KAS FORMANDID PEEGELDAVAD EMOTSIOONE?

Transcription

1 do: /ery8.15 KAS FORMANDID PEEGELDAVAD EMOTSIOONE? Kr Tmur Ülevde. Formnte peetkse üheks emotsoon peegeldvks kustlseks prmeetrks kõnelej emotsonlne sesund võb põhjustd muutus häälkute formntstruktuurs. Uurmuse eesmärgks on ted sd, ks j kuds mõjutb lusung emotsoon eestkeelse etteloetud emotsonlse kõne lühkes vokle nng ettelugej rtkultsoon täpsust. Selleks mõõdet etteloetud emotsonlse nng neutrlse kõne lühkeste rõhulste voklde,, u esmest j test formnt. Uurmstulemustest selgus, et emotsoonprt (k. neutrlne kõne) on sttstlselt olulsed ernevused olems voklde j esmeste formntde (F1) keskmstes. Tene formnt (F2) emotsoonde erstmsel olulst roll e mäng. Voklde redutseerumst j rtkultsoon täpsust uurt eukledlse kuguse rvutmse bl. Tulemused nätsd, et vh- j rõõmu-lusungtes jääb kõnelej rtkultsoon täpsus võrreldes neutrlse kõneg enm-vähem smks, kurbuse-lusungtes see g lngeb.* Võtmesõnd: emotsonlne kõne, kustk, formntnlüüs, rtkultsoon täpsus, eest keel EESTI RAKENDUSLINGVISTIKA ÜHINGU AASTARAAMAT 8, Sssejuhtus Pljud emotsoonsüntees j -tuvstuseg seotud uurmused on nädnud, et gl emotsoonl on just tlle omsed kustlsed tunnused. Kuuljd suudvd emotsoond kõnes är tund nuüks hel põhjl, lm kõnelejt nägemt (nt telefonvestlustes) (Bchorowsk 1999). Kõnelõgu emotsoon ollkse võmelsed määrm seg ss, ku kõk selle lõgu sõnd on tähenduset (Goudbeek jt 2009). See, et kuuljd suudvd nult hääle järg emotsoone usldusväärselt är tund, toobk ks oletuse, et hääl knnb kogu nformtsoon kõnelej emotsonlse sesund koht 1 j et emotsoonde häälelsed väljendused on ernev kustlse mustrg (nt Peschke jt 1999, Bnse, Scherer 1996). * Artkkel on vlmnud tänu projektdele EKT1 j SF s09. 1 Sed vd ss, ku kuulj e näe kõnelejt, sest vstsel juhul muutub kustlste tunnuste domneermne emotsoon ärtundmsel küstvks. 231

2 1.1. Formndd Üheks kustlseks prmeetrks, md emotsonlse kõne puhul uurtkse, on formndd. Formntde bl sb teh järeldus selle koht, kuds emotsoond ükstesest kustlselt ernevd nng kuds mõjutvd emotsoond häälkute kvlteet j kõnelej rtkultsoon täpsust. Formndd on kustlse energ kontsentrtsoon prkonnd kõnespektrs. Kõkdel hellstel häälkutel on om formntstruktuur nng nende foneetlst kvlteet tjutkse hrlkult esmesest kolmest formndst (F1, F2 j F3). Formntde sukohd e ole fkseertud, vd sõltuvd kõnetrkt suurusest j kujust. Kõnetrkt muutub, ku vreerub häälduselundte (nt keel, lõug j huuled) send. Smut muudvd kõnetrkt suurust j kuju emotsoond. Ku kõnelej emotsonlne sesund muutub, ss muutuvd tem näolme nng häälduselundte send j lhspnge (Ververds, Kotropoulos 2006, Johnstone, Scherer 2000). Nertdes öeldun kõlb lusung kustlselt üsng ernevlt sellest, ku öeld sm sj kulmu kortsutdes (Trtter 1980). See omkord tektb kõnesgnls kustls muutus, ms peegelduvd formntmustrtes. Uurmstulemused on nädnud, et emotsoond mõjutvd kõge rohkem F1 j F2 väärtus (nt Tolkmtt, Scherer 1986) Artkultsoon täpsus j redutseerunud häälkud Põhjus, mks kuuldkse foneetls ernevus khe vokl vhel, petub selles, et vokldel on ernev sukoht khemõõtmelses voklruums, md seloomustvd vokl kõrgus ehk vertklne dmensoon j vokl eespoolsus-tgpoolsus ehk horsontlne dmensoon. Need kks mõõdet on seotud keele sukohg suus vokl moodustmsel. Jonthn Hrrngton (2010: 46) krjeldb vokle khemõõtmelse jotuseg F1 x F2. Vokl kõrguse ksv seostub F1 väärtuse vähenemseg, vokl tgpoolsuse suurenemne seostub g F2 khnemseg. Seeg: vokl F1 < vokl e F1-st j vokl F2 < vokl ä F2-st. Ku voklruum ktseneb, ss kõnelej rtkultsoon täpsus väheneb. Vokld, md hääldtkse vähem selgelt, kpuvd redutseerum, s.t nd kotvd om kvlteet. Ku lmneb kõrvleklle vokl n-ö normlsest postsoonst kustlses ruums, ss nmettkse sed vokl tsentrlseerumseks (ngl centrlzton). Tsentrlseerumse puhul moodustub vokl kõnelej voklruum keskpunkt lähedl j srnneb šv-häälkug, mllel pole selget kvlteet. (Hrrngton 2010: ) Uurmstulemustest (Tolkmtt, Scherer 1986) on selgunud, et näteks stresss võ depressoons nmene e rtkuleer hells häälkud sm jõupngutuseg ngu neutrlse kõne puhul. Sellsel juhul häälkud redutseeruvd nng rtkultsoon täpsus lngeb. Hrrngton (2010: ) krjutb, et selge kõne puhul setsevd vokld tenetesest kugeml nng kuuljl on ernevte häälkute vhel kergem vhet teh. Voklruum muutub suuremks nng rtkultsoon täpsus tõuseb. 232

3 2. Uurmsküsmus j -mterjl Formntnlüüs eesmärk on led vstused khele küsmusele: 1) ks eestkeelse etteloetud emotsonlse kõne lühkes vokle mõjutb lusung emotsoon nng 2) ks emotsoond mõjutvd ettelugej rtkultsoon täpsust. Uurmstöö kustlne bs on Eest Keele Insttuud eest emotsonlse kõne korpus ehk EEKK 2. Korpus toetub sesukohle, et emotsoond on hääle põhjl psvlt häst är tuntvd k loomulkus, mttenädeldud kõnes, j et mttenädeldud kõne on loomulku kõnesüntees eeldus (Id jt 2003). Korpuse loomsel on lähtutud prntsbst, et lõgu ssu kutsub lugejs esle mng emotsoon. Seetõttu pole lugejle ette öeldud, ms emotsoong tekst luged. Korpus ssldb ühe nshääle etteloetud jkrjnduslkke tekstlõke, ms on segmenteertud luseteks, sõndeks j häälkuteks. Korpuses sslduvte lusete emotsoond (vh, rõõm j kurbus) võ neutrlsus on määrtud tjuktseteg (vt Altrov 2008). Uurmsmterjls on EEKK lused, mlle emotsoon võ neutrlsust on tjunud üle 50% kuuljst. Formntnlüüsks vlt nest lusetest välj kolm lühkest vokl:, j u (vokle on kokku 2395, täpsemt jotust vt tbelst 1). Need on eest keeles sgedst esnevd vokld, ms moodustvd kolmnurkse voklruum ( on mdl tgvokl, kõrge eesvokl, u kõrge tgvokl), mlle bl sb häst krjeldd kõnelej rtkultsoon täpsust. Voklde juures ol olulne k nende rõhulne postsoon. Selle tngs soov led vokle, ms oleksd võmlkult vähe redutseerunud, sest on ted, et mtterõhulste slpde häälkud kpuvd om kvlteet kotm (vt nt Moon, Lndblom 1994). Kun eest keeles sub rõhk sõndes tvlselt esmesel slbl, ss pärnevd väljvltud vokld sõnlgulstest postsoondest, mlle struktuur on VC, CVC võ CCVC 3. Tbel 1. Formntnlüüs mterjl Vokl Emotsoon Voklde rv u vh 395 rõõm 279 kurbus 244 neutrlne 319 KOKKU 1237 vh 220 rõõm 146 kurbus 154 neutrlne 145 KOKKU 665 vh 138 rõõm 133 kurbus 115 neutrlne 107 KOKKU 493,, u KOKKU Vt ( ). 3 V vokl; C konsonnt. 233

4 3. Meetod Uurmsküsmustele vstuse ledmseks mõõdet esmlt etteloetud emotsonlse nng neutrlse kõne lühkeste rõhulste voklde, j u esmest j test formnt. Hrrngton (2010: ) krjutb, et otsus vokl kvlteed koht tehkse kustlste ndmete põhjl mngl kndll jhetkel j hrlkult on selleks koht, ms ühtb vokl kestuse keskpunktg (ngl vowel trget). Suurest vltkse vokl keskpunkt formntde mõõtmseks seepärst, et nberhäälkute kontekstlne mõju on ss mõõdetvle voklle kõge väksem nng selles punkts on vokl kõge stblsem, s.t formntväärtused muutuvd kõge vähem. Voklde redutseerumst j rtkultsoon täpsust mõõdet eukledlse kuguseg 4, et näh, ks vokld on võrreldes neutrlse kõneg tsentrlseerunud võ mtte nng ks voklruum on võrreldes neutrlse kõneg emotsoont suurenenud võ vähenenud. (Vt Hrrngton 2010: ) Et eukledlst kugust mõõt, määrt esmlt kõnelej voklruum keskpunkt (ngl centrod). Selleks rvutt välj neutrlne häälk x, võttes rvesse kõg korpuses leduvte j uurmsmterjl tngmustele vstvte sõnlgulste struktuurde VC, CVC võ CCVC lühkeste voklde keskmsed. Akustlste prmeetrte mõõtmsel ksutt progrmm Prt 5 nng kõne ndmebsde süsteem EMU 6 b. Formntväärtuste utomtse rvutmse ved korrgeert kästs nng pärst sed nlüüst mõõtmstulemus sttstkkeskkonns R 7. R- bl vd läb ANOVA-nlüüs 8. Klus R. Scherer (1986) on välj töötnud emotsoonkustk vldkonns mudel, ms ennustb emotsoon mõju häälelsele väljendusele. Scherer component process model e CPM võtb rvesse psühholoogls j füsoloogls mõjusd, ms ksnevd emotsoon väljendmseg, nng nätb, et on olems emotsoonspetsflsed kustlsed mustrd. Scherer krjeldb emotsoon ku kohnemsmuutuste (ngl dptve chnges) srj, ms on vststkuses seoses. Emotsoon tekkmsest mpuls snud närvsüsteem mõjutb n kõnelej hngmst ku k tem kõneorgnte lhspnget nng see toob ks ernevus kõnesgnl kustks. Nt mdg väg ebmeeldvt vldub tht neelu j kõr ptstuses, mlle tgjärjel läheb kõnetrkt pngesse nng väljtulev hääl on kõrgem sgeduseg (Thompson, Blkwll 2006). CPM-mudel ennustb muu hulgs, kuds muutuvd emotsoonde mõjul voklde F1 j F2 väärtused võrreldes neutrlse kõneg. Võrdlus ntud töö uurmstulemuste j CPM-mudel nng vrsemte uurmuste vhel esttkse 6. petüks. 4. Emotsoondeg ksnevd muutused formntväärtustes Sensed uurmused emotsoonde formntväärtuste koht pole ndnud pärs ühesed tulemus. Põhjus võb petud ernevs uurmsmterjls (nädeldud vs. esle kutsutud emotsoong vs. spontnne kõne; hel vs. hel + plt), ernevs uurtvs Eukledlse kuguse vlem: d(x,v em ) = sqrt((f1x-f1v em ) 2 + (F2x-F2V em ) 2 ), kus x on neutrlne vokl j V em vdeldv emotsoon vokl keskmne. 5 ( ). 6 ( ). 7 ( ). 8 Tbel genereermseks ksutt R skrpt (vt lähtendmed vt ( ).

5 keeles j kultuurs nng ernevs emotsoondele ntvs ssus (nt vh ll võb mõst n revu ku k lhtslt ärrtust, rõõmu ll rhulolu võ vmustust, kurbuse ll pettumust võ muret). (Burkhrdt jt 2006, McIntyre, Rolnd 2006, Wltng jt 2006, Dougls-Cowe jt 2003, Scherer 2003) Smut erneb vs, kuds emotsoone krjeldtkse. Domneervd kks lähenemst ktegorlne (ngl ctegory pproch) j dmensoonlne (ngl dmensonl pproch). Esmene lähenemne määrtleb emotsoond ktegoorten, nt kurbus, vh j rõõm. Tene lähenemne ksutb emotsoonde krjeldmseks dmensoone. Kks enm ksuttvt dmensoon on vlents (postvne vs. negtvne) (ngl vlence) j vrgumne (mdl vs. kõrge) (ngl rousl). (McIntyre, Rolnd 2006, Cowe, Cornelus 2003) Ku pnn emotsoond khemõõtmelsele teljestkule, ss on rõõm kõrge vrgumse j postvse vlentsg emotsoon, vh kõrge vrgumse j negtvse vlentsg emotsoon nng kurbus mdl vrgumse j negtvse vlentsg emotsoon. Vrsemd uurmused prntsus- (Goudbeek jt 2009), ngls- (Murry, Arnott 2008, Trtter 1980), sks- (Kenst, Sendlmeer 2000, Peschke jt 1999) j jpnkeelse (Id jt 2003) emotsonlse kõne koht on nädnud, et esnevd mngd üldsed tendentsd tetud emotsoonde j nende kustlste korreltde vhel Vh j selle võrdlus teste emotsoondeg Võrreldes teste põhemotsoonde j neutrlse kõneg on vh puhul täheldtud voklde kõrgemt F1 sgedust (Goudbeek jt 2009, Murry, Arnott 2008, Jusln, Lukk 2003) nng vokll olulselt mdlmt F2 sgedust (Goud beek jt 2009). Smut on vh-emotsoong voklde juures märgtud nende kõrgemt rtkultsoon täpsust (Murry, Arnott 2008, Jusln, Lukk 2003, Kenst, Sendlmeer 2000, Peschke jt 1999). Vh koht on sdud k testsugused tulemus. Id jt (2003) uurmusest selgus, et kõrgem helkõrguse j krem tempog emotsoondel (ngu vh) on voklruum ktsenenud nng vokld rohkem redutseerunud Rõõm j selle võrdlus teste emotsoondeg Rõõmu-lusungte vokldel on võrreldes teste põhemotsoonde j neutrlse kõneg täheldtud F1 j F2 väärtuste tõusu, kusjuures F1 on enmkul vokldel rohkem mõjuttud ku F2 (Jusln, Lukk 2003, Kenst, Sendlmeer 2000, Trtter 1980). Mrtjn Goudbeek kolleegdeg (2009) märks voklde, j u F1 keskmse tõusu kõrge vrgumseg emotsoonde (nt rõõm) puhul, kud võrreldes mdl vrgumseg (nt kurbus) emotsoondeg ol nel vokll mdlm F2 keskmne. Postvse emotsoong (nt rõõm) vokldel ol F2 keskmne kõrgem ku negtvse emotsoong (nt vh) vokldel. Rõõmu-lusungte voklde rtkultsoon täpsuse koht on sdud khesugused ndmed rtkultsoon täpsus ks tõuseb (nt Murry, Arnott 2008, Jusln, Lukk 2003, Johnstone, Scherer 2000) võ on srnne neutrlse kõne rtkultsoon täpsuseg (Kenst, Sendlmeer 2000). 235

6 4.3. Kurbus j selle võrdlus teste emotsoondeg Kurbuse-lusungte vokldele on võrreldes teste põhemotsoonde j neutrlse kõne vokldeg omne F1 keskmse lngus (Jusln, Lukk 2003). Märgtud on k sed, et negtvse vlentsg emotsoonde (nt kurbus) vokldel on F2 keskmne mdlm ku postvsete emotsoonde (nt rõõm) vokldel. (Goudbeek jt 2009) Kurbuse-lusungte vokldele on omne k mdl rtkultsoon täpsus (Murry, Arnott 2008, Jusln, Lukk 2003, Kenst, Sendlmeer 2000). Emotsoonde tekttud muutus hellste häälkute formntväärtustes on Jusln j Lukk (2003) selgtnud selleg, et vh j rõõm on kõrge vrgumseg emotsoond, ms pnevd kõnelej rääkmsel rohkem pngutm (t püüb selgemlt rtkuleerd). Lhspnge tektb kõrs g ptstuse. Pngutmne j ptstus vvd kõnetrkt lühenemsen nng toovd ks kõrgem F1 j täpsem rtkultsoon. Rõõmu puhul muudb kõnetrkt lühemks k nertmne (Trtter 1980). Mdl emotsonlse vrgumseg kurbuse puhul pole g kõrs sellst lhspnget j kõnelej räägb lõdvestunumlt. See tngb mdlm F1 j ebtäpsem rtkultsoon. 5. Uurmstulemused: voklde,, u esmese j tese formnd väärtused emotsoont Et sd ted, ks eestkeelse etteloetud emotsonlse kõne lühkeste voklde F1 j F2 väärtused on mõjuttud olulselt lusung emotsoonst võrreldes neutrlse kõneg nng ks emotsonlse kõne voklde formntväärtused ernevd üks tesest olulselt, mõõdet voklde,, u F1 j F2 väärtused nng rvutt emotsoont nende keskmsed (vt tbel 2). Sn j edspd on väärtused esttud n hertsdes ku k brkdes (psühhokustlne skl). Tbel 2. Voklde,, u esmese j tese formnd keskmsed emotsoont Vokl Emotsoon F1 (Hz) F1 (Brk) F2 (Hz) F2 (Brk) u vh 615 5, ,7 rõõm 644 6, ,8 kurbus 558 5, ,9 neutrlne ,9 vh 386 3, ,9 rõõm 382 3, ,9 kurbus 359 3, ,9 neutrlne ,9 vh 427 4, ,1 rõõm 418 4, kurbus 410 4, ,3 neutrlne 430 4,

7 Tbelst 2 selgub, et ernevused emotsonlse kõne j neutrlse kõne voklde F1 keskmste vhel on väkesed. Kõge enm erstub neutrlsest kõnest kurbuseemotsoon (vokl 635 Hz / 6 Brk vs. 558 Hz / 5,4 Brk j vokl 403 Hz / 4 Brk vs. 359 Hz / 3,6 Brk). Emotsoont ernevd F1 keskmsed kõgl kolmel vokll, kud k sn e ole ernevused lt suured. Kõge rohkem erneb testest emotsoondest kurbus voklde j puhul. Vokl juures vh vs. kurbus (615 Hz / 5,9 Brk vs. 558 Hz / 5,4 Brk) j rõõm vs. kurbus (615 Hz / 5,9 Brk vs. 558 Hz / 5,4 Brk) nng vokl juures vh vs. kurbus (386 Hz / 3,9 Brk vs. 359 Hz / 3,6 Brk). Ernevused emotsonlse kõne j neutrlse kõne voklde F2 keskmstes on smut väkesed. Kõge enm erstub neutrlsest kõnest kurbuse-emotsoon vokl u juures (1274 Hz / 10 Brk vs Hz / 10,3 Brk). Emotsoont ernevd F2 keskmsed voklde j u puhul. Vokl juures erneb kõge rohkem vh kurbusest (1412 Hz / 10,7 Brk vs Hz / 10,9 Brk) nng vokl u juures rõõm kurbusest (1272 Hz / 10 Brk vs Hz / 10,3 Brk). Et sd ted, ks emotsoonrühmde ernevused on sttstlselt olulsed, teht formntväärtustele ANOVA-nlüüs. Tulemused on esttud tbeltes 3 j 4. Tbel 3. ANOVA-nlüüs tulemused emotsonlsete lusete lühkeste voklde,, u F1 koht. (Sttstlselt olulne ernevus on märgtud hll tustg) Vokl Emotsoonpr DF F vlue u Pr(>F) Hertz skl Pr(>F) Brk skl vh vs. rõõm 672 6,43 0,0115 0,03 vh vs. neutrlne 712 4,01 0,0457 0,04 vh vs. kurbus ,17 0,0001 0,01 rõõm vs. neutrlne 596 0,65 0,4211 0,69 rõõm vs. kurbus ,04 0,0001 0,01 neutrlne vs. kurbus ,42 0,0001 0,01 vh vs. rõõm 364 0,45 0,5010 0,44 vh vs. neutrlne 363 5,70 0,0174 0,02 vh vs.kurbus ,77 0,0001 0,01 rõõm vs. neutrlne 289 6,48 0,0115 0,01 rõõm vs. kurbus 298 6,81 0,0095 0,01 neutrlne vs. kurbus ,41 0,0001 0,01 vh vs. rõõm 269 0,45 0,5013 0,39 vh vs.neutrlne 243 0,11 0,7380 0,78 vh vs. kurbus 251 2,11 0,1478 0,14 rõõm vs. neutrlne 238 0,78 0,3778 0,31 rõõm vs. kurbus 246 0,38 0,5384 0,60 neutrlne vs. kurbus 220 2,59 0,1089 0,11 237

8 Tbelst 3 nähtub, et emotsoonprt on sttstlselt olulsed ernevused (p < 0,05) voklde F1 keskmstes n ku k puhul (v. vokl vh vs. rõõm). Vokl u puhul pole ernevused F1 keskmstes emotsoont olulsed. Ku võrreld emotsoone neutrlse kõneg, ernevd sellest olulselt vokl puhul vh- j kurbuse-emotsoon nng vokl juures kõk kolm emotsoon. Tbel 4. ANOVA-nlüüs tulemused emotsonlsete lusete lühkeste voklde,, u F2 koht. (Sttstlselt olulne ernevus on märgtud hll tustg) Vokl Emotsoonpr DF F vlue u Pr(>F) Hertz skl Pr(>F) Brk skl vh vs. rõõm 672 1,77 0,1839 0,28 vh vs. neutrlne 712 3,69 0,0553 0,05 vh vs. kurbus 637 4,42 0,0358 0,07 rõõm vs. neutrlne 596 0,13 0,7195 0,49 rõõm vs. kurbus 521 0,55 0,4600 0,50 neutrlne vs. kurbus 561 0,25 0,6176 0,93 vh vs. rõõm 364 0,07 0,7926 0,84 vh vs. neutrlne 363 0,19 0,6667 0,63 vh vs. kurbus 372 0,19 0,6610 0,40 rõõm vs. neutrlne 289 0,02 0,8948 0,81 rõõm vs. kurbus 298 0,31 0,5753 0,40 neutrlne vs. kurbus 297 0,48 0,4896 0,30 vh vs. rõõm 269 0,71 0,4015 0,38 vh vs. neutrlne 243 0,51 0,4758 0,40 vh vs. kurbus 251 1,14 0,2859 0,32 rõõm vs. neutrlne 238 0,00 0,9623 0,96 rõõm vs. kurbus 246 3,27 0,0718 0,07 neutrlne vs. kurbus 220 2,55 0,1118 0,09 Tbelst 4 selgub, et emotsoont on sttstlselt olulne ernevus (p < 0,05) F2 keskmstes vd vokl hertsde puhul, kus F2 erstb vh kurbusest (p = 0,0358). Brk skll sttstlselt olulst ernevust sn e ole. Ülejäänud F2 keskmsed e erne olulselt üheg uurtud vokl puhul e emotsoont eg k võrdluses neutrlse kõneg. 6. Formntnlüüs tulemuste võrdlus CPM-mudel j vrsemte uurmusteg 238 CPM-mudel ennustb, et võrreldes neutrlse kõneg tõuseb vh-lusungtes hellste häälkute F1 j lngeb F2. Ku kõrvutd see ennustus ntud uurmuse tulemusteg, ss selgub, et neutrlse kõne vokldest ernesd vh puhul j, mlle F1 keskmsed vstupdselt CPM- ennustusele lngesd. Voklde, j u F2 keskmsed neutrlse kõne F2-st e ernenud. Vrsemtes uurmustes on vh puhul täheldtud n voklde kõrgemt F1 sgedust (Goudbeek jt 2009, Murry,

9 Arnott 2008, Jusln, Lukk 2003) ku k vokl olulselt mdlmt F2 sgedust (Goudbeek jt 2009). Ned tulemus käesolev uurmus e knntnud. Rõõmu puhul ennustb CPM-mudel F1 khnemst. Antud uurmuse tulemused nätvd, et rõõmu-lusungtes erneb neutrlse kõne voklde F1-st sttstlselt olulselt vd F1, mlle väärtus tõest lngeb. Tesed uurmused on nädnud, et rõõmu voklde F1 j F2 väärtused tõusevd (Jusln, Lukk 2003, Kenst, Sendlmeer 2000, Trtter 1980) nng nel on mdl vrgumseg emotsoondest (nt kurbus) vokl F2 keskmne mdlm. Smut on rõõmu-lusungte vokldel F2 keskmne kõrgem ku negtvse emotsoong (vh j kurbus) lusungte vokldel. (Goudbeek jt 2009) Käesolev uurmuse tulemustes polnud rõõmu puhul F2 väärtustes emotsoont eg võrdluses neutrlse kõneg sttstlselt oluls ernevus. Seeg k rõõmu puhul e ühtnud ntud uurmuse tulemused vrsemteg. Kurbuse koht ennustb CPM-mudel, et võrreldes neutrlse kõneg hellste häälkute F1 keskmne tõuseb nng F2 keskmne lngeb. Antud uurmuse tulemused nätvd, et kurbuse-emotsoon puhul ernevd voklde F1 keskmsed sttstlselt olulselt neutrlse kõne vokldest j, mlle F1 väärtused lngevd. Vrsemtes uurmustes on kurbuse-lusungte vokle seloomusttud neutrlsest kõnest mdlm F1 keskmseg (Jusln, Lukk 2003). Negtvse vlentsg kurbuse puhul on märgtud k voklde mdlmt F2 keskmst võrreldes postvsete emotsoondeg (nt rõõm) (Goudbeek jt 2009). Käesolevst uurmusest selgub, et üheg vokl F2 väärtused e erne sttstlselt olulselt emotsoont (v. vokll vh vs. kurbus Hertz skll, vt tbel 4) eg võrreldes neutrlse kõneg. Tulemustest võb järeldd, et rõõmu j vh väljendtkse eest keeles test ku keeltes, mlle koht on sen uurmus tehtud. Oslne srnsus on g kurbuse väljendmses. Sms peb slms pdm sed, et ernevuste põhjus võb petud k ernevs uurmsmterjls. 7. Artkultsoon täpsus emotsoont Selleks, et sd vstus küsmusele, ks emotsoond mõjutvd ettelugej rtkultsoon täpsust, rvutt esmlt välj lugej neutrlne häälk x (F1 = 511 Hz / 4,9 Brk j F2 = 1745 Hz / 11,7 Brk) nng seejärel eukledlne kugus emotsonlse j neutrlse kõne voklde, j u keskmste nng neutrlse häälku x vhel ksutdes vlemt d(x,v em ) = sqrt((f1x-f1v em ) 2 + (F2x-F2V em ) 2 ), kus x on neutrlne vokl j V em vdeldv emotsoon vokl keskmne. Eukledlse kuguse mõõtmstulemused on esttud tbels 5. Tbel 5. Eukledlne kugus voklde j neutrlse häälku x vhel (Hertz skl / Brk skl) Vokl x vh x rõõm x kurbus x neutrlne 348,9/1,4 332,7/1,5 288,8/0,9 321,8/1,4 915,6/3,3 922,1/3,4 909,8/3,4 921,3/3,3 u 454,8/1,7 482,1/1,8 423,2/1,6 477,9/1,8 239

10 Tbelst 5 selgub, et emotsonlse kõne voklde, j u rtkultsoon täpsus emotsoont j võrreldes neutrlse kõneg ert e erne. Erndks on kurbuseemotsoon, ms on võrreldes neutrlse kõne j teste emotsoondeg tsentrlsele häälkule x märkmsväärselt läheml. Kurbuse-emotsoon rtkultsoon täpsus on seeg muutunud nng vokl on om kvlteed kotnud. Vt joons 1. 6 F1 5 x vh rõõm neutrlne kurbus 4 u u F2 Joons 1. Emotsoond voklruums Brk skll 10 Ku võrreld ntud uurmuse rtkultsoon täpsuse tulemus vrsemte uurmusteg, sb öeld, et kurbuse puhul need oslselt kttuvd pljud uurjd on kurbuse-lusungtes märknud rtkultsoon täpsuse lngemst (Murry, Arnott 2008, Jusln, Lukk 2003, Kenst, Sendlmeer 2000). Vh koht on sdud ernevd tulemus. Os uurjd vädb, et vh puhul rtkultsoon täpsus tõuseb (Murry, Arnott 2008, Jusln, Lukk 2003, Kenst, Sendlmeer 2000, Peschke jt 1999, Scherer 1986), tesed g märgvd rtkultsoon täpsuse lngemst (Id jt 2003). Antud uurmuse tulemuste põhjl võb öeld, et vh puhul rtkultsoon täpsus võrreldes neutrlse kõneg olulselt e muutu. Rõõmu-lusungte voklde rtkultsoon täpsuse koht on sdud smut khesugused ndmed rtkultsoon täpsus on ks tõusnud (nt Murry, Arnott 2008, Jusln, Lukk 2003, Johnstone, Scherer 2000) võ on olnud srnne neutrlse kõne rtkultsoon täpsuseg (Kenst, Sendlmeer 2000). Käesolev uurmuse ndmed olulst rtkultsoon täpsuse tõusu rõõmu-lusungtes võrreldes neutrlse kõneg e nät. Kurbuse rtkultsoon täpsuse vähenemse tendents knntb sed, et kurbust väljendtkse keelet srnselt. Teste emotsoonde koht sdud tulemuste vsturääkvus võb seletd n uurmsmterjl ernevuse ku k nende emotsoonde kultuurspetsflsem väljendusldg. 240

11 8. Kokkuvõte Uurmuse eesmärgks ol ted sd, ks j kuds mõjutb lusung emotsoon eestkeelse etteloetud emotsonlse kõne lühkes vokle nng ettelugej rtkultsoon täpsust. Formntnlüüs näts, et eest emotsoond vh, rõõm j kurbus mõjutsd vdeldud lühkestest vokldest, j u vokle j. Emotsoonde mõju nele vokldele väljendus nende F1 väärtuste muutumses. Kõge selgemn erstus testest emotsoondest kurbus. Voklde, j u F2 väärtus emotsoond sttstlselt olulselt e mõjutnud. Artkultsoon täpsuse mõõtmsed nätsd, et emotsoondel on sellele väkene mõju olems. Kug vh- j rõõmu-lusungtes jä rtkultsoon täpsus võrreldes neutrlse kõneg enm-vähem smks, ss kurbuse-lusungtes see lnges. Vdtud krjndus Altrov, Rene Eest emotsonlse kõne korpus: teoreetlsed toetuspunktd. Keel j Krjndus, 4, Bchorowsk, Jo-Anne Vocl expresson nd percepton of emoton. Current Drectons n Psychologcl Scence, 8 (2), Bnse, Rner; Scherer, Klus R Acoustc profles n vocl emoton expresson. Journl of Personlty nd Socl Psychology, 70 (3), org/ / Burkhrdt, Felx; Audbert, Ncols; Mltest, Lor; Türk, Oytun; Arsln, Levent M.; Auberge, Veronque Emotonl prosody does culture mke dfference? Proceedngs of Speech Prosody. Dresden, Germny. My 2 5, Dougls-Cowe, Ellen; Cmpbell, Nck; Cowe, Roddy; Roch, Peter Emotonl speech: Towrds new generton of dtbses. Speech Communcton, 40 (1-2), Goudbeek, Mrtjn; Goldmn, Jen Phlppe; Scherer, Klus R Emoton, dmensons nd formnt poston. INTERSPEECH-2009, Hrrngton, Jonthn Phonetc Anlyss of Speech Corpor. Chchester: Wley- Blckwell. Id, Akem; Cmpbell, Nck; Hguch, Fumto; Ysumur, Mchk A corpus-bsed speech synthess system wth emoton. Speech Communcton, 40 (1-2), Johnstone, Tom; Scherer, Klus R Vocl communcton of emoton. M. Lews, J. Hvlnd (Eds.). Hndbook of Emoton, 2nd ed. New York: Gulford, Jusln, Ptrk N.; Lukk, Petr Communcton of emotons n vocl expresson nd musc performnce: Dfferent chnnels, sme code? Psychologcl Bulletn, 129 (5), Kenst, Mrm; Sendlmeer, Wlter F Acoustcl nlyss of spectrl nd temporl chnges n emotonl speech. R. Cowe, E. Dougls-Cowe, M. Schroeder (Eds.). Speech nd Emoton: Proceedngs of the ISCA workshop. Newcstle, Co. Down, McIntyre, Gordon; Rolnd, Göcke Reserchng emotons n speech. Proceedngs of the 11th Austrln Interntonl Conference on Speech Scences & Technology, Moon, Seung-Je; Lndblom, Björn Intercton between durton, context, nd spekng style n Englsh stressed vowels. Journl of the Acoustcl Socety of Amerc, 96 (1),

12 Murry, In R.; Arnott, John L Applyng n nlyss of cted vocl emotons to mprove the smulton of synthetc speech. Computer Speech nd Lnguge, 22 (2), Peschke, Astrd; Kenst, Mrm; Sendlmeer, Wlter F F0-contours n emotonl speech. Proc. ICPhS 99, Sn Frncsco, Vol. 2, Scherer, Klus R Vocl ffect expresson: A revew nd model for future reserch. Psychologcl Bulletn, 99 (2), Scherer, Klus R Vocl communcton of emoton: A revew of reserch prdgms. Speech Communcton, 40 (1-2), S (02) Trtter, V. C Hppy tlk: Perceptul nd coustc effects of smlng on speech. Percepton nd Psychophyscs, 27 (1), Thompson, Wllm F.; Blkwll, L.-L Decodng speech prosody n fve lnguges. Semotc, 158 (1/4), Tolkmtt, Frnk J.; Scherer, Klus R Effect of expermentlly nduced stress on vocl prmeters. Journl of Expermentl Psychology: Humn Percepton nd Performnce, 12 (3), Ververds, Dmtros; Kotropoulos, Constntne Emotonl speech recognton: Resources, fetures, nd methods. Speech Communcton, 48 (9), Wltng, Jnneke; Krhmer, Emel; Swerts, Mrc Rel vs. cted emotonl speech. Proceedngs of Interspeech 2006 ICSLP, Pttsburgh, PA, USA, Võrgumterjld ANOVA-nlüüs lähtendmed. ( ). ANOVA-nlüüs tbel genereermseks ksuttud sttstkkeskkonn R skrpt. peeter.ek.ee:5000/nov_u.r ( ). Boersm, Pul; Weennk, Dvd Prt: dong phonetcs by computer, Verson [Computer progrm]. ( ). Eest emotsonlse kõne korpus. ( ). Kõne ndmebsde süsteem EMU. ( ). Sttstkkeskkond R. ( ). Kr Tmur (Eest Keele Insttuut) uurmsvldkond on emotsonlse kõne kustk. kr.tmur@ek.ee 242

13 DO FORMANTS SPEAK OF EMOTIONS? Kr Tmur Insttute of the Estonn Lnguge Formnts belong to the coustc prmeters ddressed by the reserch of emotonl speech. The m of the present study ws to fnd out how, f t ll, the utternce emoton of Estonn red emotonl speech my ffect short vowels nd rtcultory precson. The coustc bss of the study ws the Estonn Emotonl Speech Corpus (EESC) of the Insttute of the Estonn Lnguge. The Corpus contns non-cted speech (journlstc pssges) red by femle voce, whch hve been segmented nto sentences, words nd speech sounds. The emotonl colourng (nger, joy, sdness) or neutrlty of the Corpus sentences hs been scertned by percepton tests. The reserch mterl conssted of such Corpus sentences whose emoton or neutrlty hd been confrmed by more thn hlf of the lsteners. Three short vowels,, nd u, were pcked from those sentences nd subjected to formnt nlyss. Those three re frequent Estonn vowels defnng trngulr vowel spce ( beng low bck vowel, hgh front vowel nd u hgh bck vowel) enblng fne descrpton of speker s rtcultory precson. To solve the reserch queston, mesurements were conducted on the frst nd second formnts (F1 nd F2) of the short stressed vowels,, u s segmented from red Estonn emotonl nd neutrl speech. The results showed tht when mesured prwse (prtners ncludng neutrl sentences) sgnfcnt dfferences re reveled between the F1 mens of nd. F2, however, plys no sgnfcnt role n emoton dfferentton. Vowel reducton nd rtcultory precson were nvestgted by usng Eucldn dstnce. Accordng to the results, n the cse of ngry nd joyous utternces rtcultory precson ws more or less the sme s n neutrl ones, whle fll sgnlled sd utternces. Keywords: emotonl speech, coustcs, formnt nlyss, rtcultory precson, Estonn 243