4. Teostamine Briifing

Size: px
Start display at page:

Download "4. Teostamine Briifing"

Transcription

1 4. Teostamine 4.1. Briifing Kui reisi plaan on koostatud ja kinnitatud kapteni poolt, tuleb plaani tutvustada tüürimeestele ja nendega läbi arutada vajalikud tegevused. Plaani tutvustust ja arutelu nimetame sillameeskonna briifinguks. Briifingul arutatakse eesloleva reisi detaile vähemalt mahus, mis vastab reisi planeerimise kontroll-lehele lisas 2-2. TEOSTAMINE (EXCECUTION) LAEVAJUHTIDE BRIIFINGUL TUTVUSTADA JA ARUTADA: Reisi ülesannet Ohutusparameetrid Laeva lasti ja varude eripärasid Kaartide, teatmike jm. asukoht sillas Kaartidele märgitud teekonda Teekonna tabelit Alternatiivsed teekondasid või teekonnalõikusid Sobivaimad meetodid asukoha monitooringuks ja määramiseks Ilmaprognoos ülesõiduks Eriolukordade plaanid Lootsikaart on kaasajastatud Briifingu tulemusena peab tüürimeestel olema üldjoontes selge reisi teostamise tegevuskava, s.h. ettenägematute olukordade jaoks (ilmastikuolud, tehnilised rikked jne.). Briifing peab lisaks kontroll-lehes märgitule käsitlema vahiteenistuse töö- ja puhkeaja küsimusi, täiendavate vaatlejate väljakutsumist jne. Soovitav on siduda briifing rooliseadme kontrolliga enne väljumist. LAEVAJUHT I, Navigatsioon I 4-1

2 Reisi ülesanne Tüürimehed peavad olema teadlikud laeva reisiülesandest ning ajagraafikutest. Eelnevalt oleme reisi ajakava arvestuses (vt. ptk. 2.2) leidnud, et reisi teostamiseks on ajavaru 4h30m (manööverdamisteks, ülesõitudeks ja punkeroperatsiooniks kulub 19h30m, reisiülesande järgi on aega 24h) Ohutusparameetrid Ohutusparameetritest oleme leidnud minimaalse vajaliku sügavuse ohutuks navigeerimiseks (vt. ptk. 2.9), mille leidsime olevat 5,0 m. Selle sügavusega oleme arvestanud teekoona eelmärkimisel navigatsioonikaartidele (nii paberil kui elektroonsetele). Sügavusparameetri ohutuse jälgimiseks peame häälestama kajaloodil vastava alarmi (shallow alarm): Joonis 4-1. Transas NTPro 4000 simulaatori kajaloodi paneel. Kajalood on võimeline näitama sügavust kolmel moel: o DBK (depth below keel) sügavus kiilu all o DBT (depth below transducer) sügavus anduri all o DBS (depth below surface) sügavus veepinnast Nõutav on alati teada kajaloe viga. Antud näite puhul on viga ±0,0m Vahti vastuvõttev tüürimees peab alati veenduma millisel moel esitab kajalood sügavusandmeid. LAEVAJUHT I, Navigatsioon I 4-2

3 Shallow Alarm Madalvee Alarmi aktiveerimiseks tuleb sisestada jälgitava sügavuse näit: o DBK esituse korral sisestame jälgitavaks näiduks 2,5m (ohutu sügavus 5m, miinus( ) süvis 2,8m, pluss(+) 0,2m reageerimisvaru) o DBT esituse korral peame teadma sügavuse anduri asukohta. Meie näite puhul on andur kiilu juures ning seega on jälgitav näit sama kui DBK esituse korral 2,5m o DBS esituse korral peame veenduma, et laeva süvis oleks korrektselt esitatud kajaloodi süsteemis (võimalusteks on automaatne ja käsitsi sisestused). Jälgitavaks suuruseks on 5,2m (ohutu sügavus 5,0m, pluss(+) 0,2m reageerimisvaru). Täiendavalt kajaloodi sügavuse jälgimisele saab elektronkaardisüsteemidel rakendada Antigrounding Alarm i (madaliku vältimise alarmi). Simulatsioonis kasutataval NaviSailor 3000 elektronkaardi süsteemis (ECDIS) saab seda funktsionaalsust aktiveerida järgnevalt: Task List menüüst avada paneel Monitoring ja sealt leht Navigational Alarms. Avaneb allpool olev aken: Joonis 4-2. Transas NaviSailor 3000 ECDIS navigatsiooniliste alarmide aken Aktiveerides väljal Antigrounding Alarms funktsionaalsuse Safety contour ning sisestades ajalise näidu (näiteks 3 minutit), hakkab süsteem meid hoiatama kui meie COG (Course Over the Ground Põhjakursi) vektor siseneb mittenavigeeritavasse alasse (s.o. alla 5m alasse, vt. ptk ) lähima 3 minuti jooksul. Kolamndaks tähtsaks ohutusparameetriks on lähenemiskaugused objektideni. Navigatsioonilistest objektidest möödumiseks oleme määratlenud kaartidele navigeerimist hõlbustava teabe (vt.ptk ja ). Teistest laevadest möödumiseks määrab kapten oma korraldusega minimaalsed CPA (Closest Point of Approach lähenemiskaugus) ja TCPA (Time to Closest Point of LAEVAJUHT I, Navigatsioon I 4-3

4 Approach aeg lähenemiskauguseni). CPA ja TCPA määramisel tuleb arvestada järgnevaga: Rahvusvahelise Laevakokkupõrgete Vältimise Eeskirja reegel 8 ( Tegevus kokkupõrke vältimiseks ) sätestab: c) Kui vaba veeala on piisavalt, võib ainuüksi kursi muutmine olla tõhusaim tegevus laevade ohtliku lähenemise vältimiseks tingimusel, et seda tehakse aegsasti, et see on märgatav ega põhjusta uut ohtliku lähenemise olukorda. d) Teise laevaga kokkupõrget vältiv tegevus peab kindlustama lahknemise ohutul kaugusel. Tegevuse tõhusust tuleb hoolikalt jälgida niikaua, kui teisest laevast on lõplikult ja ohutult lahknetud. OHTLIK LÄHENEMINE ei ole distants, vaid olukord, mis ei võimalda laeval ohutult manööverdada eriolukorra tekkimisel (masinarike, roolirike, müp jne.). OHUTU KAUGUS on vajalik distants, et lahknemine teise lähedaloleva laevaga oleks võimalik ainult oma manöövri abil. Ohutu kaugus ei ole Rahvusvahelises Laevakokkupõrgete Vältimise Eeskirjas määratud mitte mingisuguse numbriga. Ohutu kauguse määramiseks saab lähtuda järgnevast soovitusest, mis on sobiv laevadele kogumahutavusega avamerel kokkupõrke vältimiseks: Joonis 4-3. Laeva lahknemise ohutu kauguse määramiseks LAEVAJUHT I, Navigatsioon I 4-4

5 Meie näites kasutatava laeva puhul (veeväljasurvega 487t, pikkus 40m) on ohutu kaugus ca 2 meremiili ebapraktiline. Arvestades laeva manööverelementidega on kapteni korraldus tagada avamerel minimaalne CPA 0,8 ja TCPA 12 minutit ning kitustes sõidul (Väinameres) minimaalne CPA 0,4 ja TCPA 6 minutit. Väiksemad kaugused lugeda vahitüürimehel liigseks lähenemiseks ning teavitada nendest kaptenit. Käesoleva näite simulatsioonis saame kasutada CPA ja TCPA parameetrite jälgimiseks RADAR i ja ECDIS e vastavaid funktsionaalsusi: CPA / TCPA jälgimise aktiveerimine Radaris Nucleus2: o Sisestada väljadele CPA ja TCPA parameetrid, mis oleks vastavuses kapteni korralduse ja navigeerimistingimustega (s.o. parameeter võib olla suurem kui kapteni korraldus, kuid mitte väiksem). o CPA / TCPA alarm käivitumise eelduseks on saatmisele võetud märk (Aquired Target). CPA / TCPA käivitub kui üks sisestatud parameetritest on häiritud. Joonis 4-4. RADARi CPA / TCPA parameetrid ja jälgimisele võetud märk CPA T TCPA jälgimise aktiveerimine ECDIS es: LAEVAJUHT I, Navigatsioon I 4-5

6 o Task List menüüst avada paneel Targets, mille lehelt Alarm aktiveerida ja sisestada vajalikud CPA / TCPA parameetrid: Joonis 4-5. ECDIS NaviSailor 3000 CPA / TCPA parameetrid Last ja varud Laev peab tagama reisi jooksul lasti säilivuse. Selleks on reeglina saatjapoolsed instruktsioonid, mida tuleb jälgida. Käesoleva näite puhul ei vaja laeva last eraldi tähelepanu ja tegevusi vahitüürimehe poolt. Laeva varude kulutamine mõjutab eelkõige laeva süvist. Pika reisi jooksul kulutatud varud (kütus, vesi, proviant jne.) võivad tunduvalt muuta laeva süvist, mis omakorda võib mõjutada laeva püstuvust. Antud näite puhul on planeeritud punkerdus Kopli lahes. Punkerduse tulemusena suurenenud süvise kompenseerime ballastvee väljapumpamisega selliselt, et ankrualalt lahkumiseks oleks süvis 2,8 meetrit Kaartide, teatmike jne. asukoht sillas. Sillatöö sujuvuse ja ohutuse seisukohalt on tähtis, et vajalikud kaardid ja teatmikud oleksid alati kindlaksmääratud kohas. Ei ole aktsepteeritav navigatsiooniteatmike äraviimine sillast ega paigutamine kohta, mida teised sillameeskonna liikmed ei tea / ei oska arvata. Kaartide ladustamine peab toimuma vastavalt kokkulepitud tavadele (vt. ptk ). LAEVAJUHT I, Navigatsioon I 4-6

7 Kaartidele märgitud teekond Briifingu käigus tuleb tüürimeestega läbi vaadata kaartidele kantud reisi ülesõitude teekonnad, s.h. alternatiivsed teekonnad, kui sellised olid määratud. Kaardile märgitud teekondade ülevaatamisel tuleb detailselt selgitada võimalikke ohtusid teekonnal ja põhjuseid miks üks või teine märgistus on kaardile kantud. Teekondade ülevaatuse käigus tuleb pöörata tähelepanu muuhulgas ka sõitmislele Liikluseraldusskeemides. Sõitmist liikluseraldusskeemis reguleerib Rahvusvahelise Laevakokkupõrgete Vältimise Eeskirja reegel 10, mis sätestab, et liikluseraldusskeemi kasutav laev peab muuhulgas: sõitma asjakohasel sõidurajal seal kehtestatud liikluse üldsuunas hoiduma võimalikult kaugele liikluseraldusjoonest või -vööndist; üldjuhul sõitma sõidurajale või lahkuma sellelt raja otstes; kuid kui laev sõidab sõidurajale või lahkub sealt ükskõik kummast küljest, peab ta seda tegema liikluse üldsuuna suhtes võimalikult väikese nurga all. võimaluse korral peab laev hoiduma sõiduradade ületamisest; kuid kui see on vältimatu, siis peab ta seda tegema kursiga, mis on liikluse üldsuunaga võimalikult risti. Laev ei tohi kasutada rannasõiduala, kui ta saab ohutult kasutada lähedase liikluseraldusskeemi ettenähtud sõidurada. Rannasõiduala võivad siiski kasutada alla 20 meetri pikkused laevad, purjelaevad ja kalapüügiga tegelevad laevad. Joonis 4-6. Erinevad teekonnad liikluseraldusskeemis. LAEVAJUHT I, Navigatsioon I 4-7

8 Teekondade arutelul tuleb tähelepanu pöörata XTE (Cross Track Error, traaversisuunaline kõrvalekalle) kasutamisele navigeerimisel. XTE suurus määratakse elektroonsetes navigeerimisseadmetes (ECDIS, GNSS seade jne.) eesmärgiga automaatselt jälgida laeva püsimist planeeritud teekonnajoone läheduses. Kitsustes on XTE suurus reeglina piiritletud navigatsiooniliste ohtudega (sügavused, faarvaatri laius jne.). Avamerel on XTE laiuse valik vabam ning tuleb ka arvestada, et laev peab teeandmiseks eemalduma avamerel tuntavalt planeeritud teekonnajoonest (ca 2-3 meremiili). Seega tuleb XTE laius avamerel määrata selliselt, et lahknedes teiste laevadega ja eemaldudes planeeritud teekonnajoonest, ei tekitaks see liigseid alarme elektroonsetes süsteemides. Käesoleva näite puhul on kapteni nõue, et kui vahitüürimees väljub XTE piiridest, peab ta sellest esimesel võimalusel teavitama kaptenit. Joonis 4-7. XTE erinevad laiused olenevalt navigeerimisoludest. LAEVAJUHT I, Navigatsioon I 4-8

9 Teekonna tabel Teekonna tabel on lahutamatu osa kaardile kantud teekonnast. Teekonna tabeli eesmärgiks on luua tüürimehele töövahend, kus oleksid reisi teostamiseks vajalikud andmed eelnevalt läbi töötatud. Teekonna tabeli kursside ja triiviga täidetud osa täidetakse jooksvalt reisi jooksul. Lisas 4-1. on teekonna tabeli soovituslik vorm Alternatiivsed teekonnad või teekonnalõigud Käesoleva näite puhul ei olnud alternatiivseid teekondasid planeeritud, kuid briifingu käigus leiti, et on vajalik koostada alternatiivne teekond sõiduks põhjapoolt Osmussaart. Selleks märgiti kaardile alternatiivne teekond alates teekonnapunktist WP17 st. Alternatiivse teekonna punktid märgistati lisatähega A ja alternatiivne teekond planeeriti selliselt, et oleks võimalik maksimaalselt kasutada olemasolevaid teekonnapunkte. Joonis 4-8. Alternatiivne teekond põhjapoolt Osmussaart LAEVAJUHT I, Navigatsioon I 4-9

10 Asukoha määramine Laeva asukoha määramise / monitoorimise primaarseteks ja sekundaarseteks meetoditeks erinevates navigatsioonipiirkondades ja nähtavusoludes võib lugeda järgnevaid: Asukoha jälgimise meetodid Kitsused Rannikumeri Avameri Hea nähtavus Piiratud nähtavus Hea nähtavus Piiratud nähtavus Hea nähtavus Piiratud nähtavus Visuaalne monitooring 1 1 Elektroonne monitooring Asukoha määramise meetodid Visuaalne 1 1 Radar GNSS* GBAS & SBAS** Astronoomiline 2 1 primaarne meetod; 2 sekundaarne meetod * GNSS (Global Navigation Satellite Systems) GPS, GLONASS, GALILEO ** GNSS signaali korrigeerimine GBAS (Ground Based Agnumentation System) või SBAS (Satellite Based Agnumentation System) süsteemide abil. Visuaalsete meetodite eelduseks on nähtavus ja vaatleja silma kõrgus veepinnast, mille alusel saab arvutada orientiiride nähtavuskauguse: D NÄHTAV = 2,2 ( H + h) Kui vaatleja silma kõrgus veepinnast on 6 meetrit, saab arvutada vaatleja horisondi kauguse valemiga 2,08 h, kus h on silma kõrgus veepinnast. Seega 2,08 6 = 5,1. Vaadeldava objekti horisondi kaugus on 2,08 H. Kui vaadeldava objekti kõrgus on 30 meetrit, arvutame selle horisondi kauguse järgnevalt: 2,08 30 = 11,4. Liites kokku saadud kaugused saame 30m kõrguse objekti nähtavuskauguse vaatlejale, kes asetseb 6m kõrgusel veepinnast, mis on antud näite puhul 16,5. Joonis 4-9. Vaadeldava objekti (tuletorni) nähtavuskaugus. LAEVAJUHT I, Navigatsioon I 4-10

11 Asukoha märkimine kaardile arvutustest Rehkendatud asukoht (Dead Reckoning Position) Hea merepraktika eeldab laeva kursi, kiiruse ning aja pidevat jälgimist. Lähtuvalt nendest andmetest on võimalik suhteliselt täpselt leida laeva asukoht igal ajahetkel. Kaasaegsete satelliit asukohamääramissüsteemide laialdane kasutus on vähendanud asukoha rehkendamise vajadust. Samas on rehkendatud asukoha määramine lahutamatu osa integreeritud navigatsioonisüsteemides, kui teisejärguline lahendus põhiliste asukohamääramissüsteemide (näiteks GPS) mittesaadavusel. Joonis Rehkendatud asukohad (kell ja 00.00). Rehkendatud asukoha saamiseks kasutame logi, mis mõõdab laeva kiirust vee suhtes, nn. WT (water track) logi. Kaasaegsed dopplerlogid on võimelised määrama ka laeva kiirust merepõhja suhtes, nn. BT (bottom track) logi. Rehkendatud asukoha saamiseks tuleb alati kasutada WT logi. Rehkendatud asukoha saamiseks teeme järgnevat (vt. joonis 3-10): Kell määrasime (visuaalsete peilingutega) laeva asukoha, LN 1 =75,9 Määratud asukohast kanname kaardile tõelise kursi (TK 045º) Kell võtsime loginäidu, LN 2 = 84,2 Loginäitude erinevuse järgi leiame läbitud vahemaa: LN 2 LN 1 = 8,3 Märgime läbitud vahemaa tõelisele kursile, saame rehkendatud asukoha kell Kell võtsime loginäidu, LN 3 = 92,5 LAEVAJUHT I, Navigatsioon I 4-11

12 Loginäitude erinevuse järgi leiame läbitud vahemaa: LN 3 LN 2 = 8,3 Kanname läbitud vahemaa tõelisele kursile, saame rehkendatud asukoha kell Kell määrasime (visuaalsete peilingutega) laeva asukoha. Rehkendatud ja määratud asukohtade erinevus kell näitavad ebatäpsust, mis tekib andmete vähesusest rehkendatud asukoha saamisel. Seega sobib rehkendatud asukoht enam laeva tõenäolise asukoha ennustamiseks / hindamiseks, mitte asukoha määramiseks. Näide Merekaart nr 632. Leida rehkendatud asukoha koordinaadid kell Teada: LN 1 16,5 Laeva asukoht φ = 58 10`N; λ=023 50`E. TK = 153, LN 2 20,8 Joonis Rehkendatud asukoha leidmine Lahenduskäik: Kanname kaardile asukoha ja tõelise kursi, TK = 153. Leiame loginäitude erinevusest läbitud vahemaa, LN 2 LN 1 = 4,3 Märgime läbitud vahemaa 4,3 tõelise kursi joonele. Loeme kaardilt leitud rehkendatud asukoha koordinaadid φ 2 ja λ 2 LAEVAJUHT I, Navigatsioon I 4-12

13 Näide Merekaart nr 632. Leida rehkendatud asukoha koordinaadid ja loginäit kell Teada: LN 1 24,6 Laeva asukoht φ = 58 13`N; λ=024 01`E. TK = 305, kiirus vee suhtes (WT) 15 sõlme. Joonis Rehkendatud asukoha ja loginäidu leidmine Lahenduskäik: Kanname kaardile asukoha ja tõelise kursi, TK = 305. Märgime 20 minuti jooksul läbitud vahemaa (S = 5 meremiili) tõelise kursi joonele. Leiame loginäidu kell (LN 1 + S = 24,6 + 5 = 29,6) Loeme kaardilt leitud rehkendatud asukoha koordinaadid φ 2 ja λ 2 LAEVAJUHT I, Navigatsioon I 4-13

14 Iseseisvaks lahendamiseks: Harjutus nr.1 Merekaart nr LN 10,6 Laeva asukoht φ = 58 06,8`N; λ=023 50`E. TK = 330, kiirus vee suhtes 16 sõlme LN 14,9 Määrata rehkendatud asukoha koordinaadid Harjutus nr.2 Merekaart nr LN 2,6 Laeva asukoht φ = 58 06,5`N; λ=024 24`E. TK = 260, kiirus vee suhtes 12 sõlme LN 11,1 Määrata rehkendatud asukoha koordinaadid Laakitud asukoht (Estimated Position) Laakitud asukoht saadakse rehkendatud asukohale tuule ja hoovuse triivi andmete lisamisega. Tuuletriivi suurus (α) on raskesti mõõdetav. Tihti võetakse tuuletriivi suuruseks kogemustest lähtuv triivinurk. Hoovusetriivi (β) suuruse arvutamiseks vajame hoovuse vektori andmeid. Eesti vete kohta hoovuste tabeleid või kaartidele kantud hoovuse andmeid ei ole. Lihtsaimaks viisiks tänapäevaste navigatsiooniseadmetega koondtriivi (c) määramiseks on tõelise kursi (TK) ja satelliitnavigatsiooni seadmetest saadava põhjakursi (COG) võrdlemine. Koondtriivi on võimalik mõõta ka dopplerlogidega, mis esitab BT (bottom track) andmeid. Joonis Laakitud asukohad (kell ja 00.00). LAEVAJUHT I, Navigatsioon I 4-14

15 Laakitud asukoha saamiseks tuleb (vt. joonis 3-13): Kell määrasime (visuaalsete peilingutega) laeva asukoha, LN 1 =75,9 Määratud asukohast kanname kaardile tõelise kursi (TK 045º). Kompassi järgi hoiame sama kurssi (GKK = 045º). Kell võtsime loginäidu, LN 2 = 84,2. Loginäitude erinevuse järgi leiame läbitud vahemaa: LN 2 LN 1 = 8,3 Märgime läbitud vahemaa tõelisele kursile, saame rehkendatud asukoha kell Kasutades dopplerlogi BT (bottom track) režiimis, saame koondtriivi (c) vektori andmed suuna 116º (set) ja kiiruse 1,1 sõlme (drift speed). Märgime saadud kell rehkendatud asukohast kaardile koondtriivi vektori. Vektori tipus märgime laakitud asukoha kell Ühendame vektori tipu kella asukohaga. Saadud joon tähistab meie põhjakurssi (PK). Kell muutsime kompassi kurssi, GKK = 036º Kell võtsime loginäidu, LN 3 = 92,5 Loginäitude erinevuse järgi leiame läbitud vahemaa: LN 3 LN 2 = 8,3 Kanname läbitud vahemaa tõelisele kursile, saame rehkendatud asukoha kell Kasutades dopplerlogi BT (bottom track) režiimis, saame koondtriivi (c) vektori andmed suuna 116º (set) ja kiiruse 1,1 sõlme (drift speed). Märgime saadud kell rehkendatud asukohast kaardile koondtriivi vektori. Vektori tipus märgime laakitud asukoha kell Ühendamevektori tipu kella asukohaga. Saadud joon tähistab meie põhjakurssi (PK). Kell määrasime (visuaalsete peilingutega) laeva asukoha, mille märkisime kaardile. Rehkendatud ja laakitud asukohtade erinevus kell on märkimisväärne. Laakitud ja määratud asukohtade erinevus kell on olemas, kuid laakitud asukoht on täpsem kui rehkendatud asukoht. Seega sobib laakitud asukoht samuti laeva tõenäolise asukoha ennustamiseks / hindamiseks, kui on teada triivi andemd. Laakitud asukoht on ebatäpsem kui määratud asukoht. LAEVAJUHT I, Navigatsioon I 4-15

16 Ilmaprognoosid Kaasaegne ilmateenistuse toetub laialdasele automaatjaamade võrgustikule. Info on neist jaamadest saadaval reaalajas. EMHI (Eesti Meteoroloogia ja Hüdrograafia Instituut, kuvab neid andmeid tunniste intervallidega. Reaalajas ilmaandmeid edastab Euroopa ilmasateliidisüsteem EUMETSAT ( Ilmaennustus toimub ilmamudelite abil, mille lähteandmeteks on reaalajas tehtud vaatlused. Globaalmudelid ennustavad ilma suurtel territooriumitel (tavalöiselt poolkeral) ning neid värskendatakse 2-4 korda ööpäevas. Prognoos ulatub kahe nädalani. Eesti rannikuvete jaoks ennustab ilma EMHI, mis kasutab ECMWF (European Centre Medium Weather Forecast, mudelit, mida uuendatakse kaks korda ööpäevas. Samuti kasutatakse Eestis HIRLAM ( ilmamudelit, mille arvutused tehakse automaatselt 4 korda ööpäevas 54 tunniks ette. EMHI koostab mereilmatekste kaks korda ööpäevas 24 tunniks ette nelja merepiirkonna ja sadamate kohta. Üle kolme ööpäevane mereilmateade ei ole usaldusväärne. Mereilmateadetes antakse tavaliselt nähtavuse tingimused, tuule kiirus ja laine kõrgus, samuti tugeva tuule- (14 20 m/s) ja tormihoiatus (üle 21 m/s). EMHI mereilmateadet saab järgnevatest allikatest: Raadiost. Eesti Raadio annab mereilmateateid kaks korda ööpäevas: kell ja 17.05, tavalisi ilmateateid pea igal täistunnil peale uudiseid. Televisioonist uudiste järel. Telefoni teel. Infot saab helistades EMHI tasulisele telefonile SMS sõnumiga mobiilile. Lühike mereilmateade saadetakse teie mobiilile, kui saadate SMS sõnumi võtmesõnaga ilm mer EMT lühinumbrile Raadioside vahendusel. o Tallinn Raadio VHF Ch69 ja MF 1650 khz kaudu edastatakse ilmaennustusi kell ja kohaliku aja järgi (LT), info nii eesti kui inglise keeles. 16. kanalil edastatakse eelteade selle kohta, milliselt kanalilt ilmainfot kuuleb. 16. kanalit kuuleb üle terve Eesti (mere)ala. Navigatsiooni- ja ka tormihoiatused antakse 69. kanalil (ka sagedusel 3310 khz) maailmaaegadel (UTC) 02.33, 06.33, 10.33, 14.33, 18.33, Üldjuhul edastatakse tormihoiatused viivitamatult ja eelteadet selle kohta edastatakse 16. kanalil. LAEVAJUHT I, Navigatsioon I 4-16

17 Joonis Tallinn Raadio kaudu edastatav info ja kellaajad. o Navtex jaama Tallinn (U) kaudu edastatakse ilmateadet ja hoiatusi järgnevalt: Joonis Navtex jaama Tallinn (U) kaudu edastatav info ja kellaajad LAEVAJUHT I, Navigatsioon I 4-17

18 Joonis Navtex ilmaennustus ja meteohoiatus Läänemere rajoonidele. LAEVAJUHT I, Navigatsioon I 4-18

19 Erinevatelt veebilehtedelt, millele pääseb ligi arvuti või mobiiltelefoni abil leiab reisi planeerides piisavalt teavet, näiteks: o o o o o new.meteo.pl o Joonis UKMO (United Kingdom Met Office) faksimiilkaardid (analüüs ja järgnevad 24h), millelt peab laevajuht olema võimaline lugema tuuleinfot. LAEVAJUHT I, Navigatsioon I 4-19

20 Eriolukorrad Eriolukordade all mõistame kõiki situatsioone, mis võivad reisi teostamise käigus takistada reisi edenemist. Mitte kõik eriolukorrad ei ole ettearvatavad. Seepärast peavad kõik laevad olema hinnanud võimalikke ohte, mis võivad viia eriolukorra tekkeni. Sellist hindamisprotsessi nimetatakse riskianalüüsiks. Riskide analüüsimiseks on mitmeid erinevaid meetodeid. Laeva saab kaitsta vaid tuvastatud ohu eest. Riski suurust (e. taset) hinnatakse ohtliku olukorra tekke tõenäosuse ning tekkiva ohu võimalike tagajärgede alusel. Tavapäraselt kasutatakse merenduses viieastmelist riskide hindamist: Joonis Riskide tasemed lähtuvalt ohtude tekkimise tõenäosustest ning tagajärgedest. Vastavalt hinnatud riski tasemele tuleb planeerida vajalikud tegevused. Sillameeskonna üheks ülesandeks ongi vajalike ressursside leidmine ja nende haldamine ohtlikke olukordade tekkimisel. Joonis Tegevused erinevate riskitasemete korral. LAEVAJUHT I, Navigatsioon I 4-20

21 Näide: Riskianalüüs teekonna planeerimisel. Oht: Risk: Riskianalüüs: Meetmed: Väinameres sõites ei ole GNSS abil võimalik asukohta määrata või asukoht on ebatäpne seoses GBAS ja/või SBAS signaali puudumisega. Laeva asukohte ei ole jälgitav elektronkaardi süsteemis, mille tulemusena suureneb madalikulesõidu tõenäosus. GNSS ja/või GBAS signaali katkemine on võimalik ning sellest tulenev tagajärg on ohtlik. Seega on risk mõõdukas. mitte kasutada GNSS i esmase asukoha määramise süsteemina mitte kasutada automaatroolil track control režiimi kasutada kahte radarit üks asukoha määramiseks, teist monitooringuks kasutada paraleelindeksit (PI). Selleks vaja eelnevalt määrata kaardil vajalikud PI orientiirid asukoha määramine iga 10 minuti järel masinad valmis kohesteks manöövriteks Teekonna eelmärkimisel ja teostamisel tuleb hinnata riske, mis võivad põhjustada olemasoleva teekonnaplaani muutmise ja/või katkestamise sõltuvalt muuhulgas alljärgnevatest asjaoludest: Liiga suur kõrvalekaldumine planeeritud teekonnast Masinate / seadmete / instrumentide rikked Kaikoha ja/või puksiiride puudumine Muu olukord, mis on ohtlik teekonna jätkamiseks Tagamaks meresõiduohutuse alaste tegevuste ühtlustamist on Bridge Procedure Guide koostanud soovitused erinevates eriolukordades toimimiseks. Allpool loetelu mõnedest: Navigeerimine rasketes ilmastikuoludes (Lisa 4-4) Vahitüürimeeste vahetumine (Lisa 4-5) Kapteni teavitamine (Lisa 4-6) Masina- või rooliseadme rike (Lisa 4-7) Kokkupõrge (Lisa 4-8) Tulekahju (Lisa 4-9) Laeva mahajätmine (Lisa 4-10) Nende soovituste alusel tuleb koostada igas laevas eriolukordade tegevuskavad, mis lähtuksid riskianalüüsidest. LAEVAJUHT I, Navigatsioon I 4-21

22 Lootsikaart Lootsiteenuste kasutamine on suureks abiks sillameeskonnale laeva ohutu navigeerimise tagamisel. Lootsi töö efektiivsus sõltub infovahetusest sillameeskonna ja lootsi vahel. Tagamaks paremat infovahetust, on Bridge Procedure Guide koostanud soovitused kapten > loots ja loots > kapten infovahetuse korraldamiseks (vt. lisad 4-11, 4-12, 4-13). Tähtis, et laevapoolne edastatav info (laeva süvis, tehniliste seadmete hetkeseis jne.) oleks lootsikaardil õigesti kajastatud. Korrektselt täidetud lootsikaart on hea abivahend tüürimeeste töö korraldamisel. Briifing peab alati lõppema lootsikaardi andmete ülevaatusega. Lootsikaardi andmeid tuleb jooksvalt reisi jooksul korrigeerida Vahiteenistuse ressursid Paljude mereõnnetuste põhjuseks on organisatsioonilised vead. Selliste vigade hulka kuuluvad mitteküllaldase info kogumine eelarvestuse ja märkimise faasis ja mitteküllaldane kommunikatsioon vahiteenistuse liikmete vahel teostamise ja jälgimise faasis. Mõningaid näiteid: identifitseerimata ohud ebaselged kohustused ebaselged prioriteedid mitteküllaldane koostöö sillameeskonna liikmete vahel mitteküllaldane jälgimine kontrollimata info usaldamine elektroonsete vahendite liigne usaldamine soovimatus või häbi küsida abi mitteküllaldane kapteni teavitamine kõrvalekalletest Nagu iga laev on erinev oma tehnilise varustuse poolest, on ka iga sillameeskonna liige erinev oma isikuomaduste ja võimekuste poolest. Lähtuvalt sellest on kaptenitel suur vastutus jõuda selgusele laeva olemasolevate tehniliste- ja inimreressurside võimekuses ning nende õige kasutamisega viia läbi ohutu ja efektiivne merereis. Selle eesmärgi saavutamiseks peamised ressursid, millega peab ja kaptenid ja tüürimehed olema tutvunud ning võimelised rakendama reisi teostamiseks: Laeva meresõiduomadused (jõuseade, trusterid, manööverdus jne.) Laeva navigatsioonivarustus (magnetkompass, gürokompass, satelliitkompass, sekstant, GNSS, Radar, ARPA, ECDIS, kajalood, GMDSS sidevahendid, Navtex, AIS jne.) Merekaardid ja teatmikud LAEVAJUHT I, Navigatsioon I 4-22

23 Meteoroloogilise olukorra info (nähtavus, tuul, lainetus, hoovused jne.) Laevaettekannetesüsteemid (VTS, GOFREP jne.) Vahiteenistuse liikmete võimekus täita vahiteenistuse korraga sätestatud kohustusi. Võimekuse säilitamiseks on tähtis laevas tagada töö- ja puhkeaja režiim. Lootsimisalad ja seal kehtivad nõuded Reisi plaan, milles vajalikud ressursid on identifitseeritud ja neid kasutatakse efektiivselt reisi jooksul. Sillameeskonna liikmed peavad teadma oma kohustusi ning neid ka täitma (näiteks asukoha regulaarne määramine erinevate meetoditega). Olenemata reisiplaani olemasolust ja põhjalikkusest on vahitüürimehe kohustus täita Logiraamatut vastavalt kehtivale korrale. LAEVAJUHT I, Navigatsioon I 4-23

Survey Pro 4.8 GPS/GNSS juhend

Survey Pro 4.8 GPS/GNSS juhend GPS/GNSS liikuvjaama mõõtmise alustamine Select RTK Rover: vali liikuvjaama seade. Select Networks: vali kasutatav püsijaam või võrk (eelnevalt seadistatud). Ühenda GNSS seadme ja võrguga. Antenna Type:

More information

Arvude edastamine raadiosides. 1. Numbrite edastamine Numbrite edastamisel kasutatakse järgmist hääldust, rõhutades allajoonitud silpi.

Arvude edastamine raadiosides. 1. Numbrite edastamine Numbrite edastamisel kasutatakse järgmist hääldust, rõhutades allajoonitud silpi. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 8.03.2011. a määruse nr 20 Lennunduse raadioside reeglid lisa 2 Arvude edastamine raadiosides 1. Numbrite edastamine Numbrite edastamisel kasutatakse järgmist hääldust,

More information

EESTI VABARIIK Republic of Estonia VARUSTUSE LOETELU RECORD OF EQUIPMENT

EESTI VABARIIK Republic of Estonia VARUSTUSE LOETELU RECORD OF EQUIPMENT Majandus- ja kommunikatsiooniministri 9. märtsi 2005. a määrus nr 30 Kohalikus rannasõidus sõitvate reisilaevade klassid, sõidupiirkonnad, ohutusnõuded ja ohutuse tunnistuse vorm Lisa 2 [RT I, 20.09.2013,

More information

7. Kanalikiht II. Side IRT3930 Ivo Müürsepp

7. Kanalikiht II. Side IRT3930 Ivo Müürsepp 7. Kanalikiht II Side IRT393 Ivo Müürsepp CSMA/CD Kuula, kas keegi teine edastab (meedium vaba?). Kui meedium on vaba, siis edasta kaader. Kui meedium ei ole vaba, siis kuula edasi. Alusta kaadri edastamist

More information

IRZ0190 Kanalikodeerimine telekommunikatsioonis. Julia Berdnikova julia.berdnikova [ät] ttu.ee Sander Ulp sander.ulp [ät] ttu.ee

IRZ0190 Kanalikodeerimine telekommunikatsioonis. Julia Berdnikova julia.berdnikova [ät] ttu.ee Sander Ulp sander.ulp [ät] ttu.ee IRZ0190 Kanalikodeerimine telekommunikatsioonis Julia Berdnikova julia.berdnikova [ät] ttu.ee Sander Ulp sander.ulp [ät] ttu.ee 1 IRZ0190 Kanalikodeerimine telekommunikatsioonis Nädalatunnid: 2L+1P+1H

More information

Teadaanne Meremeestele.

Teadaanne Meremeestele. Teadaanne Meremeestele. Veeteede Talituse väljaanne. Nr. 7. Tallinnas, 6. aprillil 1940. a. Nr. 7. Käesolevas Teadaandes Meremeestele on toodud kokkuvõte 1. kuni 31. märtrt.rt Wi!n> 6

More information

Marie Skłodowska-Curie individuaalgrandid. Tartu, 10. mai 2016 Kristin Kraav

Marie Skłodowska-Curie individuaalgrandid. Tartu, 10. mai 2016 Kristin Kraav Marie Skłodowska-Curie individuaalgrandid Tartu, 10. mai 2016 Kristin Kraav kristin.kraav@etag.ee Tänane kava 9:30 12:30 töötame taotluse struktuuriga 12:30 13:30 lõunapaus 13:30 14:30 Kommunikatsioon

More information

Presenter SNP6000. Register your product and get support at ET Kasutusjuhend

Presenter SNP6000. Register your product and get support at  ET Kasutusjuhend Register your product and get support at www.philips.com/welcome Presenter SNP6000 ET Kasutusjuhend 1 a b c d e 2 3 4 Federal Communication Commission Interference Statement This equipment has been tested

More information

Algoritmide koostamise strateegiad

Algoritmide koostamise strateegiad Algoritmide koostamise strateegiad Algoritmide koostamise strateegiad (algorithmic paradigmas) on üldised põhimõtted sellest, kuidas konstrueerida tulemuslikke algoritme probleemide lahendamiseks. Miks

More information

TALLINNA PEDAGOOGIKAÜLIKOOL. GPS Global Positioning System

TALLINNA PEDAGOOGIKAÜLIKOOL. GPS Global Positioning System TALLINNA PEDAGOOGIKAÜLIKOOL Matemaatika-loodusteaduskond Informaatika osakond Kelly Erin-Uussaar GPS Global Positioning System Proseminaritöö Juhendaja: Kalle Tabur Tallinn 2003 1 Sisukord Sisukord...2

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-ISO 5223:2013 TERAVILJA SÕELAD Test sieves for cereals (ISO 5223:1995+ISO 5223:1995/Amd 1:1999) EVS-ISO 5223:2013 EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL FOREWORD See Eesti standard EVS-ISO

More information

Mängud on rohkem nagu juhtnöörid ja ideed, mida ette võtta projekti raames oma klassis.

Mängud on rohkem nagu juhtnöörid ja ideed, mida ette võtta projekti raames oma klassis. Kallis õpetaja, Siit leiad mõned ideed mängude ja ülesannete kohta õpilaste jaoks, kes osalevad kevad käes projektis. Need on koostatud nii, et saaksite kontollida õpilaste teadmisi. Mängud on rohkem nagu

More information

Patsiendidoosi hindamine ja kvaliteedimııtmised radioloogia kvaliteedis steemi osana. I Patsiendidoosi hindamine

Patsiendidoosi hindamine ja kvaliteedimııtmised radioloogia kvaliteedis steemi osana. I Patsiendidoosi hindamine Patsiendidoosi hindamine ja kvaliteedimııtmised radioloogia kvaliteedis steemi osana I Patsiendidoosi hindamine Kalle Kepler Tartu likool, BMTK Kalle.Kepler@ut.ee Kvaliteedis steemi rakendamine meditsiiniradioloogias

More information

Navigatsioon. konspekt. koostas Marika Kulmar Peeter Lahe järelvalve all Tackmer Air jaoks. uuendatud 4. juuli 2007

Navigatsioon. konspekt. koostas Marika Kulmar Peeter Lahe järelvalve all Tackmer Air jaoks. uuendatud 4. juuli 2007 Navigatsioon konspekt koostas Marika Kulmar Peeter Lahe järelvalve all Tackmer Air jaoks uuendatud 4. juuli 2007 Tallinn 2007 1 Sisukord 1 Planeet Maa... 4 1.1 Maa geograafia... 4 1.2 Aeg...5 2 Kaardid

More information

GEODEETILISED TÖÖD SAMMUVA EKSKAVAATORI EŠ 15/90A NOOLE MONTAAŽIL

GEODEETILISED TÖÖD SAMMUVA EKSKAVAATORI EŠ 15/90A NOOLE MONTAAŽIL Irina Borozdyukhina GEODEETILISED TÖÖD SAMMUVA EKSKAVAATORI EŠ 15/90A NOOLE MONTAAŽIL LÕPUTÖÖ Ehitusteaduskond Rakendusgeodeesia eriala Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS... 7 1. OBJEKTI KIRJELDUS... 9

More information

Hillar Põldmaa 20. september 2010

Hillar Põldmaa 20. september 2010 SF programm Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine Hillar Põldmaa 20. september 2010 Koolitused ja infopäevad toimuvad Euroopa Liidu struktuurifondide programmi Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine raames, mida

More information

TARTU SUVI, juuni 2018

TARTU SUVI, juuni 2018 1. KOHT Eesti Rahva Muuseum, Muuseumi tee 2, Tartu 2. REGISTREERIMINE & AJAKAVA TARTU SUVI, 9. - 10. juuni 2018 Eraldi kiir- ja välkturniir Juhend Eelregistreerimine kuni 6. juunini 2018. Eelregistreerimine

More information

EESTI AKREDITEERIMISKESKUS

EESTI AKREDITEERIMISKESKUS Leht Page 1 (8) EESTI AKREDITEERIMISKESKUS LISA I AS Metrosert akrediteerimistunnistusele I050 ANNEX I to accreditation certificate I050 of Metrosert Ltd 1. Akrediteerimisulatus siseriikliku esma- ja kordustaatluse

More information

Swiss Manager. Kuremaa, Sten Kasela

Swiss Manager. Kuremaa, Sten Kasela Swiss Manager Kuremaa, 2016. Sten Kasela Üldist http://swiss-manager.at FIDE ametlik programm Šveits : 1500 osalejat ja 23 vooru Ringsüsteem : 150 vooru Võistkondlik ringsüsteem: 1500 osalejat ja 50 võistkonda

More information

Self-teaching Gomoku player using composite patterns with adaptive scores and the implemented playing framework

Self-teaching Gomoku player using composite patterns with adaptive scores and the implemented playing framework TALLINN UNIVERSITY OF TECHNOLOGY Information Technology Department of Computer Science Chair of Network Software Self-teaching Gomoku player using composite patterns with adaptive scores and the implemented

More information

Satelliiditeenused. Andreas Sisask

Satelliiditeenused. Andreas Sisask Satelliiditeenused Andreas Sisask Kava Lühiülevaade satelliitidest ja teenuse tüüpidest Teenusest täpsemalt: Navigatsioon ja Galileo programm Kaugseire ja Copernicus programm Sidesatelliidid, operaatorid

More information

PINDALA MÄÄRAMINE GIS-GNSS-SEADMEGA NING ERINEVATE TEGURITE MÕJU TULEMUSELE

PINDALA MÄÄRAMINE GIS-GNSS-SEADMEGA NING ERINEVATE TEGURITE MÕJU TULEMUSELE EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Karin Sabalisk PINDALA MÄÄRAMINE GIS-GNSS-SEADMEGA NING ERINEVATE TEGURITE MÕJU TULEMUSELE AREA DESIGNATION GIS GNSS EQUIPMENT AND THE RESULT OF THE INFLUENCE

More information

1. SAGEDUSMODULAATOR. Raadiotehnika laboratoorium RAADIO- JA SIDETEHNIKA INSTITUUT

1. SAGEDUSMODULAATOR. Raadiotehnika laboratoorium RAADIO- JA SIDETEHNIKA INSTITUUT 1. SAGEDUSMODULAATOR Raadiotehnika laboratoorium RAADIO- JA SIDETEHNIKA INSTITUUT Tallinn 2015 Infoedastusseadmete IRO 0050 laboratoorne töö Sagedusmodulaator Valminud Eesti Infotehnoloogia Sihtasutuse

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-EN 61108-3:2010 Maritime navigation and radiocommunication equipment and systems - Globalnavigation satellite systems (GNSS) - Part 3: Galileo - Receiver equipment - Performance requirements,

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-EN 61580-6:2013 Methods of measurement for waveguides -- Part 6: Return loss on waveguide and waveguide assemblies EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL FOREWORD See Eesti standard EVS-EN

More information

Austame autorite õigusi

Austame autorite õigusi Piret Joalaid: Seadus kaitseb automaatselt kõiki teoseid, ka neid, mille autorit pole märgitud. Austame autorite õigusi P i r e t J o a l a i d Ristiku põhikooli eesti keele ja kirjanduse vanemõpetaja,

More information

EESTI STANDARD EVS-EN :1999

EESTI STANDARD EVS-EN :1999 EEST STANDARD EVS-EN 25183-1:1999 Kontaktpunktkeevitus. Elektroodide üleminekupuksid, pistikkoonused 1:10. Osa 1: Kooniline kinnitus, koonus 1:10. Resistance spot welding - Electrode adaptors, male taper

More information

KÕRGUSLIKU TÄPSUSE SUURENDAMINE RTK RAKENDUSTES MILLIMEETER GPS ABIL IMPROVING VERTICAL ACCURACY IN RTK APPLICATIONS USING MILLIMETER GPS

KÕRGUSLIKU TÄPSUSE SUURENDAMINE RTK RAKENDUSTES MILLIMEETER GPS ABIL IMPROVING VERTICAL ACCURACY IN RTK APPLICATIONS USING MILLIMETER GPS EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Toomas Orason KÕRGUSLIKU TÄPSUSE SUURENDAMINE RTK RAKENDUSTES MILLIMEETER GPS ABIL IMPROVING VERTICAL ACCURACY IN RTK APPLICATIONS USING MILLIMETER GPS

More information

Licence to learn. Karel Zova , Olustvere

Licence to learn. Karel Zova , Olustvere Licence to learn Karel Zova 7.11.2013, Olustvere Autoriõigused Tekivad teose loomisel Autoril pole kohustust registreerida, märkida vms Autorsuse presumptsioon Jagunevad isiklikeks ja varalisteks Autoriõigused

More information

OpenAIRE2020 uuel perioodil uue hooga

OpenAIRE2020 uuel perioodil uue hooga Elena Sipria-Mironov TÜ raamatukogu OpenAIRE2020 uuel perioodil uue hooga Mäluasutuste talveseminar, 3. 4. märts 2015, Otepää Mis on OpenAIRE? E-taristu EL poolt rahastatud teadustulemuste hoidmiseks ja

More information

5 Touring. Paigaldus- ja kasutamisjuhend

5 Touring. Paigaldus- ja kasutamisjuhend Paigaldus- ja kasutamisjuhend 5 Touring Lugege seda hoiatust enne GEONAV toote kasutamist. HOIATUS ELEKTROONILINE KAART ON NAVIGEERIMISVAHEND, MIS HÕLBUSTAB RIIKLIKE KAARTIDE KASUTAMIST, KUID EI ASENDA

More information

Dota 2 Workshop Tools õppematerjal kohandatud mängude loomiseks

Dota 2 Workshop Tools õppematerjal kohandatud mängude loomiseks Tallinna Ülikool Digitehnoloogiate Instituut Dota 2 Workshop Tools õppematerjal kohandatud mängude loomiseks Bakalaureusetöö Autor: Sander Leetus Juhendaja: Jaagup Kippar Autor:...... 2017 Juhendaja:......

More information

Roman Kulašenkov. Panoraamröntgenseadmete tunnussuurused ja patsiendidoos

Roman Kulašenkov. Panoraamröntgenseadmete tunnussuurused ja patsiendidoos TARTU ÜLIKOOL LOODUS- JA TÄPPISTEADUSTE VALDKOND Füüsika Instituut Roman Kulašenkov Panoraamröntgenseadmete tunnussuurused ja patsiendidoos Füüsika õppekava bakalaureusetöö (12 EAP) Juhendaja(d): Kalle

More information

RTK GNSS MÕÕTMISTE STABIILSUS JA TÄPSUS ERINEVATES PÜSIJAAMADE VÕRKUDES

RTK GNSS MÕÕTMISTE STABIILSUS JA TÄPSUS ERINEVATES PÜSIJAAMADE VÕRKUDES EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Karel Kõre RTK GNSS MÕÕTMISTE STABIILSUS JA TÄPSUS ERINEVATES PÜSIJAAMADE VÕRKUDES RTK GNSS NETWORK MEASUREMENT STABILITY AND ACCURACY IN DIFFERENT REAL

More information

EESTI STANDARD EVS-ISO :2007

EESTI STANDARD EVS-ISO :2007 EESTI STANDARD EVS-ISO 12642-1:2007 TRÜKITEHNOLOOGIA Sisendandmed neljavärvitrüki kirjeldamiseks Osa 1: Lähteandmete pakett (ISO 12642:1996+AC:2005) Graphic technology Input data for characterization of

More information

Rakenduste loomine programmi GameMaker abil

Rakenduste loomine programmi GameMaker abil Tallinna Ülikool Informaatika Instituut Rakenduste loomine programmi GameMaker abil Bakalaureusetöö Autor: Martin Kadarik Juhendaja: Andrus Rinde Autor:...... 2012 Juhendaja:...... 2012 Instituudi direktor:......

More information

EESTI STANDARD EVS-EN ISO :1999

EESTI STANDARD EVS-EN ISO :1999 EESTI STANDARD EVS-EN ISO 8826-1:1999 Tehnilised joonised. Veerelaagrid. Osa 1: Üldine lihtsustatud kujutamine Technical drawings - Rolling bearings - Part 1: General simplified representation EESTI STANDARDIKESKUS

More information

Sissejuhatus Objekt-Orienteeritud (O-O) andmebaasidesse ja ülevaade andmemudelite ajaloost.

Sissejuhatus Objekt-Orienteeritud (O-O) andmebaasidesse ja ülevaade andmemudelite ajaloost. Sissejuhatus Objekt-Orienteeritud (O-O) andmebaasidesse ja ülevaade andmemudelite ajaloost. Mõisted: O-O andmebaaside kohustuslikud omadused; OID, O-O paradigma mõisted O-O andmebaasides (kapseldamine,

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-EN 61023:2002 Maritime navigation and radiocommunication equipment and systems - Marine speed and distance measuring equipment (SDME) - Performance requirements - Methods of testing

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-EN 61108-1:2004 Maritime navigation and radiocommunication equipment and systems - Global navigation satellite systems (GNSS) - Part 1: Global positioning system (GPS) - Receiver equipment

More information

HSP HemiSPherical Project Manager ver: 1.3.3

HSP HemiSPherical Project Manager ver: 1.3.3 Poolsfääripiltide töötlemise programmi HSP HemiSPherical Project Manager ver: 1.3.3 kasutusjuhend Mait Lang Tõravere 15.11.2014 Sisukord Sissejuhatus...3 Litsentsi- ja kasutustingimused...4 Poolsfääripildid

More information

SIDE (IRT 3930) Loeng 3/2012 Signaalid sidesüsteemis Teema - signaalid. Avo Ots. telekommunikatsiooni õppetool,

SIDE (IRT 3930) Loeng 3/2012 Signaalid sidesüsteemis Teema - signaalid. Avo Ots. telekommunikatsiooni õppetool, SIDE (IRT 3930) Loeng 3/2012 Signaalid sidesüsteemis Teema - signaalid Avo Ots telekommunikatsiooni õppetool, TTÜ raadio- ja sidetehnika inst. avo.ots@ttu.ee Signaalid 81 Süsteemi näide input Microphone

More information

Õppeainete loend, maht ja ajakava GENERAL OPERATOR S CERTIFICATE FOR GMDSS

Õppeainete loend, maht ja ajakava GENERAL OPERATOR S CERTIFICATE FOR GMDSS Page Page 2 of 16 Õppeainete loend, maht ja ajakava GENERAL OPERATOR S CERTIFICATE FOR GMDSS Course content in accordance to the Model course 1.25 and STCW 2010 Code A-IV/2 Õppeaine Auditoorne õpe 1 2,5

More information

RAUDTEEDE PASPORTISEERIMINE VKG NÄITEL

RAUDTEEDE PASPORTISEERIMINE VKG NÄITEL Anne Riin Arismaa RAUDTEEDE PASPORTISEERIMINE VKG NÄITEL LÕPUTÖÖ Ehitusteaduskond Rakendusgeodeesia eriala Tallinn 2015 Mina, Anne Riin Arismaa, tõendan, et lõputöö on minu kirjutatud. Töö koostamisel

More information

Analog Front End Components for Bio-Impedance Measurement: Current Source Design and Implementation

Analog Front End Components for Bio-Impedance Measurement: Current Source Design and Implementation THESIS ON INFORMATICS AND SYSTEM ENGINEERING C63 Analog Front End Components for Bio-Impedance Measurement: Current Source Design and Implementation ARGO KASEMAA PRESS TALLINN UNIVERSITY OF TECHNOLOGY

More information

Leader-follower System for Unmanned Ground Vehicle

Leader-follower System for Unmanned Ground Vehicle UNIVERSITY OF TARTU Institute of Computer Science Computer Science Curriculum Kristjan Jansons Leader-follower System for Unmanned Ground Vehicle Master s Thesis (30 ECTS) Supervisor: Tambet Matiisen,

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-EN ISO 8015:2011 Toote geomeetrilised spetsifikatsioonid (GPS). Alused. Käsitlusviisid, põhimõtted ja reeglid Geometrical product specifications (GPS) - Fundamentals - Concepts, principles

More information

Peegel universum ja ilmneva käitumise haldamine

Peegel universum ja ilmneva käitumise haldamine Peegel universum ja ilmneva käitumise haldamine Leo Mõtus Proaktiivtehnoloogiate uurimislabor Tallinna Tehnikaülikool 1 Peegel universum Sünteetiline analüüsi Platoni ettekujutus universumist, millega

More information

(4) The processing of personal data should be designed to serve mankind.

(4) The processing of personal data should be designed to serve mankind. GDPR (4) The processing of personal data should be designed to serve mankind. [Isikuandmete töötlemine peaks olema mõeldud teenima inimesi.] ANDMETE ÜLEKANDMISE ÕIGUS, ÕIGUS OLLA UNUSTATUD & ISIKUANDMETE

More information

Eesti Vabariigi Rahandusministeerium

Eesti Vabariigi Rahandusministeerium Eesti Vabariigi Rahandusministeerium Hindamisaruanne Riikliku Arengukava rakendussüsteemi ja selle toimivuse hindamine 7. juuli 2006 pwc Sisukord Aruandes kasutatud peamised lühendid... 3 Lühikokkuvõte

More information

ETTEVÕTTE ÄRIPROTSESSIDE EFEKTIIVSUSE TÕSTMINE KLIENDISUHETE HALDUSE LAHENDUSE JUURUTAMISE ABIL

ETTEVÕTTE ÄRIPROTSESSIDE EFEKTIIVSUSE TÕSTMINE KLIENDISUHETE HALDUSE LAHENDUSE JUURUTAMISE ABIL TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Juhtimise ja turunduse instituut Majandusprotsesside juhtimise ja infosüsteemide lektoraat Dissertatsioon magister artium kraadi taotlemiseks majandusteaduses Nr 118 Toomas

More information

Haridustehnoloogia innovatsioonivõrgus2ke ja kogukondade näited. Mar$n Sillaots #5

Haridustehnoloogia innovatsioonivõrgus2ke ja kogukondade näited. Mar$n Sillaots #5 Haridustehnoloogia innovatsioonivõrgus2ke ja kogukondade näited Mar$n Sillaots 09.10.2016 #5 ? Mis vahe on võrgus$kul ja kogukonnal? Milline võrgus$k või kogukond on innovaa$line? Näited SEGAN EDRENE

More information

ÜLEVAADE SATELLIITSIDESÜSTEEMIDEST

ÜLEVAADE SATELLIITSIDESÜSTEEMIDEST ÜLEVAADE SATELLIITSIDESÜSTEEMIDEST Käesolev kirjatükk annab ülevaate sellest, mida kujutavad endast satelliidid, millisel otstarbel neid kasutatakse ja millised on kasutamiseesmärkidest tulenevad piirangud

More information

EESTI STANDARD EVS-EN ISO 286-2:2010

EESTI STANDARD EVS-EN ISO 286-2:2010 EESTI STANDARD EVS-EN ISO 286-2:2010 Geometrical product specifications (GPS) - ISO code system for tolerances on linear sizes - Part 2: Tables of standard tolerance classes and limit deviations for holes

More information

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL. Raadio-ja sidetehnika instituut. Mikrolainetehnika õppetool. Referaat aines. Uurimisteemakeskne individuaalõpe IXX9530

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL. Raadio-ja sidetehnika instituut. Mikrolainetehnika õppetool. Referaat aines. Uurimisteemakeskne individuaalõpe IXX9530 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio-ja sidetehnika instituut Mikrolainetehnika õppetool Referaat aines Uurimisteemakeskne individuaalõpe IXX9530 OFDM: advantages, drawbacks, and performance improvement methods

More information

II osa. RAADIOSAGEDUSALA MHz 3600 MHz

II osa. RAADIOSAGEDUSALA MHz 3600 MHz Majandus- ja kommunikatsiooniministri 24. märtsi 2011.a määruse nr 25 Eesti raadiosagedusplaan Lisa 1 II osa (majandus- ja kommunikatsiooniministri 1.07.2011.a määruse nr 61 sõnastuses) II osa. RAADIOSAGEDUSALA

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-EN 62002-2:2008 Mobile and portable DVB-T/H radio access -- Part 2: Interface conformance testing Mobile and portable DVB-T/H radio access -- Part 2: Interface conformance testing EESTI

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-EN 15302:2008 Raudteealased rakendused. Meetodid koonilisuse ekvivalendi määramiseks Railway applications - Method for determining the equivalent conicity EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL

More information

Axial defect imaging in a pipe using synthetically focused guided waves

Axial defect imaging in a pipe using synthetically focused guided waves Estonian Journal of Engineering, 2011, 17, 1, 66 75 doi: 10.3176/eng.2011.1.07 Axial defect imaging in a pipe using synthetically focused guided waves Madis Ratassepp a, Sam Fletcher b and Aleksander Klauson

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-EN ISO 3098-3:2000 Technical product documentation - Lettering - Part 3: Greek alphabet EESTI STANDARDIKESKUS EESTI STANDARDI EESSÕNA Käesolev Eesti standard EVS-EN ISO 3098-3:2000 sisaldab

More information

REGISTRIPÕHISE RAHVA JA ELURUUMIDE LOENDUSE TARBIJAKÜSITLUS

REGISTRIPÕHISE RAHVA JA ELURUUMIDE LOENDUSE TARBIJAKÜSITLUS REGISTRIPÕHISE RAHVA JA ELURUUMIDE LOENDUSE TARBIJAKÜSITLUS Ene-Margit Tiit Statistikaamet Kellele ja milleks on rahvaloendust tarvis? Missuguseid rahvaloenduse tulemusi on seni kõige aktiivsemalt kasutatud?

More information

EESTI TEADUSE RAHASTAMISE RAHVUSVAHELINE VÕRDLEVANALÜÜS

EESTI TEADUSE RAHASTAMISE RAHVUSVAHELINE VÕRDLEVANALÜÜS EESTI TEADUSE RAHASTAMISE RAHVUSVAHELINE VÕRDLEVANALÜÜS Uuringu 2.1 raport Kadri Ukrainski Hanna Kanep Jaan Masso 2013 Tartu 2 Executive Summary The report is aiming to identify and elaborate the ways

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-EN 60745-2-2:2010 Käeshoitavad mootoriga elektrilised tööriistad. Ohutus. Osa 2-2: Erinõuded kruvikeerajatele ja mutrivõtmetele Hand-held motor-operated electric tools - Safety - Part

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-EN 62153-4-7:2016 METALL-SIDEKAABLITE KATSETUSMEETODID. OSA 4-7: ELEKTROMAGNETILINE ÜHILDUVUS. SAGEDUSELE KUNI 3 GHz JA ÜLE SELLE ETTE NÄHTUD LIIDESTE JA KOOSTETE ÜLEKANDEIMPEDANTSI

More information

SIDE - KONSPEKT... 2

SIDE - KONSPEKT... 2 SIDE - KONSPEKT... 2 SIDESÜSTEEM... 2 SIGNAALI KULG... 2 NÄIDE SHANNONI VALEMI KASUTAMISE KOHTA.... 3 VÕRK... 4 MOBIILVÕRGUD... 4 AHEL- JA PAKETTKOMMUNIKATSIOON... 5 PAKETTSIDE... 5 MOBIILSUS... 5 ÜLESANNE,

More information

HAJUSANDMETEGA ÜLESANNETE ROLL FÜÜSIKAÕPPE EFEKTIIVSUSE TÕSTMISEL

HAJUSANDMETEGA ÜLESANNETE ROLL FÜÜSIKAÕPPE EFEKTIIVSUSE TÕSTMISEL HAJUSANDMETEGA ÜLESANNETE ROLL FÜÜSIKAÕPPE EFEKTIIVSUSE TÕSTMISEL Sissejuhatus Üldteada on fakt, et viimasel ajal on täppisteaduste populaarsus langenud nii Eestis kui ka mujal maailmas. Olukorda on aidanud

More information

SIDE (IRT 3930) Loeng 12/2011 Mobiilne lairiba Teema - teenused. Avo Ots. telekommunikatsiooni õppetool,

SIDE (IRT 3930) Loeng 12/2011 Mobiilne lairiba Teema - teenused. Avo Ots. telekommunikatsiooni õppetool, SIDE (IRT 3930) Loeng 12/2011 Mobiilne lairiba Teema - teenused Avo Ots telekommunikatsiooni õppetool, TTÜ raadio- ja sidetehnika inst. avots@lr.ttu.ee Teenused 441 UMTS ootused Parema kvaliteediga teenused

More information

JAMMING OF SPREAD SPECTRUM COMMUNICATIONS USED IN UAV REMOTE CONTROL SYSTEMS

JAMMING OF SPREAD SPECTRUM COMMUNICATIONS USED IN UAV REMOTE CONTROL SYSTEMS TALLINN UNIVERSITY OF TECHNOLOGY School of Information Technologies Thomas Johann Seebeck Department of Electronics Karel Pärlin, IVEM153252 JAMMING OF SPREAD SPECTRUM COMMUNICATIONS USED IN UAV REMOTE

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-EN 60966-2-6:2009 Radio frequency and coaxial cable assemblies - Part 2-6: Detail specification for cable assemblies for radio and TV receivers - Frequency range 0 MHz to 3 000 MHz,

More information

Kõik küsimused, mis puudutavad Excel i kasutamist (eelkõige Excel i statistikat) võib saata aadressil ANDMETE TEISENDAMINE

Kõik küsimused, mis puudutavad Excel i kasutamist (eelkõige Excel i statistikat) võib saata aadressil ANDMETE TEISENDAMINE Kõik küsimused, mis puudutavad Excel i kasutamist (eelkõige Excel i statistikat) võib saata aadressil tiit@zbi.ee Korrutamine, liitmine, lahutamine, jagamine: =A1*A2 =A1+A2+7 =(A1+A2)/A3 jne. ANDMETE TEISENDAMINE

More information

This document is a preview generated by EVS. Textiles - Tests for colour fastness - Part E02: Colour fastness to sea water (ISO 105-E02:2013)

This document is a preview generated by EVS. Textiles - Tests for colour fastness - Part E02: Colour fastness to sea water (ISO 105-E02:2013) EESTI STANDARD EVS-EN ISO 105-E02:2013 Textiles - Tests for colour fastness - Part E02: Colour fastness to sea water (ISO 105-E02:2013) EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL FOREWORD See Eesti standard EVS-EN

More information

GPS MOODULI REALISATSIOON JA ANALÜÜS SIRFSTAR IV KIIBI BAASIL Bakalaureuse lõputöö

GPS MOODULI REALISATSIOON JA ANALÜÜS SIRFSTAR IV KIIBI BAASIL Bakalaureuse lõputöö TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Thomas Johann Seebecki elektroonikainstituut Siduselektroonika teaduslaboratoorium Kristjan Lužkov GPS MOODULI REALISATSIOON JA ANALÜÜS SIRFSTAR IV KIIBI

More information

TARTU ÜLIKOOL LOODUS- JA TEHNOLOOGIATEADUSKOND Tehnoloogiainstituut Arvutitehnika eriala

TARTU ÜLIKOOL LOODUS- JA TEHNOLOOGIATEADUSKOND Tehnoloogiainstituut Arvutitehnika eriala TARTU ÜLIKOOL LOODUS- JA TEHNOLOOGIATEADUSKOND Tehnoloogiainstituut Arvutitehnika eriala Tõnis Terasmaa NÕUDED ROBOTMANNEKEENIDE FOTOSTUUDIO TEHNILISE TOE TARKVARALE Bakalaureusetöö (12 EAP) Juhendaja:

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-EN 61996-1:2013 Maritime navigation and radiocommunication equipment and systems - Shipborne voyage data recorder (VDR) - Part 1: Performance requirements, methods of testing and required

More information

Raspberry Pi based System for Visual Detection of Fluid Level

Raspberry Pi based System for Visual Detection of Fluid Level Tallinn University of Technology Faculty of Information Technology Department of Computer Control Igor Petrov Raspberry Pi based System for Visual Detection of Fluid Level Bachelor s Thesis Supervisor(s):

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-EN 13888:2009 Grout for tiles - Requirements, evaluation of conformity, classification and designation EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL FOREWORD Käesolev Eesti standard EVS-EN 13888:2009

More information

EESTI STANDARD EVS-EN :2009

EESTI STANDARD EVS-EN :2009 EESTI STANDARD EVS-EN 15037-2:2009 Betoonvalmistooted. Tala-plokk-vahelaesüsteemid. Osa 2: Betoonblokid Precast concrete products - Beam-and-block floor systems - Part 2: Concrete blocks EESTI STANDARDI

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-EN 15016-1:2005 Tehnilised joonised Raudteealased rakendused Osa 1: Üldpõhimõtted Technical drawings - Railway applications - Part 1: General principles EESTI STANDARDIKESKUS EESTI STANDARDI

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-EN 15037-2:2009+A1:2011 Betoonvalmistooted. Tala-plokk-vahelaesüsteemid. Osa 2: Betoonblokid Precast concrete products - Beam-and-block floor systems - Part 2: Concrete blocks EESTI

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-ENV 14237:2008 Textiles in the healthcare system EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL FOREWORD Käesolev Eesti standard EVS-ENV 14237:2008 sisaldab Euroopa standardi ENV 14237:2002 ingliskeelset

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-EN 1870-6:2002+A1:2009 Puidutöötlemismasinate ohutus. Ketassaagimisseadmed. Osa 6: Küttepuude ketassaagimisseadmed ja kaheotstarbelised küttepuude ketassaagimismasinad/ketassaepingid,

More information

Kompass. Liiklusinfo

Kompass. Liiklusinfo WEB EDITION S ENSUS NAVIGATION Ekraanil kuvatavad tekst ja sümbolid Sündmus ja järgmine punkt Kaugus järgmisesse punkti Järgmise tee/tänava nimi Rajatis (restoran) Plaanitud tee lõpp-punkti Plaanitud tee

More information

Paigaldusjuhend (i) FuranFlex. Versioon

Paigaldusjuhend (i) FuranFlex. Versioon Paigaldusjuhend (i) FuranFlex PAIGALDUSJUHEND 1. KASUTUSOTSTARVE... 2 2. JUHENDI HÕLMAVUS... 3 3. VIITED... 3 4. TEHNILINE KIRJELDUS... 3 4.1 TÖÖVAHENDID JA -MATERJALID... 3 4.2 TÖÖ KORRALDAMINE... 4 4.3

More information

EESTI STANDARD EVS-EN :2009

EESTI STANDARD EVS-EN :2009 EESTI STANDARD Radio frequency and coaxial cable assemblies -- Part 3-1: Blank detail specification for semi-flexible coaxial cable assemblies EESTI STANDARDI EESSÕNA Käesolev Eesti standard EVS-EN 60966-3-

More information

Technical drawings - Construction drawings - Representation of modular sizes, lines and grids

Technical drawings - Construction drawings - Representation of modular sizes, lines and grids EESTI STANDARD EVS-EN ISO 8560:2000 Technical drawings - Construction drawings - Representation of modular sizes, lines and grids EESTI STANDARDIKESKUS EESTI STANDARDI EESSÕNA Käesolev Eesti standard EVS-EN

More information

Maritime Electronics Supporting Unmanned Vessels

Maritime Electronics Supporting Unmanned Vessels EU-Japan Policy Workshop Maritime Electronics Supporting Unmanned Vessels November 11 th, 2016 TAKUO KASHIWA, Ph.D Furuno Electric Co., Ltd. Agenda Positioning Technologies for Vessel s position Technologies

More information

HDR (High Dynamic Range) fototöötlusprogrammide võrdlus

HDR (High Dynamic Range) fototöötlusprogrammide võrdlus Tallinna Ülikool Informaatika Instituut HDR (High Dynamic Range) fototöötlusprogrammide võrdlus Seminaritöö Autor: Tiina Mõniste Juhendaja: Kalle Kivi Tallinn 2011 Sisukord Sisukord... 2 Sissejuhatus...

More information

EESTI STANDARD EVS-EN ISO 28762:2010

EESTI STANDARD EVS-EN ISO 28762:2010 EESTI STANDARD EVS-EN ISO 28762:2010 Vitreous and porcelain enamels - Enamel coatings applied to steel for writing surfaces - Specification (ISO 28762:2010) EESTI STANDARDI EESSÕNA Käesolev Eesti standard

More information

Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekava. Gretel Kant

Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekava. Gretel Kant Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekava Gretel Kant 3-AASTASTE EESTI LASTE TUNNETUSTEGEVUSE ARENGU HINDAMINE JELENA STREBELEVA METOODIKA

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-EN ISO 4535:2003 Vitreous and procelain enamels - Apparatus for determination of resistance to hot detergent solutions used for washing textiles EESTI STANDARDIKESKUS EESTI STANDARDI

More information

Üüriarvestus. korteriyhistu.net. Illar Leuhin

Üüriarvestus. korteriyhistu.net. Illar Leuhin Üüriarvestus Kuidas kasutada portaali korteriyhistu.net Illar Leuhin Üüriarvestusega alustamine (1)! Valige menüüst «Üüriarvestus» «Perioodid» avaneb uue perioodi lisamise vorm! Märkige valik «arved tasutakse

More information

GPS seadmetest, kaartidest, kasutamisest

GPS seadmetest, kaartidest, kasutamisest GPS seadmetest, kaartidest, kasutamisest Geograafiaõpetajate sügiskool 11.11.2011 Tartu Erki Kokkota REGIO Mis on kaart : Tasapinnaline ja kokkuvõtlik, valikuline, mõisteline MAA (kontsentreeritud, selektiivne,

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-EN 60495:2002 Single sideband power-line carrier terminals EESTI STANDARDIKESKUS EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL FOREWORD Käesolev Eesti standard EVS-EN 60495:2002 sisaldab Euroopa

More information

Kommunikatsiooniteenuste arendus

Kommunikatsiooniteenuste arendus Kommunikatsiooniteenuste arendus IRT0080 Loeng 7/2011 Avo Ots telekommunikatsiooni õppetool, TTÜ raadio- ja sidetehnika inst. avots@lr.ttu.ee 1 Inmarsat 2 I-4 Asukohad Satellite telephony 2.4kbps voice

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-EN 10223-3:2013 Steel wire and wire products for fencing and netting - Part 3: Hexagonal steel wire mesh products for civil engineering purposes EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL FOREWORD

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-EN 12758:2011 Klaas ehituses. Klaasing ja õhuheli isolatsioon. Toote kirjeldused ja omaduste määramine Glass in building - Glazing and airborne sound insulation - Product s and determination

More information

Originaali tiitel: 1001 Inventions That Changed the World

Originaali tiitel: 1001 Inventions That Changed the World Originaali tiitel: 1001 Inventions That Changed the World A Quintessence Book Esmatrükk Suurbritannias 2009. aastal Cassell Illustrated Octopus Publishing Group Limited 2 4 Heron Quays, London E14 4JP

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-EN 1423:2012 Teemärgistusmaterjalid. Pealepuistematerjalid. Klaaskuulid, libisemisvastased materjalid ja nende kahe segud Road marking materials - Drop on materials - Glass beads, antiskid

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-EN ISO 898-1:2009 Mechanical properties of fasteners made of carbon steel and alloy steel - Part 1: Bolts, screws and studs with specified property classes - Coarse thread and fine pitch

More information

Arvutimängude loomise võimalusi läbi Steam'i platvormi

Arvutimängude loomise võimalusi läbi Steam'i platvormi Tallinna Ülikool Digitehnoloogiate instituut Arvutimängude loomise võimalusi läbi Steam'i platvormi Seminaritöö Autor: Sander Eerik Sandrak Juhendaja: Martin Sillaots Autor:...... 2016 Juhendaja:......

More information