ROHKEM KUI RAHA Riskikapitali investeeringud
Riskiinvesteeringud 61 Milleks riskikapital? Euroopa Riskikapitali Assotsiatsiooni (EVCA) küsitluse tulemused Euroopa riskikapitalifirmade portfelliettevõtete seas näitavad ilmekalt, et ilma riskikapitali süstita 94,5%-i neist ettevõtetest kas ei oleks olemas või oleksid nad kasvanud oluliselt aeglasemalt. Ehk siis ilma riskikapitalita ei ole meil vajalikku arvu kasvuettevõtteid ja ilma piisava arvu kasvuettevõteteta ei kaasajastu meie majandusstruktuur. Mis on riskikapital? Riskikapital on võimalus, kuidas finantseerida suure potentsiaaliga, kuid suhteliselt riskantseid äriprojekte. Riskikapitali kasutatakse ettevõtte omakapitali laiendamiseks, rahastamaks ettevõtte arendamist ja kasvu uutel turgudel. Riskikapital otsib ettevõtteid, mille konkurentsieelis põhineb originaalsel, kuid samas realistlikul äriideel või unikaalsel tehnoloogial. Tähtsal kohal on meeskonna võimekus ja tahe viia projekt ellu. Läbi nõukogu (kuid mitte ainult) panustavad riskiinvestorid ettevõtte arengusse oma teadmisi, kogemusi ja kontakte. Seega on riskikapital rohkem kui raha ning see on ettevõtteid motiveerivaks teguriks, kui kaalutakse riskikapitali kaasamist. Teiseks põhjuseks riskikapitali kaasamisel on piiratud võimalused finantseerida ettevõtte kasvu rahavoost või laenu abil. Alles turule tungival ettevõttel ei pruugi olla näiteks vajalikke tagatisi piisavas ulatuses laenu võtmiseks. Investeering omakapitali annab lisaks kasvuks vajalikule kapitalile ettevõttele ka täiendava laenuvõimekuse. Investeeringu eelis laenu ees on see, et riskiinvestor ei võta seda ettevõttest jooksvalt välja (intresside ja/või põhiosa maksetena). Tema saab oma tulu osaluse hilisemast kasumlikust realiseerimisest, mille hind sõltub ettevõtte väärtuse kasvust investeeringu perioodil. Mitmed uuringud näitavad, riskikapitali kaasanud ettevõtted kasvavad kiiremini ning on ka börsile mineku järgselt edukamad kui riskikapitali mittekaasanud 1. Riskikapitali kaasanud ettevõtted Euroopas investeerivad teadus- ja arendustegevusse kuus korda rohkem kui ettevõtted keskmiselt. 2 1 Lange, J. E., Bygrave, W., Nishimoto, S., Roedel, J. & Stock, W. (2001), Smart Money? The impact of having top venture capital investors and underwriters backing a venture, Venture Capital, Vol 3, No 4, 309-326. 2 Cooksey, D. (2005), Foreword of the conference report on the Risk Capital Summit 2005: Investing for Growth and Competitiveness in Europe, European Commission. investeerimine
62 Riskiinvesteeringud Riiklik riskikapital Riskikapitalituru aktiivsus on oluliseks eelduseks uuenduslike kasvuettevõtete tekkeks ja seeläbi majanduse kaasajastumiseks. Seepärast on arenenud OECD riigid selle arengusse oluliselt panustanud ning kapitalituru arendamiseks kasutatakse mitmeid täpselt positsioneeritud riiklikke abinõusid Šotimaal tegeleb näiteks sellega Scottish Enterprise, Suurbritannias Nesta, Soomes Sitra ja Industry Investment Ltd, Iirimaal Enterprise Ireland, Rootsis Industrifonden. Eestis tehakse aastas kümmekond riskinvesteeringut varase faasi ambitsioonikatesse äriprojektidesse. Samal ajal tehakse näiteks Soomes sarnaseid investeeringuid aastas ligikaudu 200, kuid turuosaliste poolt peetakse ka seda ebapiisavaks. Soomlaste sihid on seatud Ameerika ja Euroopa edukamate piirkondadega võrreldava taseme saavutamisele 1. Arenenud riskikapitaliturgu nt Boston ja Silicon Valley USAs, London Suurbritannias iseloomustavad suurem äriprojektide arv, ettevõtjate ambitsioonikus ja riskikapitalistide tihedam sõel. Väikestes riikides Riiklik riskikapital =/ toetus ehk tagastamatu abi. Investeering tehakse ettevõtte omakapitali, minnes ettevõttesse kaasomanikuks koos sellega kaasnevate riskide ja tulu ootusega. (sh Soome) ei ole kõiki analoogseid tingimusi võimalik luua või matkida. Nende puhul on riigi roll turu arengut toetada. Vajadusel tuleb teha turgu ergutavaid investeeringuid, kaasates nendesse äriingleid rahakaid erainvestoreid. Seda eelkõige varasesse faasi, mis on erasektori riskikapitali fondide fookusest välja jäänud oma väiksuse ja töömahukuse tõttu. Lisaks olemasoleva nõudluse rahuldamisele täidab varase faasi riskikapitali pakkumine ka nõudluse arendamise rolli suurematest ettevõtetest, ülikoolidest jne kasvab riskialti investeerimiskapitali olemasolul välja rohkem uusi äriideid ja -projekte. Huvitava järeldusena on põhjanaabrid toonud välja, et turule sisenevad uued investorid loovad suuremas osas turgu juurde (tekitavad täiendavat nõudlust), mitte ei tihenda pelgalt konkurentsi olemasolevatele projektidele. Sellele viitab asjaolu, et tervelt 52% Soome riskikapitalifirmade poolt läbi vaadatud äriprojektidest on uurijate sõnul unikaalsed ning ei kattu konkurentideni jõudnutega. Uuringu läbiviijad püstitasid analüüsitu põhjal ka hüpoteesi: mida rohkem on riskikapitalistide poolset valdkondlikku fokuseeritust ja suurem pakutav lisaväärtus ettevõtjale äriprojekti kasvatamisel ning välisturgudele viimisel, seda tugevam on potentsiaalsete investeerimisprojektide voog ehk nõudlus riskikapitali järele. Riskiinvesteeringu erinevus pangalaenust Riskirahaga koos saab head nõu, kuidas targemini toimetada ja ettevõtet pikaajaliselt arendada. Kord ettevõttesse kaasatud riskikapitali ei tule ettevõttel üldjuhul tagasi maksta, seega pole intressikulusid ega küsita tagatist. Riskikapitalist teenib tulu oma osaluse müügist (exit st). Riskikapital ei asenda laenuraha, vaid suurendab suurema omakapitali näol ettevõtte laenuvõimet. Riskiinvesteeringut ning laenu kaasamist võib kasutada üheaegselt. 1 Sitra (2006), The Prospects for Successful Early-Stage Venture Capital in Finland, Helsinki.
Riskiinvesteeringud 63 Eesti riskikapitalituru ülevaade Euroopa Riskikapitali Assotsiatsiooni EVCA andmetel teostati kogu Baltikumis 2007. a kokku investeeringuid 75,5 mln EUR, millest 69,8 mln EUR olid väljaostud ja 4,75 mln EURi laienemisfaasi investeeringud. 2007. aastal teostati Soomes kokku ca 996 mln EUR investeeringuid. Võrreldes kogu Baltikumi investeeringute mahtu Soome vastava näitajaga, siis on vahe rohkem kui kümnekordne. Nimetatud faasidesse Arengufond ei investeeri. Ka ei ole eelnevad analüüsid tuvastanud nendes faasides otsest turutõrget ja seega riiklikku sekkumise vajadust. EVCA andmetel teostati riskikapitalifondide poolt seemne ja varasesse faasi kogu Baltikumis 2007. a investeeringuid kokku 3 ettevõttese kogusummas 0,95 mln EURi, kusjuures seemnefaasi investeeringuid ei teostatudki (NB! andmed ei sisalda äriingleid ja strateegilisi investoreid). Võrdluseks, Soomes teostati seemne ja varasesse faasi 2007. a kokku investeeringuid 169 ettevõttesse summas 70,8 mln EURi 2. Ajaloolisi põhjuseid arvesse võttes on mõneti arusaadav, et võrreldes arenenud turgudega on Eesti varases faasi riskikapitaliturg lapsekingades. Samas, kõrvutades olukorda Kesk- ja Ida- Euroopa (edaspidi: KIE) riikidega, on pilt sarnane. Regioonis kokku kasvas juba 2006. a riskikapitalifondide investeerimisaktiivsus 2005. aastaga võrreldes märkimisväärselt kolmekordistudes ulatudes 1,67 miljardi EURini. Võrdluseks Eestis kahanesid riskikapitalifondide poolsed investeeringud 2005. a 12,7 mln EURlt 2006. a 4 mln EURni. Absoluutmahtudes on selles regioonis liidriteks Ungari, Tsehhi ja Poola. Peale Eesti kahanesid investeeringud vaid Lätis ja jäid enamvähem samale tasemele Slovakkias. Isegi kui mõningal määral Balti riikide statistika objektiivsuses kahelda (mõned väikeste investeerimisettevõtete tehingud võivad olla kõrvale jäänud, samuti ei sisalda see ilmselt nn mitteinstitutsionaalseid investoreid ja ettevõtete omavahelisi tehinguid), Riskikapitali investeeringute maht KIE riikides, 2005-2006 (tuh eur) * Horvaatia, Sloveenia, Bosnia-Hertsogoviina, Serbia, Montenegro Allikas: Euroopa Riskikapitali Assotsiatsioon EVCA 2 EVCA info kvaliteet ei ole Balti riikide osas alati laitmatu nii ajakirjanduses avaldatud info põhjal kui turuosaliste sõnul on tõenäoline, et tegelikkuses on investeeringuid tehtud suuremas summas. On aga selge, et Soome mastaapidest jääb Balti riikide investeerimisaktiivsus siiski märgatavalt maha. Kvaliteetse info kogumine ja selle kättesaadavaks tegemine (sh. EVCA-le) on üks Arengufondi kavandatavaid tegevusi. investeerimine
64 Riskiinvesteeringud siis suurusjärgulised erinevused näitavad kahtlemata objektiivselt meie pikka teed arenenud riskikapitalituruga riikide sekka. Kui eelmisel lehel käsitleti riskikapitali investeeringute mahtusid absoluutarvudena, siis veelgi võrreldavama pildi saab riikide SKP ja investeeringute suhte kõrvutamisel. Riskiinvesteeringud % SKP-st 2005 2006 Bosnia-Hertsogoviina 0.123% 0.055% Bulgaaria 0.000% 0.143% Horvaatia, 0.002% 0.035% Tsehhi 0.112% 0.315% Eesti 0.120% 0.031% Ungari 0.167% 0.883% Läti 0.068% 0.000% Leedu 0.070% 0.076% Poola 0.045% 0.118% Rumeenia 0.088% 0.115% Serbia ja Montenegro 0.030% 0.150% Slovakkia 0.052% 0.045% Sloveenia 0.007% 0.130% KIE keskmine 0.073% 0.218% Aluseks võetud 2005. aasta SKP Allikas: EVCA Thomson Datastream (SKP) Nagu eelmiselt lehelt nähtub, edestas Eesti investeeringute kogumahult 2005. aastal Horvaa- Riskikapitali investeeringute osakaal KIE riikides SKP-st, 2005-2006 (tuh eur) tiat, Bosnia ja Hertsegoviinat, Serbiat ja Montenegrot, Lätit, Sloveeniat ja Bulgaariat. Samas olid 2006. a on kõik KIE riigid Eestist ette jõudnud (v.a. Läti). Seda kinnitab ka riskiinvesteeringute mahu suhe SKPsse. Kui 2005. a oli suhtarv üle KIE keskmise, siis 2006. a on tulemus koos Lätiga KIE riikide kehvim. Kui keskmiselt ulatus investeeringute suhe SKPsse 0,218%, siis Eestis oli see näitaja 0,031%. Kuid kui rääkida sellest, et soovime arenenud riikidele järgi jõuda, siis Soomes oli see näitaja ca 0,6% SKPst ehk KIE keskmisest kuhu Eestil on veel pikk tee 3 korda suurem. Rootsi näitaja on veel kõrgem 1,2% SKPst ehk omakorda Soomest 2 korda suurem. Kuigi väljaostud moodustavad nii KIE riikides kui ka Euroopas kokku suurema osa investeeringute summast (vastavalt 91% ja 69%), siis investeeringute struktuuri analüüsides on näha, et arenenud riikides on teostatud investeeringuid rohkem ka riskantsematesse varasematesse faasidesse. Seemne ja varajane faas siis vastavalt KIE ja Euroopa kokku 2,8% vs 10,3%. Jaotus riskikapitali investeeringu liikide järgi KIE vs ülejäänud Euroopa, 2005. a põhjal (tuh eur) KIE kokku % Euroopa kokku % Seemnefaas (Seed) 1.19 0.1% 236.08 0.3% Varajane faas (Start-up) 45.06 2.7% 6,777,776 10.0% Kasvufaas (Expansion) 95.36 5.7% 10,417,704 15.4% Kapitali väljavahetamine (Replacement capital) 8.22 0.5% 3,478,698 5.1% Väljaostud (Buyout) 1,517,177.00 91.0% 46,897,279 69.2% Kokku 2005 1,667,013.00 100.0% 67,807,541 100.0% Allikas: Euroopa Riskikapitali Assotsiatsioon EVCA
Riskiinvesteeringud 65 Eestis käivitatud uued fondid EVCA andmetel on kogu Baltikumis 2007. a raha uutesse fondidesse kogutud 58 mln EURi, see on suunatud väljaostudele ja mitte varase ega laienemisfaasi ettevõtetele. Tegemist on BaltCap Management Ltd uue fondi Baltcap Private Equity Fund L.P., mille investeerimissummad ühte ettevõttesse on planeeritavalt 5 10 mln EUR. Seega tegutsetakse võrreldes Arengufondiga hilisemates faasides. See kogusumma ei ole väike näiteks Tsehhis koguti fondidesse samal ajal 78 M EURi. Samas on Baltikumis probleemiks asjaolu, et investeeringud paigutatakse vähem riskantsemasse ettevõtetesse. Võrdluseks on Tsehhis pea pool rahast, 38,5 M EUR mõeldud investeeringuteks varasesse faasi, kusjuures väljaostudeks raha ei suunatud. Samas, 2007. aastal Skandinaaviaga võrreldes on mahajäämus ka fondidesse kogutud raha kogumahult suur. Näiteks Soomes oli kogutud maht ca 1 miljard EURi, Rootsis ca 4,7 miljardit. Kuna paljud Eestis tegutsevad fondid on oma rahalised vahendid ära investeerinud, siis planeerivad/tegelevad mitmed fondid raha kogumisega. Näiteks kavandab Askembla kokku panna Ida-Euroopasse, sh Baltikumi suunatud fondi. Uue fondi on Finantsinspektsioonis registreerinud ka Gild (Gild Fund Managament), mis on seni ainukene Eestis registreeritud riskikapitalifondide fondivalitseja. Samas kinnitavad signaalid turult, et uute fondide kokkusaamine pole kerge, seda nii ajalises kui mahulises mõttes. Arengufondi suunal on ka tihti mõista antud, et riik võiks Eestis kokku pandavatesse fondidesse investeeringuid teha suurendades seeläbi kohalike fondivalitsejate usaldusväärsust rahvusvaheliselt kapitaliturult raha saamisel. Plaanitud fondide kokkusaamine omakorda arendaks Eesti riskikapitali tööstusharu tervikuna. Seda juhul, kui antud fondid investeerivad Eesti varase faasi ettevõtetesse. Kuidas varase faasi investeeringute tulusust tõsta? 1. Loo tugevaid sidemeid ettevõtetega, kes on tehnoloogiaettevõtete klientideks ning võivad olla potentsiaalseks ettevõtte ostjaks; 2. Hoia tugevaid sidemeid ülikoolide ja uurimisinstituutidega, et märgata varakult tehnoloogiate arengutrende ja ärivõimalusi; 3. Investeeri pigem väiksemasse arvu ettevõtetesse vaid neisse, millest sa tõesti loodad välja kasvavat globaalset edulugu; 4. Samas, reserveeri piisavalt ressurssi, et teha jätkuinvesteeringuid või mitmekesistada portfelli; 5. Sündikeeri aktiivselt projekte koos väärtust lisavate kaasinvestoritega. 6. Keskendu tööstusharule, mitte geograafilisele piirkonnale; Benchmarking of Early Stage Ventura Capital Firms in Israel, United Kingdom, and United States to Finnish Ventura Capital Sector. Allikas: Sitra (2006), The Prospects for Successful Early-Stage Venture Capital in Finland, Helsinki. Turuosalised Eestis ja nende tehingute mahud Eestis on vaid üksikud riskikapitali ja private equity fondid. Enamus neist investeerib suurtesse, laienemisfaasis ettevõtetesse ning reeglina mitte kõrgtehnoloogia sektorisse. Ka on mitmete fondide investeerimisfookus valdavalt Eestist välja suunatud. Nende peakontorid ei asu tihti Eestis ja/või nad on väljumisfaasis, st müüakse portfelliettevõtteid ja uusi investeeringuid ei teostata. Näiteks nagu East Capital, kel on küll olemas olnud ka Baltikumi suunatud East Capital Baltic Fund (mahuga 84,5 M SEK), mis on suunatud tarbekaupade sektorisse. Fond on tegutsenud 2001. a alates ja on jõudnud väljumisfaasi portfellis on järel investeerimine
66 Riskiinvesteeringud vaid 2 investeeringut. Samuti näiteks Baltic Small Equity Fund, mis küll kunagi investeeris ka varasesse faasi ning tehnoloogiasektorisse, kuid tänaseks on tegevuse lõpetanud ja uusi investeeringuid ei teosta. Hilisemasse faasi ja suuremamahulisi investeeringute teostajad on näiteks Askembla Asset Management, Amber Trust jne. Askembla fond AGF-2002 on investeerimistegevuse tänaseks lõpetanud ja on eelnevalt Eestis investeerinud reeglina traditsioonilisemasse majandusvaldkondadesse Eesti Eine, Aeroc, Coral Club (MyFitness), Coral Real Estate, Tallegg jne. Alustatavatesse ettevõtetesse investeerimine on Askemblal omanike poolt keelatud. Samuti teeb suuremahulisi investeeringuid juba küpsetesse ettevõtetesse Amber Trust, kes on Eestis investeerinud näiteks Tallinkisse, Tallinna Külmhoonesse, Salva Kindlustusse jne. Seemne ja varase faasi investeerijaid on veelgi vähem. Tuntum neist on Ambient Sound Investments (ASI), kelle fondi suurus on 75 M EURi ja kes teostab investeeringuid tehnoloogiaettevõtetesse. 2008. a on ASI teostanud 10 investeeringut, millest 8 on väljaspool Eestit ning 1 on jätkuinvesteering juba eelnevalt riskikapitali kaasanud ettevõttesse. 2006/2007 on ASI Eestis teostanud veel 8 investeeringut, kuid viimasel ajal on fookus suunatud rohkemal määral Eestist väljapoole. Tehnoloogiasektorisse investeerib ka Martinson Trigon Venture Partners (MTVP), kelle fookuses on meedia-, interneti-, tarkvara- ja IT teenuste ettevõtted. Lisaks Baltikumile investeeritakse Venemaale ja Kesk ja Ida- Euroopa riikidesse. MTVP on Eestisse teinud paar investeeringut. Varasemalt investeerinud peamiselt hilisematesse faasidesse, on MTVP aina enam liikumas varase ja seemnefaasi investeeringute suunas. Eelistatud on sellegipoolest suuremad investeeringud. Eesti riskikapitaliturul aktiivset tehingute sündikeerimist ehk tulude, kogemuste ja riskide projektipõhist jagamist ei ole praktiseeritud. Tegemist pole ilmselt mitte põhimõttelise vastumeelsusega, vaid pigem teostavate tehingute suhteliselt väikese mahuga, kus sündikeerimine ei ole praktiline. Samas arenenud Euroopas sündikeeritakse ligikaudu pooled riskikapitali investeeringud. Kokkuvõtteks Eesti riskikapitali turul on vähe aktiivses investeerimisfaasis fonde ja raha, eriti suur on investeerimiskapitali vajadus seemne ja varajases faasis. Olemasolevad fondid investeerivad suuremaid summasid, hilisemasse faasi ja suures osas Eestis välja. Kui üksikute erandid kõrvale jätta, siis tegutsevad riskikapitali fondid Eestis omaette, ei toimu tehingute sündikeerimist ning selle läbi koostööd. Turul puuduvad ühtsed riskikapitali alased standardid, samuti on statistika lünklik ja ebaülevaatlik Riskikapitali turu arengut takistavad mitmed seadusandlikud regulatiivsed probleemid ning maksukliima (optsioonide maksustamine, teadmustöötajate maksukoormus jne). Turul on ootus riskikapitali assotsiatsiooni loomise järele, mis tegeleks paljude nimetatud riskiinvesteerimise keskkonna probleemidega, koondaks nii institutsionaalseid kui äriinglitest turuosalisi, levitaks riskikapitali tööstusharu maailmapraktikat, edulugusid jne. Tehingute maht on Eestis väga väike puudu on investeerimiskõlbulikest ja kasvuambitsioonidega ettevõtetest. Äriplaanide ettevalmistuse tase on tihti ebapiisav, samuti on nõrk ettevõtjate riskikapitali alane teadlikkus. Ettevõtjate kompetentside poolt on puudu eelkõige juhtimise ja toodete/teenuste rahvusvahelise turustamise kogemusest. Eestil ei ole riigi ja majanduskeskkonnana otsest konkurentsieelist, mis teistest riikidest ettevõtjaid siia meelitaks ja seeläbi riskikapitalistidele atraktiivsete äriprojektide arvu Eestis suurendaks.
Riskiinvesteeringud 67 Arengufond riskikapitaliturul Eesmärgid ja fookus Arengufondi investeerimistegevuse eesmärgiks on anda positiivne impulss Eesti riskikapitalituru arengusse. Kui varasemates peatükkides oleme rääkinud sellest, et Eesti majandusstruktuur vajab perspektiivis kaasajastumist, siis arenenud riskikapitaliturg on selle üheks vältimatuks eelduseks. Arengufondi riskikapitaliinvesteeringute pool alustas tööd 2007. aasta septembris. 2007. aasta sügiseks mehitati investeeringute divisjoni meeskond, valmistati ette analüüsiprotseduurid, lepingute põhjad, valiti ja kutsuti kokku investeerimiskomitee. 2008. aasta jooksul on plaanis jõuda vähemalt kuue investeeringuni. Viimane on tõsine eesmärk, arvestades rahvusvahelise kasvupotentsiaaliga varase faasi ettevõtete väikest arvu, paralleelselt kaasinvestori(te) leidmise vajalikkust ja fondi keskendumist vaid Eesti ettevõtetele. Esimene tegutsemisaasta eesmärgiks oli muuhulgas saada täpsem pilt Eesti riskikapitaliturust ja selle puudustest, et täpsustada fondi tegevusfookust ja meetodeid järgmisteks aastateks. Esimesse tegutsemisaastasse fondiinvesteeringuid ei planeeritud, samuti ei investeerita hetkel seeme faasi ettevõtetesse. Samas viiakse fondi tegevuse tutvustamiseks ja turuosaliste kokkutoomiseks läbi rida seminare. Äriidee faas Seemnefaas Varane faas Varane kasvufaas Laienemise faas (Pre-seed) (Seed) (Start-up) (Early Growth) (Expansion) Ettevõtjal on olemas äri- või toote idee, mis vajab analüüsi, äriplaani vormi kirjutamist jms. Äriühingut ei pruugi veel olla asutatud. Investeeritakse enda ja sõprade raha, kaasatakse riiklikke toetusi (nt. teadusja arendustegevuse grandid). Võib olla olemas toote või teenuse prototüüp, mis vajab täiendavat testimist. Ettevõttel ei ole valmidust veel turule minemiseks. Investeerivad peamiselt äriinglid (jõukad eraisikud) ja nii era- kui avaliku sektori seemnekapitali fondid; samuti riiklikud grandid. Turule sisenemise faas ettevõtted sisenevad toote või teenusega turule, loovad referentside pagasit, valmistuvad tegevuse laiendamiseks. Investeerivad varase faasi riskikapitalistid, äriinglite sündikaadid ning vahel harva ka strateegilised investorid. Arengufondi tegevuse on keskendunud sellele etapile. Ettevõte kasvuperiood ettevõtted on mõnedel turgudel positsiooni kindlustanud ja otsivad agressiivselt võimalusi selle laiendamiseks. Traditsiooniliste riskiinvestorite mängumaa. Investeerivad ka strateegilised investorid; kasutatakse võimalusel laenuraha. Ettevõtte mastaapse laienemise periood. Finantseerivad reeglina strateegilised investorid või riskiinvestorite sündikaadid. Õnnestumise korral kulmineerub ettevõtte aktsiate börsil noteerimisega. ETTEVÕTTE ARENG JA RISKANTSUS investeerimine
68 Riskiinvesteeringud Tööprotsess Riskikapitali kuldreegel ütleb, et edukate riskiinvesteeringute tulud peavad katma ebaõnnestumiste kulud. Õnnestumise tõenäosuse suurendamiseks eelneb seepärast võimalikule investeeringule hoolikas eeltöö. Maailmapraktika näitab, et esimesest kontaktist kuni investeeringuni võib kuluda neljast kuust paari aastani. Arengufondis püüame toime tulla keskmiselt 3-6 kuuliste läbirääkimistega, aga meiegi puhul kehtib vanasõna: üheksa korda mõõda ja üks kord lõika. Peamised teetähised on: esmakohtumine, ettevõttepoolne äriprojekti tutvustus. Soovitav on saata kirjalik ülevaade ette; äriplaani ja finantsprognooside analüüs, vajadusel tehnilise ekspertiisi kaasamine; kaasinvestori(te) otsimine; investeeringu tingimuste läbirääkimised, kavatsuste protokolli sõlmimine (term sheet); Arengufondi juhatuse ettepanekul tehingu materjalide läbivaatamine investeeringute ekspertkomitees. Positiivse otsuse korral on lõplik sõna Arengufondi juhatusel; audit (due diligence); aktsionäride / osanike lepingu ettevalmistamine Arengufondi, kaasinvestori(te) ja ettevõtte esindajate vahel; aktsionäride / osanike lepingu sõlmimine (shareholder agreement). Sealhulgas lepitakse kokku, mil viisil ja mis ajal Arengufond ettevõttest väljub (exit). Investeeringute otsustusprotsess:
Riskiinvesteeringud 69 Investeeringute rahvusvaheline ekspertkomitee on Arengufondi seadusest tulenev sõltumatu nõuandev kogu, mis analüüsib investeeringute divisjoni eelvalikuid. Ekspertkomitee ei otsusta, vaid annab oma ärikogemusest ning valdkonna teadmistest tuleneva hinnangu ettevõtte potentsiaalile. Vajadusel teeb ettepanekuid investeerimistingimuste või projekti edasiarendamise kohta. Arengufondi rahvusvahelise ekspertkomitee koosseisu kuuluvad: Dr. Killu Tõugu, molekulaarbioloogias doktorikraadiga ning riskikapitali valdkonna kogemusega, juhib praegu Hercules Technology Growth Capitali San Diegos, USAs; Miska Hakala, juhtinud Nokia multimeedia valdkonna strateegiat, olnud juhatuse liige Osuuspankkis ning praegu töötab juhtivas arvuti ning andmeturbe ettevõttes F-Secure; Teet Jagomägi, geoinfosüsteemide arendaja AS Regio omanik ning juht; Bo Henriksson esindab insenervaldkonda ning on ABB, energeetika- ja automaatikavaldkonnas tegutseva rahvusvahelise ettevõtte Balti piirkonna juht; Dr. Ilkka Kouvonen, Turu Teaduspargi ja Biotehnoloogia Keskuse tegevdirektor ning on olnud ka Soome arengufondi SITRA Life Science ärivaldkonna juht. Ekspertkomiteed juhib Ardo Reinsalu, kes on tervishoiutehnoloogiatega tegeleva rahvusvahelise ettevõtte Curonia Research juhatuse esimees. Reinsalu on olnud muuhulgas üks Microlinki ülesehitajatest. Ville Jehe, on üles ehitanud Delfi portaalide grupi ja on selle nõukogu esimees ning ühtlasi ekspertkomitee aseesimees. investeerimine
70 Riskiinvesteeringud Arengufondi investeerimisstrateegia Strateegia olulisemad printsiibid on järgmised: 1. Investeeringud tehakse kommertsalustel, st nad peavad lähtuma kasumitaotlusest ja majanduslikust mõttekusest. 2. Investeeringud tuleb teha koos erainvestoritega ja nendega võrdsetel tingimustel st sama raha eest peab Arengufond saama sama suure osaluse. Riskide maandamiseks ja riskikapitalituru arendamise nimel peavad kaasinvestorid olema seni ettevõttesse mitteinvesteerinud eraisikud või institutsionaalsed investorid. 3. Investeeritakse kiire rahvusvahelise kasvuperspektiiviga ettevõttesse, kelle kasvueeldus põhineb mingil unikaalsel, kuid turul reaalset võimalust omaval ideel, ärimudelil, leiutisel, tehnoloogial või turuvõimalusel seega peab eksisteerima kasvu toetav pikaajaline konkurentsieelis. 4. Investeerimisperioodi pikkus on 3-5 aastat. Et selle aja jooksul saavutada ettevõtte väärtuse kasv, ei saa ettevõtte olla väga varajases faasis. Tüüpilised investeeritavad ettevõtted on tootearenduse läbinud ning on turule sisenenud või seda tegemas. 5. Investeerimisprojekti paremaks struktureerimiseks võib Arengufond lisaks omakapitali investeeringule anda äriprojektile ka konverteeritavat laenu. 6. Arengufond investeerib vaid omakapitali laiendamisse ega osta olemasolevaid ettevõtte omanikke ärist välja. 7. Investeeritakse etappide kaupa, st. kogu raha ei paigutata ettevõttesse kohe, vaid osade kaupa vastavalt kokkulepitud vahe-eesmärkide saavutamisele. 8. Arengufond ei jaga ühelgi juhul ettevõtjatele toetust ehk tagastamatut abi. Arengufond investeerib omakapitali, st läheb ettevõttele osanikuks/aktsionäriks, jagades koos teiste ettevõtte omanikega võimalikku tulu ja seotud äririske. 9. Arengufond soovib investeeringu vastu ettevõttes osalust vahemikus 10-49%. 10. Kaasinvestor ja Arengufond osalevad aktiivselt investeeritava ettevõtte nõukogus, toetades sel moel ettevõtte arendamist. Samas ei asenda investorid kunagi ettevõtjat seega ettevõtte operatiivjuhtimise võimekus, tahe ja ambitsioon peab olema ettevõttel endal. 11. Arengufond järgib oma töös Euroopa Riskikapitali Assotsiatsiooni EVCA põhimõtteid ja riskikapitali tööstusharu rahvusvahelisi parimaid praktikaid ning standardeid. 12. Investeerimisprojektide orienteeruv iga-aastane tulususmäär (IRR) on 35%. See võib eri valdkondade projektidel olla valdkonnaspetsiifikast tulenevalt madalam või kõrgem. 13. Arengufond oma investeeringutele valdkondlikke või sektoraalseid piiranguid ei sea (va. Eesti Arengufondi seadusega või ELi poolt keelatud valdkonnad). Samas hoiab Arengufond oma investeerimisportfelli erinevate valdkondade ja riskitasemete osas tasakaalus.
Riskiinvesteeringud 71 Investeerimisstrateegia elluviimine Arengufond on ajavahemikul september 2007 august 2008 läbi vaadanud 97 äriprojekti. Esitatud projektidest on suur osa seotud IT ja telekommunikatsiooni tehnoloogia või nende erinevate rakendustega. Rohkesti on ka mitmesuguseid mobiilsidel baseeruvad rakendusi, samuti erinevates valdkodades internetipõhiseid teenuseid. Märkimisväärsel määral on esindatud ka traditsioonilist tööstust, biotehnoloogiat ning rohelise energia tootmisega seotud ideed. Käesolevaks hetkeks on tehtud 2 investeeringut Smartpost OÜ ja Ilmarine Engineering OÜ. Veel 4 projekti on aktiivses läbirääkimiste faasis. 6 projekti osas on kas tegijatel plaanid muutunud, on leidnud omale investori mujalt või on ajutiselt läbirääkimised peatanud, et ideed edasi arendada. Läbivaadatud äriplaanide valdkondlik struktuur Arengufond on oma investeerimistegevust tutvustanud ajakirjanduse vahendusel, läbi erialaliitude ja kutseühenduste, infoseminaride kaudu, samuti internetis. Info levitamine läbi ettevõtteid koondavate võrgustike on seni osutunud kõige edukamaks teadlikkuse suurendamise meetodiks. Osade projektide puhul (ca. 15% esitatud äriplaanidest) on Arengufond ka otse konkreetse ettevõtte poole pöördunud. Faktid tehtust: Läbi on vaadatud 97 potentsiaalset ettevõtet, neist 60% jäid väljaspoole Arengufondi investeerimispõhimõtteid, 30% vajavad rohkem eeltööd, 10% esitatud äriideedest investeeringuküpsed. Investeeritud on 2 ettevõttesse. 4 investeerimisprojekti on aktiivses läbirääkimiste faasis. 6 projekti osas on ettevõtted leidnud investorid mujalt või läbirääkimised ajutiselt peatanud. Risikapitali investeeringute tutvustamiseks on läbi viidud üle 10 esitluse. Tööprotsessid vastavad Euroopa ja Soome riskikapitali assotsiatsioonide EVCA, FVCA nõuetele, Arengufond on võetud vastu nende täisliikmeks. Investeerimisdivisjoni keskmine töötajate arv aruandeperioodil 3 inimest. investeerimine
72 Riskiinvesteeringud Analüüsitud projektid investeerimisstrateegia valguses: Ca 10% esitatud äriideid vastavad Arengufondi investeerimisstrateegiale ja on küpsed edasise analüüsi läbiviimiseks ning läbirääkimiseks investeeringu tegemise teemal. Ca 30% ideedest on põhimõtteliselt investorile sobivad, kuid vajavad investeeringu tegemiseks mingit eeltööd. Levinumad probleemid, mis nõuavad täiendavat tähelepanu, on: 1. Intellektuaalse omandi olukorra selgitamine (enda ideede kaitsmise, intellektuaalse omandi kuuluvus, idee ellurakendamiseks oluliste litsentside saamise võimaluste välja selgitamine jne.) 2. Turu-uuringu läbi viimine, turgude hõivamise strateegia, pilootklientide leidmine. 3. Äri planeerimise teised aspektid (nt finantsprognoosid). 4. Rahvusvahelise äri võimekusega personali olemasolu ja meeskonna arendamine tervikuna. 60% esitatud ideedest on väljaspool Arengufondi investeerimisfookust. Levinumad tunnused on: 1. Projekt on alles idee tasandil ja vajab edasiarendust, enne kui on küps investorile esitamiseks. 2. Tegemist on tegutsevate ettevõtetega, kellel on konkurentsis püsimiseks vaja leida lisavahendeid (nt sisseseade uuendamiseks) ning otsivad selleks investorit puudub oluline kasvuperspektiiv. 3. Äriideed on ebarealistlikud. 4. Ettevõttel ei ole ideed, millel oleks arvestatav konkurentsieelis; ei suuda näidata unikaalset turuvõimalust, mis muudaks ta investoritele atraktiivseks. 5. Väheambitsioonikad, ainult siseturule suunatud projektid, millel ei ole kasvupotentsiaali. Kaasinvestorid Vastavalt seadusele ja Euroopa Liidu põhimõtetele peab Arengufond kaasama oma investeerimisprojektidesse samas mahus erakapitali. Kui äriprojektile kaasinvestorit ei leita, Arengufond investeerida ei saa. Kohalike või välismaiste kaasinvestorite olemasolu annab tunnistust sellest, et Arengufondi investeerimisotsused on tehtud turupõhiselt ja igati mõistlikesse projektidesse. Kahtlemata on kaasinvestori valikul viimane sõna ettevõtjal kelle otsuse kaalukeeleks võib osutuda investori võime projekti arengusse lisaks rahale ka sisuliselt panustada. Erainvestorite kaasamise teiseks eesmärgiks on riskikapitali investeerimise praktika levitamine et tõmmata üha rohkem varakaid eraisikuid ja tavapäraselt hilisemasse faasi investeerivaid riskikapitaliste varase faasi äriprojektide juurde. Riskantsete äriprojektide juurde kaasinvestorite leidmine on keeruline ülesanne, seepärast pöörame Arengufondis kaasinvestorite leidmisele ja nendega töötamisele erilist tähelepanu. Septembris 2008 käivitab Arengufond teenuse, kus äriideid vahendatakse Arengufondi veebilehel registreerunud investoritele. See tähendab, et ka need ideed, kuhu Arengufond ise ei investeeri, võivad leida omale investori. Läbi selle teenuse vahendab Arengufond ka neid ideid, mis selgelt Arengufondi investeerimisfookusesse ei mahu, kuid võivad mõnele investorile sellegipoolest huvi pakkuda (väiksema tootlusega kuid riskivabamad investeeringud; tagatiseta, kuid seevastu kõrgema intressiga laenu vajavad ettevõtted jne.).
Riskiinvesteeringud 73 Tehtud investeeringud Investeering: Smartpost OÜ Arengufondi investeeringu suurus: kahes osas kokku 85 7143 eur. Arengufondi osaluse suurus: 15% Ettevõtte lühitutvustus ja ambitsioon: Smartpostil on kaks tegevussuunda digitaalselt juhitud pakiterminalide ja neid toetava tarkvara arendamine, tootmine ja müük; üle interneti juhitava pakiterminalidel baseeruva logistilise teenuse pakkumine Eestis. Investeeringu eesmärgiks on kiirendada Smartposti arendatud iseteeninduslike pakiterminalide tehnoloogia jõudmist rahvusvahelistele turgudele. Ettevõte plaanib käivitada 2008. aastal Eestis terminalide pilootvõrgu ning pakkude klientidele paindlikku logistikateenust. Välisturgudel keskendub ettevõte eelkõige tehnoloogia müügile (terminaliseadmed, tarkvara, toetavad teenused). Kaasinvestorid: Smartpost Investments OÜ-ga (omanik Arvo Nõges) ning Sibo Invest OÜ-ga (omanikud: Guido Kundla, Martin Petjärv ja Ivar Siimar). Osaluse suurus 20%, sealjuures oli 1 % osaluse hind nii Arengufondile kui ka kaasinvestorite võrdne. Ülevaade Smartpostist Smartpost on välja kasvanud ON24 Sisustuskaubamaja (suurim mööbli internetikaubamaja Eestis) logistikaosakonnast. Sealt on olemas vajalik oskusteave ja hea klienditunnetus: posti- ja internetimüüjate problemaatika ja vajaduste tundmine. Seni ainukest pakiautomaatidel põhinevat teenust kasutab DHL Saksamaal ning selle tootja on Austria ettevõte Keba. Smartpost seadis eesmärgiks luua kvaliteetsema ja oluliselt odavama pakiautomaadi ja sellel põhineva logistikasüsteemi kui Keba. Alustati nullist, alates Hansapangaga koos väljatöötatud iseteenindusliku kaardimakse lahendusest kuni postiterminali seadmete vajadustele sobivate elektromagnetlukkudeni. Arengusprotsessis osaleb kuni 15 inimest, nii Smartposti oma töötajate hulgast kui teenusepakkujana väljastpoolt. Tehnoloogia Arendatav ja müüdav iseteeninduslike pakiterminalide logistikavõrgu lahendus on kompleksne üks tervik, mille olulisteks osadeks on: - Pakiautomaadid, mille keskseks osaks on juhtkonsool, mis koosneb arvutist ja muust riistvarast. Juhtkonsool on varustatud Smartposti poolt väljatöötatud spetsiaalse tarkvaraga. Juhtkonsooli tarkvara võimaldab sisestada pakiautomaati andmeid ja juhtida pakiautomaadi riistvara. - Kõik Pakiterminalid on ühendatud internetti, mille kaudu kõik seadmed on ühenduses pakiterminalide logistikateenuse keskserveriga. - Logistikateenuse keskserver vahendab ja säilitab andmeid, mis on vajalikud logistikateenuste planeerimiseks ja pakkumiseks. Iseteenindusliku pakiterminali logistikateenuse keskserver edastab ja võtab vastu andmeid pakiautomaatidelt ja logistikateenuse pakkuja käsutuses olevatelt erinevatelt tarkvaramoodulitelt. investeerimine
74 Riskiinvesteeringud Logistika moodul: pakkide liikumine, kullerite marsruudid, kappide töö. Allikas: Ilmarine Engineering Tarkvaramoodulid, mis täidavad erinevaid logistikateenuste pakkumiseks vajalikke funktsioone on: Klienditeeninduse mooduli abil saab müüja või klient infot klientide pakkide liikumise ja hetkeseisu kohta (Track and trace) Tehniline monitoorimise moodul võimaldab pidevalt jälgida pakiterminalide seadmete ja tarkvara tehnilist toimimist, kiirelt vigadest teada saada, võrgu kaudu parandada vead ja teha tarkvarauuendusi. Kliendi andmebaasiga suhtlemise moodul võimaldab iseteenindusliku pakiterminali logistikateenuse serveril suhelda kliendi andmebaasidega, võtta vastu tellimusi ja anda infot tellimuste täitmise kohta. Maksevõimaluste moodul võimaldab iseteenindusliku pakiterminali logistikateenuse serveril pakkuda klientidele kauba eest maksmist maksekaartidega ning suhelda makseteenuseid pakkuvate ettevõtete tarkvaralahendustega. SMS teenuste moodul võimaldab saata klientidele sms teateid kutsega oma pakkidele järgi tulla, vajalikke koode hoidla avamiseks ning meeldetuletusi korduskutsetega. Kuidas Smartposti iseteeninduslike paktiterminalide süsteem toimib? Iga paki kohta on andmebaasi sisestatud info, kui suur on pakk, millisesse pakiterminali see peab minema ning millisele mobiili numbrile ja e-maili aadressile on vaja saata teade paki saabumisest. Iga pakk on tähistatud unikaalse triipkoodiga ja kui on teada triipkood, on teada ka muu pakiga seotud info. Iga logistikaprotsessi etapi läbimisel lisatakse paki kohta infot juurde (millise etapi on läbinud, kas on juba saajale üle antud, kas saajale on sms saadetud jne.)
Riskiinvesteeringud 75 Investeering: Ilmarine Engineering OÜ Arengufondi investeeringu suurus: kahe etapina, kokku 639 116 eur Arengufondi osaluse suurus: 24,5% Ettevõtte lühitutvustus ja ambitsioon: Ilmarine Engineering OÜ perspektiivne keerukate insenertehniliste terviklahenduste pakkuja metallitööstuse ning masinaehituse valdkonnas, suunaga eksportturgudele (Skandinaavia turud). Investeeringu eesmärk on arendada välja Ilmarine Engineering OÜ insenertehniline tootearendusüksus (sh inseneride palkamine, projekteerimistarkvara, litsentside ja sertifikaatide hankimine, tootearenduse ning rahvusvahelise turunduse kulud jms), mis on vajalik keerukate metallitöötlemise ja masinaehituse terviklahenduste projekteerimiseks, arendamiseks ja müügiks skandinaavia turgudel. Kaasinvestor: Sibo Invest OÜ (omanikud: Guido Kundla, Martin Petjärv ja Ivar Siimar) 24,5%, Arengufondiga võrdsetel tingimustel. Ülevaade Ilmarisest 150 aasta vanuseks saav Ilmarine on olnud taasiseseisvunud Eesti perioodil pikka aega allhankefirma. Pärast omanikevahetust 2007. aasta alguses ja uue tegevusstrateegia rakendamist kasvas ettevõtte käive võrreldes eelmise aasta sama perioodiga ligi 50% võrra. 2007. aasta käive oli AS Ilmarisel 57 mln kr, sellest kasum 0,6 mln kr. Suurima kasvu tõi ettevõttele keerukate metallkonstruktsioonide tootmine Eesti klientidele. Samas suurenes ka eksport, moodustades firma mullusest käibest 10%. 2008. aasta esimeses kvartalis on eksport veelgi suurenenud, moodustades aasta esimese kvartali 19 mln kr suurusest käibest 16 %. Allikas: Ilmarine Engineering investeerimine
76 Riskiinvesteeringud Ilmarise tegevuskava Lihtsama allhankija staatusest vabanemiseks on viimasel paaril aastal hakanud Ilmarine pakkuma ka teenuseid, milleks on montaažitööd, projekteerimine, masinate koostamine jne. Suuremad projektid on seotud keerukate insenertehniliste projektidega sadamates. Koostööleping on sõlmitud patenteeritud lahendustel baseeruvate konveierseadmete eksklusiivseks edasiarenduseks, tootmiseks ja müügiks. Käimas on läbirääkimised ka efektiivsema koostöö tarbeks ühisettevõtte loomise osas. Perioodil 2008-2010 on kavas Ilmarisel välja arendada terviklik teenustepakett, mis võimaldab pakkuda klientidele keerukaid terviklahendusi koos projekteerimise ja projektijuhtimisega. Kavas on edasi arendada koostöös TTÜ ning teiste partneritega omatooteid sadamatele, kaevandustele ning tööstusettevõtetele. Ilmarine Engineering OÜ toodab oma välja arendatud insenertehnilisi terviklahendusi tütarettevõttes Ilmarine AS, mis tegeleb tootmise poolega (masinaehituse ja metallkonstruktsioonide valmistamine). Terviklahendust kliendile hakatakse pakkuma uues rajatavas kaasaegsesse tehasesse Muuga sadama lähedal. Uus tehas on kavandatud suurepäraste logistiliste võimalustega asukohta ning on projekteeritud selliselt, et võimaldab toota kõrgeimatele kvaliteedinõuetele vastavaid väga keerukaid ning suuremõõtmelisi tooteid. Tehase ehitust finantseeritakse lisaks omavahenditele ka pangalaenuga. Arengufondi ja Sibo Invest OÜ investeeringut kasutakse sihtotstarbeliselt Ilmarine Engineering OÜ käivitamiseks ja arendamiseks. Kuigi juriidilselt tegutsetakse eraldi, pakutakse terviklahendust ühise kaubamärgi Ilmarine alt. Keskpärane idee võimeka inimese käes on väärt palju rohkem kui suurepärane idee keskmise võimekusega inimese käes. - Georges F. Doriot, riskikapitali pioneer, 1946...panustas talentidesse, mitte tehnoloogiatesse... Arengufondi tulevikutegevused: Arengufond kaalub lisaks projektipõhisele kaasinvestoritega investeerimisele investeerimist ka varase faasi eraturu riskikapitalifondidesse. Arengufond analüüsib koos turuosalistega, kas on vajadust ja millised on võimalused luua assotsiastsioon, mis ühedaks kohalikke riskiinvestoreid ja äriingleid ning arendaks riskikapitali turgu. Arengufond püüab viia kokku riskiraha vajajad ning pakkujad ka siis, kui äriprojekt Arengufondi investeerimisfookusesse ei mahu. Alati värske lisainfo: www.arengufond.ee Riiklikke riskikapitalifonde maailmast Nesta Ühendkuningriikides www.nesta.org.uk Scottish Enterprise Shotimaal www.scottish-enterprise.com Industrifonden Rootsis www.industrifonden.se Sitra Soomes www.sitra.fi Finnish Industry Investment www.teollisuussijoitus.fi
Riskiinvesteeringud 77 Eesti Arengufond otsib oma investeerimisportfelli rahvusvahelise kasvuperspektiiviga Eesti ettevõtteid Eeldame: - selget konkurentsieelist - unikaalset turuvõimalust või huvitavat äriideed - võimekat ja ambitsioonikat meeskonda - investeeringu vastu osalust vahemikus 10%-49% Pakume: - investeeringuid vahemikus 3-30 mln krooni - äris ennast tõestanud kaasinvestoreid - Lisaks rahale avaneb ettevõttele investorite kogemuspagas ja suhtevõrgustik. Anna endast teada: www.arengufond.ee/otsininvestorit Eesti Arengufond otsib oma investeeringutesse kaasinvestoreid Kui Sul on vaba raha alates 1 mln krooni ja riskitaluvust: - kui usud, et väikesest kasvab suur - kui tahad raha kõrval ka oma aega ettevõttesse panustada - tunned huvi tehnoloogiate ning tehnoloogiettevõtete vastu. Võta palun ühendust: www.arengufond.ee/tuleninvestoriks Miks investeerida koos Arengufondiga? - teostame ettevõtte taustakontrolli, äriplaani analüüsi ning auditi - investeerime võrdsetel tingimustel - saad investeeritava ettevõttega aktiivselt läbi rääkida - tagame vähemalt ühe koha investeeritava ettevõtte nõukogus investeerimine