Teadaanne Meremeestele.

Transcription

1 Teadaanne Meremeestele. Veeteede Talituse väljaanne. Nr. 7. Tallinnas, 6. aprillil a. Nr. 7. Käesolevas Teadaandes Meremeestele on toodud kokkuvõte 1. kuni 31. märtrt.rt Wi!n> 6<M9 L m talituses saadud välismaa teadaannetest meremeestele. jt. s. tj d.o BALTI MERI. Nr?*3i6t Soome laht. Ohtliku piirkonna piirid muudetud. Alates 6. veebruarist a. kella 24 ohtliku veeala S ja O piirid lähevad järgmiselt: Westist Osti poole piki paralleeli 59 27' N kuni selle ristumiseni meridiaaniga 23 15' O, sellest punktist edasi otsejoones kuni punktini 59 32'N, 23 50' O, sealt edasi N poole piki meridiaani 23 50'O. Eesti T. M. 6. jaan a. nr. 4/160 on seega osalt muudetud. (T. M. Nr Leningrad 1940.) POHJAMERI. Nr Põhjameri. Ohtlikud piirkonnad. Laevasõit on ohtlik, sisse pandud miinide tõttu veealadel, mis asetsevad punktide a) 54 W N, 3 30' O ja b) 52 42'N, 3 44' O ümbruses. (E. f. S. Nr Oslo 1940.) Nr Põhjameri. Lister Tief. Ohtlik vrakk. Laevasõidule ohtlik vrakk asetseb: 54 58'N, 8 14' O suunas meremiili kaugusel Rote Kliff tulest. (N. t. M. Nr London 1940.) Nr Põhjameri. Bligh Bank ist O. Laevasõidutõke. Laevasõidutõke asetseb: 51 32,2' N, 2 46,5' O. (B, a. Z. Nr Gravenhage 1940.) Nr Põhjameri. Fairy Banki ümbrus. Ohtlik vrakk. Laevasõidule ohtlik vrakk asetseb: 51o21'02" N, 2 20,40'/ O. Fairy Bank ist S pool. (B. a. Z. Nr Gravenhage 1940.)

2 Nr Põhjameri. Ohtlik piirkond. Laevasõit on ohtlik veealal, mis on piiratud üle järgmiste punktide mineva joonega: a) 54 26'N,3 03'O; b) 54 26' N, 3 41' O; c) 53 49,3'N, 4 05'O; d) 53 49,3'N, 3 28,0. (B. a. Z. Nr Gravenhage 1940.) Nr Põhjameri. Ohtlikud vrakid. Laevasõidule ohtlikud vrakid asetsevad: a) 51 25'N, 1 45'0 ja b)51 24'N, 2 09' O. (B. a. Z. Nr Brüssel 1940.) NSVL. Nr NSVL. Laevasõidu eeskirjad sissesõiduks keelatud piirkondadesse. 1. Vahest tekib vajadus laevadele keelata sisse sõita mõnda rannaäärsesse piirkonda NSVL vetes ja piirata sõidutee vaba valikut, sel juhul Teadaannetes meremeestele ja Lootsi raamatutes avaldatakse vastavad eeskirjad, äärmisel juhul, kui ei saa nende eeskirjade avaldamist edasi lükata ehk kui ei ole võimalik neid aegsasti meremeestele teatavaks teha, siis pannakse tegevusse erilised Hoiatusteenistused ; neid ülesandeid täidavad erilaevad, brandvahid või kalda valvepostid. Märkus. Hoiatusteenistus võib olla sisse seatud ka nendes laevasõidule keelatud piirkondades, mis juba varem olid avaldatud. 2. Sellepärast, lähenedes NSVL rannikule, palutakse kapteneid hoolsasti jälgida Hoiatusteenistuse signaale, mis nimetatud p. p. 4 ja 5 käesolevas eeskirjas. 3. Sissesõidul piirkondadesse, kus on vaba sõidutee valik piiratud või sisse seatud Hoiatusteenistus, palutakse laevade kapteneid, enda julgeoleku huvides, täpselt täita kõiki eeskirju, samuti alistuma kõikidele täiendavatele korraldustele, seoses hoiatusteenistusega. 4. Hoiatusteenistuse laevad, brandvahid või kalda valvepostid kannavad järgmisi eraldusmärke: a) päeval kolmenurgeline sinine lipp. b) öösel kolm sinist tuld tõstetud gahvli õtsa, vertikaalselt ülestikku. 5. Kui sissesõit või laevasõit antud piirkonnas on suletud, siis hoiatusteenistuse laev, brandvaht, või kalda valvepost lisaks eraldusmärgile, nimetatud p. 4 käesolevas eeskirjas, näitab veel: a) päeval kolm punast kera, tõstetud vertikaalselt ülestikku. b) öösel kolm punast tuld, tõstetud vertikaalselt ülestikku. 6. Kui sissesõit või laevasõit antud piirkonnas ei ole suletud ja Hoiatusteenistuse poolt ei ole antud erisignaali või juhatust edasisõiduks, siis laev võib jätkata oma reisi sihtkohta, silmaspidades eeskirju, mis on avaldatud Teadaannetes meremeestele ja Lootsi raamatutes.

3 Kui antud piirkonnas asetsevad sõjalaevad ja kui selle piirkonna kohta ei ole avaldatud erieeskirju ja ei oie Hoiatusteenistuselt saadud eri j ühiseid, siis laevade kaptenid peavad laevade sõidukursid panema, nii et nad ei viiks sõjalaevade vahelt läbi ja peavad vältima kokkupõrget nendega. 7. Lootsidele peab olema aegsasti teatavaks tehtud laevasõidu eeskirjad, milliseid tuleb täpselt käsitada juhul kui laevasõit on piiratud. (T, M. Nr. 3. Leningrad 1940.) Nr NSVL» Laevasõidule keelatud piirkonnad. Barentsovo meri. Koola ja Motovski lahed. 1. Laevasõit on keelatud kõikidele laevadele, veealal, mis on piiratud järgmiselt: Meridiaaniga 33 00/ O alates poolsaarest Rõbaci c kuni paralleelini 69 48' N ja sirgjoonega, mis ühendab järgmised punktid: a) 69 48'N, 33 00'0, b) 69 20'N, 34 50' O ja sealt S poole piki meridiaani 34 50' O kuni Malõi Õleni saare tuleni ja sealt edasi kuni kaldani. 2. Kõikidele välisriikide laevadele sissesõit Koola lahte on keelatud. Välisriikide laevade vastuvõtmise punkt Mürmani rannikul on Teriberka laht. Valge meri. Kanini rand. Laevasõit on keelatud veealal, mis asetseb paralleelide 66 40' N ja 68 30'N vahel ning meridiaani 41 40' O (W pool) ja Kanini ranna (O pool) vahel. Balti meri. Soome laht. 1. Laevasõit on keelatud Kronstadt! ümbruses: a) veealal, mis asetseb tuletorn Tolbuhin ja maanina Lisi Nos meridiaanide vahel Kotlini saarest N poole; b) veealal, mis on piiratud: rannikuga, Ižora posti ja Kljucinskaja silla vahel ning joonega Ižora post Kronšlot ja Kronšlot Kljucinskaja sild. 2. Laevasõit on keelatud kõikidele laevadele, Kronstadt! tuletornide sihist S pool, meridiaanide 29 15' O ja 29 30' O vahel. 3. Laevasõit on keelatud veealal, mis on piiratud järgmiste koordinaatidega: a) 60 04'55" N, 29 26'50" O, b) 60 04'55" N, 29 28'37" O, c) 60 04'34" N, 29 28'37" O. 4. Laevasõit on keelatud veealal, mis on piiratud O poolt Luga lahe rannaga ja W poolt joonega, mis ühendab järgmised punktid: a) 59 46,7'N, 28 25,9'0, b) 59 45,8'N, 28 23,3'0, c) 59 44,3'N, 28 23,5'0.

4 Must meri. Keelatud piirkonnad. Laevasõit on keelatud veealadel, mis on piiratud üle järgmiste punktide mineva joonega: I. Bug '42"N, 31 59'36" O '54" N, 31 58'45" '24"N, 31 58'27" '18"N, 31 59'00" '54"N, 31 59'27"0. Punktid 1, 2, 3 ja 4 on tähistamd puust poidega ja loodritega värvitud valge-mustaks. II. Karkinitski laht. I piirkond ,0'N, 32 24,4' ,1' N, 32 20,3'O ,1'N, 32 36,2' ,VN, 32 40,5'O. II piirkond ,2' N, 32 44,6' O ,8'N, 32 38,6' O ,8'N, 32 50,8' O ,3'N, 32 56,6'O. Nimetatud piirkonnad ei ole tähistatud. III. Krimm. Maaninad Tarhankutski ja Evpatoriski ,6'N, 32 45,0'O ,0' N, 32 45,0'O ,0' N, 33 03,6'O ,6' N, 33 03,6' O ja punktide 1 ja 4 ning kalda joone vahel. Laevasõit ülalnimetatud piirkondades on keelatud kõikidele laevadele. IV. Krimm. Sevastopol. I piirkond ,0' N, 33 36,3' ,0' N, 33 28,5' ,0'N, 33 28,5' ,0' N, 33 17,7'O ,0' N, 33 17,7'O ,0'N, 33 30,0' ,6' N, 33 30,0' ,5' N, 33 30,7' O ja punktide 1 ja 8 ning kalda joone vahel. II piirkond ,0'N, 33 30,0' ,0' N, 33 17,7' ,9'N, 33 22,0'O ,5'N, 33 28,7'0.

5 ,0' N, ,0' N, III piirkond ,6' N, ,2' N, ,V N, ,6' N, IV piirkond[ ,6' N, ,2' N, ,7' N, 4, ,6' N, ,2' N, ,2' N, ,2' N, 33 28,7' ,0' O ,4' ,6/ O ,3' ,2' O ja punktide 1 ja 4 ning kalda joone vahel ,1' ,2' O ,3' ,3' ,3' O ,3' ,3' O ja punktide 1 ja 7 ning kalda joone vahel. 1 ja 3 laevasõit on keelatud kõikidele laevadele. Piirkondades ni -d Piirkondades nr-d 2 ja 4 laevasõit on keelatud kaubalaevadele. Nimetatud piirkonnad ei ole tähistatud. V. Feodosia laht. I piirkond on piiratud W poolt: kalda joonega, N, O ja S poolt joonega, mis ühendab järgmisi punkte: ,9'N, 35 25,8' O ,8'N, 35 27,6' ,8'N, 35 29,0'O ,9'N, 35 30,3'Q ,3'N, 35 28,8' ,3'N, 35 23,4'0. Nimetatud piirkond on tähistatud S ja W tulepoidega ja N toodriga. II piirkond on piiratud: N poolt: kalda joonega, O S ja W poolt joonega, mis ühendab järgmisi punkte: ,9' N, 35 40,0' ,5/ N, 35 40,0' ,5'N, 35 32,2' O ,7'N, 35 30,0' O ,0'N, 35 30,0'0. Nimetatud piirkond SW poolt on tähistatud N toodriga. VI. Kere Enikalski väin ,77'N, 36 35,0'O ,00'N, 36 35,0' O ,55' N, 36 36,9'O ,85'N, 36 36,3'0. Piirkondades V ja VI laevasõit on keelatud kõikidele laevadele. Märkus. Sissesõit Sevastopoli ja sealt väljumine on lubatud ainult Inkermani tuletornide sihti mööda. Eesti T. M. 6. dets a. Nr. 3/92 ja 6. veebr a. Nr. 5/239 on seega tühistatud. Eesti T. M. 6. veebr a. Nr. 5/239 viimases reas trükitud Eesti

6 T. M. 6. dets a. Nr-d 3/93, 3/94, 3/95, 3/96 ja 3/97 on seega tühistatud mitte lugeda, sest nimetatud numbrite all avaldatud teadaanded on kehtivad. (T. M. Nr. 9. Leningrad 1940.) Nr NSVL. Laevasõidu eeskirjad välissõidu laevadele sissesõiduks NSVL sadamatesse. 1. Välissõidu kaubalaevadele on sissesõit lubatud nendesse sadamatesse, kus on tolliametid. 2. Laevad, mis on tulnud kalda raadiojaama piirkonda, peavad talitama vastavalt kehtivatele Rahvusvahelistele raadioside määrustele, kusjuures välisriikide laevad peavad täitma määrusi, mis käsitavad nende laevade raadioseadmete kasutamist ajal, mil nad viibivad NSVL vetes. (Vaata NSVL T. M. Nr. 3, 1939.) 3. Juurdepääsuteedel sadamatesse, kus on sisse seatud lootsiteenistus, välisriikide laevad peavad lootsi võtma. Lootsijaama mastis, kui lootse on saada, hoitakse üleval lootsi lipp, vastupidisel korral kera. 4. Välissadamatest saabuvad laevad tõstavad karantiini lipu, jõudes sadama lähedusse. Kuni karantiini lipu alla laskmiseni, pääs laevale peale lootsi ja arstlise personali ei ole lubatud kellelegi. Peale arstlist järelvaatust ja vastava tervishoiutunnistuse kättesaamist, kapten teeb korralduse karantiini lipu alla laskmiseks. Raadiojaamad, mis asetsevad: Leningradi, Murmanski, Arhangelski, Odessa, Nikolaevski, Feodosia, Novorossiiski, Tuapse, Poti, Batumi ja Vladivostoki sadamates, võtavad vastu karantiini teateid, mis on koostatud Rahvusvahelise signaalkoodi järgi a. väljaanne. Nende teadete saatmine ei ole sunduslik, kui neid saadetakse, siis peavad nad olema adresseeritud sadama tervishoiuteenistusele. Need teated saadetakse mitte varem kui 12 tundi ja mitte hiljem kui 5 tundi enne laeva saabumist sadamasse. Karantiini teadete saatmise eesmärgiks on ette valmistada ja hõlbustada nende tervishoiu abinõude rakendamist, mis võivad tarvilikud olla igal antud juhul. 5. Laeva järelvaatuse kord kohalikkude võimude poolt on määratud erieeskirjadega. 6. Välisvetes! saabunud laevad ei tohi maaga ühendusse astuda, enne kui selleks luba antakse kohalikkude võimude poolt. 7. Sadamasse saafclunud laevade kaptenid peavad esitama laeva dokumendid ja andma kõik tarvilikud andmed laeva vastuvõtvatele võimudele. 8. Kaptenid peavad täitma kõik sadama määrused. 9. Sadamasse saabumisel laeva keptenid peavad teatama Sadama valitsusele kõigist avarii ja muu juhtumitest. 10. Koik andmed laevasõidu tähiste, lootsiteenistuse ja raadiojaamade kohta avaldatakse Teadaannetes meremeestele ja neid võib saada vastavates kohalikkudes asutustes ja Sadama valitsustes.

7 Nr Välissõidu laevadele, laevasõiduks avatud sadamate nimestik. I. Põhja jäämeri. 1. Pecora. 8. Keret. 2. Mesen. 9. Kovda. 3. Arhangelsk. 10. Murmansk (Vaata NSVL 4. Onega. Nr Käesolev Eesti Belomorsk 11. Novõi Port, Obi lahes. 6. Kem. 12. Igarka. 7. Umba. 1. Leningrad. II. Soome laht. III. Must meri. 1. Odessa. 8. Kere. 2. Nikolaev. 9. Novorossiisk. 3. Herson. 10. Tuapse. 4. Horlõ. 11. Suhumi. 5. Evpatoria. 12. Ocemciri. 6. Jalta. 13. Poti. 7. Feodosia. 14. Batumi. IV. Asovi meri. 1. Berdjansk. 4. Rostov na Donu. 2. Mariupol. 5. Eysk. 3. Taganrog. V. Vaikne ookean. 1. Vladivostok Petropavlovsk na Kam- 6. catke Buhta Grossevica Ohotsk. Ust-Kamcatsk. Ust-Bolšeretsk. Aleksandrevsk na Sahaline. Reid Oha na Sahaline. (T. M. Nr. 14. Leningrad 1940.) TAANI. Nr Taani. Kattegat. Tuno st SO. Vrakk. Kalalaeva Agnete vrakk asetseb 20 m sügavusel ca ,4'N, 10 28,7' O suunas S umbes 2 meremiili kaugusel Tunö Rön tulest. (E. f. S. Nr Kopenhagen 1940.) SAKSAMAA. Nr Saksamaa. Peenemünde. Ohtlik piirkond. Laevasõit on ohtlik veealal, mis piiratud üle järgmiste punktide mineva joonega: a) 54 10,5'N, 13 47,0'O, b) 54 17,0'N, 13 47,0'O,

8 c) 54 20,0'N, 13 50,0' O, d) 54 20,0' N, 14 00,0' O, e) 54 13,0'N, 14 08,0'0, f) 54 04,2'N, 13 55,0'O. (N. f. S. Nr Berliin 1940.) Nr Saksamaa. Wismari laht. Ohtliku piirkonna piirid muudetud. Laevasõidule ohtliku veeala piirid on muudetud. Uus laevasõidule ohtlik veeala on nüüd piiratud üle järgmiste punktide mineva joonega: a) 53 59,0'N, 11 13,9'0, b) 54 03,0' N, 11 13,9'0, c) 54 01,7'N, 11 17,8'0, d) 53 59,0'N, 11 19,2' O, e) 53 58,3' N, 11 14,8'0. (N. f. S. Nr Berliin 1940.) HOLLAND. Nr Holland. O rand. Amsterdami laevatee. Ohtlik piirkond. Laevasõidule ohtlik veeala asetseb Ijmuideni läheduses ja on piiratud järgmiselt: a) Alates Nordhollands provintsi Põhjamere rannikust, paralleelide 52 32'N ja 52 25/ N vahel kuni territoriaalvete piirini; b) Laevasõit on keelatud väljapoolses sadamas ja kanalites kuni N ja S lüüsideni. Tähistatud sõidutee on sisse seatud. Kontrolllaev asetseb Ijmuideni vilepoi läheduses. (E. f. S. Nr Oslo 1940.) Nr Holland. Hoek van Holland. Laevasõidu eeskiri. Laevasõiduks on lubatud kasutada järgmist piirkonda, kui see ei ole keelatud erikorraldustega. I. Piirkond, mis on piiratud järgmiselt: a) Territoriaalvete piir, b) otsejoon, mis läheb üle punktide: 52 03'49" N, 4 05,52// O ja 52 0T41" N, 4o09'41" O, c) Zuid- Hollandi provintsi Põhjamere rannik, d) Nieuwe Waterveegi see osa, mis on O poolt piiratud meridiaaniga 4 12,55" O ja W poolt Rosenburgiga, e) joon, mis läheb Rosenburgist üle Voome kuni punktini 51055'52"N, 4 04'27" O ja f) joon, kuni territoriaalvete piirini, mis on risti eelmisele joonele. II. 1. Sissesõit Nieuwe Waterveegi ilma kontrolllaeva loata on keelatud. 2. Kui kontroll-laeva väljaspool Nieuwe Waterveegi kohal ei ole, - siis laevad peavad ankrule jääma, ehk hoiduma vähemalt 2 meremiili kauguseni tulede sihist N poole, kuni kontroll-laev kohale jõuab. III. Väljasõit merele ilma lootsita on keelatud, kui selleks enne väljasõitu ei ole luba saadud Merejõudude võimudelt Hoek van Hollandis.

9 IV. Kõik need, kes viibivad nimetatud piirkonnas, peavad, peale käesolevate eeskirjade, veel täitma kõik korraldused ja hoiatused, mis võidakse anda kas lippudega, morsega, vilega või hoiatuspaukudega. Need, kes ei täida neid eeskirju, võivad sattuda hukkumisohtu. (E. f. S. Nr Oslo 1940.) Nr Nr Holland. Terschelling Zeegat. Keelatud piirkond. Piirid muudetud. Laevasõidule keelatud veeala piirid on järgmised: Punktist 53 17'24" N, 5 00'00"0 (Oost-Vielandil) suunas 0 3 meremiili, sealt suunas 38 3 meremiili ja sealt suunas 90 kuni kaldani. Eesti T. M. 6. dets a. nr. 3/107 punkt b) on seega muudetud. (N. t. M. Nr p. b. London 1940.) Holland. Zeegat Hoek van Holland. Laevasõit keelatud. Laevasõit on keelatud S pool punasest tulepoist, mis asetseb poist nr. 6 NO pool ja mis tähistab Nieuwe Rotterdamsche Waterwegi S-poolset piiri. Tulepoi asukoht ca ,7' N, 4 06,9' 0. (B. a. Z. Nr Gravenhage 1940.) Nr Holland. Friesche Zeegat. Territoriaalvee piir. Hollandi territoriaalvee piiri tähistamiseks Friesche Zeegati juures on laiusele 53 32'55" N ja pikkusele 6 03'05" 0 välja pandud valgepunase-sinise vöödiliseks värvitud kooniline poi, mille otsas on kollane kilp. (B. a. Z. Nr Brüssel 1940.) Nr Holland. Zeegat Hoek van Holland. Lootsi ja kontrollteenistus. Lootsiteenistus Nieuwe Rotterdamsche Waterwegil peab lootsilaev, mis harilikult asetseb tule- ja vilepoist NO pool umbes ühe meremiili kaugusel; nimetatud lootsilaev on ühtlasi ka kontroll-laev. Kui kontroll-laeva kohal ei ole, siis valvelaev, mis ristleb Nieuwe Rotterdamsche Waterwegi ees, teatab, kust on võimalik lootsi saada. Kui olukord nõuab, siis valvelaev võib lubada sõita ka ilma lootsita, kuid sissetuleva laeva enda vastutusel. Kui kontroll-laeva ja valvelaeva kohal ei ole, siis peab sissesõidu luba küsima Scheveningen Raadio kaudu aadressil Commandant der Maritieme Middelen Hoek van Hollandis, ja kui luba sissesõiduks on saadud, siis võib sõita kuni Berghaveni ni, seal peab peatama, laeva läbivaatuseks ja lootsi pealevõtmiseks. Kui semafori jaamas veeseisu signaali üles tõstetud ei ole, siis on sissesõit keelatud. (B. a. Z. Nr Brüssel 1940.) Nr Holland. Schouwenbank. Vrakid. Schouwenbanki läheduses asetsevad kaks vrakki: a) 51 43,5' N, 3 15' O ja b) 51 44,5' N, 3 20,5'O. (B. a. Z. Nr Gravenhage 1940.)

10 Nr Holland. Tulelaev Noord Hinder66 seisukohalt lahkunud. Tulelaev Noord Hinder66, mis asetses 51 42,5'N, 2 38/0, on sealt lahkunud. Eesti T. M. 6. jaan a. Nr. 4/187 on seega tühistatud. (B. a. Z. Nr Gravenhage 1940.) Nr Holland. Ijsselmeer. Vrouwezang. Ohtlik vrakk. Laevasõidule ohtlik vrakk asetseb: 52 49' N, 0 26' O. (B. a. Z. Nr Gravenhage 1940.) Nr Holland. Zeegat van Brouwershaven. Ohtlik piirkond. Piir muudetud. Zeegat van Brouwershavenis ohtliku veeala W-poolne piir on nüüd meridiaan 3 39'05" O. Eesti T. M. 6. okt a. nr. 1/12 on seega muudetud. (B. a, Z. Nr Gravenhage 1940.) BRITI. Nr Inglismaa. S rand. Dower Strait. Tulelaevade ja tulepoide asukohad, Parandus. - Eesti teadaandes meremeestele 6. veebruarist a. nr. 5/257 punkt A kustutada ja selle asemele kirjutada järgmist: A. a. Punane-valge mlepoi asukoht: 50 57,35/N, 1 05,03/ O. b. Tule- ja kellapoide asukohad: 1) 51 01,10'N, l 13,07'O; 2) 51 03,75'N, 1 20,20'0. c. Tulelaevade asukohad: 1) 51 03,30,N, 1 15,00'O; 2) 51 02,75' N, l 15,80'O. Muus osas teadaanne ei ole muudetud. Eesti T. M. 6. veebr a. nr. 5/257 p. A on seega tühistatud. (U. f. S. Nr Stokholm 1940.) Nr Inglismaa. Scotland. Firth of Forth. Inchkeith ist NO. Ohtlik vrakk. Laevasõidule ohtlik vrakk asetseb: 56 06,3'N, 3 0,5'W suunas 44,5 6 meremiili kaugusel tuletornist Inchkeith. (B. a. Z. Nr Gravenhage 1940.) Nr Inglismaa. Scotland. Firth of Forth. Methil. Ohtlik vrakk. Laevasõidule ohtlik vrakk asetseb: 56 11'N, 2 59/W, suunas 74 0,95 meremiili kaugusel Methili muuli punasest tulest. Eesti T. M. 6. märtsist a. nr. 6/302 on seega tühistatud. (E. f. S. Nr Kopenhagen ja B. a. Z. Nr Gravenhage 1940.) Nr Inglismaa. Scotland. Firth of Forth. Inchkeith. AllveetÕkked. Hoiatus. Alveetõkked on sisse pandud: ca 56 02/N, 3 06' W, suunas 67 1,53 meremiili kaugusel tuletornist Inchkeith. (E. f. S. Nr Kopenhagen 1940.) Nr Inglismaa. Goodwin Fork66. Ohtlik vrakk. Laevasõidule ohtlik vrakk asetseb: 51 15'N, l 30/O, suunas S 0,5 meremiili kaugusel tulepoist Goodwin Fork66. (E. f. S. Nr Oslo 1940.)

11 Nr Inglismaa. Harwich. Laevasõidu eeskiri. Laevasõit Harwich! sadamasse on vaba, kuid peab toimuma kooskõlas alljärgneva eeskirjaga: 1. Ankrul seismine on keelatud veealal, mis on piiratud järgmiselt: W poolt joonega, mis läbistab Erwarton Ness i suunas N S ja O poolt joonega Shotley Point ist kuni Harwich! W muulini. 2. Laevad, mis on määratud Mistley sse ja Ipswich i peavad võtma lootsi ja minema karantiini ankruplatsile tolli ja sõjaväe kontrolli läbivaatusele, enne kui nad võivad edasi sõita. 3. Laevaomanikud ja agendid peavad teatama laevadest, mis on määratud Ipswich i, Mistley sse ja Felixstowe Doch i Chief Examining Officier ile66 (Harbour Master s Office, Kings Quay St., telegrammide aadress: Chexoff, Harwich, telefon Harwich 57), et võimalik oleks aegsasti korraldada laevade paigutamist ning vedurlaevade ja lootside vastu saatmist. Teadaandes peab olema märgitud: laeva nimi, rahvus, tonnaaž, süvis, kuhu laadung määratud ja lähtesadam. 4. Suure süvisega laevad kontrollitakse ^Military Security Control i66 poolt teel või Ipswich is, et mitte mööda lasta tõusuvett. (B. a. Z. Nr Brüssel 1940.) Nr Inglismaa. SO rand. Tulelaeva East Goodwin66 asukoht muudetud. Tulelaeva East Goodwin66 uus asukoht on: 51015'45" N, 1 36'42" O, umbes 2,8 meremiili kaugusel suunas N, kaardil märgitud kohast. (N. t. M. Nr London 1940.) Nr Inglismaa. Orkney saared. Scapa Flow. Keelatud piirkonnad. Ankrul seismine on keelatud veealadel, mis on piiratud järgmiselt: 1. a) joonega suunas kabelt. Calf of Flotta paagist (58 51'N, 3 04' W), sealt suunas 0 8,2 kabelt., sealt suunas 60 9 kahelt., sealt suunas 72 10,8 kabelt, ja sealt suunas 57 kuni Sandoyne bay kaldani. b) joonega suunas 247 6,4 kabelt. St. Mary tulest (58 54' N, 2 55/W), sealt suunas 167 kuni Echnaloch bayni. c) joonega suunas 197 2,25 meremiili St. Mary tulest, sealt suunas ,2 kabelt., sealt suunas 240 2,35 meremiili kuni keelatud piirkonna N piirini. 2. Joonega suunas 171 4,6 kabelt. Fara kirikust (58 51'N, 3 09'W), sealt suunas 117 kuni Flotta saareni, sealt suunas SW 2 kabelt, ning sealt suunas 297. (N. t. M. Nr London 1940.) Nr Inglismaa. O rand. Humber. Ohtlikud vrakid. Laevasõidule ohtlikud vrakid asetsevad: a) 53 31'10"N, 0 23'27" O; b) 53 32'27" N, 0 25'09" O. '(N. t. M. Nr. 658 ja 659. London 1940.) Nr Inglismaa. SO rand. Tulelaeva North Goodwin66 asukoht muudetud. Tulelaeva North Goodwin66 uus asukoht on: 51 20'20"N, 1 34'30" O, suunas 114 5,23 meremiili kaugusel tuletornist North Foreland. (N. t. M. Nr London 1940.)

12 Nr Inglismaa. O rand. Hartlepool. Ohtlik vrakk. Laevasõidule ohtlik vrakk asetseb: 54 42' N, 1 09' W, suunas 74 6,5 kabelt, kaugusel Heugh tulest. (N. t. M. Nr London 1940.) Nr Inglismaa. Scotland. River Clyde. Keelatud piirkond. Roseneath Pointi asukoht: 56 59'16"N, 4 46'00" W. Ankrul seismine on keelatud veealal, mis on piiratud järgmiselt: N ja S poolt: joontega suunas 47 ja 90 Roseneath Pointist ja O poolt: joonega, mis läbistab Helensburghi pieri punase seisva tule suunas 180. (N. t. M. Nr London 1940.) Nr Briti. Laevasõidu eeskirjad. Paljude laevakaotuste põhjuseks viimasel ajal on olnud Merejõudude võimude poolt väljaantud laevasõidu eeskirjade mitte küllalt täpne täitmine. Meremehi hoiatatakse ja palutakse oma tõsist tähelepanu juhtida eeskirjadele, mida nad saavad ja kindlasti hoiduda kõrvalekaldumast sõiduteedelt. (N. t. M. Nr London 1940.) PRANTSUSMAA. Nr Prantsusmaa. Dunkerque. Keelatud piirkond. Dunkerque laevateel laevasõit on keelatud veealal, mis asetseb meridiaanide 2 18'56" O ja 2 23'24" O vahel. (B. a. Z. Nr Brüssel 1940.) Nr Prantsusmaa. Ouessant. Keelatud piirkond. Laevasõidule ohtlik ringikujuline veeala raadiusega 1,5 meremiili asetseb Pen ar Koch lahes. Selle ala keskpunkt on telegraafi jaam LampauPil (48 28'N, 5 05'W), ohtlik veeala ulatub kuni 2 m sügavuspiirini. (B. a. Z. Nr Brüssel 1940.) Nr Prantsusmaa. Algiere ja Tunisie. Laevasõidu eeskiri. 1. Kõik neutraalriikide ja Prantsuse ning liitriikide kaubalaevad, mis on teel Algeria ja Tunisia sadamatesse, ükskõik kust nad tulevad, peavad enne sihtsadamasse jõudmist sõitma kontrollsadamasse läbivaatuseks. Kontrollsadamad on järgmised: Nemours, Oran, Algiers, Bougie, Philippeville, Bõne, Bizerte, Tunis, Soussa ja Sfax. 2. Kõik neutraalriikide ja Prantsuse ning liitriikide kaubalaevad, mis lahkuvad Algeria ja Tunisia vetest, peavad sõitma ühte ülalnimetatud kontrollsadamasse läbivaatuseks. (B. a. Z. Nr Brüssel 1940.) ITAALIA. Nr Itaalia. W rand. Sestri Levanto laevatee. Ohtlik piirkond. Laevasõit on ohtlik veealal, mis asetseb paralleelide 44 13'15"N ja

13 44 13'20" N ning meridiaanide 9 22'05" O ja 9 20'50" O vahel. Nimetatud piirkond on tähistatud kahe tulepoiga. (N. f. S. Nr Berliin 1940.) Nr Itaalia. Sitsilia. Milazzo Bay. Keelatud piirkond. Milazzo muuli tule asukoht: 38 13' N, 15 15'0. Ankrul seismine on keelatud veealal, mis on piiratud joonega suunas 11 8 kabelt, ülalnimetatud tulest ja kaldaga. (N. t. M. Nr London 1940.) Nr Itaalia. Spezia. Cap Isola. Ohtlik vrakk. Laevasõidule ohtlik vrakk asetseb: 44 02' N, 9 48' O suunas W umbes 2 meremiili kaugusel Cap Isola st. (B. a. Z. Nr Gravenhage 1940.) AAFRIKA. Nr Egiptus. Aleksandria. Laevasõidu eeskirjad. 1. Sadama piirkond. Aleksandria sadama veeala on piiratud järgmiselt: Silsila Pointist (31 12,8'N, 29 54,1'O) suunas meremiil, siis suunas 261 5,6 meremiili, seält suunas 235 3,8 meremiili ja sealt suunas 180 kuni kaldani. 2. Ohtlik piirkond. Laevasõidule ohtlik veeala on piiratud järgmiselt: punktist, mis asetseb suunas 230 0,8 meremiili kaugusel tuletornist Ras-el-Tin (31 11,7'N, 29 51,6' O) suunas 303 2,6 meremiili, sealt suunas 240 4,15 meremiili ja sealt suunas 143 kuni kaldani. 3. Kontrollteenistus. Kontrollteenistus on sisse seatud. Kontroll-laev päeval ristleb sektoris W kuni NW, tuletornist Ras-el-Tin ja öösel kui sadam on avatud, sõiduteel, mis on nimetatud allpool punktis 4. Kontroll-laev näitab järgmisi signaale: Päeval: valge-punaste põiktriipudega lipp, heisatud vöörmasti ja öösel: kui laevu on näha kolm punast tuld tõstetud vertikaalselt ülestikku; kui sadam on suletud, ja kolm valget tuld kui sadam on avatud. 4. Lootsiteenistus. Sundlootsimine on kehtiv. Lootsid asuvad kas kontroll-laeval või lootsilaeval. Lootsid lahkuvad laevalt harilikult suunas meremiili kaugusel Great-Pass tulepaagist. Kui olukord ei võimalda lootsi maha anda merel, siis sadama kapten võib lubada laeval lahkuda sadamast ka ilma lootsita, kuid siis peab laev allveetõkkeist möödumiseks sõitma Great-Pass tulepaagist kursiga 293 vähemalt 5 meremiili. 5. Sadam suletud. Harilikult sadam on suletud päikese loojangust kuni päikese tõusuni, halva nähtavuse ajal ka päeval ja vastava korralduse põhjal. Sadama sulgemise ajal kontrollteenistus ei ole katkestatud. Kui sadam on suletud, siis kontroll-laev ja tuletorn Ras-el-Tin näitavad järgmisi signaale: päeval kolm punast kera ja öösel kolm punast tuld. Sei juhul tuleb ka silmas pidada Kamaria semaforijaama signaale. Kui sadam on suletud, siis päeval laevad ei tohi

14 läheneda kontroll-ankruplatsile ja peavad Great-Pass tulepaagist eemale hoiduma vähemalt kolme meremiili kauguseni või hoidma end väljaspool ohtlikku piirkonda, nimetatud punktis 2. Öösel laevad peavad Great-Pass tulepaagist eemale hoiduma vähemalt kümne meremiili kauguseni. Kontroll-ankruplatsilt võib lahkuda ainult sellekohase loaga. 6. Laevasõidu eeskiri sissesõiduks sadamasse. Laevad, mis on teel sadamasse peavad sõitma Great-Pass tulepaagi suunas kursiga 113 ja üles tõstma oma tunnussignaali. Päeval laevad peavad Great-Pass tulepaagist eemale hoiduma vähemalt 5 meremiili kauguseni, kui Great-Pass tulepaaki ja tuletorni Mex näha ei ole. Öösel laevad peavad hoiduma sadamast eemale vähemalt 10 meremiili kauguseni, kui tuletorni Ras-el-Tin näha ei ole, või vastupidisel korral peavad ootama vähemalt 5 meremiili kaugusel Great-Pass tulepaagist, kui tuletorni Mex näha ei ole. Märkus. Kui tuletorn Ras-el-Tin on valgustatud, siis ei tule seda võtta märgina, et sadam on avatud. 7. Raadio ja muude signaliseerimise seadmete tarvitamise eeskiri. Sadamasse saabuvatele laevadele on keelatud tarvitada raadio ja muid side ja signaliseerimise vahendeid, välja arvatud hädasignaalide andmine. Kontroll-ankruplatsil laevade raadio-saatej aamad plommitakse kinni. Raadiosaatej aamade plommi alt vabastada võib ainult Military Port Control Officer või tema ametnik. 8. Kontroll-ankruplatsil seismise eeskiri. Ilma kontrollvõimude loata on keelatud kontroll-ankruplatsil: a) laeva ümberpaigutamine, b) ühendusse astumine teise laevaga või kaldaga, c) paatide vettelaskmine, d) trosside väljaviimine, e) laadungi lossimine ja ümberpaigutamine, f) meeskonna liikmete laevast lahkumine. Kui tekib vajadus mõne nimetatud tegevuse teostamiseks laeva ja meeskonna julgeolekuks, siis peab kohe sellest teatama kontrollohvitserile ja kutsuma teda laevale selleks määratud signaalidega: päeval lipud JG rahvusvahelise signaalkoodi järgi; öösel punane ja selle all valge tuli tõstetud vöörmasti. Ilma kontrollohvitseri loata kontroll-ankruplatsilt lahkumine on keelatud. 9. Eeskiri tulede kandmiseks kontroll-ankruplatsil ja sadamas. Sõidu ajal laevad võivad kanda positsioontulesid, kuid peale nende tulede ei tohi näidata mingisugust teist tuld. Ankrul olles võib kanda ankrutulesid, välja arvatud elektrituled, kuid tule valgustus jõud peab olema vähendatud pooleni. Täisvalgustust võib näidata siis, kui teine laev läheneb ja niipea kui ta on möödunud, peab valgustust jälle vähendama, sealjuures valgus ei tohi paista ülespoole. Peale ettenähtud tulede ei tohi 'näidata mingisuguseid teisi tulesid. 10. Patrullteenistus. Patrullteenistuselaev ristleb reeglipäraselt. Patrull-laeva kõik korraldused peab täpselt täitma. 11. Sadam väljasõitvatele laevadele suletud. Kui rahvusvahelise signaalkoodi järgi lipud OD on heisatud Ka-

15 maria signaaljaama masti, siis sadamas olevad laevad ei tohi välja sõita merele. 12. Kontroll teenistuse hõlbustamine. Et kiiremini läbi viia kontroll-ankruplatsil laevade läbivaatust, on soovitav, et laevad püüaksid sadamasse jõuda varahommikul ja teiseks tuleb ette teatada (mitte raadioteel): Chief Examining Officer (Aadress: Port and Lights Administration. Alexandria. Telegrammide aadress: Navy charge, Alexandria. Telefon: Extension 275.). Teade peab sisaldama järgmised andmed: 1) laeva nimi, 2) arvatav saabumise aeg, 3) laeva tundemärgid, 4) laadungi nimetus, 5) laadimise ja lossimise sadamate nimed, 6) reisijate arv. Peale ettenähtud tulede on lubatud laeval kanda veel kaks punast ja kaks valget tuld. Soovitav on, et need tuled oleksid elektrituled ja ühesuguse valgustusjõuga. Eesti T. M. 6. okt a. nr. 1/19, 6. nov a. nr. 2/75, 6. veebr a. nr. 5/276 ja 6. märts a. nr. 6/315 on seega tühistatud. (B. a. Z. Nr Brüssel 1940.)