FRANZ KAFKA ROMAANI PROTSESS FRAGMENT SEADUSE EES ORSON WELLESI EKRANISEERINGUS

Size: px
Start display at page:

Download "FRANZ KAFKA ROMAANI PROTSESS FRAGMENT SEADUSE EES ORSON WELLESI EKRANISEERINGUS"

Transcription

1 TALLINNA ÜLIKOOL EESTI HUMANITAARINSTITUUT KULTUURITEADUS TEET TEINEMAA FRANZ KAFKA ROMAANI PROTSESS FRAGMENT SEADUSE EES ORSON WELLESI EKRANISEERINGUS BAKALAUREUSETÖÖ JUHENDAJA: dr ENEKEN LAANES TALLINN 2011

2 SISUKORD SISSEJUHATUS FRANZ KAFKA ROMAAN PROTSESS TAUST KAFKA RETSEPTSIOON PROTSESSI TÕLGENDUSED EKSISTENTSIALISTLIK TÕLGENDUS PSÜHHOANALÜÜTILINE TÕLGENDUS RELIGIOOSNE TÕLGENDUS ORSON WELLESI FILM PROTSESS WELLESI PROTSESSI TAUST WELLES KUI AUTEUR KAFKA TÕLGENDUSTRADITSIOONIDE MÕJU WELLESILE EKSISTENTSIALISTLIK TÕLGENDUS EKSISTENTSIALISTLIKU ELUTUNDE POLIITILISED PÕHJUSED SÜÜ PSÜHHOANALÜÜTILISED TÕLGENDUSED MÕISTUJUTT SEADUSE EES WELLESI PROTSESSIS ÜLEVAADE MÕISTUJUTT FILMI ALGUSES TAGASIPÖÖRDUMINE MÕISTUJUTU JUURDE TOOMKIRIKU STSEENIS FILMI LÕPP KOKKUVÕTE KASUTATUD KIRJANDUS:

3 SISSEJUHATUS Lugedes esmakordselt Franz Kafka romaani Protsess (Der Process 1, 1925), olin vaevatud selle keerukusest ühese mõtte leidmine tundus võimatu ettevõtmine. Samas olin võlutud Josef K. maailma kummalisest õhkkonnast ja tekkinud tunne jäi minus pikaks ajaks vastu kõlama. Mälestus sellest meeleolust on mind korduvalt romaani juurde tagasi viinud ja hiljem olen avastanud sealt kõike muud kui vaevarikast lugemist. Protsess on meisterlikult kirjutatud romaan, kus iga lause on hoolikalt komponeeritud, ja lugu tervikuna tõstatab küsimusi. Neile küsimustele vastuse leidmine eeldab lugejalt suuremat aktiivsust kui valmistõdede omaksvõtt. Kafka eeldab dialoogi lugejaga kui võrdse osapoolega ja näitab tema suhtes üles suurt usaldust. Kafka Protsess pakub palju erinevaid tõlgendusvõimalusi, millest järgnev töö pakub vaid põgusa ülevaate. Üheks ja omanäoliseks nende hulgas on Orson Wellesi ekraniseering Protsess (Le Procès/ The Trial, 1962). Wellesi filmis on oskuslikult edasi antud Josef K.-d ümbritseva õhkkonna tavatust. Wellesi lähenemisest kumab austust Kafka vastu, tõsist süvenemist kirjaniku loomingulisse maailma. Samas on Welles loojana esitanud siiski oma nägemuse Josef K. loost, millest annavad märku selged erinevused võrreldes Kafka romaaniga. Töö mahust tulenevalt keskendun Kafka romaani mõistujutu Seaduse ees rollile Wellesi filmis. Romaanis on mõistujutt terviku tihendatud võrdkuju, ja mina väidan, et Wellesi Kafka-tõlgendusest saab kõige paremini aimu uurides, kuidas Welles just mõistujuttu oma filmis tõlgendas. Seega on töö eesmärgiks uurida, millist rolli mängib Kafka mõistujutt Wellesi mängufilmis ja mida ütleb Wellesi tõlgendus mõistujutust kogu filmi kohta. Selleks, et vastata oma uurimisküsimustele, annan kõigepealt põgusa ülevaate Kafka romaani retseptsioonist ja analüüsin seejärel nende mõju Wellesi tõlgendusele. Töö põhiosa moodustab mõistujutu analüüs Wellesi filmis, mille puhul vaatlen nii tekstilisi erinevusi, selle paigutuse muutmist ning pildilisest tõlgendusest tulenevaid tähendusi. 1 Kafka ise kasutas ebareeglipärast pealkirjakuju Process, et pöörata tähelepanu sõna kahetähenduslikkusele (kulg/ kohtuprotsess). Max Brod andsid romaanile postuumselt pealkirjaks Prozess (Bridgwater 2003: 137). 3

4 Tahaksin siinkohal tänada oma juhendajat Eneken Laanest, kelle pühendumiseta ei oleks see töö sellisel kujul võimalikuks saanud, tema täpsete tähelepanekute ja väsimatu abi eest. 4

5 1. FRANZ KAFKA ROMAAN PROTSESS 1.1. TAUST Juristina töötanud Franz Kafka ( ) päevatöö kõrvalt valminud loomingut, mida autor ise tagasihoidlikult kritseldusteks nimetas, tundis tema eluajal ennekõike kitsam kirjandushuviliste ring (Kafka 1987: 380). Enesekriitiline ja tundlik kirjanik andis avaldamiseks ainult mõned üksikud tööd. Surma eel määras ta kogu oma seni ilmumata kirjandusliku vara (sh. romaani Protsess ) hävitamisele. Kõik tuli jäägitult ja läbi lugemata ära põletada (Kafka 1987: 380). Kafka viimase soovi pidi täide viima tema hea sõber, kirjanik Max Brod ( ). Viimane jättis palve siiski täitmata, leides, et kui Kafka oleks tingimata tahtnud oma kirjandusliku pärandi põletamist, ei oleks ta hävitamist määranud temale, kes ta oma sõbra annet sügavalt austas (Brod 1987: 381). Pole põhjust kahelda Kafka palve siiruses, tõdeb kirjandusteadlane Ritchie Robertson, kuid kui Brod oleks palvet kuulda võtnud / / näeks kahekümnenda sajandi kirjandus väga teistmoodi välja (Robertson 2004: 41). Testamendis soovis Kafka ka, et tema juba avaldatud töid uuesti ei trükitaks (Kafka 1987: 380). Sellest hoolimata on tänaseks ilmunud mitmekümnes keeles ja korduvalt mitte ainult kogu Kafka ilukirjanduslik looming, vaid ka päevikud ning kirjavahetus. Protsess on keskse tähtsusega teos Kafka loomingus. Esseist ja luuletaja Hasso Krull mainib, et Protsess koos novelliga Metamorfoos (Die Verwandlung, 1915) on Kafka kõige tuntumad, käsitletumad ja viidatavamad tekstid (Krull 2000: 77). Protsess on kirjutatud aastatel , vahetult pärast Kafka lahkuminekut oma kihlatust Felice Bauerist ja mitmed uurijad näevad suhte ebameeldivas lõpus üht teose loomise algimpulssi (Boa 1996: 181; Malone 2000: 176 7). Kirjandusteadlane Paul Malone selgitab Protsessi valmimist: Kafka nägi Protsessi kallal vaeva aastast viimasest veerandist järgneva aasta alguseni, ja talle nii omane raskus säilitada kirjutamisstiimul ka siis, kui lugu ei olnud võimalik ühe loomingulise puhangu valmis 5

6 kirjutada, tõi aasta mais kaasa seisaku romaani kirjutamises (Malone 2000: 178). Romaani ilmus alles kümme aastat hiljem, aastal postuumselt. Franz Kafka kirjutas mõistujutu Seaduse ees (Vor dem Gesetz), mis oli mõeldud osana Protsessist, aasta talvel ja see ilmus kõigepealt romaanist eraldi aastal kaasaegset kirjandust tutvustavas almanahhis. Mõistujutu kohta leidub kirjaniku päevikus 13. detsembril aastal sissekanne, mille kohaselt oli tekst kirjutatud osana romaanist Protsess (Gray 2005: 288). Päevikutes (Tagebücher, 1951) mainib Kafka veel rahulolu Legendiga (ukse)valvurist 2 (Die Legende vom Türhüter), nagu ta mõistujuttu ise nimetas. Praeguse pealkirja Seaduse ees andis teose esmailmumisel Kafka sõber Max Brod (Gray 2005: 288). Kafka oli väga enesekriitiline ja avaldamistundlik autor. Protsessi esimese väljaande järelsõnas kirjeldab Brod seda külge Kafkast järgmiselt: Omapärane ja sügav nagu kõik Franz Kafka eluavaldused oli ka tema suhtumine omaenda loomingusse ja mis tahes kujul väljaandmisesse. / / Peaaegu kõik, mida Kafka on avaldanud, sain mina temalt kavaluse ja veenmiskunstiga kätte (Brod 1987: 379). Seega ei saa mõistujutu Seaduse ees positsiooni määramise puhul Kafka loomingus tähtsusetuks pidada mainitud märget kirjaniku päevikus, ega asjaolu, et mõistujutt ilmus tema eluajal kahes eraldiseisvas teoses. Kafka romaanis Protsess paikneb Seaduse ees raamatu üheksandas peatükis, mille pealkirjaks on Toomkirikus. Antud peatükis jutustab mõistujutu peategelasele, Josef K.- le, kiriku vaimulik, kes täidab samas ka vangla kaplani ülesandeid ehk on seadusega kõige otsesemalt seotud tegelane, kellega Josef K. kokku puutub. Mõistujutt on romaanis pealkirjata ja markeeritud sarnaselt ülejäänud tekstile teisisõnu on see eraldi välja toomata ja rõhutamata teose osa KAFKA RETSEPTSIOON Kafka loomingut on tänaseks analüüsitud väga erinevatest külgedest. Kafka üks peamisi eesti keelde tõlkijaid Mati Sirkel on märkinud, et Kafka kirjanduslikku pärandit on 2 Tegelase nimetamise problemaatikat puudutan põhjalikumalt töö põhiosas. 6

7 nüüdseks seletamas või ähmastamas mahult Shakespeare i või Goethega võrreldav kommentaarium (Sirkel 2004: 77). Soome Kafka-uurija Leena Eilittä selgitab, et meil on nüüdseks põhjalikud uuringud mitte ainult tema juutlusest, Praha taustast ja kirjanduslikest mudelitest, vaid me teame isegi detailselt, mis filme ja maale Kafka oma eluajal nägi (Eilittä 1999: 8). Uurijate ja tõlgendajate suur hulk annab märku sellest, et Kafka teosed pakuvad palju tõlgendusvõimalusi. Need on kirjutatud eesmärgiga pigem tõstatada keerukaid küsimusi, kui pakkuda valmis vastuseid. Robertson kirjeldab Protsessi tõlgenduspotentsiaali järgmiselt: Seda võib lugeda ja jälle uuesti lugeda, ning alati midagi uut avastada, see pakub materjali kõikide kirjanduskriitiliste suundade jaoks eksistentsialismist ja strukturalismist postkolonialismini välja. Kafka teose ilmne mitmekülgsus kinnitab selle suurust, ja klassikaline kirjandusteos ongi selline, mida saab igast vaatenurgast uue pilguga vaadata (Robertson 2004: 25). Tõlgendusvõimaluste paljusust silmas pidades leiab kirjandusteadlane Luiz Costa-Lima, et juba Kafka kaasaegsed arvustajad mitte ainult ei märganud Kafka loomingu unikaalsust, vaid mõistsid samuti, et sellele ei saa läheneda harjumuspäraste interpreteerimismudelitega (Costa-Lima 1996: 185). Kafka teoste keeruline ülesehitus on kindlasti üheks põhjuseks, miks tema tööd on tõmmanud interpreete ligi nagu kaane (Sontag 1961: 18). Kafka uurimisväli on oma avaruse tõttu heaks indikaatoriks kirjandusteaduses laiemalt toimuvale mõlemad on aastakümnete jooksul liikunud autorikesksemalt lähenemiselt tekstikesksemale ja seejärel uue kvaliteediga taas tagasi tendentsi juurde käsitleda kirjanikku ja tema loomingut ennekõike selle algsest ajalis-ruumilisest kontekstist lähtuvalt (Robertson 1994: 107; Caputo-Mayr; Herz 2000: xxxv). Aja jooksul on mõned käsitlusviisid selgelt tahaplaanile jäänud. Näiteks võib tänapäeval märgata vähem marksistlikke käsitlusi 3, mis oli Nõukogude Liidu maades poliitilistel põhjustel peamine lähenemisviis Kafkale. Samuti on vähem ka post-strukturalistlikke ja teisi eelkõige teksti iseseisva üksusena käsitlevaid suundi. Mõned uurijad on arvanud, et kitsalt tekstikesksed käsitlused ei ole osutunud Kafka teoste uurimisel alati kõige tulemuslikumaks, päädides sellega, et aastatel pandi küsimuse alla, kas kirjandusliku teksti ja tekstivälise reaalsuse vahele on üldse võimalik paralleele tõmmata. Vahel leiti, et Kafka tekstidel ei olegi mingit seletatavat tähendust (Robertson 1994: 107). 3 Marksistliku lugemise üheks ilmekaks näiteks võib tuua a ilmunud romaani Protsess eestikeelse tõlke järelsõna, milles prantsuse filosoof Roger Garaudy (nüüdse nimega Ragaa) tõlgendab Kafka teost peaaegu realistlikult, pidades seda Lääne ühiskonna inimvaenulikkuse ja dekadentsi kirjelduseks. 7

8 Kui mõned kirjanduskriitilised suunad on Kafka uurimise teatud etappidel tugevalt esile tõusnud ja hiljem tahaplaanile jäänud, siis leidub ka lähenemisviise, mis on olnud mõjukad praktiliselt Kafka uurimise algusaegadest peale. Nende hulgas on eksistentsialistlik ja psühhoanalüütiline lugemisviis. Samuti on Kafka teoseid analüüsitud erinevatest religioonifilosoofilistest vaatenurkadest lähtuvalt. Nende tõlgendustraditsioonide mõju võib märgata ka Orson Wellesi käsitluses Kafka Protsessist, kuigi režissöör ei esinda ühegi mõjuka traditsiooni tõlgendust puhtal kuju, vaid arendab mõningaid neis leiduvaid ideid edasi, samas teistele vastandudes. Töö selle osa eesmärgiks ei ole kaardistada põhjalikult Kafka uurimise amorfset välja, vaid anda informatiivsuse mõttes põgus ülevaade selles esinevatest iseloomulikest teemadest ja lähenemisviisidest. Kafka tõlgendustraditsioon on töö seisukohalt oluline seetõttu, et see mõjutas Orson Wellesi nägemust Kafka Protsessist. Järgnevalt pööran tähelepanu Kafka Protsessi kui kurikuulsalt keerulise romaani (Goebel 2002: 43) ja selles sisalduva mõistujutu paarile võimalikule tõlgendusele PROTSESSI TÕLGENDUSED EKSISTENTSIALISTLIK TÕLGENDUS Eksistentsialistlikku lähenemist Kafka Protsessile on peetud standardseks tõlgenduseks (Costa-Lima 1996: 240) ja Kafkat kõige eksistentsialistlikum[aks] autor[iks] eksistentsialistlike kirjanike seas (Hubben 1962: 139). Väited nagu Kafka loomingus on eksistentsialistlikud kontseptsioonid absurdist ja hirmust täiel määral läbi uuritud (Stern 2005: 5) näitavad, et Kafka eksistentsialistlikkuse all peetakse silmas ennekõike selliseid teemasid nagu indiviidi maailmas üksioleku tunne; tema kontaktivõimetus teiste inimestega; igavene otsing sõnulseletamatu järele; küsiva inimese ja vaikiva maailma vaheline paradoks jne. Kafka päevikud tõestavad, et ta luges kristliku eksistentsialismi eelkäija Søren Kierkegaardi töid ja mõtiskles tema ideede üle (Eilittä 1999: 150 8). Kuigi kahe autori 8

9 eksistentsinägemuses võib leida mõningaid sarnasusi nagu inimese paratamatu üksiolek, on ilmne, et nende vahel on ka suuri erinevusi. Näiteks on Kafka loomingus oluliselt vähem esindatud kristliku lunastusega seotud mõttelaadi. Aga rohkem kui seoses varajaste Kierkegaardi mõjudega, kerkis eksistentsialistlik lähenemine Kafka loomingule esile aastatel seoses Kafka teoste prantsuse keelde tõlkimisega ja sarnasusega tema loomingu ja eksistentsialistlike kirjanike Jean-Paul Sartre i ning Albert Camus teoste vahel. Eksistentsialistlikud tõlgendused Protsessist osutavad tähelepanu ennekõike Josef K. üksindusele ja tema tulututele katsetele oma protsessi selgust tuua. Josef K. üksindus ja tema võimetus luua tähenduslikke suhteid on osa inimeksistentsist. Tavalisest tundlikuma natuuriga inimesena tajub ta eksistentsiaalset tühjust lihtsalt selgemalt kui enamik. Sellest eksistentsialistliku olukorraga kaasnevast tühjustundest tulenevalt on Josef K. oma lähedaste suhtes sisemiselt sama distantseerunud kui eksistentsialistliku kirjanduse tuntuimad tegelased Roquentin Sartre i Iivelduses ja Meursault Camus Võõras. Pealiskaudsed suhted ei suuda täita Josef K. eksistentsiaalsest otsingust tulenevat tühimikku: onu ilmumine Josef K. töökohta põhjustab viimases ebameeldivust; Protsessi fragmentides leidub rohkemgi stseene, kus Josef K. väldib oma sugulastega kohtumist 4 ; suhted naistega leevendavad tema otsinguängi ainult osaliselt ja lühiajaliselt. Josef K. ei suuda oma tungi eksistentsiaalsetele küsimustele vastust leida alla suruda ka distsiplineeritud töö ja kindla päevakavaga protsessi käivitudes variseb range rutiin kokku. Eksistentsialistliku tõlgenduse raames on Josef K. eksistentsiaalse olukorra põhjustajana sageli nähtud ka mingit seletamatud süüd. Kirjandusteadlane Maja J. Goth väidab Josef K. süütunnet lahates, et eksistents tähendab Kafka jaoks elamist süüga: eksistentsi võimalus sõltub täielikult inimese võimest lepitada ennast kalduvusega pattu teha (Goth 1971: 59). Josef K. ärkamine Protsessi alguses on seega sümboolselt kujutatud mina ärkamine, mida ei suudeta lepitada tühjuse ja süü lõputu sügavikuga (Goth 1971: 59). Eksistentsialistlikust vaatepunktist tuleneb Josef K. süütunne tema suutmatusest oma protsessi selgust tuua ja tema liigsest toetumisest võõrale abile selles ülesandes. Tundliku natuuri tõttu tunneb Josef K. end maailmas eksinuna, kuid tema patt seisneb selles olukorras teiste juhatusele lootmises, olgu juhatajaks siis kohtuteener, kaplan, kunstnik või keegi teine. Sartre i teoses Eksistentsialism on humanism (L existentialisme est un 4 Vt fragment Elsa juurde (Kafka 2004: 197 8) ja Sõit ema juurde (Kafka 2004: ). 9

10 humanisme 1946) sisalduvast mõttest, mille kohaselt inimene on ise oma moraalsuse viimane instants, lähtuvalt võib väita, et Josef K. on küll teadlik oma eksistentsiaalsest olukorrast, kuid ei taha võtta omaks sellega kaasnevat vastutust. Sama võib ette heita ka mõistujutu mehele maalt, kelle kujutamisel viitab Kafka tihti tegelase vastutusele valitseva olukorra suhtes. Tõukudes arusaamast, et Camus jaoks seostub eksistentsialism ennekõike absurditunnetusega, leiab Goth, et Kafka, Sartre ja Camus kohtuvad just selles punktis. Absurd määrab nii Roquentini, Meursault, kui ka K. elu. Camus absurdum i eristab Kafka loomingust küll ängi puudumine, kuid muus osas on Mersault arreteerimine sama loomulik kui Josef K. oma (Goth 1971: 65). Gothi arvates tõstatab Protsess absurdi probleemi, muutes inimese absurdse olukorra ilmseks (Goth 1971: 67 8) PSÜHHOANALÜÜTILINE TÕLGENDUS Kuna Kafka päevikutest on teada, et ta oli tuttav psühhoanalüüsi rajaja Sigmund Freudi töödega ja psühhoanalüüsi mõju mõnes Kafka teoses on üsna ilmne (nt Seadus, Das Urteil 1912), on psühhoanalüütiline lähenemisviis olnud Kafka uurimise algusest peale mõjukas suund (Eilittä 1999: 66 8). Üheks psühhoanalüütilise lugemisviisi põhjuseks on kindlasti unenäolisus, mis laiema üldsuse jaoks Kafka loominguga tihti seostub (Politzer 1962: viii). Psühhoanalüüsis annavad unenäopildid analüütikule väärtuslikku informatsiooni patsiendi allsurutud ihade kohta. Unenäod ja neis esinevad sümbolid on interpreteeritavad. Psühhoanalüütiku abiga võib patsient teadvustamata ihade tunnistamise kaudu saada üle teda vaevavatest neuroosidest. (Britannica 1998: 879). Kafka Protsess, milles leidub mitmeid näiliselt loogikavastaseid seiku, on kutsunud kirjandusteadlasi analüüsima kirjandusteoses esinevaid sümboleid sarnaselt Freudi unenäoanalüüsiga. Selles kontekstis pakuvad ennekõike huvi mõistusevastased ruumid, tavatu sündmuste käik, harjumuspärasest eristuv loogika jms ning tõukavad käsitlema Protsessi omamoodi unenäomaailmana. 10

11 Lisaks unenäoloogikale on psühhoanalüütilisest aspektist oluline ka süütunne, mille all mitmed Kafka loomingus esinevad meespeategelased vaevlevad, kuid mille põhjus jääb ebamääraseks. See süü põhjustab peategelaste keerulisi suhteid teiste tegelastega: naiste osatähtsuse nende elus on väike ja teised meestegelased on sageli rõhutatult autoriteetsed. Psühhoanalüütilised Kafka-tõlgendused viivad süü tagasi takerdunud oidipaalsele kompleksile 5 ja sellest põhjustatud neuroosidele täiskasvanueas. Ka Kafka unenäoloogikat nähakse neurooside kontekstis: sümboolse isa surve tõttu allasurutud iha leiab väljapääsu peamiselt unenägudes. Josef K. süütunnet seletatakse niisiis ihaga lubamatu järele ja võimetusena seda iha täielikult oma tahtele allutada. Oidipaalse süüna võib mõista mitmeid Josef K. käitumisviise protsessi kontekstis: küsimine süü järele enne, kui keegi on seda üldse maininud; kohusetundlik ilmumine kohtusaali ka siis, kui teda pole otseselt kutsutud. 6 Romaani alguses ütleb protsessist teatama tulnud valvur Josef K.-le, et nende asutus ei otsi ju elanikkonnas mingit süüd, vaid süü ise, nagu seaduses on öeldud, tõmbab kohut ligi ja sunnib, meid, valvureid, välja saatma (Kafka 1987: 218). Seega kohus ei mõista süütuid inimesi asjatult süüdi, vaid süü, mis on olemas juba enne ja millega seoses ei ole juttu kuriteost, käivitab protsessi. Sarnaselt romaani peategelasele Josef K.-le võib tegelasest endast lähtuvat ebamäärast süüd ja autoriteedi ülemäärast austamist märgata ka mõistujutu maamehe puhul. Nähes seaduse ukse ees seisva karvakasukas valvuri suurt, teravat nina, tema pikka, hõredat, musta tatarlasehabet, otsustab ta siiski parem oodata, kuni ta saab loa sisse minna (Kafka 1987: 355). Mees maalt loobub seetõttu sisenemast seadusesse, kuigi ta arvab, et seaduse juurde peaks ometi igaüks ja alati pääsema (Kafka 1987: 355). Psühhoanalüütilisest aspektist on romaani Josef K. ja maamehe süü ning sellest tulenev põhijoontes sama. Mõlema puhul jääb süü põhjus täpse selgituseta ja see ärgitab seda pidama superego ülefunktsioonist tulenevaks neuroosiks. 5 Oidipaalne kompleks on seksuaalne iha vastassoolise vanema järele ja sellest tulenev konkurents samasoolise vanemaga. See on inimese arengus oluline etapp, mis tavaliselt leiab aset kolmandal kuni viiendal eluaastal, ning lõppeb lapse samasoolise vanemaga identifitseerumise ja kõnealuse seksuaalse instinkti allasurumise kaudu. Selles faasis aset leidev trauma võib aga tekitada infantiilse neuroosi, mille puhul sarnased tungid esinevad ka täiskasvanueas. Superego, moraalne faktor, mis domineerib täiskasvanu teadvust, baseerub osaliselt oidipaalse kompleksi ületamisel. Freud pidas oidipaalse kompleksi vastu suunatud reaktsioone inimmõistuse kõige olulisemaks sotsiaalseks saavutuseks (Britannica 1998: 879). 6 Kogu järgneva nädala ootas K. päevast päeva uut teadet, ta ei uskunud, et tema ülekuulamisest keeldumist oleks sõna-sõnalt võetud, ja kui oodatud teadet tõesti laupäeva õhtuni ei tulnud, oletas ta, et see tähendab sõnatut kutset samal kellaajal samasse majja ilmuda (Kafka 2004: 45). 11

12 RELIGIOOSNE TÕLGENDUS Religioosne tõlgendus Kafka Protsessist, millele pani aluse Max Brod, kuid mis kaotas II maailmasõja järel kiiresti populaarsuse andes teed eksistentsialistlikule tõlgendusele (Costa-Lima 1996: 240), on siinkohal oluline vaid niivõrd, kuivõrd Welles sellele oma tõlgenduses vastandub. Brodi on hiljem kritiseeritud Kafka tõlgenduse liigses juhtimises religioossetele radadele (Deleuze; Guattari 1998: 106). Kuid isegi kui Protsessi religioossete tõlgenduste osakaal on aastatega vähenenud, siis huvi Kafka religioosse mõtte vastu on endiselt aktuaalne (Robertson 1994: 118). Robertson leiab, et Kafka oli ainulaadse suhtumisega originaalne religioosne mõtleja (Robertson 1994: 119). Kirjandusteadlane Elizabeth Boa leiab näiteks, et mõistujutu peategelane liigub transtsendentaalse seaduse suunas, kuid mees ei leia endas piisavalt jõudu, et sinna siseneda (Boa 1996: 33 4). Kirjandusteadlane Roy Pascal väidab, et: Seaduse sidumine kohaga on piibellik / / ning meid suunatakse jutus kohe vaimsesse maailma, kus seadus on Jumala sõna, mille laekast võetud seadusetahvleid austatakse nüüd pühaduses (Pascal 1982: 149). Pascal näitab, kuidas ukse-valvurit võib pidada seaduse teenriks ja maameest lihtsaks usklikuks. Pascal toob tekstist välja mitmeid traditsioonilisele religioossele mõistujutule omaseid tunnuseid, kuid jõuab siiski järeldusele, et religioosset tõlgendust ei saa pidada antud juhul ammendavaks Josef K. ei jõua metafüüsilise autoriteedi otsingutele kindlaks jäädes kunagi sihile ja saab petta nagu mees maalt (Pascal 1982: 151 2). Goth leiab Protsessi käsitledes samuti, et teos omab religioosseid konnotatsioone, kuid tema tõlgendus erineb oma lähenemisviisi poolest selgelt Pascalist. Gothi analüüs jätab mulje, et Josef K.-d piinab midagi gnostilisest kirjandusest tuntud demiurgi sarnast ja Kafka loomingule on omane Jumala kontseptsiooni naeruvääristav nihilism (Goth 1971: 51). Pascal see-eest väidab, et Kafka ei karikeeri Jumalat: Kafka ei kasuta mõistujuttu parodeerivalt, et heita nalja žanri üle, mis määratles vaimsed väärtused ja vaimse korra maailmas. Ta otsis neid [väärtusi] ka ise, klammerdudes alati lootuse külge, et need võiksid eksisteerida ja anda elule mõtte, mis sel argitasandil puudub (Pascal 1982: 151). Kuigi kriitikud ei ole ühel meelel sellest, kuidas Protsessi religioosset mõõdet tõlgendada, annab romaan, nagu näha, ilmselgelt ainest religioosseks reflektsiooniks. 12

13 2. ORSON WELLESI FILM PROTSESS 2.1. WELLESI PROTSESSI TAUST Orson Welles pidas aastal valminud mängufilmi Protsess võtteperioodi oma elu õnnelikumaks ajaks ja filmi parimaks, mis ta iial teinud oli (Welles 1962). Wellesi rahulolu tulenes suures osas sellest, et üle pika aja oli tal režissöörina taas täielik vabadus oma filmi valmimisprotsessis. Varem oli Wellesil õnnestunud vältida Hollywoodi suurkorporatsioonide piiranguid vaid oma esimese ja kuulsaima täispika mängufilmi, aastal valminud Kodanik Kane (Citizen Kane) puhul. Alles kaks aastakümmet hiljem, viibides kodumaast kaugel Euroopas, tekkis Wellesil uuesti võimalus korraldada filmivõtted täpselt nii, nagu ta seda ise soovis. Nähtavasti just seetõttu on Protsessi hiljem nimetatud Wellesi viimaseks loominguliseks triumfiks (Lothe 2007: 493) aasta talvel mängis Welles Robert Fultoni rolli režissöör Abel Glance i ajaloofilmis Austerliz, mille üheks produtsendiks oli Michael Salkind (Cowie 1973: 154). Salkind pakkus Wellesile 650 miljon franki, millega võtta üles ühel vaba kasutusega kirjandusteosel põhinev mängufilm (Cowie 1973: 154). Welles kaalus Kafka viimast romaani Loss (Das Schloß, kirjutatud 1922, ilmunud 1926), kuid Salkind veenis režissööri langetama valiku Protsessi ekraniseeringu kasuks (McBride 2006: 24). 7 Stsenaariumi kirjutamisele kulus Wellesil ligikaudu kuus nädalat. Filmimine toimus aastal peamiselt Zagrebis, kuid ka Roomas ja Pariisis (Cowie 1973: 154). Esilinastudes aastal Pariisis kutsus Protsess kriitikute seas esile palju vastakaid arvamusi. Kui mandri-euroopa arvustustes võeti film vastu ovatsioonide saatel, siis Briti ja Ameerika ajakirjandus nägi selles peamiselt igavat läbikukkumist (Cowie 1973: 154). Wellesi töö tulemuses olid pettunud paljud ajakirjanikud, kes lootsid Protsessis näha uut Kodanik Kane i, ja mitmed Kafka ande pühendunud austajad, kes heitsid režissöörile ette liigset vabadust kirjandusteosega ringi käimisel (Brady; Hughes 2002: 231 2). 7 Hiljem selgus, et Protsess ei olnud siiski vaba kasutusega kirjandusteos, nagu oldi eeldatud, ja autoriõiguste väljalunastamine paisutas oluliselt filmi eelarvet (Hall 2007). Kirjaniku teosed said vaba kasutuse alles aastal. 13

14 Protsessi on peetud Wellesi kui filmitegija vooruste ja puuduste kinnituseks (Hall 2007). Filmi ilmseks tugevuseks võib pidada selle meisterlikke võttenurki, mis annavad hästi edasi Kafka romaani keerulist jutustajapositsiooni ja valitseva õhkkonna kohatist ahistavust, samas kui selle abstraktne kvaliteet ja aeglane tempo mõjusid paljudele kriitikutele pettumust valmistavalt (Brady; Hughes 2002: 231 2). Tõenäoliselt just vastakateks hinnanguteks põhjust andva lahendusviisi tõttu ei ole huvi Wellesi ühe omapärasema filmi suhtes aastakümnete jooksul vaibunud ja arvamused lähevad siiani lahku WELLES KUI AUTEUR Võrreldes Kafka romaaniga Protsess on Wellesi samanimelises mängufilmis, milles on nähtud Wellesi geeniuse sugulust Kafkaga (Deleuze; Guattari 1998: 168), ette võetud ridamisi muudatusi. Asudes tegema filmi Kafka Protsessist oli Welles kehtestanud end filmimaailma omanäolise auteur ina 8 (Rosenbaum 2007: 6). Romaani ja filmi põguski võrdlemine näitab, et Welles on käinud romaaniga ümber üsna vabalt, muutes süžeed sündmuste ümberpaigutamise 9, väljajättude ja lisanduste abil; eemaldades ja lisades tegelasi ja motiive; töötades ümber mõistujutu Seaduse ees ja muutes lõppu. Muutused on piisavalt suured, et filmi valmimisele järgnenud intervjuus võis Welles BBC toimetaja Huw Wheldoni küsimusele Seega, see ei ole film raamatust, vaid film, mis baseerub raamatul? enesekindlalt vastata: Mitte isegi baseerub. Tegu on filmiga, mis on inspireeritud raamatust, ja milles minu kaastööline ja partner on Kafka. See võib kõlada pompoossena, kuid ma kardan, et see jääb siiski Wellesi filmiks (Welles 1962). Wellesi tõlgenduse juures mängis kindlasti rolli asjaolu, et põhjaliku ettevalmistusega auteur ina oli ta hästi kursis Kafka Protsessi erinevate tõlgendustraditsioonidega. Lisaks sellele oli maailm aastateks võrreldes romaani kirjutamisajaga mitmes mõttes oluliselt muutunud. See erinevus, ennekõike II maailmasõja sündmused, mõjutas 8 Auteur i mõiste võttis aastatel kasutusele prantsuse filmirežissöör ja -kriitik François Roland Truffaut. See tähistab režisööri, kelle filmides avaldub iseloomulik stiil, mis eristub selgelt teiste filmitegijate loomingust (Britannica 2011). 9 Siinkohal väärib mainimist, et Protsessi peatükkide järjestuse määras Kafka surma järgselt Brod oma äranägemise järgi. Kafka paigutas käsikirja küll peatükkide kaupa ümbrikutesse, millele ta märkis nende sisu, kuid mitte nende järjekorda (Robertson 2004: 41). 14

15 omakorda Wellesi nägemust Kafka Protsessist. Wellesi tõlgenduses võib seega märgata järgmisi Kafka tõlgendustraditsioonile üldiselt omaseid aspekte, nagu trööstitu eksistentsialistlik olukord; sekulariseerunud maailm, kus üleinstitutsionaliseerunud kirikust ei ole suurt abi ja usk jumalikku ettehooldusesse on praktiliselt võimatu; ning freudistlikust psühhoanalüüsist inspireeritud sümboolne võitlus isaga ja allasurutud (homo)seksuaalne iha. Kuid need motiivid on põimitud Wellesi enda poliitilisse ja moderniseerivasse tõlgendusse. Järgnevalt keskendun põhjalikumalt eksistentsialistlikule, poliitilisele ja psühhoanalüütilisele mõõtmele Wellesi tõlgenduses, et seejärel näidata mõistujutu Seaduse ees kohta kogu Wellesi tõlgendustervikus KAFKA TÕLGENDUSTRADITSIOONIDE MÕJU WELLESILE EKSISTENTSIALISTLIK TÕLGENDUS Wellesi filmis võib näha mitmeid Kafka eksistentsialistliku tõlgendustraditsiooni mõjusid. Kõige selgemalt väljendab filmis eksistentsialistlikku olukorda Josef K. (Anthony Perkins) püüdlus oma süüasja selgust tuua, mis tal aga kõigist katsetest hoolimata ei õnnestu. Olukord meenutab seeläbi Camus Sisyphose müüti (Le Mythe de Sisyphe, 1942), kus inimeksistentsi võrreldakse antiikmütoloogiast tuntud Sisyphose kannatusega, kes peab karistuseks igavesti mäest alla veereva kivi taas üles veeretama. Samas ei näi Welles jagavat Camus arusaama sellisest situatsioonist kui absurdist. Naremore i arvates pidas Welles Kafka tõlgendust eksistentsist liiga nihilistlikuks (Naremore 1978: 237). Welles on tunnistanud, et ei suutnud oma nime alla kirjutada tööle, mis viitab inimese ülimale allaandmisele (McBride 2006: 132). Töö ülejäänud osas püüan näidata, et Welles tahtis rõhutada inimese vastutust oma eksistentsi eest ja andis eksistentsialistlikule elutundele poliitilise mõõtme. 15

16 EKSISTENTSIALISTLIKU ELUTUNDE POLIITILISED PÕHJUSED Wellesi kaasaegsed Kafka-uurijad Hubben ja Goth rõhutavad Kafka eksistentsialismist rääkides tema prohvetlikkust ja võimet oma loominguga näha ette hilisemaid poliitilisi sündmusi (Hubben 1962: 139; Goth 1971: 57). Ka Robertson väidab, et Kafka nägi oma eluajal institutsionaalset võimu nii selgelt läbi, et selle põhjal jääb mulje, nagu oleks ta hilisemaid totalitaarse võimu avaldusi ette aimanud (Robertson 2004: ). Welles on rõhutanud, et pärast II maailmasõja sündmusi ei saa sama lugu jutustada samal viisil: kuigi ma olen püüdnud olla truu sellele, mida ma pean Kafka vaimuks, on see romaan kirjutatud kahekümnendatel, ja praegu on 1962, ja me tegime selle filmi 1962 (Welles 1962). Wellesi Protsessis leidub otseseid viiteid juutide hävitamisele natside poolt. Näiteks stseeni, mis Kafka romaanis täielikult puudub ja kus Josef K. rajab endale esimesele ülekuulamisele minnes teed läbi aluspesu väel või tekkidesse mässitud kõhnunud vanainimeste. Need inimvared, kel numbrimärgid nööriga kaelas, seisavad hiiglasliku, linaga kaetud kuju all, milles võib aimata õnnistavat Jeesust. Kaetud jumalakuju, mis ilmub uuesti filmi lõpus, kui Josef K.-d hukkamisele viiakse, rõhutab Wellesi nägemust institutsionaliseeritud religioonist kui võimumasina osast. Kaetud jumalakuju tähendab, et jumalat ei ole näha, aga mis veelgi olulisem, jumal ise ei näe. Josef K. väldib kontakti inimvaredega ja näib olevat vaid mures algava ülekuulamise pärast. See stseen kujutab endast otsest viidet holokaustile ja ka sõjajärgsele süütundele. Lisaks on Welles ühe oma võttepaiga Pariisi mahajäetud Gare d Orsay raudteejaama kasutamise kohta öelnud järgmist: Inimesed saadeti sealt natsi vangilaagritesse, alžeerlased 10 kogunesid seal, seega on see koht [seotud] suure kurbusega. Loomulikult on ka minu filmis palju kurbust, seega see võttepaik lisas filmi palju realismi (Welles 1962). Lisaks sotsiaalse vastutustunde puudumisele on osaks Wellesi ühiskonnakriitikast ka inimese üksindus ja kontaktivõimetus, mida annavad muu hulgas edasi trööstitud tühermaastseenid. Samuti on raalide kujutamise kaudu Wellesi filmis esindatud tehnokraatlikuse kriitika. Ühiskonnakriitikale viitab ka filmi lõpplahendus. Kui romaanis 10 Alžeeria sõda päädis a (samal aastal Protsessi esilinastusega) Prantsusmaa alt vabanemise ja iseseisvuse väljakuulutamisega. 16

17 hukatakse Josef K. noaga nagu koer (Kafka 1987: 364), siis filmis visatakse hüsteeriliselt naervale Josef K.-le kivimurdu järele dünamiit, mis plahvatades paiskab õhku aatomipommi plahvatusele viitava seenekujulise suitsupilve. Kõnealuseid kaadreid filmi lõpuosas on peetud depressiivsemaiks kogu Wellesi loomingus (Naremore 1978: 244) SÜÜ PSÜHHOANALÜÜTILISED TÕLGENDUSED Welles tõukub ka Josef K. süü psühhoanalüütilisest tõlgendusest, kuid ka siin rõhutab ta ennekõike repressiivse võimu rolli. Filmis võib leida ohtralt, võrreldes romaaniga rõhutatud viiteid oidipaalsele võitlusele isa autoriteediga ja allasurutud (homo)seksuaalsusest tulenevaid õuduspilte ning süütunnet. Kogu filmireaalsust valitsevas represseerivas võimuinstitutsioonis võib näha patriarhaalselt kehtestatud süsteemi. Josef K. suhtumine naistesse osalt esindab sellist süsteemi, kuid samas ei suuda ta selle nõudmisi täiel määral järgida allasurutud iha keelatud seksuaalse kontakti järele kerkib meeste ees piinlikust valmistaval moel esile. See põhjustab Josef K.-s ületamatut süütunnet, mida Welles filmis rõhutab. Filmiajaloolane Joseph McBride märgib: Welles kujutas Josef K-d teadlikult patusena (McBride 2006: 133). Tema sõnade kohaselt väitis Welles, et Josef K. ei ole küll süüdi selles, milles teda süüdistati, kuid süüdi on ta nagunii (McBride 2006: 133). Selline adaptsioon, leiab McBride on vastuolus originaaliga, mis jätab küsimuse Josef K. süüst lahtisemaks (McBride 2006: 133). Isegi kui vihjed Josef K. süüle on filmis mõnevõrra selgemad, jätab selle süü täpse põhjuse oskuslikult lahtiseks ka Welles. Vaatajale antakse küll mitmeid vihjeid, mis lubavad süü seostada patriarhaalse süsteemi reeglitest üleastumissooviga ja sotsiaalsest vastutusest kõrvale hoidmisega. Wellesi versiooni otsesemad vihjed Josef K. varjatud homoseksuaalsusele põhjendavad patriarhaalse korra survet tegelasele. Süü, mis käivitab Josef K. protsessi, leiab valdavalt rõhutamist just meestegelaste poolt valvurite, kohtuametnike ja advokaadi ahistava 17

18 surve eest leiab Josef K. ainult ajuti ja osaliselt varju naiste ja homoseksuaalsete 11 meeste juures. On ilmne, et Welles ei valinud Anthony Perkinsit Josef K. rolli juhuslikult. Perkins oli toona varjatult homoseksuaalne näitleja ja ta oli tuntud naiserõivad kandva Norman Batesina osatäitjana mõned aastad enne Protsessi valminud filmis Psühho (Ebert 2000). Protsessis on Perkinsi poolt kehastatud tegelaskuju pidevalt ümbritsetud piltilusate naistega, kes ei kutsu temas aga esile märgatavaid tundeid. Naiste teema Kafka loomingus on keeruline ja seda ei saa siinkohal piisava põhjalikkusega käsitleda. Lihtsustatult võib öelda, et naised on Kafka Protsessis kohati suisa pahelised ja nende halvaendelisus avaldub tihti füüsilises puudes. Kurjakuulutavalt või kentsakalt on mitmed naistegelased edasi antud ka Wellesi filmis: lonkav preili Pittl (preili Montag; Suzanne Flon); samuti jalga järele vedav K. teismeline nõbu Irmie (raamatus sellisel kujul puudub 12 ; Naydra Shore); advokaadi võrgukäeline hooldaja Leni (Romy Schneider); küürakas tüdruk Titorelli ateljee ees (osatäitja märkimata). Wellesi versioonist jääb mulje, et Josef K. valis oma huviobjektiks iseseisva ja ligipääsmatu preili Burstneri (Bürstner; Jeanne Moreau), et varjata oma tõelist iha, mis kohati siiski piinlikust valmistavalt esile kerkib. Filmi üks hirmutavamaid kohti on Josef K. hiiglasliku (ja ülevalgustatud) büroo väikeses pimedas panipaigas aset leidev peksmisstseen, mis loob mõjusa võrdluspildi peategelases valitseva teadvuse ja teadvustamatu suhetest. Filmis antakse mitmeid vihjeid sellele, et Josef K. on enda silmis kombekas ja korralik juhtivtöötaja, kes on samas oma alateadvusesse surunud mitmesuguseid lubamatuid soove, millest üks avaldubki peksmisstseenis. Josef K., kes oli eelnevalt kaevanud teda protsessist teatama tulnud valvurite peale, satub nüüd ruumi, kus poolpaljaid valvureid piitsutab musta nahkmantlit kandev peksja. Piitsalöökidest õõtsuv lamp heidab hämarasse ruumi ärritavalt välkuvat valgust, kupli metalne kolin seguneb palja ihu vastu käivate laksude ja ebamääraste oietega. Kafka tegelaste kehalisust analüüsides kirjutab Robertson: Kafka protagonistide, enamasti hõivatud töötajate allasurutud füüsis ja seksuaalsus naasevad hirmutaval või tülgastaval kujul (Robertson 11 Kunstnik Titorelli (William Chappell) on Wellesi filmis pehme inglise aktsendiga kõnelev mees, kes kasutab väljas luuravate tüdrukute kohta väljendeid nagu dirty minded little pussies, ähvardab neid jäänoaga ja kõnetab K-d sõnadega charm ja joy ning lõpetab vestluse sõnadega we are going to keep real close touch from now on aren t we joy boy. 12 Romaani Protsess fragmentides mainitakse Josef K. nõbu, kuid ta pole aktiivne tegelane. 18

19 2004: 59). Nagu paistab sellest sadomasohistliku esteetikaga stseenist, on Welles seda külge Kafka loomingust mitmes kohas võimendanud. Eelnev lühiülevaade Protsessi läbivatest elementidest illustreerib väidet, et Welles lähtus mitmest mõjukast Kafka tõlgendamise traditsioonist, kuid ei olnud ühelegi suunale lõpuni ustav. Wellesi versiooni muudab huvitavaks just tema enda tõlgendus, mis ennekõike holokausti tõttu on tugeva poliitilise alatooniga. Viimast tõestab eriti mõistujutu roll filmis. 19

20 3. MÕISTUJUTT SEADUSE EES WELLESI PROTSESSIS 3.1. ÜLEVAADE Wellesi tõlgenduse kontekstis mängib olulist rolli ka tema versioon mõistujutust Seaduse ees. Welles mõistis suurepäraselt mõistujutu Seaduse ees tähtsust Kafka loomingus ja selle võtmerolli romaanis Protsess. Tähelepanu koondumist mõistujutule kinnitab veel filmi lõplikus stsenaariumis esinev lõik, mille kohaselt pidi jutustaja filmi alguses liikuma vaataja suunas ja arutlema mõistujutu võimaliku tähenduse üle järgmiselt: See on lugu loos. Arvamused selle osas lähevad lahku, aga on viga arvata, et probleemile saab lahenduse leida eriteadmiste või taiplikkusega; et see on mõistatus, mida lahendada. Tõeline mõistatus on hoomamatu ja sellesse ei ole midagi peidetud. Selgitada pole midagi. On öeldud, et selle jutu loogika on unenäo loogika. Kas sa tunned end labürindis eksinuna? Ära otsi väljapääsu. Sa ei leia seda. Väljapääsu polegi. (Naremore 1978: 236). 13 Kuigi jutustaja repliigist jõudis filmi ainult lause: On öeldud, et selle jutu loogika on unenäo loogika, ja jutustaja jääb filmi alguses kaadritaguseks, näitab Wellesi töö stsenaariumiga tähtsust, mida ta mõistujutule omistas. Welles rõhutab mõistujutu sisulist olulisust romaanis oma filmis vormiliste vahenditega. Nimelt tõstab Welles mõistujutu välja selle algsest kontekstist, Kafka romaani üheksandast peatükist pealkirjaga Toomkirikus, ja paigutab selle filmi algusesse. Muutusi võib kõige üldisemalt kirjeldada kui osa ja terviku vahelise suhte muutumist vastupidiseks raamitud jutustuse muutumist raamivaks. Kui romaanis asub mõistujutt Josef K. loo sees ja selle jutustab talle preester, keda ta kirikus kohtab, siis filmis on Josef K. lugu raamitud mõistujutuga. Filmi alguses antakse mõistujutt edasi jutustaja kaadritaguse kõne ja animatsioonitehnikas teostatud illustratsioonide abil. 13 Kõnealuse lõigu sellisel viisil teostamisest Welles filmimise käigus küll loobus. 20

21 Welles pöördub tagasi mõistujutu juurde selle romaani seisukohalt esialgsel kohal toomkiriku stseenis, kus esinevad vaid mõned laused mõistujutu tekstist. Ka preestrit, kellega Josef K. mõistujutu teemal vestleb, asendab siin advokaat. Stseenis mängib olulist rolli ka projektor, mille abil filmi alguses nähtud illustratsioone seinale projitseeritakse. Advokaadi ja Josef K. vaheline dialoog pärineb suures osas Wellesilt. Josef K. ja advokaadi vahelist intellektuaalset duelli võib pidada filmi kulminatsiooniks. Põgusalt pöördub Welles mõistujutu juurde tagasi ka filmi lõpus, kui pärast lõputiitreid ilmub ekraanile uuesti projektor, mis näitab mõistujutu viimast illustratsiooni ja kõlavad laused: Mina mängisin advokaati ja ka lavastasin selle filmi. Minu nimi on Orson Welles. Projektori läätselt paistev mõistujutu viimane illustratsioon täidab hetk hiljem kogu ekraani. See lõpetab filmi. Lisaks sellele leidub vaid visuaalsete vahenditega edasi antud viiteid mõistujutule ka mujal filmis. Näiteks stseenis, kus Josef K. otsib kohtukontorist väljapääsu ja näeb talle juhatatud suunas kiirgamas valgust, milles vaataja tunneb ära mõistujutu seaduseuksest paistva pimestava hiilguse. Nii loob Welles selge võrdlusmomendi mõistujutuga. Kokkuvõtteks võib öelda, et mõistujutt on esindatud kirjanik Gustav Freytagi klassikaks saanud kompositsioonipüramiidi 14 kõikides olulisemates punktides ja selle tähtsustamine filminarratiivis on ilmne. Mõistujutt esineb nii filmi alguses kui lõpus ja muutub sellise ümbertõstmise tõttu filmi ees- ja järelsõnaks. Filmiajaloolane Peter Cowie leiab, et raamiv mõistujutt sisaldab kokkuvõtlikult filmi teemat (Cowie 1973: 155). Tema arvates uskus Welles, et vaatajad mõistavad filmi paremini, kui nad on mõistujutuga kohe algusest peale tuttavad (Cowie 1973: 155). Võib nõustuda, et eessõna staatus annab vaatajale teatud mõttes võimaluse saada lühiülevaade eelseisvast ja kutsub paratamatult kõrvutama eelnähtut Josef K. looga ning seeläbi filmi peategelast mõistujutu maamehega. Samas näitan järgnevalt, et Welles vastandab mõistujutu kujutust toomkiriku stseenis selle kujutusele filmi alguses ja teeb nähtavaks oma tõlgenduse nii mõistujutust kui Josef K. loost. 14 Freytagi kompositsioonipüramiid on saksa kirjanik Gustav Freytagi poolt loodud struktuurimudel, mis illustreerib dramaatika läbivaid elemente. Selle kohaselt koosneb draamasüžee sissejuhatusest, tegevustiku kasvamisest, mis juhatab sisse kulminatsiooni ja sellele järgnevast tegevustiku langusest, mis lõppeb katastroofi või tegevustiku lahtiseletamisega (Merriam-Webster 1995: 438). 21

22 3.2. MÕISTUJUTT FILMI ALGUSES Filmi alguskaadrid on narratiivi seisukohalt määrava tähtsusega. Uurijad märgivad, et need on isegi tähtsamad adaptsiooni kui originaalstsenaariumil põhineva filmi puhul (Lothe 2007: 490). Tundub usutav, et vaatajad püüavad just filmi alguses kõige pingsamalt ära arvata režissööri vaatenurka alustekstiga ringikäimisel ja lasevad end ekraniseeringu kulgedes üha enam filminarratiivi vahendite abil suunata. Või siis vastupidi, püüavad filmi illusoorsusest üha rohkem väljuda, kui interpretatsioon ei lange üldse kokku vaatajas teose lugemisel tekkinud kujutluspiltidega. Mitmed autorid on leidnud, et mõistujutu paigutamine filmi algusesse väljendab otseselt selle tähtsuse tunnistamist, omamoodi aukohale asetamist (Naremore 1978: 234; Lothe 2007: 493). Alguskaadrite tähtsus filminarratiivi kujundamisel võib olla ka üheks põhjuseks, miks Kafka pühendunud lugejaid ärritasid just Wellesi filmi algusosas paikneva mõistujutu osas tehtud muudatused (Brady; Hughes 2002: 231 2). Wellesi Protsess, nagu juba mainitud, algab mõistujutuga Seaduse ees, mis on edasi antud illustratsioonidena ja nähtamatuks jääva jutustaja tekstina. Kiiresti liikuva filmilindi positsiooni on hõivanud aeglaselt vahetuvad varju-illustratsioonid ja nähtavate tegelaste vahelist dialoogi asendab vaataja eest varjatud jutustaja monoloog. Illustratsioonid on loodud keerukas animatsioonitehnikas pinscreen animation, mille puhul kujutise moodustab tuhandetest ruumiliselt paigutatud nõeltest ekraanile langev vari. Wellesi otsus anda mõistujuttu edasi illustratsioonide kujul loob mitmeid tulemusi. Malone toob esile, et see harjumatu ja efektne lahendus illustratsioonide kujul lisab mõistujutule müütilist ja ajatut loomust (Malone 2000: 182). Samuti rõhutavad illustratsioonid mõistujutu paiknemist kõrgemal jutustamistasandil kui ülejäänud filmitekst. Lõpuks demonstreerib Welles selle tavatu lahendusega filmi põhivahendeid, pilti ja heli. Illustratsioonide puhul moodustab kaader kogu stseeni, mille abil näidatakse vaatajale filmi-illusiooni tagamaid kaasahaarav meedium on algselt rida pilte. Selle teema juurde pöördub Welles tagasi filmi lõpukaadrites, kus paljastatakse kino-illusiooni olemus. Filmi algusesse paigutatud mõistujutt on seega markeeritud mitmel viisil teisiti kui ülejäänud film. Üheks selliseks viisiks on veel jutustaja funktsioon, mis ülejäänud filmis 22

23 puudub. Jutustaja kaameratagune tekst filmis ei kattu täielikult Kafka mõistujutu tekstiga. Tekstilised muutused ei tulene aga meediumi erinevustest, vaid neis avalduvad Wellesi taotlused. Welles eemaldab ja muudab mõistujutu tekstilises osas mitmeid elemente, mis loovad võimaluse lugeda mõistujutust välja uksevalvuri sõltumist uksest ja tema hirmu teiste valvurite ees, kui ka maamehe omapoolset süüd olukorra suhtes ja sellest tulenevalt tema madalamat positsiooni loo lõpus. 15 Oluline tekstiline muutus avaldub juba filmi avalauses Before the Law there stands a guard, kus Kafka sõna Türhüter (e.k. uksehoidja) vasteks on valitud inglise keeles rangema konnotatsioonidega sõna guard (e.k. valvur). Tegemist on Wellesi valikuga, sest alates aastast ingliskeelsetes riikides levinud Willa ja Edwin Muiri esmatõlkes algab mõistujutt sõnadega Before the Law stands a door-keeper on guard (Kafka 1968: 235). Võimalikud tõlkevasted inglise keeles on veel doorkeeper, gatekeeper, ostiary, porter jm. Nii originaalis kui toonases levinuimas ingliskeelses tõlkes on valvur pelgalt tegevuse läbiviija, mitte aga amet või staatus nagu Wellesi käsitluses. Tegelase nimetuse erinevus peegeldab tema muutunud positsiooni ja funktsiooni. Kui Kafka Türhüter ile saab võim osaks erinevate asjaolude kokkulangevuse tõttu, siis Wellesi guard paistab olevat tegelane, kes lihtsalt omab ja kehtestab võimu. Nii keelab valvur Wellesil otseselt sissepääsu mehele maalt, öeldes: Ära püüa siseneda ilma minu loata!. Seevastu raamatus hakkab Türhüter mehe seadusesse piilumise peale naerma ja ütleb: Kui see sind nii väga ahvatleb, eks katsu siis minu keelust hoolimata sisse minna (Kafka 2004: 183). Kui raamatus võib uksevalvuri lausest lugeda välja mänglevat üleskutset keelule mitte alluda, siis filmis väljendab see otsest keeldu, millest üleastumine tundub võimatu. Samas on Welles loobunud kõigist tähendusnüanssidest, mis originaalis viitavad pidevalt maamehe nõrkadele iseloomuomadustele, tema pikaldasele 16, kahtlevale, raskusi pelgavale ja autoriteeti hindavale loomusele 17. Sellega välistatakse igasugune mehepoolne süü valitsevas olukorras. Mõistujutt näib filmis viitavat ahistavale hierarhilisele võimumasinale, kus türann represseerib selle ohvriks langenud kaitsetut indiviidi. 15 Ja lõpuks kummardab ta [valvur] mehe märguande peale koguni alla mehe kohale, et see saaks talle viimast küsimust esitada. (Kafka 1987: 357). 16 Mees mõtleb järele ja küsib, kas ta tohiks siis ehk hiljem sisse pääseda. (Kafka 2004: 183). 17 Mees maalt pole niisuguseid raskusi teadnud oodata / / aga kui ta nüüd karvakasukas valvurit lähemalt silmitseb, tema suurt teravat nina, tema pikka hõredat musta tatarlasehabet, otsustab ta siiski parem oodata, kuni ta saab loa sisse minna. (Kafka 2004: 183). 23

24 Mõistujutu osa filmi alguses lõpeb trööstitu illustratsiooniga, millel võib näha ukse kõrval pingil lebavat surnud maameest ja poolkinniste uste vahel seisvat valvurit, kes on sisenemas valgust kiirgavasse seadusesse. Erinevus raamatust, kus preester paneb valvuri võime ust sulgeda ja seda enam seadusesse siseneda tõsise kahtluse alla, on selles punktis ilmseim. Filmis muutub selgemaks arvamus, milleni jõudis Josef K. romaanis meest peteti. Viimase illustratsiooni taustal ütleb jutustaja: Seda lugu jutustatakse loos, mida kutsutakse Protsessiks. On öeldud, et selle jutu loogika on unenäo, õudusunenäo loogika. Sellega annab Welles olulise tõuke nägemaks mõistujuttu unenäona, mida toetab veelgi filmi üleminek mõistujutult Josef K. loole kaamera välja- ja sissefokuseerimise abil, kus taasfokuseerimise järel on ekraanil magava peategelase Josef K. nägu. Stseenide vahetumine välja- ja sissefokuseerimise kaudu on levinud filmilik võte unenäo, meenutuse, unistuse, mineviku- või tulevikuvaate ja muu vaimselt tajutava edasi andmiseks. Unenäo assotsiatsiooni abil seob Welles edukalt narratiivi erinevad tasandid. Pidades mõistujuttu looks võimusuhetest, tuleb öelda, et Kafka ja Wellesi arusaam taolisest võimust on üsna erinev. Seadus ja võim on Kafka loomingus tihti teineteisele nii lähedalseisvad nähtused, et neid võib pidada sünonüümideks. 18 Kuid Kafkal puuduvad ühesed vihjed, mis annaksid lugejale teada, mida seadus konkreetselt tähistab. See võib viidata moraaliseadusele, repressiivsele poliitilisele võimule, inimese enda süümele jms. Kafka võimukäsitlus on ebamäärane ja selle keerukusest annab tunnistust ka see, et tema kirjanduslikus vormis käsitlus on inspireerinud mitmeid hilisemaid võimuteoreetikuid. Robertson ütleb: Nagu marksistlik filosoof Louis Althusser väitis, ja Kafka teadis juba ammu enne teda, ei põhine ühiskonna autoriteet suures osas mitte füüsilisel sundusel, vaid inimeste nõustumisel isegi selliste institutsioonidega, mis neile kahju toovad (Robertson 2004: 72). Võrdluses Kafka arusaamaga seadusest on Wellesi võimukäsitlus tunduvalt konkreetsem, selle seadus on paindumatum ja juurdepääs talle takistatum. Samuti on see seadus poliitilisem, sest nagu ülal näitasin, leidub filmis mitmeid otseseid viiteid reaalsetele ajaloosündmustele. Kui kirjandusteadlase Jacob Lothe i arvates on Wellesi filmi alguses paiknev käsitlus mõistujutust Kafka mõistujutu tekstiliselt tihendatud võrdkuju (Lothe 2007: 493 4), siis mulle tundub, et Wellesi muudatusi võib pidada pigem tõlgendavaks lähenemisviisiks, 18 Järgnevalt kasutangi mõisteid seadus ja võim samatähenduslikena. 24

25 mis kultuurisemiootik Peeter Toropi järgi kasutab originaali algimpulsina, vahendades vaid tõlkija kontseptsioonile vajalikke elemente ja ideid (Torop 1999: 148). Väidan, et Welles konkretiseerib mõistujutus valitsevat võimu eesmärgiga tõhustada mõistujutu kui terviku funktsiooni filmis ja näidata kahe loo peategelaste erinevat reaktsiooni võimu valda sattumisele TAGASIPÖÖRDUMINE MÕISTUJUTU JUURDE TOOMKIRIKU STSEENIS Welles tuleb mõistujutu juurde tagasi filmi lõpuosas aset leidvas toomkiriku stseenis. Kui raamatus sattub Josef K. kirikusse eesmärgiga tutvustada itaalia äripartnerile vaatamisväärsusi, siis filmis algab stseen sellega, et kunstnik Titorelli ateljee juures varitsevate tütarlaste eest põgenevat Josef K.-d hüüab valjul häälel kiriku vaimulik (Michael Lonsdale), mispeale Josef K. kirikusse siseneb. Eelnev põgenemine on filmi üks intensiivsemaid stseene ja valmistab ette kulminatsiooni. Konkreetsemalt võib mõistujuttu puudutava stseeni alguseks pidada Wellesi kehastatud advokaadi ilmumist kirikusse. Kuigi selles punktis ei ole hoone enam täpselt määratletud, sest Josef K. küsib advokaati kohates: Mida sina kirikus teed, või olen ma üldse enam kirikus? Või on see osa kohtukontorist?. Siin avaldub taas Wellesi käsitluse religioonikriitiline iseloom kirik on võrdsustatud represseeriva võimuga, advokaat võib asendada vaimulikku ja kirik ei eristu kohtukantseleist. Kui raamatus Josef K. ja advokaat Huld 19 pärast ameti ülesütlemist enam ei kohtu, siis filmis tuleb advokaat Josef K.-d mõistuslikkusele manitsema. Kui Josef K. püüab advokaati võidukalt minema saata, paiskub Josef K. selja tagant paistev ere valgus advokaadi suunas ja liigub siis otse kaamerasse. Seejärel komistab Josef K. projektori otsa, mis kuvab seinale filmi alguses nähtud mõistujutu illustratsioone. Advokaat selgitab, et nad kasutavad selliseid abivahendeid ja alustab mõistujutu rääkimist. Siin osutub mõistujutt, mida vaataja filmi alguses kuulis ja nägi, seaduse tööriistaks allutatute kontrollimisel. Stseenis projitseerib advokaat mõistujutu silmi kissitavale Josef K.-le otse 19 Filmis Hastler, mis on kõlaliselt väga sarnane sõnale hustler (e.k. sahkerdaja, mehkeldaja). 25

Arvude edastamine raadiosides. 1. Numbrite edastamine Numbrite edastamisel kasutatakse järgmist hääldust, rõhutades allajoonitud silpi.

Arvude edastamine raadiosides. 1. Numbrite edastamine Numbrite edastamisel kasutatakse järgmist hääldust, rõhutades allajoonitud silpi. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 8.03.2011. a määruse nr 20 Lennunduse raadioside reeglid lisa 2 Arvude edastamine raadiosides 1. Numbrite edastamine Numbrite edastamisel kasutatakse järgmist hääldust,

More information

Religioossed motiivid Rooma päevikus ja Hingede öös. Võrdlevaid tähelepanekuid

Religioossed motiivid Rooma päevikus ja Hingede öös. Võrdlevaid tähelepanekuid DOI: 10.7592/methis.v10i13.1303 Religioossed motiivid Rooma päevikus ja Hingede öös. Võrdlevaid tähelepanekuid Maarja Vaino Märksõnad: Karl Ristikivi, religioossed aspektid, kirjanduslugu, poeetika Sissejuhatus.

More information

IRZ0190 Kanalikodeerimine telekommunikatsioonis. Julia Berdnikova julia.berdnikova [ät] ttu.ee Sander Ulp sander.ulp [ät] ttu.ee

IRZ0190 Kanalikodeerimine telekommunikatsioonis. Julia Berdnikova julia.berdnikova [ät] ttu.ee Sander Ulp sander.ulp [ät] ttu.ee IRZ0190 Kanalikodeerimine telekommunikatsioonis Julia Berdnikova julia.berdnikova [ät] ttu.ee Sander Ulp sander.ulp [ät] ttu.ee 1 IRZ0190 Kanalikodeerimine telekommunikatsioonis Nädalatunnid: 2L+1P+1H

More information

Mängud on rohkem nagu juhtnöörid ja ideed, mida ette võtta projekti raames oma klassis.

Mängud on rohkem nagu juhtnöörid ja ideed, mida ette võtta projekti raames oma klassis. Kallis õpetaja, Siit leiad mõned ideed mängude ja ülesannete kohta õpilaste jaoks, kes osalevad kevad käes projektis. Need on koostatud nii, et saaksite kontollida õpilaste teadmisi. Mängud on rohkem nagu

More information

Licence to learn. Karel Zova , Olustvere

Licence to learn. Karel Zova , Olustvere Licence to learn Karel Zova 7.11.2013, Olustvere Autoriõigused Tekivad teose loomisel Autoril pole kohustust registreerida, märkida vms Autorsuse presumptsioon Jagunevad isiklikeks ja varalisteks Autoriõigused

More information

Tema tumedad ained. Teine raamat INGLITE TORN. Inglise keelest tõlkinud Eve Laur

Tema tumedad ained. Teine raamat INGLITE TORN. Inglise keelest tõlkinud Eve Laur Tema tumedad ained Teine raamat INGLITE TORN Inglise keelest tõlkinud Eve Laur Originaal: THE SUBTLE KNIFE HIS DARK MATERIALS by PHILIP PULLMAN THE SUBTLE KNIFE Copyright 1997 by Philip Pullman Cover image

More information

Hillar Põldmaa 20. september 2010

Hillar Põldmaa 20. september 2010 SF programm Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine Hillar Põldmaa 20. september 2010 Koolitused ja infopäevad toimuvad Euroopa Liidu struktuurifondide programmi Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine raames, mida

More information

Survey Pro 4.8 GPS/GNSS juhend

Survey Pro 4.8 GPS/GNSS juhend GPS/GNSS liikuvjaama mõõtmise alustamine Select RTK Rover: vali liikuvjaama seade. Select Networks: vali kasutatav püsijaam või võrk (eelnevalt seadistatud). Ühenda GNSS seadme ja võrguga. Antenna Type:

More information

Marie Skłodowska-Curie individuaalgrandid. Tartu, 10. mai 2016 Kristin Kraav

Marie Skłodowska-Curie individuaalgrandid. Tartu, 10. mai 2016 Kristin Kraav Marie Skłodowska-Curie individuaalgrandid Tartu, 10. mai 2016 Kristin Kraav kristin.kraav@etag.ee Tänane kava 9:30 12:30 töötame taotluse struktuuriga 12:30 13:30 lõunapaus 13:30 14:30 Kommunikatsioon

More information

Presenter SNP6000. Register your product and get support at ET Kasutusjuhend

Presenter SNP6000. Register your product and get support at  ET Kasutusjuhend Register your product and get support at www.philips.com/welcome Presenter SNP6000 ET Kasutusjuhend 1 a b c d e 2 3 4 Federal Communication Commission Interference Statement This equipment has been tested

More information

Originaali tiitel: David Nicholls One Day First published in 2009

Originaali tiitel: David Nicholls One Day First published in 2009 1 Originaali tiitel: David Nicholls One Day First published in 2009 Toimetanud Kirsti Sinissaar Copyright David Nicholls 2009 Tõlge eesti keelde. Triin Tael, 2011 ISBN 978-9985-3-2377-9 Kirjastus Varrak

More information

7. Kanalikiht II. Side IRT3930 Ivo Müürsepp

7. Kanalikiht II. Side IRT3930 Ivo Müürsepp 7. Kanalikiht II Side IRT393 Ivo Müürsepp CSMA/CD Kuula, kas keegi teine edastab (meedium vaba?). Kui meedium on vaba, siis edasta kaader. Kui meedium ei ole vaba, siis kuula edasi. Alusta kaadri edastamist

More information

Swiss Manager. Kuremaa, Sten Kasela

Swiss Manager. Kuremaa, Sten Kasela Swiss Manager Kuremaa, 2016. Sten Kasela Üldist http://swiss-manager.at FIDE ametlik programm Šveits : 1500 osalejat ja 23 vooru Ringsüsteem : 150 vooru Võistkondlik ringsüsteem: 1500 osalejat ja 50 võistkonda

More information

Algoritmide koostamise strateegiad

Algoritmide koostamise strateegiad Algoritmide koostamise strateegiad Algoritmide koostamise strateegiad (algorithmic paradigmas) on üldised põhimõtted sellest, kuidas konstrueerida tulemuslikke algoritme probleemide lahendamiseks. Miks

More information

ILLUMINATUS! ESIMENE OSA. Silm püramiidis

ILLUMINATUS! ESIMENE OSA. Silm püramiidis ILLUMINATUS! ESIMENE OSA Silm püramiidis Robert Shea, Robert Anton Wilson ILLUMINATUS! ESIMENE OSA.. Silm puramiidis Tallinn 2008 Robert Shea, Robert Anton Wilson The Illuminatus! Trilogy The Eye in the

More information

TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND FILOSOOFIA JA SEMIOOTIKA INSTITUUT. Jakob Laulik RICHARD RORTY JA HANS-GEORG GADAMER: JÄRJEPIDEVUS VÕI KATKESTUS?

TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND FILOSOOFIA JA SEMIOOTIKA INSTITUUT. Jakob Laulik RICHARD RORTY JA HANS-GEORG GADAMER: JÄRJEPIDEVUS VÕI KATKESTUS? TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND FILOSOOFIA JA SEMIOOTIKA INSTITUUT Jakob Laulik RICHARD RORTY JA HANS-GEORG GADAMER: JÄRJEPIDEVUS VÕI KATKESTUS? Magistritöö Juhendaja: Andrus Tool (PhD) TARTU 2015 Laulik,

More information

Fotofiltri restauratiivne nostalgia Aap Tepper. Restorative Nostalgia of Photo Filters Aap Tepper

Fotofiltri restauratiivne nostalgia Aap Tepper. Restorative Nostalgia of Photo Filters Aap Tepper Fotofiltri restauratiivne nostalgia Aap Tepper Minu magistriprojekt on loomingulise väljundiga uurimistöö, mille keskne teema on nostalgiliste omadustega fotofilter digitaalfotograafias. Käesolev projekt

More information

1. Eelmise aasta lõpus võttis India Kongressipartei (Rahvuskongressi) juhtimise üle aastal sündinud Rahul Mis on mehe perekonnanimi?

1. Eelmise aasta lõpus võttis India Kongressipartei (Rahvuskongressi) juhtimise üle aastal sündinud Rahul Mis on mehe perekonnanimi? 1 1. Eelmise aasta lõpus võttis India Kongressipartei (Rahvuskongressi) juhtimise üle 1970. aastal sündinud Rahul Mis on mehe perekonnanimi? 2. Mis nime kannab see loominguline kollektiiv, kes eelmise

More information

Referaat Jeff Beck. Jaan Jaago 8B

Referaat Jeff Beck. Jaan Jaago 8B Referaat Jeff Beck Jaan Jaago 8B Geoffrey Arnold Beck sündis 1944. aastal 24. juunil Wallingtonis Surrey`s Inglismaal. Irooniliselt alustas Beck, kes nüüd enam ei laula, kooripoisina. Hiljem võttis ta

More information

Patsiendidoosi hindamine ja kvaliteedimııtmised radioloogia kvaliteedis steemi osana. I Patsiendidoosi hindamine

Patsiendidoosi hindamine ja kvaliteedimııtmised radioloogia kvaliteedis steemi osana. I Patsiendidoosi hindamine Patsiendidoosi hindamine ja kvaliteedimııtmised radioloogia kvaliteedis steemi osana I Patsiendidoosi hindamine Kalle Kepler Tartu likool, BMTK Kalle.Kepler@ut.ee Kvaliteedis steemi rakendamine meditsiiniradioloogias

More information

LIBATEADUSE ANATOOMIAST JA TAKSONOOMIAST

LIBATEADUSE ANATOOMIAST JA TAKSONOOMIAST LIBATEADUSE ANATOOMIAST JA TAKSONOOMIAST SISSEJUHATUS See oli 29-ndal juulil 1865; Nephtali André oli lõpetanud oma ülikooliõpingud ja oli merereisul. Prantsusmaa ja Alžiiri vahel lagedal merel kuuleb

More information

DIGITAALSE KIRJANDUSE DEFINEERIMISEST JA PERIODISEERIMISEST

DIGITAALSE KIRJANDUSE DEFINEERIMISEST JA PERIODISEERIMISEST DIGITAALSE KIRJANDUSE DEFINEERIMISEST JA PERIODISEERIMISEST Piret Viires Tallinna Ülikool Ülevaade. Artiklis käsitletakse digitaalse kirjanduse seoseid digihumanitaariaga, erinevaid definitsioone ja periodiseerimist.

More information

Dota 2 Workshop Tools õppematerjal kohandatud mängude loomiseks

Dota 2 Workshop Tools õppematerjal kohandatud mängude loomiseks Tallinna Ülikool Digitehnoloogiate Instituut Dota 2 Workshop Tools õppematerjal kohandatud mängude loomiseks Bakalaureusetöö Autor: Sander Leetus Juhendaja: Jaagup Kippar Autor:...... 2017 Juhendaja:......

More information

1 / ÕNNELIKUS ABIELUS NAINE VÕI KAS ON SEKSI PÄRAST SURMA?

1 / ÕNNELIKUS ABIELUS NAINE VÕI KAS ON SEKSI PÄRAST SURMA? 1 / ÕNNELIKUS ABIELUS NAINE VÕI KAS ON SEKSI PÄRAST SURMA? Tavaliselt hoian ma kiusatusest eemale seni, kuni ei suuda enam sellele vastu panna. Mae West (varastatud Oscar Wilde ilt) ERICA JONG Tavatsesin

More information

Ood matemaatikale. Kuid matemaatika nii lugupeetav maine ei kehti vist, kui ta on kooliaine.

Ood matemaatikale. Kuid matemaatika nii lugupeetav maine ei kehti vist, kui ta on kooliaine. 1.Kahe Euroopa Liidu riigi kõrgeim mäetipp kannab täpselt sama nime. Ja mitte tõlkes (näiteks Suur Munamägi vs Great Egg Hill), vaid ka kirjapildis on sama. Mis riikidega on tegemist? 2. Kui kellelgi peaks

More information

Ernest Hemingway VANAMEES JA MERI

Ernest Hemingway VANAMEES JA MERI Ernest Hemingway VANAMEES JA MERI Inglise keelest tõlkinud Enn Soosaar TALLINN KIRJASTUS «EESTI RAAMAT» 1985 T (Ameerika) H4S Originaali tiitel: Ernest Hemingway THE OLD MAN AND THE SEA Charles Scribner's

More information

Jaanus Kangur 2008 Avaldatud Vaateid õiguspoliitikale. Kaugia, Silvia (toimetaja). Tartu: Audentes University,

Jaanus Kangur 2008 Avaldatud Vaateid õiguspoliitikale. Kaugia, Silvia (toimetaja). Tartu: Audentes University, 1 Jaanus Kangur 2008 Avaldatud Vaateid õiguspoliitikale. Kaugia, Silvia (toimetaja). Tartu: Audentes University, 39-44 Müüt ja seadus Alus lugu või ajalugu? David Engel (Engel 1993: 790-2) ütleb et müüt

More information

Rakenduste loomine programmi GameMaker abil

Rakenduste loomine programmi GameMaker abil Tallinna Ülikool Informaatika Instituut Rakenduste loomine programmi GameMaker abil Bakalaureusetöö Autor: Martin Kadarik Juhendaja: Andrus Rinde Autor:...... 2012 Juhendaja:...... 2012 Instituudi direktor:......

More information

Koomiks kui totaalne tekst

Koomiks kui totaalne tekst 128 Koomiks kui totaalne tekst Mari Laaniste Teksti kui niisugust võib vahendada mitmesuguste märgisüsteemide kaudu rakendades üht või mitut korraga. Hea näide viimasest on koomiks, kus sõnumi edastamiseks

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-ISO 5223:2013 TERAVILJA SÕELAD Test sieves for cereals (ISO 5223:1995+ISO 5223:1995/Amd 1:1999) EVS-ISO 5223:2013 EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL FOREWORD See Eesti standard EVS-ISO

More information

OpenAIRE2020 uuel perioodil uue hooga

OpenAIRE2020 uuel perioodil uue hooga Elena Sipria-Mironov TÜ raamatukogu OpenAIRE2020 uuel perioodil uue hooga Mäluasutuste talveseminar, 3. 4. märts 2015, Otepää Mis on OpenAIRE? E-taristu EL poolt rahastatud teadustulemuste hoidmiseks ja

More information

EESTI KUNSTIAKADEEMIA Vabade kunstide teaduskond Maali õppetool. Joanna Hoffmann MINU UTOOPIA Magistritöö

EESTI KUNSTIAKADEEMIA Vabade kunstide teaduskond Maali õppetool. Joanna Hoffmann MINU UTOOPIA Magistritöö EESTI KUNSTIAKADEEMIA Vabade kunstide teaduskond Maali õppetool Joanna Hoffmann MINU UTOOPIA Magistritöö Juhendajad: Indrek Mesikepp, MA Lauri Sillak, MA Tallinn 2016 Autorideklaratsioon ja tänuavaldused

More information

4. Millist nime kandis Londoni olümpiamängudel ainus purjeklass, kus purjetati kolmekesi?

4. Millist nime kandis Londoni olümpiamängudel ainus purjeklass, kus purjetati kolmekesi? 1 EESTI SPORDIKILVA MEISTRIVÕISTLUSED 2012/13 RAKVERE ETAPP INDIVIDUAALMÄNG Küsimused: Andres Pulver, Illar Tõnisson 1. Michael Phelps joob selles Louis Vuittoni reklaamis teed koos daamiga, kes jälgis

More information

Prantslane, inglane ja sakslane avangardi ning popi vahel

Prantslane, inglane ja sakslane avangardi ning popi vahel Prantslane, inglane ja sakslane avangardi ning popi vahel 29 Prantslane, inglane ja sakslane avangardi ning popi vahel Kapitalism, skisofreenia ja hübriidne identiteet Anders Härm & Hanno Soans But I am

More information

Idatuul M A RY POPPI NS

Idatuul M A RY POPPI NS M A RY POPPI NS 1 Mary Poppins 2 P. L. T R AV E R S MARY POPPINS Inglise keelest tõlkinud PEEDU HAASLAVA 3 Mary Poppins Tõlgitud raamatutest: P. L. Travers Mary Poppins With drawings by Mary Shepard Penguin

More information

REGISTRIPÕHISE RAHVA JA ELURUUMIDE LOENDUSE TARBIJAKÜSITLUS

REGISTRIPÕHISE RAHVA JA ELURUUMIDE LOENDUSE TARBIJAKÜSITLUS REGISTRIPÕHISE RAHVA JA ELURUUMIDE LOENDUSE TARBIJAKÜSITLUS Ene-Margit Tiit Statistikaamet Kellele ja milleks on rahvaloendust tarvis? Missuguseid rahvaloenduse tulemusi on seni kõige aktiivsemalt kasutatud?

More information

Vanake. Vilistlaspäev Tallinnas. EEÜÜ sport sport Tallinn. Valvake siis, sest te ei tea seda päeva ega tundi!

Vanake. Vilistlaspäev Tallinnas. EEÜÜ sport sport Tallinn. Valvake siis, sest te ei tea seda päeva ega tundi! Vanake Valvake siis, sest te ei tea seda päeva ega tundi! Matteuse 25:13 Sõitsin paar nädalat tagasi Pärnust Tallinna, kui sadas sahinaga laia lund ja oli tunne, et nüüd vast tulebki see ilus jõuluilm.

More information

Originaali tiitel: 1001 Inventions That Changed the World

Originaali tiitel: 1001 Inventions That Changed the World Originaali tiitel: 1001 Inventions That Changed the World A Quintessence Book Esmatrükk Suurbritannias 2009. aastal Cassell Illustrated Octopus Publishing Group Limited 2 4 Heron Quays, London E14 4JP

More information

Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekava. Gretel Kant

Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekava. Gretel Kant Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekava Gretel Kant 3-AASTASTE EESTI LASTE TUNNETUSTEGEVUSE ARENGU HINDAMINE JELENA STREBELEVA METOODIKA

More information

Noor-Eesti antifuturismist 1

Noor-Eesti antifuturismist 1 Noor-Eesti antifuturismist 1 Virve Sarapik Peab kohe ütlema, et artikli pealkirjas kasutatud futurismi mõiste (täpsemalt küll antifuturism) ei viita mitte Itaalias ja Venemaal Esimese maailmasõja eel kujunenud

More information

Arvutimängude loomise võimalusi läbi Steam'i platvormi

Arvutimängude loomise võimalusi läbi Steam'i platvormi Tallinna Ülikool Digitehnoloogiate instituut Arvutimängude loomise võimalusi läbi Steam'i platvormi Seminaritöö Autor: Sander Eerik Sandrak Juhendaja: Martin Sillaots Autor:...... 2016 Juhendaja:......

More information

Kolmest tänavusest aasta linnust kaks hiireviu ja taliviu on Eesti Looduse tutvustusringi juba läbinud. Järg on jõudnud viimase, herilaseviu kätte.

Kolmest tänavusest aasta linnust kaks hiireviu ja taliviu on Eesti Looduse tutvustusringi juba läbinud. Järg on jõudnud viimase, herilaseviu kätte. Herilaseviu eriline suvitaja Kolmest tänavusest aasta linnust kaks hiireviu ja taliviu on Eesti Looduse tutvustusringi juba läbinud. Järg on jõudnud viimase, herilaseviu kätte. Olavi Vainu, Ülo Väli Oskar

More information

Self-teaching Gomoku player using composite patterns with adaptive scores and the implemented playing framework

Self-teaching Gomoku player using composite patterns with adaptive scores and the implemented playing framework TALLINN UNIVERSITY OF TECHNOLOGY Information Technology Department of Computer Science Chair of Network Software Self-teaching Gomoku player using composite patterns with adaptive scores and the implemented

More information

Nullindate reisikirjad: minu-vaated maailmale

Nullindate reisikirjad: minu-vaated maailmale Nullindate reisikirjad: minu-vaated maailmale Anneli Kõvamees doi:10.7592/methis.v8i11.1003 2000. aastate kirjanduspildis on olulisel kohal elulooline kirjandus, mis troonib raamatumüügiedetabelites ja

More information

THE ROLE OF INFORMATION AND COMMUNICATION TECHNOLOGY FOR SMART CITY DEVELOPMENT IN CHINA

THE ROLE OF INFORMATION AND COMMUNICATION TECHNOLOGY FOR SMART CITY DEVELOPMENT IN CHINA TALLINN UNIVERSITY OF TECHNOLOGY Faculty of Information Technology Sihou Zhang IVGM 144949 THE ROLE OF INFORMATION AND COMMUNICATION TECHNOLOGY FOR SMART CITY DEVELOPMENT IN CHINA Master s thesis Supervisor:

More information

Capital investments and financing structure: Are R&D companies different?

Capital investments and financing structure: Are R&D companies different? TUT Economic Research Series Department of Economics and Finance Tallinn University of Technology tutecon.eu Capital investments and financing structure: Are R&D companies different? Kadri Männasoo, Heili

More information

Looduse ja kultuuri kohtumised Islandil 1

Looduse ja kultuuri kohtumised Islandil 1 1 Looduse ja kultuuri kohtumised Islandil 1 Mart Kuldkepp Artikli eesmärgiks on problematiseerida tavapärast eristust looduse ja kultuuri vahel, samaaegselt aga demonstreerida ka selle eristuse heuristilist

More information

Eesti Pank Bank of Estonia

Eesti Pank Bank of Estonia ine 993. aastal otsustati käibele lasta uue nimiväärtusega ine. Selle pangatähe puhul kujundus - võistlust kavandi saamiseks välja ei kuulutatud, Eesti Pank pöördus tellimu - sega kunstnik Vladimir Taigeri

More information

Kuidas me tahaksime elada: haiguste ja vananemise transhumanistlik käsitlus

Kuidas me tahaksime elada: haiguste ja vananemise transhumanistlik käsitlus Kuidas me tahaksime elada: haiguste ja vananemise transhumanistlik käsitlus Kurmo Konsa Teesid: Inimühiskond põhineb suuresti pidevalt väljatöötavatel uutel tööriistadel ja tehnoloogiatel. Inimese enda

More information

Tabud ja reeglid. Sissevaateid eesti laagriromaani 1

Tabud ja reeglid. Sissevaateid eesti laagriromaani 1 DOI: http://dx.doi.org/10.7592/methis.v9i12.1096 Tabud ja reeglid. Sissevaateid eesti laagriromaani 1 Anneli Kõvamees Nõukogude koonduslaagrite ajalugu käsitleva teose Gulag autor Anne Applebaum on võrrelnud

More information

Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride kolledž. Anneli Alle

Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride kolledž. Anneli Alle Tartu Ülikool Maailma keelte ja kultuuride kolledž Anneli Alle KULTUURISPETSIIFILISTE ELEMENTIDE TÕLKIMISEST TELEFILMI MEISTER JA MARGARITA SUBTIITRITES Magistritöö Juhendaja Sirje Kupp-Sazonov, PhD TARTU

More information

DUO - TRUMM JA KITARR

DUO - TRUMM JA KITARR TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Muusikaosakond Jazzmuusika õppekava Erko Niit DUO - TRUMM JA KITARR Loov-praktilise lõputöö teoreetiline osa Juhendaja: dotsent Raul Sööt Kaitsmisele lubatud..

More information

ETTEVÕTTE ÄRIPROTSESSIDE EFEKTIIVSUSE TÕSTMINE KLIENDISUHETE HALDUSE LAHENDUSE JUURUTAMISE ABIL

ETTEVÕTTE ÄRIPROTSESSIDE EFEKTIIVSUSE TÕSTMINE KLIENDISUHETE HALDUSE LAHENDUSE JUURUTAMISE ABIL TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Juhtimise ja turunduse instituut Majandusprotsesside juhtimise ja infosüsteemide lektoraat Dissertatsioon magister artium kraadi taotlemiseks majandusteaduses Nr 118 Toomas

More information

Influence of modification methods on colour properties of a linen fabric dyed with direct dyes

Influence of modification methods on colour properties of a linen fabric dyed with direct dyes Proceedings of the Estonian Academy of Sciences, 4017, 66, 2, Proceedings of the Estonian Academy of Sciences, 2018, 67, 2, 131 137 https://doi.org/10.3176/proc.2018.2.03 Available online at www.eap.ee/proceedings

More information

Rüütli tänava arendus Pärnu kesklinnas

Rüütli tänava arendus Pärnu kesklinnas Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogia teaduskond Ökoloogia ja Maateaduste instituut Geograafia osakond Uurimustöö aines Linnaplaneerimine ja keskkond Rüütli tänava arendus Pärnu kesklinnas Grete Kindel

More information

Suure dünaamilise ulatusega (HDR) fotograafia. Õppematerjal

Suure dünaamilise ulatusega (HDR) fotograafia. Õppematerjal Tallinna Ülikool Informaatika Instituut Suure dünaamilise ulatusega (HDR) fotograafia. Õppematerjal Bakalaureusetöö Autor: Tiina Mõniste Juhendaja: Kalle Kivi Autor:.... 2012 Juhendaja:.... 2012 Instituudi

More information

Innovation, product development and patents at universities

Innovation, product development and patents at universities Estonian Journal of Engineering, 213, 19, 1, 4 17 doi: 1.3176/eng.213.1.2 a Innovation, product development and patents at universities Raul Kartus a and Ants Kukrus b Estonian Patent Office, Toompuiestee

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-EN 61580-6:2013 Methods of measurement for waveguides -- Part 6: Return loss on waveguide and waveguide assemblies EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL FOREWORD See Eesti standard EVS-EN

More information

HDR (High Dynamic Range) fototöötlusprogrammide võrdlus

HDR (High Dynamic Range) fototöötlusprogrammide võrdlus Tallinna Ülikool Informaatika Instituut HDR (High Dynamic Range) fototöötlusprogrammide võrdlus Seminaritöö Autor: Tiina Mõniste Juhendaja: Kalle Kivi Tallinn 2011 Sisukord Sisukord... 2 Sissejuhatus...

More information

Tallinna Linnateater Lai 23, Tallinn linnateater.ee facebook.com/linnateater twitter.com/linnateater instagram.

Tallinna Linnateater Lai 23, Tallinn linnateater.ee facebook.com/linnateater twitter.com/linnateater instagram. Kavalehe koostamisel kasutatud materjalid: Strindberg on Drama and Theatre, Egil Törnqvist ja Birgitta Steene, Amsterdam University Press 2007 The International Strindberg, Anna Westerståhl Stenport (toim),

More information

ANTONIO MUÑOZ MOLINA. Talv Lissabonis

ANTONIO MUÑOZ MOLINA. Talv Lissabonis ANTONIO MUÑOZ MOLINA Talv Lissabonis TALV LISSABONIS ANTONIO MUÑOZ MOLINA Talv Lissabonis Hispaania keelest tõlkinud Triin Lõbus Originaal: EL INVIERNO EN LISBOA Copyright 1987, Antonio Muñoz Molina All

More information

EESTI TEADUSE RAHASTAMISE RAHVUSVAHELINE VÕRDLEVANALÜÜS

EESTI TEADUSE RAHASTAMISE RAHVUSVAHELINE VÕRDLEVANALÜÜS EESTI TEADUSE RAHASTAMISE RAHVUSVAHELINE VÕRDLEVANALÜÜS Uuringu 2.1 raport Kadri Ukrainski Hanna Kanep Jaan Masso 2013 Tartu 2 Executive Summary The report is aiming to identify and elaborate the ways

More information

Bakalaureusetöö. Tööandja brändi loomine Outokumpu Stainless Turbular Products AS-i näitel. Tartu Ülikool 2009

Bakalaureusetöö. Tööandja brändi loomine Outokumpu Stainless Turbular Products AS-i näitel. Tartu Ülikool 2009 Tartu Ülikool 2009 Bakalaureusetöö Tööandja brändi loomine Outokumpu Stainless Turbular Products AS-i näitel Autor: Rauno Mõrd Juhendaja: Margit Keller, PhD Tartu 2009 SISUKORD SISUKORD...1 SISSEJUHATUS...3

More information

Austame autorite õigusi

Austame autorite õigusi Piret Joalaid: Seadus kaitseb automaatselt kõiki teoseid, ka neid, mille autorit pole märgitud. Austame autorite õigusi P i r e t J o a l a i d Ristiku põhikooli eesti keele ja kirjanduse vanemõpetaja,

More information

sisukord eessõna alice cooper 8 sissejuhatus 10 kuidas raamatut kasutada 12 ansamblite kataloog 16 grammy võitjad 548

sisukord eessõna alice cooper 8 sissejuhatus 10 kuidas raamatut kasutada 12 ansamblite kataloog 16 grammy võitjad 548 sisukord eessõna alice cooper 8 sissejuhatus 10 kuidas raamatut kasutada 12 ansamblite kataloog 16 grammy võitjad 548 rock n rolli kuulsuste halli liikmed 549 kasutatud kirjandus 550 koduleheküljed/plaadifirmad

More information

2. Maarjamaalastena peaksime teadma, et neitsi

2. Maarjamaalastena peaksime teadma, et neitsi 1 Jüri-TÜMKi mälumäng 10. detsembril 2008 I pakett: religioon ja meditsiin 1. Sellel pildil näete assüüria jumalaid Enkit ja Enlilit, kes on enda ette põrmu paisanud kolmanda. Missugune jumal nende ees

More information

EESTI STANDARD EVS-EN :1999

EESTI STANDARD EVS-EN :1999 EEST STANDARD EVS-EN 25183-1:1999 Kontaktpunktkeevitus. Elektroodide üleminekupuksid, pistikkoonused 1:10. Osa 1: Kooniline kinnitus, koonus 1:10. Resistance spot welding - Electrode adaptors, male taper

More information

TARTU SUVI, juuni 2018

TARTU SUVI, juuni 2018 1. KOHT Eesti Rahva Muuseum, Muuseumi tee 2, Tartu 2. REGISTREERIMINE & AJAKAVA TARTU SUVI, 9. - 10. juuni 2018 Eraldi kiir- ja välkturniir Juhend Eelregistreerimine kuni 6. juunini 2018. Eelregistreerimine

More information

INNOVATSIOONI ESINEMINE TEENUSTES AS SAMREIS EESTI NÄITEL

INNOVATSIOONI ESINEMINE TEENUSTES AS SAMREIS EESTI NÄITEL TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvamajanduse instituut Piret Hanson INNOVATSIOONI ESINEMINE TEENUSTES AS SAMREIS EESTI NÄITEL Bakalaureusetöö Juhendaja: lektor Diana Eerma Tartu 2012 Soovitan suunata

More information

SISUKORD CONTENTS. EESSÕNA 5 Foreword. PATENDIAMET 16 The Estonian Patent Office. STRUKTUUR 17 Structure

SISUKORD CONTENTS. EESSÕNA 5 Foreword. PATENDIAMET 16 The Estonian Patent Office. STRUKTUUR 17 Structure SISUKORD CONTENTS EESSÕNA 5 Foreword 15 AASTAT TAASASUTATUD PATENDIAMETIT 8 15 Years of the Re-established Estonian Patent Office PATENDIAMET 16 The Estonian Patent Office STRUKTUUR 17 Structure TÖÖSTUSOMANDI

More information

Võimatu geomeetria sõlmepõhises maailmas

Võimatu geomeetria sõlmepõhises maailmas TARTU ÜLIKOOL Arvutiteaduse instituut Informaatika õppekava Ivo Voika Võimatu geomeetria sõlmepõhises maailmas Bakalaureusetöö (6 EAP) Juhendaja: Raimond-Hendrik Tunnel, MSc Tartu 2017 Võimatu geomeetria

More information

Eesti Vabariigi Rahandusministeerium

Eesti Vabariigi Rahandusministeerium Eesti Vabariigi Rahandusministeerium Hindamisaruanne Riikliku Arengukava rakendussüsteemi ja selle toimivuse hindamine 7. juuli 2006 pwc Sisukord Aruandes kasutatud peamised lühendid... 3 Lühikokkuvõte

More information

UUT KASVU FINANTSEERITAKSE MEELELDI. ühingujuhtimisest? Rahastamisvõimalus arenguhüppeks. ``Millal rääkida kriisikooli AJAKIRI JUHILE JA OMANIKULE

UUT KASVU FINANTSEERITAKSE MEELELDI. ühingujuhtimisest? Rahastamisvõimalus arenguhüppeks. ``Millal rääkida kriisikooli AJAKIRI JUHILE JA OMANIKULE AJAKIRI JUHILE JA OMANIKULE SÜGIS 2010 (17) `` Mis kasu on heast ühingujuhtimisest? `` Rahastamisvõimalus arenguhüppeks ``Pilk Eesti riskikapitalistide portfelli ``Millal rääkida kriisikooli lõpetamisest?

More information

INGLI ILMUTUS. Kuidas muuta maailma inglite abiga. Diana Cooper KIRJASTUS VALGUSESAAR

INGLI ILMUTUS. Kuidas muuta maailma inglite abiga. Diana Cooper KIRJASTUS VALGUSESAAR INGLI ILMUTUS Kuidas muuta maailma inglite abiga Diana Cooper KIRJASTUS VALGUSESAAR Originaali tiitel: Angel Inspiration How to change your world with the angels Avaldatud lepingu alusel kirjastusega Hodder

More information

POOLA UOITLEB KOMMUHBTIIIEGA.

POOLA UOITLEB KOMMUHBTIIIEGA. c p\)"v^ Xfinafl leote 12Klloe. u«st'»umd^»

More information

EESTI KIRJANDUSMUUSEUMI AASTARAAMAT 2009

EESTI KIRJANDUSMUUSEUMI AASTARAAMAT 2009 U N I V E R S U M I T U U D I S T A D E S P A A R S A M M U K E S T X X V I EESTI KIRJANDUSMUUSEUMI AASTARAAMAT 2009 1 2 U N I V E R S U M I T U U D I S T A D E S P A A R S A M M U K E S T X X V I E E

More information

Fotokogu säilitamine muuseumis

Fotokogu säilitamine muuseumis EESTI KUNSTIAKADEEMIA Kunstikultuuri teaduskond Muinsuskaitse ja restaureerimise osakond Merilis Sähka Fotokogu säilitamine muuseumis MAGISTRITÖÖ Juhendaja: Kurmo Konsa, PhD Konsultant: Jüri Karm Tallinn

More information

Välis- ja sisevaenlase kuvand ajakirja Pikker karikatuurides aastatel

Välis- ja sisevaenlase kuvand ajakirja Pikker karikatuurides aastatel TARTU ÜLIKOOL Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond Ajaloo ja arheoloogia instituut Uusima aja osakond Kelly Viks Välis- ja sisevaenlase kuvand ajakirja Pikker karikatuurides aastatel 1957-1989 Bakalaureusetöö

More information

EESTI INFOTEHNLOOGIA KOLLEDŽ

EESTI INFOTEHNLOOGIA KOLLEDŽ EESTI INFOTEHNLOOGIA KOLLEDŽ Allan Vein REAALAINETE ÕPET TOETAVA ROBOOTIKAPLATVORMI LOOMINE Diplomitöö INFOTEHNOLOOGIA SÜSTEEMIDE ADMINISTREERIMISE ÕPPEKAVA Juhendaja: M. Ernits Tallinn 2010 AUTORIDEKLARATSIOON

More information

NOOVUM KEELES. KESKMENIHETEST POSTMODERNISTLIKUS TEADUSLIKUS FANTASTIKAS

NOOVUM KEELES. KESKMENIHETEST POSTMODERNISTLIKUS TEADUSLIKUS FANTASTIKAS NOOVUM KEELES. KESKMENIHETEST POSTMODERNISTLIKUS TEADUSLIKUS FANTASTIKAS JAAK TOMBERG Sissejuhatus Ulmekirjandus (ning kitsamas kontekstis teaduslik fantastika) on kahtlemata täitnud olulist rolli inimkonna

More information

Arvutimängu tegelase loomine kasutades 3D modelleerimistarkvara Blender

Arvutimängu tegelase loomine kasutades 3D modelleerimistarkvara Blender Tallinna Ülikool Informaatika Instituut Arvutimängu tegelase loomine kasutades 3D modelleerimistarkvara Blender Bakalaureusetöö Autor: Heindrig Paabut Juhendaja: Martin Sillaots Autor:...,,...,,2015 Juhendaja:...,,...,,2015

More information

TALLINNA ILLUSTRATSIOONITRIENNAAL PILDI JÕUD TALLINN ILLUSTRATIONS TRIENNIAL POWER OF PICTURES V TIT 2017 ISSN

TALLINNA ILLUSTRATSIOONITRIENNAAL PILDI JÕUD TALLINN ILLUSTRATIONS TRIENNIAL POWER OF PICTURES V TIT 2017 ISSN TALLINNA ILLUSTRATSIOONITRIENNAAL PILDI JÕUD ISSN 2346-5565 9 772346 556008 TIT 2017 TALLINN ILLUSTRATIONS TRIENNIAL POWER OF PICTURES V TALLINNA ILLUSTRATSIOONI- TRIENNAAL PILDI JÕUD TALLINN ILLUSTRATIONS

More information

Tõs ta maa val lal on põh jus uh kust

Tõs ta maa val lal on põh jus uh kust Nr. 4 (158) / Aprill 2009 Vokiratas veerenud veerand sajandit Tõs ta maa val lal on põh jus uh kust tun da, et siin ela vad loo min gu liselt mõt le vad ja an de kad ini me sed. Üheks näi teks on 18. ap

More information

Kujundaja/Design Maarika Martins. Trükikoda/Print OÜ Paar

Kujundaja/Design Maarika Martins. Trükikoda/Print OÜ Paar Toimetiste kolleegium / Publications Board Vallo Nuust, Aet Ollisaar, Anne Rudanovski, Jaak Roosi, Jaanus Eensalu, Kurmo Konsa, Peeter Linnap, Rutt Maantoa, Tuuli Puhvel Kujundaja/Design Maarika Martins

More information

HAJUSANDMETEGA ÜLESANNETE ROLL FÜÜSIKAÕPPE EFEKTIIVSUSE TÕSTMISEL

HAJUSANDMETEGA ÜLESANNETE ROLL FÜÜSIKAÕPPE EFEKTIIVSUSE TÕSTMISEL HAJUSANDMETEGA ÜLESANNETE ROLL FÜÜSIKAÕPPE EFEKTIIVSUSE TÕSTMISEL Sissejuhatus Üldteada on fakt, et viimasel ajal on täppisteaduste populaarsus langenud nii Eestis kui ka mujal maailmas. Olukorda on aidanud

More information

Roman Kulašenkov. Panoraamröntgenseadmete tunnussuurused ja patsiendidoos

Roman Kulašenkov. Panoraamröntgenseadmete tunnussuurused ja patsiendidoos TARTU ÜLIKOOL LOODUS- JA TÄPPISTEADUSTE VALDKOND Füüsika Instituut Roman Kulašenkov Panoraamröntgenseadmete tunnussuurused ja patsiendidoos Füüsika õppekava bakalaureusetöö (12 EAP) Juhendaja(d): Kalle

More information

VILJANDI KODU-UURIMISE SELTSI TEGEVUSEST

VILJANDI KODU-UURIMISE SELTSI TEGEVUSEST VILJANDI KODU-UURIMISE SELTSI TEGEVUSEST 1929 1944 Ain-Andris Vislapuu, Viljandi Muuseumi peaspetsialist 1929. aasta 9. mai õhtul kell 8 said Viljandis, tõenäoliselt Jaani koguduse pastoraadis 1 kokku

More information

AMEERIKA PRAGMATISM. Nagu näeme kasutab Peirce siin veel traditsioonilist tõe käsitlust, mille kohaselt tõde on mõtlemise ja tõelisuse kattumine.

AMEERIKA PRAGMATISM. Nagu näeme kasutab Peirce siin veel traditsioonilist tõe käsitlust, mille kohaselt tõde on mõtlemise ja tõelisuse kattumine. AMEERIKA PRAGMATISM Ameerika filosoofia vabaneb saksa idealismi ja inglise empirismi mõjust eelmise sajandi lõpul, mil tekkis ameerika pragmatism. Pragmatismi eelne mõte oli pendeldanud õhulistest kõrgustest

More information

SISSEJUHATUS ANDMEKAEVANDAMISE OLEMUS

SISSEJUHATUS ANDMEKAEVANDAMISE OLEMUS SISSEJUHATUS Andmete maht, mida oleks vaja t66delda, kasvab pidevalt. Kummekond aastat tagasi peeti utoopiliseks analuusitavaks andmemahuks gigabaite. Tanaseks haldavad paljud rahvusvahelised korporatsioonid

More information

TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA. Muusikaosakond. Jazzmuusika õppekava. Villu Talsi MUSTLASJAZZ EHK DJANGO REINHARDTI MUUSIKA

TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA. Muusikaosakond. Jazzmuusika õppekava. Villu Talsi MUSTLASJAZZ EHK DJANGO REINHARDTI MUUSIKA TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Muusikaosakond Jazzmuusika õppekava Villu Talsi MUSTLASJAZZ EHK DJANGO REINHARDTI MUUSIKA Loovpraktilise lõputöö teoreetiline osa Juhendaja: dotsent Raul Sööt

More information

EESTI STANDARD EVS-ISO :2007

EESTI STANDARD EVS-ISO :2007 EESTI STANDARD EVS-ISO 12642-1:2007 TRÜKITEHNOLOOGIA Sisendandmed neljavärvitrüki kirjeldamiseks Osa 1: Lähteandmete pakett (ISO 12642:1996+AC:2005) Graphic technology Input data for characterization of

More information

H-ieoKe-rBämatoRfliipliis la ftfrlisfnstlrl

H-ieoKe-rBämatoRfliipliis la ftfrlisfnstlrl ' - - Hind 30 marka Ocvre Riehter*FrIefc: Luisiferi silm. Gtisi. Äd. Beeqtier: Miscrefc, luhani Aho: Asunikud. Karl Mtirai: Muinasjutt murueide tütrest Christoph Mickwitz: Naturalistidele. Hans von Hoftensthal:

More information

Misjonijutustused. Lõuna-Aasia Divisjon

Misjonijutustused. Lõuna-Aasia Divisjon Misjonijutustused Lõuna-Aasia Divisjon Jaanuar Veebruar Märts 2011 Originaali tiitel: Adventist Mission Southern Asia Division Children s Magazine Qarter 1 2011 Tõlkinud Ellen Suits Toimetaja Andres Ploompuu

More information

Meditsiinidoktor Elias Lönnrot

Meditsiinidoktor Elias Lönnrot Meditsiinidoktor Elias Lönnrot Eesti Arst 2005; 84 (12): 888 894 Maie Toomsalu TÜ farmakoloogia instituut vaesus, profülaktika, hügieen, rahvaharidus, rahvaluule Soome eepose Kalevala koostaja Elias Lönnrot

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-EN 15016-1:2005 Tehnilised joonised Raudteealased rakendused Osa 1: Üldpõhimõtted Technical drawings - Railway applications - Part 1: General principles EESTI STANDARDIKESKUS EESTI STANDARDI

More information

Lisamaterjal juhendajale... 80

Lisamaterjal juhendajale... 80 1 Sisukord Materjalide metoodiline ülesehitus... 3 Materjalid koos lisamaterjaliga juhendajale... 5 Estronaudi treeningkursus Missioon X... 5 Õpilase materjal... 5 Lisamaterjal juhendajale... 15 Lisatundide

More information

Tekstid / Texts Ants Juske Harry Liivrand Rauno Thomas Moss. Keeletoimetaja / Text editor Aili Künstler

Tekstid / Texts Ants Juske Harry Liivrand Rauno Thomas Moss. Keeletoimetaja / Text editor Aili Künstler JAAN ELKEN Tekstid / Texts Ants Juske Harry Liivrand Rauno Thomas Moss Keeletoimetaja / Text editor Aili Künstler Tõlge / English translation Ulvi Haagensen Kristopher Rikken Riina Kindlam Kujundus / Design

More information

ITK Sõnumid. Pilk kliinikul. Viljatusravikeskuses abi senisest privaatsem ja veelgi nüüdisaegsem. Ida-Tallinna Keskhaigla ajaleht

ITK Sõnumid. Pilk kliinikul. Viljatusravikeskuses abi senisest privaatsem ja veelgi nüüdisaegsem. Ida-Tallinna Keskhaigla ajaleht ITK Sõnumid Ida-Tallinna Keskhaigla ajaleht Siseleht nr 6 VEEBRUAR 2015 www.itk.ee FOTO: ANDRES TEISS Pilk kliinikul Eve Karmo Hooldusravikliiniku direktor Sel korral uurime hooldusravikliiniku direktorilt

More information

NAISE JA EROOTILISE KUJUTAMISEST REKLAAMIKUNSTIS

NAISE JA EROOTILISE KUJUTAMISEST REKLAAMIKUNSTIS 13 NAISE JA EROOTILISE KUJUTAMISEST REKLAAMIKUNSTIS Laura Põld MÄRKSÕNAD: naised reklaamis, naisekeha, feminism, reklaamisemiootika, Linda Nochlin, Lise Vogel, Luce Irigaray. * * * Reklaamikunstis on neljast

More information

EMPIIRILINE UURING MUUSIKA- JA RÜTMIMÄNGUDEST

EMPIIRILINE UURING MUUSIKA- JA RÜTMIMÄNGUDEST TALLINNA ÜLIKOOL DIGITEHNOLOOGIATE INSTITUUT EMPIIRILINE UURING MUUSIKA- JA RÜTMIMÄNGUDEST Bakalaureusetöö Autor: Mario Haugas Juhendaja: Martin Sillaots Autor:...... 2016 Juhendaja:...... 2016 Instituudi

More information