GEODEETILISED TÖÖD SAMMUVA EKSKAVAATORI EŠ 15/90A NOOLE MONTAAŽIL

Transcription

1 Irina Borozdyukhina GEODEETILISED TÖÖD SAMMUVA EKSKAVAATORI EŠ 15/90A NOOLE MONTAAŽIL LÕPUTÖÖ Ehitusteaduskond Rakendusgeodeesia eriala Tallinn 2014

2 SISUKORD SISSEJUHATUS OBJEKTI KIRJELDUS Asukoha kirjeldus Ekskavaatori kirjeldus MONTAAŢIPLATSI TASANDAMINE Platsi tasandamine sammuva ekskavaatori jaoks Platsi tasandamine noole montaaţi jaoks MÄRKIMISTÖÖD MONTAAŢIPLATSIL Montaaţiplatsi piiride määramine Noole telje asukoha määramine ja tugipunktide väljamärkimine Postamentide asukohtade määramine NOOLE ALUMISE VÖÖ RIHTIMINE Noole alumise- ja ülemise vöö rihtimine plaaniliselt Noole alumise- ja ülemise vöö rihtimine kõrguslikult NOOLE PEA KÕRGUSE RIHTIMINE Noole pea ja alumise vöö kõrguste kontroll Noole pea kalde kontroll NOOLE ALUMISE VÖÖ RÕHTTUGEDE PAIGALDAMINE KONSTRUKTSIOONI VERTIKAALSUSE MÄÄRAMINE EKSKAVAATORI SAMBA RIHTIMINE NOOLE RIHTIMINE VANTIDE ABIL Noole alumise vöö kontrollimine plaaniliselt Noole alumise vöö kontrollimine kõrguslikult

3 10. TÄNAPÄEVASTE MÕÕTMISMEETODITE KASUTAMINE NOOLE MONTAAŢIL Montaaţiplatsi tasandamine Noole alumise- ja ülemise vöö rihtimine Noole alumise vöö väljamärkimine Noole pea kõrguse rihtimine Ekskavaatori samba vertikaalsuse määramine Noole rihtimine vantide abil INSTRUMENDID Elektrontahhümeeter Trimble M Nivelliir Leica NA KOKKUVÕTE SUMMARY VIIDATUD ALLIKAD Lisa 1. Montaaţiplatsi teostusjoonis...64 Lisa 2. Noole alumise vöö kontrollimine plaaniliselt ja kõrguslikult

4 SISSEJUHATUS Läbisin inseneripraktika AS Eesti Energia Kaevandused Narva karjääri markšeideriosakonnas. Peale markšeiderimõõdistuste osalesin ka sammuva ekskavaatori noole montaaţiks vajalike geodeetiliste tööde teostamisel. Oli vaja ehitada uus nool, kuna ekskavaatori vana nool oli amortiseerunud ja ei olnud enam tööks kõlblik. Ma ei olnud varem osalenud noole ehitusel, seetõttu tundus antud teema väga huvitav. Lõputöö jaoks vajalikud andmed olidki kogutud inseneripraktika vältel. Valisin sellise lõputöö teema, kuna tööde teostamise käigus tekkis mul palju küsimusi, millele ei saanud vastuseid. Näiteks meie teostasime tööks vajaliku montaaţiplatsi tasandamist nivelliiri ja tahhümeetriga, kasutades pinnanivelleerimise meetodit. Jagasime platsi ruutudeks ja kirjutasime tasapinnalisuse hälbed spreiga killustikule. Protsess oli töömahukas ja platsi tasandamise käigus märgitud hälbed ei säilinud, mistõttu oli vaja mitu korda teostada kontrollmõõtmisi. Mõtlesin, et seda tööd võiks teha kuidagi teisiti. Noole alumise- ja ülemise vöö plaanilisel rihtimisel kasutasime külgnivelleerimist. Meetod on küll täpne, aga juba instrumendi projektsuunale paigaldamine on ajamahukas. Teostasime palju kordusmõõtmisi, enne kui nool sai sirgeks rihitud. Tahhümeetrit kasutasime lihtsalt teodoliidina. Vertikaalseks rihtimiseks määrasime noole kontrollpunktide omavahelised vahekaugused, seejärel mõõtsime nivelliiriga punktide kõrgused. Kauguste ja kõrguskasvude järgi arvutasime projektkalde ja seejärel iga punkti kõrguslikud hälbed projektkaldest. Andmed edastasime noole monteerijatele. Pärast igakordset rihtimist teostasime kordusmõõtmised, arvutasime uued kaldeparandid kuni lõpuks sai nool paika rihitud. Protsess oli väga töö- ja ajamahukas. Siis mõtlesingi, et tahhümeetriga peaks olema võimalik seda tööd teha kiiremini ja lihtsamalt. Kui nool on ekskavaatori küljes, siis toimub lõplik rihtimine alumist- ja ülemist vööd ühendavate traadist trosside ehk vantide abil. Plaanilist rihtimist teostasime taas külgnivelleerimise teel. Selleks 7

5 riputati noolele rasked ripploodid, mis stabiilsuse tagamiseks pandi õliga täidetud ämbritesse. Enne mõõtmise alustamist pidid geodeedid rihtima kõik ripploodid vertikaalseks, sest õli oli nii tihe, et loodid olid alguses viltu. Selleks, et latti vastu ripploodi nööri panna, pidime lati toetama statiivi peale. Et tegime palju kordusmõõtmisi, võttis see kõik väga palju aega. Otsustasingi analüüsida, kas ripploode on üldse vaja või saaks kogu rihtimise ära teha tahhümeetriga. Lõputöös käsitlen kõikide noole montaaţiks vajalike geodeetiliste tööde teoreetilist ja praktilist lahendust. Praktilises osas kirjeldan teostatud töid ning paremaks arusaamiseks on lisatud fotod, joonised ja arvutustega tabelid. Kuna geodeetilised mõõtmised noole montaaţil võtsid palju aega, siis analüüsingi 10. peatükis, kuidas võiks antud töid teostada kiiremini, kasutades uuemaid meetodeid ja tehnoloogiaid. 8

6 1. OBJEKTI KIRJELDUS 1.1. Asukoha kirjeldus Narva karjäär on Eesti Energia tütarettevõttele Eesti Energia Kaevandused AS kuuluv pealmaakaevandus (Joonis 1). Maailma suurim põlevkivikarjäär on rajatud aastal. [1] Pealmaakaevandus asub Ida-Virumaal Vaivara vallas Mustajõest lõuna pool ja piirneb idaosas Narva jõe barjäärtervikuga (umbes 300 km), läänes Sirgala karjäärivälja eraldava barjäärtervikuga, põhjas Mustajõe barjäärtervikuga põlevkivi tootuskihi avamusjoonel ja Eesti Elektrijaama maaeraldusega, lõunas põlevkivi tootmiskihi m samasügavusjoonega, mis üldjoontes läheb kokku Vaivara ja Illuka valla piiriga. [1] Joonis 1. Objekti asukoht [2] 9

7 1.2. Ekskavaatori kirjeldus Draglain e. mehhaaniline heitkoppekskavaator on Eestis kasutatavaim ja mõõtmetelt maailmaklassi kuuluv ekskavaator. Draglaini nimetatakse nii sammuvaks ekskavaatoriks, kui ka trossekskavaatoriks. [3] EŠ (vene keeles экскаватор шагающий) on sammuva mehhanismiga draglain ehk paljandusekskavaator, mis on enimkasutatav mehhaaniline heitekoppekskavaator Eesti suurtes vaalkarjäärides. Draglain seisab puur-lõhketöödega (PLT) kobestatud kõvade kivimite astangul ja teisaldab katendi kivimit sisepuistangusse. [3] Sammuv ekskavaator EŠ 15/90A esimene arv pärast tähti näitab kopamahtu, milleks on 15 m 3 ja teine number näitab noolepikkust ehk 90 meetrit. Tähtsamatest parameetritest võib välja tuua ammutusraadiuse 66,5 m; ammutussügavuse 35 m; tühjendusraadiuse 66,5 ja tühjenduskõrguse 27,5 m. [3] Noole osad (Foto 1): Foto 1. Noole osad: 1-Noole alumine vöö; 2-noole ülemine vöö; 3- noole pea; 4- sõlmed; 5- rõhttugi; 6- vertikaalkonstruktsioon; 7- ekskavaatori sammas; 8- vandid (autori foto) 10

8 Noole alumine vöö koosneb kahest torust, mis omavahel on ühendatud rõhttugedega. Vertikaalkonstruktsioon ühendab noole alumise vöö ülemisega. Ülemine vöö koosneb ühest torust. Torude ühenduskohti me nimetame sõlmedeks. Ekskavaatori kopp kinnitatakse noole pea külge traatköiega. Vandid on konstruktsiooni elemendid, mille tehnilistest sesiundist vahetult sõltub masina tehniline valmidus tööks ja ohutus. Vastavalt ohutusnõuetele peab geodeedil olema kiiver ja helkurvest. 11

9 2. MONTAAŽIPLATSI TASANDAMINE Vastavalt juhendile sammuva ekskavaatori jaoks tuleb valida plats, mis on pinnase deformatsioonivabas tsoonis. [4, p.14] Montaaţiplats peab olema tasandatud killustikuga või muu materjaliga, seatud vastavusse projektprofiiliga ning kõvaks sõidetud. Selleks, et määrata tööde mahtusid, tuleb teostada platsi nivelleerimist ruutude meetodil. Ruutude külgede pikkusteks võetakse kas 10 m või 20 m, sõltuvalt ala pinnase ebaühtlusest. [4, p.14] Pärast vertikaalplaneerimise teostamist, tasandamist ja killustiku rullimist, kontrolli jaoks platsi nivelleerimist korratakse. Montaaţiplatsi kalle ei tohi ületada 0,02; platsi kumerus ekskavaatoribaasi keskosas ei ole lubatud. [4, p.14] 2.1. Platsi tasandamine sammuva ekskavaatori jaoks Remontimisel ekskavaator peab seisma tasandatud platsil. Platsi tasandatakse killustikuga. Esmalt määrasime silmajärgi platsi keskkoha ja sellest märkisime iga 3 m tagant punkte raadiuses u. 15 m. Selleks, et töölised, kes hakkavad tegelema platsi tasandamisega, õigesti orienteeruksid, märkisime punkte erinevate värvidega (punane, roheline, kollane) (Foto 2). Foto 2. Sammuva ekskavaatori plats (autori foto) 12

10 Pärast seda, kui platsile oli tehtud vajalikud märgid, hakkasime mõõtma. Mõõtmiseks kasutasime elektrontahhümeetrit Trimble M3. Panin instrumendi paika, kontrollisin, et vesiloodi mull oleks keskel. Oli vaja teada ainult punktide kõrgusi. Seisupunkti koordinaatideks sisestasin X= 0, Y= 0 ja Z= 3. Punkti koordinaadid, millele oli orienteeritud instrument: X= 0, Y= 30 ja Z = 3. Prisma panime platsil eelnevalt märgitud ristidele. Mõõdistamisele järgnesid teostusjoonise koostamine ja parandite arvutamine. Teostusjoonist koostasin AutoCad`is Joonisel punktid olid tähistatud samade värvidega nagu platsil. Parandite arvutamiseks valisin kõige kõrgema lugemi Sellest lahutasin ülejäänud lugemid ja sain parandid, kui palju peaks maapinda tõstma, nt = +55 mm. Parandid olid märgitud teostusjoonisele (vt lisa 1). Pärast seda, kui plats oli tasandatud, kontrollmõõdistamist ei teostatud Platsi tasandamine noole montaaži jaoks Platsi, kus hiljem toimus noole ehitamine, oli vaja samuti enne tööde alustamist tasandada. Töö jaoks kasutasime nivelliiri Leica NA730. Kõigepealt panime lati platsi kolme kõrgemasse kohta ja võtsime lugemid. Nendest valisin kõige kõrgema lugemi 1344, selle lugemi järgi tasandati kogu plats. Võtsin lugemid, kus olid visuaalselt platsi kõige kõrgemad ja madalamad kohad. Saadud lugemitest ma lahutasin 1344 ja sain parandi nt = +18 mm, mis kohe märgiti platsile (Foto 3). Parand näitab, kui palju tuleb killustikuga selles kohas platsi täita. Foto 3. Parandid on märgitud platsile (autori foto) 13

11 3. MÄRKIMISTÖÖD MONTAAŽIPLATSIL Märkimistööd montaaţiplatsil sisaldasid endas platsi piiride määrmist, kus teostati noole montaaţ, noole telje asukoha määramist, punktide väljamärkimist ja postamentide asukohtade määramist. Vastavalt juhendile märgitakse teodoliidiga välja piki- ja põikiteljed ning kindlustatakse montaaţiplatsil tsentritega. Järgmisena teostatakse teodoliidiga ja mõõdulindiga kandade telje ja tugipostide asukohtade väljamärkimine, juhindudes mõõtudest, mis on näidatud joonistel. [5, p. 15] 3.1. Montaažiplatsi piiride määramine Eelnevalt oli vaja välja märkida ala, kus toimub noole montaaţ. Elektrontahhümeetri Trimble M3 paigaldasin kohta, kus orienteeruvalt hakkab asuma noole telje lõpposa. Panin instrumendi paika, kontrollisin, et mull oleks keskel ja siis pöörasin instrumendi 90 võrra (seda ma jälgisin ekraanilt). Vaadates niitristi, ütlesin palju tuleb liigutada prismat, et see oleks täpselt niitristi keskel. Sama ma tegin ka teise punktiga, aga nüüd tuli instrumenti pöörata 270 võrra (Joonis 2). Punktid kindlustasime puidust tokkidega. Joonis 2. Platsi piiride määramine (autori joonis) 14

12 Selleks, et määrata piirid platsi teises osas, seatakse tahhümeeter üles 1. punktile ning suunatakse selle otse teisele punktile, siis pööratakse instrumenti 90 võrra (seda ma jälgisin ekraanilt). Vaadates niitristi, ütlesin, kui palju tuleb liigutada prismat, et see oleks täpselt niitristi keskel ja sainteada 3 punkti asukoha (Joonis 3). Joonis punkti asukoha määramine (autori joonis) Seejärel läksin instrumendiga 2. punktile, pärast paigaldamist suunasin selle esimesele punktile ning pöörasin 90 võrra, prisma teravik pidi olema täpselt niitristi keskel. 4. punkti asukoht oli teada saadud (Joonis 4). Punktid kindlustasime tokkidega. Joonis punkti asukoha määramine (autori joonis) 15

13 3.2. Noole telje asukoha määramine ja tugipunktide väljamärkimine Vastavalt juhendile teostatakse telgede väljamärkimine kahelt lähtepunktilt ja kahes teodoliidi vertikaalringi asendis, kui pikksilm tuleb keerata üle seniidi. [5, p. 15] Tsentrid, mille abil kindlustatakse masina piki- ja põikitelg, ei tohi omada hälvet viseerimiskiirest rohkem kui 2 mm. Pikkusmõõdud teostatakse mõõdulindiga, vahekaugusi mõõdetakse 1 mm täpsusega. [5, p. 15] Alustasime sellega, et märgitud piiripunktidest mõõtsime mõõdulindiga 9 m. Saime teada noole telje asukoha (Joonis 5). Joonis 5. Noole telg (autori joonis) Teljepunktid 1a ja 2a olid kindlustatud puitvaiadega (Foto 4). Foto 4. Noole telje punktid on kindlustatud puitvaiaga (autori foto) Kui nooletelg oli määratud, siis alustasime tugipunktide väljamärkimisega teljel. Tugipunktidega tähistasime noole ja põhiliste sõlmpunktide asukohad. 16

14 Elektrontahhümeeter oli paigaldatud nii, et see seisaks telje sihis. Mõõdistasime telje pikkust (1a ja 2a punktide vahel) ja tulemuseks saime 99 m. Punktist 2a mõõtsime mõõdulindiga 3 m, siit kohast algab noole pea (T3) ning see on üks kolmest tugipunktist (Joonis 6). Ülejäänude punktide asukohad (T1, T2) märkisime nii, et nad oleksid teineteisest enamvähem võrdsetel kaugustel. Punktid olid kindlustatud naeltega puitplaatidel (Foto 5). Seejärel mõõtsin elektrontahhümeetriga vahekaugused tugipunktide vahel. 3 m 1a T1 34, 683 m T2 38, 105 m T3 2a 99 m Joonis 6. Vahekaugused tugipunktide vahel (autori joonis) Foto 5. Tugipunkt on kindlustatud naelaga puitplaadil (autori foto) 17

15 Joonis 7. Noole alumise vöö mõõdud (autori joonis) 18

16 Järgmisena oli vaja arvutada tugipunktide ehituskoordinaadid, et teostada punktide väljamärkimine. Joonise pealt lugesin, et noole pikkus on 90,044 m (Joonis 7). Kuna noole telg on Y- telg, siis lahutades 90,044-st vahekaugusi, sain teada punktide T1 ja T2 Y- koordinaadid. X- koordinaadid on 0, 00, sest T1, T2, T3 asuvad Y-teljel. Väljamärkida oli vaja ka punktid, mis tähistasid noole pea (P3) ning noole alumise vöö asukohti (P1 ja P2) (Joonis 8). Jooniselt lugesin, et noole alumise vöö laius saba osas on 15,248 m. Seega 15,248/ 2= 7,624. Noole pea pikkus on 7,5 m. 90,044-7,5= 82,544 (Tabel 1). Tabel 1 Ehituskoordinaadid T1 X= 0,000 Y= 17,256 Z= 3,00 T2 X= 0,000 Y= 51,939 Z= 3,00 T3 X= 0,000 Y= 90,044 Z= 3,00 P1 X= 7,624 Y=0,000 Z= 3,00 P2 X= -7,624 Y=0,000 Z= 3,00 P3 X= 0,000 Y= 82,544 Z= 3,00 Kui koordinaadid olid sisestatud, siis alustasin väljamärkimisega. Seisupunktiks oli kindelpunkt T1 ja elektrontahhümeetri orienteerisin punktile T3. 19

17 Joonis 8. Väljamärgitud punktide asukohad (autori joonis) 20

18 3.3. Postamentide asukohtade määramine Vastavalt juhendile tugipostid, mis paigaldatakse noole montaaţi alguses, peavad asuma kohtades, mis on märgitud platsil telgede väljamärkimisel. Tugipostide ülaosade kõrgusmärgid määratakse geomeetrilise nivelleerimisega ja peavad minema vastavusse kõrgusmärkidega, mis on määratud joonistel. Kõrgusmärkide hälbed ei tohi ületada 5 mm projekt kõrgustest. [6, p. 16] Meie seda üle ei kontrollinud. Oli vaja määrata kohad, kuhu tuleb paigaldada postamendid, mille peale pannakse noole alumine vöö. Postamentidel paiknevad põhilised sõlmpunktid. Esmalt mõõtsime mõõdulindiga pea teljelt mõlemale poole 65 cm ja punktid kindlustasime ajutiste vaiadega (Joonis 9). Need punktid tähistasid sõlmede asukohti. Joonis 9. Noole pea telg (autori joonis) Instrumendi sesiupunktiks oli P2 ja elektrontahhümeetri Trimble M3 suunasin punktile B. Mõõdulindiga mõõtsime kaugusi, kus peavad seisma postamendid. Kaugused olid võetud otse jooniselt. Kui kaugus oli määratud, vaatasin niitristi ja ütlesin, kuhupoole tuleb liigutada prismat, et punkt oleks niitristi keskel. Tegime platsile märgid ja sinna pandi postamendid (Foto 6). Sama asja kordasime ka seistes punktil P1, suunates instrumendi punktile A (Joonis 10). 21

19 Joonis 10. Postamentide asukohad (autori joonis) Foto 6. Paigaldatud postamendid (autori foto) 22

20 4. NOOLE ALUMISE VÖÖ RIHTIMINE Noole alumine vöö koosneb kahest ca 80 m pikkusest torust. Kumbki toru koosneb viiest väiksemast torust, mis omavahel kokku keevitati. Kuna on väga tähtis, et nool oleks sirge, on geodeedi ülesandeks rihtida torud kõrguslikult ja plaaniliselt Noole alumise- ja ülemise vöö rihtimine plaaniliselt Vastavalt juhendile alumise vöö torude sõlmpunktide sirgjoonelisuse kontrollimiseks horisontaaltasandil paigaldatakse teodoliit statiivi peale veidi kaugemal torude horisontaaltelgedest noole alguses. Pärast teodoliidi paigaldamist mõõdetakse vahekaugust tema vertikaaltelje ja horisontaaltasandi ristumispunkti vahel. Teise baaspunkti peale, mis asub noole lõpus, pannakse latt või joonlaud, mille peal peab olema märgitud vahekaugus teodoliidist toruni. Lati horisontaalsust kontrollitakse teodoliidi horisontaalniidiga. [7, p. 24] Niitrist suunatakse lati lugemi peale ja teodoliidi horistontaalring kinnitatakse. Edasi pannakse latt järjest kõikide sõlmpunktide peale ja vertikaalniidiga mõõdetakse kaugus viseerimisteljest märgini, mis oli tehtud latil. Lugemite erinevus kuni 5 mm peab olema sama kõikides sõlmpunktides. Suurem lugemite erinevus tõendab lubamatut toru telje murdumist. [7, p. 24] Noole alumise vöö plaaniliseks rihtimiseks kasutasime külgnivelleerimist. Esmalt oli vaja määrata toru külje keskpunkt kümnes kohas. Punktid asusid iga toru alguses ja lõpus mõlemal pool keevisõmblusi (Joonis 11). Joonis 11. Külje keskpunktide asukohad (autori joonis) 23

21 Keskpunktid määrasime magnetiga vesiloodiga. Kui mull oli keskel, siis toru peale tehti vastav rist, mis määras keskkoha toru küljel ning mida me kasutasime mõõdistamisel (Foto 7). Foto 7. Keskpunkti määramine vesiloodiga toru küljel (autori foto) Pärast seda, kui keskkohad olid määratud, hakkasime rihtima toru plaaniliselt kasutades külgnivelleerimist. Selleks, et rihtida toru plaaniliselt, seatakse instrument Trimble M3 üles toru algusesse, sinna, kus asub esimese punkti keskkoht. Instrument peab seisma võimalikult toru lähedal ning kontrollitakse, et instrumendi mull oleks keskel. Seejärel võetakse laserkiirega lugem mõõdulindilt (Foto 8). Lugem näitab kaugust toru ja instrumendi vahel. Foto 8. Lugemi võtmine mõõdulindilt (autori foto) 24

22 Lugemiks saime 443, paneme lati horisontaalselt 4. punkti vastu ja niitristi paneme paika nii, et lugem oleks samuti 443. Kasutasime 4. punkti, kuna tegu oli toru ehitamisega ning alguses oli vaja paika panna toru 1. keevisõmblus. Esimese keevisõmbluse alguspunktiks oli punkt nr.1 ja lõpppunktiks punkt nr.4 (Joonis 12). Järgnevalt toru rihtitakse neljanda punkti suhtes. Joonis 12. Külgnivelleerimine (autori joonis) Nüüd minnakse latiga 2. punkti juurde, võetakse lugem, kasutades ainult vertikaalniiti. Lugemeid võetakse järjest ka ülejäänud punktidelt ja saadud tulemused pannakse kirja. Mõõdistamisele järgneb arvutamine, et saada teada, palju tuleb liigutada toru ning kuhu poole, kas paremale või vasakule (Tabel 2). Tabel 2 Punkt Hälvete arvutamine Lugem Hälve (mm) Näiteks 2 punktil (esimene keevisõmblus) saime lugemiks 435. Lugemist 443 lahutatakse 435 ja saadakse hälve 8. See tähendab, et toru tuleb liigutada vasakule instrumendi suhtes nii palju, et ka punktil 2 saaksime lugemi

23 Joonisel on näidatud punktide tegelik- ja projektasukoht enne rihtimist (Joonis 13) ning pärast rihtimist (Joonis 14). Joonis 13. Punktide tegelik- ja projektasukoht enne rihtimist (autori joonis) 26

24 Joonis 14. Punktide tegelik- ja projektasukoht pärast rihtimist (autori joonis) Analoogselt teostatakse noole ülemise vöö plaaniline rihtimine. 27

25 4.2. Noole alumise- ja ülemise vöö rihtimine kõrguslikult Vastavalt juhendile alumise vöö torude sirgjoonelisuse kontrollimiseks vertikaaltasandil tuleb nivelliir paigaldada m eemale sellise arvestusega, et nivelliiri kaugus kõikidest sõlmpunktidest oleks enam vähem sama. [8, p. 27] Kui on võimalus paigaldada nivelliir nii, et instrumendi horisont oleks kõrgem kui alumise vöö torudel, siis latt paigaldatakse baaspunktidele ja kõikidele sõlmpunktidele toru üleval. [8, p. 27] Vertikaalselt paigaldatud latilt võetakse lugemeid järjestikuliselt kõikides alumise vöö torude punktides. Lugemid võetakse lati mõlemalt poolt. [8, p. 27] Juhul, kui ei ole võimalust paigaldada nivelliiri kõrgemale kui alumise vöö torud, siis latt paigaldatakse toru alla. Lugemeid võetakse sama metoodika järgi. [8, p. 27] Esmalt oli vaja määrata toru peal keskpunktid kümnes kohas. Punktid asusid toru kõige kõrgemas kohas alguses ja lõpus mõlemal pool keevisõmblusi (Joonis 15). Joonis 15. Punktid toru peal (autori joonis) Keskpunktid määrasime magnetiga vesiloodiga (Foto 9). Kui mull oli keskel, siis toru peale tehti vastav rist, mis määras toru keskkoha ning sinna me panime lati. Foto 9. Keskpunkti määramine vesiloodiga toru peal (autori foto) 28

26 Instrument paigaldatakse nii, et oleks näha toru kogu pikkuse ulatuses. Elektrontahhümeetriga mõõdistame vahekaugusi kümne punkti vahel (Tabel 3). Tabel 3 Vahekaugused punktide vahel Punktid Vahekaugus , , , , , , , , , 990 Prisma paneme toru peal olevatele keskpunktidele, mis olid varem määratud vesiloodiga. Seejärel liidame vahekaugused ja saame kaugused igale punktile (Tabel 4). Tabel 4 Arvutame kaugusi igale punktile alates algusest Punkt Kaugus (m) , , , , , , , , , 925 Tahhümeetri asemele paigaldame nivelliiri Leica NA730 (Foto 10) ja võtame lugemid igas 10 punktis (Tabel 5). Latt hoitakse vertikaalselt. 29

27 Foto 10. Nivelliir on paigas (autori foto) Tabel 5 Saadud lugemid Punkt Lugem Kuna toru ei ole sirge, arvutame kalde. Toru kalle 1. ja 4. punkti vahel on α = / 22, 343= 5,6 mm meetri kohta. See ongi projektkalle. Arvutame punktidele kõrguskasvud 1. punkti suhtes vastavalt projektkaldele. 30

28 Arvutame punktidele kõrguskasvud 1. punkti suhtes vastavalt projektkaldele: 5, 6 * 0= 0 mm 5, 6 * 10, 595= 60 mm 5, 6* 11, 213= 63 mm 5, 6 * 22, 343= 126 mm 5, 6 * 23, 008= 130 mm 5, 6 * 42, 328= 239 mm 5, 6 * 42, 97 = 242 mm 5, 6 * 62, 325= 351 mm 5, 6 * 62, 935= 355 mm 5, 6* 80, 925 = 456 mm Saame teada projektlugemid ja hälbed. Teades hälvet võime öelda, mitme mm võrra tuleb toru tõsta või alla lasta (Tabel 6). Tabel 6 Punkt Tegelik lugem Hälvete arvutamine Projekt lugem Hälve projektkõrgusest (mm) = = = = = = = = = =

29 Toru kõrguse muutmine käib järgmiselt: kruvidega hakatakse muutma toru kõrgust, latt hoitakse punktil, mida tahetakse muuta, geodeet vaatab niitristi. Kui geodeet näeb vajalikku lugemit latil, siis kõrguse muutmine lõpetatakse. Pärast seda, kui kõrgused on paika pandud, teostatakse kontrollnivelleerimine. Joonisel on näidatud punktide tegelikud- ja projektkõrgused enne rihtimist (Joonis 16) ning pärast rihtimist (Joonis 17). Joonis 16. Punktide tegelikud- ja projektkõrgused enne rihtimist (autori joonis) Joonis 17. Punktide tegelikud- ja projektkõrgused pärast rihtimist (autori joonis) Analoogselt teostatakse noole ülemise vöö kõrguslik rihtimine. 32

30 5. NOOLE PEA KÕRGUSE RIHTIMINE 5.1. Noole pea ja alumise vöö kõrguste kontroll Kui postamendid olid paika pandud, siis nende peale paigaldati noole alumine vöö ja noole pea. Tuli kõrguslikult üle kontrollida draglaini alumine vöö ja noole pea, et teada, kas saab seda jätta nii, või tuleb mõnedes kohtades alla lasta, et pea ja alumine vöö oleksid samal kõrgusel ja sirged teineteise suhtes. Torude kontrollimiseks paigaldasime nivelliiri nii, et instrumendi horisont oleks kõrgem kui alumise vöö torudel (Foto 11). Lati panime torude algusesse, lõppu ja sõlmede peale. Noole pea kontrollimiseks panime lati pea nurkadesse (Joonis 18). Foto 11. Instrumendi horisont on kõrgem kui alumise vöö torudel (autori foto) 33

31 Joonis 18. Lati lugemid torude ja noole pea kontrollitavatel punktidel (autori joonis) Arvutasime kõrgused sentimeetri täpsusega. Arvutades noole pea kõrgusi, valisin kõige suurema lugemi 1495 ja see võrdus 5,00 m (Tabel 7). Tabel 7 Noole pea kõrgused Punkti nr. Lugem Kõrguskasv mm Kõrgus m , , , ,03 Arvutades noole alumise vöö kõrgusi, valisin kõige suurema lugemi 1080 ja see võrdus 5,00 m (Tabel 8). 34

32 Tabel 8 Noole alumise vöö kõrgused Punkti nr. Lugem Kõrguskasv mm Kõrgus m , , , , , , , , , , , , Noole pea kalde kontroll Kuna postamendid olid nivelleerimata, siis oli vaja määrata noole pea kallet selleks, et pea oleks teljega vastavuses (Foto 12). Foto 12. Noole pea kalde kontroll (autori foto) Kallet määrasime nivelliriga, kohtades, kus oli ebamugav latti panna, kasutasime mõõdulinti. Latt pandi noole pea nurkadesse ning torude kahe esimese keevisõmbluse peale ja võtsime lugemid (Joonis 19). 35

33 Joonis 19. Lõplikud lugemid pärast noole pea rihtimist (autori joonis) Noole pea kalde muutmine käib järgmiselt: kruvidega hakatakse muutma pea kõrgust, latt hoitakse punktil, mida tahetakse muuta, geodeet vaatab niitristi. Kui geodeet näeb vajalikku lugemit latil, siis kõrguse muutmisne lõpetatakse. Pärast seda, kui kõrgused on paika pandud, teostatakse kontrollnivelleerimine. 36

34 6. NOOLE ALUMISE VÖÖ RÕHTTUGEDE PAIGALDAMINE Noole alumise vöö gabariitide kontroll teostatakse selleks, et paigaldada nende vahele rõhttoed (Foto 13). Foto 13. Noole alumise vöö rõhttugede paigaldamine (foto autor A. Zahharov) Selleks, et kontrollida toru gabariite, teostatakse külgnivelleerimine. Instrument paigaldatakse esimesele sõlmpunktile võimalikult lähemale. Seejärel võetakse laserkiirega lugem mõõdulindilt. Lugem näitab kaugust toru ja instrumendi vahel. Saime lugemiks 271, lati paneme toru lõppu ja niitristi paneme paika nii, et lugem oleks samuti 271. Pärast võtame lugemid ülejäänud punktidelt, kasutades ainult vertikaalniiti. Sama töökäiku kordame ka teise toru juures (Joonis 20). 37

35 Joonis 20. Noole alumise vöö gabariitide kontroll (autori joonis) Mõõdistamisele järgneb arvutamine, et saada teada, palju tuleb liigutada torusid, et saaks paigaldada rõhttugesid (Tabel 9). Lubatud hälve on 5 mm. Tabel 9 Punkti nr. Lugem Hälve Hälvete arvutamine Punkti nr Lugem Hälve Meie torusid ei liigutanud, vajaduse korral võis muuta rõhttugede pikkust. Selleks lõigati vajalik osa nendest ja seejärel paigaldati. 38

36 7. KONSTRUKTSIOONI VERTIKAALSUSE MÄÄRAMINE Selleks, et noolt monteerida, tuleb määrata konstruktsiooni vertikaalsust (Foto 14). Foto 14. Noole vertikaalkonstruktsioon (foto autor A. Zahharov) Konstruktsiooni vertikaalsust määratakse sel tingimusel, kui alumisevöö mõlemad torud on ühel kõrgusel (Joonis 21). Punktide 1-6 kõrguste erinevus on 39 mm, punktide 7-12 kõrguste erinevus on 39 mm. 39

37 Joonis 21. Alumise vöö mõlemad torud on ühel kõrgusel (autori joonis) Teades, et aluse pikkus on 11,110 m, mõõdame mõõdulindiga 5,555 m ja teeme sellel kohal märgi. Seejärel paneme paika elektontahhümeetri ja niitristi keskkoha suuname punktile, mis määrab konstruktsiooni keskkoha. Vertikaalniidi laseme alla ning see peab sattuma täpselt meie tehtud märgile (Joonis 22). Lubatud erinevus on kuni 3 cm, meil oli 1,3 cm. Nõue oli täidetud. Joonis 22. Konstruktsiooni vertikaalsuse määramine (autori joonis) Pärast kontrolli saab monteerida noole alumise ja ülemise vöö. 40

38 8. EKSKAVAATORI SAMBA RIHTIMINE Foto 15. Ekskavaatori sammas (foto autor A. Zahharov) Ekskavaatori ja samba vahel peab olema täisnurk. Nõude kontrollimiseks kasutatakse ekskavaatori küljele tehtud baaspunkte ehk kärne. Mõõdetakse punktidevaheline kaugus ja kõrguskasv selleks, et arvutada ekskavaatori tegelikku kallet (Joonis 23). Vatavalt joonisele kalle α = 26 / 15,286 = 1,7 mm meetri kohta. Seejärel mõõdetakse samba pikkus ja arvutatakse vertikaalsuse hälve. Hälve = 1,7 mm* 17 m= 28,9 mm. Sellisel juhul oleks ekskavaatori ja samba vaheline nurk 90 o. 41

39 Joonis 23. Ekskavaatori samba vertikaalsuse mõõtmine (autori joonis) Teades, et samba laius on 1 m, tehakse samba ülemise otsa keskele märk, millele suunatakse niitristi keskpunkt. Seejärel suuname niitristi alla ja juhul, kui niitristi ristumiskoht ei lange kokku samba teljega, siis selles kohas tehakse märk ning mõõdulindiga mõõdetakse vahekaugus samba telje ja tehtud märgi vahel. Saime 44 mm. Lubatud vertikaalsuse hälve on 20 mm ehk kaugus oleks võinud olla 28, = 48,9 mm. Seega oli meil vertikaalsuse hälve 15 mm. Nõue oli täidetud ja samba asendit polnud vaja muuta. 42

40 9. NOOLE RIHTIMINE VANTIDE ABIL Vantidega (Foto 16) rihitakse noolt kõrguslikult ja plaaniliselt, kui kogu noole konstruktsioon on ekskavaatori küljes (Foto 17). Foto 16. Vandid (foto autor A. Zahharov) Foto 17. Nool on ekskavaatori küljes (foto autor A. Zahharov) 43

41 Enne tööde alustamist tuleb kontrollida iga nöörloodi vertikaalsust, nöörloodid riputatakse noole siledale pinnale sõlmpunktide juures. Nöörloodi vertikaalsus tagatakse raske loodiga (20 kg) ja tihke õliga (Foto 18). Loodi vertikaalsust kontrollitakse niitristi vertikaalniidiga. Kui lood on vertikaalniidist eemal, siis ütleme, kuhu poole tuleb loodi liigutada. Foto 18. Nöörloodid sõlmpunktidel (foto autor A. Zahharov) 9.1. Noole alumise vöö kontrollimine plaaniliselt Selleks, et rihtida noolt plaaniliselt, seatakse instrument Trimble M3 üles noole peaosasse. Kasutasime korraga kahte elektrontahhümeetrit, et saaks kontrollida noolt kahelt poolt, ilma et tuleks instrumendi asukohta muuta. Instrument peab seisma võimalikult nöörloodi lähedal ning kontrollitakse, et instrumendi mull oleks keskel (Foto 19). Seejärel võetakse laserkiirega lugem mõõdulindilt. Lugem näitab kaugust nöörloodi ja instrumendi vahel. Latiga minnakse noole lõppu, latti hoitakse horisontaalselt nöörloodi vastu ja niitrist suunatakse latile nii, et lugem oleks sama, mis oli nöörloodi ja instrumendi vahel. Edasi pannakse 44

42 latt kõikide nöörloodide vastu ja vertikaalniidiga võetakse lugem. Selleks, et oleks mugavam latti hoida, kasutatakse statiivi (Foto 20). Foto 19. Instrumendid on paigas (foto autor A. Zahharov) Foto 20. Latti hoitakse statiivil (foto autor A. Zahharov) 45

43 Mõõdistamisele järgneb arvutamine, et saada teada, palju tuleb noolt vantidega tõmmata ning kuhu poole, kas paremale või vasakule Noole alumise vöö kontrollimine kõrguslikult Alumise vöö kontrollimisel kõrguslikult töötame samuti kahe instrumendiga. Nivelliirid paigaldatakse nii, et oleks näha toru kogu pikkuse ulatuses. Latti hoitakse vertikaalselt toru lõpposas ja võetakse lugem. Seejärel minnakse latiga järgmise sõlmpunkti juurde ning võetakse uus lugem ja arvutatakse hälve. Lugemid võetakse järjest kõikides sõlmpunktides. Mehaanikud rihivad meie andmete järgi noole kõrguslikult paika. Teostusjoonis on lisatud (vt lisa 2). 46

44 10. TÄNAPÄEVASTE MÕÕTMISMEETODITE KASUTAMINE NOOLE MONTAAŽIL Montaažiplatsi tasandamine Meie teostasime montaaţiplatsi tasandamist tahhümeetriga ja nivelliiriga, kirjutades hälbed spreiga maapinnale. Platsi tasandamiseks võiks kasutada lasernivelliiri (Foto 21). Lasernivelliir tekitab laserkiirega tasapinna ja laserkiire vastuvõtu andur püüab selle kinni. Põhimõtteliselt on tegemist saatjaga ja vastuvõtjaga. Antud olukorras vastuvõtu andur näitab tekitatud tasapinna kõrgust algkõrguse suhtes. [9] See hoiab tunduvalt aega kokku, ei vaja arvutusi ning kasutades lasernivelliiri, võib töö teostada ilma geodeedita. Foto 21. Lasernivelliir [10] 47

45 10.2. Noole alumise- ja ülemise vöö rihtimine Külgnivelleerimise asemel võib toru rihtimist plaaniliselt teostada teisiti, kasutades elektrontahhümeetri programmi Mahamärkimine- jooned. Täpsusega 5 mm, nagu on nõutud. Alustame seisupunktidepunktide kindlustamisega. Kindelpunkt nr. 1 asub postamendil, et instrumendi horisont oleks kõrgemal kui torud. Selle punkti koordinaatideks määrame X= 100,000; Y= 100,000; Z= 10,000. Punktide koordinaadid sisestatakse elektrontahhümeetrisse. Teine punkt on sellest umbes 100 m kaugusel, selle me kindlustame puitvaiaga. Näiteks kindelpunkti nr. 2 koordinaadid on X= 100,000; Y= 206, 532; Z= 10,000. Kõigepealt rihime paika kaks esimest toru. Selleks määrame toru tsentrid magnetiga vesiloodiga toru peal. Punktid asuvad toru alguses ja lõpus mõlemal pool keevisõmblusi. Kui mull on keskel, siis toru peale tehakse rist, mis määrab toru keskkoha. Alustatakse torude rihtimisega plaaniliselt. Selleks instrumendi Trimble M3 menüüs valime Sisestamine ja siis Jooned. Algpunktiks määrame toru punkti nr 1 ja lõpp- punktiks punkti nr 4, siis mõõdame ja salvestame saadud tulemused. Need punktid on suunapunktid (Joonis 24). Joonis ja 4 on suunapunktid (autori joonis) 48

46 Edasi minnakse prismaga punktile nr 2 ja elektrontahhümeetri menüüs valime Mõõtmine ja seejärel Mahamärkimine- jooned. Programmiga punkti mahamärkimine joonele rihitakse punktid plaaniliselt. Ekraanilt on näha kuhu poole ja kui palju tuleb liigutada toru, et mõõdetav punkt oleks joonel (Foto 22). Jooniselt on näha, et mõõdetav punkt on joonest RPL11-RPL12 nihkes -0,001 m. Foto 22. Punkti rihtimine plaaniliselt (autori foto) Sama meetodiga rihitakse paika kõik punktid (Joonis 25). Monteerijad teostavad rihtimist samaaegselt tracking mõõtmisega. Analoogselt rihitakse noole ülemine vöö. 49

47 Joonis 25. Toru punktid on plaaniliselt rihitud (autori joonis) Seejärel teostatakse alumise ja ülemise vöö kõrguslik rihtimine. Selleks, et rihtida toru kõrguslikult, paigaldatakse elektrontahhümeeter kindelpunktile nr. 1 ja orienteeritakse punktile nr. 2. Prisma pannakse iga toru punktile ja arvutatakse keskmine kõrgust näit. Hpr= 12,030 m. Toru rihitakse ühele kõrgusele, et see oleks igas punktis 12,030 m. Teine variant: määrame toru kalde ja rihime toru projektkalde järgi, sama programmi Mahamärkimine- jooned abil, mida kasutasime toru rihtimisel plaaniliselt. Kui on vaja toru kõrgust muuta, siis ekraanil on kirjutatud täida, mis tähendab, et toru tuleb tõsta, kui lõika, siis toru kõrgust tuleb teha madalamaks (Foto 23). 50

48 Foto 23. Punkti rihimine kõrguslikult (autori foto) Jooniselt on näha, et punktid RPL11 ja RPL 12 on suunapunktid. Mõõdetav punkt tuleb teha madalamaks 0,032 m võrra ning prisma asukoha tuleb muuta 9 mm võrra, et mõõdetav punkt oleks joonel. Monteerijad teostavad rihtimist samaaegselt tracking mõõtmisega. Analoogselt teostatakse noole ülemise vöö rihtimine Noole alumise vöö väljamärkimine Kasutades tänapäevaseid võimalusi, võiks noole telje, kindelpunktide ja postamentide väljamärkimist teostada koordinaatide järgi. Kuna meil on olemas noole mõõdud, siis AutoCad`is saab joonestada noole plaani ning sealt võtta vajalikud koordinaadid (Joonis 26). 51

49 Joonis 26. Noole mõõdud (autori joonis) Esmalt määrame noole telje asukoha, see võiks olla paralleelne kindlustatud punktidega. Seejärel määrame punktide koordinaadid, mida tuleb välja märkida. Need punktid on noole pea algus T3 ja lõpp P3, noole otsade punktid P1, P2. Samuti määrame postamentide asukohad (Joonis 27). Joonis 27. Väljamärgitavate punktide koordinaadid (autori joonis) Saadud koordinaadid sisestatakse elektrontahhümeetrisse. Instrument orienteeritakse ja teostatakse väljamärkimine. Noole teljepunktid kindlustatakse vaiadega, punktid P1, P2, P3 naeltega puitplaatidel ning kohtades, kus hakkavad asuma postamendid, tehakse spreiga märgid. 52

50 10.4. Noole pea kõrguse rihtimine Noole pea kõrguse rihtimiseks võiks kasutada elektrontahhümeetrit. Selleks määrame torude tsentrid kahes esimeses sõlmpunktis 1 ja 2 magnetiga vesiloodiga toru peal. Kui mull on keskel, siis torudele tehakse ristid, mis määravad toru keskkohad. Seejärel pannakse instrument paika vabas jaamas ja mõõdetakse punktide 1 ja 2 kõrgused toru peal. Noole pea on rihitud paika, kui punktid 3 ja 4 asuvad ühel joonel toru telje punktidega 5 ja 6. Arvutame punktide 5 ja 6 kõrgused H 5 = H 1 0,405; H 6 = H 2 0, mm on toru raadius. Edasi kasutame elektrontahhümeetri programmi Mahamärkimine- jooned ja sisestame arvutatud koordinaadid ja kõrgused. See on projektjoon. Seejärel pannakse prisma toru pea nurkadesse ja toru pea rihitakse kõrguslikult, et punktid 3 ja 4 oleksid toru telje punktidega 5 ja 6 ühel joonel (Joonis 28). Joonis 28. Toru pea kõrguse rihtimine (autori joonis) Ekskavaatori samba vertikaalsuse määramine Samba vertikaalsuse määrmiseks oli vaja teha palju arvutusi ning mõõdistamine võttis palju aega. Et lihtsustada ja kiirendada tööd, võiks kasutada ehituslaserit (Foto 24). 53

51 Foto 24. Ehituslaser [11] Laseri horisontaaljoon suunatakse ekskavaatori baaspunktidele ning vertikaaljoon samba keskele tehtud märgile, mis määrab sambatelje (Joonis 29). Seejärel mõõdetakse vahekaugus all sambatelje ja laseri vertikaaljoone vahel. Kui erinevus on alla 20 mm, siis nõue on täidetud. Joonis 29. Ehituslaseri horisontaal- ja vertikaaljoon (autori joonis) Töö võib teostada ilma geodeedita. 54

52 10.6. Noole rihtimine vantide abil Kui nool on kinnitatud ekskavaatori külge, siis teostatakse lõplik rihtimine vantide abil. Meie kasutasime külgnivelleerimist noolele kinnitatud suurte ripploodide abil, aga kiirem ja lihtsam oleks rihtida tahhümetriga. Alguses määrame toru tsentrid magnetiga vesiloodiga noole alumise vöö peal. Punktid asuvad sõlmpunktide juures (Foto 25). Mõlemal alumise vöö torul on 6 punkti. Kui mull on keskel, siis toru peale tehakse rist, mis määrab toru keskkoha. Foto 25. Alumise vöö torude tsentrid (foto autor A. Zahharov) Noole rihtimisel vantide abil kasutatakse sama elektrontahhümeetri programmi Mahamärkiminejooned, mida kasutasime alumise vöö rihtimisel plaaniliselt ja kõrguslikult. Projektjoone algpunktiks on noole alumise vöö esimene punkt ja lõpp-punktiks on viimane punkt. Noole monteerija hoiab prismat märgitud punktidel ja liigutab vante reguleerides noolt vastavalt mõõdetud plaanilistele ja kõrguslikele hälvetele. 55

53 11. INSTRUMENDID Elektrontahhümeeter Trimble M3 Elektrontahhümeeter Trimble M3 (Foto 26). Kauguste mõõtmine: koos 5 cm x 5 cm reflektoriga - 1, 2" 1,5 m kuni 270 m; 3", 5" 1,5 m kuni 300 m [12] ühe 6.25 cm prismaga - 1, 2" 1,5 m kuni 3000 m; 3", 5" 1,5 m kuni 5000 m [12] täpsus (täppisreţiimis) - ± (2+2 ppm D) mm [12] Nurga mõõtmine: täpsus vastavalt standardile DIN (hor. ja vert.) - 1, 2 /0,5 mgon; 3 / 1,0 mgon, 5 /1,5 mgon [12] 56

54 11.2. Nivelliir Leica NA730 Nivelliir Leica NA730 (Foto 27). Täpsus: Foto 26. Elektrontahhümeeter Trimble M3 [13] 1 kilomeetrile, topelt mõõtmisel: 1,2 mm [14] 30 meetrile, ühekordsel mõõtmisel: 0,8 mm [14] Foto 27. Nivelliir Leica NA730 [15] 57

55 KOKKUVÕTE Mõõtmismeetodid, mida kasutati noole montaaţi teostamisel, on täpsed, kuid nad võtavad palju aega, ei ole enam uudsed ja geodeet peab pidevalt kohal olema. Tänapäeval on palju võimalusi muuta tööprotsessi kiiremaks ja mõõtmistäpsusi see ei mõjuta. Näiteks montaaţiplatsi tasandamisel ja ekskavaatori samba vertikaalsuse määramisel põhimõtteliselt geodeeti polegi vaja, tööd saab teostada igaüks, kes oskab kasutada laser- ja ehitusnivelliiri. Seejuures ei ole vaja ka keerulisi arvutusi. Noole alumise vöö rihtimisel plaaniliselt ja noole rihtimisel vantide abil kasutasime külgnivelleerimist. Meetod on täpne, kuid elektrontahhüümeetrit me kasutasime nagu tavalist teodoliiti. Elektrontahhümeetrites on olemas programm Mahamärkimine- jooned. Selle programmiga mõõdetav punkt pannakse joonele paika nii plaaniliselt ja kõrguslikult, seega nii pole vaja kasutada nivelliiri. Eeliseks on ka see, et geodeedil pole vaja teostada arvutusi, kõik vajalikud andmed annab meile instrument, mis samuti kiirendab tööprotsessi. Noole alumise vöö väljamärkimisel kasutasime elektrontahhümeetrit nagu see oleks tavaline teodoliit, väljamärkimiseks kasutasime ka mõõdulinti, et arvutada välja kindelpunktide koordinaadid. Töö oleks kiirem ja lihtsam, kui me võtaksime koordinaadid otse AutoCad`ist, kuna vajalikud mõõdud on meil olemas, sisestaksime need elektrontahhümeetrisse ja väljamärkimine oleks teostatud. Noole pea kõrguse rihtimisel võiks nivelliiri asemel kasutada elektrontahhümeetrit. Põhimõtteliselt töökäik on sama, aga programmiga Mahamärkimine- jooned tööprotsess muutub kiiremaks. Vajalikud koordinaadid arvutab instrument, sellega väldime ka arvutusvigu. Nagu lõputöös selgus, saaks kõiki noole montaaţil teostatud geodeetilisi töid teha lihtsamalt ja kiiremini. Selleks tuleb kasutada kaasaegseid instrumente ja tänapäevaseid mõõtmistehnoloogiaid. 58

56 Lõputöö tulemusi võiks tulevikus rakendada ja arendada analoogsete ekskavaatorite noolte montaaţil. 59

57 SUMMARY The topic of the present thesis is Land Measures Used for Walking Dragline Boom Montage. The survey reviews all the theoretical and practical solutions of land measures required for a walking dragline boom montage. Measurement methods used for boom montage are accurate, yet time-consuming. They are no longer up-to-date and a land-surveyor should always be on-site. For instance, a land-surveyor is not even needed to level the assembly site or evaluate the vertical state of a dragline pillar. The work can easily be done by anyone who knows how to use a laser lever or a builder s dumpy level. This means that there is no need in any complicated calculations. We used grade to level the lower belt and wire ropes of the boom. The method is accurate, but we applied total station as an ordinary theodolite. The total station has a program that helps put a point on the axis both horizontally and vertically without using a leveling instrument. Land-surveyor does not need to do any calculations as all required data is provided by the device. It also speeds up the process. We applied an electronic tachometer as a common theodolite so that we could define the exact location of the low belt of the boom. A tape-measure was used to find the coordinates of basic points. The work could have been done faster and easier if the coordinates had been taken right from AutoCad. The necessary measurements have already been done and could have been input into the device right away. The electronic tachometer was used as a common theodolite to level the boom head. The work process itself remains the same; however, the electronic tachometer speeds up the process. The device calculates coordinates, thus we can avoid mistakes in calculations. 60

58 The thesis revealed that all land measurements used for walking dragline boom montage could have been done in a faster and easier way. One just needs to apply modern instruments and measuring technologies. The outcomes of this thesis could be useful for development of montage of the alike walking dragline booms in the future. 61

59 VIIDATUD ALLIKAD [1] Narva karjäär, [Võrgumaterjal]. Available: [Kasutatud 3 aprill, 2014]. [2] Narva karjääri asukoht, [Võrgumaterjal]. Available: [Kasutatud 5 aprill, 2014]. [3] I. Valgma, Draglain, [Võrgumaterjal]. Available: [Kasutatud 10, aprill 2014]. [4] В. Кронгауз, Указания по маркшейдерскому обеспечению монтажа и ремонта горнотранспортного оборудования разрезов, Ленинград: Министерство угольной промышленности СССР, 1985, p. 14. [5] В. Кронгауз, Указания по маркшейдерскому обеспечению монтажа и ремонта горнотранспортного оборудования разрезов, Ленинград: Министерство угольной промышленности СССР, 1985, p. 15. [6] В. Кронгауз, Указания по маркшейдерскому обеспечению монтажа и ремонта горнотранспортного оборудования разрезов, Ленинград: Министерство угольной промышленности СССР, 1985, p. 16. [7] В. Кронгауз,, Указания по маркшейдерскому обеспечению монтажа и ремонта горнотранспортного оборудования разрезов, Ленинград: Министерство угольной промышленности СССР, 1985, p. 24. [8] В. Кронгауз, Указания по маркшейдерскому обеспечению монтажа и ремонта горнотранспортного оборудования разрезов, Ленинград: Министерство угольной промышленности СССР, 1985, p. 27. [9] Silkways, Lihtsamad lahendused, [Võrgumaterjal]. Available: [Kasutatud 17, märts 2014]. [10] Lasernivelliir, [Võrgumaterjal]. Available: [Kasutatud 27 aprill, 2014]. [11] Ehituslaser, [Võrgumaterjal]. Available: [Kasutatud 27 aprill, 2014]. [12] Geosoft OÜ, Trimble M3 manuaalne, [Võrgumaterjal]. Available: [Kasutatud 9, veebruar 2014]. [13] Elektrontahhümeeter Trimble M3, [Võrgumaterjal]. Available: [Kasutatud 10 jaanuar, 2014]. [14] I.V.A Leon, Leica NA700 seeria nivelliirid, [Võrgumaterjal]. Available: [Kasutatud 9, veebruar 2014]. [15] Nivelliir Leica NA730, [Võrgumaterjal]. Available: 62

60 [Kasutatud 10 jaanuar, 2014]. 63

61 Lisa 1. Montaažiplatsi teostusjoonis 64

62 Lisa 2. Noole alumise vöö kontrollimine plaaniliselt ja kõrguslikult 65