Kus on kriisi juured? Hardo Pajula

Transcription

1 Kus on kriisi juured?

2 Innovatsioon või stagnatsioon? Möödunud aasta novembris toimus Oxford Unioni väitlusklubis avalik debatt käimasoleva kriisi põhjuste üle. Klubi püstitas väite: Praegune majanduskriis on riskivaenuliku ühiskonna tehnoloogilise stagnatsiooni tagajärg. Väite poolt kõnelesid Garry Kasparov ja Peter Thiel, selle vastu olid Kenneth Rogoff ja Mark Shuttleworth. Väitlust juhtis 21. sajandi sõlmprobleemide lahendamiseks ellu kutsutud interdistsiplinaarse Oxford Martin Schooli direktor Ian Goldin. Et mõlemal poolel oli umbes võrdselt pooldajaid, siis kindlat võitjat seekord ei selgunudki küsimus jäi endiselt õhku rippuma. Võimas viisik Paremalt: Peter Thiel, Garry Kasparov, Ian Goldin, Kenneth Rogoff, Mark Shuttleworth

3 iphone 5versusApollo 5 Viimase 40 aasta jooksul on inimkonna riskiv ja uuriv vaim vastupanuta järele andnud aina suuremat turvalisust taotlevatele ametkondlikule eetosele. Läbimurdeliste avastuste asemel rahuldutakse järjest rohkem pisikeste parendustega, mis toetuvad suurel määral 50-ndatel, 60-ndatel ja 70-ndatel rajatud vundamendile: Kas me saame võrrelda IPhone 5 ja Apollo 5 mõju? Asipoleainultselles,etmetammume paigal sellistes olulistes valdkondades nagu keskmine eluiga, energia tootminejne muutunudonkoguühiskonna psühholoogiline pale. Garry Kasparov Kõigi aegade noorim male maailmameister Tänapäeval kasutatakse sõna revolutsiooniline iga uue iphone i mudeli kohta.

4 Ka kosmoseprogammid sündisid hirmust Väide,etpraegusekriisitagaonmeie äkki suurenenud riskivaenulikkus, on naeruväärne me oleme alati olnud riskikartlikud: Ka kosmoseprogrammid sündisid hirmust. Veidrikust nohikuks või peastpõrunud investoriks olemiseks pole kunagi olnudparemetaegakuipraegu moodsad kommunikatsioonivahendid on teinud omavahelise suhtlemise väga hõlpsaks ja rahastamise taha head ideed ei jää. Me ei tohiks alahinnata tänaste muutuste kiirust, nii nagu 50-ndatel ja 60- ndatel tehakse ka praegu järgmise aastakümne nägu kujundavaid teaduslikke avastusi. Mark Shuttleworth Esimene kosmoses käinud aafriklane Mullid ja nende lõhkemine käivad inimeseks olemise juurde.

5 Nunnud kassipilt sajandivanusest metroost Möödunud sajandi viimase 30 aasta tõeline IT-revolutsioon on enda varju jätnud energia-, transpordi-, kosmose-, materjali-, põllumajandus- ja meditsiinitehnoloogia suhtelise paigalseisu: Me võime sajandivanusest metroost saata nunnusid kassipilt üle maailma laiali. Tehnoloogilised kriisid juhtuvad siis, kui meie tsivilisatsioon ei sõida enam innovaatilises pärituules. Kui inimestel on aga endiselt suured lootused, tuleb mulle järjest sagedamini ette. Rahatrükkimine tekitab inflatsiooni valedes kohtades meil on sant toormehindade inflatsioon ja sant palkade deflatsioon. Peter Thiel PayPali ja Thiel Fellowshipi asutaja Haridus on võib-olla veel ainuke asi, millesse ameeriklased usuvad. Selle väärtust kahtluse alla seada on väga ohtlik. Seeontäieliktabu.Seeonsamahea,kui kuulutada, et jõuluvana ei ole olemas.

6 Upsakad monopolid lämmatavad leiutajad Rõhuv enamik minu tippülikoolides töötavatest teadlastest kolleegidest on oma projektidest nanotehnoloogia, neuroteaduse ja energia vallas väga põnevil. Nende arvates muudavad nad praegu maailma kiiremini kui kunagi varem. Isegi siis kui per capita sissetulekud kasvavad üksnes 1% aastas, tähendab see jõukuse kahekordistumist iga 72 aasta tagant: Mind ei huvita eriti, kas mu lapselapselapsed on 8 või 64 korda rikkamad kui mina. Mulle teeb muret see, kuidas upsakad monopolistid lämmatavad uusi ideid ja see kuidas patentide kehtivusaja pikendamine seda probleemi süvendab. Kenneth Rogoff Harvardi professor ja male suurmeister Ma oleksin veidi murelik, kui minu lapselapselapsed oleksid minust 8 korda rikkamad, kõik ülejäänud aga 64 korda jõukamad see teeks asja poliitiliselt ja sõjaliselt võrdlemisi ebamugavaks.

7 Kaugenev Kuu 50 aastat tagasi oleksid meil selgepiiriliste eesmärkide saavutamist eeldatavatel ametikohtadel olnud kõige nutikamad, kõige paremini ette valmistatud inimesed Nüüd on meil tuhmid ja isikupäratud komitee liikmed, kelle valiku määrab vajadus meedias hea välja näha; kelle esimene prioriteet ei ole mitte töö ise, vaid isikliku vastutuse ja probleemide vältimine; keda vaevab igal sammul vastutustundetu ja agressiivne meedia ning rambivalgust ja populaarsuspunkte jahtivad poliitikud; keda kõiki ümbritseb säärane reeglirägastik, et ükskõik, mida nad teevad või ei tee, ei ole neil võimalik mõnda neist rikkumata jätta. Me peame olema ausad ja tunnistama, et inimesed ei lenda enam Kuule, sest nad ei suuda sinna enam lennata. Bruce Charlton Buckinghami Ülikooli teoreetilise meditsiini professor