Pärnu Linnavalitsus Ülevaade Pärnu linna ettevõtlusest Arenguteenistus 2017
Sisukord Sissejuhatus... 3 Mõisted... 4 Metoodika... 6 1. Pärnu linna üldkirjeldus, võrdlus maakonnaga ja Eestiga... 7 2. Ettevõtlus Pärnu maakonnas... 10 2.1. Ettevõtete demograafia... 10 2.2. Sektoriaalne ülevaade ettevõtete u dünaamikast... 12 2.3. Tulud, kulud... 13 2.4. Eksport, import... 14 2.5. Äripindade rent ja müük ning... 15 2.6. Võtmesektorid... 17 3. Tööjõud... 23 3.1. Haridustase... 23 3.2. Tööhõive määr... 24 3.3. Ameti ja tegevusala... 25 3.4. Töötus ja tööturu paindlikkus... 26 3.5. Palgatase... 29 4. Pärnu maakonna ja linna ettevõtluse arendamine... 31 4.1. Alustavad ettevõtted... 31 4.2. Tegutsevad ettevõtted... 32 4.3. Ettevõtluskeskkond ja välisinvestorile... 32 LISAD... 33 2
Sissejuhatus Pärnu linna ja maakonna majanduse kirjeldamisel tuleb tõdeda, et Pärnu ja Pärnu maakond on oma majandusarengult allpool Eesti keskmist ning mõningates näitajates on mahajäämus süvenev. Teisalt on Pärnu linna tugevus üha enam arenevas turismisektoris, mis küll jääb Tallinnale ja Harjumaale kõvasti alla kuid on teiste omavalitsuste ees saavutanud märkimisväärse edumaa. Käesoleva analüüsi eesmärk oli anda ülevaade Pärnu linnas ja maakonnas majanduse ja ettevõtluse seisukorrast. Selleks analüüsiti Pärnu linna ja maakonna ettevõtlusnäitajaid ning võrreldi võimalusel Eesti samaväärsete näitajatega. Töö on jaotud teemade alusel neljaks peatükiks, mis käsitlevad peamisi näitajaid Pärnu ettevõtluse ja majanduse kohta. Esimeses peatükis antakse üldine ülevaade rahvastikunäitajatest ja üldisest elatustasemest. Teises peatükis antakse ülevaade ettevõtete demograafiast ja elujõulisusest. Veidi enam on käsitletud Pärnu linna võtmesektoreid eelkõige turismi ja töötleva tööstuse olukorda. Lisaks vaadeldakse Pärnu linnaruumi ettevõtluse seisukohalt. Üheks olulisemaks ressursiks ettevõtluses on tööjõud. Kolmas peatükk kajastab tööjõu peamisi näitajaid, sh palgatulu ja töötuse näitajaid. Neljandas peatükis antakse ülevaade ettevõtluse arendamise mehhanismidest ja toetavatest teguritest, mis aitavad kaasa valdkonna arengule. Kokkuvõttes võetakse kokku peamised näitajad, mida võtta aluseks Pärnu linna edasiste arengute suunamiseks ettevõtluse valdkonnas. 3
Mõisted Aktiivne ettevõte majanduslikult aktiivne ettevõte; ettevõte oli aruandeperioodil finantsmajanduslikult aktiivne, näiteks oli olemas käive, kulud jms. Tööga hõivatud isikud kõigi ettevõttes töötavate isikute, olenemata töönädala pikkusest 1 Majandussektor majanduse liigitamine kolmeks: primaarsektoriks, sekundaarsektoriks ja tertsiaarsektoriks. Majutatu turist ehk ööbiv külastaja, kes veedab vähemalt ühe öö majutusettevõttes. Mitteaktiivsed ehk majanduslikult passiivne rahvastik isikud, kes ei soovi töötada või ei ole selleks võimelised. Palgatöötaja brutotulu Maksu- ja Tolliameti tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsiooni (TSD) vormil näidatud sotsiaalmaksuga maksustatav rahaline tasu, mida makstakse töötajale või avalikule teenistujale; stipendium, toetus ja pension, mida makstakse töö- või teenistussuhte puhul; seaduse või muu õigusakti alusel töö eest makstav tasu; tasu, mida makstakse isikule pärast töö- või teenistussuhte lõppemist (v.a töölepingu lõpetamisel või teenistusest vabastamisel makstav hüvitis). Primaarsektor üks majandussektoritest, mille moodustavad tegevusalad põllumajandus, jahindus, metsamajandus, kalandus. Primaarsektori moodustavad EMTAK 2008 järgi tähtkood A. Registreeritud töötud isikud, kes ei tööta, on töötuna ele võetud Eesti Töötukassas ja otsivad tööd. Registreeritud töötu peab täitma individuaalset tööotsimiskava, olema valmis vastu võtma sobiva töö ja kohe tööle asuma ning pöörduma vähemalt kord 30 päeva jooksul töövahendusteenuse saamiseks Eesti Töötukassa poole. Töötuna saab end ele võtta 16-aastane kuni vanaduspensioniealine isik. Registreeritud töötus (%) kajastab nende töötute u tööjõus, kes on ennast töötukassas töötuks registreerinud. Sekundaarsektor üks majandussektoritest, mille moodustavad tegevusalad mäetööstus, töötlev tööstus, elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus ning ehitus. Sekundaarsektori moodustaad EMTAK 2008 järgi tähtkoodid B F. Sinikraed - teenindus- ja müügitöötajad; põllumajanduse, metsanduse, jahinduse ja kalanduse oskustöötajad; oskustöötajad ja käsitöölised; seadme- ja masinaoperaatorid ja koostajad; lihttöölised; sõjaväelased. Tertsiaarsektor majandussektori osa: teenindussektor, mille moodustavad tegevusalad tähtkoodiga G U. 1 Statistikaamet- mõisted 4
Tööealised ehk majanduslikult aktiivne rahvastik isikud, kes soovivad töötada ja on võimelised töötama (hõivatute ja töötute summa). Tööhõive määr (%) hõivatute osatähtsus tööealises rahvastikus. Tööjõus osalemise määr ehk aktiivsuse määr (%) tööjõu osatähtsus tööealises rahvastikus. Töötud isikud, kelle puhul on üheaegselt täidetud kolm tingimust: a) on ilma tööta (ei tööta kusagil ega puudu ajutiselt töölt); b) on töö leidmisel valmis kohe (kahe nädala jooksul) tööd alustama; c) otsivad aktiivselt tööd. Tööturusurveindeks eelseisval kümnendil tööturule sisenevate noorte (5 14-aastased) ja sealt vanuse tõttu väljalangevate inimeste (55 64-aastased) suhe. Kui indeks on ühest suurem, siseneb järgmisel kümnendil tööturule rohkem inimesi, kui sealt vanaduse tõttu potentsiaalselt välja langeb. Töötuse määr ehk tööpuuduse määr (%) töötute osatähtsus tööjõus. Tööstustoodangu müük mitteresidentidele tööstustoodangu müügitulus sisalduv toodete ja teenuste müük välismaal registreeritud juriidilistele isikutele või alaliselt väljaspool Eestit elavatele füüsilistele isikutele. Omatoodetud tööstustoodangu ja osutatud tööstusteenuste müük mitteresidentidele ei hõlma materjali maksumust tagasimüügi (reekspordi) puhul, kui töötluseks sissetoodud materjali kuludes ei sisaldu (kajastatakse ainult saadud teenustasu). Valgekraed - juhid; tippspetsialistid; tehnikud ja keskastme spetsialistid; ametnikud. Ööbimiste ööde, mille külastaja tegelikult veedab (ööbides või viibides) majutusettevõttes või mille jooksul ta on sinna sisse registreeritud (füüsiline kohalolek ei ole oluline). Ööbimiste on tavaliselt suurem kui majutatute, sest üks majutatu võib ööbida mitu ööd. 5
Metoodika Käesoleva uuringu eesmärgiks oli Pärnu linna majanduse ja ettevõtluse ülevaatlik analüüs, et vaadata Pärnu linna ja maakonna ettevõtluse seisukorda. See annab võimaluse edasisteks suunisteks ettevõtluse valdkonnas. Analüüsi teostamiseks kasutati erinevaid uurimismeetodeid: Dokumendianalüüs - erinevad aruanded, kodulehed muu tööks vajalik informatsioon, sh detailplaneeringud vms Statistiline analüüs Eesti Statistikaameti, Maksu- ja Tolliameti, Rahvastikuregistri ja Äriregistri andmetel. Statistilistes analüüsides kasutati erinevatest allikates pärinevaid andmeid ja võimalusel kõrvutati neid. Andmete võrdlemiseks kasutati 2010. ja 2015, 2016 andmeid. 2017. aasta andmeid ei ole veel Statistikaameti lehel avaldatud. Kui puudusid vastavad hilisemad andmed, kasutati neid, mida oli võimalik saada. Tulenevalt majandusstatistika kogumise põhimõtetest ei olnud võimalik osade faktorite osas saada hilisemat infot kui 2015. aasta kohta, mis on võimaldanud näha siiski arengute tendentse. Kahe erineva ajahetke kõrvutamisel on võimalik saada infot vaadeldava ajaperioodi kohta. Eesti Statistikaamet ei võimalda osade näitajate lõikes vaadata arenguid omavalitsusüksuste lõikes, mistõttu vaadeldi neid näitajaid maakondlikus plaanis. Andmete interpreteerimisel tuleb estada asjaoluga, et erinevad asutused koguvad andmeid erinevalt. Üldiselt saab öelda, et üldised arengud on kogutud andmete põhjal siiski nähtavad. Ettevõtete tegevusalade analüüsimisel kasutati EMTAK-i koode (Eesti Majanduse Tegevusalade Klassifikaator). Kuna tegevusalade kirjeldused on pikad, on aruandes läbivalt kasutatud lühendeid. Tähtkoode ning põhitegevusalade lühendit ning jaotumist majandussektoritesse kajastab lisa 1. 6
1. Pärnu linna üldkirjeldus, võrdlus maakonnaga ja Eestiga Pärnu maakond on oma rahvault neljas maakond, 01.01.2017 seisuga oli rahva 84 462 2. Asutustiheduselt on Pärnumaa samuti neljas omavalitsus maakondade järjestuses, 01.01.2017 seisuga 3 on asustustihedus 17,6 inimest km 2 kohta, Pärnu linnas on see praegu 1263 inimest km 2 kohta. Ühinenud omavalitsuse valguses need numbrid muutuvad ning Pärnust saab 858,07,2 km 2 suurune omavalitsus kogu rahvauga 51 730 4 inimest, mis teeb asustustiheduseks 60,2 inimest km 2 kohta ja linnaelanike uks on 61% maakonna elanikkonnast. Tabel 1. Pärnu ühinenud omavalitsuse ja võrdlusandmed Eestiga. Allikas: Statistikaamet, Rahvastikuregistri andmed Indikaator Eesti Pärnu Audru Paikuse Tõstamaa Ühinenud Osakaal KOV Eestist Pindala (km2) 45 336 33,15 389,00 175,20 260,72 858,07 0,02 Rahva (01.01.2017) 1 352 320 40 702 5 812 3 906 1 310 51 730 0,04 Elanikke km2 kohta (01.01.2017) 30 1228 15 22 5 60 2,02 Palgatöötaja kuukeskmine brutotulu (2016) 1073 947,51 954,25 1014,42 945,68 965,46 0,90 Brutotulu saajate 519 773 15172 2092 1509 458 19231 0,04 Ülalpeetavate määr, 1. jaanuar 2016 53,5 55,3 52,9 63,6 51,6 55,85 1,04 Demograafiline tööturusurveindeks, 1. jaanuar 2016 0,7 0,99 1,37 0,87 0,58 0,9525 1,36 Äriühingute müügitulu, 2014 (miljonit eurot) 51189,98 108,88 55,11 898,09 6,02 1068,1 0,02 Seisuga 01.01.2017 elab Pärnu linnas 40 702 elanikku 5, mis moodustab Pärnumaa elanikkonnast 48% ja kogu Eesti elanikkonnast 3%. Pärnumaad nagu ka enamat Eestit, iseloomustab rahvau järk-järguline vähenemine ning vananemine. Nii on viimase kuue aasta jooksul Pärnumaa rahva vähenenud 7% (2,9 tuhat) ning vanemaealised elanikud moodustavad elanikkonnast 22% 6. Eestit tervikuna iseloomustab jätkuv linnastumine, kus suur osa elanikkonnast koondub elama linnadesse. Suur osa Eesti elanikkonnast on koondunud Tallinna ümbrussesse Harjumaale, seal elab 45% elanikkonnast ning aastate jooksul on Harjumaa rahva kerkinud 8%, vastupidiselt teisele omavalitsustele (v.a Tartu), kus rahva on langustrendis (joonis 1). 2 Rahvastikuregistri andmed 3 Omavalitsuste portaal portaal.ell.ee 4 Rahvastikuregistri andmed 5 Rahvastikuregistri andmed 6 Rahvastikuregistri andmed 7
Joonis 1. Eesti rahvastik 2010-2017 (tuhandetes). Allikas: Omavalitsuste Portaal Rahvastikuregistri andmetel Tuginedes eelnevale, kus Pärnu linna elanike näitab vähenemist, tõuseb samal ajal Pärnu lähivaldade rahva. Kõige enam on tõusnud vahemikus 2010-2017 Sauga valla elanike, näidates kasvu 13% (0,4 tuhat), millele järgneb Audru 6% (0,3) Tahkuranna 5% (0,1) ja Paikuse (1%). Teistes Pärnumaa omavalitsustes on toimunud pigem rahvastiku vähenemine ja mõnes on seis muutusteta (joonis 2,). Joonis 2. Pärnumaa rahvastik 2010-2017 (tuhandetes). Allikas: Omavalitsuste Portaal Rahvastikuregistri andmetel 8
Pärnu linna ja maakonna rahvastikupüramiidilt (joonis 3) nähtub, et mehed eelistavad enamasti elukohaks maakonda, naised vanuse kasvades aga linna. See võib olla tingitud sellest, et kuna primaarsektor on omane just maakonnale, on seal ka enam rakendatud meestööjõudu. Linnas on aga rohkem rakendust leidnud naised. Ka on linna koondunud vanemaealine naine, eelkõige tulenevalt mugavusastmest, mida linn elamiseks võimaldab. Joonis 3. Pärnu linna ja maakonna rahvastikupüramiid 01.01.2017 seisuga. Allikas: Statistikaamet Elatustase Elatustaseme poolest asub Pärnu maakond viieteistkümne maakonna lõikes kuuendal kohal (lisa 3) Pärnu maakonnas oli ühe inimese kohta taandatud sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2010. aastal 7 534 eurot, mis on Eesti keskmisest 32 % madalam, 2015. aastal on Pärnu maakonna SKP Eesti kesmisest 38% väiksem. Samas on viie aastaga kasvanud Pärnu maakonna SKP elaniku kohta 28% (joonis 4). Ainsana on negatiivne trend Saare maakonnas, kus SKP on langenud viie aastaga 11%. 9
Joonis 4. SKP elaniku kohta Eesti maakondades aastatel 2010 ja 2015, eurodes (jooksevhindades). Allikas: Statistikaamet Pärnu maakonna SKP moodustas riigi SKP-st 2010. aastal 4,4%, mis vähenes viie aasta möödudes 3,9%-ni. 2. Ettevõtlus Pärnu maakonnas 2.1. Ettevõtete demograafia Pärnu linna ettevõtete on kasvavas trendis. Näiteks registreeriti 2016.aastal Äriregistri andmetel ainuüksi Pärnumaal 835 osaühingut 7, millest 77% moodustasid sissemakseta osaühingud. Võimalus luua sissemakseta osaühing on aidanud kaasa märkimisäärselt uute ettevõtete loomisele, teisalt ei kohusta selline ettevõtte loomise võimalus olema ettevõttena aktiivne. Maksu- ja Tolliameti andmetel on Pärnu linnas passiivsete ettevõtete hulk iga-aastaselt kasvanud (joonis 5). Näiteks oli passiivseid, mittetegutsevaid osaühinguid 2015. aasta ettevõtete koguust 39%, siis aasta hiljem on see tõusnud koguni 59%-ni 8. Võrreldes 2015. aastaga, on aasta hiljem ettevõtete kasvanud 23%, aktiivsete ettevõtete on vähenenud 18%. Passiivsete ettevõtete u kasv on olnud aastaga 86%. See võib tuleneda asjaolust, et kuna sissemakseta ettevõtteid on lihtne registreerida, ei kohusta see äritegevusega pihta hakkamist. Passiivsetest ettevõtetest moodustab 2015. aasta EMTA andmetel 20%-se u hulgi ja jaekaubanduse ettevõtted (377), sellele järgnev kinnisvaraettevõtete 15% (281) ning kolmandal kohal troonib passiivsetest ettevõtetest ehitusettevõtted 13%-ga (250 ettevõtet). 7 Äriregistri ning mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri statistika 8 Maksu-ja Tolliamet 10
Joonis 5. Ettevõtete Pärnus linnas, muutus 2015-2016, sh passiivsete ja aktiivsete ettevõtete 2015-2016. Allikas: Maksu- ja Tolliamet Kustutamisele on läinud Äriregistri andmetel 2011. aastal 81 osaühingut, likvideeritud 38 ja pankrotistunud 15 osaühingut (joonis 6). 2016. aastal on saanud vaadata andmeid ka sissemakseta osaühingute lõikes ning näiteks ainult kustutatud äriühinguid on kokku 275, millest sissemakseta osaühingute moodustab 29%. Erinevatel põhjustel oma tegevuse sunniviisiliselt lõpetanud ettevõttete on kasvanud 2016. aastal võrrelduna 2011. aastaga ligikaudu 2,5 korda. Joonis 6. Ettevõtete kustutamised, likvideerimised ja pankrotid 2011-2016. Allikas: Äriregister Kui nüüd vaadata ettevõtlusvorme ja e, siis kõige enam on esindatud osaühingud ning aastate lõikes on OÜ-de kasvanud 2011.aastaga võrreldes 24%. FIE-de on 2011-2016 vahelisel perioodil vähenenud 15% (tabel 2), mis võib olla tingitud osaühingute lihtsustatud registreerimisest ning FIE-dele kasvanud sotsiaalmaksu koormusest 9, mis on teinud äritegevuse FIE-dena ebasoodsaks. 9 https://www.emta.ee/et/registreerimine-ettevotlus/fuusilisest-isikust-ettevotjale/fie-abc/iii-fie-maksukohustused 11
Tabel 2. Ettevõtlusvormid Pärnu linnas aastate lõikes 2011-2016. Allikas: Statistikaamet 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 FIE 1119 26% 1042 24% 976 23% 918 21% 934 21% 928 20% 890 19% Äriühingud 2227 53% 2358 54% 2474 57% 2629 59% 2638 59% 2740 59% 2863 61% Täisühing 1 2 0 4 2 4 2 Usaldusühing 6 10 3 12 5 8 8 Osaühing 2091 2229 2368 2518 2539 2640 2773 Aktsiaselts 115 104 94 86 82 80 71 Tulundusühistu 9 9 8 9 9 8 9 Välismaa äriühingu filiaal 5 4 1 0 1 0 0 Mittetulundusühingud 894 21% 929 21% 883 20% 897 20% 930 21% 967 21% 957 20% Mittetulundusühing 878 914 866 881 915 951 941 Sihtasutus 16 15 17 16 15 16 16 KOKKU 4240 100% 4329 100% 4333 100% 4444 100% 4502 100% 4635 100% 4710 100% 2.2. Sektoriaalne ülevaade ettevõtete u dünaamikast Majandussektoripõhiselt vaadates ning toetudes Statistikaameti andmetele, nähtub, et linnakeskkonnale iseloomulikult on enam ettevõtteid tertsiaarsektoris (teenindus), maa ja linna võrdluses on linnaettevõtete siin 66%. Kuue aasta jooksul kasvas linnas registreeritud teenindusettevõtete 11% (277 ettevõtet enam kui 2010). Linna teenindusettevõtetest moodustab 27%-se u hulgi ja jaemüügi ettevõttete, mis kasvas võrreldes 2010. aastaga 3% (22 ettevõtet juures). Kutse-teadus-tehnika alaste ettevõttete on keskmiselt 15%, kasv 2010. aastaga võrreldes 26% (90 ettevõtet juures). Majutusettevõtete on keskmiselt 6%, kasv 40% (55 ettevõtet juures). Maakonnas oli teenindusettevõtete kasv 22% (296) (joonis 7).Valdkondlikult oli kõige suurem kasv kutse-teadus-tehnika ettevõtete seas, mis kasvas 52% (80 juures, kokku 233 ettevõtet 2016. aastal). Teiste valdkondade kasv jäi 12-13% piirimaile. Primaarsektori (põllumajandus) ettevõtteid on enam maaettevõtete hulgas ( 86%), kuue aastaga on maakonnas selles sektoris toimunud ettevõtete vähenemine siiski 7% ja linnas registreeritud ettevõtete on kasvanud 22%. Joonis 7. Sektoriaalne ettevõtete võrdlus maakonnas ja linnas 2010-2016 (uliselt). Allikas: Statistikaamet 12
Sekundaarsektoris (töötlev tööstus, ehitus, elekter) on suurem kasv toimunud Pärnu maakonna ettevõtete us, võrreldes 2010. aastaga on maakonna ettevõtete hulk selles sektoris kasvanud 2016. aastaks 35% (197), linna ettevõtete hulgas oli kasv 16% (101) (joonis 8). Sekundaarsektoris pakub kõige enam nii Pärnu linnas kui maakonnas tööd töötlev tööstus ja ehitus. Linna töötleva tööstuse ettevõte kasvas 2016. aastaks 7% (18 ettevõtet, kokku 276) ja ehitusettevõte 26% (92 ettevõtet juures). Maakonnas oli kasv töötleva tööstuse ettevõtete us 23% (56 ettevõtet juures) ja ehitusettevõtete us 54%(154 juures)(joonis 7). Joonis 8. Töötleva tööstuse ja ehitusettevõtete u dünaamika 2010-2016 (uliselt). Allikas: Statistikaamet Kui nüüd vaadata konkreetsemalt ühinevate valdade lõikes, siis Pärnu linna erinevate sektorite lõikes on üsna suur (lisa 6). Nii on primaarsektori ettevõtete keskmiselt 38%, Audrus vallas on see 35%, teisestes võrreldavates omavalitsustes (Paikuse, Tõstamaa) on see väiksem. Kuue aasta jooksul on Audru vallas kõige enam langenud primaarsektori ettevõte hulgas 9%. Sekundaarettevõtetest on Pärnu linna ettevõtete ust 77%, teiste võrreldavate omavalitsuste lõikes jääb Audru uks 12%, Paikuse 8%, Tõstamaa 3%see ca ca 13%. Tertsiaarsektori osas linnaettevõtete u keskmisel 87%, teistes võrreldavates omavalitsustes jäävad teenindusele suunatud ettevõtete u ud väiksemateks. Näiteks Audrus vallas on teenindusettevõtete keskmiselt 7%. 2.3. Tulud, kulud Tulude kulude koha pealt vaadates Pärnu linna ja maakonna võrdluses, siis keskmiselt 72% maakonna müügituludest moodustavad Pärnu linna ettevõtete müügitulud. Pärnu linna ettevõtted teenivad müügitulust keskmiselt 6% kasumit (joonis 9). Viie aastaga on Pärnu linna 20 ja enama hõivatuga ettevõtete müügitulu kasvanud 34% (152, 9 tuhat eurot), samaaegselt on kulud kasvanud 13
32% (139,6 tuhat eurot) ning kasum on kasvanud 64% (13,3 tuhat eurot). Statistikaamet ei võimalda anda ülevaadet valdkondliku müügitulude-kulude jaotusest. Joonis 9. Pärnu linna ja maakonna 20 ja enama hõivatuga ettevõtete müügitulude/kulude jaotus 2010-2015. Allikas: Statistikaamet 2.4. Eksport, import Kaupade ekspordis nähtub, et Pärnu alates 2010. aastast oma ekspordi osa kasvatanud 21% (kasv 66,7 milj. eurot). Pärnu ekspordi aga võrreldes terve Eestiga on kuue aasta keskmiselt 3%, 2016. aastal oli see 379 milj eurot. Tallinna keskmiselt 46% (5461 milj eurot). Tartu on suhteliselt sarnane Pärnuga ja jääb 4% piiridesse. Joonis 10. Kaupade eksport ja import võrrelduna kogu Eesti, Tallinna ja Tartuga (miljonit eurot). Allikas: Statistikaamet Impordiski on Tallinna suur, moodustades 2016. aastal Eesti kaupade impordi uks 59% (8011 milj eurot). Pärnu jääb kuue aasta keskmiselt 3% (270 milj eurot) piiresse ja 14
Tartu on siin Pärnuga võrdsel positsioonil (joonis 15). Import Pärnus aga vähenes võrrelduna 2010 aastaga 18% (61 milj eurot). 2.5. Äripindade rent ja müük ning Pärnu linnas on 2017. aastal 9643 maakatastris registreeritud katastriüksust kogupindalaga 3056,4 ha. Neist katastriüksuseid, mille vähemalt üks sihtotste on ärimaa, on 843 ha (27%). Ainult ärimaa sihtotstarbega on 219,1 ha (7%). Hoonestusõigus on seatud 29 le sellisele kinnistule, mille vähemalt üks sihtotste on ärimaa, nendest kuulub Pärnu linnale 19 kinnistut. Üldse on Pärnu linn omanik (või kaasomanik) 72 kinnistu osas, mille vähemalt üks sihtotste on ärimaa 10. Lisaks sellele, mis on maakatastris registreeritud, on võimalik vaadelda ka detailplaneeringutega kehtestatud ärifunktsiooniga alasid. Hetkel on Niidu ala arendamisel, kus kerkib mitmeid tootmispindu, valmimisel on MetsäWoodi tootmisala 104 465 m 2 suurusel pindalal. Niidu ettevõtluspiirkonnas on veel võimalus arendada ettevõtlust 183 998 m 2 suurusel pindalal, mis on planeeringuga määratud tootmis ja / või ärimaaks. Lisaks MetsäWoodile on olemasolevat pinda 137 219 m 2. Hetkel toimub piirkonna arendamine. Loode-Pärnus 11 on loodud võimalused 282 269 m 2 suurusel pindalal, kus broneeritud ja tegutsevad ettevõtted on 105 359 m 2 ala, võimalusi erineva tootmise 177 335 m 2. 10 Pärnu linnavalitsus 11 Investparnu.com 15
Tabel 3. Niidu ja Loode-Pärnus ettevõtluskeskkonna äri/tootmismaa m 2 Planeeringud Niidu Loode-Pärnu Olemasolev äripindade alune maa 241 684 105 359 Lisanduv võimalik 183 998 177 335 maa Mitmekesise ettevõtluse seisukohalt on väga oluline olnud kesklinna äripindade olemasolu. Tabelis 4 on välja toodud kaubanduse eelisarendatavate piirkondade äripinnad ruutmeetrites. Teise olulise keskusena jaekaubanduse arengus on kesklinna kõrval mängimas suurt rolli Papiniidu keskus, mis oma kaubanduspinnalt on kesklinna edestamas. Tabel 4. Kesklinnas ja Papiniidus detailplaneeringutega ette nähtud äripindade mahud, m² Planeeringud Kesklinn Papiniidu Olemasolev äripind 62 932,10 82 549,70 Võimalik pinna lisandumine 129 648,48 343 019,20 Kui nüüd vaadelda äripindade rendi- ja müügihindasid võrrelduna Tallinnaga, siis siin on märkimisväärne vahe. Tallinnas on selgelt kõrgemad rendihinnad, millele Pärnu jääb alla aasta keskmiselt 32% (joonis 16). Pärnus on ruutmeetri hind keskmiselt 5,7 eurot/ruutmeeter, Tallinnas on see 8,4 eurot/ruutmeeter. Müügi osas on samamüüdi Tallinn kaugel ees oma hindadega, Pärnu müügi ruutmeetri hind jääb Tallinna omast maha keskmiselt 45%. Pärnus oli 2016/2017. aastal aasta keskmine ruutmeetri müügihind 811,6 eurot /ruutmeeter, Tallinnas 1183,05 eurot/ruutmeeter. Joonis 11. Äripindade rendi- ja müügihindade muutus aasta jooksul kuude lõikes. Allikas: Kinnisvaraportaal 16
2.6. Võtmesektorid Turism Pärnule on iseloomulik tulenevalt oma looduslikust eripärast - kausjas laht, mille vee keskmine temperatuur on suvel soojem kui teistes Eesti randades ja soe liivarand, mis meelitab suveperioodil siia turiste eelkõige naaberriikidest ja kaugemaltki, siis turismimajandus on Pärnule oluline sissetulekuallikas. Majutujate perioodil 2011-2016 kasvas 46% (106,8 tuhat majutujat), sama perioodi ööbimiste kasvas 2016.aastaks võrreldes 2011. aastaga 20% (129,5 tuhat ööbimist enam kui 2011. a.), suurim kasv oli 2016.aastal, mil ööbijate kasvas aastaga 8% (59,1 tuhat ööbimist). Ööbimiste on tavaliselt suurem kui majutatute, sest üks majutatu võib ööbida mitu ööd. Joonis 12. Pärnu linna ööbimiste ja majutatute u dünaamika 2011 2016. Allikas: Statistikaamet Tallinn on endiselt väga intensiivne turismisihtkoht ( 65%), teisel kohal on suvekuudel tehtud külastusudelt Pärnu (18%), talle järgneb Saare maakond (9%) ning kõige väiksema uga on Tartu (7%). Siin on aluseks võetud viimase viie aasta suvekuude (joonis 13). 17
Joonis 13. Külastajate suvekuudel juuni, juuli, august 2012-2017. Allikas: Statistikaamet Aasta keskmise külastajate u poolest on samuti esirinnas Tallinn. Nelja Eesti turismisihtkoha (Tallinn, Tartu, Pärnu ja Saare maakonna) võrdluses on suurim olnud 2012. aastal Tallinnal, kuhu suundus 73% nimetatud sihtkohtade turistidest. See langes 2016. aastaks 2% võrra. Pärnu viis aastat tagasi oli 12% nelja Eesti turismisihtkoha võrdluses, mis on viie aastaga kasvanud 2% võrra, see kasv on ilmselt Tallinna elt. Saare maakond ja Tartu linn on olnud aga stabiilsed. Kui nüüd vaadata majutusvõimaluste statistikat ehk kui palju on majutuskohti, siis siingi nähtub, et Tallinn on esirinnas. Kui aga vaadata muutusi majutuskohtade us, siis Pärnus on 2016. aastal võrreldes 2011. aastaga lisandunud üheksa majutuskohta, Tallinnas on see number 16 ja Tartus on juurde tulnud üks majutuskoht, Saare maakonnas lisandus viie aastaga 25 uut majutuskohta (joonis 14). Voodikohtade täitumises edestab Pärnu nii Tartut kui Saare maakonda, tubade täituvuses on Tartu ja Pärnu 2011. aastal võrdsed, mida 2016. aastal Tartu on veidi edestama hakanud. 18
3 811 2 860 1 849 1 247 957 1 909 4 216 3 260 2 024 1 329 1 053 2 199 7 002 7 193 14 357 14 944 Joonis 14. Majutuskohad, tubade ja voodikohtade täitumus 2012 ja 2016 Võrrelduna 2011. aastaga on Pärnu majutusasutuste tubade kasvanud 2016. aastaks 9% (175 tuba), Tallinnas on kasv 3% (191) ja Tartus 10% (96). Saare maakonnas on kasv olnud 7% (82). Voodikohtade on Tallinnas tõus olnud 4% (587) võrrelduna 2011. aastaga, Pärnus 11% (405) ja Tartus 15% (290). Saare maakonnas on kasv olnud 14% (400)(joonis 15). 16 000 14 000 12 000 10 000 8 000 6 000 4 000 2 000 0 Tallinn Pärnu Saare Tartu Tallinn Pärnu Saare Tartu 2011 2016 Toad Voodikohad Joonis 15. Tubade ja Voodikohtade u muutus 2012 ja 2016 võrdluses Pärnus, Tartus ja Tallinnas. Allikas: Statistikaamet Lisaks ametlikele majutusasutustele, on kõrvalharuna tugevalt rolli mängimas ka eraisikute ja väikefirmade poolt pakutav kodumajutus, mida reklaamitakse läbi kinnisvara veebiportaalide või kodumajutust pakkuvate portaalide. Selliste külaliskorterite pakutavate voodikohtade uks oli 2016. aastal 1918 voodikohta, mis teeb uks 31% nii Statistikaameti kui külaliskorterite poolt pakutavatest voodikohtadest Pärnu linnas. Siit puuduvad andmed Airbnb majutusportaalist, 19
kuid võib eeldada, et enamus külaliskorterite omanikke pakuvad oma teenust paljudes portaalides korraga (joonis 16). Tööstus Joonis 16. Külaliskorterite ja ametlike majutuskohtade võrdlus 2016. aastal. Allikas: Pärnu Linnavalitsus ja Statistikaamet Statistikaameti andmetele tuginedes on töötleva tööstuse Pärnu maakonna sekundaarsektori ettevõtete seast on viie aasta keskmine ligikaudu 38% ning ehitusettevõtete viie aasta keskmine 59%. Andmed on esitatud 20 või enama hõivatuga ettevõtete kohta Pärnu maakonnas. Siit nähtub, et on Pärnu maakond on 2015. aastaks oma tööstustoodangu mahtu kasvatanud võrreldes 2010. aastaga 31% ning on tööstustoodangu mahult 45-se uga viiendal kohal maakondlikus järjestuses (joonis 17). Joonis 17. Tööstustoodang jooksevhindades (miljonit eurot). Maakonna järgi on esitatud 20 või enama hõivatuga ettevõtete andmed. 20
Pärnumaa tööstustoodangu müük välisturule on üsna suures us, näiteks müüdi Pärnumaalt välisturule tööstustoodangust 79% kogu tööstustoodangust. Eestis on see näitaja keskmiselt 60%. Viie aastaga on välisturgudele tööstustoodangu müük kasvanud 27% (77,1 milj. eurot enam kui 2010. aastal) (joonis 18). Joonis 18. Tööstustoodangu müük mitteresidentidele. Maakonna järgi on esitatud 20 või enama hõivatuga ettevõtete andmed. Nüüd vaadates ainult Pärnu maakonna tööstustoodangut ja selle müüki vahemikus 2006-2015, siis joonistub välja kriisiaegne madalseis, mil toodangumahud kukkusid 2009. aastal 23% (89, milj eur), müük langes 21% (80,5 milj) ja müük välisturule langes 16% (45,2 milj). Kriisijärgne periood on toonud kaasa nende kolme näitaja (tööstustoodang, toodangu müük sise- ja välisturgudele) kasvu, kuid 2015. aastal on pigem väike tagasilangus. Tervikuna on perioodil 2006 2015 tööstustoodang kasvanud 18% (69 milj), müük kasvas 19% (73, 4 milj) ja müük välisturgudele kasvas 29% (82, 9 milj). 21
Joonis 19. Tööstustoodangu mahud, müük siseturule ja mitteresidentidele (miljonit eurot). Allikas: Statistikaamet Suurimad ettevõtted töötlevas tööstuses on Pärnu linnas 2016. aasta seisuga on Pärnu linnas AS Wendre, kus töötab 2016. aasta seisuga 12 844 töölist, millele järgneb Scanfil OÜ 548 töölisega (tabel 5). Tabel 5. Suurimad tööandjad Pärnu linnas ja maakonnas. Allikas: Äriregistri andmebaas Ette võtte nimi Asukoht T ööta ja te Kä ibe a rv osa ka a l Aktsiaselts Wendre Pärnu linn 844 25% Scanfil Osaühing Pärnu linn 548 14% AQ Lasertool OÜ Pärnu maakond 365 8% Osaühing Valmos Pärnu maakond 246 2% osaühing Säästke Pärnu maakond 238 3% NOTE Pärnu OÜ Pärnu linn 211 6% Rapala Eesti Aktsiaselts Pärnu linn 169 2% Skano Fibreboard Osaühing Pärnu linn 150 3% MS Balti Trafo Osaühing Pärnu maakond 148 1% Henkel Balti Operations OÜ Pärnu linn 136 10% Ruukki Products AS Pärnu linn 136 17% Aktsiaselts Laesti Pärnu linn 129 5% ECOBIRCH AS Pärnu linn 113 3% Skano Furniture Factory Osaühing Pärnu linn 99 1% Milectria Est OÜ Pärnu maakond 99 1% 12 Äriregistri andmebaas 2010 ja 2016 22
3. Tööjõud 3.1. Haridustase Hariduse osatähtsus tööturul on üha suurem, eriti on tööturu arengutes oluline oskustööliste olemasolu. Aastate jooksul on hakatud haridusele enam tähelepanu pöörama ning tööturu arenguindikaatoriks on hariduse väärtustamine tööturul. Tegelikkuses tähendab see seda, ettevõtted vajavad üha enam paremate oskustega töölisi. Pärnu linna sektoriaalne ülevaade näitab, et enam töölisi töötab vähemtasustavatel töökohtadel. Majutus ja toitlustuses on hõivatud Pärnus 11% töötajaid (seisuga 2016), kus keskmine palgatase on 678 eurot. Pärnu linnas töötab töötlevas tööstuses 25% Pärnu linna töötajatest, Pärnu maakonnas on uks 22%. Pärnu linnas on kõrgharitud meeste 24% ja naiste 35%. Maakonnas on aga nii kõrgharitud naiste kui meeste väiksem. Nii Pärnu linnas kui maakonnas on kesk- ja keskeri haridustasemega töötajaid Eesti keskmisest pisut enam, moodustades keskmiselt 49% kui Eesti keskmine on 46% (joonis 17). Samas on maakonnas põhiharidusega naiste suurem (28%) kui maakonna meestel (27%) ja Eestis keskmiselt (20%). Inimressursi ehk kaunimalt öeldes inimeste tarkuse ja töökuse kasutamise oskus saab võtmetähtsuse. Näiteks on naisi kõigis haridusastmetes üha rohkem, kuid nende jõudmine meestega samale positsioonile takistavad nn klaaslaed 13. Joonis 20. Vähemalt 15 aastased elanikud hariduse ja soo lõikes 2017. aastal. Allikas: Statistikaamet 13 Nähtamatu barjäär, mis on tekkinud keerukast struktuurikogumist meeste juhitud organisatsioonides ning mis takistab naiste jõudmist organisatsiooni hierarhia tippu nii juhtimis- kui administratiivtasandil. http://gender.sm.ee/teemad/toeoe/karjaeaer/moisted/ http://novaator.err.ee/260060/tulevikuraport-korgharitud-sisserandajad-vananev-rahvas-ja-toidukriis 23
Hariduse vähene väärtustamine tööhõives toob kaasa majanduse konkurentsieelise kadumise. Eesti ettevõtete tehnoloogiamahukas eksport on mitmendat aastat vähenemas, mis tähendab, et Eesti majandus ei tooda lisandväärtust. Ometigi ei tähenda see, et Eesti ettevõtjail halvasti läheks, ent odavalt ressursil põhinev konkurentsieelis on kadumas: mida kõrgem on Eesti ettevõtete tehnoloogia mahukus, seda keerulisem on olukord täna, kuna puuduvad vahendid, oskused ja kogemused rahusvahelises konkurentsis läbi lüüa, mistõttu ei ole Eesti majandus jätkusuutlik 14. 2017. aastal Kutsekoja poolt tehtud OSKA uuringuaruandele tuginedes võib öelda, viimastel aastatel toimunud muutused jätkuvad. Hõive jätkuvat vähenemist on oodata põllumajanduses ja jaekaubanduses. Erinevalt minevikuarengutest eeldatakse töökohtade u vähenemist avalikus sektoris, sh seoses õpilaste u vähenemisega ka hariduses. Kiireima kasvuga tegevusala on programmeerimine ning jätkuvat hõive suurenemist oodatakse ka kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses 15. See aga omakorda eeldab üha enam teadmistemahukamat spetsialiseerumist ja hariduse väärtustamist. Kutse- ja kõrgharidus Pärnu linnas Pärnumaa Kutsehariduskeskus - Seisuga 30.11.2015 oli kooli nimekirjas 1146 õpilast, sealhulgas 29 (3%) põhihariduse nõudeta, 860 (75%) põhihariduse baasil ja 257 (22%) keskhariduse baasil õppijat. Täiskasvanute täiendus- ja ümberõppes osaleb läbi aasta orienteeruvalt 2000 õppijat. Kool pakub erinevatel õppekavadel õpet, mis jaguneb 19 erineva valdkonna vahel. Koolis töötab 2015. aasta seisuga 173 töötajat, neist moodustab pedagoogilise personali 106 (61%) töötajat. Saksa Tehnoloogiakoolis on seitse kutseõppe eriala, täiendõppes on võimalik ennast täiendada erinevate jooksvate kursuste raames. Pärnu linnas pakub kõrgharidust Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, rakenduskõrgharidusõpet pakutakse ettevõtluse ja projektijuhtimise, turismi- ja hotelliettevõtluse ning sotsiaaltöö ja rehabilitatsiooni korralduses. Magistriõpinguid saab Pärnu kolledžis teostada kahe õppekava baasil Heaolu- ja spaateenuste disain ning juhtimises ning teenuste disain ja juhtimises. Pärnu kolledžis õpib 2015/2016 õppeaasta seisuga 573 üliõpilast. Töötajate on 42 (seisuga 12. 2017) töötajat, neist moodustab akadeemiline personal 27 töötajat. 3.2. Tööhõive määr 2010. aastal oli tööhõive määr võrrelduna 2016. aastaga tunduvalt madalam ning erinevused maakondade vahel väiksemad. 2016. aastal oli selgelt kõrgeima tööhõive määraga Harju maakond, millele järgnes Tartu maakond. Pärnu maakond oli 2016. aastal neljas maakond oma tööhõive määraga (68,9%), olles kogu Eestist 5% võrra paremas seisus (joonis 21). 14 Teadmistepõhine majandus ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaalane haridus 15 24
Joonis 21. 15-74 aastaste tööhõive määr Eesti maakondades aastatel 2010 ja 2016. Allikas: Statistikamet 3.3. Ameti ja tegevusala Ameti ja tegevusala väljendab tööturu sisulist poolt, et siin näeb, millega tööturul tegeletakse. Kui kõrvutada avalikku ja erasektorit, siis erasektoris on hõivatud enam kui avalikus sektoris. Perioodil 2010-2016 on avaliku sektori töötajate kasvanud 39% (3 tuhat) ja erasektoris 16% (4,3 tuhat). Kokku kasvas era- ja avaliku sektori töötajate 20% (7,3 tuhat enam kui 2010. aastal). Eestis kasvas avaliku ja erasektori töötajate 17% (71,8 tuhat) ja avaliku sektori töötajate juurdekasv 2016 aastal võrreldes 2010. aastaga oli 3% (4,9 tuhat). Pärnu linnas on avaliku sektori 2016 aastal 25% ja erasektori oli 75%, mis on sarnased terve Eestiga. Joonis 22. Pärnu maakonna tööandja liik, tuhandetes. Allikas: Statistikaamet 25
Ametirühma lõikes on valgekraede osatähtsus töötajate seas üha kasvav, erandiks ei ole ka Pärnu maakond, kus võrreldes 2010. aastaga on valgekraede kasvanud 7% (1,1 tuhat). Pärnu eripära on rohkelt madalama haridustasemega tööliskonna ülekaal. Sellest tulenevalt on kuue aastaga kasvanud ka sinikraede 31% (6,2 tuhat). Eesti arengud on siinkohal vastupidised, kui valgekraed on kasvatanud oma ukust 21% (55,2 tuhat), siis sinikraede on kasvanud Eestis 7% (21,5 tuhat) (Lisa 15). Siin saab järeldada seda, et Pärnu maakonnas on sinikraede tähtsus tõusvas joones ja valgekraede tähtsus on pigem olnud kõikuv. 2016. aastal oli Pärnu maakonnas kokku töötleva tööstuse tööliste keskmiselt 22%, siis Pärnu maakonna tööjõustruktuur on orienteeritud pigem madalama haridustasemele kui kõrgharitud spetsialistile, kus palgatase ei ole samuti väga kõrge. Joonis 23. Ametirühm Pärnu maakonnas, tuhandetes. Allikas: Statistikaamet 3.4. Töötus ja tööturu paindlikkus Maksumaksjate on viimase viie aasta keskmiselt olnud 41% Pärnu linna elanikkonnast 16. Pärnu linna töötute u muutust vaadates, nähtub, et peale majanduskriisi tipu möödumist hakkab töötute vähenema. Kui veel 2010. aastal oli töötute u Pärnu linna elanikkonnast 6% (2,7 tuhat), siis 2016ndaks aastaks oli see langenud 2 -le protsendile (0,8 tuhat) linna elanikkonnast (joonis 24). 16 Statistikaamet 26
Joonis 24. Töötute Pärnu linnas ja maakonnas. Allikas: Töötukassa Pärnut nagu ka tervet Eestit iseloomustab muutused töörändes, st inimesed on üha enam mobiilsemad ja leiavad tööd oma elukohast kaugemal. Töörändele aitab kaasa asjaolu, et viimastel aastatel on maapiirkondade tööjõu mobiilsus märgatavalt kasvanud. Eelkõige seoses töökohtade vähesusega maapiirkondades ja traditsioonilise põllumajandussektori ümberstruktureerimisega on suurenenud tööalane pendelränne maalt linna. Lisaks sellele, et enamus linlasi leiab töö Pärnus (2015. aastal Pärnusse töölkäijatest 39%), käiakse lisaks linna lähedastesse omavalitsustesse ka kaugemale tööle. Tallinnasse liikus 2015. aastal 38% (11,0 tuhat) töölkäijatest, mille uks järgneval aastal oli 25% (joonis 25). Pärnu lähiümbruses käiakse enam tööl Audrusse ( 2015.a 3%), seejärel Saugasse (2%). Kindlasti tuleb siin estada Maksu ja Tolliameti andmete kogumismetoodikat. Mobiilsus Tallinna suunal võib tähendada ka seda, et paljud ettevõtted olid 2015. aastal registreeritud Tallinna. Täpsemate andmete saamiseks tuleks läbi viia mobiilsusuuring mobiilipositsioneerimisele tuginedes. Käesolevad andmed näitavad pigem ettevõtete registreerimist asukohapõhiselt. 27
Joonis 25. Tööränne Pärnusse ja Pärnust välja 2015-2016. Allikas: Maksu- ja Tolliamet. Muude omavalitsuste alla on koondatud kõik need omavalitsused, mille jäi nimetatud seitsme omavalitsuste tööl käijatest allapoole. Töötajate u kasvamine või kahanemine on tingitud mitmest asjaolust. Pärnule on iseloomulik tugev hooajalisus. Suvekuudel tõuseb Pärnu linnas töötajate märkimisväärselt. Kui 2015. aastal kasvas töötajate juunikuuks 2% (338), siis 2016. aastal on kasv väiksem 1%( 135). Üldiselt saab öelda aga seda, et Pärnu töötajate on langustrendis. 2016. aasta detsembriks langes Pärnu töötajate aasta taguse ajaga 8% (1,4 tuhat töötajat). Joonis 26. Töötajate u muutus kuude lõikes 2015-2016. Allikas: Maksu-ja Tolliamet Pärnu suurimateks tööandjateks olid 2017 III kvartali andmetel 2017. aastal SA Pärnu Haigla (1338 töötajaga), millele järgneb Wendre OÜ (867 töötajat) ja Scanfil OÜ (570 töötajat), AQ Lasertool OÜ (380 töötajat). Maksu- ja Tolliameti andmetele tuginedes ning vaadates konkreetsemalt sektoriaalselt ettevõtete ja töötajate u suhet, siis 2017. aasta osas nähtub, et Pärnu linnas on kõige suurem töötajate töötlevas tööstuses, kus aktiivsete ettevõtete jääv ca 200 ettevõtte ringi (joonis 27). Töötajate ult teise koha hõivab majutus ja toitlustus ca 2000 töötajaga ja 127 ettevõttega. 69% Pärnu maakonnas registreeritud ettevõtetest moodustavad 10 ja alla selle töötaja uga ettevõtted, 7% moodustavad üle 10 töötajaga ettevõtted ning 24% on neid ettevõtteid, kes ei ole oma ettevõttetele töötajad registreerinud 17. 2017. aasta kolmanda kvartali tulemustele tuginedes, suurem osa tööjõumaksutuludest üle 10 töötajaga ettevõtetest (76%), 23% tuleb kuni 10 töötajaga ettevõtetest ja 1% tuleb neilt ettevõtetelt, kes töötajaid registreerinud ei ole 18 17 Ettevõtete register MTA III kvartal 2017 18 Ettevõtete register MTA III kvartal 2017 28
Joonis 27. Aktiivsete ettevõtete ja töötajate 2017 uliselt. Allikas: Maksu- ja Tolliamet. 3.5. Palgatase Palkade osas erineb Pärnu linna palgatase 2016. aastal Eesti palgatasemest 12% väiksema palgaga. Kuue aastaga on palgatase kõikides maakondades kerkinud keskmiselt 40%, kus palk on tõusnud keskmiselt 268 euro ringis (joonis 28). Pärnu keskmiseks palgaks on 2016. aastal Pärnu linnas 948 eurot, maakonna keskmine oli 939 eurot. Joonis 28. Pärnu palgatase võrreldes Eestiga ja Pärnu maakonnas. Allikas: Statistikaamet 29
Meeste ja naiste palkade erinevus on keskmiselt 22% naistel väiksem kui meeste saadav brutotulu. Pärnu linnas on see vahe tasapisi 2016. aastal vähenenud 3% võrra. Joonis 29. Palgatöötaja kuu keskmine brutotöötulu 2015-2015. Allikas: Statistikaamet Viimase kuue aastaga on naiste brutotulu kasvanud Pärnu maakonnas 2016. aastaks 41% ja meestel 36%. Linnas on kasvud olnud naistel 39% ja meestel 34%. Pärnu linna sektoriaalselt vaadeldes, oli 2015. aastal kõige väiksem palgatase muudes teenindavates tegevustes (396 ), kõrgeim infos ja sides (1045 ). Aasta möödudes toimus kõige suurem palgakasv mäetööstuses, kus keskmine palgatase kerkis 58% (kasv 541 eurot) Samas on osad sektorid teinud läbi ka palgataseme languse. Näiteks elektrienergia, gaasiga varustamises on see langus 62% (458 eurot vähem kui 2015. aastal). Joonis 30. Aasta keskmised palgatasemed tegevusalade lõikes 2015-2016. Allikas: Maksu- ja Tolliamet 30
4. Pärnu maakonna ja linna ettevõtluse arendamine Pärnu linnas ja maakonnas on ettevõtluse arendamiseks omajagu toimetatud ning allpool on toodud välja nii linnas kui maakonnas erinevad meetodi, kuidas ettevõtlus arendatakse. Erinevad meetodid organisatsioonide kui algatuste näol soodustavad ja aitavad kaasa tehnoloogia arendamisele, uute ettevõtete arendamisele ning kahtlemata soodustab piirkonna majandusarengut. Ettevõtluse tugiorganisatsioonideks on Pärnumaal Pärnu Kaubandus- ja Tööstuskoda, Sihtasutus Pärnumaa Turism, Pärnumaa Ettevõtlus ja Arenduskeskus, Forwardspace jne. Alljärgnevalt on välja toodud alustavale, tegutsevatele ning ettevõtluskeskkonna ja välisinvestorite lõikes võimalikud tugistruktuurid, mis toetavad ettevõtluse arengut Pärnus ja Pärnumaal. 4.1. Alustavad ettevõtted Äriideede arendusprogramm STARTER 19 on mõeldud õppuritele, kes tahavad julgeid ideid arendada ja ellu viia! Start-up maailmas kogenud mentorite toel arendavad tiimid ühe semestri jooksul perspektiivikaid ideid ja vormivad neist töötavad ärimudelid. Oodatud on kõikide valdkondade õppurid. Kuuendat hooaega käiv Ettevõtlik pärnakas 20 on Pärnu linnavalitsuse poolt korraldatav ettevõtluskonkurss, mille eesmärk on edendada ettevõtlikkust ning aidata kaasa uuenduslike ettevõtete loomisele Pärnumaal. Konkurss koosneb kahest osast: äriideede konkurss ja koolitusprogramm paremate äriideede autoritele. Konkursile laekunud ideede hulgast valitakse välja 15-20 parimat ning nende autorid saavad võimaluse osa võtta koolitustest ja töötubadest, mille käigus saad oma äriga alustada. Sihtasutus Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskus (PEAK) 21 on maakonna tasakaalustatud arengu huvides tegutsev organisatsioon. PEAK kuulub Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse poolt koordineeritud maakondlike arenduskeskuste võrgustikku. PEAK toetab läbi erinevate meetmete ja toetuste alustavat ettevõtet. Pärnumaa Inkubaatorisse 22 sisenenud ettevõtjale pakutakse tuge oma ettevõtte käivitamisel ning kasvamisel. Me aitame liitunud ettevõttel saavutada ärilised eesmärgid läbi individuaalse arenguprogrammi, mis kestab 24 kuud. Programm jaguneb stardi-, kasvu- ja ekspordimooduliks, mis lõpevad saavutatu üle vaatamise ja edasiste sihtide seadmisega. Programmi lõppedes on ettevõttel välja töötatud kindel toode või teenus, tal on kindel klientuur, saavutatud stabiilne käive ning loodud edasist arengut toetav toimiv meeskond. 19 https://www.pc.ut.ee/et/ideelabor 20 http://www.parnu.ee/index.php/linnakodanikule/ettevotlus/konkursid/ettevotlik-parnakas 21 http://www.peak.ee/peakist/ 22 http://www.peak.ee/parnumaa-ettevotjale/inkubaator/ 31
4.2. Tegutsevad ettevõtted Tegutsevatele ettevõttele pakub tuge Forwardspace 23 iduettevõtetele ja vabakutselistele läbi enda poolt pakutava töökohtade võimaldamise. Lisaks sellele pakutakse inspireerivat keskkonda, ettevõtlustöötube, investoritega kohtumisi, mentortunde ja muid võimendavaid üritusi. Forwardspace on hästi kujundatud koht, kus kuulatakse ning toetatakse kõiki ideid ning kus on võimalik kohtuda ka teiste ettevõtlike inimestega. Sihtasutus Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskus (PEAK) oma tegevustes suunab mitmeid meetmeid juba tegutsevatele ettevõtetele. Kaubandus Tööstuskoda Pärnu esindus annab erinevat nõu tegutsevale ettevõttele. Tööstuskoja töötajad annavad nõu erinevatest ettevõtlusvaldkondadest. Väga hinnatud on juriidiline, ekspordialane, väliskaubandus- ning tollialane ja EL-alane konsultatsioon 24. Lisaks on veel rida teenuseid, mis aitavad üht tegutsevat ettevõtet. Pärnu linnavalitsuse poolt erinevad toetused on suunatud ettevõtete arenguks ja ekspordi võimekuse kasvuks. Nendeks on ettevõtlustoetus ja noore spetsialisti toetus 25. 4.3. Ettevõtluskeskkond ja välisinvestorile InvestinPärnu on veebikeskkond, mis vahendab Pärnu tööstusalade arendamist välisinvesteeringutele. Pärnu regiooni on tehtud suuri välisinvesteeringuid, mistõttu kuuluvad mitmed suuremad ettevõtted rahvusvahelistesse kontsernidesse. Siin on endale hea ja ettevõtte arengut igati toetava keskkonna leidnud Henkel Makroflex (polüuretaan ehitusvahtude tootmine), AS Wendre (kodutekstiili tootmine), AQ Lasertool OÜ (Aros Groupi kuuluv metallitööstus), Scanfil OÜ (Sievi Capital Groupi kuuluv elektroonikatööstus), Efore OÜ (Efore Groupi kuuluv elektroonikatööstus), Laesti AS (Norvik Groupi kuuluv puidutööstus). Need on vaid mõned näited ettevõtetest, kes kasutavad oma arenguks Pärnu regiooni poolt pakutavaid parimat logistilist asukohta Põhjamaade, Venemaa ja Kesk-Euroopa vahel, turvalist ja kõrge töökultuuriga keskkonda ning hästi koolitatud oskustöölisi 26. Investinparnu.com koondab enda alla Pärnu linnas ja maakonnas pakutavate tööstukülade ja alade krunte arendada tootmist ja ärivõimalusi. Siin on pakutavateks tööstusküladeks Mauri Tehnoküla, Loode-Pärnu Tööstusala, Nurme Tehnoküla, Sauga Tehnopargid, Sindi kalevivabriku ala, Audru Tööstusala, Hiiuvälja Tehnopark. Mõned neist on oma ald välja arendanud (Loode-Pärnu, Mauri jt), teised alad on välja arendamisel (Hiiuvälja). 23 https://www.forwardspace.ee/ 24 https://www.koda.ee/et/teenused/meie-teenused 25 http://parnu.ee/index.php/linnakodanikule/ettevotlus/teenused-toimingud 26 Investinparnu.com 32
LISAD Lisa 1. EMTAK koodid ja sektorite jaotus. Allikas: Äriregister Tähtkood Täisnimetus Kasutatud lühend Sektor A põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük Põllundus, metsandus, kalandus B mäetööstus mäetööstus C töötlev tööstus töötlev tööstus D elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine energia E veevarustus; kanalisatsioon; jäätme- ja saastekäitlus veevärk F ehitus ehitus primaar sekundaar G (45) mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont mootorsõidukid G (46 ja 47) hulgi- ja jaekaubandus hulgi-jaemüük H (49-51, 53) veondus veondus H (52) laondus laondus I majutus ja toitlustus majutus ja toit J info ja side Info ja side K finants- ja kindlustustegevus finants-kindlustus L kinnisvaraalane tegevus kinnisvara M kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus kutse-teadus-tehnika N haldus- ja abitegevused haldus ja abi P haridus haridus O avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus avalik sektor Q tervishoid ja sotsiaalhoolekanne tervis R kunst, meelelahutus ja vaba aeg kunst-vaba S muud teenindavad tegevused muu teenindus tertsiaar Lisa 2. Pärnu linna ja Pärnu, Audru, Paikuse ja Tõstamaa rahvastiku andmed ja muutused 2010-2017. Allikas: Rahvastikuregister KOV Pärnu linn Audru vald Paikuse Tõstamaa Aasta lapsed 0-6 lapsed 7-18 tööealised 19-64 vanurid 65+ Rahva KOKKU 2010 3438 5087 26276 8809 43610 2017 2960 5055 23559 9128 40702 muutus -14% -1% -10% 4% -7% 2010 427 816 3438 822 5503 2017 437 791 3498 1086 5812 muutus 2% -3% 2% 32% 6% 2010 369 606 2407 485 3867 2017 385 626 2352 543 3906 muutus 4% 3% -2% 12% 1% 2010 73 197 942 278 1490 2017 68 142 811 289 1310 muutus -7% -28% -14% 4% -12% 33
Lisa 3. SKP jooksevhindades elaniku kohta, eurot, maakondade võrdluses. Allikas: Statistikaamet Maakond 2010 2015 Muutus Kogu Eesti 11053 15405 39% Harju maakond 15711 22264 42% Tartu maakond 9724 13919 43% Viljandi maakond 7076 10160 44% Lääne-Viru maakond 7916 9946 26% Ida-Viru maakond 7657 9673 26% Pärnu maakond 7534 9650 28% Järva maakond 7231 9591 33% Saare maakond 10248 9148-11% Lääne maakond 7074 8885 26% Võru maakond 6245 8308 33% Hiiu maakond 7117 7919 11% Rapla maakond 5605 7873 40% Valga maakond 5689 7824 38% Jõgeva maakond 5378 7402 38% Põlva maakond 5245 6567 25% Lisa 4. SKP Pärnu maakonna ja Eesti võrdluses 2010-2015. Allikas: Statistikaamet Aasta Eesti vs Pärnu maakond Osatähtsus riigi SKP-s, % Aastakesk mine rahva SKP elaniku kohta, eurot SKP elaniku kohta, % Eesti keskmisest 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Kogu Eesti 100 1 331 475 11 053 100 Pärnu maakond 4,4 86 035 7 534 68,2 Kogu Eesti 100 1 327 439 12 556 100 Pärnu maakond 4,3 84 934 8 485 67,6 Kogu Eesti 100 1 322 696 13 559 100 Pärnu maakond 4,2 84 033 8 940 65,9 Kogu Eesti 100 1 317 997 14 332 100 Pärnu maakond 4 83 253 9 123 63,7 Kogu Eesti 100 1 314 545 15 030 100 Pärnu maakond 3,9 82 590 9 385 62,4 Kogu Eesti 100 1 314 608 15 405 100 Pärnu maakond 3,9 82 673 9 650 62,6 34
Lisa 5. Ettevõtete demograafia Pärnu maakonnas 2016. Allikas: Äriregister Äriühingud MTÜ ja Välismaa Äriregist Sihtasutus register kokkuvõte SA Üld- 2016 Aktsiaseltühinühistühinühing u filiaal Osa- Tulundus-Täis- Usaldus- FIE äriühing MTÜ er kokku kokku Ettevõtete 157 8423 93 22 80 2638 12 11425 1939 39 1978 13403 Registreerimised 0 835 1 2 11 167 0 1016 95 1 96 1112 Kustutamised 12 344 0 0 1 215 1 573 58 1 59 632 Likvideerimised 2 196 0 0 18 0 0 216 21 0 21 237 Pankrotid 0 10 0 0 0 1 0 11 0 0 0 11 Lisa 6. Ettevõte ud ja ud Pärnu, Audru, Tõstamaa, Paikuse omavalitsusüksuste lõikes. Allikas: Statistikaamet KOV muut 2010-2016 Pärnu linn 161 34% 189 37% 182 36% 191 38% 196 40% 215 42% 196 40% 22% Audru vald 182 38% 183 35% 185 36% 180 36% 163 33% 167 32% 165 33% -9% Paikuse vald 32 7% 37 7% 41 8% 38 7% 34 7% 32 6% 34 7% 6% Tõstamaa vald 98 21% 107 21% 99 20% 98 19% 100 20% 100 19% 101 20% 3% KOKKU 473 100% 516 100% 507 100% 507 100% 493 100% 514 100% 496 100% 5% KOV Pärnu linn 635 77% 672 79% 708 78% 726 77% 695 76% 703 75% 736 75% 16% Audru vald 93 11% 86 10% 94 10% 112 12% 117 13% 126 13% 122 12% 31% Paikuse vald 69 8% 69 8% 76 8% 74 8% 76 8% 82 9% 94 10% 36% Tõstamaa vald 23 3% 25 3% 25 3% 27 3% 24 3% 23 2% 29 3% 26% KOKKU 820 100% 852 100% 903 100% 939 100% 912 100% 934 100% 981 100% 20% KOV PRIMAAR 2010 2011 2012 2013 SEKUNDAAR 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 muut 2010-2016 muut 2010-2016 Pärnu linn 2544 87% 2539 87% 2560 86% 2630 86% 2681 87% 2750 86% 2821 86% 11% Audru vald 184 6% 189 6% 196 7% 221 7% 223 7% 232 7% 262 8% 42% Paikuse vald 145 5% 161 5% 165 6% 158 5% 146 5% 157 5% 160 5% 10% Tõstamaa vald 41 1% 43 1% 45 2% 43 1% 47 2% 46 1% 44 1% 7% KOKKU 2914 100% 2932 100% 2966 100% 3052 100% 3097 100% 3185 100% 3287 100% 13% 2016 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 TERTSIAAR 2014 2015 35
Lisa 7. Pendelränne Pärnust ja Pärnusse 2015-2016. Allikas: Maksu - ja Tolliamet Pendelränne töötaja asub Pärnus Pendelränne - tööandja asub Pärnus 2015 2016 2015 2016 KOV KOV Rae 322 1% 223 1% Tahkuranna 399 2% 292 2% Paikuse 426 1% 272 2% Sindi 755 3% 566 4% Sauga 522 2% 311 2% Paikuse 800 4% 594 4% Audru 850 3% 563 4% Sauga 935 4% 728 5% Tartu 1063 4% 442 3% Audru 998 5% 722 5% Muud KOV-d 3420 12% 1663 10% Tallinn 1260 6% 664 4% Tallinn 11090 38% 4053 25% Muud KOV-d 5400 25% 3137 21% Pärnu 11309 39% 8407 53% Pärnu 11309 52% 8407 56% Lisa 8. Müügitulud,- kulud ja Ärikasum Pärnu linna ja maakonna võrdluses 2010-2015. Allikas: Statistikaamet Aasta maakond/linn Müügitulu tuhat eurot Kulud kokku, tuhat eurot Ärikasum (-kahjum), tuhat eurot kasumi müügitulu st Pärnu maakond 185 601 180 644 15 053 8% 2010 Pärnu linn 450 650 434 002 20 763 5% Kokku 636 250 614 646 35 816 6% Pärnu maakond 212 176 197 293 22 924 11% 2011 Pärnu linn 549 221 519 651 35 371 6% Kokku 761 397 716 944 58 295 8% Pärnu maakond 220 191 211 784 19 520 9% 2012 Pärnu linn 583 091 555 486 38 094 7% Kokku 803 283 767 270 57 614 7% Pärnu maakond 233 537 225 624 16 800 7% 2013 Pärnu linn 580 139 556 570 33 480 6% Kokku 813 676 782 194 50 280 6% Pärnu maakond 235 829 226 396 14 871 6% 2014 Pärnu linn 617 768 594 095 30 282 5% Kokku 853 597 820 490 45 153 5% Pärnu maakond 227 480 222 716 14 856 7% 2015 Pärnu linn 603 582 573 647 34 077 6% Kokku 831 062 796 363 48 933 6% muutus 2010-2015* 31% 30% 37% *muutus hõlmab siin kokku ridadelt 36