GEODEETILISED TÖÖD SAMMUVA EKSKAVAATORI EŠ 15/90A NOOLE MONTAAŽIL

Save this PDF as:
 WORD  PNG  TXT  JPG

Size: px
Start display at page:

Download "GEODEETILISED TÖÖD SAMMUVA EKSKAVAATORI EŠ 15/90A NOOLE MONTAAŽIL"

Transcription

1 Irina Borozdyukhina GEODEETILISED TÖÖD SAMMUVA EKSKAVAATORI EŠ 15/90A NOOLE MONTAAŽIL LÕPUTÖÖ Ehitusteaduskond Rakendusgeodeesia eriala Tallinn 2014

2 SISUKORD SISSEJUHATUS OBJEKTI KIRJELDUS Asukoha kirjeldus Ekskavaatori kirjeldus MONTAAŢIPLATSI TASANDAMINE Platsi tasandamine sammuva ekskavaatori jaoks Platsi tasandamine noole montaaţi jaoks MÄRKIMISTÖÖD MONTAAŢIPLATSIL Montaaţiplatsi piiride määramine Noole telje asukoha määramine ja tugipunktide väljamärkimine Postamentide asukohtade määramine NOOLE ALUMISE VÖÖ RIHTIMINE Noole alumise- ja ülemise vöö rihtimine plaaniliselt Noole alumise- ja ülemise vöö rihtimine kõrguslikult NOOLE PEA KÕRGUSE RIHTIMINE Noole pea ja alumise vöö kõrguste kontroll Noole pea kalde kontroll NOOLE ALUMISE VÖÖ RÕHTTUGEDE PAIGALDAMINE KONSTRUKTSIOONI VERTIKAALSUSE MÄÄRAMINE EKSKAVAATORI SAMBA RIHTIMINE NOOLE RIHTIMINE VANTIDE ABIL Noole alumise vöö kontrollimine plaaniliselt Noole alumise vöö kontrollimine kõrguslikult

3 10. TÄNAPÄEVASTE MÕÕTMISMEETODITE KASUTAMINE NOOLE MONTAAŢIL Montaaţiplatsi tasandamine Noole alumise- ja ülemise vöö rihtimine Noole alumise vöö väljamärkimine Noole pea kõrguse rihtimine Ekskavaatori samba vertikaalsuse määramine Noole rihtimine vantide abil INSTRUMENDID Elektrontahhümeeter Trimble M Nivelliir Leica NA KOKKUVÕTE SUMMARY VIIDATUD ALLIKAD Lisa 1. Montaaţiplatsi teostusjoonis...64 Lisa 2. Noole alumise vöö kontrollimine plaaniliselt ja kõrguslikult

4 SISSEJUHATUS Läbisin inseneripraktika AS Eesti Energia Kaevandused Narva karjääri markšeideriosakonnas. Peale markšeiderimõõdistuste osalesin ka sammuva ekskavaatori noole montaaţiks vajalike geodeetiliste tööde teostamisel. Oli vaja ehitada uus nool, kuna ekskavaatori vana nool oli amortiseerunud ja ei olnud enam tööks kõlblik. Ma ei olnud varem osalenud noole ehitusel, seetõttu tundus antud teema väga huvitav. Lõputöö jaoks vajalikud andmed olidki kogutud inseneripraktika vältel. Valisin sellise lõputöö teema, kuna tööde teostamise käigus tekkis mul palju küsimusi, millele ei saanud vastuseid. Näiteks meie teostasime tööks vajaliku montaaţiplatsi tasandamist nivelliiri ja tahhümeetriga, kasutades pinnanivelleerimise meetodit. Jagasime platsi ruutudeks ja kirjutasime tasapinnalisuse hälbed spreiga killustikule. Protsess oli töömahukas ja platsi tasandamise käigus märgitud hälbed ei säilinud, mistõttu oli vaja mitu korda teostada kontrollmõõtmisi. Mõtlesin, et seda tööd võiks teha kuidagi teisiti. Noole alumise- ja ülemise vöö plaanilisel rihtimisel kasutasime külgnivelleerimist. Meetod on küll täpne, aga juba instrumendi projektsuunale paigaldamine on ajamahukas. Teostasime palju kordusmõõtmisi, enne kui nool sai sirgeks rihitud. Tahhümeetrit kasutasime lihtsalt teodoliidina. Vertikaalseks rihtimiseks määrasime noole kontrollpunktide omavahelised vahekaugused, seejärel mõõtsime nivelliiriga punktide kõrgused. Kauguste ja kõrguskasvude järgi arvutasime projektkalde ja seejärel iga punkti kõrguslikud hälbed projektkaldest. Andmed edastasime noole monteerijatele. Pärast igakordset rihtimist teostasime kordusmõõtmised, arvutasime uued kaldeparandid kuni lõpuks sai nool paika rihitud. Protsess oli väga töö- ja ajamahukas. Siis mõtlesingi, et tahhümeetriga peaks olema võimalik seda tööd teha kiiremini ja lihtsamalt. Kui nool on ekskavaatori küljes, siis toimub lõplik rihtimine alumist- ja ülemist vööd ühendavate traadist trosside ehk vantide abil. Plaanilist rihtimist teostasime taas külgnivelleerimise teel. Selleks 7

5 riputati noolele rasked ripploodid, mis stabiilsuse tagamiseks pandi õliga täidetud ämbritesse. Enne mõõtmise alustamist pidid geodeedid rihtima kõik ripploodid vertikaalseks, sest õli oli nii tihe, et loodid olid alguses viltu. Selleks, et latti vastu ripploodi nööri panna, pidime lati toetama statiivi peale. Et tegime palju kordusmõõtmisi, võttis see kõik väga palju aega. Otsustasingi analüüsida, kas ripploode on üldse vaja või saaks kogu rihtimise ära teha tahhümeetriga. Lõputöös käsitlen kõikide noole montaaţiks vajalike geodeetiliste tööde teoreetilist ja praktilist lahendust. Praktilises osas kirjeldan teostatud töid ning paremaks arusaamiseks on lisatud fotod, joonised ja arvutustega tabelid. Kuna geodeetilised mõõtmised noole montaaţil võtsid palju aega, siis analüüsingi 10. peatükis, kuidas võiks antud töid teostada kiiremini, kasutades uuemaid meetodeid ja tehnoloogiaid. 8

6 1. OBJEKTI KIRJELDUS 1.1. Asukoha kirjeldus Narva karjäär on Eesti Energia tütarettevõttele Eesti Energia Kaevandused AS kuuluv pealmaakaevandus (Joonis 1). Maailma suurim põlevkivikarjäär on rajatud aastal. [1] Pealmaakaevandus asub Ida-Virumaal Vaivara vallas Mustajõest lõuna pool ja piirneb idaosas Narva jõe barjäärtervikuga (umbes 300 km), läänes Sirgala karjäärivälja eraldava barjäärtervikuga, põhjas Mustajõe barjäärtervikuga põlevkivi tootuskihi avamusjoonel ja Eesti Elektrijaama maaeraldusega, lõunas põlevkivi tootmiskihi m samasügavusjoonega, mis üldjoontes läheb kokku Vaivara ja Illuka valla piiriga. [1] Joonis 1. Objekti asukoht [2] 9

7 1.2. Ekskavaatori kirjeldus Draglain e. mehhaaniline heitkoppekskavaator on Eestis kasutatavaim ja mõõtmetelt maailmaklassi kuuluv ekskavaator. Draglaini nimetatakse nii sammuvaks ekskavaatoriks, kui ka trossekskavaatoriks. [3] EŠ (vene keeles экскаватор шагающий) on sammuva mehhanismiga draglain ehk paljandusekskavaator, mis on enimkasutatav mehhaaniline heitekoppekskavaator Eesti suurtes vaalkarjäärides. Draglain seisab puur-lõhketöödega (PLT) kobestatud kõvade kivimite astangul ja teisaldab katendi kivimit sisepuistangusse. [3] Sammuv ekskavaator EŠ 15/90A esimene arv pärast tähti näitab kopamahtu, milleks on 15 m 3 ja teine number näitab noolepikkust ehk 90 meetrit. Tähtsamatest parameetritest võib välja tuua ammutusraadiuse 66,5 m; ammutussügavuse 35 m; tühjendusraadiuse 66,5 ja tühjenduskõrguse 27,5 m. [3] Noole osad (Foto 1): Foto 1. Noole osad: 1-Noole alumine vöö; 2-noole ülemine vöö; 3- noole pea; 4- sõlmed; 5- rõhttugi; 6- vertikaalkonstruktsioon; 7- ekskavaatori sammas; 8- vandid (autori foto) 10

8 Noole alumine vöö koosneb kahest torust, mis omavahel on ühendatud rõhttugedega. Vertikaalkonstruktsioon ühendab noole alumise vöö ülemisega. Ülemine vöö koosneb ühest torust. Torude ühenduskohti me nimetame sõlmedeks. Ekskavaatori kopp kinnitatakse noole pea külge traatköiega. Vandid on konstruktsiooni elemendid, mille tehnilistest sesiundist vahetult sõltub masina tehniline valmidus tööks ja ohutus. Vastavalt ohutusnõuetele peab geodeedil olema kiiver ja helkurvest. 11

9 2. MONTAAŽIPLATSI TASANDAMINE Vastavalt juhendile sammuva ekskavaatori jaoks tuleb valida plats, mis on pinnase deformatsioonivabas tsoonis. [4, p.14] Montaaţiplats peab olema tasandatud killustikuga või muu materjaliga, seatud vastavusse projektprofiiliga ning kõvaks sõidetud. Selleks, et määrata tööde mahtusid, tuleb teostada platsi nivelleerimist ruutude meetodil. Ruutude külgede pikkusteks võetakse kas 10 m või 20 m, sõltuvalt ala pinnase ebaühtlusest. [4, p.14] Pärast vertikaalplaneerimise teostamist, tasandamist ja killustiku rullimist, kontrolli jaoks platsi nivelleerimist korratakse. Montaaţiplatsi kalle ei tohi ületada 0,02; platsi kumerus ekskavaatoribaasi keskosas ei ole lubatud. [4, p.14] 2.1. Platsi tasandamine sammuva ekskavaatori jaoks Remontimisel ekskavaator peab seisma tasandatud platsil. Platsi tasandatakse killustikuga. Esmalt määrasime silmajärgi platsi keskkoha ja sellest märkisime iga 3 m tagant punkte raadiuses u. 15 m. Selleks, et töölised, kes hakkavad tegelema platsi tasandamisega, õigesti orienteeruksid, märkisime punkte erinevate värvidega (punane, roheline, kollane) (Foto 2). Foto 2. Sammuva ekskavaatori plats (autori foto) 12

10 Pärast seda, kui platsile oli tehtud vajalikud märgid, hakkasime mõõtma. Mõõtmiseks kasutasime elektrontahhümeetrit Trimble M3. Panin instrumendi paika, kontrollisin, et vesiloodi mull oleks keskel. Oli vaja teada ainult punktide kõrgusi. Seisupunkti koordinaatideks sisestasin X= 0, Y= 0 ja Z= 3. Punkti koordinaadid, millele oli orienteeritud instrument: X= 0, Y= 30 ja Z = 3. Prisma panime platsil eelnevalt märgitud ristidele. Mõõdistamisele järgnesid teostusjoonise koostamine ja parandite arvutamine. Teostusjoonist koostasin AutoCad`is Joonisel punktid olid tähistatud samade värvidega nagu platsil. Parandite arvutamiseks valisin kõige kõrgema lugemi Sellest lahutasin ülejäänud lugemid ja sain parandid, kui palju peaks maapinda tõstma, nt = +55 mm. Parandid olid märgitud teostusjoonisele (vt lisa 1). Pärast seda, kui plats oli tasandatud, kontrollmõõdistamist ei teostatud Platsi tasandamine noole montaaži jaoks Platsi, kus hiljem toimus noole ehitamine, oli vaja samuti enne tööde alustamist tasandada. Töö jaoks kasutasime nivelliiri Leica NA730. Kõigepealt panime lati platsi kolme kõrgemasse kohta ja võtsime lugemid. Nendest valisin kõige kõrgema lugemi 1344, selle lugemi järgi tasandati kogu plats. Võtsin lugemid, kus olid visuaalselt platsi kõige kõrgemad ja madalamad kohad. Saadud lugemitest ma lahutasin 1344 ja sain parandi nt = +18 mm, mis kohe märgiti platsile (Foto 3). Parand näitab, kui palju tuleb killustikuga selles kohas platsi täita. Foto 3. Parandid on märgitud platsile (autori foto) 13

11 3. MÄRKIMISTÖÖD MONTAAŽIPLATSIL Märkimistööd montaaţiplatsil sisaldasid endas platsi piiride määrmist, kus teostati noole montaaţ, noole telje asukoha määramist, punktide väljamärkimist ja postamentide asukohtade määramist. Vastavalt juhendile märgitakse teodoliidiga välja piki- ja põikiteljed ning kindlustatakse montaaţiplatsil tsentritega. Järgmisena teostatakse teodoliidiga ja mõõdulindiga kandade telje ja tugipostide asukohtade väljamärkimine, juhindudes mõõtudest, mis on näidatud joonistel. [5, p. 15] 3.1. Montaažiplatsi piiride määramine Eelnevalt oli vaja välja märkida ala, kus toimub noole montaaţ. Elektrontahhümeetri Trimble M3 paigaldasin kohta, kus orienteeruvalt hakkab asuma noole telje lõpposa. Panin instrumendi paika, kontrollisin, et mull oleks keskel ja siis pöörasin instrumendi 90 võrra (seda ma jälgisin ekraanilt). Vaadates niitristi, ütlesin palju tuleb liigutada prismat, et see oleks täpselt niitristi keskel. Sama ma tegin ka teise punktiga, aga nüüd tuli instrumenti pöörata 270 võrra (Joonis 2). Punktid kindlustasime puidust tokkidega. Joonis 2. Platsi piiride määramine (autori joonis) 14

12 Selleks, et määrata piirid platsi teises osas, seatakse tahhümeeter üles 1. punktile ning suunatakse selle otse teisele punktile, siis pööratakse instrumenti 90 võrra (seda ma jälgisin ekraanilt). Vaadates niitristi, ütlesin, kui palju tuleb liigutada prismat, et see oleks täpselt niitristi keskel ja sainteada 3 punkti asukoha (Joonis 3). Joonis punkti asukoha määramine (autori joonis) Seejärel läksin instrumendiga 2. punktile, pärast paigaldamist suunasin selle esimesele punktile ning pöörasin 90 võrra, prisma teravik pidi olema täpselt niitristi keskel. 4. punkti asukoht oli teada saadud (Joonis 4). Punktid kindlustasime tokkidega. Joonis punkti asukoha määramine (autori joonis) 15

13 3.2. Noole telje asukoha määramine ja tugipunktide väljamärkimine Vastavalt juhendile teostatakse telgede väljamärkimine kahelt lähtepunktilt ja kahes teodoliidi vertikaalringi asendis, kui pikksilm tuleb keerata üle seniidi. [5, p. 15] Tsentrid, mille abil kindlustatakse masina piki- ja põikitelg, ei tohi omada hälvet viseerimiskiirest rohkem kui 2 mm. Pikkusmõõdud teostatakse mõõdulindiga, vahekaugusi mõõdetakse 1 mm täpsusega. [5, p. 15] Alustasime sellega, et märgitud piiripunktidest mõõtsime mõõdulindiga 9 m. Saime teada noole telje asukoha (Joonis 5). Joonis 5. Noole telg (autori joonis) Teljepunktid 1a ja 2a olid kindlustatud puitvaiadega (Foto 4). Foto 4. Noole telje punktid on kindlustatud puitvaiaga (autori foto) Kui nooletelg oli määratud, siis alustasime tugipunktide väljamärkimisega teljel. Tugipunktidega tähistasime noole ja põhiliste sõlmpunktide asukohad. 16

14 Elektrontahhümeeter oli paigaldatud nii, et see seisaks telje sihis. Mõõdistasime telje pikkust (1a ja 2a punktide vahel) ja tulemuseks saime 99 m. Punktist 2a mõõtsime mõõdulindiga 3 m, siit kohast algab noole pea (T3) ning see on üks kolmest tugipunktist (Joonis 6). Ülejäänude punktide asukohad (T1, T2) märkisime nii, et nad oleksid teineteisest enamvähem võrdsetel kaugustel. Punktid olid kindlustatud naeltega puitplaatidel (Foto 5). Seejärel mõõtsin elektrontahhümeetriga vahekaugused tugipunktide vahel. 3 m 1a T1 34, 683 m T2 38, 105 m T3 2a 99 m Joonis 6. Vahekaugused tugipunktide vahel (autori joonis) Foto 5. Tugipunkt on kindlustatud naelaga puitplaadil (autori foto) 17

15 Joonis 7. Noole alumise vöö mõõdud (autori joonis) 18

16 Järgmisena oli vaja arvutada tugipunktide ehituskoordinaadid, et teostada punktide väljamärkimine. Joonise pealt lugesin, et noole pikkus on 90,044 m (Joonis 7). Kuna noole telg on Y- telg, siis lahutades 90,044-st vahekaugusi, sain teada punktide T1 ja T2 Y- koordinaadid. X- koordinaadid on 0, 00, sest T1, T2, T3 asuvad Y-teljel. Väljamärkida oli vaja ka punktid, mis tähistasid noole pea (P3) ning noole alumise vöö asukohti (P1 ja P2) (Joonis 8). Jooniselt lugesin, et noole alumise vöö laius saba osas on 15,248 m. Seega 15,248/ 2= 7,624. Noole pea pikkus on 7,5 m. 90,044-7,5= 82,544 (Tabel 1). Tabel 1 Ehituskoordinaadid T1 X= 0,000 Y= 17,256 Z= 3,00 T2 X= 0,000 Y= 51,939 Z= 3,00 T3 X= 0,000 Y= 90,044 Z= 3,00 P1 X= 7,624 Y=0,000 Z= 3,00 P2 X= -7,624 Y=0,000 Z= 3,00 P3 X= 0,000 Y= 82,544 Z= 3,00 Kui koordinaadid olid sisestatud, siis alustasin väljamärkimisega. Seisupunktiks oli kindelpunkt T1 ja elektrontahhümeetri orienteerisin punktile T3. 19

17 Joonis 8. Väljamärgitud punktide asukohad (autori joonis) 20

18 3.3. Postamentide asukohtade määramine Vastavalt juhendile tugipostid, mis paigaldatakse noole montaaţi alguses, peavad asuma kohtades, mis on märgitud platsil telgede väljamärkimisel. Tugipostide ülaosade kõrgusmärgid määratakse geomeetrilise nivelleerimisega ja peavad minema vastavusse kõrgusmärkidega, mis on määratud joonistel. Kõrgusmärkide hälbed ei tohi ületada 5 mm projekt kõrgustest. [6, p. 16] Meie seda üle ei kontrollinud. Oli vaja määrata kohad, kuhu tuleb paigaldada postamendid, mille peale pannakse noole alumine vöö. Postamentidel paiknevad põhilised sõlmpunktid. Esmalt mõõtsime mõõdulindiga pea teljelt mõlemale poole 65 cm ja punktid kindlustasime ajutiste vaiadega (Joonis 9). Need punktid tähistasid sõlmede asukohti. Joonis 9. Noole pea telg (autori joonis) Instrumendi sesiupunktiks oli P2 ja elektrontahhümeetri Trimble M3 suunasin punktile B. Mõõdulindiga mõõtsime kaugusi, kus peavad seisma postamendid. Kaugused olid võetud otse jooniselt. Kui kaugus oli määratud, vaatasin niitristi ja ütlesin, kuhupoole tuleb liigutada prismat, et punkt oleks niitristi keskel. Tegime platsile märgid ja sinna pandi postamendid (Foto 6). Sama asja kordasime ka seistes punktil P1, suunates instrumendi punktile A (Joonis 10). 21

19 Joonis 10. Postamentide asukohad (autori joonis) Foto 6. Paigaldatud postamendid (autori foto) 22

20 4. NOOLE ALUMISE VÖÖ RIHTIMINE Noole alumine vöö koosneb kahest ca 80 m pikkusest torust. Kumbki toru koosneb viiest väiksemast torust, mis omavahel kokku keevitati. Kuna on väga tähtis, et nool oleks sirge, on geodeedi ülesandeks rihtida torud kõrguslikult ja plaaniliselt Noole alumise- ja ülemise vöö rihtimine plaaniliselt Vastavalt juhendile alumise vöö torude sõlmpunktide sirgjoonelisuse kontrollimiseks horisontaaltasandil paigaldatakse teodoliit statiivi peale veidi kaugemal torude horisontaaltelgedest noole alguses. Pärast teodoliidi paigaldamist mõõdetakse vahekaugust tema vertikaaltelje ja horisontaaltasandi ristumispunkti vahel. Teise baaspunkti peale, mis asub noole lõpus, pannakse latt või joonlaud, mille peal peab olema märgitud vahekaugus teodoliidist toruni. Lati horisontaalsust kontrollitakse teodoliidi horisontaalniidiga. [7, p. 24] Niitrist suunatakse lati lugemi peale ja teodoliidi horistontaalring kinnitatakse. Edasi pannakse latt järjest kõikide sõlmpunktide peale ja vertikaalniidiga mõõdetakse kaugus viseerimisteljest märgini, mis oli tehtud latil. Lugemite erinevus kuni 5 mm peab olema sama kõikides sõlmpunktides. Suurem lugemite erinevus tõendab lubamatut toru telje murdumist. [7, p. 24] Noole alumise vöö plaaniliseks rihtimiseks kasutasime külgnivelleerimist. Esmalt oli vaja määrata toru külje keskpunkt kümnes kohas. Punktid asusid iga toru alguses ja lõpus mõlemal pool keevisõmblusi (Joonis 11). Joonis 11. Külje keskpunktide asukohad (autori joonis) 23

21 Keskpunktid määrasime magnetiga vesiloodiga. Kui mull oli keskel, siis toru peale tehti vastav rist, mis määras keskkoha toru küljel ning mida me kasutasime mõõdistamisel (Foto 7). Foto 7. Keskpunkti määramine vesiloodiga toru küljel (autori foto) Pärast seda, kui keskkohad olid määratud, hakkasime rihtima toru plaaniliselt kasutades külgnivelleerimist. Selleks, et rihtida toru plaaniliselt, seatakse instrument Trimble M3 üles toru algusesse, sinna, kus asub esimese punkti keskkoht. Instrument peab seisma võimalikult toru lähedal ning kontrollitakse, et instrumendi mull oleks keskel. Seejärel võetakse laserkiirega lugem mõõdulindilt (Foto 8). Lugem näitab kaugust toru ja instrumendi vahel. Foto 8. Lugemi võtmine mõõdulindilt (autori foto) 24

22 Lugemiks saime 443, paneme lati horisontaalselt 4. punkti vastu ja niitristi paneme paika nii, et lugem oleks samuti 443. Kasutasime 4. punkti, kuna tegu oli toru ehitamisega ning alguses oli vaja paika panna toru 1. keevisõmblus. Esimese keevisõmbluse alguspunktiks oli punkt nr.1 ja lõpppunktiks punkt nr.4 (Joonis 12). Järgnevalt toru rihtitakse neljanda punkti suhtes. Joonis 12. Külgnivelleerimine (autori joonis) Nüüd minnakse latiga 2. punkti juurde, võetakse lugem, kasutades ainult vertikaalniiti. Lugemeid võetakse järjest ka ülejäänud punktidelt ja saadud tulemused pannakse kirja. Mõõdistamisele järgneb arvutamine, et saada teada, palju tuleb liigutada toru ning kuhu poole, kas paremale või vasakule (Tabel 2). Tabel 2 Punkt Hälvete arvutamine Lugem Hälve (mm) Näiteks 2 punktil (esimene keevisõmblus) saime lugemiks 435. Lugemist 443 lahutatakse 435 ja saadakse hälve 8. See tähendab, et toru tuleb liigutada vasakule instrumendi suhtes nii palju, et ka punktil 2 saaksime lugemi

23 Joonisel on näidatud punktide tegelik- ja projektasukoht enne rihtimist (Joonis 13) ning pärast rihtimist (Joonis 14). Joonis 13. Punktide tegelik- ja projektasukoht enne rihtimist (autori joonis) 26

24 Joonis 14. Punktide tegelik- ja projektasukoht pärast rihtimist (autori joonis) Analoogselt teostatakse noole ülemise vöö plaaniline rihtimine. 27

25 4.2. Noole alumise- ja ülemise vöö rihtimine kõrguslikult Vastavalt juhendile alumise vöö torude sirgjoonelisuse kontrollimiseks vertikaaltasandil tuleb nivelliir paigaldada m eemale sellise arvestusega, et nivelliiri kaugus kõikidest sõlmpunktidest oleks enam vähem sama. [8, p. 27] Kui on võimalus paigaldada nivelliir nii, et instrumendi horisont oleks kõrgem kui alumise vöö torudel, siis latt paigaldatakse baaspunktidele ja kõikidele sõlmpunktidele toru üleval. [8, p. 27] Vertikaalselt paigaldatud latilt võetakse lugemeid järjestikuliselt kõikides alumise vöö torude punktides. Lugemid võetakse lati mõlemalt poolt. [8, p. 27] Juhul, kui ei ole võimalust paigaldada nivelliiri kõrgemale kui alumise vöö torud, siis latt paigaldatakse toru alla. Lugemeid võetakse sama metoodika järgi. [8, p. 27] Esmalt oli vaja määrata toru peal keskpunktid kümnes kohas. Punktid asusid toru kõige kõrgemas kohas alguses ja lõpus mõlemal pool keevisõmblusi (Joonis 15). Joonis 15. Punktid toru peal (autori joonis) Keskpunktid määrasime magnetiga vesiloodiga (Foto 9). Kui mull oli keskel, siis toru peale tehti vastav rist, mis määras toru keskkoha ning sinna me panime lati. Foto 9. Keskpunkti määramine vesiloodiga toru peal (autori foto) 28

26 Instrument paigaldatakse nii, et oleks näha toru kogu pikkuse ulatuses. Elektrontahhümeetriga mõõdistame vahekaugusi kümne punkti vahel (Tabel 3). Tabel 3 Vahekaugused punktide vahel Punktid Vahekaugus , , , , , , , , , 990 Prisma paneme toru peal olevatele keskpunktidele, mis olid varem määratud vesiloodiga. Seejärel liidame vahekaugused ja saame kaugused igale punktile (Tabel 4). Tabel 4 Arvutame kaugusi igale punktile alates algusest Punkt Kaugus (m) , , , , , , , , , 925 Tahhümeetri asemele paigaldame nivelliiri Leica NA730 (Foto 10) ja võtame lugemid igas 10 punktis (Tabel 5). Latt hoitakse vertikaalselt. 29

27 Foto 10. Nivelliir on paigas (autori foto) Tabel 5 Saadud lugemid Punkt Lugem Kuna toru ei ole sirge, arvutame kalde. Toru kalle 1. ja 4. punkti vahel on α = / 22, 343= 5,6 mm meetri kohta. See ongi projektkalle. Arvutame punktidele kõrguskasvud 1. punkti suhtes vastavalt projektkaldele. 30

28 Arvutame punktidele kõrguskasvud 1. punkti suhtes vastavalt projektkaldele: 5, 6 * 0= 0 mm 5, 6 * 10, 595= 60 mm 5, 6* 11, 213= 63 mm 5, 6 * 22, 343= 126 mm 5, 6 * 23, 008= 130 mm 5, 6 * 42, 328= 239 mm 5, 6 * 42, 97 = 242 mm 5, 6 * 62, 325= 351 mm 5, 6 * 62, 935= 355 mm 5, 6* 80, 925 = 456 mm Saame teada projektlugemid ja hälbed. Teades hälvet võime öelda, mitme mm võrra tuleb toru tõsta või alla lasta (Tabel 6). Tabel 6 Punkt Tegelik lugem Hälvete arvutamine Projekt lugem Hälve projektkõrgusest (mm) = = = = = = = = = =

29 Toru kõrguse muutmine käib järgmiselt: kruvidega hakatakse muutma toru kõrgust, latt hoitakse punktil, mida tahetakse muuta, geodeet vaatab niitristi. Kui geodeet näeb vajalikku lugemit latil, siis kõrguse muutmine lõpetatakse. Pärast seda, kui kõrgused on paika pandud, teostatakse kontrollnivelleerimine. Joonisel on näidatud punktide tegelikud- ja projektkõrgused enne rihtimist (Joonis 16) ning pärast rihtimist (Joonis 17). Joonis 16. Punktide tegelikud- ja projektkõrgused enne rihtimist (autori joonis) Joonis 17. Punktide tegelikud- ja projektkõrgused pärast rihtimist (autori joonis) Analoogselt teostatakse noole ülemise vöö kõrguslik rihtimine. 32

30 5. NOOLE PEA KÕRGUSE RIHTIMINE 5.1. Noole pea ja alumise vöö kõrguste kontroll Kui postamendid olid paika pandud, siis nende peale paigaldati noole alumine vöö ja noole pea. Tuli kõrguslikult üle kontrollida draglaini alumine vöö ja noole pea, et teada, kas saab seda jätta nii, või tuleb mõnedes kohtades alla lasta, et pea ja alumine vöö oleksid samal kõrgusel ja sirged teineteise suhtes. Torude kontrollimiseks paigaldasime nivelliiri nii, et instrumendi horisont oleks kõrgem kui alumise vöö torudel (Foto 11). Lati panime torude algusesse, lõppu ja sõlmede peale. Noole pea kontrollimiseks panime lati pea nurkadesse (Joonis 18). Foto 11. Instrumendi horisont on kõrgem kui alumise vöö torudel (autori foto) 33

31 Joonis 18. Lati lugemid torude ja noole pea kontrollitavatel punktidel (autori joonis) Arvutasime kõrgused sentimeetri täpsusega. Arvutades noole pea kõrgusi, valisin kõige suurema lugemi 1495 ja see võrdus 5,00 m (Tabel 7). Tabel 7 Noole pea kõrgused Punkti nr. Lugem Kõrguskasv mm Kõrgus m , , , ,03 Arvutades noole alumise vöö kõrgusi, valisin kõige suurema lugemi 1080 ja see võrdus 5,00 m (Tabel 8). 34

32 Tabel 8 Noole alumise vöö kõrgused Punkti nr. Lugem Kõrguskasv mm Kõrgus m , , , , , , , , , , , , Noole pea kalde kontroll Kuna postamendid olid nivelleerimata, siis oli vaja määrata noole pea kallet selleks, et pea oleks teljega vastavuses (Foto 12). Foto 12. Noole pea kalde kontroll (autori foto) Kallet määrasime nivelliriga, kohtades, kus oli ebamugav latti panna, kasutasime mõõdulinti. Latt pandi noole pea nurkadesse ning torude kahe esimese keevisõmbluse peale ja võtsime lugemid (Joonis 19). 35

33 Joonis 19. Lõplikud lugemid pärast noole pea rihtimist (autori joonis) Noole pea kalde muutmine käib järgmiselt: kruvidega hakatakse muutma pea kõrgust, latt hoitakse punktil, mida tahetakse muuta, geodeet vaatab niitristi. Kui geodeet näeb vajalikku lugemit latil, siis kõrguse muutmisne lõpetatakse. Pärast seda, kui kõrgused on paika pandud, teostatakse kontrollnivelleerimine. 36

34 6. NOOLE ALUMISE VÖÖ RÕHTTUGEDE PAIGALDAMINE Noole alumise vöö gabariitide kontroll teostatakse selleks, et paigaldada nende vahele rõhttoed (Foto 13). Foto 13. Noole alumise vöö rõhttugede paigaldamine (foto autor A. Zahharov) Selleks, et kontrollida toru gabariite, teostatakse külgnivelleerimine. Instrument paigaldatakse esimesele sõlmpunktile võimalikult lähemale. Seejärel võetakse laserkiirega lugem mõõdulindilt. Lugem näitab kaugust toru ja instrumendi vahel. Saime lugemiks 271, lati paneme toru lõppu ja niitristi paneme paika nii, et lugem oleks samuti 271. Pärast võtame lugemid ülejäänud punktidelt, kasutades ainult vertikaalniiti. Sama töökäiku kordame ka teise toru juures (Joonis 20). 37

35 Joonis 20. Noole alumise vöö gabariitide kontroll (autori joonis) Mõõdistamisele järgneb arvutamine, et saada teada, palju tuleb liigutada torusid, et saaks paigaldada rõhttugesid (Tabel 9). Lubatud hälve on 5 mm. Tabel 9 Punkti nr. Lugem Hälve Hälvete arvutamine Punkti nr Lugem Hälve Meie torusid ei liigutanud, vajaduse korral võis muuta rõhttugede pikkust. Selleks lõigati vajalik osa nendest ja seejärel paigaldati. 38

36 7. KONSTRUKTSIOONI VERTIKAALSUSE MÄÄRAMINE Selleks, et noolt monteerida, tuleb määrata konstruktsiooni vertikaalsust (Foto 14). Foto 14. Noole vertikaalkonstruktsioon (foto autor A. Zahharov) Konstruktsiooni vertikaalsust määratakse sel tingimusel, kui alumisevöö mõlemad torud on ühel kõrgusel (Joonis 21). Punktide 1-6 kõrguste erinevus on 39 mm, punktide 7-12 kõrguste erinevus on 39 mm. 39

37 Joonis 21. Alumise vöö mõlemad torud on ühel kõrgusel (autori joonis) Teades, et aluse pikkus on 11,110 m, mõõdame mõõdulindiga 5,555 m ja teeme sellel kohal märgi. Seejärel paneme paika elektontahhümeetri ja niitristi keskkoha suuname punktile, mis määrab konstruktsiooni keskkoha. Vertikaalniidi laseme alla ning see peab sattuma täpselt meie tehtud märgile (Joonis 22). Lubatud erinevus on kuni 3 cm, meil oli 1,3 cm. Nõue oli täidetud. Joonis 22. Konstruktsiooni vertikaalsuse määramine (autori joonis) Pärast kontrolli saab monteerida noole alumise ja ülemise vöö. 40

38 8. EKSKAVAATORI SAMBA RIHTIMINE Foto 15. Ekskavaatori sammas (foto autor A. Zahharov) Ekskavaatori ja samba vahel peab olema täisnurk. Nõude kontrollimiseks kasutatakse ekskavaatori küljele tehtud baaspunkte ehk kärne. Mõõdetakse punktidevaheline kaugus ja kõrguskasv selleks, et arvutada ekskavaatori tegelikku kallet (Joonis 23). Vatavalt joonisele kalle α = 26 / 15,286 = 1,7 mm meetri kohta. Seejärel mõõdetakse samba pikkus ja arvutatakse vertikaalsuse hälve. Hälve = 1,7 mm* 17 m= 28,9 mm. Sellisel juhul oleks ekskavaatori ja samba vaheline nurk 90 o. 41

39 Joonis 23. Ekskavaatori samba vertikaalsuse mõõtmine (autori joonis) Teades, et samba laius on 1 m, tehakse samba ülemise otsa keskele märk, millele suunatakse niitristi keskpunkt. Seejärel suuname niitristi alla ja juhul, kui niitristi ristumiskoht ei lange kokku samba teljega, siis selles kohas tehakse märk ning mõõdulindiga mõõdetakse vahekaugus samba telje ja tehtud märgi vahel. Saime 44 mm. Lubatud vertikaalsuse hälve on 20 mm ehk kaugus oleks võinud olla 28, = 48,9 mm. Seega oli meil vertikaalsuse hälve 15 mm. Nõue oli täidetud ja samba asendit polnud vaja muuta. 42

40 9. NOOLE RIHTIMINE VANTIDE ABIL Vantidega (Foto 16) rihitakse noolt kõrguslikult ja plaaniliselt, kui kogu noole konstruktsioon on ekskavaatori küljes (Foto 17). Foto 16. Vandid (foto autor A. Zahharov) Foto 17. Nool on ekskavaatori küljes (foto autor A. Zahharov) 43

41 Enne tööde alustamist tuleb kontrollida iga nöörloodi vertikaalsust, nöörloodid riputatakse noole siledale pinnale sõlmpunktide juures. Nöörloodi vertikaalsus tagatakse raske loodiga (20 kg) ja tihke õliga (Foto 18). Loodi vertikaalsust kontrollitakse niitristi vertikaalniidiga. Kui lood on vertikaalniidist eemal, siis ütleme, kuhu poole tuleb loodi liigutada. Foto 18. Nöörloodid sõlmpunktidel (foto autor A. Zahharov) 9.1. Noole alumise vöö kontrollimine plaaniliselt Selleks, et rihtida noolt plaaniliselt, seatakse instrument Trimble M3 üles noole peaosasse. Kasutasime korraga kahte elektrontahhümeetrit, et saaks kontrollida noolt kahelt poolt, ilma et tuleks instrumendi asukohta muuta. Instrument peab seisma võimalikult nöörloodi lähedal ning kontrollitakse, et instrumendi mull oleks keskel (Foto 19). Seejärel võetakse laserkiirega lugem mõõdulindilt. Lugem näitab kaugust nöörloodi ja instrumendi vahel. Latiga minnakse noole lõppu, latti hoitakse horisontaalselt nöörloodi vastu ja niitrist suunatakse latile nii, et lugem oleks sama, mis oli nöörloodi ja instrumendi vahel. Edasi pannakse 44

42 latt kõikide nöörloodide vastu ja vertikaalniidiga võetakse lugem. Selleks, et oleks mugavam latti hoida, kasutatakse statiivi (Foto 20). Foto 19. Instrumendid on paigas (foto autor A. Zahharov) Foto 20. Latti hoitakse statiivil (foto autor A. Zahharov) 45

43 Mõõdistamisele järgneb arvutamine, et saada teada, palju tuleb noolt vantidega tõmmata ning kuhu poole, kas paremale või vasakule Noole alumise vöö kontrollimine kõrguslikult Alumise vöö kontrollimisel kõrguslikult töötame samuti kahe instrumendiga. Nivelliirid paigaldatakse nii, et oleks näha toru kogu pikkuse ulatuses. Latti hoitakse vertikaalselt toru lõpposas ja võetakse lugem. Seejärel minnakse latiga järgmise sõlmpunkti juurde ning võetakse uus lugem ja arvutatakse hälve. Lugemid võetakse järjest kõikides sõlmpunktides. Mehaanikud rihivad meie andmete järgi noole kõrguslikult paika. Teostusjoonis on lisatud (vt lisa 2). 46

44 10. TÄNAPÄEVASTE MÕÕTMISMEETODITE KASUTAMINE NOOLE MONTAAŽIL Montaažiplatsi tasandamine Meie teostasime montaaţiplatsi tasandamist tahhümeetriga ja nivelliiriga, kirjutades hälbed spreiga maapinnale. Platsi tasandamiseks võiks kasutada lasernivelliiri (Foto 21). Lasernivelliir tekitab laserkiirega tasapinna ja laserkiire vastuvõtu andur püüab selle kinni. Põhimõtteliselt on tegemist saatjaga ja vastuvõtjaga. Antud olukorras vastuvõtu andur näitab tekitatud tasapinna kõrgust algkõrguse suhtes. [9] See hoiab tunduvalt aega kokku, ei vaja arvutusi ning kasutades lasernivelliiri, võib töö teostada ilma geodeedita. Foto 21. Lasernivelliir [10] 47

45 10.2. Noole alumise- ja ülemise vöö rihtimine Külgnivelleerimise asemel võib toru rihtimist plaaniliselt teostada teisiti, kasutades elektrontahhümeetri programmi Mahamärkimine- jooned. Täpsusega 5 mm, nagu on nõutud. Alustame seisupunktidepunktide kindlustamisega. Kindelpunkt nr. 1 asub postamendil, et instrumendi horisont oleks kõrgemal kui torud. Selle punkti koordinaatideks määrame X= 100,000; Y= 100,000; Z= 10,000. Punktide koordinaadid sisestatakse elektrontahhümeetrisse. Teine punkt on sellest umbes 100 m kaugusel, selle me kindlustame puitvaiaga. Näiteks kindelpunkti nr. 2 koordinaadid on X= 100,000; Y= 206, 532; Z= 10,000. Kõigepealt rihime paika kaks esimest toru. Selleks määrame toru tsentrid magnetiga vesiloodiga toru peal. Punktid asuvad toru alguses ja lõpus mõlemal pool keevisõmblusi. Kui mull on keskel, siis toru peale tehakse rist, mis määrab toru keskkoha. Alustatakse torude rihtimisega plaaniliselt. Selleks instrumendi Trimble M3 menüüs valime Sisestamine ja siis Jooned. Algpunktiks määrame toru punkti nr 1 ja lõpp- punktiks punkti nr 4, siis mõõdame ja salvestame saadud tulemused. Need punktid on suunapunktid (Joonis 24). Joonis ja 4 on suunapunktid (autori joonis) 48

46 Edasi minnakse prismaga punktile nr 2 ja elektrontahhümeetri menüüs valime Mõõtmine ja seejärel Mahamärkimine- jooned. Programmiga punkti mahamärkimine joonele rihitakse punktid plaaniliselt. Ekraanilt on näha kuhu poole ja kui palju tuleb liigutada toru, et mõõdetav punkt oleks joonel (Foto 22). Jooniselt on näha, et mõõdetav punkt on joonest RPL11-RPL12 nihkes -0,001 m. Foto 22. Punkti rihtimine plaaniliselt (autori foto) Sama meetodiga rihitakse paika kõik punktid (Joonis 25). Monteerijad teostavad rihtimist samaaegselt tracking mõõtmisega. Analoogselt rihitakse noole ülemine vöö. 49

47 Joonis 25. Toru punktid on plaaniliselt rihitud (autori joonis) Seejärel teostatakse alumise ja ülemise vöö kõrguslik rihtimine. Selleks, et rihtida toru kõrguslikult, paigaldatakse elektrontahhümeeter kindelpunktile nr. 1 ja orienteeritakse punktile nr. 2. Prisma pannakse iga toru punktile ja arvutatakse keskmine kõrgust näit. Hpr= 12,030 m. Toru rihitakse ühele kõrgusele, et see oleks igas punktis 12,030 m. Teine variant: määrame toru kalde ja rihime toru projektkalde järgi, sama programmi Mahamärkimine- jooned abil, mida kasutasime toru rihtimisel plaaniliselt. Kui on vaja toru kõrgust muuta, siis ekraanil on kirjutatud täida, mis tähendab, et toru tuleb tõsta, kui lõika, siis toru kõrgust tuleb teha madalamaks (Foto 23). 50

48 Foto 23. Punkti rihimine kõrguslikult (autori foto) Jooniselt on näha, et punktid RPL11 ja RPL 12 on suunapunktid. Mõõdetav punkt tuleb teha madalamaks 0,032 m võrra ning prisma asukoha tuleb muuta 9 mm võrra, et mõõdetav punkt oleks joonel. Monteerijad teostavad rihtimist samaaegselt tracking mõõtmisega. Analoogselt teostatakse noole ülemise vöö rihtimine Noole alumise vöö väljamärkimine Kasutades tänapäevaseid võimalusi, võiks noole telje, kindelpunktide ja postamentide väljamärkimist teostada koordinaatide järgi. Kuna meil on olemas noole mõõdud, siis AutoCad`is saab joonestada noole plaani ning sealt võtta vajalikud koordinaadid (Joonis 26). 51

49 Joonis 26. Noole mõõdud (autori joonis) Esmalt määrame noole telje asukoha, see võiks olla paralleelne kindlustatud punktidega. Seejärel määrame punktide koordinaadid, mida tuleb välja märkida. Need punktid on noole pea algus T3 ja lõpp P3, noole otsade punktid P1, P2. Samuti määrame postamentide asukohad (Joonis 27). Joonis 27. Väljamärgitavate punktide koordinaadid (autori joonis) Saadud koordinaadid sisestatakse elektrontahhümeetrisse. Instrument orienteeritakse ja teostatakse väljamärkimine. Noole teljepunktid kindlustatakse vaiadega, punktid P1, P2, P3 naeltega puitplaatidel ning kohtades, kus hakkavad asuma postamendid, tehakse spreiga märgid. 52

50 10.4. Noole pea kõrguse rihtimine Noole pea kõrguse rihtimiseks võiks kasutada elektrontahhümeetrit. Selleks määrame torude tsentrid kahes esimeses sõlmpunktis 1 ja 2 magnetiga vesiloodiga toru peal. Kui mull on keskel, siis torudele tehakse ristid, mis määravad toru keskkohad. Seejärel pannakse instrument paika vabas jaamas ja mõõdetakse punktide 1 ja 2 kõrgused toru peal. Noole pea on rihitud paika, kui punktid 3 ja 4 asuvad ühel joonel toru telje punktidega 5 ja 6. Arvutame punktide 5 ja 6 kõrgused H 5 = H 1 0,405; H 6 = H 2 0, mm on toru raadius. Edasi kasutame elektrontahhümeetri programmi Mahamärkimine- jooned ja sisestame arvutatud koordinaadid ja kõrgused. See on projektjoon. Seejärel pannakse prisma toru pea nurkadesse ja toru pea rihitakse kõrguslikult, et punktid 3 ja 4 oleksid toru telje punktidega 5 ja 6 ühel joonel (Joonis 28). Joonis 28. Toru pea kõrguse rihtimine (autori joonis) Ekskavaatori samba vertikaalsuse määramine Samba vertikaalsuse määrmiseks oli vaja teha palju arvutusi ning mõõdistamine võttis palju aega. Et lihtsustada ja kiirendada tööd, võiks kasutada ehituslaserit (Foto 24). 53

51 Foto 24. Ehituslaser [11] Laseri horisontaaljoon suunatakse ekskavaatori baaspunktidele ning vertikaaljoon samba keskele tehtud märgile, mis määrab sambatelje (Joonis 29). Seejärel mõõdetakse vahekaugus all sambatelje ja laseri vertikaaljoone vahel. Kui erinevus on alla 20 mm, siis nõue on täidetud. Joonis 29. Ehituslaseri horisontaal- ja vertikaaljoon (autori joonis) Töö võib teostada ilma geodeedita. 54

52 10.6. Noole rihtimine vantide abil Kui nool on kinnitatud ekskavaatori külge, siis teostatakse lõplik rihtimine vantide abil. Meie kasutasime külgnivelleerimist noolele kinnitatud suurte ripploodide abil, aga kiirem ja lihtsam oleks rihtida tahhümetriga. Alguses määrame toru tsentrid magnetiga vesiloodiga noole alumise vöö peal. Punktid asuvad sõlmpunktide juures (Foto 25). Mõlemal alumise vöö torul on 6 punkti. Kui mull on keskel, siis toru peale tehakse rist, mis määrab toru keskkoha. Foto 25. Alumise vöö torude tsentrid (foto autor A. Zahharov) Noole rihtimisel vantide abil kasutatakse sama elektrontahhümeetri programmi Mahamärkiminejooned, mida kasutasime alumise vöö rihtimisel plaaniliselt ja kõrguslikult. Projektjoone algpunktiks on noole alumise vöö esimene punkt ja lõpp-punktiks on viimane punkt. Noole monteerija hoiab prismat märgitud punktidel ja liigutab vante reguleerides noolt vastavalt mõõdetud plaanilistele ja kõrguslikele hälvetele. 55

53 11. INSTRUMENDID Elektrontahhümeeter Trimble M3 Elektrontahhümeeter Trimble M3 (Foto 26). Kauguste mõõtmine: koos 5 cm x 5 cm reflektoriga - 1, 2" 1,5 m kuni 270 m; 3", 5" 1,5 m kuni 300 m [12] ühe 6.25 cm prismaga - 1, 2" 1,5 m kuni 3000 m; 3", 5" 1,5 m kuni 5000 m [12] täpsus (täppisreţiimis) - ± (2+2 ppm D) mm [12] Nurga mõõtmine: täpsus vastavalt standardile DIN (hor. ja vert.) - 1, 2 /0,5 mgon; 3 / 1,0 mgon, 5 /1,5 mgon [12] 56

54 11.2. Nivelliir Leica NA730 Nivelliir Leica NA730 (Foto 27). Täpsus: Foto 26. Elektrontahhümeeter Trimble M3 [13] 1 kilomeetrile, topelt mõõtmisel: 1,2 mm [14] 30 meetrile, ühekordsel mõõtmisel: 0,8 mm [14] Foto 27. Nivelliir Leica NA730 [15] 57

55 KOKKUVÕTE Mõõtmismeetodid, mida kasutati noole montaaţi teostamisel, on täpsed, kuid nad võtavad palju aega, ei ole enam uudsed ja geodeet peab pidevalt kohal olema. Tänapäeval on palju võimalusi muuta tööprotsessi kiiremaks ja mõõtmistäpsusi see ei mõjuta. Näiteks montaaţiplatsi tasandamisel ja ekskavaatori samba vertikaalsuse määramisel põhimõtteliselt geodeeti polegi vaja, tööd saab teostada igaüks, kes oskab kasutada laser- ja ehitusnivelliiri. Seejuures ei ole vaja ka keerulisi arvutusi. Noole alumise vöö rihtimisel plaaniliselt ja noole rihtimisel vantide abil kasutasime külgnivelleerimist. Meetod on täpne, kuid elektrontahhüümeetrit me kasutasime nagu tavalist teodoliiti. Elektrontahhümeetrites on olemas programm Mahamärkimine- jooned. Selle programmiga mõõdetav punkt pannakse joonele paika nii plaaniliselt ja kõrguslikult, seega nii pole vaja kasutada nivelliiri. Eeliseks on ka see, et geodeedil pole vaja teostada arvutusi, kõik vajalikud andmed annab meile instrument, mis samuti kiirendab tööprotsessi. Noole alumise vöö väljamärkimisel kasutasime elektrontahhümeetrit nagu see oleks tavaline teodoliit, väljamärkimiseks kasutasime ka mõõdulinti, et arvutada välja kindelpunktide koordinaadid. Töö oleks kiirem ja lihtsam, kui me võtaksime koordinaadid otse AutoCad`ist, kuna vajalikud mõõdud on meil olemas, sisestaksime need elektrontahhümeetrisse ja väljamärkimine oleks teostatud. Noole pea kõrguse rihtimisel võiks nivelliiri asemel kasutada elektrontahhümeetrit. Põhimõtteliselt töökäik on sama, aga programmiga Mahamärkimine- jooned tööprotsess muutub kiiremaks. Vajalikud koordinaadid arvutab instrument, sellega väldime ka arvutusvigu. Nagu lõputöös selgus, saaks kõiki noole montaaţil teostatud geodeetilisi töid teha lihtsamalt ja kiiremini. Selleks tuleb kasutada kaasaegseid instrumente ja tänapäevaseid mõõtmistehnoloogiaid. 58

56 Lõputöö tulemusi võiks tulevikus rakendada ja arendada analoogsete ekskavaatorite noolte montaaţil. 59

57 SUMMARY The topic of the present thesis is Land Measures Used for Walking Dragline Boom Montage. The survey reviews all the theoretical and practical solutions of land measures required for a walking dragline boom montage. Measurement methods used for boom montage are accurate, yet time-consuming. They are no longer up-to-date and a land-surveyor should always be on-site. For instance, a land-surveyor is not even needed to level the assembly site or evaluate the vertical state of a dragline pillar. The work can easily be done by anyone who knows how to use a laser lever or a builder s dumpy level. This means that there is no need in any complicated calculations. We used grade to level the lower belt and wire ropes of the boom. The method is accurate, but we applied total station as an ordinary theodolite. The total station has a program that helps put a point on the axis both horizontally and vertically without using a leveling instrument. Land-surveyor does not need to do any calculations as all required data is provided by the device. It also speeds up the process. We applied an electronic tachometer as a common theodolite so that we could define the exact location of the low belt of the boom. A tape-measure was used to find the coordinates of basic points. The work could have been done faster and easier if the coordinates had been taken right from AutoCad. The necessary measurements have already been done and could have been input into the device right away. The electronic tachometer was used as a common theodolite to level the boom head. The work process itself remains the same; however, the electronic tachometer speeds up the process. The device calculates coordinates, thus we can avoid mistakes in calculations. 60

58 The thesis revealed that all land measurements used for walking dragline boom montage could have been done in a faster and easier way. One just needs to apply modern instruments and measuring technologies. The outcomes of this thesis could be useful for development of montage of the alike walking dragline booms in the future. 61

59 VIIDATUD ALLIKAD [1] Narva karjäär, [Võrgumaterjal]. Available: [Kasutatud 3 aprill, 2014]. [2] Narva karjääri asukoht, [Võrgumaterjal]. Available: [Kasutatud 5 aprill, 2014]. [3] I. Valgma, Draglain, [Võrgumaterjal]. Available: [Kasutatud 10, aprill 2014]. [4] В. Кронгауз, Указания по маркшейдерскому обеспечению монтажа и ремонта горнотранспортного оборудования разрезов, Ленинград: Министерство угольной промышленности СССР, 1985, p. 14. [5] В. Кронгауз, Указания по маркшейдерскому обеспечению монтажа и ремонта горнотранспортного оборудования разрезов, Ленинград: Министерство угольной промышленности СССР, 1985, p. 15. [6] В. Кронгауз, Указания по маркшейдерскому обеспечению монтажа и ремонта горнотранспортного оборудования разрезов, Ленинград: Министерство угольной промышленности СССР, 1985, p. 16. [7] В. Кронгауз,, Указания по маркшейдерскому обеспечению монтажа и ремонта горнотранспортного оборудования разрезов, Ленинград: Министерство угольной промышленности СССР, 1985, p. 24. [8] В. Кронгауз, Указания по маркшейдерскому обеспечению монтажа и ремонта горнотранспортного оборудования разрезов, Ленинград: Министерство угольной промышленности СССР, 1985, p. 27. [9] Silkways, Lihtsamad lahendused, [Võrgumaterjal]. Available: [Kasutatud 17, märts 2014]. [10] Lasernivelliir, [Võrgumaterjal]. Available: [Kasutatud 27 aprill, 2014]. [11] Ehituslaser, [Võrgumaterjal]. Available: [Kasutatud 27 aprill, 2014]. [12] Geosoft OÜ, Trimble M3 manuaalne, [Võrgumaterjal]. Available: [Kasutatud 9, veebruar 2014]. [13] Elektrontahhümeeter Trimble M3, [Võrgumaterjal]. Available: [Kasutatud 10 jaanuar, 2014]. [14] I.V.A Leon, Leica NA700 seeria nivelliirid, [Võrgumaterjal]. Available: [Kasutatud 9, veebruar 2014]. [15] Nivelliir Leica NA730, [Võrgumaterjal]. Available: 62

60 [Kasutatud 10 jaanuar, 2014]. 63

61 Lisa 1. Montaažiplatsi teostusjoonis 64

62 Lisa 2. Noole alumise vöö kontrollimine plaaniliselt ja kõrguslikult 65

Arvude edastamine raadiosides. 1. Numbrite edastamine Numbrite edastamisel kasutatakse järgmist hääldust, rõhutades allajoonitud silpi.

Arvude edastamine raadiosides. 1. Numbrite edastamine Numbrite edastamisel kasutatakse järgmist hääldust, rõhutades allajoonitud silpi. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 8.03.2011. a määruse nr 20 Lennunduse raadioside reeglid lisa 2 Arvude edastamine raadiosides 1. Numbrite edastamine Numbrite edastamisel kasutatakse järgmist hääldust,

More information

KÕRGUSLIKU TÄPSUSE SUURENDAMINE RTK RAKENDUSTES MILLIMEETER GPS ABIL IMPROVING VERTICAL ACCURACY IN RTK APPLICATIONS USING MILLIMETER GPS

KÕRGUSLIKU TÄPSUSE SUURENDAMINE RTK RAKENDUSTES MILLIMEETER GPS ABIL IMPROVING VERTICAL ACCURACY IN RTK APPLICATIONS USING MILLIMETER GPS EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Toomas Orason KÕRGUSLIKU TÄPSUSE SUURENDAMINE RTK RAKENDUSTES MILLIMEETER GPS ABIL IMPROVING VERTICAL ACCURACY IN RTK APPLICATIONS USING MILLIMETER GPS

More information

Presenter SNP6000. Register your product and get support at ET Kasutusjuhend

Presenter SNP6000. Register your product and get support at  ET Kasutusjuhend Register your product and get support at www.philips.com/welcome Presenter SNP6000 ET Kasutusjuhend 1 a b c d e 2 3 4 Federal Communication Commission Interference Statement This equipment has been tested

More information

RAUDTEEDE PASPORTISEERIMINE VKG NÄITEL

RAUDTEEDE PASPORTISEERIMINE VKG NÄITEL Anne Riin Arismaa RAUDTEEDE PASPORTISEERIMINE VKG NÄITEL LÕPUTÖÖ Ehitusteaduskond Rakendusgeodeesia eriala Tallinn 2015 Mina, Anne Riin Arismaa, tõendan, et lõputöö on minu kirjutatud. Töö koostamisel

More information

Algoritmide koostamise strateegiad

Algoritmide koostamise strateegiad Algoritmide koostamise strateegiad Algoritmide koostamise strateegiad (algorithmic paradigmas) on üldised põhimõtted sellest, kuidas konstrueerida tulemuslikke algoritme probleemide lahendamiseks. Miks

More information

IRZ0190 Kanalikodeerimine telekommunikatsioonis. Julia Berdnikova julia.berdnikova [ät] ttu.ee Sander Ulp sander.ulp [ät] ttu.ee

IRZ0190 Kanalikodeerimine telekommunikatsioonis. Julia Berdnikova julia.berdnikova [ät] ttu.ee Sander Ulp sander.ulp [ät] ttu.ee IRZ0190 Kanalikodeerimine telekommunikatsioonis Julia Berdnikova julia.berdnikova [ät] ttu.ee Sander Ulp sander.ulp [ät] ttu.ee 1 IRZ0190 Kanalikodeerimine telekommunikatsioonis Nädalatunnid: 2L+1P+1H

More information

Dota 2 Workshop Tools õppematerjal kohandatud mängude loomiseks

Dota 2 Workshop Tools õppematerjal kohandatud mängude loomiseks Tallinna Ülikool Digitehnoloogiate Instituut Dota 2 Workshop Tools õppematerjal kohandatud mängude loomiseks Bakalaureusetöö Autor: Sander Leetus Juhendaja: Jaagup Kippar Autor:...... 2017 Juhendaja:......

More information

Paigaldusjuhend (i) FuranFlex. Versioon

Paigaldusjuhend (i) FuranFlex. Versioon Paigaldusjuhend (i) FuranFlex PAIGALDUSJUHEND 1. KASUTUSOTSTARVE... 2 2. JUHENDI HÕLMAVUS... 3 3. VIITED... 3 4. TEHNILINE KIRJELDUS... 3 4.1 TÖÖVAHENDID JA -MATERJALID... 3 4.2 TÖÖ KORRALDAMINE... 4 4.3

More information

TALLINNA PEDAGOOGIKAÜLIKOOL. GPS Global Positioning System

TALLINNA PEDAGOOGIKAÜLIKOOL. GPS Global Positioning System TALLINNA PEDAGOOGIKAÜLIKOOL Matemaatika-loodusteaduskond Informaatika osakond Kelly Erin-Uussaar GPS Global Positioning System Proseminaritöö Juhendaja: Kalle Tabur Tallinn 2003 1 Sisukord Sisukord...2

More information

Licence to learn. Karel Zova , Olustvere

Licence to learn. Karel Zova , Olustvere Licence to learn Karel Zova 7.11.2013, Olustvere Autoriõigused Tekivad teose loomisel Autoril pole kohustust registreerida, märkida vms Autorsuse presumptsioon Jagunevad isiklikeks ja varalisteks Autoriõigused

More information

EMPIIRILINE UURING MUUSIKA- JA RÜTMIMÄNGUDEST

EMPIIRILINE UURING MUUSIKA- JA RÜTMIMÄNGUDEST TALLINNA ÜLIKOOL DIGITEHNOLOOGIATE INSTITUUT EMPIIRILINE UURING MUUSIKA- JA RÜTMIMÄNGUDEST Bakalaureusetöö Autor: Mario Haugas Juhendaja: Martin Sillaots Autor:...... 2016 Juhendaja:...... 2016 Instituudi

More information

Rakenduste loomine programmi GameMaker abil

Rakenduste loomine programmi GameMaker abil Tallinna Ülikool Informaatika Instituut Rakenduste loomine programmi GameMaker abil Bakalaureusetöö Autor: Martin Kadarik Juhendaja: Andrus Rinde Autor:...... 2012 Juhendaja:...... 2012 Instituudi direktor:......

More information

1. SAGEDUSMODULAATOR. Raadiotehnika laboratoorium RAADIO- JA SIDETEHNIKA INSTITUUT

1. SAGEDUSMODULAATOR. Raadiotehnika laboratoorium RAADIO- JA SIDETEHNIKA INSTITUUT 1. SAGEDUSMODULAATOR Raadiotehnika laboratoorium RAADIO- JA SIDETEHNIKA INSTITUUT Tallinn 2015 Infoedastusseadmete IRO 0050 laboratoorne töö Sagedusmodulaator Valminud Eesti Infotehnoloogia Sihtasutuse

More information

GPS MOODULI REALISATSIOON JA ANALÜÜS SIRFSTAR IV KIIBI BAASIL Bakalaureuse lõputöö

GPS MOODULI REALISATSIOON JA ANALÜÜS SIRFSTAR IV KIIBI BAASIL Bakalaureuse lõputöö TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Thomas Johann Seebecki elektroonikainstituut Siduselektroonika teaduslaboratoorium Kristjan Lužkov GPS MOODULI REALISATSIOON JA ANALÜÜS SIRFSTAR IV KIIBI

More information

Teadaanne Meremeestele.

Teadaanne Meremeestele. Teadaanne Meremeestele. Veeteede Talituse väljaanne. Nr. 7. Tallinnas, 6. aprillil 1940. a. Nr. 7. Käesolevas Teadaandes Meremeestele on toodud kokkuvõte 1. kuni 31. märtrt.rt Wi!n> 6

More information

Tema tumedad ained. Teine raamat INGLITE TORN. Inglise keelest tõlkinud Eve Laur

Tema tumedad ained. Teine raamat INGLITE TORN. Inglise keelest tõlkinud Eve Laur Tema tumedad ained Teine raamat INGLITE TORN Inglise keelest tõlkinud Eve Laur Originaal: THE SUBTLE KNIFE HIS DARK MATERIALS by PHILIP PULLMAN THE SUBTLE KNIFE Copyright 1997 by Philip Pullman Cover image

More information

Idatuul M A RY POPPI NS

Idatuul M A RY POPPI NS M A RY POPPI NS 1 Mary Poppins 2 P. L. T R AV E R S MARY POPPINS Inglise keelest tõlkinud PEEDU HAASLAVA 3 Mary Poppins Tõlgitud raamatutest: P. L. Travers Mary Poppins With drawings by Mary Shepard Penguin

More information

HAJUSANDMETEGA ÜLESANNETE ROLL FÜÜSIKAÕPPE EFEKTIIVSUSE TÕSTMISEL

HAJUSANDMETEGA ÜLESANNETE ROLL FÜÜSIKAÕPPE EFEKTIIVSUSE TÕSTMISEL HAJUSANDMETEGA ÜLESANNETE ROLL FÜÜSIKAÕPPE EFEKTIIVSUSE TÕSTMISEL Sissejuhatus Üldteada on fakt, et viimasel ajal on täppisteaduste populaarsus langenud nii Eestis kui ka mujal maailmas. Olukorda on aidanud

More information

TARTU ÜLIKOOL LOODUS- JA TEHNOLOOGIATEADUSKOND Tehnoloogiainstituut Arvutitehnika eriala

TARTU ÜLIKOOL LOODUS- JA TEHNOLOOGIATEADUSKOND Tehnoloogiainstituut Arvutitehnika eriala TARTU ÜLIKOOL LOODUS- JA TEHNOLOOGIATEADUSKOND Tehnoloogiainstituut Arvutitehnika eriala Tõnis Terasmaa NÕUDED ROBOTMANNEKEENIDE FOTOSTUUDIO TEHNILISE TOE TARKVARALE Bakalaureusetöö (12 EAP) Juhendaja:

More information

Hillar Põldmaa 20. september 2010

Hillar Põldmaa 20. september 2010 SF programm Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine Hillar Põldmaa 20. september 2010 Koolitused ja infopäevad toimuvad Euroopa Liidu struktuurifondide programmi Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine raames, mida

More information

Arvutimängude loomise võimalusi läbi Steam'i platvormi

Arvutimängude loomise võimalusi läbi Steam'i platvormi Tallinna Ülikool Digitehnoloogiate instituut Arvutimängude loomise võimalusi läbi Steam'i platvormi Seminaritöö Autor: Sander Eerik Sandrak Juhendaja: Martin Sillaots Autor:...... 2016 Juhendaja:......

More information

Ernest Hemingway VANAMEES JA MERI

Ernest Hemingway VANAMEES JA MERI Ernest Hemingway VANAMEES JA MERI Inglise keelest tõlkinud Enn Soosaar TALLINN KIRJASTUS «EESTI RAAMAT» 1985 T (Ameerika) H4S Originaali tiitel: Ernest Hemingway THE OLD MAN AND THE SEA Charles Scribner's

More information

EESTI VABARIIK Republic of Estonia VARUSTUSE LOETELU RECORD OF EQUIPMENT

EESTI VABARIIK Republic of Estonia VARUSTUSE LOETELU RECORD OF EQUIPMENT Majandus- ja kommunikatsiooniministri 9. märtsi 2005. a määrus nr 30 Kohalikus rannasõidus sõitvate reisilaevade klassid, sõidupiirkonnad, ohutusnõuded ja ohutuse tunnistuse vorm Lisa 2 [RT I, 20.09.2013,

More information

Sissejuhatus Objekt-Orienteeritud (O-O) andmebaasidesse ja ülevaade andmemudelite ajaloost.

Sissejuhatus Objekt-Orienteeritud (O-O) andmebaasidesse ja ülevaade andmemudelite ajaloost. Sissejuhatus Objekt-Orienteeritud (O-O) andmebaasidesse ja ülevaade andmemudelite ajaloost. Mõisted: O-O andmebaaside kohustuslikud omadused; OID, O-O paradigma mõisted O-O andmebaasides (kapseldamine,

More information

4. Teostamine Briifing

4. Teostamine Briifing 4. Teostamine 4.1. Briifing Kui reisi plaan on koostatud ja kinnitatud kapteni poolt, tuleb plaani tutvustada tüürimeestele ja nendega läbi arutada vajalikud tegevused. Plaani tutvustust ja arutelu nimetame

More information

TEEDEEHITUSES KASUTATUD BITUUMENID, EMULSIOONID JA KILLUSTIKUD

TEEDEEHITUSES KASUTATUD BITUUMENID, EMULSIOONID JA KILLUSTIKUD TEEDEEHITUSES KASUTATUD BITUUMENID, EMULSIOONID JA KILLUSTIKUD Consumption of bitumen, emulsions and crushed stones in the road industry Company Data ASFALTSEGUDE TOOTMINE Production of Asphalt Mixtures

More information

Originaali tiitel: David Nicholls One Day First published in 2009

Originaali tiitel: David Nicholls One Day First published in 2009 1 Originaali tiitel: David Nicholls One Day First published in 2009 Toimetanud Kirsti Sinissaar Copyright David Nicholls 2009 Tõlge eesti keelde. Triin Tael, 2011 ISBN 978-9985-3-2377-9 Kirjastus Varrak

More information

Kolmest tänavusest aasta linnust kaks hiireviu ja taliviu on Eesti Looduse tutvustusringi juba läbinud. Järg on jõudnud viimase, herilaseviu kätte.

Kolmest tänavusest aasta linnust kaks hiireviu ja taliviu on Eesti Looduse tutvustusringi juba läbinud. Järg on jõudnud viimase, herilaseviu kätte. Herilaseviu eriline suvitaja Kolmest tänavusest aasta linnust kaks hiireviu ja taliviu on Eesti Looduse tutvustusringi juba läbinud. Järg on jõudnud viimase, herilaseviu kätte. Olavi Vainu, Ülo Väli Oskar

More information

LEGO Mindstorms EV3 robotiehitus Design Engineering Projects

LEGO Mindstorms EV3 robotiehitus Design Engineering Projects LEGO Mindstorms EV3 robotiehitus Design Engineering Projects Jaanuar 2015, Lasteveeb OÜ Käesolev õppevahend on litsentseeritud Creative Commons 3.0 Eesti litsentsiga (autorile viitamine, mitteäriline eesmärk,

More information

Lisamaterjal juhendajale... 80

Lisamaterjal juhendajale... 80 1 Sisukord Materjalide metoodiline ülesehitus... 3 Materjalid koos lisamaterjaliga juhendajale... 5 Estronaudi treeningkursus Missioon X... 5 Õpilase materjal... 5 Lisamaterjal juhendajale... 15 Lisatundide

More information

Austame autorite õigusi

Austame autorite õigusi Piret Joalaid: Seadus kaitseb automaatselt kõiki teoseid, ka neid, mille autorit pole märgitud. Austame autorite õigusi P i r e t J o a l a i d Ristiku põhikooli eesti keele ja kirjanduse vanemõpetaja,

More information

Religioossed motiivid Rooma päevikus ja Hingede öös. Võrdlevaid tähelepanekuid

Religioossed motiivid Rooma päevikus ja Hingede öös. Võrdlevaid tähelepanekuid DOI: 10.7592/methis.v10i13.1303 Religioossed motiivid Rooma päevikus ja Hingede öös. Võrdlevaid tähelepanekuid Maarja Vaino Märksõnad: Karl Ristikivi, religioossed aspektid, kirjanduslugu, poeetika Sissejuhatus.

More information

REGISTRIPÕHISE RAHVA JA ELURUUMIDE LOENDUSE TARBIJAKÜSITLUS

REGISTRIPÕHISE RAHVA JA ELURUUMIDE LOENDUSE TARBIJAKÜSITLUS REGISTRIPÕHISE RAHVA JA ELURUUMIDE LOENDUSE TARBIJAKÜSITLUS Ene-Margit Tiit Statistikaamet Kellele ja milleks on rahvaloendust tarvis? Missuguseid rahvaloenduse tulemusi on seni kõige aktiivsemalt kasutatud?

More information

Self-teaching Gomoku player using composite patterns with adaptive scores and the implemented playing framework

Self-teaching Gomoku player using composite patterns with adaptive scores and the implemented playing framework TALLINN UNIVERSITY OF TECHNOLOGY Information Technology Department of Computer Science Chair of Network Software Self-teaching Gomoku player using composite patterns with adaptive scores and the implemented

More information

SISUKORD CONTENTS. EESSÕNA 5 Foreword. PATENDIAMET 16 The Estonian Patent Office. STRUKTUUR 17 Structure

SISUKORD CONTENTS. EESSÕNA 5 Foreword. PATENDIAMET 16 The Estonian Patent Office. STRUKTUUR 17 Structure SISUKORD CONTENTS EESSÕNA 5 Foreword 15 AASTAT TAASASUTATUD PATENDIAMETIT 8 15 Years of the Re-established Estonian Patent Office PATENDIAMET 16 The Estonian Patent Office STRUKTUUR 17 Structure TÖÖSTUSOMANDI

More information

Originaali tiitel: 1001 Inventions That Changed the World

Originaali tiitel: 1001 Inventions That Changed the World Originaali tiitel: 1001 Inventions That Changed the World A Quintessence Book Esmatrükk Suurbritannias 2009. aastal Cassell Illustrated Octopus Publishing Group Limited 2 4 Heron Quays, London E14 4JP

More information

ETTEVÕTTE ÄRIPROTSESSIDE EFEKTIIVSUSE TÕSTMINE KLIENDISUHETE HALDUSE LAHENDUSE JUURUTAMISE ABIL

ETTEVÕTTE ÄRIPROTSESSIDE EFEKTIIVSUSE TÕSTMINE KLIENDISUHETE HALDUSE LAHENDUSE JUURUTAMISE ABIL TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Juhtimise ja turunduse instituut Majandusprotsesside juhtimise ja infosüsteemide lektoraat Dissertatsioon magister artium kraadi taotlemiseks majandusteaduses Nr 118 Toomas

More information

ILLUMINATUS! ESIMENE OSA. Silm püramiidis

ILLUMINATUS! ESIMENE OSA. Silm püramiidis ILLUMINATUS! ESIMENE OSA Silm püramiidis Robert Shea, Robert Anton Wilson ILLUMINATUS! ESIMENE OSA.. Silm puramiidis Tallinn 2008 Robert Shea, Robert Anton Wilson The Illuminatus! Trilogy The Eye in the

More information

Vanake. Vilistlaspäev Tallinnas. EEÜÜ sport sport Tallinn. Valvake siis, sest te ei tea seda päeva ega tundi!

Vanake. Vilistlaspäev Tallinnas. EEÜÜ sport sport Tallinn. Valvake siis, sest te ei tea seda päeva ega tundi! Vanake Valvake siis, sest te ei tea seda päeva ega tundi! Matteuse 25:13 Sõitsin paar nädalat tagasi Pärnust Tallinna, kui sadas sahinaga laia lund ja oli tunne, et nüüd vast tulebki see ilus jõuluilm.

More information

SIDE - KONSPEKT... 2

SIDE - KONSPEKT... 2 SIDE - KONSPEKT... 2 SIDESÜSTEEM... 2 SIGNAALI KULG... 2 NÄIDE SHANNONI VALEMI KASUTAMISE KOHTA.... 3 VÕRK... 4 MOBIILVÕRGUD... 4 AHEL- JA PAKETTKOMMUNIKATSIOON... 5 PAKETTSIDE... 5 MOBIILSUS... 5 ÜLESANNE,

More information

Suveelamus Kaisma järv ja Võsateater

Suveelamus Kaisma järv ja Võsateater NR 7 (202) VÄNDRA ALEVI JA VALLA AJALEHT 31. juuli 2013 65 aastat C. R. Jakobsoni Talumuuseumi Etenduse,,Tiiul tosin vanemaid tegelased: Marika Kruusmaa (Rosiine), Ain Pertel (Kristjan Reimets), Imbi Tõnisson

More information

VALJALA PÜHA MARTINI KIRIKU STRATIGRAAFILISTE JA MAALITEHNILISTE UURINGUTE TULEMUSED. ARUANNE

VALJALA PÜHA MARTINI KIRIKU STRATIGRAAFILISTE JA MAALITEHNILISTE UURINGUTE TULEMUSED. ARUANNE VALJALA PÜHA MARTINI KIRIKU STRATIGRAAFILISTE JA MAALITEHNILISTE UURINGUTE TULEMUSED. ARUANNE Vaatlus läbi viidud 8-13 august 2005 EKA Restaureerimise Teaduskonna poolt 1 Aruanne. Valjala Püha Martini

More information

Raspberry Pi based System for Visual Detection of Fluid Level

Raspberry Pi based System for Visual Detection of Fluid Level Tallinn University of Technology Faculty of Information Technology Department of Computer Control Igor Petrov Raspberry Pi based System for Visual Detection of Fluid Level Bachelor s Thesis Supervisor(s):

More information

Kõik küsimused, mis puudutavad Excel i kasutamist (eelkõige Excel i statistikat) võib saata aadressil ANDMETE TEISENDAMINE

Kõik küsimused, mis puudutavad Excel i kasutamist (eelkõige Excel i statistikat) võib saata aadressil ANDMETE TEISENDAMINE Kõik küsimused, mis puudutavad Excel i kasutamist (eelkõige Excel i statistikat) võib saata aadressil tiit@zbi.ee Korrutamine, liitmine, lahutamine, jagamine: =A1*A2 =A1+A2+7 =(A1+A2)/A3 jne. ANDMETE TEISENDAMINE

More information

EESTI MAAÜLIKOOL EMÜ Tartu Tehnikakolledž

EESTI MAAÜLIKOOL EMÜ Tartu Tehnikakolledž EESTI MAAÜLIKOOL EMÜ Tartu Tehnikakolledž Alo Veenpere ELEKTRISEADMETE KAUGJUHTIMISSÜSTEEMI PROJEKT REMOTE CONTROL PROJECT FOR ELECTRICAL APPLIANCES Rakenduskõrghariduse lõputöö tehnotroonika erialal Tartu

More information

Soolapaberfotod tehnika ja tulevik

Soolapaberfotod tehnika ja tulevik Eesti Kunstiakadeemia Kunstikultuuri teaduskond Muinsuskaitse ja restaureerimise osakond Kursusetöö Soolapaberfotod tehnika ja tulevik Kadi Sikka II kursus Juhendaja: Merilis Sähka Eesti Ajaloomuuseum

More information

Components. your own design Inside Small World, you will discover: boards, one for each of the four possible player configurations.

Components. your own design Inside Small World, you will discover: boards, one for each of the four possible player configurations. 5:33 Page 2 2-5players le Ages Vanusele 8+ 40-80 40-80 mutit For 2-5 8 above mutes Mängu osad Compents eriduse märki; lisaks G 20 20 erevat Unique badges, plus üksbadge tühi märk endapower veel blank for

More information

4. Millist nime kandis Londoni olümpiamängudel ainus purjeklass, kus purjetati kolmekesi?

4. Millist nime kandis Londoni olümpiamängudel ainus purjeklass, kus purjetati kolmekesi? 1 EESTI SPORDIKILVA MEISTRIVÕISTLUSED 2012/13 RAKVERE ETAPP INDIVIDUAALMÄNG Küsimused: Andres Pulver, Illar Tõnisson 1. Michael Phelps joob selles Louis Vuittoni reklaamis teed koos daamiga, kes jälgis

More information

1. tund - Sissejuhatus robootikasse

1. tund - Sissejuhatus robootikasse 1. tund - Sissejuhatus robootikasse Tunni alustamine (1min) Videoklipp, milles robot Wall-E teeb kolme topsiga mustkunstitrikki. (http://www.youtube.com/watch?v=bs9dazazqao&feature=related, pealkiri: WallE

More information

Sisukord. 1. Sensor AID Tutvustus. Eesti. 1. Sensor AID tutvustus. 4.1 Sensori ID kopeerimine Manuaalne ID modifitseerimine

Sisukord. 1. Sensor AID Tutvustus. Eesti. 1. Sensor AID tutvustus. 4.1 Sensori ID kopeerimine Manuaalne ID modifitseerimine Eesti Sisukord 1. Sensor AID tutvustus 2. Sensori tuvastamine / tulemuste kirjeldus 3. Uus sensor 3.1 Automaatne duplikeerimine 3.2 Manuaalne duplikeerimine 3.3 Tühja sensori programeerimine 4. Uni-sensori

More information

Kui haiged olid talurahva silmad Liivimaal 19. sajandi alguses?

Kui haiged olid talurahva silmad Liivimaal 19. sajandi alguses? Kui haiged olid talurahva silmad Liivimaal 19. sajandi alguses? Marten Seppel 18. sajandi teisest poolest alates tekkis riigivalitsustel kogu Euroopas kasvav huvi oma rahva tervisliku seisundi vastu. Kameralistlikud,

More information

Leader-follower System for Unmanned Ground Vehicle

Leader-follower System for Unmanned Ground Vehicle UNIVERSITY OF TARTU Institute of Computer Science Computer Science Curriculum Kristjan Jansons Leader-follower System for Unmanned Ground Vehicle Master s Thesis (30 ECTS) Supervisor: Tambet Matiisen,

More information

FRANZ KAFKA ROMAANI PROTSESS FRAGMENT SEADUSE EES ORSON WELLESI EKRANISEERINGUS

FRANZ KAFKA ROMAANI PROTSESS FRAGMENT SEADUSE EES ORSON WELLESI EKRANISEERINGUS TALLINNA ÜLIKOOL EESTI HUMANITAARINSTITUUT KULTUURITEADUS TEET TEINEMAA FRANZ KAFKA ROMAANI PROTSESS FRAGMENT SEADUSE EES ORSON WELLESI EKRANISEERINGUS BAKALAUREUSETÖÖ JUHENDAJA: dr ENEKEN LAANES TALLINN

More information

Hiireviu (Buteo buteo) rände- ja pesitsusfenoloogia Eestis

Hiireviu (Buteo buteo) rände- ja pesitsusfenoloogia Eestis Hirundo 2015 (2) 29-42 Hirundo UURIMUS Hiireviu (Buteo buteo) rände- ja pesitsusfenoloogia Eestis Ülo Väli 1,2, * 1 Eesti Ornitoloogiaühingu röövlinnutöörühm, Veski 4, 51005 Tartu 2 Zooloogia osakond,

More information

Noor-Eesti antifuturismist 1

Noor-Eesti antifuturismist 1 Noor-Eesti antifuturismist 1 Virve Sarapik Peab kohe ütlema, et artikli pealkirjas kasutatud futurismi mõiste (täpsemalt küll antifuturism) ei viita mitte Itaalias ja Venemaal Esimese maailmasõja eel kujunenud

More information

Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride kolledž. Anneli Alle

Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride kolledž. Anneli Alle Tartu Ülikool Maailma keelte ja kultuuride kolledž Anneli Alle KULTUURISPETSIIFILISTE ELEMENTIDE TÕLKIMISEST TELEFILMI MEISTER JA MARGARITA SUBTIITRITES Magistritöö Juhendaja Sirje Kupp-Sazonov, PhD TARTU

More information

TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA. Muusikaosakond. Jazzmuusika õppekava

TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA. Muusikaosakond. Jazzmuusika õppekava TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Muusikaosakond Jazzmuusika õppekava Allan Järve AITÄH, CLIFFORD BROWN! Loov praktilise lõputöö teoreetiline osa Juhendaja: Raul Sööt Jazzmuusika dotsent Viljandi

More information

" IMiiil» loa pltv. Toimetut ja peakontor Tartut, OHkool! i 21. Toi «etna ja kontor Tallinnas, Raekoja

 IMiiil» loa pltv. Toimetut ja peakontor Tartut, OHkool! i 21. Toi «etna ja kontor Tallinnas, Raekoja Postimees =JOO. aastakäik =; " IMiiil» loa pltv. Toimetut ja peakontor Tartut, OHkool! i 21. Toi «etna ja kontor Tallinnas, Raekoja plats 9, vanas vaekojas. Teiefonid Tartus» Tegevtoimetaja ja toimetase

More information

Portaali Tudengikodu arendamise võimalused

Portaali Tudengikodu arendamise võimalused Tallinna Ülikool Informaatika Instituut Portaali Tudengikodu arendamise võimalused Seminaritöö Autor: Viljar Põvvat Juhendajad: Inga Petuhhov Kairi Osula Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus... 3 1. Veebilehe

More information

Prantslane, inglane ja sakslane avangardi ning popi vahel

Prantslane, inglane ja sakslane avangardi ning popi vahel Prantslane, inglane ja sakslane avangardi ning popi vahel 29 Prantslane, inglane ja sakslane avangardi ning popi vahel Kapitalism, skisofreenia ja hübriidne identiteet Anders Härm & Hanno Soans But I am

More information

Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekava. Gretel Kant

Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekava. Gretel Kant Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekava Gretel Kant 3-AASTASTE EESTI LASTE TUNNETUSTEGEVUSE ARENGU HINDAMINE JELENA STREBELEVA METOODIKA

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-EN 60966-2-6:2009 Radio frequency and coaxial cable assemblies - Part 2-6: Detail specification for cable assemblies for radio and TV receivers - Frequency range 0 MHz to 3 000 MHz,

More information

Eesti Vabariigi Rahandusministeerium

Eesti Vabariigi Rahandusministeerium Eesti Vabariigi Rahandusministeerium Hindamisaruanne Riikliku Arengukava rakendussüsteemi ja selle toimivuse hindamine 7. juuli 2006 pwc Sisukord Aruandes kasutatud peamised lühendid... 3 Lühikokkuvõte

More information

Arvutimängu tegelase loomine kasutades 3D modelleerimistarkvara Blender

Arvutimängu tegelase loomine kasutades 3D modelleerimistarkvara Blender Tallinna Ülikool Informaatika Instituut Arvutimängu tegelase loomine kasutades 3D modelleerimistarkvara Blender Bakalaureusetöö Autor: Heindrig Paabut Juhendaja: Martin Sillaots Autor:...,,...,,2015 Juhendaja:...,,...,,2015

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-EN ISO 8015:2011 Toote geomeetrilised spetsifikatsioonid (GPS). Alused. Käsitlusviisid, põhimõtted ja reeglid Geometrical product specifications (GPS) - Fundamentals - Concepts, principles

More information

Kuidas me tahaksime elada: haiguste ja vananemise transhumanistlik käsitlus

Kuidas me tahaksime elada: haiguste ja vananemise transhumanistlik käsitlus Kuidas me tahaksime elada: haiguste ja vananemise transhumanistlik käsitlus Kurmo Konsa Teesid: Inimühiskond põhineb suuresti pidevalt väljatöötavatel uutel tööriistadel ja tehnoloogiatel. Inimese enda

More information

Jazzklaveri ainekava. ainekava kestvus: 3(4) õppeaastat ( 5-7(8) kl. ) Eesmärgid ja ülesanded:

Jazzklaveri ainekava. ainekava kestvus: 3(4) õppeaastat ( 5-7(8) kl. ) Eesmärgid ja ülesanded: Jazzklaveri ainekava ainekava kestvus: 3(4) õppeaastat ( 5-7(8) kl. ) Eesmärgid ja ülesanded: - Eesmärgiks on põhjalikult süveneda jazzmuusika helikeelele. - Jazz harmoonia lahti seletamine, teoreetiline

More information

Bakalaureusetöö. Tööandja brändi loomine Outokumpu Stainless Turbular Products AS-i näitel. Tartu Ülikool 2009

Bakalaureusetöö. Tööandja brändi loomine Outokumpu Stainless Turbular Products AS-i näitel. Tartu Ülikool 2009 Tartu Ülikool 2009 Bakalaureusetöö Tööandja brändi loomine Outokumpu Stainless Turbular Products AS-i näitel Autor: Rauno Mõrd Juhendaja: Margit Keller, PhD Tartu 2009 SISUKORD SISUKORD...1 SISSEJUHATUS...3

More information

INNOVATSIOONI ESINEMINE TEENUSTES AS SAMREIS EESTI NÄITEL

INNOVATSIOONI ESINEMINE TEENUSTES AS SAMREIS EESTI NÄITEL TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvamajanduse instituut Piret Hanson INNOVATSIOONI ESINEMINE TEENUSTES AS SAMREIS EESTI NÄITEL Bakalaureusetöö Juhendaja: lektor Diana Eerma Tartu 2012 Soovitan suunata

More information

Kielitarkastettu valmis versio Tere tulemast Pilliroorannikule!

Kielitarkastettu valmis versio Tere tulemast Pilliroorannikule! Kielitarkastettu valmis versio 31.7.2007 Tere tulemast Pilliroorannikule! Pilliroog on nii kaldal kui kalda lähedal Eesti ja Lõuna-Soome rannikualade põhiliseks tunnusmärgiks. Liik on tuntud üle kogu maailma.

More information

Tõs ta maa val lal on põh jus uh kust

Tõs ta maa val lal on põh jus uh kust Nr. 4 (158) / Aprill 2009 Vokiratas veerenud veerand sajandit Tõs ta maa val lal on põh jus uh kust tun da, et siin ela vad loo min gu liselt mõt le vad ja an de kad ini me sed. Üheks näi teks on 18. ap

More information

DIGITAALSE KIRJANDUSE DEFINEERIMISEST JA PERIODISEERIMISEST

DIGITAALSE KIRJANDUSE DEFINEERIMISEST JA PERIODISEERIMISEST DIGITAALSE KIRJANDUSE DEFINEERIMISEST JA PERIODISEERIMISEST Piret Viires Tallinna Ülikool Ülevaade. Artiklis käsitletakse digitaalse kirjanduse seoseid digihumanitaariaga, erinevaid definitsioone ja periodiseerimist.

More information

Microcontact printing on metallic surfaces for optical deformation measurements

Microcontact printing on metallic surfaces for optical deformation measurements Proceedings of the Estonian Academy of Sciences, 2015, 64, 3, 1 9 Proceedings of the Estonian Academy of Sciences, 2017, 66, 2, 184 188 https://doi.org/10.3176/proc.2017.2.07 Available online at www.eap.ee/proceedings

More information

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL. Raadio-ja sidetehnika instituut. Mikrolainetehnika õppetool. Referaat aines. Uurimisteemakeskne individuaalõpe IXX9530

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL. Raadio-ja sidetehnika instituut. Mikrolainetehnika õppetool. Referaat aines. Uurimisteemakeskne individuaalõpe IXX9530 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio-ja sidetehnika instituut Mikrolainetehnika õppetool Referaat aines Uurimisteemakeskne individuaalõpe IXX9530 OFDM: advantages, drawbacks, and performance improvement methods

More information

EESTI STANDARD EVS-EN :2016

EESTI STANDARD EVS-EN :2016 EESTI STANDARD EVS-EN 15048-1:2016 Avaldatud eesti keeles: mai 2017 Jõustunud Eesti standardina: august 2016 METALLKONSTRUKTSIOONIDE EELPINGESTAMATA POLTLIITED Osa 1: Üldnõuded Non-preloaded structural

More information

EESTI TEADUSE RAHASTAMISE RAHVUSVAHELINE VÕRDLEVANALÜÜS

EESTI TEADUSE RAHASTAMISE RAHVUSVAHELINE VÕRDLEVANALÜÜS EESTI TEADUSE RAHASTAMISE RAHVUSVAHELINE VÕRDLEVANALÜÜS Uuringu 2.1 raport Kadri Ukrainski Hanna Kanep Jaan Masso 2013 Tartu 2 Executive Summary The report is aiming to identify and elaborate the ways

More information

NAISE JA EROOTILISE KUJUTAMISEST REKLAAMIKUNSTIS

NAISE JA EROOTILISE KUJUTAMISEST REKLAAMIKUNSTIS 13 NAISE JA EROOTILISE KUJUTAMISEST REKLAAMIKUNSTIS Laura Põld MÄRKSÕNAD: naised reklaamis, naisekeha, feminism, reklaamisemiootika, Linda Nochlin, Lise Vogel, Luce Irigaray. * * * Reklaamikunstis on neljast

More information

Russowi sõrmkäpa (Dactylorhiza russowii) geneetiline varieeruvus ning liigi identiteet

Russowi sõrmkäpa (Dactylorhiza russowii) geneetiline varieeruvus ning liigi identiteet Tartu Ülikool Loodus- ja täppisteaduste valdkond Ökoloogia ja Maateaduste Instituut Botaanika osakond Jekaterina Aida Russowi sõrmkäpa (Dactylorhiza russowii) geneetiline varieeruvus ning liigi identiteet

More information

GPS seadmetest, kaartidest, kasutamisest

GPS seadmetest, kaartidest, kasutamisest GPS seadmetest, kaartidest, kasutamisest Geograafiaõpetajate sügiskool 11.11.2011 Tartu Erki Kokkota REGIO Mis on kaart : Tasapinnaline ja kokkuvõtlik, valikuline, mõisteline MAA (kontsentreeritud, selektiivne,

More information

Misjonijutustused. Lõuna-Aasia Divisjon

Misjonijutustused. Lõuna-Aasia Divisjon Misjonijutustused Lõuna-Aasia Divisjon Jaanuar Veebruar Märts 2011 Originaali tiitel: Adventist Mission Southern Asia Division Children s Magazine Qarter 1 2011 Tõlkinud Ellen Suits Toimetaja Andres Ploompuu

More information

KAKS LEIBA JA KÜÜNAL KESKEL. RISTIUSU OLEMUS JÕULUDES PERE JA TEMA KARJA NÄITEL

KAKS LEIBA JA KÜÜNAL KESKEL. RISTIUSU OLEMUS JÕULUDES PERE JA TEMA KARJA NÄITEL Tartu Teoloogia Akadeemia Jaanika Mathiesen KAKS LEIBA JA KÜÜNAL KESKEL. RISTIUSU OLEMUS JÕULUDES PERE JA TEMA KARJA NÄITEL Lõputöö Juhendaja: Mag. Theol. Eenok Haamer Tartu 2007 1 SISUKORD SUMMARY...

More information

EESTI STANDARD EVS-EN ISO 286-2:2010

EESTI STANDARD EVS-EN ISO 286-2:2010 EESTI STANDARD EVS-EN ISO 286-2:2010 Geometrical product specifications (GPS) - ISO code system for tolerances on linear sizes - Part 2: Tables of standard tolerance classes and limit deviations for holes

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-EN 60745-2-2:2010 Käeshoitavad mootoriga elektrilised tööriistad. Ohutus. Osa 2-2: Erinõuded kruvikeerajatele ja mutrivõtmetele Hand-held motor-operated electric tools - Safety - Part

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-EN 847-1:2013 Tools for woodworking - Safety requirements - Part 1: Milling tools, circular saw blades EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL FOREWORD See Eesti standard EVS-EN 847-1:2013

More information

MAALIDE RESTAUREERIMINE Inglise-eesti seletav sõnastik

MAALIDE RESTAUREERIMINE Inglise-eesti seletav sõnastik TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND Germaani-romaani filoloogia osakond Kärt Merilain MAALIDE RESTAUREERIMINE Inglise-eesti seletav sõnastik Magistriprojekt Juhendaja Arvi Tavast Konsultant Kriste Sibul

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-EN 12758:2011 Klaas ehituses. Klaasing ja õhuheli isolatsioon. Toote kirjeldused ja omaduste määramine Glass in building - Glazing and airborne sound insulation - Product s and determination

More information

Innovation, product development and patents at universities

Innovation, product development and patents at universities Estonian Journal of Engineering, 213, 19, 1, 4 17 doi: 1.3176/eng.213.1.2 a Innovation, product development and patents at universities Raul Kartus a and Ants Kukrus b Estonian Patent Office, Toompuiestee

More information

H-ieoKe-rBämatoRfliipliis la ftfrlisfnstlrl

H-ieoKe-rBämatoRfliipliis la ftfrlisfnstlrl ' - - Hind 30 marka Ocvre Riehter*FrIefc: Luisiferi silm. Gtisi. Äd. Beeqtier: Miscrefc, luhani Aho: Asunikud. Karl Mtirai: Muinasjutt murueide tütrest Christoph Mickwitz: Naturalistidele. Hans von Hoftensthal:

More information

INGLI ILMUTUS. Kuidas muuta maailma inglite abiga. Diana Cooper KIRJASTUS VALGUSESAAR

INGLI ILMUTUS. Kuidas muuta maailma inglite abiga. Diana Cooper KIRJASTUS VALGUSESAAR INGLI ILMUTUS Kuidas muuta maailma inglite abiga Diana Cooper KIRJASTUS VALGUSESAAR Originaali tiitel: Angel Inspiration How to change your world with the angels Avaldatud lepingu alusel kirjastusega Hodder

More information

Kujundaja/Design Maarika Martins. Trükikoda/Print OÜ Paar

Kujundaja/Design Maarika Martins. Trükikoda/Print OÜ Paar Toimetiste kolleegium / Publications Board Vallo Nuust, Aet Ollisaar, Anne Rudanovski, Jaak Roosi, Jaanus Eensalu, Kurmo Konsa, Peeter Linnap, Rutt Maantoa, Tuuli Puhvel Kujundaja/Design Maarika Martins

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-EN ISO 14457:2012 Dentistry - Handpieces and motors (ISO 14457:2012) EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL FOREWORD See Eesti standard EVS-EN ISO 14457:2012 sisaldab Euroopa standardi EN

More information

Kodu süda ja mõistus Energiasäästust hoolib

Kodu süda ja mõistus Energiasäästust hoolib Kodu süda ja mõistus Energiasäästust hoolib... Aivar Kukk bold Ehitusautomaatika müügijuht CPS BT Industry Siemens OY Eesti filiaal Väike-Paala 1 11415 Tallinn aivar.kukk@siemens.com www.siemens.ee 1 Building

More information

TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA. Muusikaosakond Koolimuusika õppekava. Kersti Lohu

TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA. Muusikaosakond Koolimuusika õppekava. Kersti Lohu TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Muusikaosakond Koolimuusika õppekava Kersti Lohu KITARRIÕPPE RAKENDAMINE PÕHIKOOLI 3. ASTMES UUENDATUD RIIKLIKU ÕPPEKAVA KOHASELT Bakalaureusetöö Juhendaja: Robert

More information

Suveying Lectures for CE 498

Suveying Lectures for CE 498 Suveying Lectures for CE 498 SURVEYING CLASSIFICATIONS Surveying work can be classified as follows: 1- Preliminary Surveying In this surveying the detailed data are collected by determining its locations

More information

EDUCATIONAL COMPUTER GAME FOR CYBER SECURITY: GAME CONCEPT

EDUCATIONAL COMPUTER GAME FOR CYBER SECURITY: GAME CONCEPT TALLINN UNIVERSITY OF TECHNOLOGY Faculty of Information Technology Department of Computer Science ITV70LT Tiia Sõmer 1222414 IVCM EDUCATIONAL COMPUTER GAME FOR CYBER SECURITY: GAME CONCEPT Master thesis

More information

Arrangement of Spotted Eagles and Black Stork conservation in Estonia LIFE04NAT/EE/ (EAGLELIFE)

Arrangement of Spotted Eagles and Black Stork conservation in Estonia LIFE04NAT/EE/ (EAGLELIFE) Arrangement of Spotted Eagles and Black Stork conservation in Estonia LIFE04NAT/EE/000072 (EAGLELIFE) Of Black storks and spotted eagles in Estonia Since the situation for most Estonian eagles is good,

More information

ESTONIAN ACADEMY OF ARTS Faculty of Fine Arts Painting Department. Alina Orav POLYVIEW PAINTING Background, My Practice and Methods Master's Thesis

ESTONIAN ACADEMY OF ARTS Faculty of Fine Arts Painting Department. Alina Orav POLYVIEW PAINTING Background, My Practice and Methods Master's Thesis ESTONIAN ACADEMY OF ARTS Faculty of Fine Arts Painting Department Alina Orav POLYVIEW PAINTING Background, My Practice and Methods Master's Thesis Supervisors Dr. Raivo Kelomees Prof. Raul Keller Tallinn

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-EN 9300-003:2012 Aerospace series - LOTAR - Long term archiving and retrieval of digital technical product documentation such as 3D, CAD and PDM data - Part 003: Fundamentals and concepts

More information