NR 7 (202) VÄNDRA ALEVI JA VALLA AJALEHT 31. juuli 2013 65 aastat C. R. Jakobsoni Talumuuseumi Etenduse,,Tiiul tosin vanemaid tegelased: Marika Kruusmaa (Rosiine), Ain Pertel (Kristjan Reimets), Imbi Tõnisson (Karoliine osatäitja ja tüki lavastaja). Taga: Kalju Metsoja (Peeter Pull, suurtalunik), Iivi Mustallikas (Tiiu), Jaan Rikker (Karl Lesta, noor õigusteadlane), Tiiu Loidap (Kadri, köögitüdruk) Raido Mäe (Osvald Panu), Evi Tamm (Minna) ja Rein Raun (luuletaja). Suveelamus Kaisma järv ja Võsateater Kaisma Võsateater etendab tänavuse suvelavastusena Suurjärve aida juures oma tavakohases esinemispaigas P. Luide ja E. Bergmani komöödiat,,tiiul tosin vanemaid. Neli etendust on lehe ilmumise ajaks toimunud, 2. ja 3. augustil on kõikidel huvilistel veel võimalus humoorikale loole kaasa elada. Kergu koolimaja juurest näitab viit 6 km Kaisma Suurjärve äärde. Tee lõpeb avara vaatega peegelsiledale, õhtupäikeses hõbetavale järvele, kus liuglevad laisalt mitu aerupaati. Etendusele saabujad täidavad kiiresti kaks parklat autodega. Esmalt köidab pilku uus laste mänguväljak, mida mitteteadja võib pidada ka mõne kunstniku ekspositsiooniks. Multšitud pinnale on roigasaia taha ehitatud okstest mägra maja, peremees ise uksel naeratamas. Puidust pirakad teod märgivad kiikesid, samasugused kalad valvavad liivakasti, suur kollane kukeseen on lauaks, väiksemad ümberringi toolideks. Palkidest majake ja roigastest vaatlustorn kõik viimseni ehe ja kaunis. Kõrval asuvas ujumisbasseinis õpetab vanaisa lapselast ujuma, mitu peret istub järve ääres pinkidel ja kuivatab pärast ühist suplust pere väiksemaid kojuminekuvalmis. Peente kaskedega salu sauna juurde viiva tee ääres valendab nagu vene filmis. Niidetud-puhtad metsaalused ja järve äär võtavad põuast liivakarva tooni. Pilku püüavad riietuskabiinid, prügimaja, palgist jalgrattahoidla, võrkpalliväljak, pirakad palkidest ökokäimlad ja kruusatatud teed-parklad. Kus midagi asub, saab lugeda viitadelt ja infotahvlilt. Puhkeala arendamise ja korrashoiu eest kannab hoolt MTÜ Järvemaastik. PRIA-le kirjutatud taotlus rahuldati kaks aastat tagasi ning külade uuendamise ja arendamise investeeringutoetuse meetme raames eraldati ühingule 55000 eurot. Kuid kogu heas korras ja kena avalik puhkeala on perekond Metsoja tõsine töö ja ettevõtmine koos paljud tublide MTÜ liikmetega. Mõned minutid enne seitset vahetab autodehulk parklat ja kohaletulnud suunduvad mööda käänulist metsarada aida poole Võsateatrisse. Mängukohaks olev maja (õigemini vaid fassaad) on kollaseks võõbatud ja üles vuntsitud, ustel-akendel punased pelargoonid. Etendus algab. Tükk sassis pereloost kerib end veel rohkem segasemaks. Armastus, raha ja soov end teostada peavad igpäevaelus erinevates ametites näitlejate teksti ja mängu läbi visa võitlust. Esmakordselt trupis kaasa tegev Raido Mäe mängib nii ehedalt ja siiralt lihtsameelset perepoega, et ainult tema vaatamine kisub suu naerule. Kalju Metsoja mängib mõnuga ja roll sobib talle nagu valatud. Aastatega omandatud kogemus vaatab vastu iga näitleja mängust ja etenduse lõpus võib igaüks tõdeda, et lavastaja Imbi Tõnissoni ja tema hea abilise Marika Kruusmaa töö on head vilja kandnud. Kui varasematel aastatel on lahatud talurahva probleeme, siis seekordses etenduses on ette võetud jõukamate eestlaste telgitagused. Kuid, oma silm on kuningas! (vt pilte etendusest www.vandravald.ee) Pilk publikusse. Laste mänguväljak, taamal võrkpalliplats, ujumisbassein ja järv. Paadid ootavad laenutajaid. Talumuuseumi pere kutsus sünnipäevakülalisi Kurgjale juubelipäeva tähistama 20. juuliks. Päev algas suurmehe perekonnakalmistule lilledepanekuga ja jätkus veskis teemakonverentsiga, mille käigus anti üle tänavused C. R. Jakobsoni preemiad Pärnumaa parimale põllumehele, haridus- ja kultuuritegelasele. Juubelihõngust on kantud ka augustis toimuvad lamba- ja kitsekasvatajate suvepäev, III Eesti hobuse päev ja talupäev. Konverentsil rääkis Monika Jõemaa muuseumi kujunemisloost kogu tegevusajast tänase päevani. Muuseumi esimese direktori Linda Jakobsoni (1950-1953) järel on Eesti ärkamisaja suurkuju, ajalehe,,sakala asutaja ja põllumeeste harija C. R. Jakobsoni talukompleksi ja vaimse pärandi hoidmist juhtinud ja korraldanud August Mikk, Maret Rööp, Jannu Holsting ja Heldur Hiis. 2009. a 27. oktoobrist juhib ligi paarikümne töötajaga muuseumipere tegemisi direktor Monika Jõemaa. Ansambel Linnutaja on muuseumi tähtüritusi ilmestanud oma etteastetega 35 aastat. Jakobsoni pseudonüümi järgi endale nime võtnud ja teadaolevalt Euroopa ainsa naistorupilliansambli tegevusest rääkis oma ettekandes Võidula rahvamaja juhataja ja ansambli liige Lea Toom. Millest tänapäeval Jakobsonilt šnitti võtta, kõneles Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooli direktor Tarmo Loodus, kes on tänu oma hämmastavale sarnasusele ja heale kõneosavusele erinevatel suurüritustel mulgi kuues Jakobsonina esinedes loonud suurmehest elava ettekujutuse. C. R. Jakobsoni konkurssi parima Pärnumaa põllumehe ja haridus-kultuuritegelase tunnustamiseks korraldab igal aastal talumuuseum koostöös Pärnu maavalitsuse, Omavalitsuste Liidu ja C. R. Jakobsoni Sihtasutusega. Surju vallavanem, sihtasutuse nõukogu liige Jaanus Männik andis kuulajatele oma ettekandes ülevaate kõikidest 25 aasta jooksul preemia pälvinud laureaatidest. Tänavuse aasta populaarseima põllumehe tiitli võttis vastu Uida talu peremees Peeter Aassalu ja populaarseima haridus-kultuuritegelase preemia Pärnu-Jaagupi muusikakooli direktor Elena Mägi. Pärnu Postimehe eripreemia pälvis Lõpe klubi juhataja, Tänavaotsa talu perenaine Ülle Vapper. Muuseumi rehetoas pidulikul vastuvõtul kutsus direktor Monika Jõemaa enda kõrvale õnnitlusi ja külaliste parimaid soove vastu võtma ka endised juhid Jannu Holstingu ja Heldur Hiisi.,,Jannu on muuseumi üles ehitanud, Heldur tema tööd jätkanud, minul jäi üle ainult nende tegevuse vilju maitsta, sõnas Jõemaa tagasihoidlikult. Maavanem Andres Metsoja ütles oma tervituses, et Kurgja muuseum ei ole enam kindlasti see, mis ta oli aegade tagasivaates, ja ühel hetkel ei ole ka selline kui praegu, vaid areneb õppe- ja koolituskeskusena. Peopaigale lisasid pidulikkust ja soojust rehetoa seintel eksponeeritud Silva Jõulu erakogust pärit imelised tikitud vaibad. /järg lk 3/ Talumuuseumi eilne ja tänane raudvara: endine direktor Jannu Holsting, peaspetsialist Kersti Tammiksaar, direktor Monika Jõemaa peavarahoidja Inna Raud, museaalse osakonna juhataja Pille Perner, korraldusjuht-giid Ingrid Viire ja endine direktor Heldur Hiis. Sihtasutuse nõukogu kinkis muuseumile sünnipäevaks kunstnik Vello Paluoja maalitud portree 30-aastasest C. R. Jakobsonist.
2 JUULI 2013 Vallavolikogus 16. juulil Võeti vastu otsus, et Vändra Vallavolikogu järgmise koosseisu 15 liiget valitakse 20. oktoobril 2013 ühes valimisringkonnas. Alevivolikogus 27. juunil - SA Leiutajateküla otsustati toetada Lottemaa ehitamisel 2000 euroga, mis tuleb tasuda hiljemalt 01.05.2014. - Otsustati koormata OÜ Elektrilevi kasuks Vändra alevis C. R. Jakobsoni tänav L4, registriosa nr 3818406, katastritunnus 93101:001:0262, isikliku kasutusõigusega 0,4 kv elektrimaakaabelliini rajamiseks ja hooldamiseks. - 20. oktoobril 2013. aastal valitava Vändra Alevivolikogu liikmete arvuks määrati 13. - Vändra alevis moodustati üks valimisringkond ja selles on 13 mandaati. - Vändra alevi valmiskomisjon moodustati kolmeliikmeline. Komisjoni esimees on Eha Tamm, liikmed Piret Müür ja Ain Vaino. Reilika Kivisild ja Raagna Urbalu nimetati valmiskomisjoni asendusliikmeteks, kes valimiskomisjoni otsuse alusel võivad osaleda valimistoimingutes. - Kinnitati Vändra Alevivolikogu 2013. a II poolaasta tööplaan. Info osas oli planeeritud Vändra Gümnaasiumi direktor Peeter Putki informatsioon Vändra Gümnaasiumi juhtimisstruktuurist ja eelarve kujundamisest, kuid infoandja teatas e-kirjaga, et alates 25. juunist on ta puhkusel. Volikogul jäi informatsioon saamata. Toiduabi jagamine Vändra vallavalitsuse 1. korrusel: 1. ja 2. augustil kell 8.00 12.00 5. 6. 7. augustil kell 10.00 15.00 Toiduabi on mõeldud enim puudust kannatavatele isikutele nagu paljulapselised pered, üksikvanemaga pered, vanadus-, töövõimetus- ja rahvapensioni saajad, kelle pension jääb alla 290 euro, töötud abivajajad ja toimetulekutoetuse saajad. Toiduabi ei saa need, kes saavad seda Lasterikaste Perede Liidust. Kellel ei ole võimalik vallamajja tulla, palun helistada telefonil 44 75 747 Annika Ader. Korteriühistu raamatupidamisel peab silma peal hoidma Ennetamaks korteriühistutes olukorda, kus elanikelt makseteks kogutud raha ei ole kulutatud sihtotstarbeliselt või teisi analoogilisi vigu raamatupidamises, on kasulik teada: *majandusaasta aruanne tuleb esitada hiljemalt 30.06. Enne selle esitamist peab ühistu juhatus kokku kutsuma üldkoosoleku ja aruannet seal tutvustama. Peale seda allkirjastavad juhatuse liikmed aruande ja kinnitavad, et aruanne on tõene; *ühistu raamatupidaja ei või olla juhatuse liige (jääb ära võimalus ainuisikuliselt teha makseid); *arvete tasumisel eelistada pangaülekandeid, sularahas tasumisel alati küsida tšekki; *kui tekib kahtlusi, siis on ühistu lihtliikmel õigus kokku kutsuda üldkoosolek, kuid sel juhul peab tal selja taga olema veel 1/10 liikmetest; *teenuseid osutavad firmad nagu Eesti Energia, Adven ja Vändra MP klienditeenendused annavad infot võlgnevuste kohta ka lihtliikmele; *tuleb meeles pidada, et juhatuse liikmetel on moraalne kohustus ühistul silma peal hoida, kui midagi juhtub, siis vastutavad kõik ühistu liikmed ühiselt; *kui hetkel ei ole arvetel näha täpsust (ei ole kajastatud mitu kanti vett või mitu kilovatti elektrit kulus), siis nõuda arvetel seda; *raamatupidaja on ka inimene kuid usalda aga kontrolli. Gerdi Guljajev piirkonnapolitseinik LUGEJA KÜSIB Lugeja küsib: 2006. aastast on mul veel kasutamata 8 kalendripäeva puhkust. Nüüd selgus, et selle kasutamisega võib tekkida probleeme, kuna ka nii ammu välja teenitud puhkused pidavat aeguma. Kas tööandja võiks mulle selle kasutamata puhkuseosa hüvitada rahaliselt, kui puudub võimalus selle kasutamiseks enne aegumist? Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Urve Stroom: Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) 137 kohaselt aeguvad kõik nõuded, mis tekkisid enne 1.juulit 2009, 4 aasta jooksul. Seega puhkused, mis olid väljatöötatud ja aegumata 30.06.2009 seisuga, aeguvad 01.07.2013. Puhkuse eesmärk on anda töötajale tööst vaba aeg töövõime taastamiseks. TLS 54 kohaselt ei ole õigust puhkuse kasutamisest keelduda ja puhkust ei ole lubatud asendada muude hüvedega. Puhkuse kasutamine toimub üldjuhul puhkuste ajakava alusel. Selle koostamisel on tööandja kohustatud arvestama ka sellega, et töötajale tuleb võimaldada väljatöötatud puhkuse kasutamine enne puhkusenõude aegumist. Aegumata ja kasutamata puhkust on tööandja kohustatud hüvitamata töötajale TLS 71 alusel vaid töölepingu lõppemisel. Seega pärast 01.07.2013 ei ole Teil õigust nõuda selle puhkuse kasutamist ja TLS-s sätestatuga ei ole kooskõlas selle kasutamata puhkuseosa hüvitamine töösuhte ajal rahaliselt. TLS-st ei tulene keeldu poolte kokkuleppel kasutamata aegumata põhipuhkuse aegumistähtaja pikendamiseks. Töötaja kasuks sõlmitavad kokkulepped on TLS 2 järgi lubatud. Kui pooled soovivad sellist kokkulepet sõlmida, oleks mõistlik see vormistada kirjalikult välistamaks hilisemaid vaidlusi. Viivika Vilja, teabespetsialist Tel 5623 0016, viivika.vilja@ti.ee Pärnumaad avastamas 9. juulil toimus järjekordne igal aastal valla raamatukogude lugejaile korraldatav reis. Sellel aastal oli ürituse korraldamise järjekord jõudnud Kaisma Raamatukogu kätte. Öeldakse, et enne Pariisi käi Nuustakul ära, sellist põhimõtet järgides ei pidanud me seekord pikka bussireisi ette võtma, sest sõidusihiks oli meie oma ja armas avastamata Pärnumaa. Esimeseks reisisihtkohaks sai Audru vallas Malda külas asuv Tamme aiandustalu. Perenaine Heli Viedehof kasvatab oma aias ravim- ja maitsetaimi ning valmistab neist ka mitmesuguseid tooteid. Meiegi saime pika jalutuskäigu ajal aias ringi vaadata, kuulata perenaise huvitavat tutvustavat loengut aias kasvavatest tuntud ja päris tundmatutest taimedest ning taimedega tutvust teha, neid katsuda, nuusutada, maitsta. Saime kuulda, et basiilik on maitsetaimede kuningas, et päevaliilia õie võib tordile kaunistuseks panna ja pärast rahumeeli ka ära süüa. Väga sageli aetakse segi naistenõgest melissiga, loengut hoolsalt kuulanutele sai kahe taime erinevus kindlasti selgeks. Ilutaimena kasvatatav kress ehk mungalill on kasutatav mitmete haiguste korral, näiteks kõrge vererõhk või seedehaigused, ning teada on ka kressi viiruste vastane toime. Maitsetaimena on mungalillel sinepi ja mädarõika vahepealne maitse, kasutatakse nii lehti kui ka õisi. Aiapaharetiks nimetas aia perenaine Jaapanist pärit maasikvaarikat, sest temast on raske lahti saada. Iga juurejupike on võimeline kasvatama uue taime. Taim on dekoratiivne oma valgete õite ja punaste marjadega, kuid marjade maitse pole kiitmist väärt. Kenas istumisnurgas pakuti joogiks hea tuju teed ning ürdipirukat. Talupoest oli võimalik kaasa osta teesid, ürdisoolasid, ürdisegusid, vürtsmoose ja perenaise kirjutatud raamatut Tamme talu ürdiaias. Suur huvi oli müügil olnud istikute vastu ning paljud meie seast suundusid taimehakatistega Ulla Ilisson, Swedbanki jaepanganduse juht Nii Eestit kui ka paljusid teisi arenenud riike ootab juba lähitulevikus ees olukord, kus pensionäre on palju ning töörahvast aina vähem. Ja see süveneb veelgi. Sestap peame kõik hakkama ise endale pensioni maksma. Ja seda ei tee me mitte siis, kui vanaks jääme, vaid juba täna, pannes igas kuus 2% teenitud tulust tuleviku tarbeks isiklikule pensionikontole. Riik lisab sellele omalt poolt 4%. Pensioniraha hoidja, kelle hooleks tulevane pensionär oma raha usaldab, peab seda hästi hoidma ning teenima panema just nii suuri riske võttes, kui tulevane eakas soovib. Paljude inimeste silmis tekitab pensionisammaste süsteem kahtlusi. Pensionikogujate usaldus sai eriti kannatada siis, kui riik otsustas raskel ajal peatada endapoolsed maksed inimeste pensionikontodele. Siiski oli ka sel ajal võimalik endal pensioni edasi koguda ning umbes kolmandik teise sambasse kogujatest seda ka tegi. Need inimesed saavad vahepealsete aastate eest riigi käest järgmise nelja aasta jooksul 6% pensioniraha senise 4% asemel. Samas saavad ka need, kes vahepeal ise kogumist ei jätkanud, riigilt 6% pensionikontole, kui on Järveotsa talu roosiaias. bussi, et võtta suund Tõstamaa poole. Tõstamaa mõis on üks tuntumatest vaatamisväärsustest Tõstamaa vallas. Mõisa ajalugu on pikk ja värvikas, pakkudes huvilistele põnevaid fakte mõisa elust nii minevikus kui ka tänapäeval. Giid Liina tutvustas meile mõisa ajalugu, saime ülevaate mõisat valitsenud aadliperekondadest Helmersenid ja Stael von Holsteinid. Ruume läbi kõndides imetlesime tänaseks korda tehtud lae- ja seinamaalinguid ning kuulasime keldris hirmujutte maja kummitusest. Tänaseks on maja restaureeritud ning selles asub Tõstamaa Keskkool. Ajaloohõngulisest mõisast suundusime Ermistu külas asuvasse Järveotsa tallu, mis tegeleb rooside kasvatamisega. Peremees Urmas tutvustas aias kasvavaid roosisorte, ringkäigu ajal sai iga huviline oma küsimusele vastuse ning istikute kaasaostmise vastu oli huvi suur. Päeva jätkudes tegime jalutuskäigu mööda alevikku, külastasime käsitööpoodi ja Tõstamaa kirikut. valmis omalt poolt lisama 1% brutopalgast ehk maksma nelja aasta jooksul ise 2% asemel 3%. Isiklikku pensionimakset saavad vabatahtlikult tõsta aga ka need, kes vahepeal makseid jätkasid. Milleks? Eks ikka selleks, et pensionipõlveks paremini valmis olla. Piskuhaaval säästmine on paraku enamikule meist jõukohasem kui korraga suurte summade kõrvale panek või kinnisvara täiendav soetamine. Aga ka natukesehaaval säästmine on tuleviku seisukohast igal juhul parem kui üldse mitte säästmine. Seega tasub tulevikus ära ka 1% võrra suurem sissemakse teise pensionisambasse, mis tänast elukvaliteeti ehk vaid õige pisut mõjutab. Avaldust maksete suurendamiseks saab teha kuni 15. septembrini kõigis Eesti pankades ning ka internetipankade vahendusel. Lihtsam on säästa täna kui koonerdada eakana Tõstamaa Maarja luteri kirik ehitati 1763-1768 ning laes on säilinud siiani aastaarv 1767. Hoones on kantsel, altarimaal, kell, mõisahärra pink ja vapp ning palju muudki. Oma reisi lõpetasime Kastna poolsaarel. Sealne rand on kivine, sinna on kasvanud pea 50 hektarile kadakad, moodustades uhke kadakasalu. Huvilised võisid ronida vaatetorni, kust avanes vaade mererannale, merele ning nähtav oli ka Kihnu saar. Kastnas asus ka mõis, millest on alles vaid varemed, kuid nägime Pärnumaa jämedaimat tamme, mis on 360 aastat vana ning 19 meetrit kõrge puuhiid. Kastna tammed on läbi aegade olnud lagedal rannal meremeestele headeks maamärkideks. Päev täis ajaloohõngu ning ürtide- ja roosiaroomi jõudis lõpuks õhtusse. Kellel oma kaunis kodukant veel avastamata, soovitaksin külastada Tõstamaa valda, sest meie reisimuljed olid igati positiivsed. Sirje Sõnajalg Kaisma Raamatukogu Ise endale pensionimaksja On inimlik, et pensioniks kogujaid muudab murelikuks, kui pangad ei suuda raskematel aegadel raha teenima panna ning koguja peab tõdema, et raha kontol kasvamise asemel sootuks kahaneb. Siin läheb pahatihti meelest aga üks oluline asi pensioni kogumine on pikaajaline säästmine. See, kui kontol oleva summa väärtus kõigub, ei tähenda, et kui pensionile jäämine käes, võib raha olla kaduma läinud. Vastupidi tänaseks näitab meie kogemus, et kõik Eesti pensionifondid on oma loomisest alates kasvanud ja seeläbi kasvatanud inimeste pensionivara. Tegelikult on tänaseks pea kõik teise pensionisamba omanikud jõudnud sinnani, kus pensionikontol seisab samavõrra palju raha, kui sinna sisse makstud või enamgi. Paljud ei tea ka seda, et teenitud tulu hakkab ka ise omakorda lisa teenima. Nii et kui sambasse pandud eurost saab poolteist eurot, teenib edaspidi lisa juba poolteist eurot ja samas vaimus edasi. Ehkki keeruline arvutada, on see nähtus nimega,,liitintress kasulik just siis, kui kogutakse pikema aja jooksul. Tähtis on teada ka seda, et mida varem kogumisega alustada, seda kindlam võib tuleviku osas olla seda rohkem jõuab kontole koguneda ja seda paremat tööd saab teha liitintress. Kahjuks ei saa me ära unustada, et tulevikus sõltume iseenda tänastest otsustest ja oleme ise endale pensioni maksvad pensionärid. Sestap tasuks igaühel meist aegajalt huvi tunda oma teise samba käekäigu vastu ja asuda lisaks säästma mugavama ja rahaliselt paremini kindlustatud elu nimel eakana.
JUULI 2013 3 65 aastat C.R. Jakobsoni Talumuuseumi Muuseum täna /algus lk1/ Eelmisel aastal märgiti külastajate arvuks 30 000. Monika Jõemaa sõnul see number päev-päevalt tõuseb. Pea igas meie lehes kutsub muuseum oma üritustest või koolitustest osa saama. Erinevate projektide toel võivad soovijad sümboolse tasu eest end täiendada Talukultuurikoolis õppida aiapidajale vajalikke oskusi kogenud oma ala asjatundjatelt, alates aia kujundamisest kuni puude-põõsaste lõikamiseni. Inna Raud on pühendunult jaganud oma teadmisi rahvariietest ja õpetanud käsitööhuvilistele palju uusi oskusi. Õpitubades võib õppida valmistama erinevaid hoidiseid, taimeseadeid, korjama-kasutama ravimtaimi jne. Kurgja talumuuseum on praegu piirkonnas ainus järjepidev täiskasvanute koolitaja. Monika Jõemaa eestvõttel on kaks korda koos käinud piirkonna turismiasjalised, et erinevates valdkondades ühe asja Sakala tee jooks märgib sümboolselt samanimelist rada, mida mööda C. R. Jakobson käis Viljandis Sakalat toimetamas. Tänavu anti 27. juulil start Sakala tee jooksule 36. korda. 12 km distantsile läks 34 jooksjat, 6 km 33; 12 km kepikõnnile 7 ja 6 km 17 spordihuvilist. Pärast täiskasvanute starti võtsid mõõtu väikesed jooksjad 1,5 km distantsil. Ühisest stardist läksid jooksurajale ka Mispo I maastikumaratoni 22 maratoonarit. Soe ja päikseline suvepäev tõi lisaks jooksjatele Kurgjale hulganisti pealtvaatajaid-külastajaid. Sakala tee jooksu 12 km võitis meestest Hasso Paap TÜ ASK ajaga 46.25; II Urmas Põldre Järveküla 48.24; II Andi Linn VAK STAIER 48.45. Naistest võitis Marika Järve Sparta ajaga 1:00.44; II Gardi Anderson 1:02:32; III Liilia Keskküla Rapla 1:03.14. Sakala tee jooksu 6 km distantsi võitis meestest Karl Toom Särghaua Lokomotiiv ajaga 23.25; II Laurits Puust Sõudeklubi Puust 23.53 ja III Helary Mägisalu Vändra SKP 24.41. Naistest võitis Liis Grete Atonen Audentese SK 26.13; II Hanna Zakrisson Rootsist 30.12 ja III Ülle Zakrisson Rootsist 30.15. Naiste 12 km kepikõnni võitis Kaiu Kustasson Pärnumaa Spordiliit ajaga 1:45.37; II Merle Riippinen Vändra 1:46.15 ja III Sirje Soovik Pärnu 1:52.33. Ansambel Linnutaja torupillilood kõlavad igal muuseumi tähtsündmusel. ajajaid kokku viia ja koos parim tulemus saavutada. Kurgja talumuuseum on ainus muuseum vabariigis, kus järjepidevalt tegeletakse talumajapidamisega põllupidamise ja loomakasvatusega. Külastajad saavad lisaks ühe täisverelise talu igapäevaelu toimimise jälgimisele rehetoas keha kinnitada ka sama talu toodangust Meestest võitis ainsa osalejana I koha Kevin Koho Hamina Seura 1:33.38. 6 km kepikõnni võitis meestst Richard Soovik Hamina Seura 47.29; II Olev Esula Mispo 51.57 ja III Hillar Karik Mispo 52.51. Naistest võitis sama distantsi Elle Tedre Mispo ajaga 47.25; II Anni Lüll Pärnu Kahe Silla Klubi 47.39 ja III Sigrid Riippinen Keila 48.48. 1,5 km lastejooksu võitis tüdrukutest Anna Kaisa Roots, II Karoline Raid ja II Liisbet Jürimäe. Poistest võitis sama distantsi jooksu Hanno Tamm, II Kert Järve ja III Mauno Roots. valmistatud toitudega. Piletiraha küsitakse vaid peamaja külastuse ja muidugi ka söögi eest. Selle kõige elulist tähtsust, mida oma tööle pühendunud muuseumipere teeb Eesti rahva talukultuuri ja rahvalikke kombeid järgmistele põlvedele alles hoides ja edasi andes, tunnustaks kindlasti ka Carl Robert Jakobson. 36. Sakala tee metsajooks Sakala tee jooksu võitjad meeste arvestuses: Hasso Paap, Urmas Põldre ja Andi Linn. Lastejooksu võitjad tüdrukud: Anna-Kaisa Roots, Karoline Raid, Liisbet Jürimäe. Võitjad poisid: Janno Tamm, Kert Järve, Mauno Roots. Tule ja võta osa augustikuu tegemistest Kurgjal Juba augustikuu esimesel laupäeval, 3. augustil algusega kell 10.00 toimub Kurgjal Carl Robert Jakobsoni Talumuuseumis lamba- ja kitsekasvatajate suvepäev. Kavas traditsioonilised ettevõtmised: lambakaalu ennustamine, uttede, utikute ja noorjäärade konkursid, villakoti viskamine, köievedu, kindlasti lambapügamise EM II etapp, karjakoerte töö esitlus, kitsepiima ja lambaliha toodete degusteerimine ja palju muudki. Nii lastel kui suurtel on võimalus osaleda erinevates lambaga seotud töötubades: voolimine, joonistamine, viltimine, punumine, õmblemine. Villavahetus OÜ Evilla poolt! Päeva korraldame koostöös Eesti Lambakasvatajate Seltsiga www.lammas.ee. Augustikuu teisel nädalavahetusel saab toimuma III Eesti hobuse päev. Augustikuu teisel laupäeval ja pühapäeval, 10. - 11. augustil saab toimuma juba III Eesti hobuse päev. See on tähtsaim suursündmus eesti hobusele ja eesti rahvale, kes oma hobust omaks peavad. Oleme sel aastal jaganud tegevused kahele tegusale päevale. Laupäeval algusega 11.00 toimub ilusaimate hobuste valimine. Pühapäeval algusega 10.00 katsuvad hobused kiirust ja oskust koolisõidus, takistussõidus ning rakendis. Näha saab uhket Eesti hobuste kadrilli. Toimuvad erinevad töötoad ning kirbukas ja väike taluturg. Päeva korraldame koostöös Eesti Hobusekasvatajate Seltsiga. Augustikuu viimasel laupäeval, 31. augustil saab toimuma järjekordne talupäev, mis on 20. Selle aasta talupäev on juubelihõngulisem, sest C. R. Jakobsoni Talumuuseumil on 65. aasta juubel. Huvilised on oodatud juba kell 10.30 vaatama muuseumi peamajja filmikatkeid muuseumist ja tema elanikest läbi aegade. Neid kommenteerib muusemi direktor Monika Jõemaa. Talupäeva avame kell 12.00 ansambel Linnutaja tervitusega ja seejärel tõmbame käima rehepeksumasina. Kell 12.00 16.00 saab näha ja proovida erinevaid talutöid. Juba üle kümne aasta näitab oma oskusi ning laseb sellitööd proovida sepp Jaan Kukk, Samuti on kohal ka juba aastaid taimedega lõngu värvinud Imbi Karu koos oma sõpruskonnaga. Lisaks eelnevale toimub ka vilja kooditamine ja -rabamine, talirukki külvamine, laastulõikamine, mee vurritamine, leiva, või, sõira ja rukkikohvi valmistamine, villa kraasimine, kangakudumine, viltimine, korvipunumine, seebitegu jt. meeste ning naiste näputööd. Uuendusena toimetab meie veskis sel aastal rahvamuusika töötuba Krista Sildoja juhendamisel. Rehetoas pakume erinevaid talutoite, nagu karask, piim, mulgi puder ja soolasilk. Juba kolmandat aastat on toimetamas taluturg, kus müügil teraviljatooted, hoidised, taimeteed, leivad-saiad, istikud, kitsepiimatooted ja palju muud. Kõik meisterdamise huvilised saavad osaleda erinevates käsitöötubades. Samuti saab sõita hobusega. Meeleolu tõstab ansambel Linnutaja. 16.30 astub üles Vändra Kihelkonna viiulikoor ning päeva lõpetab kell 17.00 algav ansambel Kukerpillid kontsert. Kontserdi pilet 5.00, pensionärid ja lapsed 3.00 ja alla meetri mehed tasuta. Samal päeval käsitöömajas algusega 10.00 toimub järjekordne talukultuurikooli õppepäev,,aed ja lilled kimbuks kokku.... Võimalus on õppida erinevates tehnikates ja stiilides lillekimpude tegemist. Oodatud on nii algajad kui ka varem lillekimbutegemist õppinud huvilised. Õpetajaks on Anu Pindsoo, kes on tegutsenud floristina 16 aastat. Õppinud on ta lisaks Jaak Tomsonile ka Gregor Lerschi juures Saksamaal. Anu on lubanud teha näitusena esitlemiseks põnevaid näidistöid ning oodata on julgeid ja erilisi lähenemisi. Õppepäev toimub muuseumi käsitöömajas kell 10.00 16.00, päeva keskele on planeeritud tunnipikkune paus, mis võimaldab teha ringkäigu samal päeval toimuval talupäeval. Kursusel osalejate arv on piiratud. Huvilistel palume registreerida hiljemalt 20. augustiks kas telefonil 56 657 134 (Inna Raud) või meiliaadressil: inna.antson@gmail. com. Osavõtutasu on 10 eurot. Tehtud lillekimbud saab koju kaasa. Võimalusel võiks kaasa võtta lõike- ja näpitstangid, oksakäärid ja noa. Kohapeal on olemas töövahendite kasutamisvõimalus. Laupäeval kell 10.00 toimub Kurgjal Tori hobuste karikasarja III etapp Vändra karikas 2013. Võistlust korraldab MTÜ Vändra Ratsaspordiklubi. Infot meie tegemiste kohta saab C. R. Jakobsoni Talumuuseumi kodulehelt www.kurgja.ee või telefonidelt 4458171 või 58600025 Kohtumiseni Kurgjal! Pille Perner Kurgjal toimus Grundtvigi projekti kohtumine Juuli alguses, 4.-8. juulil, toimus Kurgjal C. R. Jakobsoni Talumuuseumis Grundtvigi projekti Parks and Gardens in Europe, Paths Towards Environmental Education kohtumine, mille käigus said kokku kuue riigi täiskasvanuharidusega tegelevad inimesed. Projektis osalevad peale Eesti Saksamaa, Leedu, Poola, Horvaatia ning Austria. Varasemalt oleme oma partneritega kohtunud juba Saksamaal Zichtaus ja Leedus Anyksciais. Tulemas on kohtumised Poolas ja Austrias. Oma viiepäevase siinviibimise ajal oli meie külalistel võimalus kolmel päeval näha meie kandi talusid, külastada Tallinna esindusparki ning osaleda Kurgjal talumuuseumis käsitööpäeval. Kohaliku ringsõidu käigus vaatasime Nõrga talu ja Energia talu Viljandimaal ning Saare-Tõrvaaugu talu Pärnumaal Vändra vallas. Meid huvitasid eelkõige meetodid, kuidas neis taludes inimestele teadmisi ja oskusi jagatakse, millised on talude eesmärgid ja tegevused nende saavutamiseks. Samuti pöörasid meie partnerid suurt tähelepanu pestitsiididevabale aiapidamisele ning mitmekesisusele meie koduaedades. Võrreldes kaugemate riikidega oleme meie palju eneseteadlikumad ja julgemad aiapidajad. Teisel päeval külastasime Tallinna esindusparki Kadriorus, Lillefestivali, kus nii mitmedki partnerid lootsid just oma riigi esindajate aianäidiseid näha, ning viimaks Tallinna Botaanikaaeda. Külalisi üllatas meie kaunis vanalinn ja üldine heakord linnas, samuti eestlaste sõbralikkus ja abivalmidus. Viimase päeva pühendasime C. R. Jakobsoni talumuuseumi haridusprogrammide tutvustamisele ning ühe meetodi teemapäeva tutvustamisele. Selleaastane käsitööpäev, mis toimus 7. juulil, oli pühendatud aiaga seotud käsitööle. Kõigil osalejatel oli võimalust osaleda erinevates töötubades ja hiljem demonstreerida õpitut ning kirjeldada oma tundeid-mõtteid õppimise käigus. Meelde jäi ühe saksa neiu tundeavaldus, kus ta ütles, et kolm tundi heina põimida oli väga teraapiline tegevus ja tema soovitaks just sellist tegevust teismelistele või muidu närvilistele inimestele. Mida külalised soovitavad meil oma maal hinnata? Kindlasti peaksime hoidma oma mitmekesist loodust: liigirikast putukatemaailma, metsi ja mitmekesist taimestikku, mida mujal ei tunta. Samuti leidsid meie külalised, et eestlastelt on õppida külalislahkust. Projekt saab ellu viidud Euroopa Elukesva õppe programmist. Euroopa Komisjon ei vastuta selle sisu ja kasutamisest tulenevate tagajärgede eest. Pille Perner Eesti-poolne projekti juht C. R. Jakobsoni Talumuuseumi museaalse osakonna juhtaja
4 JUULI 2013 Rattararalli kui päikesemaa Vändra Rattaralli toimub sel aastal juba 16. korda, esialgu üksnes trennipoistele mõeldud nurgatagusest jõukatsumisest, kus treener ühe seierstopperiga aega võttis, on saanud menukas ettevõtmine Eesti rattakalendris, stardis kolm-poolsada vändasõpra, suurt ja väikest, pikka, paksu ja keskmist. Kui ma kohale jõuan, korraldajad juba askeldavad, team on noor ja heatujuline, neil on seljas ühesugused kollased T-särgid ja kaelas kaardid, Mari toob mulle ka ühe sellise, sest minagi olen vajalik mutrike, fotograaf, kaugelttulija. Viis aastat tagasi, kui ma esimest korda Vändras pildistasin, olin kontvõõras, võtsin üles ühe tundmatu näo teise järel, aga ajad on muutunud ja nüüd on vastupidi võtan üles ühe tuntud näo teise järel, ütlen kakskümmend ühikut tere, surun nii mõndagi sõbralikku kätt, keegi patsutab õlale. Korraldajad sagivad ringi, tassivad kusagile vineerist viitasid ja taovad neid maasse, tõstame autost välja supipurgid, mille ma Tartust siia sõidutasin, need laotakse ritta nagu sõdurid ja ma ei imestagi väga, kui juurde astub päris sõdur, suur välipada kaasas. Tuju on tegijatel tõepoolest hea, numbreid jagatakse raamatukogu parketisaalis, jalgratturite kingad klõbisevad põrandal, nagu oleks ruumi sattunud hobused, üks poisike lahustub hetkemeeleolus täiesti, ta lõkerdab ja lõkerdab, ümbrik võistlusnumbriga kukub käest, aga poisike ei pane seda tähelegi. Inimesed jäävad seisma ja vaatavad poisikest, oodatakse, et kohe-kohe muutub ta iseseisvaks hambareaks, mis kopsatab ümbriku kõrvale põrandale ja lagistab seal aina edasi: klakk-klakkklakk. Akna all rattaralli plakati ees seisab selleaastane loosiauhind,,classic Põhk, pika lenksuga tänavaratas, mille kere katab ühtlaselt hein kellegi heinapallist, seinal ripuvad punased Viko klubi särgid. Tagaruumis valitseb tõsisem meeleolu, siin toimub asjameeste koosolek, seisavad rivis mustad, oma peatuppedes veidi akvalangiste meenutavad saate-mootorratturid, nende vastas istuvad neli punases rõivas esmaabitöötajat, kes on küll värsked ja reipad, kuid kelle hiromandisilmist võib välja lugeda kurba sõnumit, et täna murtakse rajal käeluu, sest alati murtakse. Nii ka päeva jätkudes läheb, luumurdude vastu aitaks vaid üleüldine ettevaatlikkus, mida inimkond pole aga võimeline saavutama. Mootorratturite ja esmaabitöötajate ümber tunglevad korraldajad, mida keegi just teeb, aru ei saa, nad on sipelgad, kes ehitavad ühises saginas üles rattaralli nimelist pesa. Väljas muruplatsil seisab laste oranži-kollane vetruv maja, pisikesed rõõmsad näod võnguvad pehmete seintega suures kuudis üles-alla pumps-pumps!, aga see nõndanimetatud batuut, mis on teadupärast ümmargune vetruv saareke puhast õnne tänapäeva põngerja maailmas, rõõm keset morni, täiskasvanutele kuuluvat argipäeva, ei torka täna silma. Rattaralli ajal on õnnesaar tuhat korda avaram, kattes piirkonna Vändra kultuuri- ja postimaja ümbruses, hõlmate staadioniesist ja bensiinijaama esist sirget. Täna tatsub õnnesaarel ka täiskasvanu jalg, igal pool askeldab keegi, läigivad rattad, kuuldub tirri sirinat, pumbatakse viimaseid kumme ja sisistatakse murelikult ventiili, kinnitatakse lenksule numbrit ja vaadatakse karmilt ringi, kas naabrimees, see õnnetusehunnik, on ka platsis. Korraldajad viskavad õnnesaarelt nagu spinninguga välja pika niidi, milleks on 20 km teed Vändra ümbruses, rattaralli trass, mis tuleb läbida, et saavutada ülim rahulolu. Nähtamatud käed haaravad mindki kõrvust ning tõstavad tavameeleolu tasapinnalt kõrgele õhku, kus ma püsin nädala, teinekord kaks. On tõsikindel fakt, et maailm on tänu Vändra Rattarallile parem paik. Rahvasõidu stardis on kõiki, näen päris vanu mehi ja naisi, kes suruvad kiivri hallidele juustele ja tõmbavad rihma lõua alt kinni, mõtlik pilk silmapiirile suunatud, sinna, kuhu tuleb sõita ja kust tagasi tulla. Kohe kõrval seisab rohelises särgis poisike, kes limpsib veel kiiruga jäätist, mokad valged, siis seisab rivis pedant, siis professor ja lõngus käsikäes, edasi umbes neljakümnene pereisa, kelle ees rattatorul spetsiaalsel istmel istub punapõskne tirts, silmad säramas. Ma tean neid küll, need on Tiit ja Britta. Stardis on ka rattaajaloo kõige jaburam ratas, neoonroheline pikakarvaline, mis eelmisel aastal siinsamas osalejate vahel välja loositi. See sõiduk on pärit justkui Tweenie-põngerjate lastesaatest, televisiooni tehismaailmast, värviliste smurfide keskelt, kelle koduloomad on vikerkaarekarva, aga nii see ei ole roheline ime on päriselt olemas, meie keskel, näpuga katsutav, kui tekib kahtlus, et viibitakse unes. On leopard-naine, on tõukeratas, on tandem. Teiste hulgas seisab lahke näoga vanem mees, Viko punavalge tuulejakk seljas ning Cofidise nokats kiivri alt paistmas. See on Vändra rattaelu absoluutne ellukutsuja Erich, mees, kes 90ndate alguses lõi esmalt Viko jalgrattaklubi, seejärel voolis valmis hulga arvestatavaid spordipoisse ning tõmbas järsku nagu kaabust välja kaks meie rattaspordi kroonijuveeli: Kangerti ja Taaramäe. Igal aastal on mul ka pealtvaatajate seas oma lemmik. Kord oli see turukotiga vanatädi, kes vaatas lastesõite ja ohkas, eelmisel aastal aga kurbade suurte silmadega mees, veidi räsitud, elu poolt taga aetud, tänavu leian ühe traksidega selli, nii tõsise ja dramaatilise, seistes oma vanunud flanellsärgis keset värviehtes rattarahvast, punane traks pingul. Ma tean, et hein Classic Põhki ümbert ei tule selle mehe pallist, aga ma kujutan ette, et tuleb. Mu enesetunne on sama hea kui stardisolijatel, esirea poisikeste ees löövad tantsu lahti Hawaii tantsutüdrukud, poisikesed itsitavad ja näitavad näpuga paindes kehale enda ees. Ühel aastal hakkas vihma sadama, inimesed pidasid seda korraldajate krutskiks, ajakavas ette nähtud lõbustuseks, ning ülemdušši võeti mõnuga. Kui ma tantsutüdrukuid pildistan, tormab mööda ürituse peakorraldaja Kristen, noor kutt, ideesid tulvil, terav ja täideviiv, takistuseks ainult taevas. Ta hoiab raadiosaatjat kõrva ääres ja seletab valjult:,,rajal peab kindlasti olema..., rohkem ma ei kuule, sest juba on ta kaugel eemal, osutab näpuga kuhugi ja istub saateautosse. Start läheb, vaatan viimastele eemaleväntajatele järele ja mõtlen, et kogu see sündmus siin on kaugenemine hädaohust, mustast mülkast nimega õudus mitte millestki konkreetsest, jutt käib kõigest, mis inimest alla kisub, lämbumisse, lõppu. Vändra Rattaralli töötab vastupidi, rattakompoti sissekugistamine toob esile hea, rong viib kodaniku ühe peatuse võrra päikesele lähemale, paneb perroonile õhetavana maha, reisisaatja pistab pihku vautšeri järgmise aasta üritusele. Sõnum on üks: tee midagi, ja tee seda oma tegudetelje positiivses otsas! Rahvas lõpetab, võidab Risto Sepa, kelle muu kui Rein Taaramäe enese rattaklubist. Nüüd võtavad stardikoridoris asetuse sisse profid. Esimese rea paremas servas nõjatub sadulale Eesti Rahva Velotuuri kollases liidrisärgis Sigvard Kukk, legendaarne kommentaator Madis ei väsi kordamast, et Kukke kutsutakse omade ringis kanaks, mis teeb kõigil tuju heaks. Kuke pea kohal hoiab vaatamata vihma puudumisele laia varju kaunis tantsutüdruk, Kukk teeb nägusid, sest olukord kuulub eksklusiivsete kilda. Esirea teises servas on Sigvardile vastukaaluks sätitud Eesti rattasõidu viimaste aastakümnete A isiklikult, Jaan Kirsipuu, vahepeale jäävad teised tuntud ja tundmatud: Kristjan, Krister ja Erki; Markku, Vahur ja Janek. Jälle tormab mööda Kristen, raadiosaatja suu ees. Seekord kuulen lausekatket:,,rajal ei tohi mingil juhul olla..., misjärel on noormees kadunud, käib pauk ja karavan läheb teele. Ja siis lastesõidud lapsed, lapsukesed, vati sees hoitud ja tavalised, nemad kihavad ju ka igal pool, nende rattad on väiksemad, aga silmad suuremad. Kui toredad nad on, kui nad parasjagu ei jonni ega trambi jalgu vastu maad, sest mingisugune joystick on nupu kaotanud, ei loobi vasakust silmast välja üht ja paremast teist ämbritäit pisaraid, sest nutitelefoni aku Foto Juhan Voolaid on tühi. Täna seisavad nad tõsiselt stardis, keskendunult, kuulen, kuidas üks poisike sosistab teisele:,,tahad näha, et see poiss sel teeb sellele teisele pähe? Kiiver vajub silmile, ema nihutab selle üles, pühib nina alt tati ja siis kõlab vile. Ports allameetrimehi kaob kurvi, et juba minuti pärast teiselt poolt staadioni nähtavale ilmuda, kõige ees vuhivad nagu vanad mehed vändata need, kelle mõistus juba võitu seletab, tagapool tulijate kõrval jooksevad emmed ja issid, kes vajadusel lenksu õiges suunas pööravad ning viimastena tulevad rattad, mis on sootuks pulga otsas, nii et põhilise spordi teeb ära pisikese rattasõitja peremeesorganism. Kui lapsed lõpetavad, tunnen, et tundide kulus on kõht tühjaks läinud. Lähen lõhna järgi kultuurimajja ja pahh! ühtäkki on kõht sooja hernesuppi täis, kiiruga nosin peale rosinasaiakest, rüüpan roosat morssi ning tõttan tagasi raja äärde, sest kirss ootab tordile ju alles vajutamist. Madis võtab põhisõidu finišit kommenteerides üles päeva kõrgeimad tuurid, sama teevad profid maanteel, nad lähenevad kaugusest, esialgu näeb pealtvaataja pisikesi kirjusid kärbseid, need kasvavad aina, hülgavad tiivad ning omandavad rattad, üks on eest ära, üks on eest ära! Võidu võtab Mihkel Räim, kes oli ka eelmisel aastal paari kaaslasega lahti rebinud, ent kellel läks toona viimasel kilomeetril kumm. Seega on tema võit mingis mõttes õiglane tasu eelnenud kannatuste eest, et kumme läks eelmisel aastal rohkemgi, võitjat ei huvita. Teiseks tuleb Aksel Nõmmela ja kolmandaks Vändra oma mees Silver Schultz. Veidi aega hiljem kargab Räim juba pjedestaalipakult maha ja piserdab, ai kuidas piserdab! Šampus sillerdab päikese käes vastu, ka sellel alal domineerib Mihkel, täpselt nagu maanteelgi, Püta põgeneb korraks poodiumilt. Viimasena loositakse välja Classic Põhk, mille saab endale vändralane nagu eelmise aasta karvarattagi. Ühed ebamaised mõlemad, loodetavasti näeb neid jälle järgmise aasta stardis ning kümne aasta pärast tehakse sellistele omaette masinaklass, võidab Schwinn Vatipilv, teiseks tuleb Scott Mõmm, mille pedaalide asemel on karukäpad. Päev lõppeb, aga eluiga pikeneb, see, mis täna siin toimus, antakse vanaduses juurde, selles pole mingit kahtlust.,,otsima peab, päikesemaad! laulis kord Marju Länik, nüüd peaks keegi talle helistama ja teatama, et lõpetatagu otsing, sest päikesemaa on leitud, see hulbib nii ajas kui ruumis saarekesena ringi, ilmudes nähtavale igal varasuvel Vändra kandis. Ärge siis järgmine kord maha magage, need, kes otsivad elule pikendust, need, kes soovivad pimedast valguse kätte! Juhan Voolaid Me elame Eestimaa südames Kas teie teate, kus asub Mandri-Eesti süda? Kindlasti teate, sest see on tähistatud Paide lähedal ja sellest on meid meedias teavitatud ning see koht on kenasti tähistatud Tallinn-Tartu maantee ääres, et ka möödasõitjad teaksid, kus nad viibivad. Kuid see märgistus tähistab vaid osakese ehk mandrilise Eesti keskpunkti. Olen isegi viita näinud, mis näitab suunda Mandri-Eesti keskmesse. Aga kus asub KOGU EESTI ehk saarelis-mandrilise Eesti SÜDA? Mõned aastad tagasi, uurides Pärnumaa kodulehte, leidsin sealt info, et Eesti kese asub Pärnumaal Vändra vallas Käru jõe suudmes vahetult enne suubumist Pärnu jõkke. Sain aru, et see on ju Suurejõel! Ära olid märgitud ka geograafilised koordinaadid - 58*40`pl 25*05`lp. Kuna sattusin sellest teadmisest vaimustusse, tahtsin seda teistega jagada ja midagi ära teha. Rääkisin sellest,,avastusest õhinal vallavanemale, hiljem suuremale seltskonnale, kus viibis ka alevivanem. Eks ikka selle mõttega, et ehk saaks seda kohta vääriliselt tähistada. Kas teemat on omavalitsustes arutatud, ma ei tea. Igatahes kuulda ega näha pole. Mind aga jäi see painama ja tahtsin teada, kus nimetatud koordinaatide järgi Eesti keskpunkt täpsemalt asub. Nii kirjutasingi Eesti Geograafia Seltsile ja palusin, et nad annaksid mulle täpse asukoha, kus asub saarelis-mandrilise Eesti keskpunkt. Mulle vastati lahkesti ja saadeti ka kaart, millel suurelt ja punaselt on märgitud saarelis-mandrilise EESTI geograafiline kese. http://www.tlu.ee/~kyttim/ Vandra.jpg Nüüd oli üllatus veel suurem. Punane märk on Kalmaru-Vändra teeristi kohal! Seal, kus asus aastakümneid Vändra prügimägi. Nüüdseks on see likvideeritud. Nagu näha, aeg ise valmistas ette seda kohta, et ükskord anda võimalus välja paista sellisena, mis ta tegelikult väärt on. Ma ei usu, et seda fakti saaks kuidagi ületähtsustada. Vastupidi, me ei tohiks seda alahinnata. Kui siiani ei ole Eestimaa keskpunkti äramärkimine kellelegi korda läinud, siis, kallis Vändra valla rahvas, tulgem,,metsast välja ja tundkem rõõmu sellest, et meie kodukohas asub Eestimaa süda. Või hoopis sellest, et meie elame Eestimaa südames. Luule Põder, põline vändrakas. TEAVE Eesti keset on võimalik selgitada territooriumi kartograafilisel modelleerimisel. Kuna 9,2% Eestist moodustavad saared, johtub sellest Mandri-Eesti ja kogu Eesti saarelis-mandrilise raskuskeskme erinevus. Eesti keset on selgitanud Kallio Kildema (1960. aastate lõpul, 1981) ja Lev Vassiljev (1985). Mandri-Eesti kese asub Põltsamaast kirdes Mõhküla ja Adavere vahel (umbes 58º41 pl ja 25º54 ip), saarelis-mandriline kese Järvamaal Võhmast kirdes Viljandimaa piiri lähedal Sagevere ja Arkma vahel (umbes 58º39 pl ja 25º36 ip). Väinamerd jm rannikumerd kaasa arvates kandub saarelis-mandriline kese Vändrast itta (umbes 58º40 pl ja 25º05 ip). Võrtsjärve ja Peipsi osa arvestamata asub Mandri-Eesti kese Pilistvere ja Adavere vahel Räsna küla maal (umbes 58º40 pl ja 25º49 ip). Maastikul on Mandri-Eesti keskpunkt tähistatud (1985) Tallinna Tartu maantee ääres Adavere Kalmemäele toodud rahnule raiutud tekstiga. Allikas: Eesti Entsüklopeedia
JUULI 2013 5 Olen ammu kandnud südames soovi mälestusi üles täheldada. Kuid mitte ainult tahtmine tulevasele kirjutajale kivikesi materjaliks kokku kanda ei sunni mulle sulge pihku, vaid mul on soov oma mineviku päevades ilutseda. Ma ei ole nende seast, kes kuuekümnendate aastate eeluksel elust tüdinenud on ja kes on küll palju läbi elanud ja nüüd Saalomoni tarkusega ütlevad: kõik oli tühi töö ja vaimu närimine! Nii on kirjutanud Anton Jürgenstein Tartus 17. jaanuaril 1918. aastal. Nende ridadega algab sissejuhatus tema mälestusteraamatule,,minu mälestused, mis ilmus 1926. aastal J. Mällo trükikojas ja mille andis välja Noor-Eesti Kirjastus. Raamatu hind oli 225 marka. Just selle aasta raamat on ka minul kodus tänu raamatukirjastajast vanaisale. Jürgenstein sündis Ristla talus Kõrevere külas Vana-Vändra vallas 1861. aastal. Õppis kohalikus kihelkonnakoolis ja Valga seminaris. Kui 1885. a. lahkus Vändra kihelkonnakoolist J. Lüdimõis, seadis Jürgenstein üles oma kandidatuuri ja sügisel hakkaski juhtima seda kooli. Koolis õppis 32 poissi. Üsna pea lubati ka tütarlapsi õppima. Kui kohalik intelligents rääkis saksa keeles, siis Anton ja tema koolivend Karl Riemann, kes töötas Vana-Vändra vallakirjutajana, rääkisid seltskonnas alati eesti keeles. 1905. aastal lahkub Jürgenstein oma ametist ja elukohast ning vahetab senise töö ajakirjaniku ameti vastu. Ta kolib koos kuue tütre ja abikaasaga Tartusse. Poeg Gustav sünnib juba Tartus. Ajaleht Postimees annab kohe teada, et Vändrast on lahkunud aktiivne seltsielu edendaja, kauaaegne koolijuht, isalik nõuandja, põllumeeste seltsi kirjatoimetaja ja karskusselts Hallik kassapidaja Anton Jürgenstein. 1906. a. 18. juulil ilmus lehes kirjutis:,,endist Vändra kihelkonna koolijuhti-aukodanikku Anton Jürgensteini, kes 10 aastat Vändra Põllumeeste Seltsi kirjatoimetaja oli, on Keisri Herra 6. mail s.a. põllutööväljal tehtud vaeva eest lubanud kuld-aurahaga austada. Raha pealkirjas on Hoolsuse eest ja on lindi abil kaelas kandmiseks. Kõrvuti tööga ajalehes,,postimees oli Jürgenstein ka Tartus aktiivne seltside tööst osavõtja ja alustas seal ka poliitilist tegevust. Ta oli Vene Riigiduumas 1907. a. ja I ja II Riigikogu liige. Ei saa jätta mainimata, et Jürgenstein oli tugev maletaja. Kui 1913. a. korraldas Kuuba maletaja Capablanka Tartus maleturniiri, kaotas kuubalane Jürgensteinile. Anton Jürgenstein suri 16. juulil 1933. a. ja maeti Peetri kalmistule Tartus. HIIE AJALOOVEERG Praktilise ja elutarga ANTON TÕNIS JÜRGENSTEINI mälestuse jäädvustamine Anton Jürgensteini perekond 1916. a. Samba avamine 16. juulil 1939. a 1935. aasta 2. mai Pärnu Päevaleht annab teada, et Vändras on moodustamisel Anton Jürgensteini mälestuse jäädvustamise abikomitee. Tartus olevat selline juba olemas, aga vändralasi tuleb veel tegevusele virgutada, olgugi, et seal on Jürgensteini õpilasi kõige rohkem Et selline hea mõte kiiremini liikvele läheks, kutsuti kokku rahvakoosolek. Organiseerijad tutvustasid endise aktiivse seltskonnategelase töid ja tegemisi ja kutsusid kohalikke seltse ürituses osalema. Kahjuks leidus ka neid, kes püüdsid takistada lugupeetud kultuuritegelase mälestuse jäädvustamist: nad hakkasid Jürgensteini tegevusi maha materdama. Mindi isegi nii kaugele, et takistati komitee koosolekule minejaid. Kõigi takistuste kiuste oli 1937. a veebruariks Jürgensteini rinnakuju skulptor Ferdinand Sannamehe poolt modelleeritud ja Tallinna sadama tehases pronksi valatud. Kuju pandi esialgu välja Sannamehe tööde näitusele. Poolteise aasta pärast oldi jõutud nii kaugele, et 16. juulil 1939. aastal mälestussammas avati Vändra Majandusgümnaasiumi esisel platsil. Juba 1909. aastal soovitas Vändra Rahvahariduse Seltsi esimees Herman Aav paigaldada samale kohale C. R. Jakobsoni mälestussamba. Üritusele kogunes rohkesti alevi ja ümberkaudset rahvast. Kõne pidas Ernst Peterson-Särgava. Kui hakkasid puhuma uued tuuled, tõmmati Jürgensteini büst posti otsast alla, sest punavõimud pidasid Jürgensteini venevaenulikuks isikuks. Büst viidi kohaliku viinapoe hoovile, sealt Pärnusse vanarauaks. Õnneliku juhuse läbi jõudis Jürgensteini büst Tallinnasse kunstihoone keldrisse. Tolleaegse vilistlaskogu esimehe Endel Kõutsi ja tema kaaskonna aktiivse tegutsemise tulemusena taasavati mälestussammas 1. novembril 1981. aastal, millega tähistati ka Jürgensteini Anton Tõnis Jürgenstein. 120. sünniaastapäeva. Jürgenstein on öelnud, et elu on viinud teda väikesest talutarest Tauria paleesse (vürst Potjomkini 1783-1800 rajatud palee Peterburis). Tegelikult sai poisi tähelend alguse ikkagi kodust: kodukoha vaim, vändralaste aktiivne seltsielu, haritud inimesed. Kõik see tegi Jürgensteinist allikaotsija. Just sellise nime andis talle Juhan Luiga. Tema meelest oli Jürgenstein see mees,,,kes tundvat hästi ära, kus elav läte meie hinge-maapinnas peidus on ja on kohe seda pinna peale aitamas. Hiie Piirsalu Kuniks veel mäletajaid... Näis, nagu saanuks juunikuine Vändra Eesti spordimekaks: meie moodsal staadionil võtsid mõõtu Eesti kergejõustikuveteranid ja Pärnumaa parimad. Maanteel katsusid jõudu Vändra rattarallil riigi paremad, meie omad sealhulgas. Meie noor, võimekas jalgpallitiim oleks peaaegu tuule alla teinud viljandlastele, hiljutisele kõrgliigameeskonnale. Siinkirjutale, kes harjunud unise Mudila spordieluga, oli seda korraga palju. Ta sattus eufooriasse ja kaotas reaalsustaju. Kunagise jooksukonkurendi ässitusel, pärast forsseeritud treeninguid, lõi kaasa ättide (veteranide) kuulitõukes, õigemini viskes. Heitlus,,kuivanud Heraklestega ei jätnud just parimat muljet. Aga nüüd võin öelda: imestaadion on ära katsutud! Proovisin vargsi rajagi ära küll ikka tõukas edasi! Arutlesime Tiit Reieriga temap see ässitaja ja aktivist oligi, mis aegu võinuksime meie siin joosta, kes me muldrajal olime 11,5-poisid. Vändra uhke staadion on nagu mälestusmärk meie sajandivanuse spordiloo legendidele ja kangelastele. Anton Õunapuule (1887-1919), Alustest Liivoja talust pärit Eesti (ja Vändra) teadliku spordiliikumise alusepanijale. Vändrast tuule tiibadesse saanud Johan Meimerile (1909-1914), Anton Õnapuu töö jätkajale, Berliini spordiülikooli lõpetanule, Pärnu spordijuhile, omaaegsele parimale Eesti odaviskajale ja kümnevõistlejale (mitmekordne eesti meister, Amsterdami OM 8. koht, rekord 64.04 1935.a, hukkus punaste kuuli läbi). Lugejatel, kellel on mingeid andmeid ja fotosid sellest unustatud kuulsusest või teistest Vändra omaaegsetest spordilegendidest ja sündmustest, teavitage palun siinkirjutajat või lehetoimetajat. Vändra Staadion on ka hilinenud tunnustus ja tasu meie lähimineviku spordilegendidele: Elmar Jürsile (1921-2001) ja eriti Otto Juhansoole (1913-1995), Vändra staadioni heale vaimule. Nemad vääriksid isegi mälestustahvlit staadionihoone seinale. Vändra staadion on 60-aastane. Ehitati 1952-1954 Elmar Amboja eestvõttel. Esimene rajakate oli muldne-šlakine. Staadion ümbritseti planktara ja tammedega. Viimased istutati üliagara seltskonnategelase (Riigikogu saadik) ja spordiaktivisti Villem Tammai (1892-1973) eestvõttel. Staadionimuru niitsid Vändra loomapidajad. Rada tehti telliskivipurust 1973. a ja kummiplaatidest 1989. a, nüüd siis 2012. a tartaanist. Paraku näeb vändralastest kergejõustiklasi staadionil harjutamas vähe. Siin näeb mõnikord meie praegusi tippe Ebe Reierit (mitmekordne Eesti meister) ja Eesti kergejõustiku tulevikulootusi vennakseid Õiglasi. Spordituli, mille Vändra Keskkoolis süütasid Elmar Jürs ja Avo Juss, näib olevat kustunud. Kooli seinal pole isegi Elmar Jürsi elutöö üht vilja, vilistlaste uudistusobjekti rekordite tabelit. Tahaks loota, et mõõnale järgneb tõus, aga kui riik jätkab oma hävitavat poliitikat, on raske loota, pigem ähvardab põlist Vändra Gümnaasiumi taas kihelkonnakooli staatus. Lugu võib filosoofiliselt olla veelgi nukram: entusiastliku,,maheda spordi aeg on otsa saanud. Enam pole võimalik, et otse Vändrast, spordikooli läbimata, tõuseb keegi vabariigi tippu. Aga 1949. a nii juhtus, kui Vändra keskkooli tüdrukud hüppasid ilma suurema treeninguta end absoluutsesse eesti tippu. Maimu Pern (Madisson) hüppas kaugust 4.96 (Eesti meistri tulemus täiskasvanutele oli sel aastal 4.91); Virve Nõmmeste (Salujõe) hüppas kõrgust (,,karjapoisi stiilis) 1.40 (Eesti hõbe- ja NSV Liidu maanoorte kahekordne medaliomanik). Enam-vähem,,maheda spordi pealt jõudsid veel Eesti noorte tippu Ergo Metsla (100 m 11,1; 200 m 22,5), Margit Kaljumäe (Randver), hilisem Eesti teivashüppe rekordi omanik (3.85) ja Maile Mangusson hilisem 34-kordne Eesti naiste jooksumeister. Hilisemal ajal on Vändra koolist läbi pealinna spordikooli sirgunud veelgi tublisid noori, vennad Saared jt. Kui ei toimu meil enam,,sõelumist, ei tule enam ka tippsportlasi. Vändra kergejõustikul, mille vanemast, sõjaeelsest perioodist, ei tea me õieti midagi, on suurust. Saavutuste taga on innustajad ja fanaatikud. Ja ikka on kehtinud põhimõte: käbi ei kuku kännust kaugele. /järg lk 6/ Rein Leinus, Otto Juhansoo ja Enn Tammai Vändra staadionil.
6 JUULI 2013 Kuniks veel mäletajaid... Algus lk 5 Praegused Vändra paraadalad on maadlus ja jalgrattasport, väikese avansina ka jalgpall. Meie edukaim ala, maadlus, on Karl Pajumäe nimeline. Raske ja keerulise elusaatusega raudmees on oma lemmikala Vändra kitsastes oludes arendanud pea pool sajandit, 1966. aastast. Tema käe alt on läbi käinud üle 700 poisi. Kahe käe sõrmedel tuleb lugeda Vändrast sirgunud meistreid: Harri Timberg, Meelis Mäekalle, Tanel Beeren, Virgo Kunder, Raimo Soekõrv, Argo Laev, Raiko Hiis, praegu suurmeistri mõõtu Alo Toom. Neid tuleb praegugi kui saelaudu, Vändrast muidugi. Kiretud ülevaated maadlejate saavutustest on pea igas Vändra seitungis. Ime, mida üks mees on teinud! Ta jätkab. Sageli ikka veel sõitudel poiste heaks oma rahakotti kergendades ja vaid pisku tunnustusega. Kuulsa eesti maadlusspordi viimane mohhikaanlane, kelle poisid õigupoolest ei vastagi tänapäeva rahale ja valskusele orienteeritud standarditele. Vändra kuulsad ratturid Tanel Kangert ja Rein Taaramäe, kelle võistlustulemusi võime järjepidevalt meediast jälgida ja kes uuema aja vändralastest on ainsana osalenud olümpiamängudel, on tuntud nii üle Eesti kui kaugemal. Organisaatorina on noor Kristen Kivistik omaette nähtus. See kõik on tagasitõmbunud Erich Perneri töö vili. Müts maha selle mehe ees, tehku suured keskused järele! Paraku tekib mõnigi kord mõte: küllap on treeneril kahjugi poistest, kes sattunud elukutselise spordi hakklihamasinasse. Aga Vändra mehed on end maailmale näidanud, küllap oskavad ka piire seada. /järgneb järgmises lehes/ Ants Metsla Elmar Amboja (1921-2006) Vändra rajooni ajalehe,,sotsialismi Võit põllumajandusosakonna juhataja, rajooni esimene spordijuht, staadioni ehituse ja Vändra maratoni algataja, Eesti meistrivõistluste medaliomanik pikamaajooksus ja käimises. Lutsuliku pehme huumoriga tõsine spordimees mees oli suurem, kui me ehk oskasime ja tahtsime arvata. Meenub üks humoorikas seik: Elmar rassis parajasti veteranina Vändra maratoni joosta. Küsisin temalt aasivalt:,,elmar, kuidas tunne on? Vastus tuli kibekähku:,,vahel on, vahel ei ole! Janek Õiglane püstitas EM-il uue Eesti rekordi Jooksuklubi Mispo on viimased 15 aastat juulikuu viimasel laupäeval korraldanud koos Kurgja Talumuuseumiga Sakala tee jooksu. Tänavu otsustati ellu kutsuda paralleelselt ka Mispo I maastikumaraton. Joel Tints selgitab, et põhiline klubi kaubamärk on ikkagi Vändra maraton.,,maastikumaraton ja talvemaraton on seda toetavad üritused. Eesmärk on koguda tuntust ja teha reklaami Vändra maratonile. Põhilised Eesti maratonifanaatikud on kohal. Jooksule registreerunute nimekirjas torkavad silma Meelis Atonen, Annika Pang, 77-aastane Valdeko Alliksaar jt. Alliksaar räägib, et tal on hea meel, et Berliini asemel saab Kurgjal võistelda:,,tuleb palju odavam. Heas vormis eakas maratoonar on jooksnud 19 Stokholmi maratonil ja ei jäta kasutamata ühtki võimalust kaasa teha Eestimaal korraldatavatel maratonidel. Tintsu sõnul on varasematel aastatel hoolitsenud Mispo ka Sakala jooksu auhindade eest.,,tänavu muretses auhinnad sponsorite abiga muuseumi direktor Monika Jõemaa. Mispo abistab korraldusliku poolega. Korralikud auhinnad, medalid, diplomi ja söök-jook on meil I maastikumaratonist osavõtjatele, räägib 67. korda maratonirajale suunduv Tints. Enne ühist starti Sakala tee jooksul osalejate ja kepikõndijatega astub Merike Tohv lavale ja kutsub kõiki spordisõpru lava ette soojendusvõimlemisele. Joel Tints ja Valeri Riippinen laulavad saatemuusikale ka teksti kaasa:,,miks Itaalias Rietis 16. juulist 23. juulini toimunud juunioride Euroopa meistrivõistlustel saavutas Vändra noormees, Audentese Spordigümnaasiumi abiturient Janek Õiglane (pildil) kümnevõistluses neljanda koha uue Eesti juunioride rekordi 7604 punktiga. Varasem rekord kuulus Karl Robert Salurile 7583 punktiga. Janeki võistlustulemused: Esimene päev: 100 m jooks - 11,50; kaugushüpe - 6,96; kuulitõuge (6 kg) - 15,15; kõrgushüpe - 2.01; 400 m jooks - 51,73. Teine päev: 110 m tõkkejooks (99,0 cm) - 14,52; kettaheide (1.75 kg) - 42,88; teivashüpe - 4.10; odavise - 62,56 (alavõit); 1500 m jooks - 4.45,51. Üksikaladel tegi Janek seitse isiklikku rekordit 100 meetri jooksus, kuulitõukes, kõrgushüppes, 400 meetri jooksus, kettaheites, 1500 meetri jooksus ja 110 meetri tõkkejooksus.,,tiitlivõistluse mitmevõistlus oli esmakordne kogemus, räägib praegu oma Vändra kodus teenitud puhkust nautiv Janek Õiglane.,,Seni olen võistelnud noorte MM-il ja noorte olümpial üksikaladel. Võistluspäevad oli pikad esimene ala kell 9.30 ja viimane 19.45. Jubedalt palav, ligi 40 kraadi. Jääkotid olid kogu aeg kõrval, muidu ei oleks välja mänginud. Kõik oli väga positiivne, aga raske. Janekit olid Itaalias moraalselt toetamas ka ema Terje ja isa Jaan.,,Vend elas kaasa arvuti vahendusel. Treener Sven Andressoo tuli kohale oma autoga, et ühtlasi teibad ohutult ja kindlalt kohale toimetada, sest ümberistumisega lennureisil võib kõike juhtuda. 25. juuli,,pärnu Postimehes kiidab kohapeal võistlusi jälginud Vändra juurtega Pärnu Kalevi kergejõustikuklubi treener Eva Kuningas Janeki tublisid tulemusi ja tugevat suurvõistluse närvi:,,janek suudab end kokku võtta, võistleb, teda on nauding võistlemas vaadata. Eks muidugi vahel põgenevad kaunimad unenäod Lõbusa elevuse tekitanud spordipäeva algus levitab muheda meeleolu ka kogunenud pealtvaatajatesse-kaasaelajatesse. I Mispo maastikumaratoni (42,195km) võitis meestest Tauno Hang Turboneemest ajaga 2:56.4; II koht Peeter Põllupüü Tartu 3:52.19; III Margus Tõkke Vändra 4:12.16; 4. Meelis Atonen 4:16.52 ja 5. Joel Tints Vändra Mispo 4:32.22. Naistest võitis Viia Kalda Valgast ajaga 4:36.37; II Annika Pang Võrust 4:43:36 ja III Maichl Suur Põlvast 5:11.45. Mispo I maastikumaratoni poolmaratoni (21 km) võitis meestest Martin Tarkpea Pärnust ajaga 1:30.25; II Kaspar Kukk Jõgevalt 1:38.12 ja III Rene Rätsepp Vändrast 1:42.22. Naistest võitis Eve Härm Tallinnast ajaga 1:46.24 ja avapäeval viiest alast neljal tehtud isiklikud rekordid andnud talle ka tiibu juurde. Suurvõistluste kaksikvõit läks Venemaale esikoht 7975 punktiga Jevgeni Lihhanov, hõbe 7790 punktiga Aleksei Tšerkassov ja pronks Saksamaa esindajale Tim Nowakile 7778 punktiga. Mispo korraldas I maastikumaratoni Ühine start Sakala tee jooksjatega. Vändra maratoni taastamise ja kahe uue MISPO maratoni ellukutsumise eestvedaja Joel Tints jagab jooksjatele enne starti viimaseid näpunäiteid. II Asta Reisel Vändrast 2:13.01. Võistluse peakohtunikuks oli Tiit Reier, sekretär Eda Vaino. Sekretariaadis olid ametis Ene Reier ja Maie Metsla. Tartu noortetuur ja EMV maastikurattasõidus 2.-5. juulil sõideti Tartu noortetuur, mille raames selgitati ka välja Eesti meistrid mitmepäevasõidus. Tuuri võitis Karl-Patrick Lauk (VKG). Meie klubist oli parim Mart-Anton Vendelin, saavutades tubli 9. koha, Rando Tomingas saavutas 15. koha ja Jannar Juss oli 18. Meeskondlikus arvestuses võitis Kalevi Jalgrattakool (KJK); Jalgrattaklubi VIKO (VIK) saavutas üheksa meeskonna arvestuses tubli 4. koha. Toimusid EMV maastikurattasõidus, Viko noored olid taas edukad. MJ klassis teenis kulla Karl-Arnold Vendelin (VIK), korraliku tulemuse tegi ka Gert Kivistik (VIK) teenides 7. koha. M16 sõidus teenis kuldmedali Kirill Tarassov (KJK) Meie klubi sõitja Mart-Anton Vendelin võitis 3. kohaga EMV pronksmedali. Osalesime Lauri Ausi mälestusvõistlusel, mis eelkõige oli suunatud noorematele vanuseklassidele. Võisteldi eraldistardis 6,3/8,5 km. M2 klassis saavutas tubli 3. koha Kevin Saal (VIK), N14 vanuseklassis saavutas 2. koha meie klubi sõitja Ethel-Brigita Tigane, M14 poiste seas teenis pronksmedali Silver Pankov (VIK). Jalgrattaklubi Viko Reimo Taaramäe Tulemusi jooksuradadelt 22. juulil toimus teis aastat järjest Pärnumaa Võidupüha maraton. Startida sai nii maratoni, poolmaratoni kui ka käimisretkel. Ei puudunud ka seekord Vändra tublid jooksuhuvilised. Maratonidistantsi läbis Rene Rätsepp ajaga 4.08,26 ja saavutas meeste arvestuses tubli 26. koha, üldjärjestuses andis see aeg 69. koha. Margus Tõkke oli ajaga 4.33,27 89. ning MV 40 31. kohal Täpselt 100-ndana lõpetas Joel Tints ajaga 4.54.30 MV 50 (7). Ka poolmaratonil 21,1 km jooksis Teet Eier välja aja 1.40,12 (32). Asta Reisel läbis distantsi 2.02,29 (121). Käimisretkel osales südilt Laura Oisalu. 29. juunil osalesid tublid Vändra jooksusõbrad Ene Tõnisoja ja Katrin Schultz Soomes Paavo Nurmi Maratoni 10 km distantsil. Ene aeg 57.10 ja Katrini 57.43 on igati head tulemused rahvajooksu maastikul. 6. juulil toimus Rõuges I maraton, mis joosti 21 km pikkusel ringil, kulgedes ümber Seitsme järve maana tuntud Rõuge kandi kõigi seitsme järve. Taas pani end proovile Joel Tints, kes läbis pika distantsi 4.48,33 30. koht. 6. juulil toimus ka teine jooksuvõistlus Pühajärve jooks, kus distantsi pikkusekls oli 10,7 km. Ainsa vändralasena oli jooksurajal Asta Reisel, kes saavutas ajaga 1.04,55.2 N40 42. koha. Tulemusi staadionidelt 3.-4. juulil toimusid Rakveres juunioride Eesti meistrivõistlused. Sel hooajal tõhusa arenguhüppe teinud Enari Tõnström saavutas tubli hõbemedali 800 m jooksus 1.58,41 ning pronksi 400m 51.00 Janek Õiglane saavutas kuldmedali odaviskes 71.80, kaugushüppes hõbemedal 6.86 ja neljas koht kuulitõukes 14.78. 7. juulil Tallinnas heitjate seeriavõistlusel heitis Janek ketast (1,75 kg) 42.30, mis on ühtlasi ka noormehe isiklik rekord. 6.-7. juulil toimusid ka Tartus Eesti spordiveteranide suvemängud, kus Pärnu koondise koosseisus võistles ka Terje Õiglane. Kuldmedalid NV 40 grupis kaugushüppes 4.25 ja 800 m jooksus 2.53,4. Hõbemedalid kuultõukes 9.43 ja odaviskes 29.01. Ühtlasi toodi üldarvestuses Tartu ja Tallinna järel koju kolmas koht. Järgmine ESVL suvemängud toimuvad juba Pärnu maakonnas Kilingi-Nõmme uuel staadionil. Kultuuri ja spordikomisjoni liige Terje Õiglane Eesti meistrivõistlustel rannamaadluses 13. juulil Põltsamaa lähistel Kamari järve ääres toimunud EM-il rannamaadluses võitis kehakaalus 50 kg Helary Mägisalu kahekesa võistleja hulgas hõbemedali. Kehakaalus 60 kg sai 5. koha Mario Mägisalu ja täiskasvanute võistlusklassis 60 kg võitis 3. koha Karol Pert. Treener Karl Pajumäe
JUULI 2013 EELK Vändra Martini koguduses Vändrat on õnnistatud paljude kordaläinud tegudega. Rõõmuga võime tõdeda, et on palju inimesi, kes on end pühendanud meie eluolu edasiviimisele. Ka meie väike kogudus tugevneb ja kasvab tasapisi uute noorte liikmetega. Õnnistust teile kõigile! 14. juulil pühitseti lõpuks meie koguduse õpetajaks Ants Kivilo. Ustavalt ja kohusetundlikult on ta meid teeninud 6 aastat hooldajaõpetajana. Ta ei ole kunagi oma isiklikke huve kõrgemale seadnud koguduse huvidest. Tänu talle selle eest! Kui praost Enn Auksmann aprillis koguduse nõukogu koosolekul soovis teada nõukogu liikmete arvamust Ants Kivilo töö kohta, siis leidsid kõik ainult kiitvaid ja toetavaid sõnu. Ka tema oli liigutatud ja positiivselt üllatunud õpetaja Ants Kivilo jutluse sisukusest, mis avaldati,,eesti Kirikus 12. novembril. Nii võime tõdeda, et Taevaisa õnnistusel on ka meie väike kogudus saanud endale koguduse õpetaja. Meie kõigi suur soov on, et võiksime õpetajale ka väärilist palka maksta. Siin on aga vaja kindlasti omavalitsuste toetust. Tühi kott ei seisa püsti ja ka õpetaja ramm võib lõppeda, kui teda ei toetata. 14. juuli ordinatsiooni jumalateenistusest võtsid osa piiskopp Einar Soone, praost Enn Auksmann, õpetaja Arvet Ollino. Kui õpetaja Ants Kivilo oli meie koguduse õpetajaks õnnistatud, jätkus jumalateenistus kontserdi ja õnnitlustega. Konsistooriumi aukirja said koguduse ustavad pikaajalised töötajad Elvi Kivimäe ja Peeter Reimann. Palju positiivset on meie elus ja tore on sellega silma paista kogu Eesti Vabariigis. Kaugeltki kõik ei ole aga huvitatud Vändra kandi positiivsest imagost. Ikka ja jälle püütakse enda väikest mina upitada teiste arvelt. Ei olda võimelised nägema edasiviivat ühishuvi ja kasu kõigile. Tullakse välja eriliste soovikestega, mis sageli ei pruugi olla omakasupüüdmatud. Juhiks ei sobi inimesed, kes ei näe kaugemale oma ninaotsast ja püüavad tekitada negatiivset kuvandit Vändra kandist. Kogu meie kogudus soovib kõigile heatahtlikumat suhtumist ja mõistlikku läbisaamist, mis viib edasi meie kõikide elu paremuse poole. Palun lugege vahel ka Piiblit ja püüdke mõista vähemalt õpetussõnade tähendust (lk 619-647). Olgem tänulikud kõige hea eest, mis meid ümbritseb ja siis on ka meel rõõmsam! Siinkohal on meie koguduse tänu ära teeninud Atoberg OÜ, Folia Apteek Vastselt ametisse pühitsetud Vändra koguduse õpetaja Ants Kivilo, praost Enn Auksmann, piiskop Einar Soone ja õpetaja Arvet Ollino. Laulab koguduse koor Iren Värva juhatusel. OÜ, Gelokatus OÜ, Gvander OÜ, Kastrom Wood OÜ, MS Balti Trafo OÜ, Peep ja Ivo Transport OÜ, TJ Kaubandus OÜ Peebu pood, OÜ Valley, OÜ Vändra MP, Wenfom AS, OÜ Vändra, Vändra Tarbijate Ühistu, Ragnarlains OÜ, Käära puhketalu, Helle Juhkentaal, Jüri Bolverk, Malle Keerma, Malle Novikov. Edu ja Taevaisa õnnistust kõigile, kes meid sel aastal toetasid, ja neile, kellel sellel aastal pole olnud võimalik meid toetada, aga on seda teinud varematel aastatel. Üksteist toetades liigume kõik parema elu poole ja tänutunne teeb meele rõõmsaks. Teie toetuse abil on koguduse koor Iren Värva juhatusel esinenud kirikutes, käinud igaaastasel oikumeenilisel laupäeval Häädemeestel ja juunikuu lõpul kahepäevasel kontsert-palverännakul Hiiumaal. Need kontserdid on muutnud sisukamaks nii koguduse kui koori elu. Tänu on ära teeninud koori liikmed, kes on igal nädalal leidnud aega osa võtta proovidest. Kuna koguduse maja ei ole võimalik kasutada, siis koori tegevus teeb kogu meie elu sisukamaks. Jaanuaris valisime uue koguduse nõukogu ja juhatuse. Koostatud on uus kalendertööplaan. Veebruaris tähistasime pidulikult Eesti Vabariigi aastapäeva. Tore, et see on kujunenud traditsiooniks. Rohkem tahaks näha sellest osa võtmas ka gümnaasiumi õpilasi. Ka see on üks näitaja, kuidas kasvatada noortes oma sünnimaa vastu armastust ja austust. Tublid on aga meie kaitseliitlased. Neist on abi olnud kogudusel nii puude kuuri ladumisel kui ka lastelaagris kasvatajaks olemisel. Ees ootab vanavanemate päeva tähistamine 8. septembril, kiriku aastapäeva kontsert-jumalateenistus mardipäeval ja lõikustänupühal ootame pidulikule jumalateenistusele neid, kellel leerist on möödunud 20 aastat. Tänu on ära teeninud advendi jumalateenistusi oma esinemistega ilmestanud õed Kivisäkid, muusikakooli lapsed, meie koguduse koor ja EAÕK Vändra Peetruse-Pauluse koguduse koor Maria Mahlapuu juhatusel. Taevaisa õnnistust kogu Vändra kandi rahvale. EELK Vändra Martini koguduse nõukogu nimel Lilli Ennok TÄNU Suur tänu toetuse eest Kadjaste külapäeva läbiviimisel: Kaatarusaare talu, OÜ Ravaia, Villu Kustassoo, MTÜ Kadjaste. Alliki Luuasep ja Tiina Heidemann. TEATED Samliku kooli kokkutulek toimub pühapäeval, 11. augustil algusega kl 11. Kaasa võtta piknikukorv ja vanad fotod! Õpetaja Rasva tel 44 58 170 Vändra Gümnaasiumi õpikud-töövihikud 2013/2014 õppeaastal Uuel õppeaastal saavad 1. 3. klasside õpilased oma õpikud-töövihikud kätte 2. septembril klassijuhataja käest. Õppekirjanduse laenutamine alates 2. kooliastmest toimub individuaalselt. See tähendab, et 4. 9. klassi õpilased saavad töövihikud ja õpikud kätte kooli raamatukogust enne õppeaasta algust järgneva graafiku alusel. Teisipäev, 27. august: 9.00 10.30 9. klass, 10.30 12.00 8. klass 12.00 13.30 7. klass Kolmapäev, 28. august: 9.00 10:30 4. klass, 10.30 12.00 5. klass 12.00 13.30 6. klass 10. 12. klassi õpilased saavad oma õpikud kätte esimestel koolipäevadel. Töövihikute eest maksmiseks saab õpilane esimesel koolipäeval arve. Kätte saab töövihikud kooli raamatukogust arve maksmist tõendava kviitungi alusel samuti kooliaasta algul. Kui õpilane ei saa ettenähtud ajal ise tulla õpikute järele, palun saata oma teade või küsimus e-postile: mari.nuut@vandra.ee JUURIKARU PÕHIKOOL vajab päevast koristajat. Tööleasumise aeg 21. 08. 2013 Sooviavaldus saata 15. augustiks 2013 aadressil Juurikaru Põhikool Säästla küla 87628 Vändra vald Pärnumaa või juurikaru05@hot.ee. Info telefonil 5348 3154 MITMESUGUST Jaama tänaval kaduma läinud Briti lühikarvaline sinihall emane kass. Reageerib nimele Scotti ja vilele. Teda on terves alevis nähtud. Ausale leidjale vaevatasu. Teatage tel. 5274082 Tiiu. Armsad inimesed, palun aidake leida laste sõber. Ostan PARIMA HINNAGA seismajäänud kodumasinaid/elektroonikat, autoromusid, tsikleid, põllutehnikat, rattaid, tööriistu, metalli jne. Transport, äravedu, demontaaž TASUTA! Info: 58947301 Ostan vanarauda, teie vana seismajäänud auto ja muud põllumajandustehnikat. Viin ise ära. Dokumentide vormistamine ja raha maksmine toimub kohapeal. Arvelt maha võtmine ARK-ist. Tulen kohale iga ilmaga. Tel 58517174 Santehnilised tööd (boilerite puhastus, kraanide vahetus jne), vannitubade, saunade remont ja ehitus, ventilatsioonitööd. Tel 56 69 4271 Kõik tööd elamute ühendamisel ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitrassiga. Roel tel 56 69 4271 JAAPANI ENERGIAMASSAAŽ, HIINA MEDITSIIN, JOOGA (igasuguste valude, allergia, halvatuse, krampide jt probleemide eemaldamine). Vändra, Jõe-2, Tarmo Metsar, tel. 55 650 346, www.integraal.ee KINNISVARA 2-toaline ahjuküttega korter aadressiga Pärnu-Paide mnt 16 ootab uusi omanikke! Lisainfo www.kv.ee/2185268 ja telefonil +372 5804 3365. Üürile anda avar valgusküllane puuküttega 2-toaline rõduga korter Vändras. Ostuvõimalus. Tel 55 22 331 Müüa hoonestatud kinnistu Vändras C.R.Jakobsoni 35. Hind 18700 EUR. > http://city24.ee/kinnisvara/maja/632766 F. Rohula tel 53597540 Üksikema 3-aastase lapsega soovib üürida 1- või 2-toalist korterit Vändras. Tel 56318416 Müüa Vändras 1-toaline keskküttega korter Tuule tänaval keskmises seisukorras, 3. korrus, WC ja vannituba koos, aknad vahetatud. Hind 6000 eurot. Tel 5131818 Müüa 3,6 ha jõeäärset elamumaad Juurikarul. Tel 51 42 365 Pikaajalisele üürile anda remonti ja hooldust vajav talu Kirikumõisas. Viljapuuaed, külmkelder... Vajalik remonttööde oskus. Hind 90 kuus. kontakt: 55 222 11 või meieliaadressil jyri@westland.ee 7 Maga vaikselt, puhka rahus - südamed on Sinuga... Mälestuste päiksekullas jääd sa ikka meiega. Kallist sõpra KAIE KIVESTET jääb mälestama Vihtra eakate selts. Sügav kaastunne omastele. Südamlik kaastunne Helju Heidemannile isa ENDEL HEIDEMANNI kaotuse puhul. Naisrahvatantsurühm Vändrikud Iga lahkumine on raske, iga teelesaatmine kurb... Südamlik kaastunne Ainole, Heljule ja Toivole abikaasa ja isa ENDEL HEIDEMANNI kaotuse puhul Meeli, Viktor, Mihkel ja Rein. Müüa hoonestatud kinnistu Vändras Pärnu-Paide mnt 10, otse omanikult. Tee oma pakkumine! Tel: 53034191 Müüa hoonestatud kinnistu Vändra, Vana 74. Uus hind 29800. Vt http://city24.ee Tel 50 74 704 Toomas OÜ Viljamaa ostab ja võtab rendile põllumaad Vändra vallas. Tiit.Soosaar@gmail.com 56 482 492 OÜ Vändra ostab ja rendib põllumaad piirkonna parima hinnaga. Tasumine lepingu vormistamise päeval. Ettemaksu võimalus. Tel 50 16 754, 50 60 938 Sügav kaastunne Aivole isa JAAN ERMI surma puhul. Sveta, Lehte, Viivi, Anne, Velli, Ahas ja Jürgen Mälestame kauaaegset majaelanikku AARE VÄINOLAT ja avaldame kaastunnet omastele. Vihtra küla Jõesuu tee 7 elanikud. Luule Matusekorraldus Tel. 51 90 34 36 Transporditeenus krematooriumisse, matuseauto kalmistule. Kõik vajalikud matusetarvikud: puusärgid, ristid, hauaplaadid jm. Leinatseremoonia Peielaud www.luulematusetalitus. edicypages.com Vihtra Mõis OÜ ostab ja võtab rendile põllu- ja metsamaad. Parimad hinnad. Küsi kindlasti pakkumist. Tel 5032570 e-mail vihtramois@hotmail.com JAAN ERM 03.06.1934-12.07.2013 KAIE KIVESTE 05.03.1958 12.07.2013 SILVI MIIL 12.05.1938 12.07.2013 AARE VÄINOLA 03.07.1953 18.07.2013 JAANA MUSTONEN 09.03.1975 18.07.2013 ENDEL HEIDEMANN 24.10.1935 22.07.2013
8 JUULI 2013 Õnne ja tervist, sünnipäevalapsed! Salme Karro 12.08 90 Vilma Kimmel 15.08 89 Evi Kuresoo 18.08 89 Vaike Vilms 06.08 87 Helju Altvälja 14.08 87 Aksel Puust 24.08 87 Rita Kontus 28.08 87 Maimo Antsmäe 12.08 86 Florida-Helmi Klein 25.08 86 Õie Zahvatkina 14.08 85 Heljanna-Pauliine Rasva 01.08 84 Meeta Laos 13.08 84 Valve Laater 14.08 82 Arnold-Erich Auksmaa 01.08 81 Helmi Käärson 15.08 81 Leida Tammai 17.08 81 Lii Lein 09.08 80 Maimu Riemann 13.08 80 Aino Pärgma 13.08 80 Maimu Saarkivi 25.08 75 Elmi Kiidemann 28.08 75 Bernhard Sepp 02.08 70 Maimu Jõeäär 03.08 70 Lalli Karu 15.08 70 Valve Tauram 26.08 70 Arsed Ventsel 29.08 70 11. augustil Kurgjal III EESTI HOBUSE PÄEV kohal kõik parimad eesti tõugu hobused 10.00 Koolisõit 13.00 Tervitused, töötoad, eesti tõugu hobuste näitus, kadrill ja palju muud huvitavat. 14.30 Takistussõit 15.30 Derby takistussõit (derby on sarnane maastikusõidule) 17.30 Rakendiralli KUULUTAB: Pangabuss Kõik oma rahaasjad saate korda ajada Pangabussis! Pangabussi peatus: Vändra Grossi poe parklas kell 14.30 18.00 III kvartalis 7. ja 21. augustil 4. ja 18. septembril Bussist saate nõu pangateenuste kohta, tellida ja kätte pangakaardi, makseautomaadist oma kontole sularaha kanda ja välja võtta, teha arvuti abil makseid, avada hoiuseid ja sõlmida muid lepinguid. Tutvuge Pangabussi sõiduplaani ning finantsteenuste tingimustega aadressil www.swedbank.ee. Lisainfot Pangabussi teenuste, kellaaegade ja peatuste kohta saate 24h telefonilt 6 310 310. Kõik Sinu nägemisest! LAUPÄEVAL, 24. AUGUSTIL SAAB PRILLE TELLIDA KOOS NÄGEMISE KONTROLLIGA VÄNDRA TERVISHOIUKESKUSES VIHTRA TEE 4, Registreerida tel 64 40 590 prillitellijale nägemise kontroll TASUTA prilliklaasid alates 26 eur paar plastikraamid alates 12 eur, metallraamid alates 42 eur prillid saadame postiga koju TASUTA Soodustus prilliraamidele kuni 50%! Õnnitleme! Sündis maailma väikene ime, sai endale päris nime, oma päikese, tähe ja tee, paikse paiga kahe südame sees... 18. juulil sündis Mari-Liis Taidla perre tütar GRETHE-ELIISIA TAIDLA. Saare talus (2 km Suurejõelt Kadjaste poole) toimuvad 24. ja 25. augustil järjekordsed aiapäevad. Mõlemal päeval algab üritus kl 11.00, peateema on LAUAVIINAMARJAKASVATUS. Teiste hulgas on kohale lubanud tulla perekond Mahhovid oma elulõngu pakkuma ja Rein Joost roosidega. Lähem teave veebilehelt http://e-aiand.com ja telefonil 5228413 (Harri Poom). MÜÜME VÄRSKET KARTULIT kojuvedu Tel 52 05 578 Silver ProMets Pro Mets PROMETS OÜ Tel. 5591 9930 e-post: info@promets.ee Ostame: METSAMAAD PÕLLUMAAD RAIEÕIGUST * TULEKUSTUTITE KONTROLL *Traktorite, veo- ja sõiduautode remont*autoelektrik *Käivitusakude müük *Veo- ja sõiduautode klaaside vahetus *Veokonksude müük ja paigaldus *Hinnad soodsad, järjekorrad lühikesed Tel 52 27 093 Teostame masinaga võsastunud põllumaade, tee-äärte ja kraavikallaste raiet. Ostame 3m küttepuid, paberipuid, palke ja raieõigust.tel. 5048655, e-post: rajakt@hot.ee 31. augustil kell 11.00 Kurgjal VÄNDRA KARIKAS 2013 TAKISTUSSÕIDUS Kohal parimad ratsud. Järgmine Vändra Teataja ilmub 30. augustil. Materjalid, reklaamid, teated, jne palun tuua toimetusse alevivalitsuse II korrus tuba 5 alates 16. augustist kuni 22. augustini (tel 55 986 950) või edastada elektronpostiga uuskoidula@hot.ee. Toimetaja, küljendus Anneli Kenk, trükk AS Pajo.