad pa tarei tulistamist ja ei lakka sealjuures iga silgustest naljadest. Nende kõrwal majade ääres üks wenelane, selle naine ja poeg, hirmunud kahuritulest, rakendasid ette Ho bust. Poeg paneb hobusele peale looga, wa namees tõmbab selle maha. Ja ise seejuu res wannuwad ja karjuwad. Siiasamasse langeb granaat manamees karjatab, ta on peast haawatud. Eit kõrwal parastab. Aga silmapilkselt langeb ja lõhkeb teine granaat eit kilja tab, kisub paljaks oma sääre, mis werine... Nüüd kadusid majasse wenelased, jättes lah tisena tingi jooksma hobuse. Granaate sa? das ringi otse uskumatult tihedasti. Mõ ned majad tagasi põles jällegi talumaja. Selle ees kaks wene naist, haaranud ükstei? SalakSttide ffifi tseubamitäls wereprovwtd. Absoluutselt fcfau btls. were juures?--««' Kelle tvereplekl? Seda kuuldub nn sageli, kui tegemist tverega wõi weriste asjadega. Jnimroi marrto juures on tvereprooive juba pikemat aega kasutawd. Wäga sageli pöörduwad ka metsaüle mad ja kohalikud politseikonstaablid wastawa jä relepärimisega Riikliku Seerumi Instituudi poo ht saates sinna tvajalikud materjalid järeleuuri mifeks. Peamiselt on siin tegemist ikkagi niisu gust«juhtumitega, kus! kedagi kahtlustatakse salaküttimises. Siged wastused sest kinni hüsteeriliselt, karjusid nuttes: Pozar, po^ar!" Jõudnud tagasi keskmisse külla sat tusin siin uuesti marulise kahuritule alla, kuna waenlane küla, kust tulin, nüüd rahule jättis. See tuli sõi nävwe. Granaate loh ' kes koegi aeg nii palju ja nii lähedal, et ükski sõdur et söandanud pusti seista, waid tõik lamasid kummuli. Sunniti maha heitma see alandas enesetunnet. Oli kuidagi wastumeelne iga lendawa ja lõhkewa gra naadi eest end heita maha. Võitlesin enese tundega, kuni üks granaat lõhkes nii lahe dal, et selle suitsu sisse jäin ei siis enam enesetundest palju järgi jäänud. Kõrwal maja aknast hakkas wälja käima suits. Ro ttisin sisse. Sees oli lõhkenud granaat ja kõik' segi löönud, ning madrats woodis põ les. Kustutasin madratsi ja päästsin seega tulikahjust tolle inimesteta talumaja... \ Ringi raksutas patarei ikka granaate ja waikis alles siis. kui widewik langes. Sõnalausumatult rühkisime edasi. Meid asetati jälle hobustele. Rünnak oli läbi. Ja wäsinütena ning näljastena jõudsime tagasi rongile. Poisid. on see aga weider!" pilkas Larrimer. See seal tahab mind tvist taetvasse wiia. mis?" Ta astus uuesti sammu ukse poole. S Mitte sammugi edasi!" hüüdis Terry. Ta seisis paigal nagu sõdur, sirgelt ja kontsad koos. Ja Larrimer peatus, nagu oleks teda tabanud hoop. Waga tvõiinalik, et saadan su taewa, Larrimer. Tahad sa tõepoolest hobuse maha lasta?" Kas sul siis kõmm ei ole? ütlesin seda ometi küllalt selgesti ja waljusti." Siis olgu Jumal sulle armuline, Larrimer!" Loomulikult Larrimer oleks haaranud juba ammu gi reltva. Kuid käskiw toon sellelt tagasihoidlikult ja arglikult Terrylt tuli talle nii ootamatult, et ta algul ci teadnud, mis ta pidi tegema. Kurat wõtku!" kisendas ta wihaselt..kas tahad end naeruwäärseks teha. wäike? On sul kalduwust jut lustamiseks. mis? Mis see peab tähendama, tulise pihta, kurat weel kord!" Seda ütlen sulle warsti. Astu sinna setna äärde! Pea püsti, käed tühjaks!" Hoolimata oma wihast kuulas Larrimer tahtmatult sõna. Nüüd ma ütlen sulle, mis see tähendab. Saadan su põrgu, sina mõrwar, kõigi sinu pattudega! Tapan su, Larrimer!" See tuli nii ootamatult, et Larrimer silmi pilgu tas, pea kukla wiskas ja siis waljusti ja südamlikult nae ris, nagu oleks kõik tvaid nali. Kuid Musta Jacki poeg tegi sellele naerule mttu lõpu. Larrimer. olen Terry! Larrimer! lai suu muutus naerult wihaseks irweks. Ka kuigi teine seisis wastu walgust, wõis Terry näha, kuidas tema nägu korraga selgines ja käsi wälkkiirelt re tvolwri haaras. Relw libises nagu mängides taskust. Relwapära oli lihwitud, et wõimalada kiiret iväljatõm bamist. Mehe lihased olid selle liigutusega harjunud, ja kõik läks nobedasti. Terry nähtawasti positud weel ni! kaugel. Tema käsi wiiwitas, haaras siis korraga resiva. ja pealtvaata jad nägid resiva wälkumist, kuigi ei märganud tuld. Äi nult kerge sähwak, ja juba kõmatas poolpimedas ruumis pauk. Wastasseinüst wastas ainult klirisew kobin. Larri meri relw oli langenud põrandale juba enne. kui mees Kui loom on tapetud, ning liha tükkideks lõi gatud, siis tvaetvalt ainult silmaga tvaatlemisel tvõib kindlaks määrata, kelle liha see on. Tatva liselt eelistawad sel juhul salakütid ikka kinnitada, et tegemist on lambalihaga, kuigi tegelikult on kitse- tvsi sokuliha. Et aga kindlat selgust.saada, seks on tvajalik tartvilikud materjalid saata Riik liku Seerunn Instituudile, kus siis ka pbügi an takse absoluutselt kindel ivastus, missugüselt loo malt üks tvõi teine lihatükk, wõi tvereplekl on pärit. Selleks on olemas instituudil tvastaw 'f n~ ' eriline seerum, * mille valmistamisel iuleb kasutada jänese abi. Näiteks, kui on tarwis seerumit, millega oleks võimalik kindlaks määrata sokvtverd, fiitz tehtakse seda järgmiselt., Tertvele jänesele hakatakse sisse pritsima soku tvöi kitse tverd. mida korratakse nõnda kaua, kuni jänese werez enam ei teki wõõ ra tvere sissepritsimisel tvastukehad. Nüüd siis hiljem valmistatakse sarnase jänese verest, kel lele kitse verd sisse pritsitud, wajcklik seerum. Wöibvalmistada kõkide olendite tvere tõenda misekk vastavaid seerumeid. w i Katse, kus tõendatakse, "v A 1 kas uurita» veri on selle kooma oma, kelle omaks teda arvati, toimub järgmiselt Kui instituudile on saadetud uurimiseks, zvereplekki dega riided vpi ka äravõetud loomaliha, siis leotatakse neid destilleeritud wees või wastawas lahus. Saadud vedelik kurnatakse mitmekordselt, et ta oleks täielikult puhas. Pealevalamine peab aga nõnda sündima, et kallatavad vedelikud mitte segi ei lähe. vaid et nad jääksid teineteise peale iseseisvate kihtidena. Selliselt pealevala mise sooritamine ei valmista mingisuguseid ras» kusi. Kui nüüd tõepoolest on tegemist kitse verega nina M «teie feele tmrame fa i»*^» femerega walmisiatud feenattti. fu«mb Ml ittafe lahaste Mtufauie kahal IMlge f«be. _ * naselt võib ebfoltttttfc täpsvstsa lturtmtfi sooritada. Cn aga all mõne iteise looma veri. ning kui siis kitse verega valmistatud see rumit peale valada, ei teki sadet. Teisest küljest on nimetatud vere uturimise. see rmnid väga tundelikud. Kui näiteks' oleks meil üks kuupsentimeeter verd. ning kui meie selle vere lahjendaksime, lisade» sinna juurde üks miljon kuupsentimeetrit destilleeritud vett ehik füsioloogi- Lst lahu. ka siis oleks võimalik kindlaks maarata, missuguse looma verega on tegemist. Waatamoaa sellele suurele vere lahjendamisele, tekib iseloo mustav valge sade mõlemate lahudie kokkupuute - kopadel. Sarnast. kindlaksmääramise moodust nimetatakse pretsipitatsiooni reaktsiooneks., Reid erilisi seerumeid kasutatakseka veel j ** \ Utialnctt n«tii»ttfel 1 ZLaSigwaie määruste põhjal ei tohi worstitõöstu» rid taetvitaw. worstide tvalmistamisieks hobuselcha Km aga mõne worstitööstuse kohta tekib kahtlus, kas ta mitte pole seadust rikkunud, kasutatakse siin samuti pretsipitatsiooni reaktsiooni. WorStist saadud lahusele walatakse peale H-Sbusetverekind laksmääramise seerumit. Tekib sade, siis ei aita enam ükski tvorstitöösturi waide. #i ia pole sea dust rikkunud. ffogu Riiklikust Seerumi Jnsktuudist. teata takse, oli instituudil möödunud ülttt fellfetk küstuwsl lchheudada. - Tänawu on aga siitki wöimmk teatud waikust tähele panna. NähtatvaStj pole kärmem jahisea dus siin oma mkju atvaldamato jätnud. Kvi nüüd mõni jlalakütt tabatakse ja selliste katsetega tvastutvaidlematult ta süü kindlaks tehakse, siis puudutvad tal' igasugused wörmglused sellest kõr> tvalepõiklemisezs. Mõnikord rin ka niisuguseid olukordasid olnud, kus on õigeks jäänud inimese ipäited. Saadetud tvereprootvid ei <anna tõendust, >t oleks tegemist keelatud looma tapmisega. Muidugi on seekord inimene süüdistusest tvabanqnud. Absoluutselt kindla teadusliku katse wastu saa olla kellelgr ühtki kahtlust. > j Töötuid üle 800 I StooliHuW tabel p«lwis«uhat inimest Teedeministeeriumi poolt, tehtud kovuwötetest selgub et I. märtsil oli üle riigi tööbörsides töö tutena registreeritud 857 inimest, neist mehi 26? ja Ngisi 688. WõrdsuseU <m märkida, et aasta töarem samal ajal ioli töötute üldaru, 1843,.....Töö wahetasitst set oli 1. marist!» töö bor,tde«registreeritud 759 «eest ja 485 naist, kofku 1244 inimest. Läinud pastal 1. märtsil oli registreeritud tõötoõtjate arw 1878. Tööpakkumisi re»sistreeriti tööbörsides weebruari teise poole jooksujl üldse 2076. Gama a,a jooksul rahuldati tööbörside kaudu 868 töö löa nõudmist, nii et tv ab m kohti oli töö. börsides 1. märtsiks 1078. Sellest artvust oli 1009 nõudmist meestöölibtje peale, kuna nais tööliste jaoks oli ainult 70. nxcha kohta. Atvalikkudel ja talwistsg töödel oli!. märtsil tool mees- ja naistöölisi Siku 1512. Möödudes rongi taga seismast punasest kaubataagunist, taastasin.me sisse: lang"- nmd oli asetatud selle Ühel neist oli granaadi kild ära lõiganud pea ninast saadik. Ainult paksud olid järel. Lätsin kiirelt edasi. Jaa» Pert. taižlas pikad, kõhnad käsiwarred abr otsides ohku la hüppas korraks üles \a. langes siis ras kesti põrandale, nn et pind Terrh all snüdises Südametuks? kestel walitses toasi taaikus,. pistis Terry rewokvri pikkn miisi tasku sa as. tus kalda luurde. Must Jack kummardus surnu kohale ajas end siis pikkamisi püsti ja puudutas jolaninaaa langenud katt. Slis Pöördus ta täiehku rahuga iuures olilate poole. '..NähtawaAi saatus on teinud mulle ülesandeks selle linna tangwaid puhastada." ütjles ta...raipe ko ristamise wõin jätta muidugi teie hoolde, minu härrad kas pole tosi? Shortlh, lähen koju. tulete toata?" t *?l laiba üles tõstsid, leidsid nad laiba laubal, otse silmade wahel, ümmarguse, punase Pieki.» * Kolmekümnes peahult Esimene, mis inimesed Pollartn suures majas kuul sid mõlema tagasitulekust, oli tallide poolt kõlata rõõmus toul. Kathe PoNärd. kes oli istunud klataeri juure«hüppas pusti ja taaatas ümber. R >li kaardimängu iii wenenud meest ei lasknud end effitalia. Pollard ise aaa ruttas ukse juurde. kus kohtas Denrsri Kui oli eruwnud. ksn.«ez'ta peaoequ sama rohul?numin õhtul täfas tema hääl nägu Korras." li kõik, mis ta P-vardile sosiõlaz. Nad surusid waikides teineteist kätt T» on juhwnud?" küsi! Pollard Mis Terry tegi?" küsis ta. oina 'sõnade 'juurde trfmfaj-mr''! isäba,c * ct w* "iip».-"unus7 w7-' '^' ' tunned noort Larrimepi?" (Äärgneb.)
Nr. 6* Pühapäewal, 8. märtsil 1936. a. 3 Allweelaewade häwitaja warustuseks Utt* korjandusaktsioon 120.000 kr. saamiseks AllweelacwaStiku sihtkapitali juhatuses on nüüd lõplikult selgunud küsimused, mis on seoses eelseistva wõistluskorjandusega. Selle sihiks on teatawasti muretseda rclwa sid uuele allweelaewade häwitajalc. milline ehitatakse esimese wõistluskorjandnse kaudu kogutud summade abil. Relwade muretse miseks läheks üldse tarwis 100.000 krooni. Wõistluskorjandus korraldatakse jälle üle riiklikus ulatuses ja kestab 1. aprillist 1980 kuni 1. apr. 1937. a. Korjanduse tegelikuks labiwiimiscks moodustati 27 toimkonda ja hulk abitoimkondi. Seekordseks üleriiklikuks korjandusnormiks on 120.000 krooni, mil-» litte summa jaotatakse toimkondade wahel proportsionaalselt kogumise wõimalustcle. Kuna eelmise aktsiooni jooksul tegelaskond omandas hulk kogemusi, siis tahetakse kasu tada neid uue korjanduse läbiwiimisel. On Põhjawesi - wäärtuslik looduswara tehwd mitmed ümberkorraldused toimkon dade tegewnses ja kogumise wiisides. Korja jatele on ette nähtud suur hulk mitmelaadi lisi auhindu, nagu prii sõite sise- ja wälis maal, tasuta rawiwõimalusi jne. Auhindu on ette nähtud ka wäljaspool Eestit asuwa tele toimkondadele, kogujatele ja annetaja tele. Allweclacwastiku sihtkapitali juhatus on kutsunud 14. märtsiks kokku pealinna kõikide toimkondade esimehed, kc's ühiselt sihtkapitali juhatusega jaotaks ettenähtud 120.000 kr. toimkondade wahel. Ka määra takse lõplikult kindlaks korjanduse üldlaad. Igal juhul tahetakse kõik jõud seks wälja panna, et juba 1937. a. Wabaduspäewal meil oleks walmis rannakaitse uus relw allweelaewade häwitaja ühes wastawate relwadega. Tartus wesiwarustuse olud soodsamad kui Euroopa suurlinna des. Miljon kantmeetrit wett 200 km kauguselt Pariisi warus tamiseks. Weeallikatest ja nende kasutamisest Tartu Ehitajate ühingu ja Akadeemilise Tehnika Seltsi korraldatud kõneöhtul rese reeris prof. W. Paawel weeallikatcst ja nende kasutamisest. Kõneleja andis ülelvaaie weelvanistuse küsi mujest lema kogumis, kindas ta esineb insenerile ja juhtis tähelepanu sellele, et mefiwarustus on inimese asumise esimest eeldusi. Zuba roomlased püstitasid oma kindlusi -- castell ainult seal, kus oli küllaldane maa alune Weetagawara. Kõikide >wcte tootjaks on sademed. Osalt woolawad»tad ära jõgedes, osalt aga põhjaweena, kuna üks osa aurab ära. jmlcmaid weelitke tar witataksc mesilvanistuseks. Weekogumil peab olema küllaloanc juurdewoel,mis ületab tarwi tufe. On wiimane wädem, tuleb kasutada loo mulikku ehk luua kunstlik wcckogum, kuhu wih masel ajal koguneb wesi, et teda wähese juurde- Waolu ajal sealt wõtta. Tääraseid kunstlikke ko gumeid ou ehitatud kogtl maailmas. Peale kül laldase weehulga esineb teise tähtsa Miinusena w«e kölwulitkus. Zclle kohta on püstitatud rida nõudmisi: wesi peab olema puhas, hea maitsega, piiratud keemilise koostisega, bakteeriatest waba ja külm. Need nõuded peawad olema enam wähem läidctttd wecl juba tema algkujul, kuna weepuhastamiitc rn raske. Ainult wobapinuawee filtreerimine toimub wõrdlemiii kergelt. Pöhjaweed on tarwitusete soodsamad kui wabapinnawecd, kuna maa-aluscl woolamijel nad juba filtreerunud ja ka bakterioloogilisel! puhtad. Wabapinnatveed übuawad aga igal juhul filtreerimist. Tallinnas on weewarustus tvaba pinnaweest ülemiste järwest, kuna Tartul põhja- Ivcest Meltsi allikatest. Erakaetvud Tartus ei wasta tihti praegustele hügieeni nõuetele. Suurtel linnadel on alati raskusi tvceivaru?» tusega. Riia saab oma wee 20 km kauguselt, Frankfurt DKaini ä. 70 km kaugelt mägede olli kätest ja 20 km tagant põhjaweewärgist, Lissa bon, kus kõneleja wiimati töötas une weewärgi ehitusel 135 km kauguselt allikatest, kuna uus wcewärt 50 km linnast kaugel. Pariis on püsti tanud suurejoonelise kawa kogu weewarustuse ümberkorraldamiseks, kurna praegune wesiwarus tus mitmeti mitterahuldaw. Päcwas peaks siis linn saama 204 Sm kauguselt 7.000.000 kantmeetrit mett, kusjuures juba weekogumise kaanal oleks 60 km pikk. Ehituskulud 45V.000.000 Ekr. Rahapuu dusel lükati selle kawaudi teostamine esialgselt tagasi. Ka selle kawandi osaküsinmste juures töö tas kõneleja. Maadeldes Tartu seisukorda, kons tatcerib ta, et weelvarustuse olud siin haruldaselt soodsad: wesi on linnas, hea kwaliteediga ja küllaldases hulgas. Ta juhib tähelepanu põhja lveele, kui kallile loodusivarale. Artccsiakaewudc tcgewust on wajalik piirata ainult tarbeajale, et mitte lasta ära woolata seda rahwa tcrwisele tähtsat loodusivara. Mis aastates on sportlane wõimete tipul Talimängudel wõitsid küpses meheeas suusatajad. MedalLmehed kõik üle 24 aasta wanad. -- Wello Kaariste wõib tõusta oma tippwormi alles järgmiseks olümpiaadiks Millistes aastates sportlane on oma wõimete tipul? Sellele küsimusele ei saa anda ühtlast wastnst. Kergejõustikus lei dnb juba küllalt l>abemeta noormehi wõit jäte hulgas. Samuti oleme näinud poksi ringis Päris poisikesi üsna edukalt esinemas. Rootsi pani wiimasel maawoistlusel Soome wastu wälja isegi 19-aastase ankrnmehc Õlle Tandbcrgi, kes tõi Rootsile ka wõidu punkti. Kuid tveel nooremaid loorberipär ja saawutajaid wõib leida ujumises, kus 14- ja 15-aastased poisid ja tütarlapsed on wõi meliscd püstitama isegi uusi rekorde. Ja weel nooremaid sportlasi wöime leida wõist lemas rluuisklemises. Kõik wist möletawad weel 11-aastast Jaapani Pisikest tüdrukut Etsuko Jnadat, kes wõistles kaasa talimängudel ja ei jäänud mitte wiimaste hulka. Ta tuli 23 wõistlcja hulgast kümnendaks. Kuid on kä spordialasid, kus alla 20 a. ei jõuta wäljapaistwale kohale. Üheks selli seks alaks on suusatamine. Kui heita pilku tagasi talimängude wõitjate nimesti kule. siis leiame sealt ainult mehi juba sportlaste küpset: eluaastates. Üldiselt wõib tähele panna, et lühemate maade suusata jad on mõne aasta wõrra nooremad suusa maratonis wõistlejaist. See kord weel tõen dab, kui raske on sooritada suusamaratoni ja edu saawutawod siin peamiselt wõistle jad, kes aastatega suutnud koguda endale suuremaid jõutagawarasid. "Wanemuise" uue teatri hoone ehitustööd alga wad mais Talimangude suusamaratoni rootsi võitjasse meeskonda kuulus kõige pealt kuldmedalimees Elis Wiklund, kes võitis ülekaalukalt, kuna ta saawutas 3-mi nutise edu. Witluud on 2K-aastane teetöõline, Põhja-rootslane. Ta <fli rootsi Ga-Pa mees konna kõige kogukam mees, kes oma 185-senti meetrise pikkuse juures Birger Ruudi kõrval on otse koljat. Mehest vöiks arwata välimuse jär gi, et ta on ennem heitja kui suusataja. Kuid Wiklund ei piirdugi 'üksi suusatamise harrasta mifega, vaid ta on ka hea kiirkäija ja rattasõitja. Suusailmas kerkis ta wäljapaistwale ko hale alles kahe aasta eest, mi! ta Euroopa esi wõistlustcl 50 kilomeetril tuli wõitjaks kaasuma lase Rils Englundi ees. Möödunud aastal ta kat sus oma õnne Tatra mägedes peetud wõistlustcl, kuid seal jäi ta koguni seitsmendaks. Rootsi teiseks meheks oli ht, bemedalimees Axel Vikström, 27-aastane kaewutööline Skellefteastist, Põhja- Rootsi mereäärsest linnast. Tema oli rootsi tn limängude meeskonnas ainukene mees, kes teist korda kaitses rootsi wärwe taliolumpiaadil. Ho risondile tõusis tema juba 1931. aastal, kui ta Rootsi esiwõistlustel 30 kilomeetris tuli teiseks, kaotades Lindgrenile ainult 9 sekundiga. Järg misel aastal Lake Placidi talimängudel ta saawn tas juba hõbemedali 18 kilomeetril kaasmaalase S. Uttcrströmi järel. Möödunud aastal ta wöitis esikoha SalpauSseläs 50 kilomeetril. Tehniliselt ei peeta Vikströmi kuigi heaks suusatajaks. Rootsi kolmandaks wõidumeheks oli pronksmedaliomaja Niks Eng lund. 29 aastane põhja-rootslane. Teenistuses on ta Lake Placidi tnlimängude 18 km kuldmedalimehe Sven Ntterströmi kiwitehases Bodcnis Põhja- Rootsis. Ta on suusatajana oma leiwawanema õpilane. Englund on olnud Rootsi meistriks ja wõitnud korduwalt rahwuswahclistcl suusawõist lustel. Ent möödunud pühapäewal sai ta ülla tuslikull lüüa 5 minutiga soome wanemalt suu famehclt Mariti Lappalainenilt Bodenis peetud suurtel rahwuswahclistcl wõistlustcl. Rootsi wiimascks meheks, neljandaks, oli 29- aastane Hjalmar Bergström Nmcast, kus ta on lauawabriku tööliseks. Tema suusamehc ajalugu algab juba 1928. aastast, mil ta tuli Sundswal lis rootsi esiwõistlustel nii 30 kui ka 50 kilomeet ril teiseks. Pärast seda on ta tulnud teiseks ja kolmandaks suurtel rahwuswahclistcl wõistlustcl, kuid kordagi mitte esimeseks. Nii kuulusid rootsi uliwöimukasse suusamara toni meeskonda kõik juba aastates mehed, kellest noorem oli 26-aastane ja kaks 29-aastast. Alles 4 minutit pärast rootslasi hakkasid Talimängudel saabuma finishi teiste rahwuste esindajad. Esimesena teistest, tähendab viiendana, lõpe tas soomlane Klaes Karpp i n e n. Ece on 28- aastane metsatööde juhataja, kel oma ametiko huste täitmisel tuleb teha pikki suusaretki metsa des. Kl. Karppinen sai väljapaistvaks suusata jaks 1934. aastal. Möödunud aastal ta saavutas terve rea tähelepandavaid võite soome esinda. Jana Aesk-Euroopas. Karppinen ei ole üksi hea suusnmaratonlane, waid ka hea suusasprjnter soomlaste mõiste järele, sest tema oli Soomele a'ttuk<sr kuldmedali toonud 4XIO km teatemees konna üheks meheks. Tali mängude 18 kilomeetri tvöitja oli jälle rootslane. 24-aastane Erik LarSson, ametilt kaewutõöline. Esmakordselt ta wsistles kaasa suusatamises 1931. aastal, mil ta tuli noorte tvõistlustel neljandaks. Vahepeal ei olnud temast kihku ega kahku kuulda. Uuesti ilmus ta silma piirile 1934. aastal, kuid erilist edu saatvutamata. Alles mssdnnud aasta hilistalwel ToomeS Õunas, waaras ta faawutas tvaljapaisttvama wõidu, tul les 17 kilom. soomlaste Pitkä ja Karppiueui ees wöitjaks. Samal maal saawutas pronksmedali soomlanepek ka N i e m i, - 2«-aaStane metsatööde juhataja OunoSwaarast Ta wõistleb juba 1929. aastast alates. Ka Petta Riemi tvennad on head suusatajad. Vaikides ei saa mõõda minna tveel soome tea tesunsatamise mehest Kalle lalkanenist, kellele Soome suuremal määral tvõlgnebki tänu oma kuldmedali eest, sest tvõitsid ju soomlased just Jalkane ni hea aja tõttu, kuna enne keda juhisid norralased. Kalle lalka ncn on 2!l-aastane põllumees isatalus. BVistle mas nähti teda alles 1934. aastal. Möödunud aastal ta võistles ainult 50 kilomeetril, kusjuu res jõudis 3. 15. kohale Teda peetakse pari' maks soome sprintersuusatajaks. Kui niiüd kõrwutada meie Ga-Pa esindaja Wello Kaaristo 24-aastane vanns eeltoodud või dumeeste vanusega, siis võime paris kindlasti öelda, et mis puutub vanusesse, siis Wello Kaa risto pole veel oma wöimete tipul, vaid seda võib oodata alles järgnevatel aastatel. Naib isegi tõenäoline, et ta oma wöimete tipule suudab kerkida alles järgmisteks talimängudeks. Naised suusatajatena aga on oma wöimete tipul nooremates aastates, mis nähtawasti tingitud nende teistsugusest keha arenemisest. Rii oli ka seekordne talimängude kuldmcdalinaine Christl lsranz ainult 2/-aastane ja tema tugewam konkurent, norralane Laila Schou-Rielsen on isegi Ist-aastane. Ent naised ei võistelnud kestwussunsatamises, waid slalomis ja mäest allasõidus, kus pole tarwis wahest nii palju wastnpidnwnst, fui just oskust. Otawust ja julgust. Olgu tähendatud, et Ehristl Cranz oli väheseid olümpiavõitjaid, kes kuulus akadeemi liste kodanikkude perre. Õppetöö kolmas weerand lõppes Kokkuvõtted töötulemustest Laupäewal lõppes Tartu koolides koi mas õppetöö weerandaasta, mil puhul tehti ka õppcedu ja töötulemuste kohta kokkuwõt ted. Hinnangud, mis õppeedus osutusid wahem kui rahuldamateks, kanti õpilaste teatewihkudesse. Sama korra järgi käidi ka käitumise ja hoolsuse hinnangute arwesta misel. Need tagajärjed tehakse teatamaks õpilaste wancmätcle, et hoida wiimaseid kewadel üllatuste" eest. Nagu selgub, oli õpilaste puudumiste protsent õppetööst kolmandal weerandil kõi ge suurem, kuna sel ajal walitsesid kõige kiil memod ilmad. Haigused olid siiski kergemat laadi ja puudumised piirdusid üksikutel juh tudel keskmiselt 3 7 päewaga. Wiimane weerand osutub õppetööst koo lideel õige lühikeseks, kuna aprillikuul sei sab õppetöö Pühade tõttu 2 nädalat. Suu rema üritusena on nähtud Tartu koolidel enne lahtisaamist ette käesolewal kuul Wa nemuises" toitnuw õpilaste rahtvakontscrt ja kewadine laulupidu. Itaalia-Abessiinia sõda on toonud Abessiinia, selle Aafrika mägis maa riigi kogu- maailma rahwaste huwide tulipunkti. Sõja puhkemismomendil Jtaa- Ita tsiwilisatsioon, kõrge sõjatehnika ja wii misteldud sõja ette walmistus laskis ole tada Itaalia peatset wõitu ja see näiski olewat kindel. Otse jahmatama panema kiirusega saamutus Itaalia rida märkimis wäärseid wõitc ja 8000 a. Etioopia ketser riik näis lähencwat lõpule. Siis üllatas aga Abessiinia terwet maailma ja eriti neid moodsa soja fanaatikuid suuriirke, kes arwa sid sõja wõitu seiswat Maid ainult mood "fail sõjamasinail.' Oma jõuliste rünnaku tega surus ta taapst samm-sammult Itaalia tema wõidettld positsioonelt ja asetas wõidu waekausilc. Mew ci huwia enam niitvõrd sõja käigu kujunemine, maid rohkem see, kuidas suutis seda Abessiinia? Missugused mõimalnscd, tingimused ja abinõud ja kui das üldse oli wõimalik sarnase" riigil nagu Abessiinia wõite, saawutada rooma maa ilmamallutajatc järeltulija Mussolini hambuni relwastätkd leegionide üle, mil ledel käsitada on sõjatehnika ultra-mood säd tapamasinad.' Seda suudate teie siis teada ja mõista, kui teie tunnpte Abessii niat, tema rahwastikku, isamaa-armastust,. lugupidamist juhtide wastu, sõjawäge, maa-ala, kultuuri ja rahwa omapära selle wõimaluse annab teile täiuslikult, es- Makordselt Tartus jooksew suurfiln, A b e s s i i n i a", mis esietendub koos põ newa, suurfilmiga M a s k e d maha", peaosades Güstaw Fröh li c h Rose Stradner, Heinricl George, esmaspäewast 9. märtsi,' alates kino Seal a's. Sindi töötüli lahendamisele Tulewa nädala alul tuleb Tallinnas kottu töötülide lahendamise seaduses ette nähtud komisjon, et arutada Sindi tekstiil wabrikus läinud aasta! tekkinud töötüli kü simust. Komisjon käis mõni päew tagasi koha peal, et seal tööandjate ja tööwõtjate wahel kokkulepet saawutada, kuid see ei an nud tagajärgi. Nii peab siis komisjon omalt poolt otsustama, missuguseid palganorme seal maksnia panna tuleks. Seaduse järgi kuulub komisjoni otsus kinnitamisele. Kõ nesolew küsimus puudutab niihästi Sindi tekstiilivabrikut kui ka sealset A.-S. Kreen balti osakonda, kokku umbes 1000 töölist. Töötüli tekkis juba läinud aasta suwe alul. Tihedam koostöö Eesti ja Soome raadio ringhäälingute wahel Eesti ja Soome raadioringhäälingu wa hel on kawatsns arendada tihedamat koos tööd. Esimesed sammud seks on õieti juba astutud, kuna Eesti ringhääling andis kord edasi ülewaate Soome oludest ja Soo me ringhääling omakorda andis edasi Tal linna saatejaama kawa Eesti wabariigi aastapäewa pühitsemisest. Kuidas edaspidi tihedamalt koostööd korraldada, seks tahe takse kokku kutsuda mõlema ringhäälingu waheline nõupidamine, mis korraldatakse Soome ringhäälingu programmikomitee kokkukutsel ja leiab aset arwatawasti järg misel kuul. Mootorsõidukitel maanteedel liikumine osaliselt wõimalik Wiimaste sulade tagajärjel on kohati Mõimalikuks osutunud mootorsõidukite lii kumine maanteedel. Nõnda saamad takis tusega mootorsõidukid liituda Tartu Otepää ja Tartu Kambja teedel. Kambjast Kanepi poole on teel takistused, mida aga lähemate päewade jooksul körwaldada tahetakse. Loo detawasti juba tulema nädala teisipäcwaks peaks liikumine sellel osal wabaks. Täiesti liikumiseks waba on Tartu Wiljattdi teel, kus pole mootorsõidukite liikumiseks mingi suguseid takistusi. Raskem on aga olu kord Tartu-Narwa maanteel. Kui külmade ilmade ajal mootorsõidukid sellel teel liiku da said, siis praeguste sulade tagajärjel on see kohati mäga raske. Eriti rasked osaliselt isegi läbipääsmatud on sel teel olewad Pataste ja Koltsi mäed, kus tuisud suuremal hulgal lund kokku ajasid. Teise klassi teede kohta puuduwad andmed. Küll on aga wiimaste sulade tagajärjel muutunud maanteed raskesti läbipääscwa teks hobuse sõidukitele. Paljudes kohtades puudub lumi, kuid selle wastu on aga kii lawahe teedel lund Meel küllaldaselt. s^wmzi^ Hiili Teatrisaal mahutab 500 iste kohta Reede õhtul peeti Wanemuises" järje kordset erikomisjoni, ehituskomisjoni ja ju hatuse koosolekut, kus olid kõne all uue tcat risaali jaoks esitatud projektid. Peale pikc maid kaalutlusi jäädi kahe arhitekti ka wandi juure peatuma. Neil päcwil astu takse wiimastega läbirääkimisse, et leppida kokku projekti hinna suhtes. Kalkulatsioonide kohasel, ei tohi juure ja ümberehitused rohkem maksma minna kui 20 milj. senti. Praeguse hoone juures püütakse läbi ajada wõimalikult wähematc ümberehitustega. Ka otsustati lõplikult uue teatrisaali mahutawns. Uude saali saab 500 istekohta, kuna waremate kalkulatsioonide kohaselt pidi uus saal mahutama linti 600 pealt waatajat. Niipea, kui arhitektidega kokkulepe saa wutatud, kantakse wisked ja eelprojektid rii giwanemale ette, kes lõpliku otsuse teeb. Kui mingisuguseid ootamatuid takistusi ei tule, wõidakse uue teatrisaali ehitustöö dega juba mais wõi hiljemalt juuni alul peale hakata. Postiteenijate kongress Tulewal laupäewal ja pühapäewal pee takse Tallinnas posti-, telegraafi- ja tclcfo niteenijate kutseühingu kongressi, millest wõtawad osa 14 osakonna esindajad. Päe wakorras on aruanne ja eelarwe, riigitee nijate majanduslik seisukord, teenistuslikud ja organisatsioonilised küsimused, walimised jne. Koosoleku lõpul, pühapäewa õhtul, korraldatakse Kuld Lõwis" postiwalitsuse direktori G. Jallajase 40 a. teenistuskest wuse puhul bankett. Sellest wõtawad osa kõik kongressi saadikud. Asutatakse karskete õpetajate rühm Eesti Õpetajate Liidu Karskuskaswatustoim kond on otsustanud pöörduda üleskutsega kõikide karskete ja kooli karskus-kaswatustööd toetajate õpetajate poole, et nad teataks oma sootvist kuu luda Eesti Õpetajate Liidu juures ellu kutsuta wasse karskete õpetajate rühma. Kawatsuste kohaselt karskete õpetajate rühum liikmeil erilist liikmemaksu ei tule kanda. Rühm on mõeldud endise Õpetajate Karskusliidu ase mele, et toetada koolikarskustööd kohtadel ja ot sustada põhimõttelikke küsimusi ühistel kogune mistel, nagu seda warem olnud õpetajate kars küspäctvad. Soowiawaldusi karskete õpetajate rühma as tumiseks wöctakse juba praegu wastu E. O. L. Karskuskaswatustoimkonuas, Tallinnas. Punased tulewad ETA. Pekingist, 7. märtsil. Shansi prowintsis jatkuwad ägedad wõitlused kom munistide ja walitsusivägede wahel. Kuul dub, et punased wäed on ainult 60 kilo meetrit Shansi prowintsi pealinnast Taiym anist eemal. Ametlikkudes ringkondades kardetakse Jaapani wahelesegamist, kui pu nased wäed peaksid wallutama Taiyuani. Hopei ja Tshahari Prowintside politiline nõukogu saatis Shansi prowintsi piirile wägesid, et tarbekorral wastu panna pu uastclc. Jumalik Suzanne otsib endale järeletulijaid Prantsuse maailma-kuulus naisteunismän gija Suzanne Lenglen atvas Parivsis tennise kooli lastele. Pildil õpetajanna õpetust andmas oma õpilastele. S. Lenglen üksi ci õpeta noori, waid otsib nende hulgast ka talente, kes kord sama edusalt kaitseksid Prant sitse wärwe, nagu seda tegi omal ajal Jumalik Su;anne". Suusahüppe esiwõistlused jää wad ära Pühapäewal pidid Nõmme suusahüppe mäel toimuma tänawnsed eesti csiwõistlu scd suusahüpetes. Kuna aga soojade ilmade tõttu lumi tublisti on sulanud, siis peawad esiwöistlused ära jääma ja wacwalt wccl sel aastal korraldada saadakse. Professoriks kinnitatud Riigiwancma otsusega kinnitati Tartu ülikooli Eesti ja naabermaade muinsustca duse profess. k. t. mag. phil. Harry Moora, kelle ametiaasta lõpeb 10. märtsiga, samale õppetoolile Professori k. t. tähtpäcwaga kuni 30. junnini 1937. a. Dr. pharm. Nikolai Wciderpass kinnitati Tartu ülikooli rakcu dusfarmaatsia dotsendiks. Kanamunade wäljaweo eri maks Riigiwanema otsusel kinnitati kanamu nade wäljaweo crirnaksu 1934./35. a. tulu de ja kulude celarwe täitmise aruanne. Tu lusid on olnud 16.148,50 kr. ja ülejääki 4691,68 krooni. Kõik õpetajad organisatsioo nide ümber Suurem aktsioon märtsis Nagu kuuleme, on Eesti Õpetajate Liidu sek rctariaat oma wiimasel koosolekul kuulutanud märtsikuu kõigi õpetajate organisecrimiskuuks. Selle kuu jooksul tahab liit erilist rõhku panna organiseerimatute õpetajate koondamiseks õpeta jatc organisatsioonidesse, samuti igakülgse õpeta jateühingute tegcwuse elustamiseks. Et otsust mitte ainult paberile jätta, on as tutud juba samme mõningate tegewuses soikunud ühingutele wärskcte jõudude kaasatõmbamiseks Selleks olewat oma kaastööd lubanud ka mõned maakondlikud liidud. Eriti tahetakse aga koon dada ühingutesse noori jõude, kes aktiiwsemad algatama uusi üritusi. Rahwasteliit uuele alusele ETA. Oslo st, 7. märtsil. Waidlus tel, mis peeti parlamendis Jtaalia-Abcs siinia konflikti arutamisel, seletas cndiirc wälisiuinister Braadland, et Norra oleks pidanud ettevaatlikult talitama sanktsiooni de maksmapanekul. Usk sanktsioonide mõ jusse nõrgeneb kogu maailmas järjest. Endine pea- ja wälisminister waba meelne rahwasaadik Mowinckel seletas, et Rahtvasteliidu positsioon tugewnes kindla seisukoha lvõtmisega Itaalia wastu. Asu maade politikat tuleks nüüd arutada rah wuswahelisel alusel. Sarsamac. peaks ta gasi tulema Rahwasteliitu ja mandaadi näol wõiks wastntasuks saada osa oma endistest asumaadest. Lõpuks wõttis sõna parlamendi esi mees Hambro. Ta ütles, et wäikcriigid on kõige rohkem hnwitatud Rahwasteliidust. Aga Rahwastcliidu põhikiri ci ole küllalt mõjuw, et ära hoida sõda. Nii on siis iga riigi ülesandeks kaitsta oma erapoolctlist. Skandinaawia riigid peawad Genfis tõstma oma häält ja nõudma, et Rahwastcliit töö taks teisel alusel kui seni. Tuleks nõnda rclwastustööstuse rahwuswahelist kontrolli ja ühtlasi mahulise desarmcerinnsc organi seerimist, lõpetas Hanibro. Mõnes ülfiiuj inaakonblikus liibu? ulatub organiseeritud õpetajate nrlv praegu juba iile Oõ proii '-elle liibu piirkonnas asutvate õpetaja».- arwujt.äielin valik igasuguseni ALBUME Eriti kingitusteks nmwtnkaaphm Tarto, Suurturg or. lk