Peatükk 8. Lähteandmed EST

Transcription

1 Peatükk 8 Lähteandmed

2

3 Sisukord Lk 8 Keskkonnaalane ja sotsiaalmajanduslik alusteave Sissejuhatus Väärtuse / tundlikkuse kriteerium Geograafiline kontekst Ökoregioonid, alamvesikonnad ja ökoloogilised alampiirkonnad Füüsiline keskkond - ülevaade Atmosfääri tingimused Ulatuslikud okeanograafilised mustrid Veesammas Merepõhi Bioloogiline keskkond - ülevaade Läänemere ökosüsteem Plankton Põhjaelustik Kalad Linnud Mereimetajad Invasiivsed liigid Looduskaitsealad Esimene ökoloogiline alampiirkond Portovaya laht Esimese ökoloogilise alampiirkonna veesammas Esimese ökoloogilise alampiirkonna merepõhi Plankton esimeses ökoloogilises alampiirkonnas Esimese ökoloogilise alampiirkonna põhjaelustik Esimese ökoloogilise alampiirkonna kalad Esimese ökoloogilise alampiirkonna linnud Esimese ökoloogilise alampiirkonna mereimetajad Esimese ökoloogilise alampiirkonna looduskaitsealad Teine ökoloogiline alampiirkond Soome laht Teise ökoloogilise alampiirkonna veesammas Teise ökoloogilise alampiirkonna merepõhi Plankton teises ökoloogilises alampiirkonnas Teise ökoloogilise alampiirkonna bentos Teise ökoloogilise alampiirkonna kalad Teise ökoloogilise alampiirkonna linnud Teise ökoloogilise alampiirkonna mereimetajad Teise ökoloogilise alampiirkonna looduskaitsealad Kolmas ökoloogiline alampiirkond süvaveetsoonid, kus merepõhjas esineb peamiselt anoksiat Kolmanda ökoloogilise alampiirkonna veesammas Kolmanda ökoloogilise alampiirkonna merepõhi Plankton kolmandas ökoloogilises alampiirkonnas Kolmanda ökoloogilise alampiirkonna bentos Kolmanda ökoloogilise alampiirkonna kalad Kolmanda ökoloogilise alampiirkonna linnud Kolmanda ökoloogilise alampiirkonna mereimetajad 628

4 8.9.8 Kolmanda ökoloogilise alampiirkonna looduskaitsealad Neljas ökoloogiline alampiirkond lõunapoolsed liivarannikud Neljanda ökoloogilise alampiirkonna veesammas Neljanda ökoloogilise alampiirkonna merepõhi Plankton neljandas ökoloogilises alampiirkonnas Neljanda ökoloogilise alampiirkonna bentos Neljanda ökoloogilise alampiirkonna kalad Neljanda ökoloogilise alampiirkonna linnud Neljanda ökoloogilise alamklassi mereimetajad Neljanda ökoloogilise alamklassi looduskaitsealad Viies ökoloogiline alampiirkond - Greifswalder Bodden Viienda ökoloogilise alampiirkonna veesammas Viienda ökoloogilise alampiirkonna merepõhi Viienda ökoloogilise alampiirkonna plankton Viienda ökoloogilise alampiirkonna bentos Viienda ökoloogilise alampiirkonna kalad Viienda ökoloogilise alampiirkonna linnud Viienda ökoloogilise alampiirkonna mereimetajad Viienda ökoloogilise alampiirkonna looduskaitsealad Sotsiaalne ja sotsiaalmajanduslik keskkond Kalandus Laevandus ja navigatsioon Turism ja rekreatsioon Kultuuripärand Avameremajandus Sõjalised operatsioonid Keemiline ja tavalaskemoon Teised uurimisobjektid Viidatud allikad 808

5 455 8 Keskkonnaalane ja sotsiaalmajanduslik alusteave 8.1 Sissejuhatus Käesolev lähteandmete peatükk kirjeldab Läänemere biofüüsilist ja inimkeskkonda, keskendudes piirkondadele, mida kahe kavandatud torujuhtme kanal läbib. Aruandes püütakse leida ajaliselt ja ruumiliselt tundlikke objekte, mida kahe paralleelse avamere-maagaasitoru paigaldamine või olemasolu ning muud sellega seotud tegevused võivad mõjutada. Peatüki sisu põhineb järgmistel peamistel andmeallikatel: teaduskirjandus mitmepoolsete agentuuride ja valitsusväliste organisatsioonide väljaanded (nt HELCOM, IUCN, WWF) avaldamata kirjandus, kaasa arvatud eelmised KMH aruanded konsultatsioonid riiklike ja rahvusvaheliste agentuuride ja ekspertidega Nord Streami poolt tellitud mereuuringud riiklike organite poolt edastatud andmed ja aruanded Suurem osa andmeid pärineb Nord Streami jaoks teostatud uuringutest, mis täiendavad individuaalseid riiklikke KMH-sid ja lubade taotlusi, kaasa arvatud uuringud, mille on teostanud PeterGaz, Institut für Angewandte Ökologie GmbH (IfAÖ) ja DBL. Mitte kõik esmased uuringuandmed ei ole praeguse eelistatud trassi asukoha suhtes olulised, kuna need pärinevad uuringuprogrammi loomise järgsest ajast. Kui seda peetakse vajalikuks, on kõigile esmastele trassialternatiividele tehtud eraldi uuringud. Uuringuala laius ja uuringute ulatus tagab piisavad andmed mõjutatavate objektide kohta võimaldades keskkonnamõjude esialgset hindamist. Käesoleva aruande koostamisel püüti kasutada laialdaselt andmeid, kordamata erinevates uuringuaruannetes ja EIA dokumentides esitatud üksikasjalikku teavet. Teostatud uuringute ulatus on erinev, mistõttu viidatakse metoodikate kirjelduste, uuringueesmärkide, uuritava perioodi ja muude andmete leidmiseks originaaldokumentidele. Täiendavaid andmeid on hangitud Helsingi Komisjoni (HELCOM) ja Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) andmebaasidest ning Soome Mereuuringute Instituudist (FIMR), Institut für Ostseeforschung Warnemündest (IOW), Rootsi meteoroloogia- ja hüdroloogiainstituudist (SMHI), Rootsi Geoloogiakeskusest (SGU) ja Soome Geoloogiakeskusest (GTK).

6 456 Käesoleva peatüki eesmärgiks on kirjeldada gaasijuhtmete koridori ümbritsevat keskkonda ning see keskendub keskkonnaaspektidele ja teemadele, mida kahe gaasitoru ehitamine, eelkasutuselevõtmine, kasutuselevõtmine, käigust mahavõtmine või käitamine võivad mõjutada või mis võivad omakorda mõjutada gaasitorude paigaldamist või tegevust. Seetõttu ei kata käesolev keskkonna lähteandmete ülevaade kogu Läänemerd. Suuresti käsitletakse Eesti, Leedu, Läti, Poola rannikualasid, samuti Rootsi idaosa rannikut, välja arvatud juhtudel, kui paikkonnad kattuvad, nt merelindude teema puhul. Kogu peatüki vältel viidatakse Nord Streami poolt avaldatud temaatilisele kaardiatlasele, mis on osa projekti keskkonnauuringutest ning mida tuleks vaadata käesoleva aruande lahutamatu osana. Iga ressursi ja objekti puhul hinnatakse keskkonna algandmete peatükis väärtust ja tundlikkust (vt punkt 8.2). Neid väärtusi arvestatakse Peatükis 9, et võimaldada mõjude hindamist. Iga alusteabe kirjelduse järel tuuakse joonised, milles on esitatud tundlikkuse ja väärtuste maatriksid, esile on tõstetud sesoonne muutlikkus. Joonised 8.1 ja esitavad ressursi ja objekti tundlikkust füüsilises ja bioloogilises keskkonnas ning Joonised esitavad ressursi ja objekti tundlikkust sotsiaalmajanduslikus keskkonnas. Maatriksitele on lisatud kommentaarid määratud väärtuste/tundlikkuse kohta ja selgitatud on sesoonseid muutusi. 8.2 Väärtuse / tundlikkuse kriteerium Sellisele keskkonnaelemendile, mida projekti elluviimine võib mõjutada, on oluline omistada teatud väärtus (väike, keskmine või suur),mida võib lugeda teatud määral subjektiivseks. Siiski tagavad eksperthinnangud ja huvirühmadega läbiviidavad konsultatsioonid põhjendatud arusaama mõjutatava keskkonnaelemendi sisemise väärtuse kohta. Ressursile/objektile väärtuse omistamine võimaldab hinnata selle tundlikkust muutuste suhtes (mõju). Väärtuse/tundlikkuse kindlaksmääramisel kasutatakse mitmesuguseid kriteeriumeid, sealhulgas vastupanuvõimet muutuste suhtes, kohastumist, rariteetsust, mitmekesisust, väärtust muude ressursside/objektide suhtes, loomulikkust, kahjustatavust ja seda, kas ressurss/objekt on projektikohaste toimingute ajal tegelikult olemas. Need määravad kriteeriumid on täpsustatud Tabel 8.1, Tabel 8.2 ja Tabel 8.3.

7 457 Tabel 8.1 Väärtuse/tundlikkuse kriteeriumid füüsiline keskkond Väärtus/tundlikkus Madal Keskmine Suur Kirjeldus Ressurss/objekt, mis ei ole oluline ökosüsteemi laiema funktsioneerimise/talitluse mõttes või on selles suhtes oluline, kuid vastupidav muutustele (projektikohaste toimingute kontekstis) ja pöördub toimingute lakkamisel kiiresti ja looduslikul teel tagasi mõjutuseelsesse seisundisse. Ressurss/objekt, mis on oluline ökosüsteemi laiema funktsioneerimise/talitluse mõttes. See võib olla muutuste suhtes tundlik, kuid seda on võimalik aktiivselt ennistada mõjutuseelsesse seisundisse või see pöördub sinna aja jooksul tagasi loomulikul teel. Ressurss/objekt, mis on ökosüsteemi laiema funktsioneerimise/talitluse mõttes kriitilise tähtsusega, ei ole muutustele vastupidav ja mida ei saa ennistada mõjutuseelsesse seisundisse. Tabel 8.2 Väärtuse/tundlikkuse kriteeriumid bioloogiline keskkond Väärtus/tundlikkus Madal Keskmine Suur Kirjeldus Liik (või elupaik), mis ei ole kaitstav ega kuulu nimekirjadesse. See on tavaline või laialt levinud, ei ole kriitiline ökosüsteemi muude funktsioonide suhtes (näiteks saakloomana teistele liikidele või röövloomana võimalike kahjurliikide suhtes); samuti ei ole see oluline ökosüsteemi talitluse suhtes (näiteks rannaalade stabiliseerimine). Liik (või elupaik), mis ei ole kaitstav ega kuulu nimekirjadesse; on üleilmselt tavaline, kuid Läänemeres haruldane; on oluline ökosüsteemi funktsioneerimise/talitluse suhtes ja on ohustatud või mille populatsioon väheneb. Liik (või elupaik), mis spetsiaalselt kaitstud EL-i / Balti riikide õigusaktidega ja/või rahvusvahelise konventsiooniga (näiteks CITES), kuulub IUCN-i haruldaste, ohustatud või eriti ohustatud objektide nimekirja ja on kriitiline ökosüsteemi funktsioonide/talitluse seisukohast. Tabel 8.3 Väärtuse/tundlikkuse kriteeriumid sotsiaalne/sotsiaalmajanduslik keskkond Väärtus/tundlikkus Madal Keskmine Suur Kirjeldus Mõjutatavaid sotsiaalmajanduslikke tegureid ei loeta olulisteks nende ressursilise, majandusliku, kultuurilise või sotsiaalse väärtuse poolest. Mõjutatavad sotsiaalmajanduslikud tegurid ei ole olulised kogu projekti hõlmava piirkonna suhtes, kuid need on kohaliku tähtusega alusvarade, elatusvahendite jne seisukohast. Mõjutatavad sotsiaalmajanduslikud tegurid on konkreetselt kaitstud riiklike või rahvusvaheliste eeskirjade või õigusaktidega ja need on olulised projekti piirkonnas alusvarade või elatusvahendite seisukohast piirkondlikul või riiklikul tasandil.

8 458 Kriteeriumeid rakendatakse teatava ettevaatusega, võttes arvesse (bioloogilise keskkonna) hooajalist varieeruvust ja liikide arengutsükli etappe. Näiteks teatud linnuliike võib vaadelda enam ohustatutena pesitsushooajal, teisi liike aga läbirände ja rände ajal või eelkõige sulgimisperioodil. Elupaiga väärtuse/tundlikkuse hindamisel kasutatakse kombinatsiooni nii füüsilise kui ka bioloogilise keskkonna muutujatest. 8.3 Geograafiline kontekst Läänemere koordinaadid on vahemikus 53 kuni 66 N ja 20 kuni 26 E. See on üks suurematest riimveelistest veekogudest maailmas, mille mereala hõlmab km 2 ning see voolab Øresundi ja Taani väinade kaudu Kattegatti (ja sealt Põhjamerre). Taoline piiratud ligipääs maailma ookeanidele tähendab seda, et vee viibeaeg Läänemeres võib olla isegi kuni 30 aastat. Läänemere vesikond on oma geomorfoloogia poolest väga mitmekülgne, koosnedes pea täielikult suletud lahtedest (nt Botnia laht), paljude saarestikega keerukatest rannikusüsteemidest, madalikest ja ulatuslikest sügavikest. Vene maabumispiirkonna lähedastes rannikuvetes koosneb merepõhi suures osas pehmetest põhjasetetest, milles domineerib muda (vt Atlase Kaart GE-2). Vene vetes ulatub sügavus 60 meetrini ja Soome lahes ligikaudu 100 meetrini. Kõva substraadiga, sh savist põhja leidub Soome lahe keskosas ning pehmed põhjasetted on valdavad torujuhtme trassil siit kuni Gotlandini. Kui torujuhe jõuab Ava-Läänemerele, suureneb veesügavus järsult, ulatudes kuni 210 meetrini. Kõva glatsiaalne savi paljandub torujuhtme trassil Gotlandi nõo läänenõlvadel. Liiv on domineeriv madalaveelistel aladel ümber Norra ja Södra Midsjöbankeni. Bornholmi nõo settedkoosnevad peamiselt mudast, ent Aldergrundist lõunas läbib torujuhtme trass kõva savipõhjaga ala. Torujuhtme jõudes Taani vetesse veesügavus väheneb, merepõhi alates sealt ning läbi Greifswalder Boddeni ja kuni maabumispiirkonnani Lubminis Saksamaal koosneb peamiselt liivast. Venemaast Saksamaani Läänemerd läbiva torujuhtme sügavusprofiilid on näidatud projekti kirjeldavas peatükis Joonistel 4.3 ja 4.4. Läänemere keskmine sügavus on umbes 56 meetrit, ning kogumaht on umbes km 3 (1). Sügavaimad osad, kuni 459 meetrit, asuvad Landsorti vesikonnas. Tabelis 8.4 on toodud Läänemere alamvesikondade sügavused. (1) Jacobsen, F. (1991) The Bornholm Basin Estuarine Dynamics, (Ed: Technical University of Denmark), Lyngby, Taani.

9 459 Tabel 8.4 Läänemere piirkondade ja alamvesikondade batümeetrilised parameetrid (1) Piirkond Ala (vesikond/sügavik) Maksimaalne sügavus (m) Maht (km 3 ) Avameri Arkona vesikond Bornholmi vesikond Gdanski vesikond Gotlandi sügavik Lääne-Gotlandi meri Fårö sügavik Landsorti sügavik Kesk-põhja vesikond Riia laht Riia laht Soome laht Soome laht Botnia laht Saaristomeri Ålandi meri Läänemeri (va üleminekuala) * Keskmine sügavus (m) * Kattegat ja Belti meri moodustavad üleminekuala Läänemere ja Põhjamere vahel, mida ei vaadelda kui Läänemere osa. Arkona vesikonda Bornholmi vesikonnast eraldava Bornholmi väina madala ala maksimaalne sügavus on 45 meetrit. Stolpe kanali ülevoolulävi, mis eraldab Bornholmi vesikonda ja Gotlandi sügavikku, on umbes kuni 60 m sügav (2). Taani väinad ja Øresund moodustavad kitsa ja madala ala Põhjamere ja Läänemere vahel. Darssi ja Drogdeni ülevooluläved on madalaimad piirkonnad Taani väinades koos Øresundiga, mille sügavusteks on vastavalt m ja 7 8 m. Läänemeri on liigendatud mitmeks alamvesikonnaks või süvikuks, mis on eraldatud madalate piirkondade või ülevoolulävedega. Alamvesikondade ala on näidatud Joonis 8.1 (3). (1) Jacobsen, F. (1991) The Bornholm Basin Estuarine Dynamics, (Ed: Technical University of Denmark), Lyngby, Taani. (2) Pedersen, F. B., Møller, J. S. (1981) Diversion of the River Neva How it will influence the Baltic Sea, the Belts and Kattegat, Nordic Hydrology, Vol. 12. (3) Suurem versioon vt Atlase Kaardilt BA- 5.

10 Joonis 8.1 Ülevaade batümeetriast Läänemerel 460

11 461 Nord Streami gaasijuhtme süsteemi katteala moodustab umbes 1220 km pikkuse koridori, mis ulatub Soome lahest kirdes kuni Greifswalder Boddenisse edelas. Selle alusteabe kirjelduse tarbeks ei ole siin esitatud projekti katteala fikseeritud laiust. Teatavate vastuvõtjate (nt bentos) puhul on kohane keskenduda torujuhtmete vahetule lähedusele; arvestatud on koridoriga, mille laius on 2 km, kuna setete liikumine jääb sellesse ulatusse. Laialdasemate vastuvõtjate (nt kalad, linnud ja mereimetajad) puhul, keda mõjutab müra, peetakse sobivaks suuremat kaugust (50 km), tagamaks seda, et arvestatud oleks helimõjudega kogu tundlikule faunale. 8.4 Ökoregioonid, alamvesikonnad ja ökoloogilised alampiirkonnad Ökoregioonid on defineeritud järgmiselt: Suhteliselt homogeense liigikoosseisuga piirkonnad, mis selgelt erinevad piirnevatest süsteemidest. Liigikoosseisu määrab tõenäoliselt väikese hulga ökosüsteemide valdavus ja/või okeanograafiliste või topograafiliste tunnuste selgelt eristatav komplekt. Domineerivad biogeograafilised mõjutegurid, mis määratlevad ökoloogilisi piirkondi, varieeruvad piirkonniti, kuid nendeks võib olla eraldatus, tõusikvool, toitainete lisandumine, magevee sissevool, temperatuurirežiimid, jäärežiimid, ekspositsioon, setted, hoovused ja batümeetriline või rannikuline keerukus. (1) Ökoloogilisest seisukohast on need tugevalt sidusad üksused, mis on piisavalt suured, et hõlmata enamike paiksete liikide ökoloogilisi või elutsüklilisi protsesse. Sellest lähtuvalt peetakse ka Läänemerd tervikuna üheks globaalseks mereliseks ökoregiooniks. Läänemere hõlpsama keskkonnajuhtimise tagamiseks on HELCOM jaganud Läänemere mitmeks alamvesikonnaks, tuginedes selle veevahetuse näitajatele (vt Joonis 8.2). Kavandatav Nord Streami torujuhe läbib neist nelja: Soome lahte, avamere põhjaosa, Ida-Gotlandi vesikonda ja avamere lõunaosa. (1) Spalding, M. D., Fox, H. E., Allen, G. R., Davidson, N., Ferdaña, Z. A., Finlayson, M., Halpern, B. S., Jorge, M. A., Lombana, A., Lourie, S. A., Martin, K. D., Mcmanus, E., Molnar, J., Recchia, C. A., Robertson, J Marine Ecoregions of the World: A Bioregionalization of Coastal and Shelf Areas Bioscience 57(7)

12 462 Bothnian Sea Gulf of Finland Northern Baltic Western Kattegat Gotland B i Eastern Gotland Gulf of Riga B i Belt Sea Arkona Bornholm Joonis 8.2 Läänemere alamvesikonnad Et näidata Nord Streami torujuhtme trassi ümbruse ökoloogilist mitmekesisust ja keskkonna omadusi veidi spetsiifilisemalt, pani Nord Stream IfAÖ-le (Institut für Angewandte Ökologie GmbH) ülesandeks välja töötada ökoloogiliste alampiirkondade (ESR) jaotus Läänemeres. See põhineb kolmel põhinäitajal: soolsus, lahustunud hapnik ja substraadi tüüp. Need on põhilised tegurid, mis mõjutavad taimestikku ja loomastikku Läänemeres.

13 463 Joonis 8.3 Ökoloogiat mõjutavad tegurid (1) Nende tegurite põhjal on Nord Streami keskkonnamõjude hindamise töörühm nimetanud viis peamist ökoloogilist alampiirkonda. Kui käsitleda teatud määral elupaikade heterogeensust, koosneb iga ökoloogiline alampiirkond koherentsest ökoloogilisest üksusest, millel on üks või enam eristatavat omadust. Erinevate ökoloogiliste alampiirkondade vahel pole teravaid üleminekuid (nt konkreetse kilomeetripunkti (KP) järgi), kuna ökoloogilisi alampiirkondi defineerivad parameetrid on püsisuurusega muutujad. Joonis 8.4 kirjeldab ökoloogiliste alampiirkondade geograafilist ulatust ja Joonis 8.5 kuni Joonis 8.9 näitavad iga ökoloogilise alampiirkonna võtmeomadusi. Oluline on arvestada, et torujuhtme kanali jagamine viieks ökoloogiliseks alampiirkonnaks on kontseptsioon, mis on loodud eesmärgiga kirjeldada keskkonnaalast alusteavet ning hinnata põhilisi mõjusid, mida on oodata piki Nord Streami projekti torujuhtme kanalit. Väljaspool käesolevat hinnangut puudub kõnealusel viiel ökoloogilisel alampiirkonnal ametlik määratlus või tunnustatus. Torujuhtme trass läbib Läänemere mitmesuguseid eristuva biogeograafiaga alasid. Käesoleva aruande ökoloogilistel alampiirkondadel põhinev klassifikatsioon võimaldab läbi viia üksikasjaliku (1) Institut für Angewandte Ökologie GmbH (IfAÖ).

14 464 analüüsi torujuhtme trassi erinevate piirkondade ökosüsteemi komponentidele avalduvatele mõjudeleon oluline mõista, et klassifikatsioon on vajalik, et luua kompromiss ühelt poolt üksikasjaliku alusteabe ja teisalt trassil tekkida võivate keskkonnamõjude ja nende ulatuse vahel. Kasutada võib ka muud klassifikatsiooni, mis tõenäoliselt ei vii teistsuguse mõjude hindamiseni ökosüsteemi/populatsiooni tasandil. Ökoloogiliste alampiirkondade konkreetsetes asukohtades ei pruugi avalduda kõik antud alampiirkonna tunnused. Sellegipoolest aitab ökoloogiliste alampiirkondade käsitlusviis torujuhtmete osas määratleda leevendusmeetmeteid, mida võiks torujuhtme kanali eri punktides kõige tõhusamalt rakendada.

15 465 Ökoloogilised alampiirkonnad Esimene ökoloogiline alampiirkond Teine ökoloogiline alampiirkond Kolmas ökoloogiline alampiirkond Neljas ökoloogiline alampiirkond Viies ökoloogiline alampiirkond Portovaya laht Soome laht Põhja soolsus 0 3 psu 3 9 psu Lahustunud hapnik Piisav bioloogiliseks aktiivsuseks Muutuv hapnikutingimused Sügavus Madal vesi Madal kuni sügav vesi Aluspõhi Vähem avatud põhi Segatud põhi Ava-Läänemeri 9 16 psu Dominantne anoksia Sügav vesi Muda Lõunapoolsed liivarannikud Greifswalder Bodden 7 16 psu 8 18 psu Piisav bioloogiliseks aktiivsuseks Piisav bioloogiliseks aktiivsuseks Madal vesi Madal vesi Avatud mineraalne põhi Vähe paljastunud merepõhja Joonis 8.4 Käesoleva hinnangu aluseks olevad ökoloogilised alampiirkonnad ( 1 ) (1) Suuremat versiooni vt Atlase Kaardilt ER-02

16 466 Esimene ökoloogiline alampiirkond: Portovaya laht Füüsilised näitajad Põhja soolsus: 0 3 psu Lahustunud hapnik: piisav bioloogiliseks aktiivsuseks (> 30%) Substraat: Vähe paljastunud merepõhja peeneteralised liivad vähese mudasisaldusega Sügavus: madal vesi Kilomeetripunktid: 0,0 22,1 Põhilised ökoloogilised omadused: Makrofüüdid ja makrovetikad: Põhiliste makrofüütide hulka kuuluvad penikeele alad rannikupiirkonnas, penikeel ja mändvetikas (Chara ja Nitella) varjulistes lahtedes ja rohelised niitjad vetikad (Cladophora glomerata) kõvemal pinnasel. Makrozoobentos: Peamise makro-põhjaloomastiku hulka pehmel substraadil kuuluvad väheharjasussid, surusääsklased, lamekarp (Macoma balthica), kirpvähiliste esindaja Pontoporeia ja suur kakandiline (Saduria entomon). Kalad: kõige tavalisemad liigid on mageveeliigid, nagu särg (Rutilus rutilus), latikas (Abramis brama) ja ahven (Perca fluviatilis). Merekalu leiab rohkem soolasematest piirkondadest. Linnud: Portovaya laht on oluline pesitsus- ja toitumisala ranniku- ja merelindudele ning on oluline asuala ka suurele hulgale rahvusvahelise tähtsusega rändlindudele. Mereimetajad: hallhüljeste (Halichoerus grypus) arvukus on kasvanud, samas kui viigerhüljeste (Phoca hispida) hulk on kahaneva jääkatte tõttu vähenenud. Joonis 8.5 Esimese ökoloogilise alampiirkonna põhiomadused

17 467 Teine ökoloogiline alampiirkond: Soome laht Füüsilised näitajad Põhja soolsus: 3 9 psu Lahustunud hapnik: Muutuvad hapnikutingimused Substraat: Segasubstraadid alates peeneteralistest setetest kivisel põhjal ja avatud jääja moreen Sügavus:Madal kuni sügav vesi Kilomeetripunktid: 22,1 318,4 Põhilised ökoloogilised omadused: Makrofüüdid ja makrovetikad: Niitjad rohevetikad ja põisadru (Fucus vesiculosus). Roostikud ja penikeelte kooslused varjulistes lahtedes. Makrozoobentos: Pehme põhja loomastiku koosluses on suuresti oportunistlikud liigid - hulkharjasussid, molluskid (Macoma balthica), kirpvähilised (Pontoporeia affinis) ja kakandilised (Saduria entomon). Makroloomastikku ei esine anoksiliste tingimustega paikades. Kalad: Domineerivad mageveekalad kaldaäärsetel aladel ja räim avavees. Linnud: Oluline peatuspaik rändlindudele ja pesitsuspaik nt tiirudele, hahkadele ja naaskelnokkadele. Mereimetajad: Hallhüljeste (Halichoerus grypus) ja viigerhüljeste (Phoca hispida) kolooniad. Joonis 8.6 Teise ökoloogilise alampiirkonna põhiomadused

18 468 Kolmas ökoloogiline alampiirkond: Avameri Füüsilised näitajad Põhja soolsus: 9 16 psu Lahustunud hapnik: dominantne anoksia (< 30%) Substraat: muda Sügavus: sügav vesi Kilomeetripunktid: 318,4 745,9; 945,0 1046,4; 1057,4 1070,8 Põhilised ökoloogilised omadused: Makrofüüdid: valguse puudumise tõttu makrofüüdid praktiliselt puuduvad. Makrozoobentos: Hüpoksia puudumise tõttu makrozoobentos praktiliselt puudub. Paiguti esineb makrozoobentose kooslust pärast hapnikurikka vee sissevoolu Põhjamerest. Kalad: kalakooslus on üldiselt mereline; põhiliseks liigiks on räim (Sprattus sprattus). Linnud: Gotlandi ja Bornholmi vesikonnad on tähtsad elupaigad lõunatirgi (Uria aalge) ja algi (Alca torda) jaoks, kes toituvad arvukatest sprottidest. Alklaste põhiline pesitsusala asub Bornholmi põhjaosa piirkonna lähedal. Mereimetajad: Pringlid (Phocoena phocoena) ja hülged on levinud laialdaselt üle kogu piirkonna. Joonis 8.7 Kolmanda ökoloogilise alampiirkonna põhiomadused

19 469 Neljas ökoloogiline alampiirkond: lõunapoolsed liivarannikud Füüsilised näitajad Põhja soolsus: 7 16 psu Lahustunud hapnik: piisav bioloogiliseks aktiivsuseks (> 30%) Substraat: avatud mineraalne põhi Sügavus: madal vesi Kilomeetripunktid: 745,9 945; 1046,4 1057,4, 1070,8 1198,1 Põhilised ökoloogilised omadused: Makrofüüdid: Peamisteks makrofüütideks on pruunvetikad (Sphacelaria arctica, S. plumigera), punavetikad (Ceramium teniucorne, Furcellaria lumbricalis, Polysiphonia fucoides ja Rhodomela confervoides). Adlergrundi ja Pommeri lahe vahel piirab vähene valgus makrofüütide kasvu. Läheduses asuva Adlergrundi taimestiku hulka kuuluvad sellised merevetikad nagu põisadru (Fucus vesicolosus) ja Halosiphon tomentosus. Makrozoobentos: Põhjaloomastiku hulka kuuluvad koorikulised organismid nagu sammalloom bryozoan (Electra crustulenta) ning mitmed perekonda Gammarus kuuluvad kirpvähilised, kakandilised (Jaera albifrons, Idotea sp.) ja ainuõõssed (Gonothyraea loveni). Lamekarbid (Macoma balthica), karbid (Mya arenaria), hulkharjasussid (Pygospio elegans ja Bylgides sarsi) elutsevad liivastel merepõhjadel. Sügavamates vööndites on olulisemaks liigiks suur kakandiline Saduria entomon. Lähedal asetseva Adlergrundi fauna ja Ruegeni idarannikust eemal elutsev fauna sisaldab 45 eri liiki. Põhiline liik on siin sinine rannakarp (Mytilus edulis), mis võib moodustada üle poole selle koosluse isenditest. Samuti on olulised P.elegans, vesitigulased (Hydrobia ulvae) ja lamekarbid. Kalad: Tursk (Gadus morhua), lest (Platichthys flesus), pisimudilake (Pomatoschistus minutus), lõhe (Salmo salar) ja kammeljas (Psetta maxima) on samuti esindatud - nad toituvad rikkalikust põhjaloomastikust. Linnud: Adlergrund ja Pommeri laht kuuluvad tähtsamate lindude talvitumise piirkondade hulka Läänemerel, pakkudes varju rohkem kui miljonile linnule. Koos ümbritseva alaga on see piirkond oluline ka merepartidele. Mereimetajad: siin piirkonnas toituvad hallhülged ning Pommeri lahes võib aasta läbi kohata Läänemere pringleid. Joonis 8.8 Neljanda ökoloogilise alampiirkonna põhiomaduse

20 470 V ökoloogiline alampiirkond Greifswalder Bodden Füüsilised näitajad Põhja soolsus: 8 18 psu Lahustunud hapnik: piisav bioloogiliseks aktiivsuseks (> 30%) Substraat: vähem avatud põhi Sügavus: madal vesi Kilomeetripunktid: 1198,1 1222,7 Põhilised ökoloogilised omadused: Makrofüüdid: siin on leitud üle 40 makrofüüdi liigi, kaasa arvatud rohevetikad (Cladophora, Enteromorpha), punavetikad (Ceramium) ja mändvetikad (Characea) lõunapoolsel kõval merepõhjal, samas kui mudastes lahtedes on suured veesiseste soontaimede (Potamogeton, Zannichellia, Ruppia) populatsioonid, mis on toiduks põhjatoidulistele lindudele, kudemiskohaks kaladele ja elupaigaks arvukatele merepõhja selgrootutele liikidele (nagu kakandilised, kirpvähilised, limused) mudastes lahtedes. Makrozoobentos: liivasest merepõhjast on leitud üle 100 makrozoobentose liigi. Kalad: räim (Clupea harengus), haug (Esox lucius), ahven (Perca fluviatilis) ja pisimudilane koevad piirkondades, kus on suur makrofüütne kate. Meres elavad ka angerjad (Anguilla anguilla). Linnud: Greifswalder Bodden on üks tähtsamatest lindude talvitumisaladest Läänemerel. Mereimetajad: Greifswalder Boddenis leidub randalhüljeste, hallhüljeste ja pringlite rühmi. Joonis 8.9 Viienda ökoloogilise alampiirkonna põhiomadused Torujuhtme kulgemise trassile jäävate olulise keskkonnatunnuste alusteabe sidusaks ja süsteemseks kirjeldamiseks on käesolevas peatükis rakendatud käsitlusviisiks alustada torujuhtme kulgemise trassile jäävate suurte okeanograafiliste mustrite ja tavapäraste keskkonnatunnuste kirjeldamisega (vastavalt punktid 8.5 ja 8.6 ), millele järgneb üksikasjalikum analüüs andmete põhjal, mis on kättesaadavad iga ökoloogilise alampiirkonna kohta (punktid

21 kuni 8.11). Peatükk tipneb ülevaatega inimkeskkonnast, mis on oluline Nord Streami torujuhtme projekti seisukohast lähtuvalt (punkt 8.12). 8.5 Füüsiline keskkond - ülevaade Atmosfääri tingimused Tuul Läänemeri asub põhjapoolkera atmosfääri ringesüsteemis, kus on valdavaks läänepoolne õhuvool. Läänemere piirkonna ilma mõjutab madalrõhkkond Islandi ümber ja kõrgrõhkkond Asooride kohal, suvine madalrõhkkond ja talvine kõrgrõhkkond Venemaal. Neid süsteeme mõjutab maapinna õhurõhk, mis tekib iga-aastasest õhuvoolutsüklist (1). Külmal aastaajal (septemberist veebruarini) intensiivistuvad õhuvood kagust, eriti jaanuaris ja veebruaris; see on tingitud suurenevast õhurõhust, mis pärineb Islandi madalrõhkkonna sõsteemist ja Asooride kõrgrõhkkonna süsteemist. Soojal aastaajal (märtsist augustini) õhuvoolude intensiivsus väheneb märtsis ja aprillis, kuna Asooride kõrgrõhkkonna süsteem hakkab ulatuma Kesk-Euroopasse. See põhjustab tuulte põhisuuna kerge pärisuunalise nihkumise, mis põhjustab läänesuunalise õhuvoolu Läänemere vesikonna põhjaossa ning lõunaosa kirdeossa. Kõige nõrgem keskmise rõhu gradient on mais. Juunis ja juulis on põhilise õhuvoolu suund loodest läände. Sademed Läänemere vesikonna sademetel on eristuv keskmine iga-aastane tsükkel märkimisväärsete piirkondlike erinevustega. Aastatel ulatus Läänemere merepiirkonna kuu keskmine sademete hulk umbes 30 mm talvel / varakevadel kuni umbes 80 mm suvel. Kui vaadata kogu valglat, siis Botnia lahe ja avamere aasta keskmine sademete hulk (umbes 600 mm) oli väiksem kui mujal piirkondades (umbes 680 mm) (2). (1) Helsinki Commission. Climate Change in the Baltic Sea Area - HELCOM Thematic Assessment in 2007, Baltic Sea Environment Proceedings No. 11, (vaadatud ) (2) Helsinki Commission. Baltic Marine Environment Protection Commission Environment of the Baltic Sea Area Helsinki. Baltic Sea Environment Proceedings No. 82B.

22 472 Võrreldes perioodiga kasvas perioodil Läänemere vesikonna üldine sademete hulk. Suurim kasv ilmnes Rootsis ja Läänemere idarannikul. Poola keskmine sademete hulk aga vähenes veidi. Õhu kvaliteet Läänemeri on üks intensiivsema laevatatavusega piirkondi maailmas. Esimese 12 kuu jooksul pärast automaatse identifitseerimissüsteemi (AIS) käivitamist laevaliikluse registreerimiseks Läänemerel (registreerimist alustati 1. juulil 2005), sisenes Skaw kaudu Läänemerre umbes laeva; umbes laeva möödus Gotlandi saarest ja rohkem kui laeva sisenes Soome lahte või lahkus sealt (1). Laevatamisest tingitud lämmastikoksiidide (SOx) vabanemine (kõrge väävlisisaldusega laevakütuse põletamisest) tekitab õhusaastet lämmastikdioksiidi ja tahkete osakestega. Emissioonid muudavad keskkonna happeliseks muutumise kaudu, samuti mõjutab see inimtervist rannikualadel ja sadamates. Laevadelt pärinev lämmastikoksiid (NOx) põhjustab sarnaselt SOx-ga happelist ladestumist, mis võib kahjustada looduskeskkonda ja põhjustab ka eutrofeerumist. Vastavalt viimastele arvutustele pärineb Läänemere laevadelt NOx rohkem kui 370 kilotonni aastas (2). Lisaks mõjutab laevatamine ka gasvuhoonegaaside (peamiselt CO 2 ) ja peamiselt tankerite lossimisel tekkivate lenduvate orgaaniliste ühendite (VOC) vabanemist. Energia tootmine maismaal ja transport on samuti SOx, NOx ja tahkete osakeste allikaks Läänemere piirkonnas. Põllumajandus annab kõige suurema osa õhu lämmastikust 43 protsenti kogu lämmastikust (3). Sademete ja õhuvoolu sesoonne muster regioonis, millega kaasnevad tugevad edelatuuled kogu külma hooaja vältel, transpordib merelt pärineva õhusaaste kiiresti Läänemere idaossa. Sademed langevad enamasti ranniku- ja rannikuähedastesse piirkondadesse, tuues endaga kaasa ka merest ja maismaalt pärit saasteained. Kevadel ja suvel on tuuled nõrgemad ja saasteainete transport tuulega on seetõttu aeglasem. Sellegi poolest on vihmad intensiivsemad, eriti piirkonna kagu- ja idaosas, kuhu tõenäoliselt satub ka suur osa saasteaineid vastavalt antud perioodi valdavale tuulesuunale (lääne- ja loodetuul). (1) Helsingi Komisjon Press release from August 3, 2006 on ship traffic statistics (vaadatud ). (2) Helsingi Komisjon. Laevade emission. (vaadatud ). (3) Helsingi Komisjon Airborne nitrogen loads to the Baltic Sea. Baltic Marine Environment Protection Commission.

23 473 Käesoleva hindamise eesmärk on täpsustada iga huvipakkuva objekti tundlikkus. Tundlikkus võib erinevates ökoloogilistes alampiirkondades olla erinev. Atmosfääri tundlikkus on Läänemere piires vaid veidi muutlik. Atmosfääri tundlikkuse väärtuse arvutuse näitamiseks on tehtud kast Kast 8.1. Kast 8.1 Atmosfääri väärtus/tundlikkus Atmosfäär muutub klimaatilistest protsessidest (nt tuuled, temperatuur) tingitult pidevalt, toimuvad vahetusprotsessid vee-atmosfääri kokkupuutepinnal, maakasutusel ja maismaal toimuvate tegevuste korral. Projekti tegevustest tingitud atmosfäärimuutused, kui need üldse tekivad, on lühiajalised ja väga lokaalse iseloomuga. On küsitav, kas atmosfääri kvaliteedi loomuliku variaabluse foonil muutused üldse tuvastatavad on. On teada, et Läänemere kohal on esinenud happevihmasid, kuid Läänemere seisund paranes pärast sobivate meetmete rakendamist. Vee ökosüsteemide taastumiseks kulus rohkem aega. Atmosfäär on oluline laiema ökosüsteemi elukeskkonna ja tervise tagamisel, kuid kumbagi projekti tegevused ei mõjuta. Seetõttu on atmosfääri tundlikkus madal Ulatuslikud okeanograafilised mustrid Tõus ja mõõn Teoreetiline keskmine merepind on Läänemeres sarnane pikaajalistele tõusu-mõõna keskmistele mõõtmistulemustele Świnoujścies Poolas. Ava-Läänemerel tõus ja mõõn praktiliselt puudub. Tõusu-mõõna vahe, mis Kattegatis on ligikaudu 0,3 m, puudub edasi idapoolsele avamerele liikudes. Siiski on märgata veetaseme selget aastast tõusu ja mõõna vahemikus umbes 11,4 cm Saksamaal Travemündes ja 13,9 cm Świnoujścies. See on meteoroloogiliste mõjude tulemus, mille maksimaalne ulatus ilmneb augustis, suvelõpu vihmasel perioodil. Merevee taset mõjutab ka tuul (1). Kui puhub peamiselt läänetuul, võib Schleswig Holsteini (Saksamaa) ja Memeli (Leedu) ranniku merevee tase erineda kuni pool meetrit. Valitseva idatuule korral on olukord vastupidine. Hoovused Läänemere püsiv ringlus on nõrk, välja arvatud üleminekuala Taani väinades. Ringlust juhib sissevool jõgedest, liigne sulavesi ja tuul. Magevee ülejääk Läänemeres tingib vee väljavoolu läbi Taani väinade. Magevesi liigub Läänemerest välja merevee pindmistes kihtides või selle lähedal (1). Väljavool varieerub (1) Tuule mõjul esineb nähtus, mille käigus veetase tõuseb allatuulekaldal ja väheneb pealltuulekaldal.

24 474 hooajati, sõltudes jää sulamisest. Voolamine maismaalt on märgatav põhiliselt jõe- ja ojasuudmete piirkondades. Pinnavee voolu otsene mõju Nord Streami torujuhtme seisukohast lähtuvalt on seega märgatav põhiliselt rannikupiirkondades, st Portovaja laht Venemaal ja Greifswalder Bodden Saksamaal. Tuule ja pinnavee kiiruste vahel eksisteerib oluline seos. Tavaliselt on pinnahoovus nõrk, ulatudes mõne sentimeetrini sekundis, kuid ülemistes veekihtides esineb ka tuule jõul liikuvaid kiiremaid hoovusi. Sügavamates kihtides esineb batümeetriliste variatsioonide tõttu väiksemaid keeriseid (2). Soome lahe ringluse muster on keerukas, hõlmates keskmise suurusega keeriseid ja tsüklonaalset keskmist tsirkulatsiooni. Sissevool Soome lahte toimub põhiliselt Soome ja Eesti rannikute läheduses, mida kompenseerib väljavool avatud lahe põhjapoolses osas. Kõige ülemiste kihtide (< 7,5 m) tüüpilised keskmised hoovuste kiirused on vahemikus 5 10 cm/s -1, milles suurimad kiirused on seotud sisse- ja väljavoolu mustriga. (3) Arkona vesikonna hoovuseid mõjutab ulatuslik ringlus, mida põhjustavad tihedad põhjahoovused, mis sisenevad üle ülevoolulävede. Sissetuleva soolase vee maht kasvab tänu kaasatõmbele allasuunduva voolu kestel, mis toimub läbi Arkona vesikonna, Bornholmi väina ja Bornholmi vesikonna. Tugeva põhjahoovuse kiirus võib ulatuda kuni 30 cm/s -1(4). Lained Läänemere lained on tavaliselt lühikesed ja ebaregulaarsed. Soome Mereuuringute Instituut (FIMR) on aastatest alates jälginud laineid Läänemere põhja- ja keskosas. Läänemerel esineb sageli suhteliselt kõrgeid laineid. (1) Jacobsen, F.,1991- The Bornholm Basin Estuarine Dynamics, (Ed: Technical University of Denmark), Lyngby, Taani. (2) Møller, J. S., Hansen, I. S. (1994) Hydrographic processes and changes in the Baltic Sea, Dana, Vol. 10, lk (3) Andrejev, O. et al. (2004) Mean circulation and water exchange in the Gulf of Finland A study based on threedimensional modelling, Boreal Environmental Research, Vol. 9, lk (4) Møller, J. S. and Hansen, I. S. (1994) op. cit.

25 475 Läänemere kõige äärmuslikumad lainetingimused on ava-läänemere põhjaosades aasta detsembritormi ajal ulatus lainekõrgus ava-läänemere põhjaosas 7,7 meetrini, ning kõrgeimaks üksiklaineks mõõdeti 14 meetrit. Enne seda on Läänemerel mõõdetud sarnase suurusjärgu lainet vaid üks kord, jaanuaris 1984 Almagrundetis, Rootsi ranniku lähedal Rootsi meteoroloogia- ja hüdroloogiainstituudi poolt (1). Soome lahel tekitavad laineid põhiliselt ida- ja läänetuuled. Selle piirkonna kõrgeim registreeritud laine on olnud 5,2 m, kõrgeim üksiklaine on ulatunud 9 meetrini ning see mõõdeti Helsingi lähedal aasta novembris. Kuna Soome laht on ruumiliselt kitsas, ei ole oodata lainete kasvu üle praeguseks mõõdetud tulemuste. Soolsus ja selle järgi kihistumine Läänemeri on kihistunud veega riimveeline meri. Soolsus muutub kolmes suunas; see väheneb horisontaalsuunas läänest itta ning lõunast põhja, kuid suureneb vertikaalselt veepinnast põhjani. Põhjakiht koosneb raskest soolarikkast veest, mis pärineb Põhjamerest. Ülemine kiht koosneb vähem soolasest veest. Horisontaalne mõõde Läänemeres esineb suur mageda vooluvee sissevool ning vähene soolase vee sissevool Põhjamerest läbi Taani väinade (vt Atlase Kaarte WA-1a ja BA-5). Keskmine jõgede äravool Läänemerre on umbes m³/s 2. Soolase vee sissevoolude tõttu Kattegatist Läänemerre on jälgitav selge soolsuse muutumine peaaegu merelisest seisundist (20 psu) Põhja-Kattegatis kuni peaaegu magevee seisundini (3 4 psu) Soome lahe siseosas, mis on näidatud ka joonisel Joonis (1) Mereuuringute Instituut. Läänemere lainekõrguse rekordid. viimati vaadatud (2) Helsinki Commission The Baltic Marine Environment Helsinki Commision Baltic Sea Environment Proceedings No. 87.

26 Sweden Russia Estonia Latvia 18 Denmark Lithuania 12 Germany 8 Poland 5 psu salinity of surface waters Joonis Läänemere soolsuse vööndid (1 ) Vertikaalne mõõde Läänemere veesammast jagab halokliin, kus soolsus suureneb märkimisväärselt suhteliselt väikese sügavuse piires. Halokliini kohal olev veemass moodustab tuule segamise tõttu ühtse soolsusega veekogu. Halokliini sügavus varieerub vesikonniti, sõltudes vesikondade vaheliste ülevoolulävede tasemest. Suurema soolsusega kihid esinevad vahetult halokliini all. Vahekihid moodustuvad Põhjamerest sisse voolanud soolasest veest, mis seguneb Läänemere riimveega. Suurema soolsusega vesi moodustub vesikonna põhjaaladel. mille vesi pärineb kõrge soolsusega Põhjamere vee suurematest sissevooludest (vt Joonist 8.11). (1) Institut für Angewandte Ökologie GmbH (IfAÖ).

27 477 Joonis 8.11 Soolsuse gradient Läänemerel (1) Halokliini sügavus varieerub vesikonniti, sõltudes vesikondade vaheliste künniste tasemest. Vesikondade halokliini sügavused leiate Tabelist 8.5. Tabel 8.5 Halokliini sügavus Läänemere eri piirkondades (2),(3) Piirkond Halokliini sügavus Soome laht m* Avamere põhjaosa Avamere keskosa Bornholmi vesikond Arkona vesikond ~80 m m m m *Soome lahes pole halokliin nii tugev kui Läänemere teistes piirkondades. Soome lahe lääne- ja keskosas on halokliin nõrk, hooajaline ning keskmiselt m sügavuses. Soome lahe idaosas on vesi vähem soolane ning seal üldiselt halokliini pole. (1) Perttilä, M.(2007) Characteristics of the Baltic Sea. Pulses introduce new water periodically, FIMR. (2) PeterGaz, 2006, The North European Gas Pipeline Offshore Sections (The Baltic Sea). Environmental survey. Part 1. Stage I. Book 5. Final report. Section 2. Exclusive Economic Zones of Finland, Sweden, Denmark and Germany. (Environmental field investigations 2005) PeterGaz, Moscow, Russia. (3) Olsonen, R., 2006, FIMR monitoring of the Baltic Sea environment, FIMR, Report Series of the Finnish Institute of Marine Research No. 59.

28 478 Tugeva halokliini tekkimine Läänemeres piirab oluliselt selle vee pindmiste ja põhjakihtide segunemist, muutes peaaegu võimatuks süvaveekihtide osakeste ja lahustunud ainete lahkumise süsteemist pindmiste kihtide kaudu (välja arvatud lämmastikgaas denitrifikatsiooni protsessis). Seega toimub tõenäoliselt nende ainete taasringlus põhjakihis. Nõnda muutuvad Läänemere sügavad alad tõhusaks lõksuks nii toit- kui ka saasteainetele (1). Süvavee uuenemise protsessid Läänemeres sõltuvad konkreetsetest meteoroloogilistest asjaoludest (nt muutuvad ida- ja läänetuuled ning õhurõhk (2), mis suruvad olulise koguse soola ja hapnikuga rikastatud merevett Põhjamerest läbi Taani väinade Läänemere lääneossa (vt Atlase Kaart WA-1b). Sealt liigub see aeglaselt Kesk-Läänemere vesikondadesse, asendades vananenud veemasse. Soolase vee sissevoolud Põhjamerest ei ole perioodilised ning on ökoloogiliselt olulised. Kõige hilisemad suuremad kõrge soolsusega hapnikurikka vee sissevoolud Põhjamerest läbi Kattegati toimusid aastatel 1993 ja Atlase Kaart WA-2 näitab, et pinnavee (sügavus 5 m) soolsus on torujuhtme kulgemise kanalis suhteliselt muutumatu, sügavuse suurendes ilmneb aga oluline soolsusgradient. Gradient tekib, kuna läbi Øresundi ja Taani väinade sisse voolav soolane vesi ei segune hästi Läänemeres oleva vähem tiheda ja vähem soolase veega ning see kaldub voolama pigem merepõhja lähedal. Samal ajal voolab vähem soolane pinnavesi Läänemerest välja. Temperatuur ja termokihistumine Talvine pinnavee temperatuur on Läänemere edelaosas tavaliselt paar kraadi üle külmumispunkti ning kirdeosas tavaliselt külmem. Atlase Kaardilt ME-1 leiate Läänemere võimaliku jääkatte. Selgelt on näha, et gaasijuhtme trassil on jääkatte kõige suurem tõenäosus Soome lahes ja kõige madalam Läänemere keskosas, Bornholmist ida poole. Sooja, tavalise ja külma talve keskmine jääkate on esitatud Atlase Kaardil ME-2. Nagu Atlase Kaardilt ME-3 näha võib, on aasta suurim keskmine jää paksus Soome lahes. Soome lahe idaosa (esimene ja osaliselt teine ökoloogiline alampiirkond) on talve jooksul tavaliselt paar kuud jääga kaetud. Kevadel ja suvel tekitab päikesesoojus ligikaudu m sügava sooja kihi, mida segatakse tuule poolt ja millel on kogu ulatuses ühtne temperatuur. Segatud pinnakihi all ilmneb järsk termokliin ning temperatuurid võivad paari meetri ulatuses langeda 10 C võrra (vt Joonis 8.12). Temperatuuri mõju tihedusele tähendab seda, et see kihistumine on väga stabiilne ning takistab tõhusalt vertikaalset veevahetust pindmise ja sügavama kihi vahel. See piirab suvel toitainete ligipääsu põhjakihist eufootilisse vööndisse. (1) Finnish Institute of Marine Research. Brief facts about the Baltic Sea and its drainage area: natural conditions, constraints, special features viimati vaadatud (2) Meier et al. (2006). Ventilation of the Baltic Sea deep water: A brief review of present knowledge from observations and models. Oceanologia 48:

29 479 Lisaks isoleerib halokliin põhjas oleva vee hapnikurikkast pindmisest kihist (1). Suvel on termokliini ja halokliini vaheline kiht tavaliselt külmem kui pindmised ja põhjas olevad veekihid, temperatuur on vahemikus 2-4 C. Allpool halokliini on muutused väikesed ja temperatuur on tavaliselt vahemikus 4-6 C. Läänemere põhiosas on vesi temperatuuri ja/või soolsuse tõttu peaaegu alati kihistunud (2). Kui õhutemperatuur hakkab sügisel langema, hakkab meri soojusenergiat külmemale õhule üle kandma. Tulemuseks on see, et merevesi jaheneb ning termokliin ja seonduvad tiheduse erinevused ülemises kihis kaovad. Laine ja tuule mõjud suudavad siis segada ära kogu kihi kuni halokliinini, vt Joonis Joonis Üldised soolsuse ja temperatuuri erinevused Läänemeres (3) (1) International Council for the Exploration of the Sea ICES Oceanographic Data Center. Salinity and temperature data (vaadatud ). (2) Finnish Maritime Research Institute (FIMR) Soome Mereuuringute Instituudi Läänemere portaal, (vaadatud ). (3) FIMR op. cit.

30 Veesammas Hapnik Pindmised veekihid on üldiselt hapnikurikkad ning see on tingitud kas hapnikuvahetusest atmosfääriga või hapniku tekitamisest fotosünteetilise fütoplanktoni poolt (kevadel ja suvel). Mõlemad protsessid viivad hapniku talletamisele ülemises veekihis (1 )( 2 ). Sügavamas vees (allpool halokliini) on siiski sageli hüpoksiat. See on tingitud sellest, et halokliin piirab vee vertikaalset liikumist ja hapnikudifusiooni ülaltpoolt. Sügavama veekihi taasoksügeneerimine toimub aeg-ajalt vee episoodilise sissevooluga Põhjamerest (3 ). Selline sissevool on oluline soolade tasakaalu ja hapniku lisamise seisukohalt Läänemere ökosüsteemi. Aja jooksul sügavamas kihis vett ei asendata, bioloogiline aktiivsus tarbib ära olemasoleva hapniku ning tekib hapnikuvaegus. Äärmuslikel juhtudel võib tekkida täielik anoksia, mis lõpuks viib toksilise vesiniksulfiidi tekkimiseni. Pikaajalise hapnikukao juhud merepõhjas on Läänemeres üha sagedamaks muutumas, tekitades veepiirkondi, milles puudub hapnik ja elu, vt Joonis 8.1. (1) Håkansson, B. and Alenius, P. (2002) Hydrography and oxygen in the deep basins, (vaadatud ). (2) Nord Stream AG and Ramboll (2007) Memo 4.3d Water quality, Nord Stream AG, Zug, Šveits. (3) aasta jaanuaris sisenes ligikaudu 200 km 3 külma soolast ja hapnikurikast vett Kattegatist läbi Taani väinade Läänemerre seda sissevoolu illustreerib Atlase Kaart WA-1.

31 481 Joonis 8.1 Näide "surnud" merepõhjast (O 2 kontsentratsioon on ~0 mg/l) (1) Toitained Toitainete vormid Lämmastik ja fosfor on toitained ning neid esineb kõikides elusorganismides. Lämmastikku leidub kolmel põhilisel anorgaanilisel lahustunud kujul: ammoonium (NH + 4 ), nitraat (NO - 3 ) ja nitrit (NO - 2 ). Lämmastik esineb ka lahustunud orgaanilisel kujul, nt uurea, aminohapete ja peptiididena. Fosforit leidub ookeanis anorgaanilise fosfaadi (PO -3 4 ), lahustunud orgaanilise fosfori ja fosfori tahkete osakestena. Lämmastiku biogeokeemiline tsükkel koosneb jadaprotsesside kompleksist, mida vahendavad peamiselt bakterid. Orgaanilist lämmastikku mineraliseeritakse ammooniumiks, mis omakorda oksüdeeritakse nitraadiks (nitrifikatsioon) ja sõltuvalt hapniku juuresolekust võib nitraadi denitrifitseerida ja saada lämmastikgaas. Vastupidine toimub lämmastiku fikseerimise korral, mida vahendavad Läänemeres sageli õitsevad sinivetikad. (1) Merepõhi koosnab jääaja järgsetest savist (gyttja) (kahvatuhall mudane savi orgaanilise aine sisaldusega). Pilt on tehtud 76,1 m sügavusel Rootsi majandusvööndi lääneosas keskkonnauuringute käigus septembris 2007.

32 482 Enamus Läänemerre sisenevast fosforist jõuab setetesse osakestena. Fosfor vabaneb kokkupuutel hapnikuga redutseeritud setetega. Redutseeritud setetest vabanenud anorgaanilised toitained võivad sisaldada märkimisväärsel hulgal anorgaanilisi toitaineid. Toitainete allikad Toitained nagu fosfaadid ja nitraadid on taimede kasvu jaoks üliolulised. Inimtegevuse, nt põllumajanduse ja metsanduse, tööstuse ja elamupiirkondade areng Läänemere vahetus läheduses on viimase 100 aasta järel suurendanud Läänemerre sattunud toitainete arvu. Kui Läänemeri oli varem suhteliselt oligotroofne selge veega meri, siis nüüd on see toitaineterikas (eutrofeerunud) keskkond, mille veepinnal on suurenenud bioloogiline produktiivsus ja sama on toimunud hapnikuvaeses sügavas vees (surnud põhjapiirkonnad). Viimaste aastakümnete jooksul on Läänemerre sattuvate toitainete hulk kahekordistunud (1). Maismaalt satuvad toitained Läänemerre nii õhu kui vee kaudu. Toitainete lisandumise põhilised teed: Loomulikul teel tekkiv sadestus atmosfäärist Läänemere vee pinnal Õhulämmastiku ühendite paiskumised atmosfääri, mis pärinevad liiklusest või fossiilkütuste põlemisest (soojuse ja elektri tootmine), loomasõnnikust ja loomakasvatusest jms. Oluline osa sellest koormusest tuleneb väljaspool Läänemere valglaid olevatelt aladelt Jõgedest lähtuv toitainete lisandumine merre. Jõed kannavad edasi toitaineid, mis on lastud Läänemere valgla piirkonna siseveekogudesse Punktreostusallikad, mille heitmed jõuavad merre. Punktreostusallikate hulka kuuluvad kohalikud omavalitsused, tööstused ja kalafarmid, mille heitmed juhitakse sisemaa pinnavette ja otse Läänemerre Hajureostusallikad, mis jõuavad Läänemerre läbi põhjavee ja maapinna äravoolu ning pärinevad peamiselt põllumajandusest, kuid võivad sisaldada toitainekadusid näiteks metsakorraldusest ja linnapiirkondadest Looduslikud taustaallikad põhiliselt loomulik erosioon ja toitainekadu nt metsaaladelt, mis ilmneb inimtegevusest sõltumatult Läänemerre jõgede, pinnavee ja atmosfääri kaudu sattunud toitained on vallandanud mitmesuguseid muutumisprotsesse, mis lõpuks määravad nende toitainete saatuse - liikumise avamerre, ringluse pelaagilise ja/või põhjaloomastiku tekkes ning mineralisatsioon ja/või sattumine setetesse. (1) World Wildlife Fund (WWF) (kuupäev pole saadaval) Läänemere ökoregiooni konserveerimiskava. Bioloogilise mitmekesisuse konserveerimine ja ökosüsteemipõhine juhtimine Läänemerel.

33 483 Toitainete mõjud Toitainete nähtav toime on peamiselt lokaalne. Planktoni primaarne produktsioon suureneb, vee läbipaistvus väheneb ja rannaaladel tekivad rohevetikad. Vahepealne põhjataimestik muutub ning liigirikkus väheneb. Isendite arv ja biomass suurenevad, kuni põhjaosa makrofauna kaob (1). Äärmistel juhtudel võib hapniku kadumine viia põhjaelustiku ja kalade hävimiseni. Surnud orgaanilise aine lagunemine laseb toitained tagasi veesambasse, need jõuavad pinnavetesse, kus põhiproduktsioon enamasti aset leiab ning võib probleemi süvendada. Läänemere toitainete sisaldus on tugevas seoses asukoha, sügavuse ja aastaajaga (2). Lämmastiku ja fosfori suvised ja talvised üldsisaldused, mis on mõõdetud valitud HELCOMi mõõtepunktidest piki torujuhtme teekonda aastatel , on esitatud Atlase Kaartidel WA-13 ja WA-14. Neil on näha, et suurima toitainesisaldusega alad on enamasti vastuvõtlikud eutrofeerumise (vetikate õitsemine, hüpoksia jne) negatiivsetele toimetele ning need alad on Soome laht ning Gotlandist itta jääv ala. Keemilised saasteained Metallid Raskmetallide peamised allikad merekeskkonnas on hajareostusallikad, nt sissevool metsadest ja põllumajanduslikult pinnalt, aga ka tööstus- ja olmejäätmed (mis heidetakse merre otse või kantakse edasi jõgede kaudu) ja atmosfäärist toimuv sadestus merre. Paljud neist õhus levivatest saasteainetest pärinevad väljaspoolt Läänemere vahetut ümbrust. Raskmetalle võib mere toiduahelasse koguneda nii palju, et need muutuvad toksiliseks mereorganismidele, eriti röövorganismidele, ning need võivad kujutada ohtu ka inimese tervisele. Läänemerre jõudes võivad raskmetallid veesambasse jääda väga pikkadeks perioodideks. Metallide mikroelementide sisaldused Läänemere vetes on kõrged võrreldes merepiirkondadega, mis on inimtekkelistest teguritest vähem mõjutatud, nt Põhja-Atlandi ookean. Vastavalt HELCOMi andmetele vähenesid aastatel kaadmiumi (Cd) ja vase (Cu) kontsentratsioonid 6 % aastas (3). Sellest ajast on metallijäägid olnud Läänemeres suhteliselt stabiilsed. (1) Leppäkoski E Man's impact on the Baltic ecosystem. Ambio. 9, 3-4 : (2) Finnish Maritime Research Institute (FIMR). Soome Mereuuringute Instituudi Läänemere portaal, (vaadatud ) (3) Helsinki Commission Heavy Metal Pollution to the Baltic Sea in Helsinki Commission. Baltic Marine Environment Protection Commission. Baltic Sea Environment Proceedings 108: 33pp..

34 484 Tabel 8.6 Lahustunud metalli mikroelementide sisaldused Läänemeres ( ) (1) Element Läänemeri (ng/kg) Elavhõbe (Hg) 0,5-1,5 Kaadmium (Cd) Plii (Pb) Vask (Cu) Tsink (Zn) HELCOMi teostatud uuring näitab, et elavhõbeda sisaldused Läänemere pinnavetes on vähenenud üldiselt suurusjärgus 5 10 ajavahemikus veebruarist 2000 kuni veebruarini 2005 ning seejärel stabiliseerunud aastal 2006 vahemikus 1 3,5 pmol/kg (2). Plii (Pb) ja kaadmiumi (Cd) sisaldused Läänemere pindmistes ja sügavates kihtides ei muutunud aastal oluliselt, kui võrrelda tulemusi eelmiste aastatega, jäädes tasemele vastavalt alla ja üle 0,1 nmol/kg. Läänemere krooniline reostamine on tekitanud keskkonnamõjusid, samuti mõjutanud inimeste tervist. Kuigi mõnede raskmetallide kontsentratsioonid on vähenenud, on kõrge kontsentratsioonitase endiselt teatud mereloomade organismides mitmetes Läänemere osades, eriti esineb neid räimes (3). Orgaanilised saasteained Viimase 50 aasta jooksul on Läänemerre erinevatest allikatest palju orgaanilisi saasteineid kogunenud. Nende seas on tööstuslikud heitmed (nt organokloorid massitehaste ja paberivabrikute heitvetest), äravool põllumaalt, laevadel ja paatidel kasutatavad kattumisvastased värvid ja välja heidetud prügi aastatest alates on ära keelatud paljude siiani Läänemeres püsivate orgaaniliste saasteainete allikate kasutamine, eriti just mõned organokloor-pestitsiidid, nagu diklorodifenüülttrikloroetaan (DDT) ja heksaklorotsükloheksaanide (HCH isomeerid) tehniline sort. Orgaanilised saasteained jõuavad merre jõevoolu, atmosfäärist toimuva sadestuse ja heitvete otseheite kaudu. Need adsorbeeritakse veemassis tavaliselt peeneteralistele orgaanilistele osakestele, mis püütakse põhjasettess sadestusprotsesside käigus. Orgaaniliste saasteainete (1) Helsinki Commission Heavy Metal Pollution to the Baltic Sea in Helsinki Commission. Baltic Marine Environment Protection Commission. Baltic Sea Environment Proceedings 108: 33pp. (2) Pohl, C., and Hennings, U Trace metal concentrations and trends in Baltic surface and deep waters, HELCOM Indicator Fact Sheets (vaadatud ) (3) Helsinki Commission Heavy Metal Pollution to the Baltic Sea in Helsinki Commission. Baltic Marine Environment Protection Commission. Baltic Sea Environment Proceedings 108: 33pp.

35 485 kontsentratsioonid Läänemere setteakumulatsiooni piirkondade setetes on tavaliselt mitu suurusjärku suuremad kui selle kohal olevas veemassis Merepõhi Merepõhja struktuur ja protsessid merepõhjas Läänemeri on moodustunud pleistotseeni eelsesse jõepõhja. Jääaja episoodid Pleistotseeni ajal moodustasid jõesängist mere. Viimaseks jääaja vahepealseks perioodiks (u a tagasi) oli veekogu juba olemas. Mõnes piirkonnas maapind ikka veel kerkib tänu jääajajärgsele taastekke ilmingule. Seega mere põhjapind ja sügavus vähenevad. Soome lahe põhjapoolseimas kohas Botnia lahes kerkib maa 8 mm aastas. Läänemeri asub Euraasia kontinentaalsel laamal, mis on tektooniliselt stabiilne piirkond. Varasematel geoloogilistel perioodidel oli Tornquisti tsoon Läänemeres tektooniliselt aktiivne, kuid tänapäeval on see põhiliselt inaktiivne. Seismiline aktiivsus piirkonnas on seega madal. Üldiselt on Läänemere põhjapoolne osa vanem (eel-kambrium) ning see on muutuva koostisega, lõunaosas on jämedatest setetest põhi (vt Atlase Kaart GE-1). Kvaternaari setted katavad merepõhja peaaegu täielikult. Need setted moodustusid viimase jääaja ning erinevate Läänemere arengustaadiumite vältel pärast jääaja lõppu. Läänemere ladestusstruktuur varieerub puhastest liivadest ja kivimitest avatud aladel kuni mudani sadestusaladel. Üldiselt on merepõhi kirdes savine või mudane, kus on ka kiviseid alasid, samas kui Läänemere lõunaosa koosneb peenest liivast kruusani ja kivideni (vt Atlase Kaart GE-2). Sügavates nõgudes leidub aga erineva orgaanilise sisaldusega mudatüüpe. Läänemere batümeetria ja merepõhja struktuuride keerukust peegeldavad merepõhja põhiprotsessid. Läänemeri on üldiselt väikeste tõusude-mõõnadega, seega domineerivad merepõhja materjalide liikumisel ja dispersioonil madalamatel aladel tõusust ja mõõnast mittesõltuvad protsessid (hoovused ja tuule poolt tekitatud turbulents, lained ja õhurõhu horisontaalsed gradiendid). Hüdrodünaamiliste ja morfodünaamiliste protsesside koostoime on eriti tugev kaldapiirkondades. Sügavamates kohtades määrab setete transporti peamiselt põhja topograafia, materjali liikumine (jõgedes) kalda erosioonidega, planktoni tootmine ja suureulatuslik hüdrograafia (1). Setted kalduvad kogunema sügavamatesse osadesse, nt Gotland ja Bornholm. Saasteained (1) Leipe, T and Gingele, F.X. (2003) The kaolinite/clay mineral ration in surface sediments of the southern Baltic Sea as an indicator for long distance transport of fine-grained material. Baltica

36 486 Andmete kogumine PeterGazi 2005/2006 proovipunktidest võeti piki planeeritava torujuhtme teekonda analüüsi jaoks pinna ja pinnaaluste setete viljaterasuurused tükid, välja arvatud Saksamaa majandusvööndist (seega osaliselt neljas ja viies ökoloogiline alampiirkond). Pinnasette proovide võtmist ja keemilisi analüüse on piki planeeritava torujuhtme trassi läbi viidud selleks, et määratleda sette saastumuse ulatust. Andmed tuginevad põhiliselt Nord Streami poolt alates aastast tellitud kontrollretkedele (vt Tabelis 8.7), mis keskendusid just merepõhja pinnakihi setetele piki planeeritavate torujuhtmete koridori. Kogutud andmed on viie ökoloogilise alampiirkonna põhjal koondatud. Ükski neist proovivõturetkedest ei anna täielikku ülevaadet setetest piki planeeritud torujuhtme koridori, seetõttu kasutatakse esimese ökoloogilise alampiirkonna jaoks PeterGaz 2005 andmeid ning kõige uuemad SGU 2007 andmed katavad teist, kolmandat, neljandat ja viiendat piirkonda (vt Tabelis 8.7). Neid hiljutisi ekspeditsioone toetavad andmed, mis on kogutud FIMR, ICES, GTK ja SGU poolt teostatud kontrollprogrammidega ( ), mis määratlesid ajalisi suundumusi. Kuigi need andmed ei keskendu konkreetselt planeeritava torujuhtme teekonnale, on sellel hea katvus ning see loob laia aluse, hindamaks veesamba potentsiaalset saastamist, mis on tingitud torujuhtme ehituse käigus teostatud sissetungivatest töödest lähtuvast setete resuspensioonist. Proovivõtuekspeditsioonid, mille lähteandmeid võrreldakse, on esitatud Tabelis 8.7.

37 487 Tabel 8.7 Setteandmete allikad Organisatsioon Aasta Asukoht Proovipunktide arv FIMR 1992, 1993 Soome laht cm ICES 1998, 1999, 2000, 2001, 2002, 2003, 2004, 2005 Ava-Läänemeri, Bornholmi ja Arkona vesikond Proovivõtu sügavus 10 kõik 0 2 cm (v.a 2001 ja 2003 andmed: 0 1 cm) GTK 2004 Soome laht 7 0-1cm SGU 2004, 2006 Ava-Läänemeri, 5 0-1cm Bornholmi ja Arkona vesikond 2007* Kogu planeeritav torujuhtme koridor, v.a Venemaa majandusvöönd cm PeterGaz. 2005* Kogu torujuhtme koridor, cm v.a Saksamaa majandusvöönd 2006* Kogu torujuhtme koridor, 480 (1) 0-5cm v.a Saksamaa majandusvöönd * Nord Stream AG poolt tellitud ekspeditsioonid. Olulised torujuhtme trassile jäävad proovivõtujaamad, mida on kasutatud viimaste monitooringukampaaniate jaoks, on näidatud Atlase Kaardil 30a-d. Saasteainete jaotumine Pärast Läänemerre sattumist võivad raskmetallid ja muud potentsiaalselt ohtlikud ained imenduda osakestesse, mis lõpuks merepõhja settivad. Dioksiinid on püsivad orgaanilised saasteained, mis võivad mereelustikule (nt kalad), kogu ökosüsteemile ja inimeste tervisele avaldada pikaajalist negatiivset mõju (1). Dioksiinid tekivad mitmesuguste tööstuslike protsesside (nt keemia-, paberi- ja metallitööstuses läbiviidavate töötlusprotsesside) ja põlemisprotsesside (nt olmejäätmete ja ohtlike jäätmete käitlemise ning väikses mahus põletamise) kõrvalsaadusena. Nii sõidukite kui ka muude vahendite fossiilkütuste põletamine Kesk-Euroopas ja Läänemere-äärsetes riikides soodustavad ka dioksiinide teket 2). Dioksiinid satuvad Läänemerre atmosfääriheite kaudu, kuhu need satuvad maapealsetest allikatest ja mitmeid veeteid pidi transportimisel. Läänemeres võib leiduda (1) Helsingi Komisjon Dioxins in the Baltic Sea (Läänemeres olevad dioksiinid). (2) Helsingi Komisjon Dioxins in the Baltic Sea (Läänemeres olevad dioksiinid).

38 488 järgmisi ühendeid ehk dioksiine: polüklooritud dibenso-para-dioksiinid (PCDD) ja polüklooritud dibensofuraanid (PCDF). Orgaanilisi saasteaineid iseloomustab tugev püsivus keskkonnas, madal lahustuvus vees ja kalduvus adsorbeeruda orgaanilistele ja anorgaanilistele osakestele. Veesambas on seetõttu avastatud nende ainete adsorbeerumine põhiliselt neile osakestele, mis setetega ühinevad. Metallidel on kalduvus kleepuda setete külge, kuigi tsink ja nikkel on suhteliselt hästi lahustuvad. Metallid seonduvad peamiselt sulfiididena või imenduvad raudsulfiididele, mis moodustuvad anoksilistes tingimustes. Nende saasteainete tase setetes peegeldab seega üldist saastatuse taset piirkonnas, kuid sellel on ka tugev seos kohalike sadestusmääradega. Saasteainete kontsentratsioonid setetes varieeruvad Läänemere eri piirkondades mitme suurusjärgu võrra. Füüsilised faktorid nagu süvendamine, traalimine, äärmuslikud ilmastikutingimused ja bioloogiline häirimine võivad märkimisväärselt mõjutada mõne keemilise liigi kolmemõõtmelist jaotusmustrit. Suurenenud resuspensioon mitte ainult ei sega pealmist settekihti, vaid aitab kaasa ka saasteainete kohalikule liikumisele ja levikule settes. Nende metallsulfiidide oksüdatsioon kokkupuutel O 2 -ga (setete taashõljutamise või hälbimise tagajärjel) võib viia nendega seotud metallijääkide eraldumiseni. Resuspenseerunud saasteainete liikumine jääb siiski suures osas Läänemeres põhjahoovuse nõrga süsteemi tõttu piiratuks, välja arvatud lõunapoolses üleminekualas, kus Arkona vesikonna hoovuseid mõjutab ulatuslik ringlus, mida põhjustavad üle ülevoolulävede sisenevad tihedad põhjahoovused. Selles piirkonnas esineb resuspensioon rannikulähedastes madalates vetes üle 35% aasta jooksul (1), samas kui sügavamates piirkondades ilmnes põhja resuspensioon vähem kui 1% aasta jooksul. Igas ökoloogilises alampiirkonnas torujuhtme trassile jäävate setete spetsiifilisi omadusi (füüsiline tüüp ja saasteaste) käsitlevad punktid 8.7 kuni SGU uuringute ajal mõõdeti järgmisi pealmise settekihi saasteaineid ja toitaineid. Tulemused tuuakse välja iga ökoloogilise alampiirkonna kohta: Metallide parameetrid: arseen (As), kaadmium (Cd), koobalt (Co), kroom (Cr), vask (Cu), elavhõbe (Hg), nikkel, (Ni), plii (Pb), tsink (Zn) Orgaaniliste ühendite parameetrid: klordaani üldsisaldus (CHTot), heksaklorobenseen (HCB), diklorodifenüültrikloroetaan (DDT), heksaklorotsüklo-heksaan ehk lindaan (HCH), 16 (1) Christiansen, C., Gertz, F., Laima, M.J.C., Lund-Hansen, L.C., Vang, T. and Jürgensen, C Nutrient (P,N) dynamics in the southwestern Kattegat, Scandinavia: sedimentation and resuspension effects. Environmental Geology 29, 66-77, January 1997.

39 489 valitud polütsüklilise aromaatse süsivesiniku summa (ΣPAH 16 ), 7 polükloreeritud bifenüüli summa (ΣPCB 7 ), 9 polükloreeritud bifenüüli summa (ΣPCB 9 ), dibutüültina (DBT), monobutüültina (MBT), tributüültina (TBT), trifenüültina (TPT) Muud parameetrid: orgaaniline süsinik (Corg), lämmastiku üldsisaldus (N), fosfori üldsisaldus (P) Setete kvaliteedi andmed on toodud Atlase Kaartidel GE-4 kuni 23 ja GE-30 kuni 30d. Saasteastme hindamiseks kasutatud kriteeriumeid selgitatakse Kastis 8.2. Uuringus võeti arvesse üksnes valitud aineid. Uuritud saasteained esinevad HELCOMi Läänemere seisundi aruannetes. Järelikult on olemas piisavalt teavet nende jaotuse kohta Läänemeres ning nende ajaloolised kontsentratisoonid. Kogu regioonis on samuti olemas hea kogemus analüütiliste meetodite osas. Valitud saasteained esindavad ristlõiget kõigist saasteainetest ja sisaldavad mõnda, mis kuulub HELCOMi valitud prioriteetset tegelemist nõudvate ainete nimekirja. Enamgi veel, need on tüüpilised saastuse levimisele, mis on Läänemerd torujuhtme trassil mõjutanud. Spetsiifiliste saasteaine punktreostuse allikate esinemist ei eeldata.

40 490 Kast 8.2 Setete saastumise hindamiseks kasutatud kriteeriumid Setete kvaliteedi juhised pakuvad teaduslikke kriteeriume või viitepunkte, et hinnata kahjulike bioloogiliste mõjude tuvastamise potentsiaali veesüsteemides. Läänemere meresetete jaoks ei ole spetsiaalseid kvaliteedijuhiseid välja arendatud. Käesoleva uuringu puhul kasutati kolme erinevat juhist: OSPAR Keskkonna hindamise kriteeriumid (EAC) (1),(2),Kanada sätete kvaliteedi juhised (3) ja Rootsi keskkonnakvaliteedi kriteeriumid (EQC) (4). Saasteainete tuvastamiseks kasutatakse OSPAR EAC-sid. EAC-d on tuletatud ökotoksikoloogilistest läve tasemetest, mis on ekstrapoleeritud merevees esinemise tasemelt vastavate tasemeteni setetes ja elustikus. Madalamad keskkonnahindamise kriteeriumi väärtused on konkreetsete ainete kontsentratsioonid merekeskkonnas, millest väiksemate väärtuste korral keskkonnale või elustikule ei ole kahju oodata. Kui kontsentratsioon on madalaimast väärtusest kõrgemal, võib see küll olla problemaatiline, kuid ägedat toksilist toimet mereliikidele on mõistlik oodata väärtuste puhul, mis ületavad EAC ülempiiri (5). Rahvusvaheliselt tunnustatud Kanada lävemõju tasemed (TEL) ja tõenäolise mõju tasemed (PEL) tuletatakse ulatuslikust andmebaasist (6), mis sisaldab nii saastatud setete toksilisuse otsemõõtmisi kui ka hulka veeorganisme koos reaalse kokkupuutega välitingimustes. Sarnaselt OSPAR-i keskkonnahindamise kriteeriumidele, tähistab TEL-i (ISQG) (7) madalam väärtus kontsentratsiooni, millest väiksemate väärtuste korral esineb kahjulikke bioloogilisi mõjusid harva. Ülemist PEL-i väärtust soovitatakse täiendava settekvaliteedi hindamise vahendina, mis võib olla kasulik selliste setete määratlemiseks, milles kahjulikud bioloogilised mõjud suurema tõenäosusega ilmnevad (8). (1) OSPAR Agreed ecotoxicological assessment criteria for trace metals, PCBs, PAHs, TBT and some organochlorine pesticides, Summary Record OSPAR 97/15/1, Annex 6. (2) EL-i riigid võrdlevad sageli oma setteandmeid OSPAR-i viitekontsentratsioonidega. [Marine Habitat Committee (2003) Report of the Working Group on Marine Sediments in Relation to Pollution, ICES CM 2003/E:04.] (3) Canadian Council of Ministers of the Environment Canadian sediment quality guidelines for the protection of aquatic life: Summary tables. Updated. Väljaandes: Canadian environmental quality guidelines, 1999, Canadian Council of Ministers of the Environment, Winnipeg. (4) Naturvardsverket (Swedish Environmental Protection Agency) Environmental Quality Criteria Coasts and Seas REPORT (vaadatud ) (5) OSPAR Commission, 2005: Synergies in Assessment and Monitoring between OSPAR and the European Union. OSPAR Commission. (6) Vastavalt Kanada keskkonnaministrite nõukogu (CCME) poolt aastal kehtestatud ametlikule protokollile. (7) TEL on üldiselt soovitatav settekvaliteedi vahejuhisena (ISQG). (8) Koostaja: Kanada keskkonnaorganisatsioon, juhiste osakond, CCME töörühma veekvaliteedijuhiste tehniline sekretariaat, Ottawa.

41 491 Kui vastavaid OSPAR EAC või Kanada juhiseid pole olemas, on viidatud Rootsi EQC-le (nt enamiku orgaaniliste ühendite korral). Rootsi keskkonnakaitseagentuur kehtestas meresetete keskkonnakvaliteedi kriteeriumid aastal 1999 lähtudes taustasüsteemist erinemise tasemest. Klasside 1 ja 2 vaheline piir (s.t klassi 2 madalam väärtus) peaks tähistama normaalset väärtust. Klassid 2 kuni 5 näitavad järjestikuselt suureneva hajareostuse mõju (1). Kanada TEL-i väärtused vastavad üldjoontes Rootsi klassifikatsiooni klassidele 1 ja Bioloogiline keskkond - ülevaade Läänemere ökosüsteem Teiste meredega võrreldes on Läänemere riimveelise ökosüsteemi liikide mitmekesisus suhteliselt vaene. Läänemere toitumisahelate võrgustiku moodustab vaid üsna piiratud arv liike ning see tähendab seda, et igal liigil on kogu Läänemere ökosüsteemi struktuuri ja dünaamika seisukohalt ebaharilikult suur tähtsus. Mõned liigid, mida kutsutakse tugiliikideks, on seetõttu kogu süsteemi toimimise seisukohalt kriitilise tähtsusega. Selliseks tugiliigiks on põisadru (Fucus vesiculosis), merihein (Zostera marina) ja rannakarbid (Mytilus edulis). Selliseid ökosüsteeme peetakse välishäiringute suhtes palju tundlikumateks Plankton Plankton on termin, mida kasutatakse veesammast asustavate hõljuvate organismide (loomad, taimed, ainuraksed või bakterid) kirjeldamiseks. Kui mõned planktoni vormid suudavad iseseisvalt liikuda ja ujuda ühe meetriga vertikaalsuunas kuni paarsada meetrit, määratakse nende horisontaalne asend peamiselt hoovustega veekogus, mida nad asustavad. Seega saab igat organismi, mis liigub pigem hoovustega kui ise, kirjeldada kui planktonit (vastupidiselt nektonile, mis liigub aktiivselt vastuvoolu - kalad, kalmaarid, vaalad jne). Planktonit defineeritakse pigem ökoloogilise nišši kui geneetilise klassifikatsiooniga. Fütoplankton koosneb mitmetest taimedest, samuti fotosünteesivõimelistest protistidest ja bakteritest. Nende põhirolliks on päikeseenergia muutmine biomassiks, mis moodustab peaaegu kõigi mere toiduahelate aluse (erandiks on hüdrotermaalsed avad) Zooplankton koosneb planktoni loomsest komponendist. See võib sisaldada holoplanktonit (loomad, kes veedavad kogu oma elu planktonis) või meroplanktonit (loomad, kes veedavad (1) Vallius, H., Leivuori, M. (2003) Classifcation of heavy metal contaminated sediments of the Gulf of Finland, Baltica 16 (2003) 3-12, ( ).

42 492 osa oma elust planktonis, tavaliselt on need suuremate selgrootute või kalade munad ja larvid) Fütoplankton Fütoplankton moodustab toiduahela aluse, haarates endasse toitaineid ja anorgaanilist süsinikku, muutes need bioloogilisteks aineteks. See protsess, mida nimetatakse primaarseks produktsiooniks, saavutatakse üldiselt fotosünteesi teel (1). Üks planktoni võtmerollidest on seega tagada kõrgemate troofiliste tasemete (zooplankton, kalad jne), sh kaubandusliku tähtsusega kalaliikideproduktiivsuse tase. Fütoplanktonil on ka oluline roll mitmete oluliste keemiliste elementide biokeemilistes tsüklites. Eriti oluline on nende roll ookeani süsinikutsüklis. Fütoplanktonile kinnitunud süsinik siseneb toiduahelasse, kus see haaratakse kas metaboolse energia tootmisse või akumuleerub biomassi või detriidina. Kuna elus või surnud orgaaniline materjal on tavaliselt mereveest tihedam, hakkab see vajuma ning rannikust eemal tekitab see süsiniku transpordi pindmistest veekihtidest sügavatesse. Seda protsessi nimetatakse bioloogiliseks pumbaks ning see on üks põhjustest, miks ookeanid on suurim (aktiivne) süsiniku reservuaar. Fütoplanktoni populatsioon on suuresti dünaamiline. Nende ruumiline jaotus sõltub toitainete kontsentratsioonist, klimaatilistest tingimustest ja hoovustest ning neil on märkimisväärsed tsüklilised muutused, mis sõltuvad päikesepaiste ja temperatuuri sesoonsetest muutusest. Tavaliselt tekib fütoplanktoni populatsioonis mõõdukas kliimas plahvatuslik kasv (õitsemine) kevadel, kui vesi soojeneb ja päikesekiirguse intensiivsus suureneb. Hooaja edenedes kasutab suur planktonipopulatsioon ära vees lahustunud toitained. Õitsemist piirab toitainete hulk koos tarbimisega zooplanktoni poolt. Sügisel, kui temperatuur langeb ja tuuled tugevnevad, võib vee segunemine toitainetevaru suurendada. See põhjustab koos vähenenud toitumisega teise (tavaliselt vähem ekstreemse) õitsemise. Läänemere fütoplanktoni kooslus erineb teiste merede fütoplanktonite kooslustest just siinse riimveelise seisundi tõttu ning on seega üsna liigivaene. Läänemeres teatakse elavat ligikaudu 2000 fütoplanktoni liiki. Euroopa Komisjoni tellimusel teostatud uuring (2) jälgis pinna fütoplanktoni biomassi (klorofüll a) Läänemeres aastatel (vt Atlase Kaart PE-2). Kõige olulisemad mere fütoplanktoni rühmad on ränivetikad (taimed) ja vaguviburilised (protistid). Iga aasta kevadel toimub ränivetikate ja vaguviburiliste õitseng, kui valguse kättesaadavus suureneb ning toitaineterikkad pinnaveed kihistuvad. Teine, veidi väiksem õitseng leiab aset suvel. Fütoplanktoni õitsengud ilmnevad rohkem just madalates rannikuvetes ja Soome lahes. (1) Peamine fotosünteetiline pigment fütoplanktonis on klorofüll, mida sageli kasutatakse fütoplanktoni tiheduse indikaatorina. (2) European Commission. (vaadatud )

43 493 Suvised sinivetikate õitsengud on Läänemere eutrofeerumise tõttu sagenenud ning muutunud intensiivsemaks ja ulatuslikumaks aastate keskpaigast alates on sinivetikate õitsengute tugevus tõusnud (vt Atlase Kaarti PE-3). Seda tüüpi õitsengud on potentsiaalseks mureallikaks, sest nende lagunedes võib orgaanilise aine lagunemine põhjustada olulist hapnikuvaegust ning põhjaelustiku ja kalade hävimist. Vetikaliikide, nagu Prymnesium, ning mitmete vaguviburiliste Dinophysis liikide õitsemine on mürgine ning kujutab endast terviseriski nii inimestele kui ka loomadele. Zooplankton Zooplanktoni kooslus Läänemeres koosneb magevee-, riimvee- ja mereliikidest; mitmekesisus on suhteliselt madal (1). Zooplanktoni liigiline koostis ja arvukus muutub aastaaegadest sõltuvalt, kuid üldiselt prevaleeruvad seal nagu mujalgi meredes koorikloomad. Kuna fütoplankton on zooplanktoni põhiline toiduallikas, siis on talvekuudel zooplanktonit oluliselt vähem. Zooplankton kasutab ära rohket toitu kevadise fütoplanktoni õitsengust ning seetõttu on ka selle arvukuse tippaeg veidi pärast õitsengut. Zooplanktoni biomass jõuab oma tippu hilissuvel ja varasügisel, kui veed on veel soojad. Sel ajal jõuab tippu ka kisklussurve suuremate loomade poolt, kes toituvad zooplanktonist, nt räim ja kilu. Septembri ja oktoobri jooksul zooplanktoni arvukus kahaneb aeglustuva paljunemistempo ja kiskluse tõttu Põhjaelustik Termin bentos viitab merepõhja floorale ja faunale. Käesolev lõik kirjeldab makrofüüte ja zoobentost, mis moodustavad Läänemere bentose koosluse. Bentose kooslused koosnevad nii epifaunast (elavad merepõhjal või selle kohal) kui ka infaunast (elavad merepõhjas). Setete tüüp on bentose liikide määramisel ebaoluline faktor. Makrofüüdid Läänemere merepõhja makrofloora moodustab mere- ja mageveeliikide segu. Merepõhja makrofloora levik sõltub suurel määral vee soolsuse astmest, valguse kättesaadavusest ja settetüübist. Läänemeres ei eksisteeri tõelisi riimvee makrofüüte (võimalikuks erandiks on punavetikas Ceramium tenuicorne) (2). Merepõhja makrofüüte võib leida ainult footilises tsoonis (kus vähemalt 1% olemasolevast valgusest jõuab merepõhja). Mõned sügaval asuvad karid liigitati mittefootilisteks tsoonideks, kuigi on teada, et seal võib leida makrofüüte. Sellisteks (1) Dippner, J. W., Kornilovs, G., Sidrevics, L. (2000) Long-term variability of mesozooplankton in the Central Baltic Sea. J. Mar.Sys (2) Voipio, A The Baltic Sea, Elsevier Oceanography Series, 30. Elsevier Scientific Publishing Company.

44 494 piirkondadeks on näiteks Hoburgsi madalik, Põhja- ja Lõuna-Midsjö madalikud neljandas ökoloogilises alampiirkonnas. Joonisel 8.13 on näha mis piirkondades võiks lähtuvalt footilisest tsoonist leida merepõhja makrofüüte. Suuremas osas Läänemerest pole makrofüüte. Kui on makrofüüte, siis need asuvad peamiselt madalates kaldalähedastel aladel.

45 495 Joonis 8.13 Piirkonnad kus vähemalt üks protsent olemasolevast valgusest jõuab merepõhja (footiline tsoon) (1) Joonis 8.14 illustreerib vetikate jaotuvust Läänemeres. Sellest nähtub selgelt, et Põhjamerega võrreldes on siinne makrofloora üsna liigivaene ning et see muster süveneb liikudes põhja ja itta Botnia lahe suunas. (vt Joonis 8.14) (2). (1) BALANCE, Towards marine landscapes in the Baltic Sea.BALANCE Interim Report No. 10, Geological Survey of Denmark and Greenland. (2) Helsinki Commission. Baltic Marine Environment Protection Commission Environment of the Baltic Sea Area Helsinki. Baltic Sea Environment Proceedings No. 82B.

46 496 Läänemere makrofüütide koosluse põhinäitaja on mere- ja riimveeliste liikide arvukuse kahanemine läänest itta ja kirdesse. Madal soolsus takistab paljude mereliikide edukat kohanemist Läänemeres. Viimaste aastate jooksul on Läänemeres mitmeaastaste makrofüütide levik eri sügavustel langenud. Lühiealised niitjad või peenekehalised epifüüdid või hõljuvad vetikad on nendes vetes viimasel ajal üha olulisemaks muutunud (nt Cladophora sp., Pilayella littoralis, Ectocarpus sp. jne). See üldine muutus liikide kooslustes, arvukuses ja levikus on tõenäoliselt osaliselt mandritekkelistest toitainetest lähtuva eutrofeerumise tagajärg. Rohkem valgust saavates madalamates piirkondades esineb erinevaid soontaimedest makrofüüte. Vähem avatud alades võib leiduda penikeelt, Potamogeton pectinatus, ja P. perfoliatus, ning heinmuda Ruppia sp., aga ka meriheina Zostera marina (vt kolmas ja neljas ökoloogiline alampiirkond). Läänemeres on tavalised ka perekonda Chara ja Nitella kuuluvad mändvetikad.

47 497 Baltic Proper Gulf of Bothnia North Sea & Skagerak Kattegat SW Baltic Sea Bornholm Blekinge Aksö SW coats of Finland Öregrund Bothnian Sea Bothnian Bay Speries Species Salinity - 0 / 00 RHODOPHYCEAE Corallina officinalis Membranoptera alata Delesseria sanguinea Phycodrys rubens Polyides rotundus Ceramium rubrum Ahnfeltia plicata Callithamnion roseum Rhodamela confervoides Furcellaria fastigiata Phyllaphora spp. Polysiphonia nigrescens Rhodochorton purpureum Ceramium tenuicorne <4? PHAEOPHYCEAE Pelvetia canaliculata Ascophyllum nodosum Fucus spiralis Laminaria digitata Desmarestia aculeata Laminaria saccharina Fucus serratus Chorda tomentosa Scytosiphon lomentaria Eudesme virescens Pilayella littoralis Chorda filum Dictyosiphon foeniculaceus Stictyosiphon tortiiis Sphacelaria arctica Fucus vesiculosus Ectocarpus siliculosus CHLOROPHYCEAE Derbesia marina Codium fragile Bryopsis plumosa Enteromorpha linza Ulva lactuca Monostroma grevillei Spongomorpha pallida Blidingia minima Acrosiphonia centralis Urospora penicilliformis Cladophora rupestris Enteromorpha intestinalis Ulothrix subflaccida Joonis 8.1 Makrovetikaliikide jaotus Läänemeres (1) (1) Helsinki Commision. Environment of the Baltic Sea Area Baltic Sea Environment Proceedings no. 82B

48 498 Põhjaloomastik Läänemere põhjaloomastik, eriti ava-läänemere oma, on teiste meredega võrreldes üsna vaene. Ava-Läänemere ja Soome lahe püsiva halokliini alused (60 80 m) makrobentose kooslused sõltuvad otseselt soolase vee sissevoolust ning seega Põhjamere hapnikurikkast veest. Kõige hilisem suur soolase vee juurdevool toimus aastal ning see tõi kaasa mõningase kolonisatsiooni oportunistlike liikide poolt Gotlandi vesikonna alal, kuid aasta tingimused olid taas anoksilised ja makrofauna enam-vähem kadunud (1) ja aasta suvedel halvenesid hapnikusisalduse näitajad kogu Läänemeres, välja arvatud Botnia lahes. See tähendas seda, et suurte Läänemere merepõhja alade bioloogiline mitmekesisus vaesustus. ICES-i poolt on läbi viidud Läänemere põhjaloomastiku pikaajaline uuring ning graafikud, mis näitavad kavandatava gaasijuhtme trassile jäävate koosluste arvukuse suundumusi aastatel , on toodud Atlase Kaardil BE-2 (2). Need graafikud näitavad seda, et põhjaloomastiku tipparvukus on mõnes jälgitavas paigas ulatunud teatud aastatel kuni 7000 isendini ruutmeetri kohta, kuid paljudel teistel aastatel oli arvukuseks 0 või peaaegu 0 isendit ruutmeetri kohta. Arvukuse tippude ja madalseisude mustrid on ilmsed kõigis jälgimispunktides piki torujuhtme teekonda, kuigi tipparvukused ja aastad varieeruvad. Aastatel tellis Nord Stream mitu põhjaelustiku uuringut, et teha kindlaks planeeritava torujuhtme trassile jääv põhjaloomastik. Proovid võeti prooviribadelt piki kavandatava gaasijuhtme kanalit Saksamaal, Taanis, Rootsis ja Soomes aastatel 2006, 2007 ja Venemaa territoriaalvetes tehti uuringuid aastatel 2005 ja Käesolevas aruandes esitatud analüüsi tarbeks on proovipunktid grupeeritud lähtuvalt ökoloogilisest alampiirkonnast, milles iga punkt asub. Põhjaelustiku uuringute üksikasju ja iga ökoloogilise alampiirkonna (I V) uuringu tulemusi kirjeldatakse vastavalt punktides 8.7 kuni Joonis 8.15 näitab erinevaid Nord Streami poolt tellitud uuringuekspeditsioone. Kuna uuringud viidi läbi erinevate mootoritüüpidega erinevatel aastatel ja aastaaegadel, ei saa erinevates majandustsoonides tehtud uuringuid otseselt võrrelda. Uuringuandmete mitme muutujaga statistiline analüüs näitas suurt üldist suundumust sama majandustsooni jaamades, mille kohaselt olid sama majandustsooni jaamade tulemused sarnasemad kui erinevatest majandustsoonidest saadud tulemused; pole võimalik kindlalt eristada erinevusi, mis on tingitud looduslikest ja geograafilistest faktoritest või hoopis meetoditest. Üksikasjalikke mitme muutujaga analüüse pole iga ökoloogilise alampiirkonna kohta eraldi läbi viidud, kuid iga uuringuandmete komplekti analüüsi järeldused on aluseks järgnevates lõikudes toodud kirjeldustele. (1) Norkko, A., Ari, L. (2005) Trends in soft sediment macrozoobenthic communities in the open sea areas of the Baltic Sea ( ). HELCOM Indicator Fact Sheet (kasutatud ). (2) Norkko, A. and Ari, L Op. cit.

49 Joonis 8.15 Nord Streami merepõhja loomastiku proovivõtud (1) (1) Suuremat versiooni vt Atlase Kaardilt BE-7 499

50 500 Lisaks kirjeldustele eraldi ökoloogiliste alampiirkondade koosluste kohta (allpool) on esitatud torujuhtme trassile jäävate bentosekoosluste omaduste trendid. Need kehtivad vaid teises kuni viiendas ökoloogilise alampiirkonna koha, kuna Venemaa vetest kogutud andmeid pole sellesse analüüsi lisatud. Joonis 8.16 näitab, et liikide arv eri jaamades (välja arvatud Venemaa territoriaalvetes olevad jaamad) on üldiselt suurim madalas vees ja väheneb sügavuse suurenemisel. Bentose fauna märgiti kõikides jaamades üles kuni 60-meetrise sügavuseni. Sügavamal kui 60 m olevates jaamades oli liikide arv väga madal ning mitmetes jaamades bentose fauna puudus. Joonis 8.16 Torujuhtme trassile jäävates jaamades leitud bentose fauna liikide arv sügavuse kaupa (välja arvatud Venemaa territoriaalvetes olevad jaamad) (1) Arvukuse andmed näitasid sügavuse suhtes sarnast mustrit nagu liigirikkuse puhul. Kuni 10 m sügavas vees märgiti isendite arvuks isendit/m 2, samas kui u 50 m sügavusel oli arvukus umbes 1000 isendit/m 2. Kõikides 90 m sügavusel asuvates jaamades leiti vaid üks liik (kirpvähiline koorikloom Pontoporeia affinis); see leiti Kirde-Gotlandi jaamas 101 m sügavusel. Biomassi andmed sarnanesid arvukuse ja liigirikkuse andmetega, kuigi vähenemine sügavuse (1) Dansk Biologisk Laboratorium (2008) Macrozoobenthos along the South route of the Nord Stream Pipeline in the Baltic Sea including the Kalbadagrund alternative in the Gulf of Finland. Final Reprt, September p. 14.

51 501 suhtes oli vähem lineaarne ja täheldati olulist vähenemist keskmises biomassis 10 m ja 50 m sügavusel vees. Täheldati ka liigirikkuse vähenemist laiuskraadide kaupa (v.a. Venemaa vetes olevad jaamad) (vt Joonis 8.17). Liigirikkus madalamatel laiuskraadidel (54-55 N - eriti V ökoloogiline alampiirkond) on palju suurem kui kõrgematel laiuskraadidel. Põhjapoolsetes jaamades (56 N) ei leitud üle 10 liigi ühe jaama kohta. Enamik Läänemere bentose liikidest pärinevad merest ning vaid piiratud arv liike suudavad toime tulla lisastressiga, mida tekitab soolsuse vähenemine. Korrelatsioon arvukuse andmete ja laiuskraadide vahel järgib sama üldist suundumust kui liigirikkuse andmed, kusjuures liigirikkus on suurim madalamatel laiuskraadidel, kuigi mõõdukalt suurt arvukust (rohkem kui 1000 isendit/m 2 ) täheldati kõikidel laiuskraadidel. Biomassi andmetel oli arvukuse andmete muster sama. Tuleb märkida, et Nord Streami poolt läbi viidud bentose uuringud keskendusid peamiselt torujuhtme trassile jääva makrobentose kooslustele. On mitmeid piirkondi, mis on teadaolevalt rikkad zoobentose või makrovetikate poolest, nt kaldast eemal asuvad madalikud nagu Hoburgi ja Midsjö madalikud, mis asuvad torujuhtme trassi vahetus läheduses ning mida need uuringud ei hõlma. Lisaks on kasutatud muud materjali, et mõista selliste piirkondade algtingimusi; üksikasjad on toodud vastavates ökoloogilisi alampiirkondi kirjeldavates peatükkides.

52 502 Joonis 8.17 Torujuhtme trassile jäävates jaamades leitud bentose fauna liikide arv sügavuse (ülal) ja laiuse (all) kaupa (v.a. Venemaa territoriaalvetes olevad jaamad) (1) (1) Dansk Biologisk Laboratorium (2008) Macrozoobenthos along the South route of the Nord Stream Pipeline in the Baltic Sea including the Kalbadagrund alternative in the Gulf of Finland. Final Report, September p. 16.

53 Kalad Ökoloogilisest seisukohast lähtuvalt saab Läänemere kalade mere-, magevee- ja rändliike jaotada järgmistesse rühmadesse: Tugiliigid ehk liigid, mis on toiduahela jms terviklikkuse seisukohast kriitilise tähtsusega, isegi kui need ei ole kaubandusliku tähtsusega või haruldased liigid, nt tobiad (Hyperoplus lanceolatus ja Ammodytes tobianus), pisimudilake (Pomatoschistus microps ja P.minutus) ja haug (Esox lucius). HELCOM-i poolt defineerituna on tugiliik liik, millel on kooslusele juhtiv mõju (1) Indikaatorliigid ehk liigid, mis toimivad ökoloogiliste muutuste indikaatoritena, nt särg (Rutilus rutilus) ja ahven (Perca fluviatilis) Kaubanduslikud liigid, mille seast kõige olulisemad on nt heeringas (Clupea harengus harengus ja Clupea harengus membras), kilu (Sparattus sprattus), latikas (Abramis brama), meritint (Osmerus eperlanus), tursk (Gadus morhua), ahven (Perca fluviatilis), koha (Stizostedion luciperca) ja lest (Platichthys flesus) Ohustatud või kaitstud liigid, mis võivad samuti jaguneda eelnevatesse kategooriatesse. Kaitstavate liikide hulka kuuluvad jõesilm (Lampetra fluviatilis), merisutt (Petromyzon marinus), euroopa aloosa (Alosa alosa), vinträim (Alosa fallax), harilik angerjas (Anguilla anguilla), balti tuur (Acipenser oxyrinchus), sügisräim (Clupea harengus subsp.), väärislõhe (Salmo salar), merinõel (Syngnathus acus), harilik võldas (Cottus gobio) ja tursk (Gadus morhua) Eriti probleemsed sissetungivad liigid on ümarmudilake (Neogobius melanostomus) ja hõbekoger (Carassius gibelio) Liike ei käsitleta ühe grupina, näiteks tursaks nimetatakse nii kaubanduslikult kasutatavat, ohustatud kui ka kaitsealust liiki. Kalakoosluste koosseis varieerub Läänemere eri piirkondades vastavalt erinevatele elupaiga omadustele. Olulisteks elupaikadeks on näiteks veealused taimekasvualad noorkalade kudemiseks ja kaitseks. Eriti olulised tegurid on soolsus, veetemperatuur, saagi kättesaadavus (nt aerjalgsed heeringa jaoks ja kilud tursa jaoks) ning hapnikusisaldus. Teised kalakooslust mõjutavad tegurid on merepõhja tüüp põhjaeluliste kalade jaoks ning vetika ja mererohu tingimused madalates vetes rannikulähedaste liikide jaoks. Kõige suurema soolataluvusega kalaliigid on Läänemere lääneosas ning merekalaliikide levik väheneb Läänemere põhja- ja idasuunas. Soome lahes on ülekaalus juba mageveekalad (nt (1) Helsinki Commission HELCOM Red List of threatened and declining species of lampreys and fish of the Baltic Sea. Baltic Sea Environmental Proceedings, No. 109, 40 pp.

54 504 särg ja ahven). Arvukalt mageveekalu leidub ka jõgedest olulist juurdevoolu saavates rannikuvetes torujuhtme randumispaiga lähedal Saksamaal. Merelised kalaliigid, eriti heeringas, kilu ja Atlandi lõhe, on levinud kõikjal ava-läänemerel. Põhjaliigid (nt lest, atlandi merilest, kammeljas ja angerjas) on levinud ava-läänemere madalamate alade liivastes elupaikades. Mõned Läänemere alad, eriti rannikupiirkonnad ja sügavad vesikonnad, on kaladele olulised kudemispaigad. Kalavarude osas, eriti Läänemere rannikupiirkondades, on 20. sajandi lõpuosas aset leidnud märkimisväärsed muudatused nii inimtegevuse kui ka looduslike tegurite tagajärjel, mille tõttu paljude liikide arvukus on oluliselt kahanenud. Läänemere kalu mõjutavad paljud inimtekkelised tegurid, nt anoksia, hüpoksia, keemiline reostus, elupaikade hävitamine, võõrliikide levitamine ja kasvav püügisurve. Seetõttu on hiljuti soovitatud käsitleda 34 kalaliigi kaitset esmatähtsana, 70 liigi kaitsele on omistatud keskmine tähtsus ning 80 liigi kaitsele madal tähtsus (1). UCN on nendest 55 liiki lisanud oma punasesse raamatusse kui ohustatud, haruldased, kriitilises olukorras olevad liigid või ohustatud rändliigid. Tabelis 8.8 on kujutatud Läänemere põhiliste kalaliikide hooajalisi riske. Kudemis- või rännuhooajad on näidatud ökoloogiliste alampiirkondadena, kus on olemas märkimisväärne hulk kooslusi. Nende kalaliikide levikut ja ökoloogiat käsitletakse punktides 8.7 kuni 8.11, mis keskenduvad konkreetsetele ökoloogilistele alampiirkondadele. (1) Helsinki Commission HELCOM Red list of threatened and declining species of lampreys and fishes of the Baltic Sea, Baltic Sea Environmental Proceedings No. 109.

55 505 Tabel 8.8 Läänemere kalade tugiliikide omadused Liigid ja klassifikatsioon* Tursk (c, t, k, b) Kevadräim (c,t,k) Räim (c,k) Sügisräim (c, k) Sprott (c, k) Atlandi lõhe (c, t, m, f) Euroopa angerjas (t, k, m, f) Särg (f, i) Ahven (c, f, i) Latikas (c, t, f) Vintaloosa (t, k, m, f) Euroopa aloosa (t, m, f) Jõesilm (t, k, m, f) Kammeljas (c, b) Lest (c, k, b) Legend: Ökoloogili sed alampiirko nnad III V II, III, IV V II, III, IV I & V I, IV & V I, II & V I, II & V I I & V IV I & V III & IV II, III & IV J V M A M J J A S O N D roheline tähistab kudemisperioodi ja kollane rändeperioodi; c = kaubanduslikult oluline; t = ohustatud ja/või kahanev liik; k = võtmeliigid; b = merepõhja- või põhjalähedased liigid; m = rändliigid; f = liigid, mis veedavad kogu või osa oma eluajast magevees; i = indikaatorliigid. Tabeli 8.8 koostamisel on arvestatud mitmete teguritega: Tursa kudemisaja oluline varieeruvus aastate lõikes. 1990ndatel märgati kudemisaja märkimisväärset nihkumist aprill-juunist juuni-augustisse (1),(2),(3),(4) (1) International Council for the Exploration of the Sea (ICES) Report of the ICES Advisory Committee on Fishery Management, Advisory Committee on the Marine Environment and Advisory Committee on Ecosystems. ICES Advice. Book 8. (2) Wieland, K., Jarre-Teichmann, A., Horbowa, K Changes in the timing of spawning of Baltic cod : Possible causes and implications for recruitment. ICES Journal of Marine Science,Vol.57. (3) Köster, F. W. et al Baltic cod recruitment the impact of climate variability on key processes. ICES Journal of Marine Science, Vol. 62, No. 7. (4) Nissling, A. and Westin, L Marine Ecology Progress Series, Vol. 152.

56 506 Räime kevadine kudemiskari. Kudemisperioodid on piirkonniti erinevad: Läänemere keskosas aprill-mai (ICES-i piirkonnas 25), märts-mai (ICES-i piirkonnas 26, Poola rannaveed), aprill-juuni (ICES-i piirkonnas 28), mai-juuni (ICES-i piirkonnas 29), Soome lahes mai-juuni (ICES-i piirkonnas 32). Greifswalder Boddenis koeb kevadkuduräim märtsismais. Kevadkuduräimel on kleepuva kihiga demersaalne mari, mis kinnitub substraadi/taimede külge (1) Kilu võib piisavalt sooja temperatuuri korral kudeda ka talvel (november-jaanuar). Talvise kudemise panus kalamarja ja maimude arvu on küsitav (2),(3),(4) Kammelja mari on Läänemere soolsuse juures demersaalne (5) Läänemeres on kahte tüüpi lesti. Ühtedel on demersaalne mari, teistel pelaagiline. Esimesed saavad edukalt paljuneda avamere põhjaosas, Botnia lahes ja Soome lahes. Lõunapoolsete kalade (pelaagiline mari) kudemisperiood on märts-juuni. Põhjapoolsete kalade (demersaalne mari) kudemisperiood on mai-juuni (6),(7),(8) Linnud Teabeallikad Käesolev lindude peatüki üldosa kirjeldus on koostatud teabe põhjal, mis on kogutud järgmistest algallikatest: (1) Report of the ICES/BSRP Workshop on Recruitment Processes of Baltic Sea herring (WKHRPB). ICES CM 2007/BCC:03 (2) Finnish Game and Fisheries Research Institute. Commercially exploited Fish Species in Finland ( vaadatud ). (3) Baumann, J., Hinrichsen, H.-H., Möllmann, C., Koster, F.W., Malzahn, A. M. and Temming, A Recruitment variability in Baltic Sea Sprat (Sprattus sprattus) is tightly coupled to temperature and transport patterns affecting the larval and early juvenile stages. Can. J. Fish. Aquat. Sci. Vol. 63. (4) Kraus, G. et al Global warming and fish stocks: Winter spawning of Baltic sprat (Sprattus sprattus) as a possible future scenario. ICES symposium Bergen, Norway May (5) Florin, A-B. and Höglund, J Absence of population structure of turbot in the Baltic Sea. Molecular Ecology, Vol. 16, No. 1. (6) Finnish Game and Fisheries Research Institute. Commercially exploited Fish Species in Finland ( vaadatud ). (7) Nissling, A., Westin, L. and Hjerne, O., 2002, "Reproductive success in relation to salinity for here flatfish species, dab, plaice and flounder, in the brackish water Baltic Sea", ICES Journal of Marine Science, Vol. 59. (8) Mereuuringute Rahvusvaheline Nõukogu (ICES) Report of the workshop on age reading of Flounder (WKARFLO). ICES CM 2007/ACFM: 10.

57 507 Andmed Nord Streami väliuuringutelt, mis teostati torujuhtme trassil aastatel (1) Aastatel Saksamaa Institut für Angewandte Ökologie (IFaÖ) poolt teostatud merelindude väliuuringud Läänemere Saksa ja Taani majandusvööndi osades (2),(3) DHI poolt kevad-suvel 2008 läbi viidud merelindude uuring (4) Andmed Euroopa merelindude kohta Mereandmebaasist (ESAS), HELCOM-i ja ICES-i andmebaasidest Muu avaldatud teaduslik kirjandus (nt.dunrinck et al (1994) (5) ja Skov et al (2000) (6) ) Ülevaade Läänemere piirkonna lindudega seonduvast Nagu juba eelnevalt märgiti, katab Läänemeri km 2 suuruse ala ning selle sügavus ulatub kuni 459 meetrini Landsorti süvikus Stockohlmist lõunas. Läänemerd ümbritseva rannajoone pikkuseks on umbes km ning see koosneb paljudest elupaigatüüpidest, kaasa arvatud merekaljud, padumered, liivadüünid ja märjad niidud. Samuti on siin arvukalt saari, alates väikestest kivistest, metsastest saartest, mis moodustavad osa Soome ranniku lähedale jäävast saarestikukompleksist, kuni suurte saarteni, nagu Eesti ranniku lähistel olev Saaremaa ja Rootsi ranniku lähedal paiknev Gotland. Läänemerel ning selle mitmekesisel rannajoonel ja saartel võib aastaringselt kohata palju väga erinevaid linnuliike. Sellest lähtuvalt on suurtele ranniku ja saartepiirkondadele omistatud rahvusvaheline ja kohalik ornitoloogiline tähtsus, sest need kannavad suurt osa konkreetsete liikide geograafilisest populatsioonist (kaasa arvatud rändliigid) ja/või liike, mis vajavad kaitset (nt väikesed või kahanevad populatsioonid, lokaalsed populatsioonid). Arvestades kavandatava gaasijuhtme trassi avamerelist asupaika, on Nord Streami torujuhtme projekti poolt kõige tõenäolisemalt mõjutatavateks liikideks mere- ja veelinnud. Kuna ehitusetapp kestab kokku ligikaudu 21 kuud (üksteist kuud esimese ja kümme kuud teise (1) PeterGaz Ltd. The North European Gas Pipeline OFFSHORE Sections (the Baltic Sea). ENVIRONMENTAL SURVEY. Part 1. STAGE I. Book 5. Final Report, 2005 (2) Bellebaum, J., Kube, J., Schulz, A. & Wendeln, H. 2007: Seabird surveys in the Danish EEZ south-east of Bornholm. Institut für Angewandte Ökologie GmbH (3) Nord Stream, 2007: Seabird numbers Germany 2006/2007. Institut für Angewandte Ökologie GmbH. (4) DHI (2008) arendusaluse uuringud krüüslite (Uriaa aalgae) ja alkide (Alca torda) pesitsemise kohta Er-tholmenest kirdesse jäävas merepiirkonnas, kus on Balti torujuhtme trassi planeeritav ala. (5) Durinck, J., Skov, H., Jensen, F. P., Pihl, S Important Marine Areas for Wintering Birds in the Baltic Sea. EU DG XI research contract no. 2242/ Ornis Consult report. (6) Skov, H., et al. (2000). Inventory of coastal and marine Important Bird Areas in the Baltic Sea. Cambridge: BirdLife International, p.

58 508 torujuhtme paigaldamiseks) (1), eksisteerib võimalus, et see mõjutab nende rühmade linde pesitsemise, talvitumise ja rändeperioodidel. Merelindude levik torujuhtme teekonnale jäävatel madalamatel aladel ei ole ühesugune. Madalamad all-ranniku kaldad, avamere madalikud ja laguunid on üldiselt kõige olulisemad just talvituvatele merelindudele, sest need piirkonnad pakuvad neile rikkalikku toitu (nt limused, väikekalad ja makrofüüdid). Merelindude leviku erinevused madalamates piirkondades on tingitud ka inimtegevusest, nt laevaliinide ja sadamate läheduses toimiva laevaliikluse poolt põhjustatav häiring. Pesitsevad linnud Läänemere lõuna- ja põhjapiirkondades pesitsevatel lindudel on märgatav vahe. Lõuna pool pesitsevad linnud kogunevad üksikutesse tihedalt asustatud piirkondadesse, samas kui põhja pool pesitsevad linnud komplekssetest saarestikualadest tulenevalt palju hõredamalt. Kuigi linnud võivad pesitseda just neis valitud kohtades, võivad mõned liigid, nagu alk ja lõunatirk, toituda nendest piirkondadest eemal asuvas avavees. Pesitsevate lindudega seonduvad olulised teemad hõlmavad kolme põhilist ala: Läänemere põhjaosa piki Soome ja Venemaa rannikut, eriti Berezovi saared, Itainen Suomenlahti rahvuspark ning Dolgy rahu ja Bolshoy Fiskari saarestik, näidates erinevate saarestike olemasolu Gotlandi saar ja Läti ranniku põhjatipp Läänemere keskosas väiksemad alad Läänemere ranniku edelaosa läheduses, kus linnud paiknevad tihedamalt Põhjapoolsed saarestikud on ühed tähtsamatest lindude pesitsusaladest Läänemerel (vt Joonis 8.18). Lisas 1 (Euroopa linnudirektiiv) sisalduvatest liikidest leiab nendelt aladelt nt tõmmukajaka (Larus fuscus), väiketiiru (Sternula albifrons), tõmmuvaera (Melanitta fusca), rohukoskli (Mergus serrator), räusktiiru (Sterna caspia) ja krüüsli (Cepphus grylle). Põhjapiirkondades leiab pesitsemas ka teisi liike, nt väikekajakas (Hydrocoloeus minutus), hõbekajakas (Larus argentatus), vihitaja (Actitis hypoleucos), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), mustviires (Chlidonias niger), kühmnokk-luik (Cygnus olor), kormoran (Phalacrocorax carbo), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis) ja alk (Alca torda). Atlase Kaardil BI-4 on toodud tähtsad linnualad (IBAs) Läänemeres. Gotlandi saarel võib leida pesitsemas nt naaskelnokka, liivatülli, kivirullijat, räusktiiru ja väiketiiru. Väiksemad piirkonnad Läänemere edelaosas on oluliseks pesitsuspaigaks väiketiirule. (1) See periood (21 kuud) on terve kaksiktoru süsteemi paigaldamise kestus. Toru paigaldamise tegevus igas konkreetses asupaigas piki torujuhtme teekonda on palju lühema kestusega (torujuhtme paigalduspraam liigub kiirusega 2 3 km päevas (sõltuvalt merepõhja tingimustest).

59 509 Läänemerel pesitsevate merelindude populatsioonitrendid (aastatel ) näitavad üheksateistkümnest merelinnu liigist üheksa puhul üleüldist langust (1 ). Hinnangute põhjal toimub kogu Läänemerel naerukajakate populatsiooni vähenemine. Samuti on üle kogu Läänemere langemas tiirude arvukus. Kormoranid paistavad olevat ainus liik, kelle arvukus kõikjal üle Läänemere jõudsalt kasvab. Muudel liikidel, nt alk on pesitsevate populatsioonide osas toimunud lokaalne suurenemine. Suvisele ja varasügisesele pesitsushooajale järgnevalt on ranniku- ja avamerealad olulised ka mittepesitsevatele lindudele nagu näiteks krüüsli noorlindudele nende sulgimisel ja toitumisel. (1) DHI Water & Environment 2003: Development of Baltic waterbird monitor-ing strategy, Pilot phase. HABITAT%205,%202003/doc% pdf

60 Joonis 8.18 Olulised merelindude pesitsuspiirkonnad Läänemerel Suurem versioon on Atlase Kaardil BI-3.

61 511 Talv Oluline iseärasus Läänemerel talvituva 10 miljoni merelinnu levikus on lindude seotus madalamate piirkondadega (< 30 m) (vt Joonis 8.19). See on eriti iseloomulik põhjatoitelistele liikidele, mis moodustavad vähemalt 75% Läänemerel talvituvatest lindudest (1). Läänemere tühjemaid ja sügavamaid piirkondi, kuhu suurem osa torujuhtmest paigutatakse, kasutavad põhiliselt avamerelised liigid, nagu alk Alca torda, lõunatirk Uria aalge, hõbekajakas Larus argentatus ja merikajakas Larus marinus. Torujuhtme maabumispiirkondade ümbrust Soome lahes ja Pommeri lahes Greifswalder Boddenis iseloomustab sügavus alla 30 m ning põhjatoiteliste merelindude, nagu kaurid ja merepardid, kõrge arvukus. Talvitumisaladena kasutatakse ka Hoburgi madaliku liivarannikuid ning Gotlandist lõunasse jäävat Midsjö madalikku. Neis kohtades talvituvad näiteks krüüsel ja aul, mil noored ja ebaküpsed eelmise pesakonna linnud ka toituvad nendel madalikel juulist septembrini. Aul on linnudirektiivi II osa liik ja krüüsel kuulub HELCOMi nimekirja (2). Madalikud on hooajati koduks suurele osale nende liikide biogeograafilisest populatsioonist ja seetõttu on neil piirkondadel väga suur tähtsus. Suur osa Läänemerest on talvel jääga kaetud (vt Atlase Kaart ME-2), piirates nõnda talvituvate lindude elupaiga suurust. Jäätingimused Balti meres on aastate kaupa erinevad, maksimum on vahemikus km 2 (12% merepinnast) ja km 2 (täielikult kaetud) (3). Merejää katab igal talvel keskmiselt km 2 (52%) suurust ala. Jääd on kõige rohkem tavaliselt veebruari lõpus või märtsis. Aastatel täheldati talvituvate lindude arvu üldist suurenemist (4), eriti just tuttpüti, valgepõsk lagle, kormorani ja laugu osas. Vardi ja hahkade talvituv populatsioon on vähenenud. (1) Institut für Angewandte Ökologie Nord Stream: Seabird numbers Germany 2006/2007. (2) Helsinki Commission, HELCOM lists of threatened and/or declining species and biotopes/habitats in the Baltic Sea area. Baltic Sea Environmental Proceedings, No (3) Seinä, Ari, 2008, Ice season 2006/2007, in Olsonen, Riitta (ed.). Meri. Report Series of the Finnish Institute of Marine Research (No. 62): (4) Helsinki Commission.Baltic Marine Environment Protection Commission, 2002, Envi-ronment of the Baltic Sea Area Helsinki Baltic Sea Environment Pro-ceedings No. 82 B.

62 Joonis 8.19 Talvituvate merelindude rahvusvaheliselt olulised alad Läänemerel (1) (1) Suuremat versiooni vt Atlase Kaardilt BI-1 512

63 513 Kevad- ja sügisränne Läänemeri on oluline rändetee eriti mere- ja rannikulindudele, kes pesitsevad arktilises tundras. Avamere lõunaosa, Põhjamere ja Lääne-Euroopa rannikupiirkondades puhkavad linnud liiguvad igal kevadel ühiselt mööda Läänemere rannikut põhjapoolsetele pesitsusaladele. Osad lindudest puhkavad rände jooksul Läänemere rannikul, näiteks valgepõsk-lagle peatub Põhja- Saksamaal, Gotlandis ja Lääne-Eestis. Merelindude poolt kevad- ja sügisrände ajal kasutatavad tähtsad alad on esitatud Joonis Kõige olulisemad alad rändlindude jaoks on näiteks Soome lahe rannik, Gotlandi saart ümbritsevad rannikualad ning Pommeri laht. Rannikulähedased madala veega alad omavad suvel tähtsust sulgimisaladena (eriti kühmnokk-luikede puhul, kes sulgivad Soome lahe kirdeosas). Gotlandi saart ümbritsevaid rannikualasid kasutavad rändeperioodil harilik väikeluik, hallhani ja valgepõsk-lagle. Mai ja oktoobri vahel domineerivad Pommeri lahes subarktilised ja arktilised liigid, kes kasutavad Greifswalder Boddeni Natura 2000 puhkepaigana rändel lõunapoolsematesse talvitumispaikadesse ja sealt tagasi. Greifswalder Boddenis asuvad ka olulised heeringa kudemispaigad. Heeringa kudemise ajal (veebruarist maini) on see piirkond tähtsaks kohaks ka aulidele ja merivartidele, kes siin toituvad ja puhkavad. Lisaks leidub siin kevadeti ka mereparte ja kosklaid. Märtsist septembrini on Greifswalder Bodden Läänemere kormoranikolooniate kõige olulisem toitumisala. Hilissuvel leidub siin arvukalt toituvaid väikekajakaid ja mustviire.

64 Joonis 8.20 Rahvusvaheliselt olulised merelindude kevad- ja sügisrände alad Läänemerel (1) (1) Suuremat versiooni vt Atlase Kaardilt BI-2 514

65 515 Läänemere ohustatud linnuliigid HELCOM 2007 Läänemere tegevuskava sisaldab eesmärki saavutada mere bioloogilise mitmekesisuse soodne seisund, aga ka ökoloogilisi eesmärke nagu liikide elujõulised populatsioonid. Nende eesmärkide saavutamiseks on koostatud ohustatud või hääbuvate Läänemere linnuliikide nimekiri. Nord Streami projekti seisukohalt olulised liigid on esitatud Tabel 8.9. Tabel 8.9 HELCOMi koostatud ohustatud ja hääbuvate Läänemere linnuliikide nimekiri (1) Nimi Hooaeg Olulised ESR-d Märkused Järvekaur Gavia arctica (talvitumine) II,III, IV & V I lisa. Euroopa linnudirektiiv Punakurk-kaur G. stellata (talvitumine) II,III, IV & V I lisa. Euroopa linnudirektiiv Sarvikpütt Podiceps auritus (talvitumine) II,III, IV & V I lisa. Euroopa linnudirektiiv Ristpart Tadorna tadorna (pesitsemine) II,III, IV & V Kirjuhahk Polysitca stelleri (talvitumine) II, III & IV I lisa. Euroopa linnudirektiiv Tõmmukajakas Larus fuscus (pesitsemine) I, II, III, IV & V Väiketiir Sterna albifrons (pesitsemine) I, II, III, IV & V I lisa. Euroopa linnudirektiiv Räusktiir S. caspia (pesitsemine) I, II, III, IV & V I lisa. Euroopa linnudirektiiv Tutt-tiir S. sandvicensis andmed puuduvad II,III, IV & V I lisa. Euroopa linnudirektiiv Krüüsel Capphus grille (pesitsemine/talvitu mine) II,III, IV & V Soomes ei ole ohustatud Soorüdi Calidris alpine (pesitsemine) I, II,III & IV Arendusaluse kirjeldus ja hindamine keskendub tähtsatele linnualadele (IBA) torujuhtmetest 25 km raadiuses. Atlase Kaardil BI-4 on näha Läänemere IBA-d. Samuti on arvestatud ülevaatega (1) Helcom (2007) Baltic Sea Environment Proceedings No.113- Helcom list of theatened and/or declining species and biotopes/habitats in the Baltic Sea area

66 516 linnuliikidest, mis asuvad torujuhtmetest kaugemal kui 25 km, et hinnata võimalikku mõju laia toiduotsimisalaga liikidele, näiteks kajakatele ja mõnedele tiiruliikidele. Võrdlusaluse kirjeldus keskendub rahvusvahelise tähtsusega linnualadele (IBA) (1) ja Ramsari konventsiooni kuuluvatele rahvusvahelise tähtsusega märgaladele ning annab ka oluliste elupaikade kirjelduse lindude elutsükli erinevate etappide kestel Mereimetajad Ookeanipopulatsioonidega võrreldes elab Läänemeres väga vähe mereimetajate liike. Neljast siinsest mereimetajate liigist on esindatud üks vaalaline ja kolm hülgeliiki: Pringel (Phocoena phocoena) Viigerhüljes (Phoca hispida baltica) Randalhüljes (Phoca vitulina) Hallhüljes (Halichoerus grypus balticus) Kõiki neid mereimetajaid on HELCOM kirjeldanud Läänemere ohustatud ja/või hääbuvate liikidena. (2) Kuigi sellised liigid nagu kääbusvaal (Balaenoptera acutorostrata), harilik delfiin (Delphinus delphis ) ja valgekoon-delfiin (Lagenorhynchus albirostris) ei kuulu kohalike liikide hulka, on neid aeg-ajalt siiski Läänemere edelaosas nähtud. Käesolev ülevaade imetajate kohta, keda Nord Streami torujuhtme trassi ümbritseval alal sageli kohata võib, põhineb olemasoleva kirjanduse üksikasjalikul ülevaatel, nt HELCOMi teabel ja Läänemere riikide keskkonnaasutustest saadud teabel. Pringel (Phocoena Phocoena) Pringel on ainus Läänemeres elav vaalaline (3). Põhja-Atlandi pringlite populatsioon koosneb suhteliselt eraldiseisvatest alampopulatsioonidest, millest vähemalt üks asub Läänemeres (4). (1) Rahvusvahelise tähtsusega linnuala on üleilmse tähtsusega linnupopulatsioonide kaitsmiseks loodud ala (BirdLife International) (2) Helcom Commission. (2007) HELCOM list of theatened and/or declining species and biotopes/habitats in the Baltic Sea area. Baltic Sea Environmental Proceedings. No (3) Verfuss, U. K.., Honneff, C.G, Meding, A., Dahnem, M R. and Benke H. (2007) Geographical and seasonal variation of harbour porpoise (Phocoena phocoena) presence in the German Baltic Sea revealed by passive acoustic monitoring.journal of the Marine Biological Association of the United Kingdom. vol. 87, no 1 (372 p.) (4) Agreement on the Conservation of Small Cetaceans of the Baltic, the North East Atlantic, Irish and North Seas (ASCOBANS). (2002) Recovery Plan for Baltic Harbour Porpoises (Jastarnia Plan). lk 7.

67 517 See alampopulatsioon on aga väikseim pringlite populatsioon maailmas, koosnedes ainult 600 isendist. 20. sajandi alguses elas ava-läänemeres pringlit ning nende levik ulatus kuni Soome lahe ja Botnia laheni (1 ) (vt Joonis 8.21 (2 ) ). Praegu koosneb Läänemere avaosa pringlipopulatsioon vaid paarisajast isendist ning on olemas tõendid, et populatsioon on geneetiliselt isoleeritud (3 ). Seetõttu tuleb Läänemere populatsiooni puhul olla eriti ettevaatlik. Pringel on kantud ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni (CITES) II lisasse, Berni konventsiooni II lisasse ja EMÜ elupaikade direktiivi II lisasse (ühenduse tähtsusega looduslikud elupaigatüübid, mille säilitamine nõuab erikaitsealade määramist) ja IV (ühenduse tähtsusega looma- ja taimeliigid, mis vajavad ranget kaitset). Läänemere pringlite populatsioon on ohualti populatsioonina kantud ka Rahvusvahelise Looduse ja Loodusvarade Kaitse Ühingu (IUCN) ohustatud loomade punasesse raamatusse. Pringlid elutsevad paaride või väikeste parvedena, alati ranniku lähedal (4 ). Pringlit ei peeta üldiselt rändliigiks, lähtudes tõsiasjast, et Läänemere ja Taani väinade alampopulatsioonid on geneetiliselt erinevad. Pringleid on siiski regulaarselt märgatud Läänemere edelaosas Kadeti väinas. Seda väina loetakse pringlitele oluliseks rändeteeks toidu hankimisel. Emased pringlid jõuavad sugulise küpsuseni kolme kuni viie aasta vanuselt ning paaritumine leiab aset üks kord aastas suve jooksul. Tiinus kestab 11 kuud, ning järglased sünnivad suvel. Siiski ei ole kindlaks tehtud spetsiifilisi pringlite toitumisalasid. Kuna poegi on täheldatud kogu nende levikualal, võib tiheda pringlite asustusega piirkondi ühtlasi ka lugeda olulisteks paljunemisaladeks (5),(6). (1) Helsingi Komisjon. Pringel. (vaadatud ) (2) Joonis 8,15 legendi vt Atlase Kaardilt MA-2. (3) Koschinski, S. (2002) Current knowledge on harbour porpoises (Phocoena phocoena) in the baltic sea.ophelia. vol. 55, no3, pp (4) (5) Kinze, C. C., Jensen, T. and Skov, R., 2003, "Fokus på hvaler i Danmark Denmark Fisheries and Maritime Museum. Biological Papers, Vol. 2. (6) Hammond, P. S., Benke, H., Berggren, P., Borchers, D. L., Buckland, S. T., Collet, A., Heide-Jørgensen, M-P., Heimlich-Boran, S., Hiby, A. R., Leopold, M. F., and Øien, N., 1995, "Distribution and abundance of the harbour porpoise and other small cetaceans in the North Sea and adjacent waters."

68 Joonis 8.21 Pringlite levimus Läänemeres (1) (1) Suuremat versiooni vt Atlase Kaardilt MA

69 519 Kõige suuremaks ohuks pringlitele oli enamasti küttimine, ent nüüd on see keelatud ning suurimaks ohuks sellele liigile on saanud kaubanduslik kalapüük, sest pringlid jäävad tihti traalvõrkudesse lõksu, eriti põhja- ja triivvõrkudesse. Teisteks ohtudeks on reostus, laevaliiklus ja sobivate elupaikade kadumine. Pringleid märgatakse sageli paatidelt, kuid nad muudavad oma käitumist ning tõmbuvad eemale, kui neile läheneda. Nad võivad põgeneda kuni 1 1,5 km kaugusel laevast, ent kindlasti teevad nad seda 400 m lähedusel olles (1). Pringli kuulmisulatus ulatub kuni 100 khz-ni. Kõrge müratase võib kahjustada pringlite kuulmist ning äärmistel juhtudel võib see kahjustus olla püsiv, mis vähendab loomade võimet navigeerida, suhelda ja jahti pidada. Viigerhüljes (Phoca Hispida Botnica) Viigerhüljeste populatsioon Läänemerel on hinnanguliselt isendit (2), ning teadaolevalt elutseb 200- kuni 300-liikmeline populatsioon Soome lahe idapoolses osas. Viigerhülged on levinud põhiliselt Läänemere põhja- ja kirdeosas, eriti Botnia lahes ja Soome lahes, s.t hooajalise jääkatte piirkonnas (vt Joonis 8.22 ja Atlase Kaarti ME-2). Viigerhüljes on EMÜ elupaikade direktiivi (II ja V lisa) ja Berni konventsiooni (III lisa) järgi kaitsealune liik. Läänemere viigerhüljeste populatsioon on ohustatud populatsioonina kantud ka Rahvusvahelise Looduse ja Loodusvarade Kaitse Ühingu (IUCN) ohustatud loomade punasesse raamatusse. Viigerhülged pesitsevad jääkatte serva lähedal veebruari keskpaigast märtsi keskpaigani. Hülgepojad sünnivad tihedal jääl jääkoobastes veebruari lõpust märtsi alguseni. Põhiline karvavahetus toimub lesilates, nt puutumata laidudel, saartel ja kaljudel, alates aprilli keskpaigast kuni mai alguseni. Tõenditest ilmneb, et viigerhülged naasevad oma eelistatud lesilatesse oktoobris-novembris. (1) Richardson W. J., Greene, jr. C. R., Malme, C. I., Thomson, D. H. (1995). Marine Mammals and Noise Academic Press. (2) Härkönen, T., Stenman, O., Jüssi, M., Jüssi, I. and Sagitov, R "Population size and distribution of the Baltic ringed seal (Phoca hispida botnica)", NAMMCO Scientific Publications, Vol. 1, pp

70 Joonis 8.22 Viigerhüljeste levimus Läänemeres (1) (1) Suuremat versiooni vt Atlase Kaardilt MA-3 520

71 521 Viigerhülged elavad üksi või paaridena ning toituvad avamerel sellistest kaladest nagu heeringas, meritint, ahven ja ogalik, aga ka põhjaloomastikust, nagu koorikloomad ja kakandilised aastatel tõi küttimine ja reostus kaasa viigerhüljeste populatsiooni vähenemise kuni umbes 2000 isendini. Kuid sellest ajast alates on nende populatsioon taastunud ning Botnia lahes suureneb see umbes 5% võrra aastas (1). Soome lahes ja Riia lahes on oodata aeglasemat kasvu, vaatamata jätkuvatele probleemidele keemilise reostusega. Kuna hülged elutsevad hajutatult üle jääväljade, võivad sellised jäälõhkumisega kaasnevad häiringud nagu müra, pesitsusalade hävimine ja visuaalne häiring mõjutada pesitsemise edukust Paljunemise ebaõnnestumine, mis on tingitud kõrgest organokloori (s.t DDT, PCBd ja HCB) tasemest ja eutrofeerumisest, on täiendavaks ohuks viigerhülgele Läänemeres. Eurofeerumise mõju väljendub kalapopulatsiooni vähenemises (vähenenud hapnikutaseme tõttu), mõjutades seega kaudselt ka viigerhülgeid. (2). Hiljutised merejää trendid Läänemerel ja tuleviku väljavaated järgmiseks 30. aastaks kujutavad suurt ohtu kõigile Läänemere lõunapoolsetele populatsioonidele; ainult Botnia laht säilitab viigerhüljestele tõenäoliselt küllaltki hea talvise merejää (3). Viigerhüljeste populatsioone häirib turism, kaubanduslik kalapüük ning veealune ja õhumüra. Täheldatud on seda, et kui praamlaev jõuab isendile lähemale kui 1 km, siis hüljes tavaliselt sukeldub (4). Viigerhülged reageerivad veealustele häältele sagedusega kuni 100 khz; õhu käes on nende kuulmine oluliselt piiratud, sest hülged on kohanenud kuulma vee all. (5) Randalhüljes (Phoca Vitulina) Läänemeres on kaks randalhülge populatsiooni: üks elutseb piki Rootsi rannikut Kalmarsundis ja teine Taani rannikul Kattegati Rodsandis (6), nagu näha Joonis Randalhüljes on EMÜ elupaikade direktiivi II ja V lisa järgi kaitsealune liik. Läänemere alampopulatsioon on kantud ka (1) Helsingi Komisjon.Läänemere randalhüljes. viimati vaadatud (2) Coastal and Marine Union, The (EUCC).. viimati vaadatud (3) Meier, H.E.M., R. Döscher, and A. Halkka, 2004: Simulated distributions of Baltic sea-ice in warming climate and consequences for the winter habitat of the Baltic ringed seal. Ambio, 33, (4) Rassi, P., Alanen A., Kanerva, T., Mannerkoski, I. (toim) Suomen lajien uhanalaisuus Ympäristöministeriö & Suomen ympäristökeskus, Helsinki. (5) Richardson, W.J., Greene, jr. C.R., Malme, C.I. & Thomson, D.H Marine Mammals and Noise Academic Press. (6) Härkönen, T. (2006) Populations inventeringar av knubbsäl i Kalmarsund. Miljögiftgruppen, Naturhistoriska Riksmuseet i Stockholm.

72 522 Berni konventsiooni II lisasse. Kalmarsundi populatsioon on kantud IUCNi ohustatud liikide kategooriasse. Hülged poegivad maismaal juunist kuni juulini pärast 11-kuulist tiinusperioodi. Hoolitsusperiood kestab tavaliselt 4 nädalat, mille järel toimub võõrutamine. Paaritumine leiab aset võõrutamise perioodil juulis ja augustis. Karvavahetus toimub juulist septembrini. Randalhülged viibivad l esilates sageli karvavahetumise ajal, aga ka muul ajal, kui ei ole toitumisperiood.

73 Joonis 8.23 Randalhüljeste levimus Läänemeres (1) (1) Suuremat versiooni vt Atlase Kaardilt MA-5 523

74 524 Randalhülged elavad üksikult või väikeste karjadena. Nad püsivad üldiselt kuni 25 km kaugusel kaldast, kuid üksikuid isendeid on leitud ka üle 100 km kaugusel. Põhilisteks elutsemispaikadeks on puutumata laiud ja liivased rannad. Täiskasvanud randalhülged ei rända, kuid on suutelised läbima pikki vahemaid. Toiduotsingu jaoks ette võetav lokaalne ränne on üsna tavaline; liikumine lühikeste vahemaade taha võib olla seotud ka saagi hooajalise kättesaadavuse ja pesitsemisega. Randalhülged reageerivad veealustele häältele sagedusega kuni 180 khz. Õhu käes kuulmine väheneb ning reaktsioonivahemik ulatub kuni 22,5 khz-ni. Randalhülgel on ka üsna hea kuulmisulatus, mis jääb vahemikku Hz. See viitab asjaolule, et randalhülge levikut võib piirata pigem välismüra, kui kuulmise tundlikkus sagedusvahemikus umbes 100 Hz kuni umbes 1 khz (1). Randalhülged on oportunistlikud röövloomad. Nad toituvad põhiliselt põhjakaladest, kuid söövad ka kõiki teisi kalaliike. Aeg-ajalt on nende toiduks ka põhjaloomastik, kaasa arvatud limused, koorikloomad ja liistaklõpuselised (2). Kui laev jõuab m kaugusele lesilast, siis hülged reageerivad sellele häirijast eemaldumisega. Kaugemale kui 200 m jäävad häiringud ei näi neid hülgeid segavat. Läänemeres elab umbes 900 randalhüljest (3). Viimase sajandi jooksul on aset leidnud selle kunagi ligikaudu 5000-pealise populatsiooni märkimisväärne kahanemine. Populatsioonile on mõju avaldanud nii küttimine, reostus kui ka hülgekatk. Aastatel 1988 ja 2002 tappis hülgekatku epideemia % Läänemere lõunaosa hülgepopulatsioonist, kuid eraldiseisvat Kalmarsundi populatsiooni see epideemia ei puudutanud. Kalmarsundi populatsiooni suuruseks arvatakse olevat ligikaudu 500 isendit (4) ning Läänemere lõunaosa populatsiooni moodustab umbes 300 isendit (5). (1) Richardson, W.J., Greene, jr. C.R., Malme, C.I. & Thomson, D.H Marine Mammals and Noise Academic Press. (2) Finnish Maritime Research Institute. Marine mammals in the Baltic Sea. (viimati vaadatud ) (3) Swedish Museum of Natural History. Marine Top Predators, seals and white-tailed eagles. Viimati uuendatud arinetoppredators.939_en.html (kasutatud ) (4) Härkönen, T., 2006, Populationsinventeringar av knubbsäl i Kalmarsund. Miljögiftgruppen. Naturhistoriska Riksmuseet i Stockholm. (5) Swedish Museum of Natural History. Marine Top Predators, seals and white-tailed eagles. Viimati uuendatud arinetoppredators.939_en.html (kasutatud )

75 525 Hallhülged (Halichoerus Grypus Balticus) Hallhüljeste Läänemere populatsioon elutseb ava-läänemere põhjaosas, Botnia lahes ja Soome lahes (vt Joonis 8.24). Viimaste uuringute järgi koosneb hallhüljeste praegune populatsioon Läänemeres (peamiselt Rootsi, Soome ja Eesti vetes) vähemalt isendist. Kuigi see arv näitab olulist populatsiooni tõusu vaid isendilt aastatel (vt Tabel 8.10), ni aastal, oli sajand tagasi Läänemeri koduks hinnanguliselt hallhülgele. Tabel 8.10 Hallhülge populatsiooni kasvutrend Läänemeres (1),(2),(3),(4) Aasta Populatsioon aastad Hallhüljes on EMÜ elupaikade direktiivi (II ja V lisa) ja Berni konventsiooni (III lisa) järgi kaitsealune liik. Läänemere hallhüljeste populatsioon on ka Rahvusvahelise Looduse ja IUCN-i poolt kantud ohustatud loomade nimekirja. (1) Helsinki Commission. Seals. (vaadatud ). (2) Finnish Game and Fisheries Research Institute. Fish in the Baltic Sea. (kasutatud aasta augustis). (3) Miettinen, M., Halkka, A., Högmander, J., Keränen, S., Mäkinen, A,, Nordström, M., Nummelin, J. & Soikkeli, M The ringed seal in the Archipelago Sea, SW Finland: population size and survey techniques Symposium on Biology and Management of Seals in the Baltic area, Kala- ja riistaraportteja 346, pp , Riista- ja kalantutkimus, Helsinki. (4) Halkka, A., Helle, E., Helander, B., Jüssi, I, Jüssi, M, Karlsson O, Soikkeli, M., Stenman, O., Verevkin, M Numbers of grey seals counted in cen-suses in the Baltic Sea , in Helle, E., Stenman, O., Wikman, M. (eds.) Symposium on Biology and Management of Seals in the Baltic area, Kala- ja riistaraportteja 346, pp , Riista- ja kalantutkimus, Helsinki.

76 Joonis 8.24 Hallhüljeste levimus Läänemeres (1) (1) Suuremat versiooni vt Atlase Kaardilt MA-4 526

77 527 Hallhülged elutsevad karjadena. Hallhülgeid võib paaritumise ajal maist juunini kohata kõikjal üle Läänemere. Poegimine leiab aset tihedal jääl veebruarist märtsini. Mõned hülged poegivad ka asustamata laidudel, eriti Eestis ja Stockholmi saarestikus (teine ökoloogiline alampiirkond) (1). Emasloomad poegivad tavaliselt umbes üks päev pärast kaldale tulekut lesilas ning hülgepoja eest hoolitsetakse veel 2 3 nädalat pärast seda. Hoolitsusperioodi lõpul paaritub emasloom maismaal, jääl või vees ühe või enama isasloomaga. Paaritumise järel liiguvad hülged laiali ning nende levik hilissuvest kevadeni ei ole täielikult teada. Karvavahetuse perioodil aprillist juunini elutsevad hallhülged kaljudel ja laidudel ning mõnikord Botnia lahes ka viimasel triivjääl. Nende põhitoiduks on räim ning ava-läänemere lõunaosas tursk (2). Hallhülged toituvad tavaliselt kohapeal, hankides söögipoolist ranniku lähedalt ning lesides eraldatud kivistel kallastel ja laidudel. Pesitsemishooajal vahetavad nad sageli oma kaldapealsed lesilapiirkonnad triivjää vastu. Hallhüljeste kuulmisvõime sarnaneb teiste hülgeliikide omale, kuulmislävi on vahemikus db re 1 µpa 1-50 khz juures. Üle 60 khz on kuulmisvõime halb (3). Hallhülged on pesitsemise ajal jäälõhkumistegevustega seotud mõjude suhtes tundlikud. Ka reostus on viinud Läänemere hüljeste arvukuse alla. Hallhüljestel on sageli ilmnenud sigimishälbeid ja steriilsust, mis on tõenäoliselt seotud PCB, DDT või ilmselt ka organoklooride kõrge tasemega. Seda arvamust toetavad ka proovide tulemused. (4) Hiljutine suguküpsete emaste hallhülgete uuring Soome territoriaalvetes on siiski näidanud, et 81% uuritud hüljestest poegis eelmisel paaritumishooajal, mistõttu võib seda pidada normaalseks paljunemisvõimeks (5) Invasiivsed liigid Invasiivsed liigid on võõrliigid, kelle sissetoomine teatud keskkonda võib põhjustada keskkonnakahju olemasolevale ökosüsteemile või isegi inimtervisele, mille tagajärjeks on majanduslik kahju. Läänemeri on läbi elanud suure hulga bioloogilisi sissetunge, millest mitmed on tingitud inimtegevusest, eriti laevandusest. Taolised liigid võivad mere ökosüsteemide (1) Meier, M., Döscher, R. Halkka, A. (2004) Simulated Distributions of Baltic Sea-ice in Warming Climate and Consequences for the Winter Habitat of the Baltic Ringed Seal, Ambio, 33(4 5). (2) Helsingi Komisjon. Võõrliigid. (vaadatud ). (3) Richardson W.J., Greene, jr. C.R., Malme, C.I. & Thomson, D.H Marine Mammals and Noise Academic Press. (4) Coastal and Marine Union, The. (EUCC). (vaadatud ). (5) Helle, E., Nyman, M & Stenman, O Reproductive capacity of grey and ringed seal females in Finland. Internationalconference on Baltic seals, February Helsinki, Finland.

78 528 struktuuris ja dünaamikas tuua kaasa arvestatavaid muutusi ja edukas sisseelamine uude ökosüsteemi on peaaegu alati püsiv (1). Samuti võivad nad häirida mere majanduslikku kasutamist või isegi olla ohuks inimtervisele. On võimalus, et Nord Stream torujuhtme ehitamisel, kasutuselevõtu eel (rõhutestimisel) ja kasutamisel võidakse sisse tuua mittepärismaiseid liike. Kõige levinumad invasiivliikide Läänemerre saabumise moodused on ballastveega, laevakerele kinnitunult või majanduslikes huvides sissetooduna. Ballastvett kannavad laevad stabiilsuse tagamiseks ja laeva tasakaalustamiseks optimaalse tüürimise ja veojõu saavutamise nimel. Ballastvee kasutamine varieerub erinevate laevatüüpide vahel ning sõltub kaubaveo tingimustest ja ilmaoludest. Ballastvesi pärineb sageli planktonirikastest sadamatest ja rannavetest. Normaalse tegevuse osana lastakse ballastvesi välja sadamates, ranniku lähedal või avamerel, tuues sellega kaasa mitmekesise organismide koosluse, mida transporditakse ja lastakse vabaks kõikjal üle maailma. Ballastvesi on kõige olulisem mereliste liikide edasikandumise viis maailmas. Sellised organismid nagu nuivähid, rannakarbid, käsnad, vetikad ja merituped kinnitavad end laevakerede külge. Seda nimetatakse tavaliselt bioloogiliseks saastumiseks. Need organismid hääletavad ühest sadamast teise ning sisenevad nii uutesse bioregioonidesse. Invasioonid võivad esineda, kui sissetungivad organismid satuvad kontakti uue sadama ehitistega või lasevad vette oma vastseid. Sobivate tingimuste puhul võivad need liigid end uues sadamas sisse seada ja levida lähikonnas selle bioregiooni piires. Ajalooliselt peeti laevakeredega transporti peamiseks teguriks liikide levimisel. Metallkerede kasutuselevõtt ja kinnitumisvastased värvid ning sadamas veedetava aja lühenemine ja kiiremad laevad on selle invasioonimeetodi olulisust siiski vähendanud. Erinevad kalaliigid on majanduslikel kaalutlustel mõnda piirkonda tahtlikult sisse viidud. Need võivad olla algselt olnud erinevate marikultuuride (või mageveeliikide korral akvakultuuride) võrkudes, kuid põgenenud sealt ümbritsevatesse vetesse. Näiteks on kalaliikidest Läänemerre sisse toodud vikerforell (Oncorhynchus mykiss), mis jõudis siia 18.sajandi lõpus. Läänemeres on tuvastatud üle 100 võõrliigi ning peaaegu 80 neist on suutnud moodustada jõuliselt paljunevaid populatsioone (2). Enamik neist sissetungivatest liikidest pärinevad mageveelisest või riimveelisest keskkonnast, eriti Põhja-Ameerikast või Ponto-Kaspia piirkonnast. Suhteliselt väike liikide arv muudab Läänemere uute liikide sisseviimise suhtes haavatavaks. Mõnel juhul on võõrliike kalastamise või põllumajanduse otstarbel tahtlikult sisse toodud, kuid suurem osa on siia saabunud juhuslikult laevadega, mis veavad oma pilsivees ja ballastvees, (1) Finnish Institute of Marine Research. Hydrography of the Baltic Sea (vaadatud ). (2) Helsingi Komisjon. Võõrliigid. (vaadatud ).

79 529 nagu eelpool kirjeldatud, mereloomi, taimi ja vetikaid üle maailma. Sel moel on Läänemerre jõudnud koorikloom Cergopagis pengoi, hiina villkäpp-krabi Eriocheir sinensis, hulkharjasussid Marenzelleria viridis ja hiljuti kammloom Mnemiopsis leidyi. Invasiivsete liikide võimalik toime ökosüsteemile: konkurents toidu ja ruumi pärast elupaikade muutus kiskja-saagi suhete muutus parasitism toksilisus (toksilised vetikad) koosluse domineerimine (suured kvantitatiivsed muutused koosluse struktuuris) Läänemere invasiivseid liike esineb kogu siinses ökosüsteemis, nii planktonis, makrobentoses kui ka kalade seas (nt sile kammeljas Scophthalmus rhombus). HELCOM-i poolt ära märgitud invasiivsed liigid Läänemeres on (1) : Prorocentrum minimum on avamerede fütoplanktoni liik, mis võis algselt sattuda Läänemerre hoovuste või laevade ballastveega. Olles muutunud üsna tavaliseks liigiks Läänemere lõunaosas, moodustas see aasta suvel õitsengu ka juba Soome ranniku äärses Saaristomeres, ning seda on leitud ka Soome lahest. Samas pole aga Läänemeres (veel) registreeritud mürgise Prorocentrum'i õitsenguid Cercopagis pengoi, mis on Kaspia, Araali ja Aasovi merest pärit röövtoiduline vesikirbuline. Esmakordselt märgati seda liiki Riia lahes ja Soome lahes aastal ning aastal leiti seda suurtes kogustes Soome lahe idaosas võetud proovidest. See liik ummistab kalavõrke ning võistleb heeringaga zooplanktoni pärast. Nimetatud asjaolud on aga seotud suurte majanduslike kahjudega kalandusele Eriti probleemne sissetungiv liik on kammloom Mnemiopsis leidyi. See liik pärineb Lääne- Atlandi rannikuvetest ja suudmelahtedest. See toodi Musta merre juhuslikult aastatel, kus toimus selle populatsiooni plahvatuslik kasv, mis tõi kaasa meresüsteemi pea täieliku ökoloogilise kokkulangemise, mõjudes hävituslikult zooplanktoni biomassile, zooplanktoni liigikoosseisule ning kaubanduslikult olulise anšoovise (Engraulis encrasicholus) püügile. Liigil M. leidyi on suur sissetungipotentsiaal võime tõttu kiirelt oma populatsiooni kasvatada ning tänu suurele ökofüsioloogilisele plastilisusele selliste keskkonnategurite suhtes nagu (1) Helsingi Komisjon. Võõrliigid. (vaadatud ).

80 530 temperatuur ja soolsus. Seda liiki märgati Läänemere edelaosas esmakordselt aastal ning see on endiselt suur potentsiaalne mureallikas Marenzelleria viridis on bentose üks hulkharjasussidest. Seda nähti Läänemere lõunaosas esmakordselt1985. aastal ning pärast seda on see levinud laialt kuni Botnia laheni. Selle levik piirneb peamiselt madalate rannikupiirkondadega, kuid aastatel hakkas Marenzelleria koloniseerima ka sügavamat vett. See suudab võistelda mõningate liikidega, mis moodustavad bentose kooslusi Läänemere põhjaosas ning seega mõjutada ka kogu bentose ökosüsteemi struktuuri Hiina villkäpp-krabi Eriocheir sinensis sisenes Läänemerre umbes 80 aastat tagasi. Seda liiki on leitud kogu Läänemere rannikul ning samuti mõnedes selle lähedal asuvates jõgedes ja järvedes. Hiina villkäpp-krabi arvukus on Läänemere kirdeosas (Soome laht, Riia laht ja Läänemere põhjapoolne avameri) viimasel ajal suurenenud. Selle liigi harjumus uuristada ulatuslikke käike kallastesse on mõjutanud ranniku stabiilsust ja kaitset (seda peetakse ohtlikuks alal, kuhu ta on sisse tunginud). Lisaks on see oma suuruse ja kiskjaliku loomu tõttu ohuks "pärismaalastest" selgrootutele ja väikestele kalaliikidele Lisaks invasiivsete liikide sissetoomisele Läänemerre esineb oht juba olemasolevate võõrliikide levimiseks ühest Läänemere piirkonnast teise Looduskaitsealad Olles üks maailma suurimatest riimveekogudest on Läänemeri, ainulaadne segu riimvee tingimustega kohanenud mere- ja mageveeliikidest ja elupaikdadest. Rajatud on nii mere kui rannikubiotoopide looduskaitsealade võrgustik, et tagada Läänemere ökosüsteemi mitmete tundlike elupaikade ja liikide kaitse. Läänemere looduskaitsealade, eesmärk on kaitsta tundlikke elupaiku ning kohaliku, riikliku ja rahvusvahelise tähtsusega liike nii riiklike kui ka rahvusvaheliste õigusnormide kohaselt. Need on järgmised. Natura 2000 alad (Atlase Kaardid PA-1, PA-2 ja PA-3) Ramsari alad (Atlase Kaart PA-4) Läänemere kaitsealad (BSPAd) (Atlase Kaart PA-5) UNESCO biosfääri reservaadid (Atlase Kaart PA-5) Kaitsealad Läänemere Venemaa poolses osas (Atlase Kaardid PA-1 ja PA-2)

81 531 Kaitse ulatub rangest rahvusvaheliste õigusaktidega reguleeritud kaitsest (näiteks Natura 2000 ja Ramsari kaitsealad) kaitsmise soovitusteni (näiteks BSPA või UNESCO kaitsealad). Iga kaitseala tüübi kirjeldus on toodud allpool. Natura 2000 alad Euroopa Ühenduse (EC) direktiiv loodusliku linnustiku kaitse kohta 79 / 409 / EMÜ (nimetatakse Linnudirektiiviks) ja EC direktiiv looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta, 92 / 43 / EEC (nimetatakse Elupaikade direktiiviks) loovad seadusliku raamistiku Euroopa looduse ja elupaikade kaitsmiseks ja säilitamiseks. Direktiiv rakendab Bonni Konventsiooni nõuded rändliikide kaitse kohta ja Berni konventsiooni nõuded Euroopa looduse ja nende elupaikade kaitse kohta riiklikes seadustes. Säilitamise eeskirjad (loomulike elukeskkondade eeskiri, (Natural Habitats Regulations) 1994) viis nende direktiivide nõuded sisse HELCOM-iga ühinenud riikide seadustesse. Selle poliitika keskmes on EL-i kaitsealade sidusa ökoloogilise võrgustiku loomine (nimetatakse Natura 2000 aladeks), millel on märkimisväärnetähtsus rahvusvahelisel tasandil ning seega on need alad olulised EL-i bioloogilise mitmekesisuse säilitamisel. Natura 2000 alad Läänemeres on näidatud Atlase Kaartidel PA-1, PA-2 ja PA-3. Nord Streami gaasijuhtmelähedusse (kuni 20 km) jäävaid Natura 2000 alasid käsitletakse täpsemalt Peatükis 10 ja neid aruande selles osas rohkem ei käsitleta. Ramsari alad Märgalade konventsioon (tuntud kui Ramsari konventsioon), mis allkirjastati Iraanis Ramsaris aastal, on valitsustevaheline kokkulepe, mis tagab raamistiku riikliku ja rahvusvahelise koostöö jaoks märgalade ja nende ressursside säilitamisel ja mõistlikul kasutamisel. Ramsari konventsioon kohustab liikmesriike looduskaitsealasid luues kaitsma rahvusvaheliselt olulisi märgalasid ja veelinde. Ramsari alad on integreeritud Natura 2000 võrgustikku ning enamus Ramsari aladest kattub Natura 2000 aladega. Ramsari alad Läänemeres on kujutatud Atlase Kaardil PA-4. Kui Ramsari ala langeb kokku Natura 2000 alaga, arvestatakse nende kirjeldamisel ka mainitud looduskaitsealade eesmärke; kirjeldused on toodud Peatükis 10 ning rohkem neid käesolevas aruandes ei käsitleta. Ramsari alasid, mis ei kattu Natura 2000 aladega, käsitletakse kõikide teiste looduskaitsealadega Peatükkides 9 ja 10. Läänemere kaitsealad (BSPA) aastal loodi HELCOM-i soovituste kohaselt 62 Läänemere kaitseala, et säilitada Läänemere bioloogilist mitmekesisust, kaitstes mitmekesisust tagavaid mereliike ja nendega

82 532 seotud ökosüsteeme, elupaiku ja liike. Selle süsteemi eesmärgiks on kaitsta Läänemere olulisi ökosüsteeme, samuti tagada loodusressursside säästlik kasutamine, mis on oluline panus keskkonna ja bioloogilise mitmekesisuse küllaldase kaitse tagamisel. Läänemere kaitsealad on mõeldud säilitamaks mere bioloogilist mitmekesisust Läänemeres läbi: suhteliselt rikkumatute mere ökosüsteemide näidete esitamise avamere toitmisalade tagamise rändliikidele Eelistati piirkondi, millel juba oli mingit laadi kaitse, kuid Läänemere kaitsealade võrgustikku on täielikult haaratud vaid väga vähesed kaitsealused piirkonnad. Endiselt on jäänud täitmata ülesanne hõlmata 24 rannikuala, mille aastal eksperdid välja valisid (1). HELCOM ja Oslo ja Pariisi konventsioonid Merekeskkonna kaitsmise kohta Atlandi ookeani kirdeosas (Protection of the Marine Environment of the North-East Atlantic, OSPAR) on loonud mere kaitsealade koostööprogrammi, tagamaks, et HELCOM / OSPAR ministrite deklaratsiooni järgitaks merepiirkondades ühtlaselt. Deklaratsiooni kohaselt tuleb esimesed merekaitsealad tuvastada aastaks ning et aastaks on loodud ökoloogiliselt koherentne hästihallatud merekaitsealade võrk, sh Natura 2000 võrgustik. Erinevalt Natura 2000 aladest ei ole Läänemere kaitsealade võrgustikul seadusandlikku jõudu. Kaitsealad Läänemeres on toodud Atlase Kaardil PA-5. UNESCO biosfääri reservid Biosfääri kaitsealad on kinnitatud UNESCO (United Nations Educational, Scientific and Cultural Organisation s) Inimese ja biosfääri programmi (Man and the Biosphere programme) poolt. UNESCO kaitsealad on rahvusvahelise jurisdiktsiooni all, kuid loovad teadmisi ja kogemusi, mida jagatakse riiklikul, regionaalsel ja rahvusvahelisel tasandil Maailma Biosfääri Kaitsealade Võrgustiku (World Network of Biosphere Reserves) raames. Biosfääri kaitsealad aitavad riikidel rakendada Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni (Convention on Biological Diversity) tulemusi ja selle lähenemistaktikat ökosüsteemile. Need on Säästva arengu hariduse kümnendi (UN Decade on Education for Sustainable Development) "õppepaigad". Biosfääri kaitsealadel on kolm omavahel seotud funktsiooni: Kaitse: maastikud, ökosüsteemid, liigid ja geneetiline varieeruvus Areng: ökonoomiline, inimeste ja kultuuridega kohandatud Logistiline tugi: uuring, jälgimine, keskkonnaharidus ja -koolitused (1) Helsingi Komisjon. Läänemere kaitsealad (BSPA). Kättesaadav aadressil (vaadatud ).

83 533 UNESCO alad Läänemeres on toodud Atlase Kaardil PA-5. Läänemere Venemaa osa kaitsealad Tugevdamaks Euroopa kaitsealade võrgustikku, loodi aasta jaanuaris projekt nimega Bringing Regional Protected Areas of the Leningrad region (Russian Federation) into European context (Leningradi (Vene Föderatsioon) piirkondlike kaitsealade ühildamine Euroopa kontekstiga). Projekti valmistas ette IUCN koostöös Leningradi piirkonna valitsusega, Peterburi Loodussõprade Ühing (St. Petersburg Naturalists Society) ja Soome Looduspärandi Teenistus (Natural Heritage Services of Finland, Metsähallitus). Projekti eesmärgiks on toetada ja arendada Leningradi piirkonna kaitsealade võrgustikku. Alasid hallatakse vastavalt Leningradi oblasti valitsuse otsusega number 158 (1) ja 494 (2). Kaitsealad hõlmavad: Zapovedniks: kõrgeima kategooriaga looduskaitseala, kus kaitstakse looduskomplekse ja teostatakse teadusuuringuid. State Nature Zapovedniks kaitseala vastab rahvusvahelise süsteemi järgi loodusreservaadile Looduskaitseala: on loodud looduskomponentide kaitsmiseks või taastamiseks ning ökoloogilise tasakaalu toetamiseks. Looduskaitsealal on inimtegevus mõningal määral piiratud Looduslikud monumendid: väikesed väärtuslikud looduskaitsealad, kuhu kuuluvad koopad, kivid, kosed, haruldaste puude salud, looduslikud piirid, jõeorud, järved jne Looduspargid: on loodud reguleeritud puhkuseks ja looduse säilitamiseks. Need pargid on kõrge ökoloogilise, ajaloolise ja esteetilise väärtusega, kus töötab eripersonal. Loodusparkidel on mitmeid funktsioneerivaid piirkondi erinevate kaitserežiimide ja maakasutusega Kaitsealad Läänemere Venemaa poolses osas (Atlase Kaart PA-2). (1) Government of Leningrad Region. Decision On Beryozovye Islands State Regional Complex Sanctuary, No. 158 of (2) Government of Leningrad Region. Decision On Bringing in Correspondence the Existing Econet of the Leningrad Region with New Nature Protection Legislation of the Russian Federation, No. 494 of (with amendments of )

84 534 Riiklikud kaitsealad Lisaks ülalmainitud kaitsealadele on HELCOMi riikides riiklikud kaitsealad, et kaitsta loodust riikliku tähtsusega aladel. Nende kaitsealade (nt rahvuspargid või looduskaitsealasd) haldamine toimub riiklikul tasemel. Iga ökoloogilise alampiirkonna tähtsaid linnualasid (IBA) kirjeldatakse täpsemalt punktides 8.7 kuni Nord Streami torujuhtme trassist kuni 20 km kaugusel olevaid kaitsealasid, millele projekt tõenäoliselt mõju avaldab, käsitletakse täpsemalt iga ökoloogilise alampiirkonna lõigus. 8.7 Esimene ökoloogiline alampiirkond Portovaya laht Nagu kujutatud joonisel Joonis 8.25, ulatub torujuhtme trass Viiburi rannikust Portovaja lahes kuni Soome lahe kirdeosani.

85 Joonis 8.25 ESR I Portovaja laht 535

86 Esimese ökoloogilise alampiirkonna veesammas Soolsus Esimese ökoloogilise alampiirkonna soolsus on väga madal, keskmiselt vahemikus 0,55 1,49 tuhandikosa, mis mõõdeti perioodil (1). Minimaalne kuu keskmine soolsus saadakse kevadel või suvel jõgedest sissevoolava magevee suureneva mahu ja jää sulamise tõttu; see näitaja on maksimaalne aga sügisel või talvel. Esimese ökoloogilise alampiirkonna madalates vetes halokliini tavaliselt ei esine. Veetemperatuur Esimese ökoloogilise alampiirkonna madalate rannikuvete soojustingimused järgivad samasugust aastase muutuse mustrit nagu Soome lahe avamere veetemperatuur. Talvel on ESR I üldiselt kaetud jääga. Kevadel jää sulab ning vesi soojeneb vastavalt õhutemperatuuri tõusule. Madala vee pidev segunemine takistab termokliini teket. Soojenemine ja jahtumine on nendes piirkondades siiski kiirem ning veesamba ühtlane temperatuur saavutatakse varem, kui lahe avaosas. Hapnik Atlase Kaardil WA-12 on näha hapniku ja vesiniksulfiidi sisaldus vee põhjakihtides aasta maist kuni aastani HELCOMi/ICESi andmetel. Esimesele ökoloogilisele alampiirkonnale on tüüpiline vähese lahustunud hapnikuhulgaga vesi, kuid siin ei ole tegemist hapnikuvaegusega (s.t 0-2 mg/l O 2 ). Portovaja lahe lahustunud hapniku sisaldus on kõrgem kui kalapüügivete alumine taluvuspiir (6,0 mg/l) (2), viidates vee kõrgele isepuhastumisvõimele aasta sügisel PeterGazi poolt läbi viidud uuringutel mõõdeti pinnavee hapnikusisalduseks 9,88 10,30 mg/l ning põhjakihi hapnikusisalduseks 9,48 10,20 mg/l. Toitained Portovaja lahes registreeritud keskmised nitriti ja nitraadi tasemed olid vastavalt 0,02 ja 0,09 mg/l. Nende lämmastiku vormide osas ilmutas vesi suurt ühtlust: 0,013 0,017 mg/l nitriti puhul ja 0,082 0,112 mg/l nitraadi puhul. Ammooniumlämmastiku taseme kõikumine oli suurem 0,067 (1) Esimese ökoloogilise alampiirkonna soolsuse mõõtmine on teostatud tuhandikosades (ppt), mujal on ühikuks psu. Seda ei peeta aga käesoleval juhul oluliseks, sest 1 psu on sisuliselt sama palju kui 1 ppt. (2) Petergaz (2006) Nord Stream Offshore Gas Pipeline Project (Russian Sector) Volume 8. Book 1. Offshore Section. Part 1. Environmental Impact Assessment, Petergaz, Doc. No. 36/ ТEO-OOS-0801(1)-S3 NORD STREAM AG, Doc. No. G-PE-LFR-EIA

87 537 0,40 mg/l. Lämmastiku üldsisalduse keskmine tase nii pindmises kui ka põhjakihis oli sarnane (0,618 ja 0,61 mg/l). Fosforiühendi sisalduste levik oli samuti suhteliselt ühtlane. Mineraalse fosfori sisalduse muutumispiir oli vahemikus 0,001 0,020 mg/l. Fosfori üldsisaldus oli 0,04 mg/l. Metallid PeterGazi aasta uuringu (1) järgi on Portovaja lahe keskosa põhjalähedase veesambas leiduvate metallide maksimumkontsentratsioonid järgmised: raud (0,0072 mg/l), tsink (0,0053 mg/l), vask (0,0033 mg/l), nikkel (0,0011 mg/l), kaadmium (0,00018 mg/l) ja arseen (0,0011 mg/l). Lahe lõunaosas leiti mangaani (0,0024 mg/l), plii (0,0021 mg/l) ja alumiiniumi maksimumkontsentratsioon. Lahe siseosas esinesid maksimumkontsentratsioonis järgmised elemendid: koobalt (0,0002 mg/l), kroom (0,00043 mg/l), antimon (0,00091 mg/l), molübdeen (0,0013 mg/l) ja elavhõbe (0, mg/l). Orgaanilised saasteained PeterGazi poolt aastal kogutud andmete kohaselt (2) oli Portovaja lahe vees lahustunud ja emulseerunud nafta süsivesikuid vahemikus 30,0 kuni 97,5 µg/l. Maksmiaalsed kontsentratsioonid tuvastati lahe lõunaosa põhjalähedases kihis, samas kui madalam kontsentratsioon tuvastati lahe keskosa idaosas. ESR I läänepoolses osas Malõi Fiskari saarest kagus oli põhjalähedase kihi süsivesikute kontsentratsioon 25,3 µg/l. PAH kontsentratsioon aastal Soome lahe idaosa pindmistes kihtides oli järgmine: naftaleen - 5,0-38,4 ng/l fenantreen - 1,0-52,4 ng/l fluoranteen - 0,3-4,4 ng/l bensokfluoranteen - 0,2-0,9 ng/l bensoapüreen - 0,5-12,0 ng/l (1) Petergaz (2006). Nord Stream Offshore Gas Pipeline Project (Russian Sector) Volume 8. Book 1. Offshore Section. Part 1. Environmental Impact Assessment, PeterGaz, Doc. No. 36/ ТEO-OOS-0801(1)-S3 NORD STREAM AG, Doc. No. G-PE-LFR-EIA (2) PeterGaz Nord Stream Offshore Gas Pipeline Project (Russian Sector) Volume 8. Book 1. Offshore Section. Part 1. Environmental Impact Assessment, PeterGaz, Doc. No. 36/ ТEO-OOS-0801(1)-S3 NORD STREAM AG, Doc. No. G-PE-LFR-EIA

88 538 Märkimisväärselt tõusnud oli bensoapüreeni kontsentratsioon Kronstadti sadama piirkonnas. Suhteliselt kõrge oli naftaleeni tase Viiburi lahe siseosas, samas kui fenantreeni ja fluoranteeni kontsentratsioonid olid kõrged Lužskaja lahe ja Kotlini saare läänerannikul. DDT grupi ainete kontsentratsioonid olid Soome lahe idaosas järgmised: kogu DDT - 0,05-2,70 ng/l kogu DDD - 0,05-0,48 ng/l kogu DDE - 0,05-0,88 ng/l Nende pestitsiidide maksimaalsed kontsentratsioonid esinesid Viiburi lahe ja Kotlini saare lääneranniku vetes. ESR I pindmises kihis esines klorobenseene kõikjal. Suhteliselt kõrged olid pentaklorobenseeni (0,24 ng/l) ja heksaklorobenseeni (0,61 ng/l) kontsentratsioonid Viiburi lahes. PCB maksimaalne kontsentratsioon (4,3 ng/l) leiti Kroonlinna sadama piirkonnas.

89 539 Kast 8.3 Esimese ökoloogilise alampiirkonna veesamba väärtused / tundlikkused Ressursi või mõjuobjekti väärtuse/tundlikkuse kindlaksmääramiseks kasutatakse mitmesuguseid kriteeriumeid, sealhulgas vastupanuvõimet muutuste suhtes, kohastumist ja rariteetsust (lisaselgitusteks vt punkt 7.5). Alltoodud maatriks toob välja igale ESR I veesamba ressursile või vastuvõtjale omistatud väärtused / tundlikkused, rõhutades hooajalist varieeruvust. Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember Veesammas Soolsus Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Vee-temperatuur Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Hapnik Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Toitained Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Metallid Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Orgaanilised saasteained Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Kommentaar : Kõik esimese ökoloogilise alampiirkonna veesamba parameetrid on kogu aasta jooksul objekti madala tundlikkusega. Võib öelda, et vaatlusalunenähtus on muutustele resistentne, kuna aastast aastasse või sesoonselt on esinenud looduslikke variatsioone. Jää- ja ilmastikutingimused võivad aasta-aastalt olla erinevad, muutes veesamba omadusi, mis on projekti tegevuse kontekstis suuresti inertsed Esimese ökoloogilise alampiirkonna merepõhi Andmete kogumine Esimese ökoloogilise alampiirkonna merepõhja määratlemisel kasutatud alusandmed on esitatud punktis

90 540 Merepõhja struktuur ja protsessid Atlase Kaartide GE-1 ja GE-2 järgi moodustavad esimese ökoloogilise alampiirkonna merepõhja põhiliselt liivasetted, mis asuvad eelkambriumi kristalsel aluskivimil. Settimine ja redepositsioon on tõenäolised (vt Atlase Kaarti GE-3). Saasteained Kõige hilisem SGU 2007 ekspeditsioon Venemaa majandusvööndisse (hõlmab esimest ökoloogilist alampiirkonda) ei ulatunud. Seetõttu pärinevad andmed ESR I kohta PeterGaz 2005 uuringust (1) (vt punkt 8.5.4). Setetes leiduvaid raskmetalle uuriti erinevate uurimisjaamade abil kogu ESR ulatuses (vt Atlase Kaart GE-30a). Andmevahemikud, keskmised ja 90-protsentiilid (2) on kokku võetud Tabel 8.11 kõrvuti iga parameetri läviväärtustega. Tabel Settesaaste esimeses ökoloogilises alampiirkonnas (3) Parameeter MIN (üle LOQ) (mg/kg) MAKS (mg/kg) Keskmine (mg/kg) 90 - protsentiil (mg/kg) N > LOQ Proovide arv OSPAR EAC (mg/kg) Kanada suunised (mg/kg) TEL PEL Rootsi 2. klassi keskkonna kvaliteedi kriteeriumid (mg/kg) Metallid As Cd Cr Cu Hg Ni Pb Zn : Andmed puuduvad / testimata Kõikide kontsentratsioonide puhul on arvestatud kuivaine sisaldust LOQ = koguse piir; N>LOQ: proovide arv, milles tase ületas määramispiiri; Kvaliteedikriteeriumite täpsem kirjeldus:kastis 8.2 Teave vastava uuringu kohta:tabelis 8.7. (1). 90-protsentiil andmete analüüs piirab andmestiku võõrväärtuste mõju. (2) PeterGaz Nord Stream Offshore Gas Pipeline Project (Russian Sector) Volume 8. Book 1. Offshore Section. Part 1. Environmental Impact Assessment, OOO PETERGAZ, Doc. No. 36/ ТEO-OOS-0801(1)-S3. (3) PeterGaz Nord Stream Offshore Gas Pipeline Project (Russian Sector) Volume 8. Book 1. Offshore Section. Part 1. Environmental Impact Assessment, OOO PETERGAZ, Doc. No. 36/ ТEO-OOS-0801(1)-S3.

91 541 Kõik maksimaalsed ja 90 - protsentiili metallide kontsentratsioonid ületavad OSPAR EAC alampiire ning plii ja elavhõbeda korral ülempiire. Kroom ja arseen välja arvatud, ületavad metallide 90 - protsentiile ka Kanada TEL-i (s.o taseme, mil võivad tekkida ökoloogilised toimed). Elavhõbeda kontsentratsioonid ületavad PEL-i, st taseme, mille juures ökoloogilised mõjud on tõenäolised. Raskemetallide kontsentratsioonid ESR I lõikes langevad kokku varem Venemaa ranniku lähedusest kogutud andmetega (vt Atlase Kaardid GE-8 ja GE-17). Portovaja piirkonna merepõhja kohta orgaaniliste reostusainete kohta andmed puuduvad. Kast 8.4. Esimese ökoloogilise alampiirkonna merepõhja väärtused/tundlikkused Ressursi või mõjuobjekti väärtuse/tundlikkuse kindlaksmääramiseks kasutatakse mitmesuguseid kriteeriumeid, sealhulgas vastupanuvõimet muutuste suhtes, kohastumist ja rariteetsust (lisaselgitusteks vt punkti 7.5). Alltoodud maatriks toob välja igale esimese ökoloogilise alampiirkonna merepõhja ressursile või vastuvõtjale omistatud väärtused/riskid, rõhutades hooajalist varieeruvust. Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember Merepõhi Merepõhja struktuur ja protsessid merepõhjas Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Saasteained Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Kommentaar: Merepõhja struktuur ja protsessid. Portovaja lahe madala iseloomu tõttu on üldine setete koostis looduslikult mõjutatud sagedastest, kogu aasta jooksul esinevatest tormidest ja korduvast jääkündest. Laiema ökosüsteemi taustal on merepõhja kujundavad geomorfoloogilised protsessid resistentsed muutustele, mis on suuremad kui looduses tekkivad muutused Saasteained. Lahes uuritud setete saasteainete sisaldus näitab pikki aastaid kestnud inimmõju, eriti saasteainete sissevoolu Neeva suudmest. Saasteainete hulk peegeldab ka setete üldist koostist, kuna paljud saasteained on setete külge seondunud. Arvestades projekti planeeritavate tegevustega ei muutu saastetase tõenäoliselt määral, mis laiemalt mõjutaks ökosüsteemi funktsioone või käitumist

92 Plankton esimeses ökoloogilises alampiirkonnas Fütoplankton Kevadel on ESR I täheldatud klorofüll-a sisaldust üle 20 mg/m³, mis tähendab fütoplanktoni õitsemist. Soome lahe idaosas on auto- ja heterotroofsete organismide primaarproduktsioon ja biomass lääneosaga võrreldes suuremad. Valdavalt läänesuunalise kande kaudu saab ESR I tõenäoliselt toitaineid Neeva jõest ja Peterburi piirkonna (Loode-Venemaa) reovetest (1). Vene sektoris tehtud mõõdistamised andsid tulemuseks 1,3-7,6 miljonit rakku liitri kohta (arvukus) ja 0,2-2,2 g/m³ (biomass). (2) Kõrgeid näitajaid esines Portovaja lahes ja sellega piirnevates vetes. Biomassis moodustas olulise osa niitjate sinivetikate Nodularia, Anabeana ja Aphanizemoni õitsemine. (3) Zooplankton Portovaja lahte ja sellega piirnevaid vesi iseloomustab mageveelise zooplanktoni liigirikkus, mille põhjuseks on mageda vee juurdevool Viiburi lahest. Esimeses ökoloogilises alampiirkonnas domineerivad Portovaja lahe zooplanktoni koosluses aerjalalised, vesikirbulised, sealhulgas liigid Eurytemora hirundoides and E. Affinis. väljaspool Portovaja lahte domineerivad koosluses keriloomad. (4),(5) Liigiline koostis, arvukus ja struktuur varieerub tugevasti sõltuvalt soolsusest, temperatuurist ja vee dünaamikast. Portovaja lahe suhteliselt madal vesi soojeneb suvel märgatavalt, mis määrab produktiivsuse. Lahe avaosas on valdav riimvesi ja mereliigid. Riimveeliikide hulka kuuluvad Synchaeta baltica, S. monopus, Podon polyphemoides and Limocalanus grimaldii, Eurytemora hirundoides. Merelises zooplanktonikoosluses domineerib vähe liike, sealhulgas Podon leuckarti, Evadne nordmanni and Microsetella norvegica. (1) Pitkänen, H. and Tamminen T Nitrogen and phosphorus as production limiting factors in the estuarine waters of the eastern Gulf of Finland. Mar. Ecol. Prog. Ser.129, (2) PeterGaz Nord Stream Offshore Gas Pipeline Project (Russian Sector) Volume 8. Book 1. Offshore Section. Part 1. Environmental Impact Assessment, OOO PETERGAZ, Doc. No. 36/ ТEO-OOS-0801(1)-S3. (3) PeterGaz Nord Stream Offshore Gas Pipeline Project (Russian Sector) Volume 8. Book 1. Offshore Section. Part 1. Environmental Impact Assessment, OOO PETERGAZ, Doc. No. 36/ ТEO-OOS-0801(1)-S3. (4) Nord Stream Russian National EIA. (5) Golubkov, S.M. et al Functional response of midsummer planktonic and benthic communities in the Neva Estuary (eastern Gulf of Finland) to anthropogenic stress. Oceanologia 45(1):

93 543 Kast 8.5. Esimese ökoloogilise alampiirkonna planktoni väärtused/tundlikkused Ressursi või mõjuobjekti väärtuse/tundlikkuse kindlaksmääramiseks kasutatakse mitmesuguseid kriteeriumeid, sealhulgas vastupanuvõimet muutuste suhtes, kohastumist ja rariteetsust (lisaselgitusteks vt punkt 7.5). Järgnevas maatriksis on esitatud ESR I planktonile omistatud väärtus/risk, rõhutades hooajalist varieeruvust. Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember Plankton Fütoplankton Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Zooplankton Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Kommentaar: Planktonit esineb veesambas tavaliselt rikkalikult. Selle koostis muutub vastavalt aastaajale, sõltudes toitainete ja saakliikide kättesaadavusest ning erinevate liikide elutsüklist. Planktonit peetakse merepõhja keskkonna lokaalsete sekkumiste tõttu vähetundlikuks, arvestades mereorganismide järeltulijate arvukust ja ulatuslikke erinevusi nende omadustes Esimese ökoloogilise alampiirkonna põhjaelustik Makrofüüdid Venemaa Portovaja lahes leiti esimeses ökoloogilises alampiirkonnas aasta sügisel ja aasta kevadel toimunud põhjaelustiku-uuringutel 45 soontaimeliiki ja üheksa vetikaliiki (vt punkti 8.6.3). Kokku võib eristada nelja erinevat kooslust. Makrovetikaid esineb Soome lahe idaosas, kuni 2 meetri sügavuses vees; domineerivad rohelised niitjad liigid (nt Cladophora glomerata), mis on toitaineterikkas keskkonnas leviv tugevalt invasiivne liik. Lahe sügavaim osa, kus kasvab soontaimi, nagu näiteks kamm-penikeel (Potamogeton pectinatus) on 2,5 meetrit sügav. Umbes 30% lahe madalast (10 20 cm sügavast) alast on kaetud kamm-penikeele kihiga. Nende kihtidega on seotud ka mitmed teised liigid, nagu niitjas penikeel (P filiformis) ja kaelus-penikeel P.perfoliatus. Makrofüütide kihid tekivad juulist septembrini. Venemaa ranniku lähedal leidub pilliroogu (Phragmites australis) ja karedat kaislat (Scirpus tabernaemontani).

94 544 Põhjaloomastik Nagu mainitud punktis 8.6.3, viidi esimese ökoloogilise alampiirkonna zoobentose uuringud läbi ülejäänud torujuhtme tee uuringutest eraldi. Vene uuringud viidi läbi aastatel (1) aasta oktoobris uuriti 19 jaama (G1-G19), mida uuriti lisaks veel seitsmele jaamale ka aasta juunis ja augustis. Nende jaamade asukohti vt Joonis 8.26 all pool (Atlase Kaardid BE-08a) ja uuritud punktide uuringute kokkuvõte, mida uuriti sel sügisel ESR I-s vt Tabel 8.12 Joonis 8.26 Proovivõtujaamade asukoht Vene territoriaalvetes. Esimene ökoloogiline alampiirkond on tähistatud kollase joonega (2). Torujuhtme koridori keskjoonel ning sellest 300 meetrit täisnurga all lõunas ja põhjas olevatest proovivõtupunktidest võeti igast kolm proovi. (1) Dansk Biologisk Laboratium Macrozoobenthos along the Nord Stream Pipeline in the Gulf of Finland characterised on the basis of Russian data from 2005 and Final Report May (2) Suurema variandi ja legend nägemiseks vaata Atlase Kaarti BE-8a.

95 545 Tabel 8.12 Kokkuvõte põhjaloomastiku proovivõtujaamadest esimese ökoloogilise alampiirkonna idaosas Väljaanne Oktoober 2005 Juuni 2006 August 2006 Nende jaamade koguarv, kust võeti proove Venemaa põhjauuringute käigus Jaamade nimed G1-G19 G1-G26 G1-G26 Esimesse ökoloogilisse alampiirkonda jäävad jaamad G1-4, G11-15, 17 G1-4, G11-15, 17, 20 G1-4, G11-15, 17, 20 Punkte G1, G11, G12, G13, G14 ja G15 nimetatakse rannikupunktideks, sest need on rannikule kõige lähemal. Kõige arvukamalt oli nendes punktides põhjaloomastikust esindatud väheharjasussid ning olulisel määral ka ümarussid ja koorikloomad. Keskmine arvukus jääb vahemikku isendit ruutmeetri kohta. Tabel 8.13 välja toodud põhjaloomastiku rühmad ja liikide arv, mis leiti esimese ökoloogilise alampiirkonna uurimisel Venemaal (1). Nendest uuringutest ei ole pärit liigispetsiifilisi andmeid ning allpool toodud analüüsid põhinesid väheharjasusside, surusääsklaste, koorikloomade, limuste ja ümarusside arvukusel ja biomassil (2) ; läbiviijaks oli labor DBL. Tabel 8.13 Põhjaloomastiku klassid ja liikide arv esimeses ökoloogilises alampiirkonnas Klass Liikide hulk Liigi nimetus Väheharjasussid 2 liiki Pole teada Surusääsklased (vastsed) 2 liiki Pole teada Koorikloomad 2 liiki Pontoporeia affinis tavaline harjaslabalane Saduria (Mesidothea) entomon merikilk Limused 1 liik Macoma balthica balti lamekarp Ümarussid Liikide tasandil Pole teada tuvastamata Hulkharjasussid Pole teada Pole teada Ümarusse leiti vaid aasta uuringus ja sel korral hulkharjasusse proovides ei olnud. Zoobentose arvukus oli isendit/m². Biomassi varieerus 0 37,59 g/m², kuigi üldkokkuvõttes oli biomass väga väike. Kolm erandit, kus biomassi oli palju, olid rannikupunkt G12, kus limuste biomass oli aastal suur, ning kaldast veidi kaugemal asuvad punktid G2 ja G17, kus koorikloomade biomass oli suur aasta oktoobris ja aasta kevadel. (1) Dansk Biologisk Laboratium (2008) Macrozoobenthos along the Nord Stream Pipeline in the Gulf of Finland characterised on the basis of Russian data from 2005 and Final Report May (2) Dansk Biologisk Laboratorium (2008) Macrozoobenthos along the Nord Stream Pipeline in the Gulf of Finland characterised on the basis of Russian data from 2005 and Final Report, May 2008.

96 546 Põhjaelustiku uuringu tulemused näitavad, et esimese ökoloogilise alampiirkonna põhjaloomastik on liigivaene. On näha, et zoobentose arvukus ja liigirikkus on selles ökoloogilises alampiirkonnas madalam kui Läänemere zoobentose teistes kooslustes. Lisaks leiti andmete analüüsil, et esimese ökoloogilise alampiirkonna arvukus ja biomass ei ole sügavusega tihedas korrelatsioonis ja aasta uuringutest saadud andmed klastrite dendrogrammide ja MDSordineerimiste kohta näitasid, et esimese ökoloogilise alampiirkonna rannikuala jaamades olevatel kooslustel on suurem sarnasus üksteistega kui merekoosluste juures olevates jaamades. Erinevused rannikualade ja avamerel asuvate jaamade vahel olid statistiliselt olulised aasta oktoobri uurimuses, kuid mitte aasta juuni ja augusti uurimustes. Kahe grupi vahel oli mõõdukalt kõrge sarnasus aasta oktoobri, aasta juuni ja aasta augusti uuringute võrdluse käigus leiti, et enamike proovide vahel esineb suurel määral sarnasust (>45%) (Joonis 8.27). Samuti on mitmeid eri aastaaegadel võetud proove, millel on sarnased koosluste koosseisud. Leiti mõningaid tõendeid, et vahemikus oktoober 2005 kuni juuni 2006 toimusid muutused eri jaamade kooslustes, kuid kõigi kolme hooaja jooksul oli koosluse koosseis piirkonnas üldjoones samasugune.

97 547 Joonis 8.27 Klastrite dendrogramm (ülal) ja MDS-plot (all) näitavad Vene majandusvööndist erinevate hooaegade jooksul kogutud proovide suhtelisi sarnasusi. (1) (1) Dansk Biologisk Laboratium Macrozoobenthos along the Nord Stream Pipeline in the Gulf of Finland characterised on the basis of Russian data from 2005 and Final Report May 2008.

98 548 Uuringutulemuste põhjal ei ole võimalik erinevaid põhjaloomastiku kooslusi eristada. Kooslustes domineerivad väheharjasussid, surusääsklaste larvid, kirpvähilised (Pontoporeia affinis ja Pontoporeia femorata) ja lamekarp Macoma balthica ning kakandiline Saduria entomon. Nende liikide arvukus on aastate lõikes varieeruv, sõltudes soolsuse, vees lahustunud hapniku ja settinud orgaanilise aine kõikumistest. Lamekarp Macoma balthica on merepõhja häiringute suhtes mõõdukalt tundlik, kuid paljud väheharjasussid, ümarussid ja surusääsklaste larvid on oprortunistid, kes kohanduvad mudaste hapnikuvaeste setetega ja nende tundlikkus häiringute suhtes on madal (1). Uuring kattis vaid pehme merepõhja kooslusi, mis gaasitrassi piirkonnas domineerivad. Erinevate elupaikade, nt lokaalsete makrovetikate asupaikade, pilliroo või penikeele olemasolul võib eeldada erinevate koosluste olemasolu, milles domineerivad taimetoidulised kirpvähilised Gmelinoides fasciatus ja Asellus aquaticus ning mitmed teod, sh Anisus vortex, Planorbis planorbis ja Teodoxus fluviatilis. Esimesest ökoloogilisest piirkonnast idas, Neeva lahe piirkonnas on täheldatud rändkarpide (Dreissena polymorpha) esinemist (2). Tõenäoliselt esineb seda liiki ka Portovaja lahe rannikul. (1) Dansk Biologisk Laboratium. (2008) Macrozoobenthos along the Nord Stream Pipeline in the Gulf of Finland characterised on the basis of Russian data from 2005 and Final Report May (2) Berezina N. A., Tsiplenkina I. G., Pankova E. S., Gubelit J. I. (2007). Dynamics of invertebrate communities on the stony littoral of the Neva Estuary (Baltic Sea) under macroalgal blooms and bioinvasions. Transit. Waters Bull. 1,

99 549 Kast 8.6. Esimese ökoloogilise alampiirkonna põhjaloomastiku väärtus/tundlikkus Ressursi või vastuvõtja väärtuse/riski kindlaksmääramiseks kasutatakse mitmesuguseid kriteeriumeid, sealhulgas vastupanuvõimet muutuste suhtes, kohastumist ja haruldust (lisaselgitusteks vt punkti 7.5). Järgnevas tabelis on esitatud esimese ökoloogilise alampiirkonna põhjaloomastikule omistatud väärtus/tundlikkus kuude lõikes. Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember Põhjaelustik Makrovetikad ja veetaimestik Niitjad vetikad Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Veepealsed soontaimed Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Veesisesed soontaimed Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Zoobentos Pehmel põhjal elavad kooslused Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Kommentaar. Makrovetikate kooslused, kus domineerivad rohelised niitjad vetikad Cladophora glomerata, on madala tundlikkusega, kuna need kasvavad toitainerikkas keskkonnas. Suure arvukuse ja kiire paljunemise tõttu peetakse seda keskkonnamuutuste suhtes madala tundlikkusega vetikaks Veealuste taimede kooslused, kus domineerib penikeel, ja veepealsete taimede kooslused, kus domineerivad pilliroog ja kare kaisel, on Läänemere madalates vetes tavalised. Neid liike ei peeta selles koosluses tundlikeks Kogu piirkonnas on laialt levinud pehmel põhjal elav põhjaloomastik. Need riigid taluvad hapnikuvaest keskkonda ning soolsuse kõikumist. Mitmeid olemasolevaid liike peetakse oportunistlikeks liikideks, mis pärast häiringuid kiiresti taastuvad. Selle koosluse esindajate populatsioonid esimeses ökoloogilises piirkonnas ei vähene. Seetõttu peetakse nende tundlikkust madalaks

100 Esimese ökoloogilise alampiirkonna kalad Nagu kirjeldatud punktis 8.5.4, mõjutab soolsus Soome lahe liigirikkust olulisel määral; esimese ökoloogilise alampiirkonna torujuhtme kanalis vähemsoolase idapoolse piirkonna suunas mereliigid järk-järgult kaovad. Selles piirkonnas esineb kõige sagedamini mageveeliike, mida leidub tavaliselt Euroopa muudes osades sisemaa poole liikudes. Kõige tavalisemad liigid on esimeses ökoloogilises alampiirkonnas särg (Rutilus rutilus), latikas (Аbramis brama) ja ahven (Perca fluviatilis). Nad elavad kuni 20 meetri sügavuses vees, mille soolsus on kuni 3 psu. Liigirikkus ja arvukus tavaliselt sügavuse suurenedes väheneb, sest enamik liike eelistab elada kaldalähedastel madalikel. Kalastamise surve on esimeses ökoloogilises alampiirkonnas olnud ajalooliselt suhteliselt väike. Särg oli esimeses ökoloogilises alampiirkonnas aastal läbiviidud uuringute ajal kõige tavalisem liik. Täiskasvanud särjed elavad aeglase vooluga või seisvates mudastes vetes ja Läänemere riimveeline populatsioon on anadroomne (1). Särg toitub putukatest, koorikloomadest, limustest ja taimedest. Särjed koevad aprillis jõgede suudmealadel või madalates rannikuvetes taimestiku keskel. Latikas elab tavaliselt vaiksetes ja väheliikuvates vetes, kus ta liigub suurtes parvedes ning toitub putukate vastsetest, ussidest ja limuskitest. Latikas koeb mais ja juunis tihedas taimestikus, sageli madalas vees ja öösel. Ahven elab tavaliselt vees olevate takistuste juures või vahel ja on Läänemere mõnes riimveepiirkonnas tavaline kala. Ahven on röövliik; noored kalad toituvad zooplanktonist, bentosest ja teistest ahvenamaimudest, aga täiskasvanud ahvenad toituvad nii selgrootutest kui ka kaladest (ogalikud, teised ahvenad, särjed ja lepamaimud). Ahvenad kudevad mais ja juunis ning nende mari ei ole tavaliselt teistele kaladele meelepärane toit, mistõttu nende arvukus ei sõltu kisklusest. Nad panevad oma kuni meetripikkused marjaköied veealustele objektidele. Teised mageveeliigid on haug (Esox lucius), säinas (Leuciscus idus), viidikas (Alburnus alburnus), nurg (Blicca bjoerkna), vimb (Vimba vimba), nugakala (Pelecus cultratus), koha (Stizostedion lucioperca) ja kiisk (Gymnocephalus cernuus). Siirdekalad (2) on meritint (Osmerus eperlanus) ja jõesilm (Lampetra fluviatilis). Kokku leiti aastal Soome lahe rannikualadel läbiviidud uuringus selles piirkonnas 13 kalaliiki (3). Kalu on rannikualadel tavaliselt rohkem. Pelaagilist liiki räime (Clupea harengus) võib selles piirkonnas mõningal määral kohata, aga tursk, kilu ja enamik teisi merekalu elab Läänemere soolasemates piirkondades, sest nende (1) Kalad, kes lähevad kudema merest magevette. (2) Kalad, kes elavad vaheldumisi soolases ja magedas vees. (3) Lappalainen, A., Shurukhin, A., Alekseev, G. and Rinne, J., Coastal-fish communities along the Northern coats of the Gulf of Finland, Baltic Sea: Responses to salinity and eutrophication. International Reviews in Hydrobiology,

101 551 mari ei ole merevees, mille soolsus on alla 6 psu, elujõuline (1). Olulised kalade elupaigad on selles piirkonnas madalad makrofüüdirikkad lahed, kaljud ning jõgede ja ojade suudmelahed. Enamik esimesele ökoloogilisele alampiirkonnale iseloomulikke liike on HELCOMi andmetel hoiu seisukohalt vähetähtsad liigid. Aga siirdekala jõesilm (Lampetra fluviatilis) on EÜ elupaikade direktiivi II ja V lisas ning HELCOMi ohustatud ja/või hääbuvate liikide nimekirjas prioriteetne liik (2). Lõhe (Salmo salar) on samuti II lisas ja HELCOMi jaoks prioriteetne liik. Esimeses ökoloogilises alampiirkonnas lõhe tavaline ei ole, aga kudemisaladele rändamise ajal (tippaeg juunis) võib ta sealt läbi ujuda. Jõesilmu Läänemere populatsiooni peetakse ülemaailmselt tähtsaks ning see on inimtegevuse suhtes tundlik. Suur osa selle ülemaailmsest populatsioonist esineb esimeses ökoloogilises piirkonnas. Jõesilmud rändavad merest kudemisjõgedesse sügisel. Kudemine toimub mais ja juunis jõepõhja varem valmis kaevatud aukudesse, misjärel nad surevad. Jõesilm on tähtis liik, kes toitub teistel kaladel (sh heeringal, tursal, särjel ja lõhel) ning on oluline toiduallikas merelindudele, rannikulindudele ja ahvenale (3),(4). (1) Lappalainen, A., Shurukhin, A., Alekseev, G. and Rinne, J., Coastal-fish communities along the Northern coats of the Gulf of Finland, Baltic Sea: Responses to salinity and eutrophication. International Reviews in Hydrobiology, (2) Helsinki Commission HELCOM Lists of threatened and/or declining species and biotopes/habitats in the Baltic Sea area. Baltic Sea Environmental Proceedings, No (3) Helsinki Commission Helcom Red list of threatened and declining species of lampreys and fishes of the Baltic Sea, Baltic Sea Environmental Proceedings No (4) Vladykov, V.D., Petromyzonidae. p In P.J.P. Whitehead, M.-L. Bauchot, J.-C. Hureau, J. Nielsen, and E. Tortonese (eds.) Fishes of the north-eastern Atlantic and Mediterranean. UNESCO, Paris. vol. 1.

102 552 Kast 8.7. Esimese ökoloogilise alampiirkonna kalade väärtus/tundlikkus Ressursi või vastuvõtja väärtuse/riski kindlaksmääramiseks kasutatakse mitmesuguseid kriteeriumeid, sealhulgas vastupanuvõimet muutuste suhtes, kohastumist ja haruldust (lisaselgitusteks vt punkti 7.5). Tabelis allpool on kokku võetud esimese ökoloogilise alampiirkonna kalaliigikooslustele omistatud üksikasjalik väärtus/tundlikkus kuude lõikes. Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember Kala Mageveekalade liigid Pelaagilised liigid Madal Madal Madal Kesk mine Kesk mine Kesk mine Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Siirdeliigid Madal Madal Madal Madal Madal Suur Madal Madal Suur Suur Suur Madal Kommentaar. Esimeses ökoloogilises piirkonnas domineerivad kalade koosluses mageveekalad. Populatsioonid ei ole ohustatud. Kuna need on kogu esimeses ökoloogilises piirkonnas laialt levinud, peetakse mageveekalade liike madala tundlikkusega liikideks, v.a mais ja juunis, kui on ahvenate ja särgede kudemisaeg Pelaagilised liigid koosnevad vaid räimest, keda esineb vähesel määral. Kudemise edukus sõltub vee madalast soolsusest. Seetõttu on tundlikkus madal Soome lahes ja ilmselt ka Portovaya lahes kudevad ja seal täiskasvanuiga veetvad jõesilmu ja lõhe populatsioonid on toodud EL-i elupaikade direktiivi II lisas. Jõesilm on lisatud ka HELCOM-i ohustatud ja/või kaduvate liikide loendisse kui kõrge prioriteediga liik. Seetõttu peetakse mõlemat liiki rändeperioodidel kõrge tundlikkusega liikideks Esimese ökoloogilise alampiirkonna linnud Torujuhtme rannikuala läheduses esimeses ökoloogilises alampiirkonnas on madal vesi, mille sügavus on 0 50 meetrit. Nagu punktis mainitud, on Soome laht oluline pesitsus- ja toitumisala ranniku- ja merelindudele ning rahvusvahelise tähtsusega rändlindudele. Ökoloogiline väärtus väljaspool paljunemis- ja migratsiooniperioodi on ulatusliku jääkatte tõttu suhteliselt madal (vt Atlase Kaarti ME-2). Alusteabe kirjeldus ja hindamine arvestab tähtsaid linnualasid (IBA) torujuhtmetest 25 kilomeetri raadiuses. Samuti on antud ülevaade rohkem kui

103 kilomeetri kaugusel asuvatest linnuliikide uuringualadest selleks, et määrata laia toitumisalaga liigid nagu näiteks kajakad ja mõned tiiruliigid ning hinnata neile avalduvat mõju. Merelindudega seotud alusteabe kirjeldus keskendub tähtsatele linnualadele (IBA) ja Ramsari konventsioonis määratletud rahvusvahelise tähtsusega märgaladele. Samuti kirjeldatakse alusteabes lindudele olulisi elupaiku nende elutsükli erinevates etappides. Määratud alad Esimeses ökoloogilises alampiirkonnas kulgevad Nord Streami torujuhtmed läbi järgmiste tähtsate linnualade ja Ramsari alade, kus paiknevad paljud olulised linnupopulatsioonid: Tähtis linnuala Berezovje saartel IBA RU044 Ramsari ala Berezovje saartel 3RU027 Tähtis linnuala Dolgii Rif saartel ja Bolšoi Fiskar saarestikus IBA RU224 Ramsari ala Kirkon-Vilkkiläntura laht 3FI022 Tähtis linnuala Itäinen Suomenlahti rahvuspark FI072 Venemaa Ingerimaa looduskaitseala Tähtis linnuala Kirkon-Vilkkiläntura laht FI073 Tähtsad linnualad hõlmavad sageli erikaitsealasid ja elupaiga kaitsealasid, mida kirjeldatakse üksikasjalikult Peatükis 10. Umbes 15 kilomeetrit torujuhtmest idas asuv Berezovje saarte IBA tähtis linnuala koosneb paljudest taandunud rannajoonega saartest, millele on iseloomulikud abajad, lahed ja kanalid (1). See ha kattev kaitseala on suuruselt teine kaitseala piirkonnas, mis jääb torujuhtmest 25 kilomeetri raadiusse. Enamiku neist saartest katab männimets. Lisaks on seal sood ning roostikud ja penikeele kasvukohad, mis tagavad ideaalse kasvukeskkonna rändlindudele (nt kajakad ja tuttpütid). Berezovje saared on eriti olulised peatuvatele lindudele, kuna need asuvad veelindude rändeteel. Liikidest on esindatud kaurlased (Gaviidae), pütlased (Podicepedidae), luiged (Cygnus spp.), haned (Anser, Branta spp.), rääkspardid (Anatini) ja sukelpardid (Aythya, Somateria et al.), tülllased (Charadriidae), kajakad (Laridae) ja tiirud (Sterninae). Saartel ja nende ümbruses esineb 44 linnuliiki, kes hetkel on Venemaa Punases raamatus ning Balti regiooni Punases raamatus, sh 26 liiki pesitsevad saartel. (1) RAMSAR. Information Sheet on Ramsar Wetlands. (viimati vaadatud ).

104 554 Berezovje saared kvalifitseeruvad Ramsari alaks, kuna seal on suur veelindude populatsioon, kuhu kuuluvad ka Euroopa Ühenduse linnudirektiivi I lisas nimetatud linnud. Madala veega alad on oluliseks elupaigaks suurele hulgale hanedele, rääks- ja sukelpartidele, luikedele ja kurvitsalistele (Charadriiformes), samas kui sügavama veega alad on olulised põhjaloomastikust toituvatele kajakatele ja tiirudele, nt naerukajakas ja rändtiir. Naerukajakas on selles piirkonnas kõige arvukam liik. Dolgii Rif saar ja Bolšoi Fiskar saarestik asuvad torujuhtme vahetus läheduses, 4 kilomeetrit läänes. See on oluline pesitsuspaik tiirudele ja kajakatele. Euroopa linnudirektiivi I lisas on nimetatud viis liiki ((väikekajakas (Larus minutus), jõgitiir (Sterna hirundo), rändtiir (Sterna paradisea), räusktiir (Sterna caspia) ja mustviires (Chlidonias niger)). Kirkon-Vilkkiläntura laht, mis asub torujuhtmest 25 kilomeetrit läände Vene ranniku lähedal, on näide peaaegu looduslikust märgalast ja koosneb varjulisest merelahest, mis sisaldab nii avaveega alasid kui ulatuslikke roostikualasid idas, mis on tähtsaks elupaigaks paljudele linnuliikidele (1). Paiga lääneosas asuvad ulatuslikud tarnade niidud, mida piiravad niisked metsased alad. Sellel märgalal pesitseb seitse EL-i linnudirektiivi lisas I (2) nimetatud liiki ning kolm Soome Punasesse raamatusse kuuluvat liiki. Roostikud ja niisked rohumaad on olulised pesitsus- ja toitumisalad mõnedele neist liikidest, nt roo-loorkull (Circus aeruginosus), hüüp (Botaurus stellaris), sarvikpütt (Podiceps auritus) ja rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus). Kirkon-Vilkkiläntura laht on oluline talvitumiskoht veelindudele, nt laululuiged (Cygnus Cygnus), väikeluiged (Cygnus columbianus), väikekosklad (Mergus albellus) ja mitmed pardid. Laululuikede jaoks on see Soomes kõige olulisem elupaik. Kevadisel rändeperioodil võib seal kohata ka tutkaid (Philomachis pygnax) ja mudatildreid (Tringa glareola) ning seda lahte piiravad madalad veed on EL-i linnudirektiivi lisaga I (3) kaitstud liikide jaoks oluliseks toitumisalaks. Itainen Suomenlahti Rahvuspark on Soome lahe kogu kirdeosa katvast saarestikust 520 hektarit hõlmav Natura 2000 ala. See ala asub esimesest ökoloogilisest alampiirkonnast 25 kilomeetrit läänes ja selle täpsem kirjeldus on Peatükis 10. Sel alal on suured avamerealad, mis on liigendatud mitme suurema metsase saare ning paljude väikeste kaljuste laidudega. Piirkonnas on mõned tähelepanuväärsed veealused künnised ja linnustiku jaoks olulised suured räime kudealad. (1) RAMSAR. Information Sheet on Ramsar Wetlands. viimati vaadatud (2) Euroopa Liidu Nõukogu. Nõukogu 2. aprilli aasta direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta. (viimati vaadatud ). (3) Euroopa Liidu Nõukogu. Nõukogu 2. aprilli aasta direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta. (viimati vaadatud ).

105 555 Alal on Soome kõige suurem tõmmukajaka (Larus fuscus) populatsioon ning ala on oluline ka teistele saarestikuliikidele, nagu alk (Alca torda) ja krüüsel (Cepphus grylle). Kevadise rände ajal peatuvad rahvuspargis sajad tuhanded kuninghahad. Selles paigas pesitsevate lindude hulka kuulub kolm EL-i linnudirektiivi lisas I loetletud linnuliiki (randtiir (Sterna paradisea), valgepõsklagle (Branta leucopsis) ja räusktiir (Sterna caspia)). Viimane liik on nimetatud ka HELCOM-i ohustatud liikide nimekirjas (1). Kaljused väikesaared on eriti olulised kajakate, tiirude, alkide ja krüüslite pesitsuskohad. Pesitsevate lindude olulised toitumiskohad koosnevad madala veega aladest kurvitsaliste ja põhjaloomastikust toituvate partide jaoks, ning sügavama veega aladest kajakate, alkide ja krüüslite jaoks. Esimeses ökoloogilises piirkonnas koosnevad kaitsealuste liikide olulised pesitsuskohad kaljustest väikesaartest, roostikest ja niisketest rohumaadest, mis kuuluvad Berezovje saarte tähtsasse linnualasse. Kirkon-Vilkkiläntura lahes ja Itäinen Suomenlahti rahvusvpargis elavad merelinnud toituvad peamiselt madalaveelistel aladel, samas kui sügavama veega alad on eriti olulised alkide, krüüslite ja kajakate jaoks. Räimekude on neile oluliseks toiduallikaks. Olulised liigid ja populatsioonid Esimest ökoloogilist alampiirkonda ümbritsevatel ranniku- ja merealadel leidub 23 linnuliiki, mis on EL linnudirektiivi I lisas määratletud erilisi kaitsemeetmeid vajavate liikidena (2). Need liigid on esitatud allpool Tabelis Tabel 8.14 I lisas loetletud liigid, keda leidub esimeses ökoloogilises alampiirkonnas ja seda ümbritsevates piirkondades (3) Liik Teaduslik nimi Staatus Randtiir Sterna paradisea Pesitsemine Valgepõsk-lagle Branta leucopsis Läbiränne, pesitsemine Harilik väikeluik Cygnus bewickii Läbiränne Hüüp Botaurus stellaris Pesitsemine Mustviires Chlidonias niger Pesitsemine Järvekaur Gavia arctica Läbiränne Räusktiir Sterna caspia Pesitseja, läbirändaja Jõgitiir Sterna hirundo Pesitsemine Rukkirääk Crex crex Pesitsemine (1) Helsinki Commission (2007): HELCOM list of ththreatenend and/or declining species and biotopes/habittsin the Baltic Sea area. Baltic Sea environmental Proceedings, No (2) Euroopa Liidu Nõukogu. Nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ, 2. aprill 1979, loodusliku linnustiku kaitse kohta (viimati kasutatud ). (3) Euroopa Liidu Nõukogu. Nõukogu 2. aprilli aasta direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta. (viimati kasutatud ).

106 556 Sookurg Grus grus Pesitsemine Valgepõsk-lagle Anser erythropus Läbiränne Väikekajakas Larus minutus Pesitsemine Roo-loorkull Circus aeruginosus Pesitsemine Kalakotkas Pandion haliaetus Pesitsemine Punakurk-kaur Gavia stellata Läbiränne Tutkas Philomachis pgnax Läbiränne Sooräts Asio flammeus (2) Pesitsemine Sarvikpütt Podiceps auritus Pesitsemine Väikekoskel Mergus albellus (1) Pesitseja, läbirändaja Täpikhuik Porzana porzana Pesitsemine Merikotkas Haliaeetus albicilla Läbiränne, pesitsemine Laululuik Cygnus cygnus Läbiränne, pesitsemine Mudatilder Tringa glareola Läbiränne Arvukalt linnudirektiivi I lisa liike pesitseb torujuhtme trassile väga lähedal Dolgii kaljusaarel ja Bolšoi Fiskari saarestikus. Nende hulka kuuluvad jõgitiir, (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisea), räusktiir (Sterna caspia), mustviires (Chlidonias niger) ja väikekajakas (Larus minutus). Kaljused ja/või liivased kaldad ning avamaa on oluliseks pesitsuspaigaks enamikule neist liikidest, kes toituvad peamiselt kalast. Muud olulised liigid on tüüpilised märgalade linnud, kes pesitsevad ja toituvad sageli roostikes ja märgadel rohumaadel avatud madala veega alade läheduses. Kirkon-Vilkkiläntura lahe piirkonnas on nende liikide olulised pesitsuskohad ning olulisteks liikideks on hüüp (Botaurus stellaris), roo-loorkull (Circus aeruginosus), sarvikpütt (Podiceps auritus) ja laululuik (Cygnus cygnus). Merikotkad (Haliaeëtus albicilla) pesitsevad teadaolevalt torujuhtmest kirdes, mis on nende ainus teadaolev pesitsuskoht torujuhtme läheduses (vt Joonis 8.28). Nagu näha Tabelist 8.14, kuulub liik EL-i linnudirektiivi I lisasse. Suurel hulgal esineb seda liiki ka Ålandi saartel. Aastatel 2000 kuni 2005 leiti veel kolm pesakohta Seskari saartel ja Lipovos, mis asuvad Venemaa territoriaalvetes (vt Joonis 8.28). Perioodil polnud merikotkad Soome lahes levinud pesitsejad. Seejärel on populatsioon aeglaselt kasvanud (1).Pesitsuspopulatsioon on Soome pool siiski endiselt alla 10 paari. Tulevikus see kindlasti kasvab, kuna paljud noorlinnud proovivad leida sobivaid elupaiku (vt Joonis 8.28). (1) Stjernberg, T., Koivusaari, J., Högmander, J., Ollila, T. & Ekblom, H. 2005: Suomen merikotkat kanta vahvistuu edelleen. Linnut vuosikirja 2004:

107 557 Joonis 8.28 Merikotka (H.albicilla) levik Soomes ja Vene Karjalas aastate lõpus (1). Punased punktid näitavad atlase ruute, kus on merikotka pesitsusalad Linnudirektiivi I lisa liigid Berezovje saartel on punakurk-kaur, järvekaur, laululuik, valgepõsklagle ja soorüdi. Pesitsemine Kõik ülalpool loetletud paigad on merelindude pesitsemise seisukohalt olulised. Soome lahe saarestik on Läänemere vee- ja merelindudele oluline pesitsusala. Nagu eespool mainitud, on Itainen Suomenlahti Rahvuspargi põhjapoolne osa esimesest ökoloogilisest alampiirkonnast läänes. Park on oluline paik 27 pesitsevale linnuliigile (2 ). Nende hulka kuuluvad jõgitiir, räusktiir ja randtiir, alk ja krüüsel. Olulised tiirude pesitsusalad asuvad ka Dolgi Rif saarel ja Bolšoi Fiskar arhipelaagis. Esimesest ökoloogilisest alampiirkonnast idas asuvad Berezovje saared on oluline (1) Stjernberg, T., Koivusaari, J., Högmander, J., Ollila, T., Ekblom, H. 2007: Population trends and breeding success of the white-tailed eagle Haliaeëtus albicilla in Finland, Väljaandes: Status of raptor populations in eastern Fennoscandia. Proceedings. Proceedings of the Workshop, Kostomuksha, Karelia, Russia, November 8-10, (2) Skov, H., Vaitkus, G., Flensted, K.N., Grishanov G., Kalamees, A., Kondra-tyev, A., Leivo, M., Luigujõe, L., Mayr, C., Rasmussen, J.F., Raudonikis, L., Scheller, W., Sidlo, P.O., Stipniece, A., Struwe-Juhl, B. & Welander, B. 2000: Inventory of coastal and marine Important Bird Areas in the Baltic Sea. BirdLife International, Cambridge. 287 lk.

108 558 pesitsusala 15 liigile, kelle hulgas on soorüdi (Calidris alpina), kalakajakas (Larus canus), randtiir ja mustviires. Talvitumine Soome lahe idaosa kattub igal aastal jääga (1) (vt Atlase Kaarte ME-1 ja ME-2). Jääd on kõige rohkem tavaliselt veebruari lõpus või märtsis. Rannikualade regulaarne jäätumine tähendab seda, et esimene ökoloogiline alampiirkond ja selle ümbrus on talvitumisalana vähetähtis. Läbiränne Esimeses ökoloogilises piirkonnas ristub torujuhe veelindude olulise rändeteega, mida kasutab rohkearvuliselt enam kui 30 liiki. Esimeses ökoloogilises piirkonnas kuuluvad oluliste liikide hulka punakurk-kaur, järvekaur, harilik väikeluik (Cygnus columbianus), laululuik (Cygnus Cygnus), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), mustlagle (Branta bernicla), tuttvart (Aythya fuligula), sõtkas (Bucephala clangula), mustvaeras (Melanitta nigra), rohukoskel (Mergus serrator), väikerüdi (Calidris minuta), jämejalg (Numenius arquata), väikekajakas (Larus minutus), jõgitiir ja randtiir. Kevadel (eelkõige mais) läbi Soome lahe rändavate lindude arv on rahvusvahelise tähtsusega. Rändel läbib Kirkon-Vilkkilantura lahte harilik väikeluik, laululuik, merikotkas (Haliaeetus albicilla), suur konnakotkas (Aquila clanga), rohunepp (Gallinago media) ja räusktiir. Dolgii kaljusaart ja Bolšoi Fiskari saarestikku kasutavad hahk (Somateria molissima) ja tõmmuvaeras (Melanitta fusca). Berezovje saared on eriti olulised kevadise rände ajal (2). Kevadel rändavad läbi selle piirkonna umbes luike, sh laululuiged ja väikeluiged, ning umbes kuni järvekauri (Gavia arctica). Hanede koguarv selles piirkonnas on kuni isendit. Sukel- ja rääkspardid moodustavad kõige arvukama osa linnuliikidest, lisaks esineb veel must- ja tõmmuvaeraid, aule, tuttvarte ja merivarte. Rände ajal võib seal kohata 28 liiki kurvitsalisi (Charadriidae) ning madalveeliste piirkondade läheduses asuvad alad on nendele liikidele oluliseks toitumisalaks. Kui rannikulinnud koos valgepõsk-laglede ja laukhanedega rändavad peamiselt otse üle Soome lahe Valge mere suunas, siis merepartlased, nagu aul (Clangula hyemalis) ja mustvaeras (Melanitta nigra), aga ka mõned mustlagled ja sukeldujad, puhkavad rände ajal kusagil avamerel. Järelikult peab Soome lahe idaosas olema üks või mitu öist puhkeala, kust linnud päikesetõusu ajal lahkuvad. Paljusid eelmainitud merelinde on täheldatud Primorskist läänes ja Kiperorti poolsaare esine ala Viiburi lahes on teada olulise puhkealana (3),(4) (vt Joonis 8.29). (1) Finnish Maritime Research Institute. Ice conditions in the Baltic Sea. viimati vaadatud (2) RAMSAR. Information Sheet on Ramsar Wetlands. viimati vaadatud (3) Jari Kontiokorpi, pers. comm (4) Putkonen, T. A. 1942: Kevätmuutosta Viipurinlahdella. Ornis Fennica XIX (2):

109 559 Joonis 8.29 Ränd-merelindudele olulised alad esimeses ökoloogilises alampiirkonnas (1),(2) Sügisrände ajal esineb hulgaliselt kajakaid ning septembris ja oktoobris ulatub nene arv 1-1,5 miljonini (1). Naerukajakad (Larus ridibundus), hõbekajakad (Larus argentatus), kalakajakas (Larus canus) ja tõmmukajakas (Larus fuscus) on selle perekonna kõige arvukamad esindajad. Viimatimainitud liik on märgitud olulise liigina HELCOM-i Läänemere ohustatud ja/või kaduvate liikide ja biotoopide/elupaikade nimekirja (2). (1) RAMSAR. Information Sheet on Ramsar Wetlands. viimati vaadatud (2) Helsinki Commission HELCOM Lists of threatened and/or declining species and biotopes/habitats in the Baltic Sea area. Baltic Sea Environmental Proceedings, No. 113.

110 560 Kast 8.8. Esimese ökoloogilise alampiirkonna lindude väärtus/tundlikkus Ressursi või vastuvõtja väärtuse/tundlikkuse kindlaksmääramiseks kasutatakse mitmesuguseid kriteeriumeid, sealhulgas vastupanuvõimet muutuste suhtes, kohastumist ja haruldust (lisaselgitusteks vt punkti 7.5). Tabelis allpool on kokku võetud esimese ökoloogilise alampiirkonna linnuliigikooslustele omistatud üksikasjalik väärtus/tundlikkus kuude lõikes. Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember Linnud Pesitsevad linnud Talvituvad linnud Rändlinnud Madal Madal Kesk mine Suur Suur Suur Suur Suur Suur Kesk mine Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Kesk mine Suur Suur Suur Madal Madal Madal Suur Suur Suur Madal Kommentaar. Esimeses ökoloogilises alampiirkonnas pesitsevate ja peatuvate ning sellest läbirändavate linnuliikide hulka kuulub mitmeid liike, mis on kaitstud EL-i õigusaktidega ja esinevad HELCOM-i Läänemere ohustatud ja/või hääbuvate liikide ning biotoopide/elupaikade nimekirjas. Seega peetakse nende liikide populatsioone eriti haavatavateks, ehk teisisõnu väga tundlikeks ajal, mil nad selles piirkonnas läbivad või peatuvad Esimese ökoloogilise alampiirkonna mereimetajad Esimeses ökoloogilises piirkonnas esineb kolme liiki mereimetajaid, kes teadaolevalt seal elavad või keda on seal kohatud: Pringel (Phocoena phocoena) Viigerhüljes (Phoca hispida botnica) Hallhüljes (Halichoerus grypus balticus)

111 561 Pringel (Phocoena phocoena) 20. sajandil pringlit esimeses ökoloogilises alampiirkonnas teadaolevalt nähtud ei ole (vt Joonis 8.21 või Atlase Kaarti MA-1), kuigi Soome Mereinstituudi läänemereportaali kohaselt võib teda seal aeg-ajalt olla (vt Atlase Kaart MA-2). Viigerhüljes (Phoca hispida botnica) Esimene ökoloogiline alapiirkond on viigerhüljestele oluline piirkond, sest suur osa nende Läänemere populatsioonist elab ja poegib Soome lahe idaosas Venemaa vetes (vt Joonis 8.22 või Atlase Kaarti MA-3). Viigerhülged poegivad veebruari keskpaigast märtsi keskpaigani avamere jääl (1). Karvavahetus leiab peamiselt aset lesilates (s.t puutumata kaljudel, laidudel ja saartel) aprilli keskpaigast mai alguseni. Viigerhüljeste levikut Venemaal näitab Joonis Torujuhtme vahetus lähetuses on mitmeid kaitsealasid, mis on mõeldud ka viigerhüljeste kaitsmiseks. Üks neist paikadest, Beryozovyye saared, asub mõne kilomeetri kaugusel viigerhüljeste pesitsuskohast (vt Joonis 8.22 või Atlase Kaarti MA-3). See saartegrupp on märgitud kaitsepiirkonnaks ning see on oluline paik, kuna on üks põhilisi viigerhüljeste pesitsusalasid, kui jääolud talvel sobivad on. See hoiuala asub kavandatud torujuhtmest ligikaudu 15 kilomeetrit kagus. Teine kaitseala on kavandatav Ingerimaa (Ingermanlandski) rahvuspark, mis koosneb üheksast saarest, millest mõnest läheb torujuhtme tee mööda 10 kilomeetri kauguselt. See rahvuspark kavandati HELCOMi raames, et säilitada viigerhüljeste elupaiku. Hallhüljes (Halichoerus Grypus Balticus) Hallhülgeid on peaaegu kogu Soome lahes ja nende kolooniaid esineb Venemaa rannikul 20 kilomeetri kaugusel esimesest ökoloogilisest alampiirkonnast (vt Joonis 8.24). Hallhülged paarituvad aprillist juunini ning poegivad jääpankadel veebruarist märtsini. Hallhüljeste populatsioon Soome lahes on viimaste aastate vältel jäänud umbes samasuguseks, 2005.aastal loendati seal 300 isendit (2). Nagu viigerhüljestegi puhul on Ingeri Rahvuspargi eesmärk kaitsta hallhüljeste elupaiku. Tabelis 8.15 on esitatud kokkuvõte kõikide esimeses ökoloogilises alampiirkonnas leiduvate mereimetajatega seotud riskide kohta (sh hooajalisus). ( 1 ) Noskov, G.A. (Ed.) (2002) Red Data Book of Nature of the Leningrad Region. Vol. 3. Animals. (2) Halkka, A., Helle, E., Helander, B., Jussi, I., Karlsson, O., Soikkeli, M., Stenman, M. & Verevkin, M Numbers of grey seals counted in the Baltic Sea, International conference on Baltic seals, February Helsinki, Finland.

112 562 Tabel 8.15 Esimeses ökoloogilises alampiirkonnas leiduvate mereimetajatega seotud riskide (sh hooajalisuse) kokkuvõte Liik Tundlikkus Tundlikkuse hooajalisus Viigerhüljes (Phoca hispida botnica) Hallhüljes (Halichoerus grypus balticus) Keskmine, kuna läheduses olevad veed on paljunemiseks olulised Kaitseala esimese ökoloogilise alampiirkonna lähedal Pesitsemine veebruari keskpaigast märtsi keskpaigani Karvavahetus aprillist maini Paaritumine maist juunini Poegimine veebruarist märtsini Kast 8.9 Esimese ökoloogilise alampiirkonna mereimetajate väärtus/tundlikkus Ressursi või vastuvõtja väärtuse/riski kindlaksmääramiseks kasutatakse mitmesuguseid kriteeriumeid, sealhulgas vastupanuvõimet muutuste suhtes, kohastumist ja haruldust (lisaselgitusteks vt punkti 7.5). Järgnevas tabelis on esitatud esimese ökoloogilise alampiirkonna mereimetajatele omistatud väärtus/tundlikkus kuude lõikes. Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember Mereimetajad Viigerhüljes Hallhüljes Kesk mine Kesk mine Suur Suur Suur Suur Suur Suur Kesk mine Suur Kesk mine Suur Kesk mine Kesk mine Kesk mine Kesk mine Kesk mine Kesk mine Kesk mine Kesk mine Kesk mine Kesk mine Kesk mine Kesk mine Kommentaar. Mõlemad hülgeliigid kuuluvad IUCN-i eriti ohustatud objektide nimekirja, nad on kaitstud EL-i õigusaktidega ja kuuluvad ka HELCOM-i ohustatud liikide nimekirja. Nad on eriti kaitsetud pesitsemis ja, karvavahetusperioodil Esimese ökoloogilise alampiirkonna looduskaitsealad Esimene ökoloogiline alampiirkond on lühike osa torujuhtme piirkonnast, mis ulatub Vyborgi rannikualalt Soome lahe kirdeossa. Kuna esimene ökoloogiline alampiirkond asub Vene territorialvetes, on enamik looduskaitsealasid need, mis on märgitud kui Läänemere Vene territoriaalvetesse jäävad kaitsealad. Kuigi torujuhe ei läbi ühtegi esimeses ökoloogilises alampiirkonnas olevat kaitseala, on Nord Stream torujuhtmest 20 kilomeetri kaugusel neli

113 563 looduskaitseala, mida Projekt tõenäoliselt mõjutab; vt Tabel 8.16 ning illustratsioone Atlase Kaardil PA-2 (Läänemere Vene territoriaalvetesse jäävad kaitsealad), PA-4 (Ramsari alad) ja PA-5 (BSPA-d). Kaugus torujuhtmest on määratletud kui looduskaitseala lähim piirkond torujuhtmest. Tabel 8.16 Gaasijuhtmetest 20 kilomeetri raadiuses asuvad kaitsealad esimeses ökoloogilises alampiirkonnas Looduskaitsealad Määratlus Vahemaa torujuhtmeni (km) Ingerimaa saared- Skala Hally Läänemere Venemaa osa kaitsealad 0.5 Ingerimaa saared Bolshoy Fiskar Läänemere Venemaa osa kaitsealad 3 Prigranitšnõi Läänemere Venemaa osa kaitsealad 7 Beryozovyye saared Läänemere Venemaa osa kaitsealad, 15 Ramsar Kõigi nende kaitsealade kirjeldus ning ning nende loomise põhjused, on toodud allpool (1). Ingerimaa saarte looduskaitseala Üheksa Vene majanduspiirkonna saart moodustavad rangete eeskirjadega looduskaitseala, mille nimeks on Ingermanlandskiy. Leningradi piirkond on selle kinnitanud, kuid lõplik otsus föderaalvalitsuse poolt on alles tegemisel ning finantseerimine arutlusel. Neli lõunapoolset saart moodustavad osa rifist, mis ulatub Eestist Suursaareni. Looduskaitseala loomise põhjus: Läänemere idaosa saarte loomuliku keskkonna säilitamine Bioloogilise mitmekesisuse toetamine Rändlindude traditsioonilise peatuspaiga kaitsmine, et säilitada Valgest merest Läänemereni kulgevaid rändeteid Veelindude pesitsuspaikade säilitamine Haruldaste ja ohustatud liikide elupaikade kaitse Ohustatud mereimetajate (hallhüljes ja viigerhüljes) elupaikade säilitamine ( 1 ) Nord Stream AG & Ramboll Memo no. 4.3g - Protected Areas, Nord Stream AG, Zug, Switzerland.

114 564 Vene kohustuste toimimine vastavalt Läänemere keskkonnaprogrammidele, sh ka kaitsealade loomine Soome piiril ning integreerumine BSPA-süsteemiga Saarte nimed ning kaugus torujuhtmest on toodud Tabelis Tabel 8.17 Ingerimaa saared ja nende ligikaudne kaugus Nord Stream torujuhtmest Ingerimaa saared Kaugus torujuhtmest (km) miinumum (km) keskmine (km) Skala Hally 0,5 1 Bolshoy Fiskar 2,9 3,2 Dolgy Kamen 9 11 Kopytin 14,6 15,5 Virginy 16,8 18,6 Maly Tuters 28,5 33,3 Bolshoy Tuters 31,6 35,7 Seskar 34 38,4 Skala Virgund 38,6 43,3 Torujuhe möödub Skala Hally saarest umbes 0,5 kilomeetri kauguselt ning Bolšoi Fiskari saarest umbes 3 kilomeetri kauguselt. Kõigi teiste Ingermanlandskiy saarte lähimad punktid asuvad umbes 9 39 kilomeetri kaugusel torujuhtmest, vt Joonis Bolšoi Fiskari saarestik ja Skala Hally on määratletud eespool Ingeri saarte puhul ära toodud põhjustel. Bolšoi Fiskari arhipelaagi kogupindala on umbes seitse hektarit. See on ära märgitud lindude pesitsus- ja toitumiskohana. Seal on kormoranide (Phalacrocorax carbo) ja kajakate ja tiirude kolooniad, sh tõmmukajakad (Larus spp), räusktiir (S.caspia), jõgitiir (S. hirundo) ja randtiir (S. paradisaea). Muudest liikidest on esindatud jääkoskel (Mergus merganser), krüüsel (Cepphus grylle), hahk (Somateria mollissima) ja alk (Alca torda).

115 565 Joonis 8.30 Ingerimaa saared Prigranitšnii kaitseala Prigranitšnii on piirkondlik looduskaitseala (5825 ha), mis hõlmab rannikujoont ja sellega seotud saari Vene-Soome piiri lähedal. Looduskaitseala loomise peamised põhjused: Bioloogilise mitmekesisuse toetamine Vene Föderatsiooni, Baltikumi, Ida-Fennoskandia, Leningradi piirkonna ja Euroopa Punastesse raamatutess kantud haruldaste looma- ja taimeriikide säilitamine Merelindude puhkepaikade ja lennuteede säilitamine Valge mere ja Läänemere vahel Prigranitšnii kaitsealal pesitsevad järgmised linnud: järvekaur (G. arctica), mustlagle (B. leucopsis), kühmnokk-luik (C. olor), tõmmuvaeras (M. deglandi) ja merikotkas (H. albicilla). Selles piirkonnas on kaitse all ka hallhüljes (H. grypus) ja viigerhüljes (P. hispida). Torujuhe möödub Prigranitšnii looduskaitseala lähimast punktist umbes 7 km kaugusel.

116 566 Beryozovye saarte kaitseala / Ramsari ala Berjozovje saarte reservaat on umbes ha pindalaga saarestik Soome lahes, mis koosneb paljudest saartest ning neid ühendavatest veepiirkondadest. Piirkond on ka Ramsari ala ning see asub umbes 15 kilomeetrit torujuhtmest idas. Nende saarte rannajoon on sakiline, seda iseloomustavad lahed, abajad, kanalid ja madala veega alad. Berjozovje saared on kaitse all taimestiku (saarte taimestikus domineerivad männid, samuti on seal palju haruldasi taimeliike) ning saartevaheliste madalveeliste alade, lahtede ja väinade tõttu, mis on kevadise rände ajal oluliseks pesitsus- ja peatumiskohaks arvukatele veelindudele. Liikidest on esindatud kajakas (Gaviidae), tuttpütt (Podecepedidae), luiged (Cygnus spp.), haned (Anser, Branta spp.), rääkspardid (Anatini) ja sukelpardid (Aythya, Somateria et al.), Charadriidae, kajakad (Laridae) ja tiirud (Sterninae). Lisaks on Berjozovje saartest lõunasse ja läände jäävad alad viigerhüljestele (Pusa hispida) paljunemiskohaks, mis sõltuvalt jääkattest asub 6-10 kilomeetrit Bolšoi Berjozovje saarest lõunas. Berjozovje saare ümbruses on ka olulised kalade, sh oluliste kommertsliikide nagu räim (Clupea harengus membras) jt kudemis- ja paljunemiskohad, (vt punkt 8.5.4). Kast 8.10 Esimese ökoloogilise alampiirkonna looduskaitsealade väärtus/tundlikkus Ressursi või mõjuobjekti väärtuse/tundlikkuse kindlaksmääramiseks kasutatakse mitmesuguseid kriteeriumeid, sealhulgas vastupanuvõimet muutuste suhtes, kohastumist ja haruldust (lisaselgitusteks vt jaotis 7.5). Järgnevas tabelis on esitatud esimese ökoloogilise alampiirkonna looduskaitsealadele omistatud väärtus/tundlikkus kuude lõikes. Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember Looduskaitseala Suur Suur Suur Suur Suur Suur Suur Suur Suur Suur Suur Suur Kommentaar: Nende alade määratluse tõttu vastavate õigusaktidega kaitstud looduskaitsealadena, nõuavad alad erilist tähelepanu kui projekt võib neid alasid tõenäoliselt mõjutada. Piirkonna määratlemine Natura 2000 alana, biosfääri kaitsealana või RAMSARi alana ei tähenda iseenesest veel seda, et ala on igasuguseks tegevuseks täiesti suletud. See sõltub kehtestatud kaitsekorralduskavast, mis on erinevate alade puhul erinev, ja sellest, kas tegevused kujutavad olulist ohtu liikidele ja elupaikadele, mille tõttu on ala määratletud Natura 2000 alana, biosfääri kaitsealana või RAMSARi alana. Looduskaitsealade eristaatuse rõhutamiseks käsitletakse neid kõiki kõrge väärtuse/ tundlikkusega objektidena.

117 Teine ökoloogiline alampiirkond Soome laht Teise ökoloogilisse piirkonda kuuluv torujuhtme koridor asub esimese ökoloogilise piirkonna madalaimatest piirkondadest edelas, siirdudes läbi Soome lahe punkti KP 316, kus torujuhe jõuab Ava-Läänemerre. Soome lahes on hapnikurikkaid ja hapnikuvaeseid perioode. Hüpoksia ajal on teine ökoloogiline piirkond oma üldistelt omadustelt sarnane kolmanda ökoloogilise piirkonnaga. Torujuhtme koridori geograafilist konteksti teises ökoloogilises piirkonnas kirjeldab Joonis 8.31.

118 Joonis 8.31 Teine ökoloogiline alampiirkond Soome laht 568

119 Teise ökoloogilise alampiirkonna veesammas Soolsus Soome lahe teise ökoloogilises alampiirkonnas suureneb soolsus idast läände. Pinnavee soolsus on Soome lahe lääneosas 5 7 ppt ja ida osas 0 3 ppt. Põhjaosa soolsus Soome lahe lääneosas võib olla 8 9 ppt. Soome lahe lääneosas esineb meetri sügavuses enamiku aastast halokliin (1). Halokliini olemasolu takistab vee vertikaalsuunalist segunemist veekogus. Ida suunas erinevused pindmise ja põhjaosa vee soolsuse vahel vähenevad. Jõevoolu mõju esineb nii pikaajaliste kui sesoonsete soolsuse muutuste korral. See on tüüpiline kogu Soome lahes, kus vee soolsus erinevatel aastaaegadel väga palju erineb 2). Kevadel ja suvel on Soome lahe idaosas mõõdetavad vertikaalsed soolsuse gradiendid, kus soolsus on u 1 ppt pinnal kuni u 4 ppt 20 meetri sügavusel (3). Veetemperatuur Pinnavee temperatuuri aastane varieeruvus Soome lahes järgib üldiselt õhutemperatuuri. Sarnane muster on keskmistele laiuskraadidele üsna omane. Seire on näidanud, et Soome laht on jaanuarist kuni märtsini peaaegu täielikult jääkatte all ning veetemperatuur on lahe idaosas 0 С lähedal. Pinnavee keskmine kuutemperatuur on kõige madalam jaanuarist märtsini. Pärast aprillist maini toimuvat jää sulamist Soome lahes, hakkab pinnavesi kiiresti soojenema. Peaaegu kõik rannikujaamad Soome lahe idaosas registreerivad veetemperatuuri tõusu keskmiselt 2 С-st aprillis kuni 10 С-ni mais. Soome lahe idaosa vesi soojeneb jätkuvalt kuni juuli lõpu ja augusti alguseni, kui kuu keskmine pinnavee temperatuur jõuab maksimaalse С-ni. Sügisel hakkab pindmine kiht järk-järgult jahenema. Veetemperatuur jääb Soome lahe idaosa rannikujaamades keskmiselt vahemikku 5 10 С. Kui pinnatemperatuur tõuseb kõrgemale kui maksimaalse tihedusega vee temperatuur, hakkab kogu Soome lahes moodustuma sesoonne termokliin, välja arvatud Neeva abajas, kus segunemine hoiab veemassid vertikaalsuunas homogeensetena. (1) Olsonen, R. (2006) FIMR monitoring of the Baltic Sea environment, Report Series of the Finnish Institute of Marine Research No. 59. FIMR, Helsinki. (2) Alenius et al. (1998). The physical oceanography of the Gulf of Finland: a review. Boreal Env. Res. 3: (3) Petergaz (2006) The North European Gas Pipeline Project. Offshore Sections (The Baltic Sea).Part 2, Book 1. Section 1. Stage 2. Environmental Survey. Final Technical Report. Text of the Report. Russian EEZ and territorial waters. Petergaz, Moscow, Russia.

120 570 Veetemperatuur nagu soolsuski muutub Soome lahes lühiajaliselt väga olulisel määral (vt Joonis 8.12). Üks sellise varieerumise põhjusi on ranniku tõusikvool, millel on oluline roll rannikuvete temperatuuri ja soolsuse kujundamises. Temperatuurigradiendid merepinnal on 0,5 1,0 С/km (vahel 4 С/km), aga Soome lahe avaosa ja tõusikvooluvete vaheline temperatuurilangus on 2 10 С (1) Rannikult tuleva tõusikvoolu mõju kestab keskmiselt 1 4 päeva, mõnel kuul 1 10 päeva. Pärast ilmamuutust taastub veetemperatuuri põhijaotus rannikul umbes 2 3 päevaga. Alla mõne päeva kestvad tõusikvoolud tekkivad siis, kui termokliin on küllaltki lähedal lahe pinnale ja tuule suund muutub järsult. Sellisel juhul on tõusikvoolud oluliselt kitsamad, aga temperatuurikontrastid on järsemad. Hapnik Halokliini tekkimise järgselt muutub põhjaosa läheduses keskkond hapnikuvaeseks. Kihistumise kadumine tõstab põhjaosa hapnikusisaldust kiiresti. Varjulistes ranikuäärsetes lahtedes põhjaja lõunakalda ääres põhjustab vetikate õitsemise järgne orgaanilise detriidi tugev settimine piiratud veevahetusega piirkondades hapniku (O 2 ) sisalduse langust. Soome lahe sügavate osade hapnikusisaldust mõjutab lagundatava orgaanilise aine sissevool ja vee jaotumine ning transport permanentsest halokliinist Soome lahte (2). Atlase Kaardil WA-12 on näha hapniku ja vesiniksulfiidi (H 2 S) sisaldus vee põhjakihtides aasta maist kuni aastani HELCOMi/ICESi andmetel. Lahustunud hapniku ja H 2 S sisaldused, mis mõõdeti Soome lahes aastatel 2006 ja 2007 (Joonis 8.32) näitavad hapnikupuudust lahe sügavamas keskosas aasta andmed näitavad siiski eelneva aastaga võrreldes märgatavat hapnikusisalduse kasvu ja vesiniksulfiidi sisalduse vähenemist. (1) Petergaz (2006) Nord Stream Offshore Gas Pipeline Project (Russian Sector) Volume 8. Book 1. Offshore Section. Part 1. Environmental Impact Assessment, OOO PETERGAZ, Doc. No. 36/ ТEO-OOS-0801(1)-S3. NORD STREAM AG, dok nr G-PE-LFR-EIA Petergaz, Moskva, Venemaa. (2) Raateoja, M. et al Recent Changes in Trophic State of the Baltic Sea along SW Coast of Finland. AMBIO Vol. 34 (3):

121 571 Joonis 8.32 Hapniku ja vesiniksulfiidi sisaldus Soome lahe põhjalähedastes vetes (2006/2007) (1) Toitained Lämmastiku üldine sissekanne Soome lahte oli aastal ligikaudu tonni (täielik sisendkogus Läänemerre oli tonni) (2). Vaatamata sellele, et fosfori ja lämmastiku väline sissekanne Soome lahte on vähenenud, ei ole kontsentratsioon väiksemaks muutunud. Vastupidi see on aastatest alates peamiselt suurenenud. Tõenäoliselt on selle põhjuseks põhjalähedaste vete nõrkadest hapnikutingimustest tingitud suured sisemised koormused (3). Atlase Kaart WA- 13 illustreerib lämmastiku üldsisaldust 1 5 m sügavusel HELCOMi valitud seirepunktides (suvi/talv ). Jaam 1a asub teises ökoloogilises alampiirkonnas. Lämmastikusisalduse suvised tasemed on aastatel üldiselt suurenenud, (1) Finnish Maritime Research Institute (FIMR). The Baltic Sea Portal of Finnish Maritime Research Institute. (kasutatud ). (2) Helsinki Commission (2005). Nutrient Pollution to the Baltic Sea in Baltic Sea Environment Proceedings No. 100, HELCOM, Helsingi, Soome. (3) Finnish Institute of Marine Research (FIMR) "Monitoring of the Baltic Sea Environment. Annual Report 2006", Finnish Institute of Marine Research.

122 572 tippkontsentratsioon oli aasta juunis, juulis ja augustis 0,44 mg/l. Talvine lämmastikusisaldus on sel perioodil registreeritud vaid ühel kuupäeval - 0,15 mg/l aastal. Atlase Kaardil WA-14 on näha fosfori üldsisaldus 1 5 meetri sügavusel HELCOMi valitud seirepunktides (suvi/talv ). Fosforisisaldus on nende perioodide jooksul üldiselt tõusnud, tippkontsentratsioon 0,046 mg/l registreeriti 2004.aastal (juunis, juulis ja augustis). Talvine fosfori üldsisaldus on sellel ajal märgitud üles vaid ühel kuupäeval - 0,03 mg/l aastal. Soome lahe idaosas on suvel Läänemere kõrgeim fosforisisaldus. Toitainete kontsentratsioonide määramise protsessi Läänemeres arutatakse punktis Metallid PeterGaz 2006 uuringu ajal registreeriti teise ökoloogilise alampiirkonna idaosa põhjakihis järgmiste raskmetallide maksimum kontsentratsioonid (1) : Mangaani (0,0056 mg/l), niklit (0,0026 mg/l), kaadmiumi (0,00022 mg/l) ja arseeni leiti Sommersi saarest läänes Tsinki (0,0062 mg/l), koobaltit (0,0004 mg/l) ja kroomi (0,00082 mg/l ) Goglandi saarest idas Vaske (0,0034 mg/l) ja elavhõbedat (0, mg/l) leiti Goglandi saarest läänes Tina (0,00057 mg/l) ja molübdeeni (0,0013 mg/l ) Sommersi saarest kirdes Rauda (0,0103 mg/l) Goglandi saare läheduses Pliid (0,0028 mg/l) Bolshoi Fiskari saarest lõunas Orgaanilised saasteained Soome lahes oli süsivesikute kogusisaldus veidi suurem kui naabervetes. Sommersi saarest idas teise ökoloogilise alampiirkonna lähedal on registreeritud fenoolikontsentratsioonid, mis ületavad Venemaa kalatööstuse standardid (0,001 mg/l). Goglandi saarest idas on tuvastatud põhjavetes HCCH pestitsiidide grupp (0,06 ng/l, maksimumiga 0,3 ng/l. Maly Fiskar saartest lõunas oli keskmine DDT kontsentratsioon 0,43 ng/l, maksimumiga 1,13 ng/l. (1) PeterGaz Nord Stream Offshore Gas Pipeline Project (Russian Sector) Volume 8. Book 1. Offshore Section. Part 1. Environmental Impact Assessment, PeterGaz, Doc. No. 36/ ТEO-OOS-0801(1)-S3 NORD STREAM AG, Doc. No. G-PE-LFR-EIA

123 573 Kast 8.11 Teise ökoloogilise alampiirkonna veesamba väärtus/tundlikkus Ressursi või vastuvõtja väärtuse/tundlikkuse kindlaksmääramiseks kasutatakse mitmesuguseid kriteeriumeid, sealhulgas vastupanuvõimet muutuste suhtes, kohastumist ja haruldust (lisaselgitusteks vt punkti 7.5). Allpool esitatud tabel kirjeldab väärtust/tundlikkust, mis on määratud igale veesamba allikale või objektile II ökoloogilise alampiirkonna piires; esile on toodud sesoonsed variatsioonid. Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember Veesammas Soolsus Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Veetemperatuur Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Hapnik Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Toitained Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Metallid Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Orgaanilised saasteained Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Kommentaar. Kõik teise ökoloogilise alampiirkonna veesamba parameetrid on terve aasta jooksul madala tundlikkusega. Võib öelda, et vaatlusalune nähtus on muutustele resistentne, kuna aastast aastasse või sesoonselt on esinenud looduslikke variatsioone. Jää- ja ilmastikutingimused võivad aasta-aastalt olla erinevad, muutes veesamba omadusi, mis on projekti tegevuse kontekstis suuresti inertsed Teise ökoloogilise alampiirkonna merepõhi Andmete kogumine Teise ökoloogilise alampiirkonna merepõhja määratlemiseks kasutatud alusandmed on esitatud punktis Merepõhja struktuur ja protsessid merepõhjas Soome lahes koosnevad setted peamiselt pehmest mudast (vt Atlase Kaart GE-2), mis katab liiva (vt Atlase Kaart GE-2). Teise ökoloogilise alampiirkonna geoloogiliseks aluspõhjaks on

124 574 eelkambriumi kristalne aluskivim (Atlase Kaart GE-1). Sadestumine ja taassadestumine on selles ökoloogilises alampiirkonnas tõenäolised (vt Atlase Kaarti GE-3). Saasteained Mikroelemendid ja toitained Teise ökoloogilise alampiirkonna anorgaaniliste ja orgaaniliste parameetrite kohta 2007 SGU kampaania ajal kogutud andmed on toodud Atlase Kaartidel GE-22 ja GE-23 ning kokkuvõte on tehtud Tabelis Teises ökoloogilises alampiirkonnas võetud setteproovide asukohad on toodud Atlase Kaardil GE-30c.

125 Tabel 8.18 Andmed teise ökoloogilise alampiirkonna setete saaste- ja toiteainete kohta (1) Parameeter MIN (üle LOQ) (mg/kg) MAKS (mg/kg) Keskmine (mg/kg) 90. th protsentiil (mg/kg) N > LOQ Proovide arv OSPAR EAC (mg/kg) Kanada suunised (mg/kg) TEL PEL Rootsi 2. klassi keskkonnakvaliteedi kriteeriumid (mg/kg) Metallid As Cd Cr Cu Hg Ni Pb Zn Orgaanilised parameetrid CH kokku HCB DDT HCH ΣPAH ΣPCB * (1) Sveriges Geologiska Undersökning (SGU) Andmed väliuuringutelt. 575

126 Parameeter MIN (üle LOQ) (mg/kg) MAKS (mg/kg) Keskmine (mg/kg) 90. th protsentiil (mg/kg) N > LOQ Proovide arv OSPAR EAC (mg/kg) Kanada suunised (mg/kg) TEL PEL Rootsi 2. klassi keskkonnakvaliteedi kriteeriumid (mg/kg) ΣPCB DBT MBT TBT TPT Teised parameetrid Orgaaniline süsinik N P : Andmed puuduvad / testimata Kõikide kontsentratsioonide puhul on arvestatud, et aine on kuiv LOQ = koguse piir; N>LOQ: proovide arv, milles tase ületas määramispiiri; Kvaliteedikriteeriumite täpsem kirjeldus: Kast 8.2 Teave vastava uuringu kohta:tabel 8.7 * Väärtus, mis Rootsis tehtud uuringutega ei ühti, võib olla põhjustatud maksimaalsest võõrväärtusest. 576

127 577 Metallid Soome lahes on leitud vaske kõrges kontsentratsioonis. Kvantifikatsioonipiire ületavad vasekontsentratsioonid jäävad vahemikku 50,0 148,0 mg/kg DM ning äärmiseks võõrväärtuseks setetes mõõdeti proovivõtujaamas RD7C mg/kg DM (vt Atlase Kaarti GE-30c) Setetes on täheldatud suhteliselt kõrget nikli kontsentratsiooni nii Soome lahe võimalike niklialliakte läheduses kui lahe kaugemates osades. See lubab eeldada nikli efektiivset transporti Läänemeres Orgaanilised saasteained HCB leidub kõrgetes kontsentratsioonides gaasijuhtme koridori setetes kogu Soome lahes, kuigi Rootsi klassi 2 EQC piirväärtust ületab vaid üks proov. Keskmine ΣPCB 7 kontsentratsioon oli aasta andmete kohaselt oluliselt üle OSPAR EAC ja Canadian PEL lubatud väärtusi. Andmelehte pöörab märkimisväärne võõrväärtus, mis on 23,3 mg/kg DM, kuna 90-protsentiil (0,0023 mg/kg DM) on allpool OSPAR sätete ülemist EAC-d PCB-de puhul ja suurus on alla TEL-i. TBT kontsetratsioonid ületavad OSPAR EAC alumist piiri kogu teise ökoloogilise alampiirkonna ulatuses. Toitained Setetes esineva lämmastiku, fosfori ja orgaanilise süsiniku kontsentratsioon on teise ökoloogilises alampiirkonnas suuresti varieeruv. Keskmine orgaanilise aine sisaldus on suhteliselt suur. Korduv fütoplanktoni õitsemine ja jõed pakuvad Soome lahele suurel hulgal orgaanilist ainet, mis võib põhjustada jaotumise suures ulatuses.

128 578 Kast 8.12 Teise ökoloogilise alampiirkonna merepõhja väärtus/tundlikkus Ressursi või vastuvõtja väärtuse/tundlikkuse kindlaksmääramiseks kasutatakse mitmesuguseid kriteeriumeid, sealhulgas vastupanuvõimet muutuste suhtes, kohastumist ja haruldust (lisaselgitusteks vt punkti 7.5). Allpool esitatud tabel kirjeldab väärtust/tundlikkust, mis on määratud igale merepõhja allikale või objektile teise ökoloogilise alampiirkonna piires; esile on toodud sesoonsed variatsioonid. Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember Merepõhi Merepõhja struktuur ja protsessid merepõhjas Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Saasteained Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Kommentaar: Merepõhja struktuur ja protsessid. Soome lahe madalates, alla 15 m sügavustes osades mõjutavad setete üldist koostist sagedased tormid, mis tekivad aasta läbi. Jää moodustumine mõjutab rannikuäärsetes lahtedes tekkivaid setteid. Merepõhja sügavamad osad, mida tormid küll harva mõjutavad, koosnevad peamiselt pehmest mudast ja liivast, mis pärinevad korduvast vetikate õitsemisest ja jõgedest. Laiema ökosüsteemi taustal on merepõhja kujundavad geomorfoloogilised protsessid resistentsed muutustele, mis on suuremad kui looduses tekkivad muutused Saasteained Soome lahes leitud setete saastumisaste peegeldab aastaid antropogeenset mõju, mille hulgas on ka suures hulgas Neeva suudmest pärinevaid saasteaineid. Saasteainete hulk peegeldab ka setete üldist koostist paljud saasteained on setete külge seondunud. Arvestades projekti planeeritavate tegevustega ei muutu saastetase tõenäoliselt määral, mis laiemalt mõjutaks ökosüsteemi funktsioone või käitumist Plankton teises ökoloogilises alampiirkonnas Fütoplankton Fotosünteetiline fütoplankton vajab valgust ning seetõttu on selle kasvuala piiratud eufootilise tsooniga, kus valguse hulk pole piiratud. teises ökoloogilises alampiirkonnas on selleks

129 579 veemass, mis jääb kõrgemale püsivast halokliinist. Kevadine fütoplanktoni õitseng suures osas teises ökoloogilises alampiirkonnas on tingitud rohkemast valgusest ja kõrgemast temperatuurist. Õitsengu algetapp hõlmab väikseid viburloomi, millele järgneb ränivetikate ja vaguviburvetikate ulatuslik õitseng. Kevadise õitsengu intensiivsus peegeldab toiteelementide varude ulatust vees. Nagu on märgitud punktis punktis 8.5, väheneb biomass märkimisväärselt, kui õitsemine püsib ja lahustunud toitained vee pinnakihist otsa saavad. Läänemeres on teadaolevalt umbes 2000 vetikaliiki, dominantsete fütoplanktonite liikide koostis on kogu Läänemeres sarnane (1). Varasel õitseajal domineerivad reeglina ränivetikad, sh Achathes, Skeletonema, Thalassosira ja Chaetoceros, millele järgnevad vaguviburvetikad Peridiniella ja Wolosynskia (2). Õitsengud varieeruvad lokaalselt teises ökoloogilises alampiirkonnas vastavalt kohalikele temperatuuridele, päikesekiirgusele ja toiteelementide kättesaadavusele. Joonisel 8.33 on näidatud õitsengute intensiivsust teise ökoloogilise alampiirkonna kolmes osas, mis on arvutatud suhtelise näitajana, mis tuleneb klorofüll a (Chl a) kontsentratsioonist ja õitsengu kestusest. Joonis 8.33 Fütoplankton õitseb Soome lahe lääneosas, teises (ja kolmandas) ökoloogilises alampiirkonnas (3) (1) Kononen, K. (2001) Eutrophication, harmful algal blooms and species diversity in phytoplankton communities. Examples from the Baltic Sea, Ambio 30 (4) pp (2) Fleming-Lehtinen, V., Hällfors.S. and Kaitala, S. Phytoplankton biomass and species succession in the Gulf of Finland, Northern Baltic Proper and Southern Baltic Sea in 2007", viimati vaadatud (3) Helsinki Commission. Indicator Fact Sheets 2006.

130 580 Kevadine õitsemine algab Ava-Läänemerelt. Kevadistele õitsengutele järgneb suvine miinimum juunis. Sel perioodil domineerivad planktonis väikeste viburloomade perekonnad, nt Heterocaspa ja Chrysochromulina. Juulis ja augustis on paljudes teise ökoloogilise alampiirkonna paikades sinivetikate korduvad õitsengud. Kuna teatud sinivetikad (Nodularia spumigena, Aphanizomenon flosaquae ja Anabaena spp.) on võimelised siduma atmosfäärilämmastikku oma rakkudes, saavad nad kasvada isegi siis, kui vees on lämmastik vähenenud. Need sinivetikad on samuti ujuvad ning võivad ulatuslikult ja nähtavalt pinnale kuhjuda mitmeks nädalaks. Peale selle, et sinivetikad häirivad veekasutajaid, on üks õitsengut tekitavatest sinivetikatest, N. spumigena, toksiline ja toodab hepatotoksiini nodulariini. Kevadel ja suvel on esimeses ökoloogilises alampiirkonnas täheldatud klorofüll a sisaldust, mis ületab 20 mg/m³, mis tähendab fütoplanktoni õitsemist. Olemasolevad andmed näitavad, et aastatel Soome lahes olulist õitsemise kasvu trendi ei olnud (1). Zooplankton Soome lahe zooplanktoni hulgas domineerivad väikesed koorikloomad, millest olulisimad rühmad on aerjalgsed (nt Acartia ja Temora spp) ja vesikirbulised (nt Evadne nordman). Hooajati esineb ka paikse makrobentose vastseid ja kalu, ent kooslus on Läänemere põhiosast erinev. Olemasolevad biomassiandmed ei näidanud mingeid olulisi suundumusi aastatel , aga viimasel ajal on tähendatud erinevusi teatud suuremate liikide osas. Näiteks on vähenenud aerjalgse Pseudocalanus acuspes i arvukus. Muutus on kõige silmatorkavam suurema zooplanktoni liikide osakaalus. Kui zooplanktoni üldine biomass on suur, siis suure zooplanktoni osakaal on väike. See esineb üheaegselt soolsuse vähenemisega, mis on Soome lahes kõige olulisem zooplanktoni liigilist koostist ja arvukust mõjutav tegur. Muud otsesed ja kaudsed reguleerivad tegurid on kalade kisklus (2) ja eutrofeerumine. (1) Fleming-Lehtinen, V., Hällfors.S. and Kaitala, S. Phytoplankton biomass and species succession in the Gulf of Finland, Northern Baltic Proper and Southern Baltic Sea in (viimati vaadatud ). (2) Kornilovs, G., Sidrevics, L., Dippner, J. W. (2001) Fish and zooplankton interaction in the Central Baltic Sea. ICES J. Mar. Sci

131 581 Kast 8.13 Teise ökoloogilise alampiirkonna planktoni väärtus/tundlikkus Ressursi või vastuvõtja väärtuse/tundlikkuse kindlaksmääramiseks kasutatakse mitmesuguseid kriteeriumeid, sealhulgas vastupanuvõimet muutuste suhtes, kohastumist ja haruldust (lisaselgitusteks vt punkti 7.5). Järgnevas tabelis on esitatud esimese ökoloogilise alampiirkonna planktonile omistatud väärtus/tundlikkus kuude lõikes. Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember Plankton Fütoplankton Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Zooplankton Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Kommentaar: Planktonit esineb veesambas tavaliselt rikkalikult. Selle koostis muutub vastavalt aastaajale, sõltudes toitainete ja saakliikide kättesaadavusest ning erinevate liikide elutsüklist. Arvestades mereorganismide järeltulijate arvukust ja ulatuslikke erinevusi nende omadustes peetakse planktonit merepõhja keskkonna lokaalsete sekkumiste suhtes tundetuks Teise ökoloogilise alampiirkonna bentos Makrofüüdid Soome lahes on teadaolevalt 93 makrovetikate liiki (1) Soome lahe idapoolse saarestiku välimises osas domineerib niitvetikate ülemises kihis Cladophora glomerata, vahepealses kihis (1 5 m sügavusel) põisadru, F. vesiculosus ning niitvetikate süvaveekihis rohevetikad, Cladophora rupestris (2). Soome lahe suudmes on vetikad levinud kuni meetri sügavusele ning Soome lahe keskosas kuni meetri sügavusele, mistõttu ei leidu neid kavandatava gaasitrassi läheduses, vaid ligikaudu 30 kilomeetrit eemal. Võrdluseks, Soome lahe idapoolsetes osades (1) Nielsen, R., Kristiansen, A., Mathiesen, L. and Mathiesen, H Distributional index of the benthic macroalgae of the Baltic area. Acta Botanica Fennica Ch (2) Helsinki Commission. Baltic Marine Environment Protection Commission Environment of the Baltic Sea Area Helsinki. Baltic Sea Environment Proceedings No. 82 B.

132 582 asustavad vetikad sügavusi kuni 6 meetrit ning seetõttu kuuluvad esimese ökoloogilise alampiirkonna alla. Soome ranniku lähedal on mõnedel aladel põisadruvööndid praegu jõuliselt kasvanud kuni 5 meetri sügavuseni. Üksikuid taimi võib leiduda 6 7 m sügavusel rannikuvetes. Enne aastaid teatati, et üksikute taimete kasvusügavus oli umbes 10 m (1). Soome lahe siseosades on soolsus merevetikate jaoks liiga väike (< 3 psu) ning seetõttu F. vesiculosus puudub. Madalaveeliste alade liivastel/mudastel põhjadel piki rannikut leidub mageveetaimi, nt pilliroogu (Phragmites spp.). Kavandatav gaasitrass paikneb ligikaudu 30 km eemal neist makrofüütide rannikukooslustest. Kinnitumata rohevetikaliigid Enteromorpha spp. olid levinud 1980ndate lõpus teises ökoloogilises alampiirkonnas. Ent paljudel aladel on peaaegu kõik Enteromorpha matid välja vahetanud C. glomerata. Selles Soome lahe osas on vetikad ainult kuni kuue meetri sügavusel. Soome lahe siseosades, kus soolsus on alla kolme, põisadrut F. vesiculosus ei ela. Siiski vähenes teistes teise ökoloogilise alampiirkonna aladel F. vesiculosus 1970ndate lõpus ning taastus 1980ndate lõpus ja 1990ndate alguses. Liivastel/mudasel rannikulähedastel põhjadel leidub selliseid mageveetaimi nagu pilliroog (Phragmites spp.). Põhjaloomastik 1990ndate alguses registreeritud külluslikud makropõhjaloomastiku kooslused Soome lahe sügavates keskosades hävisid peaaegu täielikult ja aastal ning kuna allpool püsivat halokliini (vt Atlase Kaart WA-10) on hapnikutingimused endiselt madalad, ei ole need kooslused hiljem taastunud ja aasta suvel vähenesid suures osas kogu Läänemerest hapnikukontsentratsioonid (2) ja seega põhjustab see teise ökoloogilise alampiirkonna piires põhjaloomade märkimisväärset suremust. Nagu mainitud punktis 8.6.3, viidi teise ökoloogilise alampiirkonna idapoolsetes osades Venemaa põhjaloomastiku uuringud läbi ja aastal (vt Joonis 8.26). Uuringuid teostati 19 jaamas (G1-G19) aasta oktoobris (nii esimeses kui ka teises ökoloogilises alampiirkonnas) aasta juunis ja augustis teostati neis samades jaamades ja veel seitsmes jaamas uued uuringud. Neist jaamadest asuvad G5-10, G16A, G18A ja G21-26 teises ökoloogilises alampiirkonnas.tabelis 8.19 on esitatud kokkuvõte teises ökoloogilises alampiirkonnas uuritud jaamadest. (1) Helsinki Commission Op.cit. (2) Feistel,R. Nausch,G. and Hagen,E Water exchange between the Baltic Sea and the North Sea, and conditions in the deep basins.. HELCOM Indicator Fact Sheets 2007http:// (viimati vaadatud ).

133 583 Tabel 8.19 Kokkuvõte põhjaloomastiku proovivõtujaamadest Venemaa territoriaalvetes Oktoober 2005 Juuni 2006 August 2006 Jaamade koguarv, kust võeti proove Venemaa põhjauuringute käigus Jaamade nimed G1-G19 G1-G26 G1-G26 Jaamad teises ökoloogilises alampiirkonnas G5-10, G16A ja G18A G5-10, G16A, G18A ja G20-G26 G5-10, G16A, G18A ja G20-G26 Torujuhtme koridori keskjoonel ning sellest 300 meetrit täisnurga all lõunas ja põhjas olevatest proovivõtupunktidest võeti igast kolm proovi. Põhjaloomastiku kooslustes neis jaamades domineerisid väheharjasussid suure rohkuse tõttu mõnedes jaamades, samas kui koorikloomad olid teine kõige külluslikum takson ja nad olid olemas enamikus jaamades kõigi uuringute ajal. Keskmine üldine rohkus jääb vahemikku isendit ruutmeetri kohta aasta uuringute käigus puudus põhjaloomastik teise ökoloogilise alampiirkonna idaosas mitmes jaamas, kust proove võeti (vt Atlase Kaart BE-08b). Biomass jäi vahemikku 0 21,5 g/m 3 ning biomassis domineerivad rühmad olid molluskid ja koorikloomad. Üldiselt olid rohkuse ja biomassi arvud kogu uuringualal siiski väga väikesed võrreldes esimese ökoloogilise alampiirkonnaga. Venemaa põhjaloomastiku uuringud on tehtud mõne proovi peal, mis on tehtud m sügavusel. Järgnev, aastal Soomes tehtud uuring näitas, et lamekarbid moodustasid Soome lahe proovivõtujaamades dominantse põhjaloomastiku grupi - neid oli 50 75% kõikidest põhjaloomadest. Hulkharjasusse ja koorikloomasid oli samuti rohkelt jaamades, kus esinesid põhjaloomastiku kooslused. Kaks liiki, mille osakaal rohkuses, biomassis ja põhjakoosluse sarnasuses oli suurim, olid kahepoolmelised molluskid M.balthica ning hiljuti sissetoodud hulkharjasussid Marenzelleria spp. Muud tuntud liigid olid hulkharjasussid Bylgides sarsi, kirpvähiline Pontoporeia affinis ja kakandiline Saduria entomon aasta mais teostati veel üks uuring torujuhtme alternatiivsel trassil Soome lahes Kalbadagrundis (1). Põhjaloomastikku esines kõikides Kalbadagrundi proovivõtujaamades, kus sügavus jäi 46 ja 82 meetri vahele (vt Atlase Kaart BE-7c). Põhjaloomastiku struktuur erines aastal aasta struktuurist märkimisväärselt domineeris kooslust Marenzelleria spp., mida oli koguloomastikust 75%. (1) Dansk Biologisk Laboratium. (2008) Macrozoobenthos along the South route of the Nord Stream Pipeline in the Baltic Sea including the Kalbadagrund alternative in the Gulf of Finland. Final Report September p 5.

134 584 Uuringu tulemuste kohaselt tekib arvamus, et torujuhtme trassi ümbruse hapnikurikkas keskkonnas domineerivad pehme põhjaga merepõhja loomastikus invasiivsed hulkharjasussid, Balti lamekarbid (Macoma balthica) ja kirpvähilised Pontoporeia affinis ning kakandilised Saduria entomon. Hapnikuvaese keskkonnaga merepõhjas makroloomastikku ei esine.

135 585 Kast 8.14 Teise ökoloogilise alampiirkonna põhjaloomastiku väärtus/tundlikkus Ressursi või vastuvõtja väärtuse/tundlikkuse kindlaksmääramiseks kasutatakse mitmesuguseid kriteeriumeid, sealhulgas vastupanuvõimet muutuste suhtes, kohastumist ja haruldust (lisaselgitusteks vt punkti 7.5). Järgnevas tabelis on esitatud teise ökoloogilise alampiirkonna põhjaloomastikule omistatud väärtus/tundlikkus kuude lõikes. Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember Põhjaelustik Makrovetikad ja veetaimestik Niitjad vetikad Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Puna- ja pruunvetikad Veepealsed soontaimed Veesisesed soontaimed Zoobentos Pehmel põhjal elavad kooslused Kesk mine Kesk mine Kesk mine Kesk mine Kesk mine Kesk mine Kesk mine Kesk mine Kesk mine Kesk mine Kesk mine Kesk mine Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Kommentaar: Kalda lähedal madalas vees on makrovetikate kooslused, kus domineerivad rohelised niitjad vetikad Cladophora glomerata, on madala tundlikkusega, kuna need kasvavad toitainerikkas keskkonnas. Suure arvukuse ja kiire paljunemise tõttu peetakse seda keskkonnamuutuste suhtes madala tundlikkusega vetikaks Puna- ja pruunvetikad, milles domineerib pruunvetikas Fucus vesiculosis (põisadru), kasvavad lagedatel ja mõõdukalt lagedatel kallastel. Põisadrul on väga lühike hajumiskaugus (keskmiselt paar meetrit), mistõttu see taastub lokaalse väljasuremise korral aeglaselt. Kuigi see on Soome lahes laialdane, peab HELCOM seda oluliseks elukohta moodustavaks liigiks, mille populatsioon on vähenemas. Häiringute järgselt taastub elupaik aja jooksul loomulikul teel. Sel põhjusel peetakse kooslust keskmiselt tundlikuks Veealuste taimede kooslused, kus domineerib penikeel, ja veepealsete taimede kooslused, kus domineerivad pilliroog ja kare kaisel, on Läänemere madalates vetes tavalised. Neid liike ei peeta selles koosluses tundlikeks Kogu piirkonnas on laialt levinud pehmel põhjal elav põhjaloomastik. Need riigid taluvad hapnikuvaest keskkonda ning soolsuse kõikumist. Mitmeid olemasolevaid liike peetakse oportunistlikeks liikideks, mis pärast häiringuid kiiresti taastuvad. Selle koosluse liikide populatsioonid teises ökoloogilises piirkonnas ei vähene, hoida tuleb piirkondi, mis on muutunud anoksiliseks. Seetõttu peetakse tundlikkust madalaks

136 Teise ökoloogilise alampiirkonna kalad Ava-Läänemerega võrreldes on Soome lahes kalaliikide hulgas suurem erinevus, olemas on ka mitmeid väikseid ranniku- ja mageveekalade liike,sh luts (Lota lota), haug (Esox lucius), särg (Rutilus rutilus), kiisk (Gymnocephalus cernuus) ja nurg (Abramis bjoerkna). Rannikuveed on asustatud ka väikeste kalaliikidega, nt ogalikud (Gasterosteus aculeatus, Pungitius pungitius) ja lepamaimud (Phoxinus phoxinus). Need liigid elavad kuni 20 meetri sügavuses vees, mille soolsus on kuni 3 psu. Soome lahes on räim (Clupea harengus membras) majanduslikult kõige olulisem mereliik. Räim on tüüpiline pelaagiline liik, kuid teadaolevalt koeb ta rannikualadel. Lest ja tursk on põhjalähedased kalaliigid. Soome lahest puudus veel üks kommertsiaalselt oluline liik - tursk (Gadus morhua); selle põhjuseks oli madal soolsus pärast suurt arvukust aastate alguses. Lest (Platichtus flesus) on tavaline liik Soome lahe lääneosas, kusjuures soolsus on peamine faktor, mis selle liigi levikut mõjutab. Siirdekaladest (1) on esindatud lõhe (Salmo salar), harilik meritint (Osmerus eperlanus) ja jõesilmud (Lampetra fluviatilis). Kokku leiti aastal Soome lahe rannikualadel läbiviidud uuringus selles piirkonnas 13 kalaliiki (2). Kalasid on rohkem tavaliselt rannikualadel. Enamik teisele ökoloogilisele alampiirkonnale iseloomulikke liike on HELCOMi sõnul hoiu seisukohalt vähetähtsad. Siiski on kaks siirdekala liiki, keda tuleks säilitada. Jõesilm (Lampetra fluviatilis) on EÜ elupaikade direktiivi II ja V lisas ning HELCOMi ohustatud ja/või hääbuvate liikide nimekirjas prioriteetne liik (3). Lõhe (Salmo salar) on samuti II lisas ja HELCOMi jaoks prioriteetne liik. Teises ökoloogilises alampiirkonnas lõhe tavaline ei ole, aga kudemisaladele rändamise ajal (tippaeg juunis) võib ta sealt läbi ujuda. (1) Kalad, kes elavad vaheldumisi soolases ja magedas vees. (2) Lappalainen et. al. op.cit. (3) Helsinki Commission HELCOM Lists of threatened and/or declining species and biotopes/habitats in the Baltic Sea area. Baltic Sea Environmental Proceedings, No. 113.

137 587 Kast 8.15 Teise ökoloogilise alampiirkonna kalade väärtus/tundlikkus Ressursi või vastuvõtja väärtuse/tundlikkuse kindlaksmääramiseks kasutatakse mitmesuguseid kriteeriumeid, sealhulgas vastupanuvõimet muutuste suhtes, kohastumist ja haruldust (lisaselgitusteks vt punkti 7.5). Tabelis allpool on kokku võetud teise ökoloogilise alampiirkonna kalaliigikooslustele omistatud üksikasjalik väärtus/tundlikkus kuude lõikes. Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember Kalad Pelaagilised kalad Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Põhjalähedased kalad Mageveekalade kooslus Madal Madal Madal Madal Kesk mine Kesk mine Kesk mine Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Siirdeliigid Madal Madal Madal Madal Madal Suur Madal Madal Suur Suur Suur Madal Kommentaar: Pelaagilist räime ja põhjalähedasi liike, nt tursk, peetakse räime kudet varjulistes piirkondades madala tundlikkusega liigiks. Turska on Soome lahes vähe ning seetõttu ei ole selle kala kude ohustatud Lest, mis on põhjalähedane lamekala, koeb maist juulini Soome lahe liivases ja mudases merepõhjas. Kudemise ajal peetakse lesta mõõdukalt tundlikuks Mageveekalade kooslus on jagunenud laiale alale mitmetes Soome lahe piirkondades. Need kooslused on madala tundlikkusega, arvestades nende arvukust, elupaikade nõudeid, mis piiravad nende olemasolu kaldaäärsetes varjulistes keskkondades ning järglaste arvu. Populatsioone ei peeta ohustatuks Soome lahes kudevad ja seal täiskasvanuiga veetvad jõesilmu ja lõhe populatsioonid on toodud EL-i elupaikade direktiivi II lisas. Jõesilm on lisatud ka HELCOM-i ohustatud ja/või kaduvate liikide loendisse kui kõrge prioriteediga liik. Seetõttu peetakse mõlemat liiki kõrgelt tundlikuks just nende rändeperioodidel

138 Teise ökoloogilise alampiirkonna linnud Teisesökoloogilises alampiirkonnas läbib torujuhe Soome lahte kohas, kus on sügavam vesi (kuni 80 meetrit) ja möödub mitmetest Ramsari aladest ja tähtsatest linnualadest (IBA). Soome laht on oluline peatus- ja pesitsusala märgalade ja merelindudele ning on oluline asuala ka suurele hulgale rahvusvahelise tähtsusega rändlindudele. Ökoloogiline väärtus väljaspool paljunemis- ja migratsiooniperioodi on ulatusliku jääkatte tõttu suhteliselt madal (vt Atlase Kaarti ME-2). Määratud alad Soome lahe põhjarannikul on mitu tähtsat linnuala, mis jäävad torujuhtmest 25 kilomeetri raadiusse ja mis osaliselt kattuvad rahvusvaheliselt tähtsate märgaladega, mida nimetatakse Ramsari aladeks. Teisest ökoloogilisest alampiirkonnast põhja poole jääval Soome rannikul leidub palju elupaikadele ja lindudele määratud Natura 2000 alasid. Neid on põhjalikult kirjeldatud Peatükis 10. Teises ökoloogilises alampiirkonnas kulgevad Nord Streami torujuhtmed läbi järgmiste tähtsate linnualade ja Ramsari alade, kus paiknevad paljud olulised linnupopulatsioonid: Tähtsis linnuala Itäinen Suomenlahti rahvuspark IBA FI072 Venemaa Ingerimaa looduskaitseala Tähtis linnuala Pernaja välimine saarestik IBA FI075 Ramsari ala Aspskäri saared 3FI001 Tähtis linnuala Porvoo välimine saarestik IBA FI077 Ramsari ala Söderskäri ja Långöreni arhipelaag 3FI002 Tähtis linnuala Tammisaari ja Inkoo läänepoolne saarestik IBA FI080 Ramsari ala Hanko ja Tammisaari märgalad 3FI016 Tähtis linnuala Kirkkonummi arhipelaag IBA FI082 Tähtsad linnualad hõlmavad sageli erikaitsealasid ja elupaiga kaitsealasid, mida kirjeldatakse üksikasjalikult Peatükis 10. Teine ökoloogiline piirkond möödub 10 kilomeetri kauguselt Itainen Suomenlahti rahvuspargist, mis on Natura 2000 ala ja lindude jaoks oluline piirkond. Täpsem kirjeldus on toodud esimese ökoloogilise alampiirkonna juures ja Peatükis 10.

139 589 Ingerimaa koosneb üheksast isoleeritud reservaadist Soome lahe idaosas. Olulised merelinnud on selles kompleksis järvekaur (Gavia arctica), ristpart (Tadorna tadorna), hahk (Somateria mollissima), merikotkas (Haliaeethus albicilla), kivirullija (Arenaria interpres), räusktiir (Sterna caspia) ja krüüsel (Cepphus grylle). Neist liikidest on krüüsel, merikotkas ja räusktiir ära märgitud EL-i linnudirektiivi I lisas. Tähtis linnuala Pernaja välimine saarestik, kuhu kuuluvad ka Aspskäri saared, on rahvusvahelise tähtsusega märgala ja oluline pesitsusala alklaste ja tiirude jaoks. Porvoo välimine arhipelaag, mis hõlmab ka Ramsari ala Söderskäri ja Långöreni arhipelaagi, mis on näide peaaegu loomulikust märgalast ning milles on boreaalsed Balti rannaniidud ning kus elab kaks liiki Soome Punasesse raamatusse kantud linde (tõmmukajakas, Larus fuscus ja räusktiir, Sterna caspia). Hanko ja Tammisaari märgalad koosnevad mitmekesisest saarestikust, madalatest merelahtedest, rannikulõugastest koos väärtusliku märgala lindude fauna ja flooraga, sh üks ülemaailmselt ja üheksa riiklikult ohustatuks tunnustatud linnuliiki Soome lahes (1). Tavaliselt pesitseb seal üle veelinnu. Üks põhilisi huvisid selles piirkonnas on rändlindude tähtsus ja eriti oluline on piirkond peatumise ja parvede moodustamise seisukohalt hahkadel (Somateria molissima) kevaditi; samuti toetab piirkond Soome suurimat räusktiirude kolooniat (Sterna caspia). Itäinen Suomenlahti rahvuspark, Pernaja välimine arhipelaag ja Porvoo välimine arhipelaag moodustavad Soome tähtsa linnuala FINBA Olulised liigid ja populatsioonid Teist ökoloogilist alampiirkonda ümbritsevatel ranniku- ja merealadel leidub 23 linnuliiki, mis on EÜ linnudirektiivi I lisas määratletud erilisi kaitsemeetmeid vajavate liikidena (2). Need liigid on esitatud allpool Tabelis (1) RAMSAR. Information Sheet on Ramsar wetlands. viimati vaadatud (2) Euroopa Liidu Nõukogu. Nõukogu 2. aprilli aasta direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta. viimati kasutatud

140 590 Tabel 8.20 I lisas loetletud liigid, keda leidub teises ökoloogilises alampiirkonnas ja seda ümbritsevates piirkondades (1) Liik Teaduslik nimi Staatus Randtiir Sterna paradisea Pesitsemine Valgepõsk-lagle Branta leucopsis Läbiränne, pesitsemine Harilik väikeluik Cygnus bewickii Läbiränne Hüüp Botaurus stellaris Pesitsemine Mustviires Chlidonias niger Pesitsemine Järvekaur Gavia arctica Läbiränne Räusktiir Sterna caspia Pesitseja, läbirändaja Jõgitiir Sterna hirundo Pesitsemine Rukkirääk Crex crex Pesitsemine Sookurg Grus grus Pesitsemine Valgepõsk-lagle Anser erythropus Läbiränne Väikekajakas Larus minutus Pesitsemine Roo-loorkull Circus aeruginosus Pesitsemine Kalakotkas Pandion haliaetus Pesitsemine Punakurk-kaur Gavia stellata Läbiränne Tutkas Philomachis pgnax Läbiränne Sooräts Asio flammeus Pesitsemine Sarvikpütt Podiceps auritus Pesitsemine Väikekoskel Mergus albellus Pesitseja, läbirändaja Täpikhuik Porzana porzana Pesitsemine Merikotkas Haliaeetus albicilla Läbiränne, pesitsemine Laululuik Cygnus cygnus Läbiränne, pesitsemine Mudatilder Tringa glareola Läbiränne Pesitsemine Soome lahel on suur hulk paljunevaid linde, kõige rikkalikumalt on esindatud randtiir (Sterna paradisea), jõgitiir (Sterna hirundo), hõbekajakas (Larus argentatus), kalakajakas (Larus canus), hahk (Somateria molissima), tuttvart (Aythya fuligula) ja sinikael-part (Anas platyrhynchos) (2). Soome lahe lõunarannikul on suur populatsioon veelinde, sh haned, pardid ja kurvitaslised, kajakad ja tiirud. Enamik lindudest pesitsevad kaljustel ja kivistel saartel ja saarekestel välimises ja keskmises arhipelaagis, samas kui tiheda vegetatsiooniga madalad lahed on rikkad rääkspartide ja kurvitsaliste poolest. Nagu on kirjeldatud eespool, on Itainen Suomenlahti rahvuspark oluline ala pesitsuslindude (sh 27 liigi) jaoks. Nende hulka kuuluvad jõgitiir, räusktiir ja randtiir, alk ja krüüsel. (1) Euroopa Liidu Nõukogu. Nõukogu 2. aprilli aasta direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta. viimati kasutatud (2) Nord Stream Finnish National EIA.

141 591 Rahvuspargist läände jääva Pernå saarestiku välimine osa on räusktiiru, randtiiru, lõunatirgu ja krüüsli oluline pesitsusala. Teisest ökoloogilisest alampiirkonnast põhja pool asuvad mitmed teised Soome saarestikualad on nende liikide ning kalakajaka, haha, tiigi-roolinnu (Acrocephalus arundincaeus), roohabeka (Panurus biarmicus) ja rukkiräägu olulised pesitsusalad (Crex crex). Krüüsli (Cepphus grylle) populatsioon Läänemeres on kahanenud ning seda on registreeritud nii pesitsus- kui ka talvitumisaladel. Pesitsuslindude arvu vähenemist on registreeritud Rootsis ja Soomes alates Aastast (1). Teiste liikide staatus, kes valdavalt pesitsevad saarestikualadel, nt hahk (Somateria mollissima) ja räusktiir (Sterna caspia), on ebaselge ning teiste liikide populatsioonid võivad olla vähenemas saarestikualade osades (2). Söderskäri ja Långöreni arhipelaagil esineb kolm EL-i linnudirektiivi I lisassekantud linnuliiki, sh randtiir (Sterna paradisea) ja jõgitiir (Sterna hirundo). See piirkond ja seda ümbritsev kasvuala on märkimisväärne ka krüüsli (Cepphus grylle) ja 1200 paari haha (Somateria molissima) pesitsemise tõttu; hahkade populatsioon on siin Soome lahe suurim (3). Hanko JA Tammisaari piirkonnas pesitseb 23 EL-i linnudirektiivi I lisasse kantud liiki, kellest kõige rohkem esineb randtiiru (Sterna paradisea) ja jõgitiiru (Sterna hirundo). Soome lahe idaosas on neli piirkonda, kus elavad merikotkad (Haliaeetus albicilla) (4),(5). Kaks neist on 50 kilomeetri kaugusel esimesest ja teisest ökoloogilisest alampiirkonnast, vt Joonis 8.28) Talvitumine Külmal ajal kattub Soome laht regulaarselt jääga. Jääd on kõige rohkem tavaliselt veebruari lõpus või märtsis (vt Atlase Kaart ME-2). Rannikualade regulaarne jäätumine tähendab seda, et teine ökoloogiline alampiirkond ja selle ümbrus on talvitumisalana vähetähtis. (1) Skov, H., Durinck, J., Leopold, M. F., Tasker, M. L. (2007) A quantitative method for evaluating the importance of marine areas for conservation of birds. Biol. Conserv. doi: /j.biocon (2) PeterGaz (2005) The North European Gas Pipeline OFFSHORE Sections (the Baltic Sea). ENVIRONMENTAL SURVEY. Part 1. STAGE I. Book 5. Final Report. (3) RAMSAR. Information Sheet on Ramsar Wetlands. viimati vaadatud (4) Stjernberg, T., Koivusaari, J., Högmander, J., Ollila, T., Ekblom, H. 2007: Population trends and breeding success of the white-tailed eagle Haliaeëtus albicilla in Finland, Väljaandes: Status of raptor populations in eastern Fennoscandia. Proceedings of the Workshop, Kostomuksha, Karelia, Russia, November 8-10, (5) Pchelintsev, V. G. 2007: Distribution and abundance of some raptor species in the Leningrad region. Väljaandes: Status of raptor populations in eastern Fennoscandia. Proceedings of the Workshop, Kostomuksha, Karelia, Russia, November 8-10, 2005.

142 592 Läbiränne Sajad tuhanded merelinnud rändavad läbi Soome lahe, mille rannikul on rahvusvaheliselt olulised peatumisalad. Soome rannikupiirkonnad, mida kasutatakse rändeteena, sisaldavad ka Porvoonjoki jõe deltat ja Kirkkonummi arhipelaagi. Tuvastatud liikide hulka kuuluvad kirjuhahk (Polysticta stelleri), merikotkas, laululuik, väikekoskel ja jääkoskel. Läbirändeks kasutatavate Eesti rannikualade hulka kuuluvad Lahepere ja Lohusalu laht, Eru laht ja Paldiski laht. Seal on liikidest esindatud harilik väikeluik (Cygnus columbianus), laululuik (Cygnus Cygnus), merivart (Aythya marila), aul (Clangula hyemalis) ja sõtkas (Bucephala clangula). Hanko ja Tammisaari märgalad on rändeperioodide ajal samuti olulised (1). Rannikupiirkondades esineb sügis- ja kevadrände ajal suurel hulgal luiki, kurvitaslisi ja parte. Hahk (Somateria molissima) on kõige arvukam pardiline ning varasuvisel parvede moodustamise perioodil peatub välimises arhipelaagis rohkem kui lindu. Rannikuveed on kevadel ja sügisel parimateks peatuskohtadeks luikedele; Hanko poolsaare ümbruse madalates vetes peatub mitusada laululuike (Cygnus cygnus) - liik, mis on lisatud EL-i linnudirektiivi I Ilisasse. Kast 8.16 Teise ökoloogilise alampiirkonna lindude väärtus/tundlikkus Ressursi või vastuvõtja väärtuse/tundlikkusei kindlaksmääramiseks kasutatakse mitmesuguseid kriteeriumeid, sealhulgas vastupanuvõimet muutuste suhtes, kohastumist ja haruldust (lisaselgitusteks vt punkti 7.5). Tabelis allpool on kokku võetud teise ökoloogilise alampiirkonna linnuliigikooslustele omistatud üksikasjalik väärtus/tundlikkus kuude lõikes. Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember Linnud Pesitsevad linnud Madal Madal Kesk mine Suur Suur Suur Suur Suur Suur Talvituvad linnud Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Kesk Rändlinnud Madal Suur Suur Suur Madal Madal Madal Suur Suur Suur Madal mine Kommentaar: Teises ökoloogilises alampiirkonnas pesitsevate ja peatuvate ning sellest läbirändavate linnuliikide hulka kuulub mitmeid liike, mis on kaitstud EL-i õigusaktidega ja esinevad HELCOM-i Läänemere ohustatud ja/või hääbuvate liikide ning biotoopide/elupaikade nimekirjas. Seega peetakse nende liikide populatsioone eriti haavatavateks, ehk teisisõnu väga tundlikeks ajal, mil nad selles piirkonnas läbivad või peatuvad. Kesk mine Madal Madal (1) RAMSAR. Information Sheet on Ramsar wetlands. viimati vaadatud

143 Teise ökoloogilise alampiirkonna mereimetajad Teises ökoloogilises piirkonnas esineb kolme liiki mereimetajaid, kes teadaolevalt seal elavad või on neid seal kohatud: Pringel (Phocoena phocoena) Viigerhüljes (Phoca hispida botnica) Hallhüljes (Halichoerus grypus balticus) Pringel (Phocoena phocoena) Pringid võivad Soome Mereinstituudi Läänemere portaali andmetel aeg-ajalt sattuda teise ökoloogilisse alampiirkonda (vt Atlase Kaart MA-2), enamasti võib neid kohata Läänemere edelaosas, eriti Saksamaa rannikul. Viigerhüljes (Phoca hispida botnica) Nagu on arutatud punktis 8.6.6, leidub viigerhülgeid üksnes rannikuvetes, kus esineb talvel jääkatet. Teine ökoloogiline alapiirkond on viigerhüljestele oluline piirkond, sest suur osa nende Läänemere populatsioonist elab ja poegib Soome lahe idaosas. Nende kolooniad asuvad torujuhtmest lõunasse jäävates Soome lahe vetes (vt Atlase Kaart MA-3). Viigerhülged poegivad veebruari keskpaigast märtsi keskpaigani avamere jääl (1 ). Atlase Kaart MA-03 näitab viigerhüljeste levikut Venemaal jää ajal. Ingerimaa rahvuspargi loomise põhjuseks on viigerhülged. Rahvuspark koosneb üheksast eraldi saarest, millest mõned asuvad torujuhtme plaanitud asukohast 3 km lõunas, teises ökoloogilises alapiirkonnas (nt Skala Hally ja Bolshoy Fiskar). Berjozovõi saared ja Kurgolovo poolsaar Venemaa vetes on muud kavandatava gaasijuhtme läheduses (< 30 km) olevad kaitsealad, mis on viigerhüljestele olulised paljunemisalad. Hallhüljes (Halichoerus grypus balticus) Hallhülgeid on peaaegu kogu Soome lahes ja nende kolooniaid on Venemaa rannikul (vt Atlase Kaart MA-04). Nad paarituvad maist juunini. Hallhülged poegivad jääpankadel veebruarist märtsini. Nagu ka viigerhüljeste puhul, on Ingeri Rahvuspargi eesmärk kaitsta hallhüljeste elupaiku. Hallhüljeste populatsioon Soome lahes on viimaste aastate jooksul püsinud üsna stabiilsena, aastal 2005 loendati piirkonnas 300 isendit. (2) (1) Noskov, G.A. (Ed.) (2002) Red Data Book of Nature of the Leningrad Region. Vol. 3. Animals. (2) Halkka, A., Helle, E., Helander, B., Jussi, I., Karlsson, O., Soikkeli, M., Stenman, M. & Verevkin, M Numbers of grey seals counted in the Baltic Sea, International conference on Baltic seals, February Helsinki, Finland.

144 594 Kokkuvõte Tabelis 8.21 on esitatud kokkuvõte kõikide teises ökoloogilises alampiirkonnas leiduvate mereimetajatega seotud riskide kohta (sh hooajalisus). Tabel 8.21 Teises ökoloogilises alampiirkonnas leiduvate mereimetajatega seotud riskide (sh hooajalisuse) kokkuvõte. Liik Tundlikkus Tundlikkuse hooajalisus Pringel (Phocoena phocoena) Teises ökoloogilises - alampiirkonnas harva Viigerhüljes (Phoca hispida botnica) Hallhüljes (Halichoerus grypus balticus) Keskmine, sest lähedal asuvad veed on poegimiseks jms väga olulised Läheduses looduskaitseala Pesitsemine veebruari keskpaigast märtsi keskpaigani Karvavahetus aprillist maini Paaritumine maist juunini Poegimine veebruarist märtsini Kast 8.17 Teise ökoloogilise alampiirkonna väärtus/tundlikkus. Ressursi või vastuvõtja väärtuse/tundlikkuse kindlaksmääramiseks kasutatakse mitmesuguseid kriteeriumeid, sealhulgas vastupanuvõimet muutuste suhtes, kohastumist ja haruldust (lisaselgitusteks vt punkti 7.5). Järgnevas tabelis on esitatud teise ökoloogilise alampiirkonna mereimetajatele omistatud väärtus/tundlikkus kuude lõikes. Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember Mereimetajad Pringel Viigerhüljes Kesk mine Kesk mine Kesk mine Kesk mine Kesk mine Kesk mine Suur Suur Suur Suur Kesk mine Kesk mine Kesk mine Kesk mine Kesk mine Kesk mine Kesk mine Kesk mine Kesk mine Kesk mine Kesk mine Kesk mine Kesk mine Kesk mine Hallhüljes Kesk mine Suur Suur Kesk mine Suur Suur Kesk mine Kesk mine Kesk mine Kesk mine Kesk mine Kesk mine Kommentaar: Pringlit, kes on EL-i seadusandlusega kaitstud, võib ainult aeg-ajalt kohata ning tõenäoliselt ei ole pringel Soome lahe püsielanik. See lubab arvata, et projekti plaanitavate tegevuste kontekstis on mainitud liik vähem haavatav kui residentidest hüljeste populatsioon. Mõlemad hülgeliigid kuuluvad IUCN-i eriti ohustatud objektide nimekirja, nad on kaitstud EL-i õigusaktidega ja kuuluvad ka HELCOM-i ohustatud liikide nimekirja. Nad on eriti kaitsetud pesitsemis- ja karvavahetusperioodil.

145 Teise ökoloogilise alampiirkonna looduskaitsealad Kuigi torujuhe ei läbi ühtegi teises ökoloogilises alampiirkonnas olevat piirkonda, on Nord Streami torujuhtmest 20 kilomeetri kaugusel kolm looduskaitseala, mida Projekt tõenäoliselt mõjutab; vt Tabel 8.22 ning illustratsioone Atlase Kaardil PA-2, PA-4 (Ramsari alad) ja PA-5 (BSPA-d). Kaugus torujuhtmest - looduskaitseala torjuhutmele kõige lähem ala. Kuna osa teisest ökoloogilisest piirkonnast asub sarnaselt esimesele ökoloogilisele piirkonnale Vene territoriaalvetes, on mõned teise ökoloogilise piirkonna looduskaitsealad märgitud kui Läänemere Venemaa osas asuvad kaitsealad. Tabel 8.22 Gaasijuhtmetest 20 kilomeetri raadiuses asuvad kaitsealad teises ökoloogilises alampiirkonnas Looduskaitsealad Määratlus Vahemaa torujuhtme ni (km) Ingerimaa saared Läänemere Venemaa osa kaitsealad 4 Suursaar Läänemere Venemaa osa kaitsealad 6 Prigranitšnii Läänemere Venemaa osa kaitsealad 10 Kõigi nende kaitsealade kirjeldus ning nende loomise põhjused on toodud allpool (1). Ingerimaa saarte looduskaitseala Ingerimaa saarte range looduskaitse koosneb üheksast saarest Venemaa majandusvööndis, täpsemalt vt punkti Teises ökoloogilises alampiirkonnas asub torujuhtme trass endiselt nende saarte läheduses. Lähimad saared, millest torujuhtme trass teises ökoloogilises alampiirkonnas möödub, on Bolšoi Fiskar u 4 kilomeetri kaugusel ja Skala Hally u 5 kilomeetri kaugusel. Kõik teised Ingerimaa saared jäävad torujuhtme trassist kilomeetri kaugusele. Saarte nimed ning kaugus torujuhtmest on toodud Tabelis Tabel 8.23 Ingerimaa saared - teine ökoloogiline alampiirkond Ingerimaa saared Minimaalne kaugus torujuhtmete trassist (km) Bolshoy Fiskar 4 Skala Hally 5 Dolgy Kamen 12 Kopytin 15 Virginy 17 Maly Tuters 33 Bolshoy Tuters 34 Skala Virgund 39 Seskar 40 (1) Nord Stream AG & Ramboll, 2007, "Memo 4.3g - Protected Areas", Nord Stream AG, Zug, Switzerland.

146 596 Suursaare kaitseala Loodusala (1044 ha) on loodud Suursaare unikaalse geoloogilise vormingu säilitamiseks, sh selle elupaikade ja haruldaste ning ohustatud liikide säilitamiseks. Suursaare määratles kaitsealana Peterburi Riikliku Ülikooli Bioloogiliste Uuringute Instituut aastatel , et säilitada väärtuslikke geoloogilisi, hüdrobioloogilisi, botaanilisi ja zooloogilisi (sh linnud ja mereimetajad) liike. Täpsemat infot kaitseala loomise põhjuste kohta teada ei ole. Nord Stream-i torujuhtme trass möödub Suursaare kaitsealast u 6 kilomeetri kauguselt. Prigranitšnii kaitseala Nagu täpsustatud punktis 8.6.8, Prigranitšnii on piirkondlik looduskaitseala (5825 ha), mis hõlmab rannikujoont ja sellega seotud saari Vene-Soome piiri lähedal. Teises ökoloogilises alampiirkonnas möödub torujuhe Prigranitšnii looduskaitseala lähimast punktist umbes 10 kilomeetri kaugusel. Kast 8.18 Teise ökoloogilise alampiirkonna looduskaitsealade väärtused/tundlikkused Ressursi või mõjuobjekti väärtuse/tundlikkuse kindlaksmääramiseks kasutatakse mitmesuguseid kriteeriumeid, sealhulgas vastupanuvõimet muutuste suhtes, kohastumist ja rariteetsust (lisaselgitusteks vt punkti 7.5). Järgnevas tabelis on esitatud teise ökoloogilise alampiirkonna looduskaitsealadele omistatud väärtus/tundlikkus kuude lõikes. Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember Looduskait seala Suur Suur Suur Suur Suur Suur Suur Suur Suur Suur Suur Suur Kommentaar: Nende alade määratluse tõttu vastavate õigusaktidega kaitstud looduskaitsealadena, nõuavad alad erilist tähelepanu, kui projekt võib neid alasid tõenäoliselt mõjutada. Piirkonna määratlemine Natura 2000 alana, biosfääri kaitsealana või RAMSARi alana ei tähenda iseenesest veel seda, et ala on igasuguseks tegevuseks täiesti suletud. See sõltub kehtestatud kaitsekorralduskavast, mis on erinevate alade puhul erinev, ja sellest, kas tegevused kujutavad olulist ohtu liikidele ja elupaikadele, mille tõttu on ala määratletud Natura 2000 alana, biosfääri kaitsealana või RAMSARi alana. Loodusekaitsealade eristaatuse rõhutamiseks, käsitletakse neid kõiki kõrge väärtuse/tundlikkusega objektidena.

147 Kolmas ökoloogiline alampiirkond süvaveetsoonid, kus merepõhjas esineb peamiselt anoksiat Torujuhtme trassi kolme kolmandasse ökoloogilisse alampiirkonda jäävat osa kirjeldatakse Joonisel Suur osa kogu trassist asub kolmandas ökoloogilises alampiirkonnas.

148 Joonis 8.34 Kolmas ökoloogiline alampiirkond peamise hapnikuvaegusega süvaveevööndid merepõhjas. 598

149 Kolmanda ökoloogilise alampiirkonna veesammas Kolmandas ökoloogilises alampiirkonnas on püsiv halokliin Läänemere põhiosas umbes meetri sügavusel ja Bornholmi vesikonnas meetri sügavusel (vt Tabel 8.5). Kuna halokliinil on kogu kolmanda ökoloogilise alampiirkonna ökoloogiale väga suur mõju, siis eristatakse selles alampiirkonnas halokliinist ülal- ja allpool asuvaid veesambaomadusi. Soolsus Protsesse, mis määravad Läänemere soolsuse, kirjeldatakse Joonistel 8.10, 8.11 ja 8.12 ning Atlase Kaartidel WA-4, WA-5 ja WA-6 (1) on näha PeterGazi poolt ja aastal läbi viidud uuringute ajal täheldatud soolsusprofiilid torujuhtme kolmandasse ökoloogilisse piirkonda jääva trassi alal. Kolmandas ökoloogilises alampiirkonnas on veesamba ülemises osas (< 50 m) keskmine soolsus 4 8, mis suureneb alampiirkonnas idast läände (vt Atlase Kaardid WA-4, WA-5 ja WA- 6). Sügavamate, allpool halokliini asuvate vete (50 70 m) soolsus varieerub umbes 14-st Gotlandi vesikonna isaosas kuni 20-ni Bornholmi vesikonnas. Veetemperatuur PeterGazi poolt ja aastal läbiviidud uuringute ajal saadud temperatuuriprofiilid näitavad, et pinnavee (< 10 m) keskmine temperatuur kõigub teises ökoloogilises alampiirkonnas 6 C-st aprillis/mais kuni 18 C-ni juulis/augustis (vt Atlase Kaardid WA-9, WA- 10 ja WA-11) (2). Läänemere põhjaosa ja Gotlandi vesikonna idaosa süvaveealadel on temperatuur termokliinist ja püsivast halokliinist allpool oluliselt madalam, tavaliselt umbes 5 C. Talvekuudel ei ole merepõhja ja -pinna temperatuuride erinevus piisav, et tekiks temperatuuriline kihistumine. Läänemere üldisi temperatuuritrende kirjeldatakse punktis Hapnik Pinnavee hapnikusisaldus sõltub temperatuurist, soolsusest, fütoplanktoni arengust ja hapnikuvahetusest atmosfääriga. Lisaks on oma osa ka hüdrodünaamilistel protsessidel. Orgaanilise aine lagunemine ja sellega seotud hapnikutarbimine võib vähendada pinnavee hapnikusisaldust. Pindmine veekiht on kogu aasta jooksul hapnikurikas, kuigi planktoni õitsemise ajal on bioloogilise aktiivsuse suurenemise tõttu hapnikukasutamine samuti suurem. (1) Atlase Kaartidel WA-3 ja WA-8 on näidatud jaamade asukoht torujuhtme piirkonnas (vastavalt oktoober 2005 ja aprill/mai 2006). (2) Atlase Kaartidel WA-3 ja WA-8 on näidatud jaamade asukoht torujuhtme piirkonnas (vastavalt oktoober 2005 ja aprill/mai 2006).

150 600 Hapnikukontsentratsiooni määravaid suureulatuslikke okeanograafilisi protsesse arutatakse punktis Kolmanda ökoloogilise alampiirkonna hapnikuprofiilide kohaselt on suur hapnikukontsentratsioon veepinnast halokliinini, samas kui madalamates veekihtides esineb hapnikupuudust (vt Atlase Kaarti WA-1a). Atlase Kaardil WA-12 on näha hapniku ja H 2 S sisaldus vee põhjakihtides aasta maist aastani HELCOMi/ICESi andmetel aasta lõpus oli vesiniksulfiidi kõikides Läänemere põhiosa vesikondades. Hapnikurikka vee sissevool aasta jaanuaris muutis küll oluliselt Arkona vesikonna ja Gotlandi vesikonna idaosa süvavee hüdrograafilisi tingimusi (vt Atlase Kaart WA-1a), aga need muutused olid lühiajalised. H 2 S teket põhjustav anoksia on aasta maiks taas tekkinud Bornholmi basseinis ja Kagu-Läänemere avamerel (Atlase Kaart WA-12). On ilmne, et hüpoksia domineerib kolmanda ökoloogilise alampiirkonna sügavamates osades ja et seal on sageli H 2 S. Madalaim on hapnikutase sageli suve lõpus augustist oktoobrini, kui planktoniõied lagunevad. Kui hapnikusisaldus langeb umbes 1 mg/l-ni, hakkavad bakterid kasutama anaeroobseid protsesse, mille tulemusel tekib vesiniksulfiid. Läänemere põhiosa sügavamad vesikonnad kannatavad tõsiselt pikaajalise hapnikupuuduse all. Sellised tingimused loomade jaoks ei sobi (1). Toitained Atlase Kaardil WA-13 on näha lämmastiku üldsisaldus 1 5 meetri sügavusel HELCOMi valitud seirepunktides (suvi/talv ). Jaamad 3a ja 4a asuvad kolmandas ökoloogilises alampiirkonnas. Lämmastiku üldsisaldus on aastatel suvel järk-järgult vähenenud ja talvel üsna muutumatu olnud aasta andmed näitavad, et lämmastiku üldsisaldus varieerub 0,26 mg/l-st suvel (juuni, juuli, august) punktis 3a' 0,15 mg/l-ni talvel (dets, jaan, veebr) punktis 4a. Atlase Kaardil WA-14 on näha fosfori üldsisaldus 1 5 meetri sügavusel HELCOMi valitud seirepunktides (suvi/talv ) aastal fosfori üldsisaldus üldiselt suureneb kogu aasta vältel; keskmiselt 0,02 mg/l-lt suvel 0,0275 mg/l-ni talvel punktis 4a. Toitainete kontsentratsioonide määramise protsessi Läänemeres arutatakse punktis (1) Håkansson, B. and Alenius, P. (2002) Hydrography and oxygen in the deep basins vaatamiskuupäev:

151 601 Metallid HELCOMi läbiviidud uuringus mõõdeti metallide sisaldust Bornholmi ja Gotlandi vesikonna süva- ja pinnavetes. Üldiselt olid kolmandas ökoloogilises alampiirkonnas raskmetallide sisaldused veesambas Läänemere kohta väikesed, aga teiste meredega võrreldes suured aastast aastani on halokliinist ülalpool olevas vees näha Cd, Pb ja Hg väikest suurenemist (1). Pliisisaldus on Läänemere põhiosas allpool halokliini vähenenud aastate algusest aastani, mil selle sisaldus Läänemere keskosas stabiliseerus. Selle põhjuseks peetakse kasutamise vähenemist (pliivaba bensiini), osakestega ühinenud plii kiiret vertikaalset liikumist põhja ja selle rikastumist setetes. Siiski tuleb märkida, et madala hapnikukontsentratsiooni korral pärast anoksiaperioodi võivad setetega seotud metallid lahusesse vabaneda. Läänemere keskosa halokliinist allpool on märgata lahustunud Cd ja Cu sisalduse kasvu alates aastatest See on tingitud CdS-i sadestumisest ja põhjasetetes rikastumisest hapnikupuuduse tingimustes. See näitab, kuidas metallisisaldus on seotud eutrofeerumisega. Orgaanilised saasteained HELCOM-i andmed orgaaniliste saasteainete kohta Läänemere kesk- ja lääneosas näitavad, et pindmise merevee PCB kontsentratsioon oli aastatel madal (2). Ajalist suundmust näha ei olnud ja puudusid tõendid geograafilisest varieerumisest (v.a sisalduse üldine tõus rannikule lähematel aladel). Kuna PCBd on väga lipofiilsed, rikastuvad nad heljuvaines ja setetes. Pindmise merevee DDT kontsentratsioon oli vahemikus 2-77 pg/l. Läänemere mereala lõunaja lääneosas oli sisaldusvahemik 2 kuni 30 pg/l. Väikeste koguste tõttu on andmestik küllaltki piiratud ja väga varieeruv. HCB sisaldus merepinna veekihtides oli <5-10 pg/l. Väikeste koguste tõttu ei leitud tõendeid geograafilistest erinevustest Läänemere merealal. HCH sisaldus muutus idast läände. Sellist muutust märgati varemgi ja see on tingitud vähem saastunud Põhjamere vete segunemisest Läänemere mereala saastunumate vetega, mida endiselt mõjutab varasem HCH-saaste. Lindaani sisaldus sõltus aastaajast sisaldus suurenes (umbes 30% võrra) suve alguses. Läänemere keskosas oli lindaani sisaldus küllaltki ühtlane, keskmiselt umbes 1 ng/l (0,88 1,3 ng/l). (1) Pohl, C., and Hennings, U. (2007) Trace metal concentrations and trends in Baltic surface and deep waters, HELCOM Indicator Fact Sheets (kasutatud ). (2) Helsinki Commission. Baltic Marine Environment Protection Commission Environment of the Baltic Sea Area, ; Helsinki Baltic Sea Environment Proceedings No. 82 B.

152 602 Süsivesinike üldsisaldus oli Läänmere mereala lääne- ja keskosas küllaltki ühtlane, olles ja aasta suvekuudel vahemikus 0,5 1,6 μg/l. Talvel on sisaldus oluliselt suurem (1,1 3 μg/l). Suure kõikumise tõttu ei olnud võimalik tuvastada ajalist suundumust Läänemere üheski piikonnas. Alkaanide (n-c15 ja enam) suur osakaal on biogeenne. Nafta süsivesinike sisaldus on küllaltki suur kogu veesambas ja suurem pinnavetes kui süvavetes. Kolmanda ökoloogilise alampiirkonna naftasaaste kõige tõenäolisemaks põhjuseks peetakse tihedat laevaliiklust. Läänemere mereala lääne- ja keskosas on merepinna veekihtides PAHide sisaldus 4,5 kuni < 2 pg/l. Sisaldus oli erinevates kohtades väga erinev ning oluliselt suurem talvel, mis on tingitud põlemisallikatest, aeglasemast lagunemisest ja (madalas vees) suuremast heljuvaine sisaldusest. Sünteetiliste pindaktiivsete ainete sisaldus ei ole Sommersi saare ja Gotlandi vahel suurem kui 0,012 mg/l. Fenooli sisaldus on alla 0,002 g, aga ületab mõnes kohas Venemaa kalapüügistandardis sätestatud 0,001 mg/l. Potentsiaalseid orgaanilisi saasteallikaid käsitletakse punktis

153 603 Joonis 8.19 Kolmanda ökoloogilise alampiirkonna veesamba väärtus/tundlikkus Ressursi või vastuvõtja väärtuse/tundlikkuse kindlaksmääramiseks kasutatakse mitmesuguseid kriteeriumeid, sealhulgas vastupanuvõimet muutuste suhtes, kohastumist ja haruldust (lisaselgitusteks vt punkti 7.5). Allpool esitatud tabel kirjeldab väärtust/tundlikkust, mis on määratud igale veesamba allikale või objektile III ökoloogilise alampiirkonna piires; esile on toodud sesoonsed variatsioonid. Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember Veesammas Soolsus Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Veetemperat uur Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Hapnik Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Toitained Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Metallid Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Orgaanilised saasteained Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Kommentaar: Kõik kolmanda ökoloogilise alampiirkonna veesamba parameetrid on kogu aasta jooksul objekti madala tundlikkusega. Võib öelda, et vaatlusalune nähtus on muutustele resistentne, kuna aastast aastasse või sesoonselt on esinenud looduslikke variatsioone. Ilmastikutingimused võivad aasta-aastalt olla erinevad, muutes veesamba omadusi, mis on projekti tegevuse kontekstis suuresti inertsed. Halokliini alune anoksia on püsiv. Halokliini sügavus võib aastaaegade ja aastate lõikes olla erinev, kuid projekti kavandatavad tegevused seda ei mõjuta Kolmanda ökoloogilise alampiirkonna merepõhi Merepõhja struktuur ja protsessid merepõhjas Kolmanda ökoloogilise piirkonna merepõhi on põhjas prekambriumi kristalne aluskivim kambriumi liivakivitriipudest ning ordoviitsiumi paekivist ja kildast siluri kivilasundite (Gotlandi bassein) ning kriidiajastu kriidi ja lubjakivini lõunas Bornholmi suunas (vt Atlase Kaart GE-1).

154 604 Geoloogias domineerib jääajajärgne muda ja liivane muda, mille vahel on mõned jääaegse savi ja moreensetete alad. Kuna pidev veeringlus on Läänemeres nõrk (v.a siirdealal), on seal heljuvainet vähe. Vee suure sügavuse tõttu pole lainete poolt tekitatud ostsillatsioonid piisavad, et panna merepõhjas asuvaid materjale liikuma. Bornholmi ja Gotlandi basseinis prevaleeruvad jääajajärgsed mudasetted. Madalamatel aladel domineerib liiv. Gotlandi basseini läänepoolsetel nõlvadel paljastub tugev jääajast pärinev savi. Kolmanda ökoloogilise alampiirkonna Soome lõigu kirdeosas ja suures osas Rootsi territooriumist (mööda Gotlandi isaosa) läbib torujuhe settealasid (vt kaart GE-3). Kolmanda ökoloogilise alampiirkonna merepõhja ülejäänud osades on setteid ja settevabasid alasid sisaldavaid segatsoone ning mõningaid setetega kohti sisaldavaid settevabasid alasid. Saasteained Kolmanda ökoloogilise alampiirkonna anorgaaniliste ja orgaaniliste parameetrite kohta 2007 SGU kampaania ajal kogutud andmed on toodud Atlase Kaartidel GE-22 ja GE-23 ning kokkuvõtteks on tehtud Tabel Atlase Kaardile GE-30c on märgitud kolmanda ökoloogilise alampiirkonna setteproovi jaamade asukohad.

155 Tabel 8.24 Andmed kolmanda ökoloogilise alampiirkonna setete saaste- ja toiteainete kohta (1) Parameeter MIN (üle LOQ) (mg/kg) MAKS (mg/kg) Keskmine (mg/kg) (mg/kg) N > LOQ 90. th protsentiil Proovide arv OSPAR EAC (mg/kg) Kanada suunised (mg/kg) TEL PEL Rootsi 2. klassi keskkonnakvaliteedi kriteeriumid (mg/kg) Metallid As Cd Cr Cu Hg Ni Pb Zn Orgaanilised parameetrid CH kokku HCB DDT HCH ΣPAH ΣPCB (1) Sveriges Geologiska Undersökning (SGU) Andmed väliuuringutelt. 605

156 Parameeter MIN (üle LOQ) (mg/kg) MAKS (mg/kg) Keskmine (mg/kg) (mg/kg) N > LOQ 90. th protsentiil Proovide arv OSPAR EAC (mg/kg) Kanada suunised (mg/kg) TEL PEL Rootsi 2. klassi keskkonnakvaliteedi kriteeriumid (mg/kg) ΣPCB DBT MBT TBT TPT Teised parameetrid Orgaaniline süsinik N P : Andmed puuduvad / testimata Kõikide kontsentratsioonide puhul on arvestatud, et aine on kuiv LOQ = koguse piir; N>LOQ: proovide arv, milles tase ületas määramispiiri; Kvaliteedikriteeriumite täpsem kirjeldus: Kast 8.2 Teave vastava uuringu kohta:tabelis

157 607 Metallid 90-protsentiili metallide kontsentratsioonid ületavad OSPAR EAC alampiire. Välja arvatud elavhõbe ja kroom, ületavad ka metallide maksimaalsed kontsentratsioonid OSPAR EAC ülempiire. Kaadmium, vask, nikkel ja tsink ületavad samuti Kanada PEL-i (kontsentratsioon, millel on tõenäoliselt ökoloogilisi mõjusid). Kõrgeimad arseeni kontsentratsioonid setetes kolmandas ökoloogilises alampiirkonnas on registreeritud Ava-Läänemerel ja Bornholmi basseinis Ülevalpool kvantifikatsioonipiiri mõõdetud arseeni kontsentratsioonid jäävad vahemikku 3,0 39,9 mg/kg DM Kolmandas ökoloogilises alampiirkonnas kaadmiumi puhul täheldatud tendentsidest nähtub, et settekontsentratsioonid on suurimad Ava-Läänemeres. OSPAR EAC ülemisi piirväärtusi ületavad kaadmiumi kontsentratsioonid setetes jäävad vahemikku 0,1 7,85 mg/kg DM ning isegi andmete keskväärtus ületab neid väärtusi Läänemere põhjaosas on leitud vaske kõrges kontsentratsioonis. Ülevalpool kvantifikatsioonipiiri mõõdetud vase kontsentratsioonid jäävad vahemikku 10,2 148,0 mg/kg DM Niklit käsitlevatest setteandmetest nähtub tõhus transport Läänemere ümbruses, kuna suhteliselt kõrgeid metallikontsentratsioone setetes täheldatakse nii Soome lahe kui ka Läänemere kaugemate osade võimalike allikate lähedal. SGU 2007 andmete kohaselt leiti niklit kõrgeimates kontsentratsioonides Ava-Läänemere põhjaosas Võrdlemisi kõrgeid pliikontsentratsioone setetes täheldatakse kolmanda ökoloogilise alampiirkonna osas Bornholmi basseinis ning (väga harvadel juhtudel) Gotlandi saart ümbritseval alal Läänemere keskosas. Madalaid pliikontsentratsioone setetes täheldatakse Läänemere keskosas. Keskväärtus ei ületa ning 90. prontsentiili ületab vaid veidi OSPARi setteid käsitleva EAC ülemist künnist Kuigi tsinki leidub looduses kõrgetes kontsentratsioonides, nähtuvad tsingi tendentsidest üksikud tippkontsentratsioonid Ava-Läänemere põhjaosas. Suhteliselt madalaid kontsentratsioone setetes täheldatakse kogu ülejäänud kolmanda ökoloogilise alampiirkonna osas (90. protsentiili väärtus ületab veidi OSPAR EAC ülemist künnist) Üldiselt on metallide ja hüdrofoobsete saasteainete kontsentratsioon kõrgeim peeneteraliste setete akumulatsioonipiirkondades, kuna saasteained kalduvad absorbeeruma sellistes setetes ning lahustama orgaanilist ainet (kaugemal piirkondadest, mis asuvad saasteallika läheduses). Seetõttu pole üllatav, et enamikes proovides esineb orgaanilist ainet suures koguses.

158 608 Orgaanilised saasteained DDT ajutiste kontsentratsioonide andmete alusel ei saa kindlaid järeldusi tendentside kohta teha; SGU 2007 andmetest ilmnevad siiski kõrgeimad kontsentratsioonid Läänemere keskosas. Üle 50% kolmanda ökoloogilises alampiirkonnas kogutud proovidest ületavad Kanada TEL väärtuse ja andmekomplekti 90-protsentiili, mis on suuruse võrra suurem kui Kanada PEL väärtus, näidates, et kahjulike keskkonnamõjude teke on DDT jääkide tõttu kolmandas ökoloogilises alampiirkonnas tõenäoline. Polütsüklilisi aromaatseid süsivesinikke (PAH) esineb suurtes kontsentratsioonides kogu gaasijuhtme koridoris Läänemere keskosas ning Bornholmi saart ümbritseval alal. 16 PAH-i kontsentratsioonide summa jääb vahemikku 0,011 4,94 mg/kg DM, mille keskmine on 1,39 mg/kg. OSPAR ei ole avaldanud EAC-sid kõikide, kontsentratsioonide summasse lisatud asjaomaste PAH-ide puhul. OSPAR on siiski määranud mõnede PAH-ide puhul EAC-d ning üksikute PAH-ide suurima EAC suurusjärk on kõrgem kui suurim settekontsentratsioonide summa. PCB-de tendentsidest setetes nähtuvad suured kontsentratsioonid kogu Läänemere keskosas Gotlandi basseini idaosas. Organotiinide setete andmeleht on liiga väike, et võimaldada nende liikumismustrite usaldusväärset hindamist Läänemeres. SGU 2007 andmetest ilmnevad siiski kõigi kolme parameetri kontsentratsioonid, mis vähenevad piki gaasijuhtme koridori kolmandas ökoloogilises alampiirkonnas Soome lahest Ava-Läänemere suunas. Väiksemaid settekontsentratsioon täheldatakse Bornholmi saart ümbritseval alal. Tributüültina (TBT) kontsentratsioonid, mis ületavad kvantifikatsioonipiire, jäävad vahemikku 0,001 0,047 mg/kg DM ning keskmine väärtus on 0,011 mg/kg DM. Kogu kolmandas ökoloogilises alampiirkonnas ületavad paljud suurusjärgud OSPARi setteid käsitleva EAC ülemist künnist TBT puhul. Toitained Setetes esineva lämmastiku, fosfori ja orgaanilise süsiniku kontsentratsioon on kolmandas ökoloogilises alampiirkonnas suuresti varieeruv. See on tõenäoliselt seotud setteallikate, sh fütoplanktoni õitest pärineva orgaanilise aine lähedusest, setete struktuurist ja merepõhja materjalide jaotumisest, mis annab akumulatsiooni osas erinevaid tulemusi. Tavaliselt leitakse madalaim kontsentratsioon madalas liivasemas ja kolmanda ökoloogilise alampiirkonna hapnikuga paremini rikastatud piirkonnas, mis asuvad kõige lähemal Hoburgsi ja Midsjö kallastele (IV ökoloogiline alampiirkond).

159 609 Kast 8.20 Kolmanda ökoloogilise alampiirkonna väärtus/tundlikkus Ressursi või vastuvõtja väärtuse/tundlikkuse kindlaksmääramiseks kasutatakse mitmesuguseid kriteeriumeid, sealhulgas vastupanuvõimet muutuste suhtes, kohastumist ja haruldust (lisaselgitusteks vt punkti 7.5). Allpool esitatud tabel kirjeldab väärtust/tundlikkust, mis on määratud igale merepõhja allikale või objektile kolmanda ökoloogilise alampiirkonna piires tuues esile sesoonsed variatsioonid. Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember Merepõhi Merepõhja struktuur ja protsessid merepõhjas Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Saasteained Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Kommentaar: Merepõhja struktuur ja protsessid. Kolmanda ökoloogilise alampiirkonna merepõhi asub sügavusel, mis takistab selle häirimist ebasoodsate ilmastikutingimuste poolt, säästab ilmselt tormide eest, mis teoreetiliselt tekivad kord sajandi jooksul. Orgaanilise aine setted ülemistest kihtidest ja sügava vee segunemine mõjutavad merepõhja koostist ja keemilisi omadusi. Süvavee segunemine sõltub Läänemere sissevoolust nähtus, mille puhul viiakse süvavette hapnikku ning voogude turbulentne segamine, mille puhul toimub vool üle künniste süvavee basseini. Nende protsesside suur ulatus lubab arvata, et kogu merepõhja struktuur ja protsessid kolmandas ökoloogilises alampiirkonnas ei ole projekti kavandatavatest tegevustest tingitud muutuste suhtes tundlikud Saasteained. Läänemere süvavete setete saasteaste lubab arvata, et neisse piirkondadesse tuleb sissevool lähedal asuvatest alamvesikondadest. Mõnes mõttes toimivad süvaveepiirkonnad lõpliku "valamuna". Saasteainete hulk peegeldab ka setete üldist koostist - paljud saasteained on orgaanilise aine rikaste setete külge seondunud. Arvestades projekti planeeritavate tegevustega ei muutu saastetase tõenäoliselt määral, mis laiemalt mõjutaks ökosüsteemi funktsioone või käitumist

160 Plankton kolmandas ökoloogilises alampiirkonnas Fütoplankton Kolmandas ökoloogilises piirkonnas piirdub fütoplankton eufootiliste tsoonidega, jäädes piisava valgusega pindmisse veekihti ülalpool permanentset halokliini. Nagu teise ökoloogilise alampiirkonna puhul, on kevadine fütoplanktoni õitseng suures osas teises ökoloogilises alampiirkonnas tingitud rohkemast valgusest ja kõrgemast temperatuurist. Varasel õitseajal domineerivad reeglina Achathes, Skeletonema, Thalassosira ja Chaetoceros, millele järgnevad Peridiniella ja Wolosynskia. Õitsengud varieeruvad lokaalselt kolmandas ökoloogilises alampiirkonnas vastavalt kohalikele temperatuuridele, insolatsioonile ja toiteelementide kättesaadavusele. Joonisel 8.35 on näidatud õitsengute intensiivsust kolmanda ökoloogilise alampiirkonna kahes ja teise ökoloogilise alampiirkonna ühes osas, mis on arvutatud suhtelise näitajana, mis tuleneb klorofüll a (Chl a) kontsentratsioonist ja õitsengu kestusest. Joonis 8.35 Õitsev fütoplankton teises ja kolmandas ökoloogilises alampiirkonnas (1) Kevadised õitsengud algavad varem ja on vähem intensiivsed kolmanda ökoloogilise alampiirkonna lõunaosas, saavutades vastavad keskmised kontsentratsioonid 5 ja 7 mg Chl a m 3 (vt Joonis 8.36 ja 8.37) (2). (1) Fleming, V. and Kaitala, S 2006 Phytoplankton spring bloom biomass in the Gulf of Finland, Northern Baltic Proper and Arkona Basin in 2006 HELCOM Indicator Fact Sheets (2) Fleming, V. and Kaitala, S 2006 Phytoplankton spring bloom biomass in the Gulf of Finland, Northern Baltic Proper and Arkona Basin in 2006 HELCOM Indicator Fact Sheets 2006.

161 611 Joonis 8.36 Keskmine õitsengu intensiivsus, Ava-Läänemere lõunaosa (1) Joonis 8.37 Keskmine õitsengu intensiivsus, Ava-Läänemere põhjaosa (2). Kevadistele õitsengutele järgneb suvine miinimum juunis. Sel perioodil domineerivad planktonis väikeste viburloomade perekonnad, nt Heterocaspa ja Chrysochromulina. Juulis ja augustis on paljudes kolmanda ökoloogilise alampiirkonna paikades sinivetikate korduvad õitsengud. Kuna teatud sinivetikad (Nodularia spumigena, Aphanizomenon flosaquae ja Anabaena spp.) on (1) Fleming, V. and Kaitala, S. 2006, "Phytoplankton spring bloom biomass in the Gulf of Finland, Northern Baltic Proper and Arkona Basin in 2006", HELCOM Indicator Fact Sheets (2) Fleming, V. and Kaitala, S "Phytoplankton spring bloom biomass in the Gulf of Finland, Northern Baltic Proper and Arkona Basin in 2006", HELCOM Indicator Fact Sheets 2006.

162 612 võimelised siduma atmosfäärilämmastikku oma rakkudes, saavad nad kasvada isegi siis, kui vees on lämmastik vähenenud. Need sinivetikad on samuti ujuvad ning võivad ulatuslikult ja nähtavalt pinnale kuhjuda mitmeks nädalaks. Peale selle, et sinivetikad häirivad veekasutajaid, on üks õitsengut tekitavatest sinivetikatest, N. spumigena, toksiline ja toodab hepatotoksiini nodulariini. Zooplankton Zooplanktoni liigiline koosseis kolmandas ökoloogilises alampiirkonnas võib oluliselt varieeruda sõltuvalt mitmest tegurist, sh soolsusest (juurdevool Põhjamerest), toidu kättesaadavusest ja kalade kisklusest. Zooplanktoni põhitoiduallikad asuvad ülevalpool halokliini, seega leidub zooplanktonit tavaliselt peamiselt selles kihis. Põhjalähedasse kihti hapniku juurdevoolu perioodidel võib zooplanktonit siiski leida allpool halokliini. Soolase vee vahelduv sissevool Skagerrakist ja magevee lisandumine jõgedest loob unikaalse kasvukeskkonna, milles elavad erinevad põhjaloomastiku kooslused (1). Esindatud on madala soolsusega vee liigid, nt keriloom Keratella quadrata ja aerjalgne Eurytemora hirundoides, samuti neriitilised mereliigid Evadne nordmanii, Acartia spp ja avamereliigid, nt Paracalanus parvus ja Oithona similis ( 2 ). Põhjaloomastiku vertikaalset jaotumist mõjutab stratifikatsioon, kus liigid nagu O.similis esinevad üldiselt halokliinist allpool soolasemas vees. Läänemere zooplanktoni keriloomade hulk on viimastel kümnenditel kasvanud, mille põhjuseks on peetud eutrofeerumist. Ent see võib olla seotud ka kliimamuutusega (pehmed talved ja kevaded) ning toiduks kasutatavate fütoplanktoniliikide arvu suurenemisega. Zooplanktoni koosluste muutused mõjutavad ka toidu kättesaadavust kalapopulatsioonide jaoks ning kalavarusid võib negatiivselt mõjutada eelistatud saagi osa vähenemine. Näiteks räime eelistatud saagiks olevate suuremad aerjalalgsete Pseudocalanus populatsioon on samuti vähenenud. Soome Mereuuringute Instituut (FIMR) analüüsis aastatel zooplanktoni biomassi iga-aastaseid pikaajalisi tendentse ning üldiselt ei leitud zooplanktoni biomassi üldises arengus ühtegi olulist tendentsi (3). Tendentsi aastatel on kujutatud Joonisel (1) Casini, M., Cardinale, M., Arrhenius, F. (2004) Feeding preferences of herring (Clupea harengus) and sprat (Sprattus sprattus) in the Southern Baltic Sea. J. Mar Sci (2) Dippner, J. W., Kornilovs, G., Sidrevics, L. (2000) Long-term variability of mesozooplankton in the Central Baltic Sea. J. Mar.Sys (3) Olsonen, R. (2006) FIMR monitoring of the Baltic Sea environment, Report Series of the Finnish Institute of Marine Research 59 FIMR, Finland

163 613 Joonis 8.38 Zooplanktoni iga-aastase rohkuse muutused Läänemere lõunaosas aastatel (1) Kast 8.21 Kolmanda ökoloogilise alampiirkonna planktoni väärtused/tundlikkused Ressursi või mõjuobjekti väärtuse/tundlikkuse kindlaksmääramiseks kasutatakse mitmesuguseid kriteeriumeid, sealhulgas vastupanuvõimet muutuste suhtes, kohastumist ja rariteetsust (lisaselgitusteks vt punkt 7.5). Järgnevas tabelis on esitatud kolmanda ökoloogilise alampiirkonna planktonile omistatud väärtus/tundlikkus kuude lõikes. Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember Plankton Fütoplankt on Zooplankto n Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Kommentaar: Planktonit esineb tavaliselt veesambas väga rikkalikult. Selle koostis sõltub aastaajast, toitainete, saakliikide kättesaadavusest ja erinevate liikide elutsüklist. Arvestades mereorganismide järeltulijate arvukust ja ulatuslikke erinevusi nende omadustes peetakse planktonit merepõhja keskkonna lokaalsete sekkumiste suhtes tundetuks (1) Helsinki Commisssion. Baltic Maritime Environment Protection

164 Kolmanda ökoloogilise alampiirkonna bentos Makrofüüdid Valdavas osas ESR III esineb torujuhtmete koridoris makrofüütide kooslusi vähesel määral, kuna vee sügavus takistab taimekasvuks vajaliku piisava valgusehulga päralejõudmist (vt Joonis 8.13). Ranniku lähedal võib eristada kolme kooslust. Piki Gotlandi rannikut kulgevatel aladel leidub kavandatavate gaasijuhtmete läheduses magevees tekkivaid taimi, nt Phragmites spp. Liivase ja pehme põhjaga rannikute taimekooslustes on leitud meriheinalisi Z. marina ja Z. noltii koos põisadru (F. vesiculosus) ja pruunvetikaga (F. serratus). Kaks fucuse liiki levivad kuni meetri sügavuseni Ava-Läänemeres ja seetõttu ei leidu neid kolmanda ökoloogilise alampiirkonna süvavetes, vaid ranniku läheduses (1) Sarnaselt kivisele põhjale leidub punavetikaid nagu Ceramium, Phyllophora ja Polysiphonia reeglina kuni 25 meetri sügavusel ja seetõttu on need ESR III piires haruldased. Zoobentos Nagu on kirjeldatud punktis 8.6.3, on Ava-Läänemere põhjaloomastik teiste meredega võrreldes suhteliselt vaesunud. Sügavate nõgude sõltuvuse tõttu Põhjamerest sissevoolavast hapnikurikkast veest peatub hüpoksia perioodidel areng ESR III piires suurtel aladel. Praegu (2008. aastal) on põhjaloomastikuta alade suurus võrreldav sellega, mis oli valdav viimase stagnatsiooniperioodi keskel ndatel, s.o umbes üks kolmandik kogu Läänemere alast on põhjaloomastikuta (2) Kuna aastatel soolase vee juurdevoolud vähenesid, kadus pärast pikki stagnatsiooniperioode soolsuse stratifikatsioon ning selle tagajärjena ilmnes bentose suremus. Ent aastatel taastusid makroloomastiku kooslused. Oportunistlikud liigid nagu hulkharjasussid Bylgides sarsi asendasid varem levinud pika elueaga liike nagu karploomad Macoma calcarea ja Astarte borealis ja aasta suvel vähenesid suures osas kogu Läänemerest hapnikukontsentratsioonid (3) Selle tagajärjeks oli kõrge bentose suremus ESR III piires. (1) Helsinki Commission Fourth Periodic Assessment of the State of the Marine Environment of the Baltic Sea Area, ; Baltic Sea Environment Proc. No. 82 B. (2) Laine, A. O., Norkko, A. (2005) Trends in soft sediment macrozoobenthic communities in the open sea areas of the Baltic Sea (1965 to 2005). (ed: HELCOM). (3) Feistel,R. Nausch,G. and Hagen,E (eds, 2007) Water exchange between the Baltic Sea and the North Sea, and conditions in the deep basins.. HELCOM Indicator Fact Sheets Online. [Viewed 17/09/2008],

165 615 Zoobentose uuringud ESR III Soome ja Rootsi vetes viidi läbi aasta augustis ja septembris (vt Atlase Kaardid 7d ja 7e). Zoobentose uuringud Taanis toimusid mais 2008 (vt Atlase Kaart 7f ja 7g). Nende riikide vetes võeti proove jaamades ja prooviribadelt piki kavandatava gaasijuhtme kanalit (vt Atlase Kaardid BE-7). Proovivõtmisel kasutatud meetodid varieerusid vastavalt eri riikide uuringutele ja detailid uuringute metodoloogia kohta on avaldatud DBL ( 1 ) koostatud aruandes. Peab märkima, et riiklikud zoobentose uuringud viidi läbi erinevat tüüpi varustuse abil ning erinevatel aastatel ja aastaaegadel. Seetõttu pole erinevates majandusvööndites tehtud uuringud otseselt võrreldavad. Ava-Läänemere põhjaosas võeti hulk proove (vt Atlase Kaart BE-7). Soome majandusvööndis täheldatud liikide koguarv (kaheksa) oli erakordselt madal ja zoobentos puudus suuremast osast proovivõtujaamadest (vt Atlase Kaart BE-7d). Soome majandusvööndi bentilist faunat iseloomustab sarnane mõne üksiku liigi domineerimine, mis moodustavad valdava osa arvukusest ja biomassist ( 2 ). Põhjaloomastikku üle 77 m sügavustest ja 0-1,21 mg/l hapnikusisaldusega Rootsi vetest ei leitud. Suurem osa bentost sisaldavatest proovidest saadi sügavustel alla 60 meetri, mis on tavaliselt halokliinist ülevalpool või selle lähedal. Rootsi majandusvööndis registreeritud liikide koguarv oli 14, mis on väga madal võrreldes kogu Läänemeres esinevate liikide arvuga. Gotlandi nõo liigirikkus on võrreldes Bornholmi nõoga väike ning bentiline kooslus Rootsi vetes koosneb mõnest üksikust liigist, mis moodustab valdava osa arvukusest ja biomassist, nt Macoma balthica, Bylgides sarsi ja Pontoporeia affinis. Mais 2008 Taani vetes läbi viidud zoobentose uuringu käigus ESR III aladel Lõuna-Midsjö madalast läänes ja Bornholmist idas ei leitud peaaegu mingit jälge zoobentosest. Kõigis ESR III selle piirkonna jaamades, kus zoobentost leiti, jäi arvukus alla 200 isendi ruutmeetrilt (vt Atlase Kaart BE-7f), siiski puudus paljudes jaamades bentos täielikult. Vee sügavust, pehmeid mudaseid setteid, valguse puudumist ja perioodiliselt madalat hapnikusisaldust peetakse bentilise fauna liigirikkuse, arvukuse ja biomassi osas piiravateks faktoriteks. (1) Dansk Biologisk Laboratium Macrzoobenthos along the South route of the Nord Stream Pipeline in the Baltic Sea including the Kalbadagrund alternative in the Gulf of Finland. Final Report September p 5. (2) Dansk Biologisk Laboratium Macrzoobenthos along the Nord Stream Pipeline in the Baltic Sea in 2006 and Final Report February Figure 7,1.

166 616 Kast 8.22 Kolmanda ökoloogilise alampiirkonna põhjaloomastikuväärtused/ tundlikkused Ressursi või mõjuobjekti väärtuse/tundlikkuse kindlaksmääramiseks kasutatakse mitmesuguseid kriteeriumeid, sealhulgas vastupanuvõimet muutuste suhtes, kohastumist ja rariteetsust (lisaselgitusteks vt punkti 7.5). Järgnevas tabelis on esitatud ESR III bentosele omistatud väärtus/risk, tuues esile hooajalised muutused. Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember Põhjaelustik Makrovetikad ja veetaimestik Põisadru ja meriheinaliste kogum Veepealsed soontaimed Vetikad kivisel aluspinnal Zoobentos Pehmel põhjal elavad kooslused Kesk mine Kesk mine Kesk mine Kesk mine Kesk mine Kesk mine Kesk mine Kesk mine Kesk mine Kesk mine Kesk mine Kesk mine Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Kommentaar: Madalaveelistel aladel kalda lähedal esineb kooslus pruunvetikast Fucus vesiculosis (põisadru ja meriheinalistest (Zostera marina ja Zostera noltii). Need liigid moodustavad olulised elupaigad Ida-Gotlandi basseinis ning HELCOMi hinnangul on need kadumas. Nende tähtsuse tõttu ökosüsteemi toimimisele peetakse nende tundlikkust keskmiseks Veepealsete soontaimede kooslus, milles domineerivad pilliroog ja hundinui, esinevad Gotlandi ja suure osa Balti riikide rannikul. Neid liike ei peeta selles koosluses tundlikeks Kivise põhja vetikakooslus sisaldab erinevaid punavetikaid (Rhodophyceae), mis on küll suhteliselt haruldased Gotlandi piirkonnas, kuid neid ei peeta kadumisohus olevateks, mistõttu on nende tundlikkus madal Stagneerunud pehmepõhjalised zoobentose kooslused on laialt levinud kogu piirkonnas, kus hapnikutingimused seda võimaldavad. Tundlikkust peetakse madalaks

167 Kolmanda ökoloogilise alampiirkonna kalad Sissejuhatus Kolmas ökoloogiline alampiirkond on suurim ökoloogiline alampiirkond ning see hõlmab suurema osa Läänemere keskosast. Sügav vesi, tugev termokliin, hapnikuvabad tingimused ja vaesunud põhjakooslus, mis iseloomustab suuremat osa kolmandast ökoloogilisest alampiirkonnast, tähendab, et selle piirkonna põhjalähedaste ja põhjakalade populatsioon on vaesunud, kuigi tursal on teatud Ava-Läänemere osades oluline osa. Kolmanda ökoloogilise alampiirkonna kalakoosluses domineerivad pelaagilised liigid, eriti kaubandusliku tähtsusega liigid kilu ja heeringas. Kui hapnikku on piisavalt ja toit on kättesaadav, võib põhjalähedaste ja põhjakalade populatsioone leida ka kolmanda ökoloogilise alampiirkonna sügavamates vetes. Üldine ülevaade Läänemere kalakoosluse kohta on kokku võetud punktis Kilu Kilu leidub kogu Läänemere avameres. Kilu ja heeringa segaparvesid esineb aasta jooksul korduvalt nii avameres kui ka rannikualadel. Kilu rändab erinevatel aastaaegadel soojemaid veekihte otsima, vältides temperature, mis jäävad alla 2 3 C ning mis võivad põhjustada suurt suremust. Kilu toitub peamiselt zooplanktonist ning tursamaimudest. 1990ndatel on kilu varud suurenenud peamiselt seetõttu, et tursa kisklus vähenes ning varude uuenemine oli väga edukas (kuigi muutlik) (1). Siiski esines 1990ndate keskel aeglustumine täiskasvanud isendite kasvus, mis oli seotud kilu kudemisaegse tähtsaima toiduallika, aerjalalise Pseudocalanus sp. arvukuse vähenemisega. Peale selle võis populatsiooni mõjutada ka tänu suurtele varudele 1990ndatel tugev liigisisene konkurents. Kilupüük muutub kalatööstuste jaoks üha tähtsamaks, eriti Läänemere põhja- ja idaosas ning see mõjutab tõenäoliselt tulevikus populatsiooni dünaamikat. Joonis 8.39 näitab kilu levikut ja kudemisalade asukohti Läänemeres. (1) Köster, F.W., Möllmann, C., Neuenfeldt, S., Vinther, M., St. John, M.A., Tomkiewicz, J., Voss, R., Hinrichsen, H.H., Kraus, G. and Schnack, D Fish stock development in the Central Baltic Sea ( ) in relation to variability in the physical environment ICES Marine Science Symposia, 219:

168 Joonis 8.39 Kilu levik ja koelmud Läänemeres (1) (1) Suuremat versiooni vt Atlase Kaardilt FI-3 618

169 619 Kilu koeb avamere veesambas, tihti süvaveebasseinide nõlvade lähedal. Bornholmi sügavik, Gdański sügavik ja Gotlandi sügaviku lõunapoolsed osad (näidatud Joonisel 8.39) on eriti olulised kudemisalad. Kudemine toimub aprillist juulini sõltuvalt geograafilisest asukohast. Kolmandas ökoloogilises alampiirkonnas kulgeb kavandatav trass läbi Gotlandi ja Bornholmi sügavikus asuvate kudemisalade või nende lähedalt. Heeringas Läänemeres on kaks heeringa alamliiki harilik heeringas (Clupea harengus harengus) ja räim (Clupea harengus membras). Räim on väiksem kui harilik heeringas ning tema liha on taisem, sisaldades oluliselt vähem rasva kui harilik heeringas. Räime populatsioone leidub Läänemere idaosas, Ölandi saare lõunatipust Gdański laheni kulgevast mõttelisest joonest idas ning Soome lahes ja Põhjalahes. Harilikku heeringat leidub kogu Läänemeres, v.a Põhjalahe kõige põhjapoolsemasning Soome lahe kõige idapoolsemas osas. Nende kahe alamliigi varud on tavaliselt segunenud ning need püütakse koos samast parvest. Heeringat leidub suurtes parvedes kogu kolmandas ökoloogilises alampiirkonnas ja ülejäänud Läänemeres (1) ning nad kalduvad sesoonselt rannikusaarestike ja avamerealade vahel rändama. Mõlemad alamliigid püsivad ranniku lähedal kevadel ja sügisel ning veedavad suve toiteelemendirikkas avameres. Mõnede populatsioonide (eriti Põhjameres ja Liivi lahes olevate populatsioonide) suurus Läänemeres on veidi kasvanud. Need populatsioonid on arvatavasti kasvanud pehmete talvede ja soojade suvede tulemusena ning seetõttu, et tursa kiskjapopulatsioonid on vähenenud. Läänemere keskosa varusid peetakse siiski vähenenuks; eeldatavasti on üks peamisi põhjusi väike soolsus, mis on põhjustanud olulise saaklooma, aerjalalise Pseudocalanus sp., vähenemise. Heeringas koeb rannikualadel enamikus Läänemere osades, kuid ei koe gaasijuhtme kanali läheduses kolmandas ökoloogilises alampiirkonnas, nagu näidatud Joonisel Kevadkuduheeringas on üldises heeringapopulatsioonis domineerinud 1960ndatest alates ning sügiskuduheeringas on praegu kantud ohustatud liigina Läänemere punasesse raamatusse. Nooremad heeringad jäävad enamasti ranniku lähedale ja nende leidumine ESR III torujuhtmete trassi lähedal on ebatõenäoline, kuivõrd vanemad heeringad liiguvad talvel sügavamasse vette. Heeringas toitub peamiselt zooplanktonist, ent vanemad heeringad võivad toituda ka kalamarjast ja maimudest. (1) Helsinki Commission Assessment of Coastal Fish in the Baltic Sea, Baltic Sea Environment Proceedings, No. 103A, HELCOM. Helsingi, Soome.

170 Joonis 8.40 Heeringa kudemisalad ja toitumisteed (1) (1) Suuremat versiooni vt Atlase Kaardilt FI-2 620

171 621 Diadroomsed liigid Kolmanda ökoloogilise alampiirkonna diadroomsete liikide hulka kuuluvad lõhe (Salmo salar) ja meritint (Osmerus eperlanus). Väärislõhe on EL elupaikade direktiivi II lisasse kuuluv kaitsealune liik ning on HELCOMi kohaselt määratud erilist tähelepanu vajavaks liigiks. Väärislõhe on sündinud ja veetnud oma varajased aastad ühes ligikaudu 30-st Läänemerd ümbritsevatest jõgedest. Seejärel rändavad väärislõhed mitmeks aastaks avamerele, kus nad enne sünnijõkke kudema rändamist järgnevad tavaliselt kilu- ja heeringaparvedele.. Kudemisränne algab varasuvel ja tipneb juunis; kudemine toimub septembri ja novembri vahel (1). Loodusliku lõhe populatsioonid vähenevad muutuste tõttu jõgedes, mis takistavad neil jõudmast koelmuteni. Suurem osa hetkel Läänemeres elavatest lõhedest pärineb kalahaudejaamadest. Tursk Demersaalne (põhjalähedane) tursk on majanduslikult kõige tähtsam kalaliik Läänemeres, ent selle varud on viimastel aastatel tugevalt vähenenud. Selle tulemusel on tursk kantud ohustatud liigina Rootsi Punasesse raamatusse (2) ning HELCOMi esmatähtsate liikide hulka (3). Turska ohustavad kalatööstused, eutrofeerumine ja elupaikade kadumine. Läänemere tursk on üks põhiliike, millest mitmed teised liigid, nt merelinnud, toitumisel sõltuvad. Tursk on samuti ülemaailmselt oluline populatsioon, kuna tegemist on ühe viimase allesjäänud suure liigipopulatsiooniga. (4). Läänemeres on kaks tursapopulatsiooni: Läänemere ida- ja lääneosa tursk, kellel on erinevad morfoloogilised ja geneetilised omadused. Kuigi kaks varu on bioloogiliselt erinevad, toimub alade vahel teatud kalade ränne. Tursa idapoolset varu esineb Läänemere kesk-, ida- ja põhjaosas, kuid mitte märkimisväärses koguses Ahvenamaa saartest põhja pool. Idapoolne populatsioon on kahest suurem ning hõlmab umbes 90% kogu Läänemere tursavarudest (5). Läänepoolsed tursavarud asustavad alasid Bornholmist idas ja Taani väinades. Läänepoolne tursavaru näib olevat väga produktiivne varu, mis on aastate jooksul üle elanud väga suure kalade suremuse. Varude uuenemine on muutlik ning varu sõltub väga palju tulevaste aastate klasside tugevusest. (1) Finnish Game and Fisheries Research Institute.Atlantic salmon (Salmo salar). viimati kasutatud (2) Gärdenfors, U. (toim), The 2005 red list of Swedish species. Uppsala (ArtDatabanken) (3) Helsinki Commission (2007) HELCOM Red list of threatened and declining species of lampreys and fishes of the Baltic Sea, Baltic Sea Environmental Proceedings No (4) Helsinki Commission HELCOM Red list of threatened and declining species of lampreys and fishes of the Baltic Sea, Baltic Sea Environmental Proceedings No (5) Helsinki Commission Changing communities of Baltic coastal fish, Baltic Sea Environmental Proceeding No. 103A, Helsingi, Soome.

172 Joonis 8.41 Peamised tursa kudemis- ja kasvualad Läänemeres (1) (1) Suuremat versiooni vt Atlase Kaardilt FI-1 622

173 623 Läänemere ainulaadne hüdrograafiline seisund tähendab seda, et tursavarude uuenemine ei toimu regulaarselt. Läänemere tursavarud on ilmselt suuresti sõltuvuses teistest piirkondadest lisanduvatest varudest, eriti Läänemere lääneosa varudest ning need varud ise on viimaste aastate jooksul kahanenud (nagu ka Põhjamere puhul) (1). Siiski on Läänemeres kindlaks tehtud hulk kudemisalasid, sealhulgas Bornholmi süvik, Slupski vagumus ja Gdanski süvik. Joonis 8.41 kirjeldab peamisi traditsioonilisi tursa kudemis- ja kasvualasid Läänemeres. Läänemeres kudev tursk piirdub aladega, mis on vähemalt meetri sügavusel. See langeb üldiselt kokku kolmanda ökoloogilise alampiirkonnaga. Lisaks sobivale sügavusele on kalamarja edukaks arenguks vaja ka minimaalset hapnikutaset 1 2 mg/l ning neutraalse ujuvusega mereveekihti (soolsus suurem kui 11 psu). Perioodidel, kus vett Taani väinadest eriti juurde ei voola, vähendab hapnikukadu tursamarja ellujäämise määra. Tursavarude uuenemine on viimasel kahel aastakümnel vähenenud intensiivse kalapüügi põhjustatud kudekarja vähenemise tõttu ja Pseudocalanus sp. biomassi vähenemise tõttu, mis on vähendanud toidu kättesaadavust tursavastsete jaoks. Need tegurid koos tursamarja suurema hävitamisega kilude poolt on vähendanud täiskasvanud populatsiooni varude uuenemist. Kui allpool halokliini esineb hapnikku, võib turska leiduda süvavetes, kus nad toituvad bentilistest selgrootutest. Lestalised Läänemeres elab hulk demersaalseid (põhjatoitelisi) lestaliike, neist tööstuslikult kõige tähtsamad on lest (Platichthys flesus), merilest (Pleuronectes platessa), kammeljas (Psetta maxima) ja sile kammeljas (Scophthalmus rhombus). Neid liike püütakse tavaliselt palju vähem kui teisi kaubandusliku tähtsusega mereliike Läänemeres. Enamus kolmandast ökoloogilisest alampiirkonnast ei ole lestaliste jaoks väga oluline, ent Bornholmi sügavik on mõnele lestaliigileoluline kudemisala. Lest Lest on kõigis Läänemere osades laialt levinud, välja arvatud Botnia lahe põhjaosas, Soome lahe idatipus ning Gotlandi süviku kõige sügavamates osades. Rändeuuringud näitavad, et esineb mitmeid selgepiirilisi lestapopulatsioone, mille vahel on täiskasvanud isendite liikumine haruldane. Lest koeb Arkona basseinis, Slupski nõos ja Bornholmi sügavikus m sügavusel maist juunini. Pärast kudemist rändab lest toitumisaladele madalatel rannikualadel, Saksamaa ja Poola rannikutest lõuna ning Rootsi rannikust põhja suunas. (1) Helsinki Commission(2007) HELCOM Red list of threatened and declining species of lampreys and fishes of the Baltic Sea, Baltic Sea Environmental Proceedings No. 109

174 624 Kast Kolmanda ökoloogilise alampiirkonna kalade väärtused/tundlikkused Ressursi või mõjuobjekti väärtuse/tundlikkuse kindlaksmääramiseks kasutatakse mitmesuguseid kriteeriumeid, sealhulgas vastupanuvõimet muutuste suhtes, kohastumist ja rariteetsust (lisaselgitusteks vt punkt 7.5). Järgnevas tabelis on esitatud kolmanda ökoloogilise alampiirkonna kaladele omistatud väärtus/tundlikkus kuude lõikes. Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember Kalad Pelaagilised kalad (kilu ja heeringas) Põhjalähedased kalad (tursk ja lest) Diadroom sed liigid Keskm Keskm Keskm Keskm Madal ine ine ine ine Keskm Keskm Keskm Madal Madal ine ine ine Keskm Keskm Keskm Madal Madal Madal Madal ine ine ine Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Suur Suur Madal Madal Madal Madal Madal Madal Kommentaar: Pelaagiliste liikide (räim, kilu ja põhjalähedased liigid nagu tursk ning mitmed lestaliste liigid) kohta arvatakse, et need on enamus aja aasta-st vähetundlikud, välja arvatud kudemisajal. Kilu, tursk ja lest koevad teadaolevalt Bornholmi sügaviku kallakutel. Nad väldivad kolmanda ökoloogilise alampiirkonna sügavamaid hüpoksilisi osi Atlandi lõhe populatsioonid, mis koevad jõgedes ning veedavad oma täiskasvanud elu Läänemeres, on loetletud EÜ elupaikade direktiivi II lisas. Sellest tulenevalt arvatakse, et nimetatud liik on rändamishooajal ülimalt tundlik Kolmanda ökoloogilise alampiirkonna linnud ESR III möödub torujuhe Gotlandi idarannikult ja Bornholmi nõost, kus leidub pesitsevaid merelinde ning asuvad nende liikide toitumispaigad. Läänemere põhjaosa sügavamad piirkonnad on Läänemere lindude jaoks väiksema ökoloogilise tähtsusega.

175 625 Võrdlusaluse kirjeldus ja hindamine keskendub olemasolevatele rahvusvahelise tähtsusega linnualadele (IBA) 25 kilomeetri laiuses torujuhtmeid ümbritsevas puhvertsoonis. Samuti on arvestatud ülevaatega linnuliikidest, mis asuvad torujuhtmetest kaugemal kui 25 kilomeetrit, et hinnata võimalikku mõju laia toiduotsimisalaga liikidele, näiteks kajakatele ja mõnedele tiiruliikidele. Võrdlusaluse kirjeldus keskendub rahvusvahelise tähtsusega linnualadele (IBA) ja Ramsari konventsiooni kuuluvatele rahvusvahelise tähtsusega märgaladele ning annab ka oluliste elupaikade kirjelduse lindude elutsükli erinevate etappide kestel. Määratud alad Nord Streami torujuhtmed mööduvad ESR III piires järgmistest oluliste linnupopulatsioonidega aladest, mis on rahvusvahelise tähtsusega: Tammisaari ja Inkoo saarestiku lääneosa rahvusvahelise tähtsusega linnuala IBA FI080 Hanko ja Tammisaari Ramsari märgalad 3FI016 Hanko saarestiku lääneosa rahvusvahelise tähtsusega linnuala FI081 Gotlandi saare ümbruse rannikualade rahvusvahelise tähtsusega linnuala IBA SE050 Tammisaari ja Inkoo saarestiku lääneosa rahvusvahelise tähtsusega linnuala (FI080) ning Hanko ja Tammisaari Ramsari märgalad (Ramsari ala 3FI016) on üksikasjalikult kirjeldatud punktis Hanko saarestiku lääneosa (FI081) on rahvusvahelise tähtsusega kolme EU linnudirektiivi I lisasse kuuluva liigi, sh seal peatuva kirjuhaha (Polysticta stelleri), rohunepi (Gallinago media) ja merikotka (Haliaeetus albicilla) tõttu. Viimased liigid ka talvituvad selles piirkonnas. Ka hahk (Somateria molissima) pesitseb selles piirkonnas. Tammisaari ja Inkoo saarestiku lääneosa kuulub ühtlasi Hanko ja Tammisaari Ramsari märgalade lääneossa. Kolmandas ökoloogilisest alampiirkonnast läänes asuval Gotlandi saarel on mitu määratud ala, sh Ramsari ala, linnukaitsealad ja looduskaitsealad, mis kõik asuvad idarannikul. See ala hõlmab lähedasi kaldapiirkondi piki Gotlandi idarannikut ja leetseljakuid Gotska Sandöni saare ümber. Selles piirkonnas talvitus aastatel umbes auli (Clangula hyemalis), mis moodustab 5 protsenti Loode-Euroopas talvituvast populatsioonist (1). Kaldalähedastes piirkondades elavad rohkearvulised partlaste, sh tuttvartide (Aythya fuligula), sõtkaste (Bucephala clangula) ja merivartide (Aythya marila) populatsioonid. See kaitseala omab rahvusvahelist tähtsust ka hanede ja partide jaoks, nagu allpool kirjeldatud (2). Selle kaitseala erinevad osad on tähtsad ka pesitsevatele veelindudele nagu kurvitsalised (Charadriidae) ja (1) Dunrick, J., Skov, H, Jensen, F. P., Pihl, S Important marine areas for wintering birds in the Baltic Sea. EU DG XI research contract no. 2242/ Ornis Consult report, 110 lk. (2) RAMSAR. Information Sheet on Ramsar Wetlands. vaadatud 22. septembril 2008.

176 626 tiirlased (Sternidae). Kaitseala on rahvusvahelise tähtsusega seitsme linnuliigi jaoks. Kaldaala lähedane merepõhi koosneb peamiselt kruusast ja söödavad rannakarbid moodustavad selle piirkonna olulised toiduvarud (1). Olulised liigid ja populatsioonid Kolmandat ökoloogilist alampiirkonda ümbritsevatel merealadel leidub 12 linnuliiki, mis on EÜ linnudirektiivi I lisas määratletud erilisi kaitsemeetmeid vajavate liikidena (2). Need liigid on esitatud Tabelis Tabel 8.25 Linnudirektiivi I lisas loetletud liigid, keda leidub kolmandas ökoloogilises alampiirkonnas ja seda ümbritsevates piirkondades Nimi Teaduslik nimi Staatus Laululuik Cygnus Cygnus Läbiränne Harilik väikeluik C.columbianus Läbiränne Valgepõsk-lagle B.leucopsis Pesitsemine kirjuhahk Polysticta stelleri Läbirändaja, talvituja Väikekoskel Mergusalbellus Talvitumine Merikotkas Heliaeetusalbicilla Pesitseja, läbirändaja, talvituja Väiketiir Sterna albifrons Pesitsemine Randtiir Sterna paradisae Pesitsemine Räusktiir Sterna caspia Pesitsemine Punakurk-kaur Gavia stellata Läbirändaja, talvituja Järvekaur Gavia arctica Läbirändaja, talvituja Naaskelnokk Recurvirostra avocetta Pesitsemine Pesitsemine ESR III möödub lähedalt Gotlandi ja Bornholmi vesikondadest, mis on olulised toitumispaigad lõunatirgule ja algile, kes on kaks peamiselt kiludest (pelaagilised kalad) toituvat merelindude liiki Läänemerel. Alkide põhipesitsusalad Läänemeres asuvad kõnealuste alade läheduses (Lille ja Stora Karlsö, Christiansö). Gotlandi idaranniku rannaalad on olulised hulgale linnuliikidele, kes on Euroopa linnudirektiivi kaitse all. Nende hulgas on neli liiki tiirlasi, valgepõsk-lagle, hahk ja mitu kurvitsaliste liiki (1) Dunrick, J., Skov, H, Jensen, F. P., Pihl, S Important marine areas for wintering birds in the Balti Sea. EU DG XI research contract no. 2242/ Ornis Consult report, 110 lk. (2) Euroopa Liidu Nõukogu. Nõukogu 2. aprilli aasta direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta. vaadatud

177 627 (Charadriidae spp.) (1). Rohumaade elupaigad, tõusu ja mõõna vahel kuivaks jäävad mere osad ja roostikud pakuvad suurele hulgale liikidele olulisi toitumis- ja pesitsuspaiku. Krüüsli (Cepphus grylle) populatsioon Läänemeres on kahanenud ning seda on registreeritud nii pesitsus- kui ka talvitumisaladel. Pesitsuslindude arv Rootsis ja Soomes on alates Aastast (2) vähenenud. Teiste liikide staatus, kes valdavalt saarestikualadel pesitsevad, nt hahk (Somateria mollissima) ja räusktiir (Sterna caspia), on ebaselge.nende liikide populatsioonid võivad olla vähenemas osas saarestikualades (3). Talvitumine ESR III Rootsi osades, Gotlandi ja Ölandi saarte lähedal, asuvad olulised talvituvate lindude (4), sh tuttvartide (Aythya fuligula), merivartide (Aythya marila), aulide (Clangula hyemalis), väikekosklate (Mergus albellus) ja jääkosklate (Mergus merganser) alad Läänemerel. Gotlandi saarel talvitub kuni auli. Söödavad rannakarbid on nende liikide jaoks oluline toiduallikas. Läbiränne Gotlandi idarannik on laglede, eriti valgepõsk-lagle (Branta leucopsis) jaoks rahvusvahelise tähtsusega (5). Üle valgepõsk-lagle, väikeluige (Cygnus columbianus) ja väikekoskla (Mergus albellus) peatub siin kevad- ja sügisrände jooksul. Merikotkas (Heliaeetus albicilla) rändab läbi Hanko läänesaarestiku. Kalatoidulised liigid toituvad peamiselt kaljustel rannikutel ja madalates merelahtedes. (1) RAMSAR. Information Sheet on Ramsar Wetlands viimati vaadatud (2) Skov, H., Durinck, J., Leopold, M. F., Tasker, M. L. (2007) A quantitative method for evaluating the importance of marine areas for conservation of birds. Biol. Conserv. doi: /j.biocon (3) PeterGaz The North European Gas Pipeline OFFSHORE Sections (the Baltic Sea). ENVIRONMENTAL SURVEY. Part 1. STAGE I. Book 5. Final Report. (4) Skov, H., Durinck, J., Leopold, M.F., Tasker, M.L, (2007), A quantitative method for evaluating the importance of marine areas for conservation of birds. Biol. Conserv. (5) (5)RAMSAR. Information Sheet on Ramsar Wetlands viimati vaadatud

178 628 Kast 8.24 Kolmanda ökoloogilise alampiirkonna lindude väärtused/tundlikkused Ressursi või mõjuobjekti väärtuse/tundlikkuse kindlaksmääramiseks kasutatakse mitmesuguseid kriteeriumeid, sealhulgas vastupanuvõimet muutuste suhtes, kohastumist ja rariteetsust (lisaselgitusteks vt punkt 7.5). Järgnevas tabelis on esitatud kolmanda ökoloogilise alampiirkonna lindudele omistatud väärtus/tundlikkus kuude lõikes. Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember Linnud Pesitsevad linnud Talvituvad linnud Läbirändavad linnud Madal Madal Keskm ine Suur Suur Suur Madal Keskm ine Suur Suur Suur Suur Suur Suur Keskm ine Madal Madal Madal Madal Madal Keskm ine Keskm ine Madal Suur Madal Suur Suur Suur Madal Madal Madal Suur Suur Suur Madal Suur Kommentaar: Kolmandas ökoloogilises alampiirkonnas pesitsevate ja talvituvate ning sellest läbirändavate linnuliikide hulka kuulub mitmeid liike, mis on kaitstud EL-i õigusaktidega ja esinevad HELCOMi Läänemere ohustatud ja/või hääbuvate liikide ning biotoopide/elupaikade nimekirjas. Seetõttu peetakse nende liikide populatsioone eriti ohustatuks (väga tundlikuks) hooaegadel, mil nad vastavatelt aladelt läbi lendavad, seal pesitsevad või kogunevad rannikuäärsetesse toitumisaladele Kolmanda ökoloogilise alampiirkonna mereimetajad Sissejuhatus ESR III esineb nelja liiki mereimetajaid, keda leidub torujuhtmete trassi läheduses, sh ühte liiki vaalalisi ja kolme liiki hülgeid: Pringel (Phocoena phocoena) Viigerhüljes (Phoca hispida botnica) Randalhüljes (Phoca vitulina) Hallhüljes (Halichoerus grypus balticus)

179 629 Pringel (Phocoena phocoena) Pringleid esineb rohkem Läänemere edelaosas, Saksamaa ranniku lähedal, ent siiski on seda liiki täheldatud kolmandas ökoloogilises alampiirkonnas, peamiselt Bornholmi nõo ümbruses (vt Atlase Kaarte MA-01 ja MA-02 või Joonis 8.21). Kavandataval torujuhtmete trassil ESR II läänepiirist Norra ja Södra Midsjöbankenini (Gotlandist lõunas) leidub neid harva. Praegu koosneb Läänemere avaosa pringlipopulatsioon vaid paarisajast isendist ning on olemas tõendid, et populatsioon on geneetiliselt isoleeritud. Seetõttu tuleb Läänemere populatsiooni puhul olla eriti ettevaatlik. Viigerhüljes (Phoca hispida botnica) Nagu on arutatud punktis 8.6.6, leidub viigerhülgeid üksnes rannikuvetes, kus esineb talvel jääkatet. ESR III alal esineb viigerhülgeid alates ESR II läänepiirist kuni Gotlandi saare lähedale. Nad asustavad saari ja laide Eesti madalates rannavetes (rohkem kui 50 kilomeetrit kavandatavatest torujuhtmetest lõunas), kus talvel tekib jääkate (vt Joonis 8.22 või Atlase Kaart ME-2). Mõned hülged ka poegivad neil laidudel, eriti Eestis ja Stockholmi saarestikus. Jääkatte esinemise ajal lahkuvad Läänemere viigerhülged oma elupaikadest paljunemiseks avamerele. Randalhüljes (Phoca vitulina) Puuduvad andmed oluliste randali populatsioonide kohta kolmandas ökoloogilises alampiirkonnas. Kalmarsundi kolooniate randalhüljeste populatsioon asub umbes 75 kilomeetrit ESR III torujuhtmetest põhja pool (vt Joonis 8.23 või Atlase Kaart MA-05). Nende hüljeste leviala ulatub teadaolevalt 20 kilomeetri kaugusele torujuhtmete trassist. Karvkatte vahetus toimub juulist septembrini. Nagu kirjeldatud punktis 8.6.6, jäävad randalhülged reeglina 25 kilomeetri kaugusele rannikust ja seetõttu on ebatõenäoline, et neid kavandataval torujuhtmete trassil esineb. Hallhülged (Halichoerus grypus balticus) Hallhülged on levinud Põhjalahe põhjapoolseimast osast Ava-Läänemere edelapoolsete veteni maist juunini, mil toimub paaritumine. Nad poegivad paakjääl veebruarist märtsini. Nende leviala ruumiline ulatus on näidatud Joonisel 8.24 või Atlase Kaardil MA-4. Hallhüljeste kolooniaid on teada Gotlandist põhjas ja läänes Lääne- ja Ida-Gotlandi nõo rannaaladel, millest lähim jääb torujuhtmetest umbes 50 kilomeetri kaugusele. Need on näidatud Atlase Kaardil MA-4. Selles ESR ei ole teada ühtki hülgekolooniat, mis jääks torujuhtmete trassilt 10 km raadiusesse. Gotlandist põhjas, umbes 30 kilomeetrit kavandatavast torujuhtmete trassist, asub Kopparstenarna-Gotska Sandön-Salvorev merekaitseala (BSPA), mille üks ülesanne on hallhüljeste kaitse (vt Atlase Kaart MA-4).

180 630 Hallhülged kasutavad teadaolevalt oma ühe peamise Läänemere paljunemisalana Saaristomerd. See asub umbes 50 kilomeetrit planeeritud ESR III torujuhtme trassist põhjas. Planeeritud torujuhtmetest kaugemal idas Liivi lahes kasvavad Eesti ja Läti rannikul jõudsalt hallhüljeste kolooniad ning kui tingimused on soodsad, siis poegivad jääkatte olemasolul ka Saaremaa ümber. Karvaajamisperioodi veedavad nad kividel ja laidudel ning mõnikord Põhjalahe triivjääl. Viimasel paarikümnel aastal on populatsioonid veidi taastunud, eriti Läänemere keskosas. Kokkuvõte Tabelis 8.26 on esitatud kokkuvõte kõikide kolmandas ökoloogilises alampiirkonnas leiduvate mereimetajatega seotud riskide kohta (sh hooajalisus). Tabel 8.26 Kolmandas ökoloogilises alampiirkonnas leiduvate mereimetajatega seotudriskide (sh hooajalisuse) kokkuvõte Liik Risk Riski hooajalisus Pringel (Phocoena phocoena) Esineb laialdaselt Bornholmi - nõo ümbruses ja mujal. Vähem tundlik mõjude suhtes. Viigerhüljes (Phoca hispida botnica) Kolooniad asuvad Ava- Läänemere idaosas Gaasitrassist ligikaudu 50 km kaugusel olevad kolooniad. Veebruari keskpaigast märtsi keskpaigani poegimine Aprill-mai karvaajamine Randalhüljes (Phoca vitulina) Hallhülged (Halichoerus grypus balticus) Kolmandas ökoloogilises alampiirkonnas pole teadaolevaid kolooniaid Leidub kogu kolmandas ökoloogilises alampiirkonnas. Riski hinnatakse kõrgeks, kuna kavandatud torujuhtmed läbivad poegimisalasid. - Mai-juuni paaritumine ja karvaajamine Veebruar-märts poegimine

181 631 Kast 8.25 Kolmanda ökoloogilise alampiirkonna mereimetajate väärtused/tundlikkused Ressursi või mõjuobjekti väärtuse/tundlikkuse kindlaksmääramiseks kasutatakse mitmesuguseid kriteeriumeid, sealhulgas vastupanuvõimet muutuste suhtes, kohastumist ja rariteetsust (lisaselgitusteks vt punkt 7.5). Järgnevas tabelis on esitatud kolmanda ökoloogilise alampiirkonna mereimetajatele omistatud väärtus/tundlikkus kuude lõikes. Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember Mereimetajad Pringel Keskmi ne Kesk mine Kesk mine Kesk mine Kesk mine Kesk mine Kesk mine Kesk mine Kesk mine Kesk mine Kesk mine Kesk mine Viigerhüljes Keskmi ne Suur Suur Suur Suur Suur Suur Suur Kesk mine Kesk mine Kesk mine Kesk mine Hallhüljes Keskmi ne Suur Suur Suur Suur Suur Kesk mine Kesk mine Kesk mine Kesk mine Kesk mine Kesk mine Kommentaar: Pringel on EL-i õigusaktide kaitse all ja on selles piirkonnas laialt levinud. Need liigid paiknevad peamiselt madalates rannikuäärsetes vetes. See lubab arvata, et projekti plaanitavate tegevuste kontekstis on mainitud liik vähem haavatav kui residentidest hüljeste populatsioon Mõlemad hülgeliigid kuuluvad IUCN-i eriti ohustatud objektide nimekirja. Nad on kaitstud EL-i õigusaktidega ja kuuluvad ka HELCOMi ohustatud liikide nimekirja. Nad on eriti kaitsetud pesitsemis-, karvavahetus-, poegimis- ja paaritumisperioodil Kolmanda ökoloogilise alampiirkonna looduskaitsealad ESR III ei läbi torujuhtmete trass ühtki kaitseala, siiski jääb üks looduskaitseala Nord Streami torujuhtmete trassist vähem kui 20 km kaugusele ja seda võib projekt mõjutada, nagu on märgitud tabelis Tabelis 8.27 ja Atlase Kaartidel PA-1 ja PA-2 ning PA-5 (BSPA ja UNESCO biosfääri kaitsealad).

182 632 Tabel 8.27 Gaasijuhtmetest 20 km raadiuses asuvad kaitsealad kolmandas ökoloogilises alampiirkonnas Looduskaitseala Määratlus Vahemaa torujuhtme ni (km) Lääne-Eesti saarestik UNESCO 12 Selle kaitseala kirjeldus ja kaitse-eesmärgid on toodud allpool (1). Lääne-Eesti saarestik Lääne-Eesti saarestiku UNESCO biosfääri kaitseala hõlmab Saaremaad, Hiiumaad, Vormsi ja Muhu saart ning arvukalt laide ja muid saari. Peamiseks ökosüsteemiks on parasvöötme laialehised metsad või puistud ja rannikualad. Elupaigatüübid hõlmavad halofiilseid (soolarikkaid) rannaniite, männimetsi, kuuse- ja heitlehiseid segametsi, soid ja rabasid. Biosfääri kaitseala hõlmab paljusid kaitsealasid ja ühte rahvusparki, mis on teadustöö ja seire jaoks kasutatavad kohad. Peamised ökosüsteemitüübid on parasvöötme laialehised metsad ja metsased alad ning rannaäärne merevöönd. Biosfääri kaitseala peamine eesmärk on säilitada saarelisi ja rannikumaastikke ning samamoodi piirkonna kultuurilist ning sotsiaalmajanduslikku eripära. Lääne-Eesti saarestik asub torujuhtmete trassist umbes 12 kilomeetri kaugusel lõunas. Lisaks sellele looduskaitsealale möödub Nord Streami torujuhe mitmest Natura 2000 alast ESR III piires, sh Soome lahe idaosa saarestikust selle veealast, Söderskäri ja Långöreni saarestikust ning Kallbådani laiust ja seda ümbritsevast veealast, mida on arvesse võetud Peatükis 10. Paljudel Natura 2000 aladel on teisigi kaitse-eesmärke. Näiteks on paljud Läänemere Natura 2000 alad lisaks ka merekaitsealad. Kui looduskaitseala langeb kokku Natura 2000 alaga, käsitletakse seda ala Peatükis 10 ning seetõttu siinkohal neil pikemalt ei peatuta. (1) Nord Stream AG & Ramboll Memo 3g - Protected Areas. Nord Stream AG, Zug, Switzerland.

183 633 Kast 8.26 Kolmanda ökoloogilise alampiirkonna looduskaitsealade väärtused/ tundlikkused Ressursi või mõjuobjekti väärtuse/tundlikkuse kindlaksmääramiseks kasutatakse mitmesuguseid kriteeriumeid, sealhulgas vastupanuvõimet muutuste suhtes, kohastumist ja rariteetsust (lisaselgitusteks vt punkt 7.5). Järgnevas tabelis on esitatud kolmanda ökoloogilise alampiirkonna looduskaitsealadele omistatud väärtus/tundlikkus kuude lõikes. Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember Looduskaitseala Suur Suur Suur Suur Suur Suur Suur Suur Suu r Suur Suur Suur Kommentaar: Nende alade määratluse tõttu vastavate õigusaktidega kaitstud looduskaitsealadena, nõuavad need alad erilist tähelepanu, kui on tõenäoline, et projekt võib neid alasid mõjutada. Ala määratlemine Natura 2000 alana, biosfääri kaitsealana või RAMSARi alana ei tähenda iseenesest veel seda, et ala on igasuguseks tegevuseks täiesti suletud. See sõltub vastu võetud haldusplaanist, mis on erinevate alade puhul erinev, ja sellest, kas tegevused kujutavad olulist ohtu liikidele ja elupaikadele, mille pärast on ala määratletud Natura 2000 alana, biosfääri kaitsealana või RAMSARi alana Neljas ökoloogiline alampiirkond lõunapoolsed liivarannikud Torujuhtmete trassi kolm lõiku kattuvad ESR IV piirkonnas, nagu näidatud Joonisel Peamine lõik läbib Ava-Läänemere lõunaosa loodeserva Bornholmi nõo lähedal. Läbi ESR III suunduvast trassist lühemana läbib märkimisväärne osa trassist ESR IV.

184 Joonis 8.42 Neljanda ökoloogilise alampiirkonna lõunapoolsed liivamadalikud 634

185 Neljanda ökoloogilise alampiirkonna veesammas Soolsus ESR IV pinnakihi soolsus on üldiselt kõrgem kui ülejäänud neljas ESRs. Atlase Kaardil WA-2 näidatud HELCOMi aasta andmetest nähtub keskmine soolsus 7 psu aastas pinnavetes kuni 16 psu 75 meetri sügavusel (arvud "Jaam nr 5" kohta kaardil). Aastatel 2005 ja 2006 PeterGazi uuringute käigus kogutud soolsuse diagrammid kajastavad neid tendentse (vt Atlase Kaardid WA-4, WA-5 ja WA-6 (1). Üleminekuvetes Arkona basseini lähedal (ESR IV lõunaosas) võib halokliini esineda umbes 50 meetri ulatuses. Pommeri lahe keskosa vesi ei näita tavaliselt sellist soolsuslikku kihistumist, siiski võib suurema soolsusega vesi sinna juhuslikult voolata Arkona nõost Sassnitzi kanali kaudu (2). Veetemperatuur ja 2006.aastal läbi viidud PeterGazi uuringute käigus koostatud temperatuurigraafikud näitavad, et keskmine pinnakihi vee temperatuur (<10 meetri sügavusel) kõigub 4 C aprillis/mais kuni 20 C juulis/augustis kogu ESR IV (vt Atlase Kaardid WA-9, WA-10 ja WA-11 (3). Ka süvavee (> 40 m sügavusel) temperatuur kõigub, ulatudes 2 C aprillis-mais kuni 10 C oktoobris. Selle määrab suuresti 2-14 C temperatuuriga vee sissevool Põhjamerest (4). Keskmised Läänemere temperatuurijaotused suvel ja talvel ajavahemikus on esitatud Atlase Kaardil WA-7. Hapnik ESR IV veed on suhteliselt hapnikurikkad, normaalne lahustunud hapnikuga küllastumus ületab 30 protsenti. Bornholmist ida poole jäävaid Christiansø ja Graesholmi saari ümbritsevad veed võivad mõnikord hapnikuvaeseks muutuda kolmanda ökoloogilise alampiirkonna süvavete (1) Atlase Kaartidel WA-3 ja WA-8 on näidatud jaamade asukoht torujuhtme piirkonnas (vastavalt oktoober 2005 ja aprill/mai 2006). (2) (Institut für Angewandte Okolgie GmbH 2008.Nord Stream gas pipeline from the border of the German Exclusive Economic Zone (EEZ) to the landfall point - Summary of the baseline description with reference to eco regions 5 and 6 - Route to the north of Bornholm (NoB), juuli (3) Atlase Kaartidel WA-3 ja WA-8 on näidatud jaamade asukoht torujuhtme piirkonnas (vastavalt oktoober 2005 ja aprill/mai 2006). (4) Finnish Maritime Research Institute (FIMR). Soome Mereuuringute Instituudi Läänemere portaal. viimati vaadatud

186 636 suhtelise läheduse tõttu. Atlase Kaart WA-12 illustreerib hapniku ja vesiniksulfiidi taset vee põhjakihis HELCOMi ja ICES monitooringu andmetel maist 2002 kuni Tugevat hapnikukadu kontsentratsioonidega 0,5 1,5 mg/l täheldati süvavetes merepõhja lähedal aasta augustis Adlergrundis, Pommeri lahes ja Oderi suudmealast eemal, kuigi aasta mais olid hapnikutasemed suhteliselt kõrged võrreldes teiste aastatega (vt Atlase Kaart WA-12). Toitained Pommeri lahel on aastaringselt püsivad mesotroofsed tingimused ning suhteliselt madalad toiteelementide kontsentratsioonid. Toitainete sisalduse tase lõuna pool siiski suureneb tänu Oderi jõele ning kõrgemat toitainete sisaldust on mõnikord täheldatud Oderi vana jõesängi läheduses (sh Sassnitzi kanal). Sobivate ida- ja kirdetuulte tingimustes veetakse materjal Pommeri lahest Arkona basseini Sassnitzi kanali kaudu. Seetõttu esineb eutroofseid tingimusi vahetult Oderi mõjutatud alal, mis võib hõlmata neljanda ökoloogilise alampiirkonna edelaosa. Atlase Kaardil WA-13 on kujutatud lämmastiku üldsisaldust 1 5 meetrit veepinnast allpool valitud HELCOMi seirejaamades (suvi-talv ). Lämmastiku kogusisaldus püsis aastatel suhteliselt konstantsena, olles sõltumata aastaajast keskmiselt 0,25 0,30 mg/l. Atlase kaart WA-14 illustreerib fosfori kogusisaldust vee pinnakihis. Fosfori kogusisaldus suurenes veidi aastal, tõustes umbes 0,02 0,03 mg/l. Metallid Raskmetallide kontsentratsioon Läänemere vetes on üldiselt kõrgem kui Atlandi ookeanis, kuigi aastal (HELCOM 1996) täheldati Läänemere pinnakihis kaadmiumi ja vase vähenemise trendi aastas 6 protsendi võrra.

187 637 Joonis 8.43 Elavhõbeda sisaldus Arkona lahes, Mecklenburgi lahes, Bornholmi meres ja Gotlandimeres (1) (1) Pohl, C, Hennings, U Raskmetallide kontsentratsioonid ja trendid Läänemere pinnakihis ja süvavees HELCOM Indicator Fact Sheets (vaadatud ).

188 aastal täheldati plii ja kaadmiumi sisalduse suurenemist ESR IV võrreldes Läänemere idaosaga. Aastasisesed kõikumised Läänemere lääneosa uurimisjaamades aastatel näitasid, et mitte üksnes soolsus, vaid ka raskmetallide kontsentratsioonid alluvad kõikumistele, eriti Põhjamere ja Läänemere üleminekualal. Orgaanilised saasteained Praegused andmed ESR IV orgaaniliste saasteainete kohta on puudulikud. Olemasolevad andmed Tabel 8.28 on ajajärgust Läänemere kesk- ja lääneosa kohta ning pärinevad HELCOMi vaatlustest (1). (1) Pohl, C, Hennings, U Raskmetallide kontsentratsioonid ja trendid Läänemere pinnakihis ja süvavees, HELCOM Indicator Fact Sheets (vaadatud ).

189 639 Tabel 8.28 Orgaanilised saasteained Läänemere kesk- ja lääneosas aastatel Orgaanilised saasteained Kontsentratsioon Polüklooritud bifenüülid (PCB) PCB 153 üks peamiseid analooge kontsentratsioon jääb vahemikku pg/l (mediaanid). Diklorodifenüültrikloroetaanid (DDT) Mere pinnavee DDT kontsentratsioonid jäid vahemikku 2 30 pg/l Läänemere lõuna- ja lääneosades. Heksaklorobenseenid (HCB) Mere pinnavee HCB kontsentratsioonid jäid vahemikku < 5 10 pg/l. Heksaklorotsükloheksaanid (HCH isomeerid) Mere pinnavee HCH isomeeride kontsentratsioonid kujutasid märgatavat geograafilist varieerumist Läänemeres. α-hch kontsentratsioon jäi vahemikku 0,43 1,1 ng/l. Selget kontsentratsiooni gradienti täheldati suunal idast läände. Lindaani pinnaveekontsentratsioonid (γ-hch) Läänemeres jäid vahemikku 0,9 2,6 ng/l. Nafta ja muud süsivesinikud Süsivesiniku üldkontsentratsioonid jäid vahemikku 0,5 1,6 μg/l suvekuudel ning kõrgemaid väärtusi täheldati rannikupiirkondades. Talvekuudel jäid kontsentratsioonid vahemikku 1,1 3 μg/l. Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (PAH) Mere pinnavee üksikute PAHide kontsentratsioon jäi vahemikku < 2 4,5 pg/l. Kahe kuni nelja aromaatse tuumaga ühendite (naftaleenist krüseenini) keskmine kontsentratsioon avameres jäi vahemikku 0,02 2,1 ng/l. Viie kuni kuue aromaatse tuumaga PAHide keskmine kontsentratsioon oli < 0,005 0,15 ng/l.

190 640 Kast 8.27 Neljanda ökoloogilise alampiirkonna veesamba väärtused/tundlikkused Ressursi või mõjuobjekti väärtuse/tundlikkuse kindlaksmääramiseks kasutatakse mitmesuguseid kriteeriumeid, sealhulgas vastupanuvõimet muutuste suhtes, kohastumist ja rariteetsust (lisaselgitusteks vt punkt 7.5). Alltoodud maatriks toob välja igale ESR IV veesamba ressursile või vastuvõtjale omistatud väärtused/tundlikkused, rõhutades hooajalist varieeruvust. Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember Veesammas Soolsus Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Veetemperatuur Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Hapnik Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Toitained Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Metallid Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Orgaanilised saasteained Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Kommentaar: Kõik IV ökoloogilise alampiirkonna veesamba parameetri väärtused on kogu aasta jooksul madalad. Võib öelda, et huvipakkuv nähtus on muutustele resistentne, kuna aastast aastasse või sesoonselt on esinenud looduslikke variatsioone. Ilmastikutingimused ja hoovused tagavad selle, et veesammas on hästi segunenud ülalpool olemasolevat halokliini. Neljanda ökoloogilise alampiirkonna sügavamates osades Pommeri lahe madalates vetes võivad lähedal asuvatest vesikondadest hapnikuvaese vee sissevoolamise või eutrofeerumise tulemusena kujuneda anoksilised tingimused Neljanda ökoloogilise alampiirkonna merepõhi Merepõhja struktuur ja protsessid ESR IV merepõhja geoloogiline koostis moodustub siluri lubjakividest, argilliitidest ja kiltkividest Ida-Gotlandi nõos ning kriidi ajastu argilliitidest/liivakividest Arkona nõos. See on kaetud liiva, jämedamate setete ja jääaegse savi ja moreeniga (vt Atlase Kaardid GE-1 ja GE-2). Pommeri lahe setted koosnevad peamiselt peenetest ja keskmistest liivadest, kuigi muda sisaldavaid setteid leidub ka lokaalselt, eriti merepõhja pinnal. Boddenrandschwelle kirdeserva

191 641 katavad laialdased glatsiaalse savi ja moreeni setted; nendevaheline ala on täidetud holotseenis sinna kantud liivaga, mis neid setteid ka osaliselt katab (1). Neljanda ökoloogilise alampiirkonna merepõhja põhjapoolne osa koosneb valdavalt mittesettimise vöönditest ning settevööndid (värskete õhukeste pinnakihtidega) esinevad Gotlandi suunas (vt Atlase Kaarti GE-3). Neljanda ökoloogilise alampiirkonna merepõhja lõunapoolses osas on risti üle Arkona basseini viienda ökoloogilise alampiirkonna suunas mittesettimise vöönd hajusalt paiknevate kohalike setetega, mis ulatub liivase merepõhjani, kus toimub tõenäoliselt settimine ja ümbersettimine. Saasteained Neljanda ökoloogilise alampiirkonna anorgaaniliste ja orgaaniliste parameetrite andmed, mille aastal kogus Rootsi Geoloogiakeskus (SGU), on esitatud tabelis Tabel Atlase Kaart GE-30c näitab jaamade asukohti ESR IV, kust setteproovidon võetud. (1) Institut für Angewandte Ökolgie GmbH Nord Stream gas pipeline from the border of the German Exclusive Economic Zone (EEZ) to the landfall point - Summary of the baseline description with reference to eco regions 5 and 6 - Route to the north of Bornholm (NoB), juuli 2008.

192 Tabel 8.29 Andmed neljanda ökoloogilise alampiirkonna setete saaste- ja toiteainete kohta (1) Parameeter MIN (üle LOQ) (mg/kg) MAKS (mg/kg) Keskmine (mg/kg) 90 - protsentiil (mg/kg) N > LOQ Proovid OSPAR EAC (mg/kg) Kanada suunised (mg/kg) TEL PEL Rootsi 2. klassi keskkonnakvalitee di kriteeriumid (mg/kg) Metallid As Cd Cr Cu Hg Ni Pb Zn Orgaanilised parameetrid CH kokku HCB DDT HCH ΣPAH ΣPCB ΣPCB DBT MBT (1) Sveriges Geologiska Undersökning (SGU) Andmed väliuuringutelt. 642

193 Parameeter MIN (üle LOQ) (mg/kg) MAKS (mg/kg) Keskmine (mg/kg) 90 - protsentiil (mg/kg) N > LOQ Proovid OSPAR EAC (mg/kg) Kanada suunised (mg/kg) TBT TPT Teised parameetrid Orgaaniline süsinik N P : Andmed puuduvad / testimata Kõik kontsentratsioonid on antud kuivainena LOQ = kvantifitseerimispiir; N>LOQ: Proovide arv LOQ ületavate tasemetega; Kvaliteedikriteeriumid on üksikasjalikult kirjeldatud Kast 8.2 Informatsioon vastava uurimuse kohta on leitav Tabel 8.7 Rootsi 2. klassi keskkonnakvalitee di kriteeriumid 643

194 644 Metallid 90-protsentiili metallide kontsentratsioonid ületavad OSPAR EAC alampiire. Arseeni ja vase proovide 90-protsentiilid ületavad ka OSPAR EAC ülemist künnist, millest nähtub, et pinnasetetes esinevate metallide tasemed võivad põhjustada kahjulikke bioloogilisi mõjusid. Arseeni, kaadmiumi, vase, nikli ja tsingi 90-protsentiilid ületasid ka Kanada TEL, kuigi üksnes vase 90-protsentiili väärtus (160 mg/kg) ületas Kanada PEL. Ajalised andmed on ebapiisavad, näitamaks raskmetallide trende Gotlandist lõuna pool olevates setetes (suhteliselt madalaveelise ESR IV põhjaosa). Kuigi PeterGazi aasta uuringute käigus täheldati kavandatavas gaasijuhtme koridoris mõnes jaamas vase suuremaid tasemeid, ei ole trende siiski näha. Varasemates uuringutes on tuvastatud suurem inimtekkeline settereostus Sassnitzi kanalis neljandast ökoloogilisest alampiirkonnast lõunas. (1) Orgaanilised saasteained DDT kontsentratsioonid ületavad Kanada TEL piiri, kuid üldiselt jäävad PEL piiridesse. Ei ole täheldatud selgeid trende ajalistes DDT kontsentratsiooni andmetes, ent jääb võimalus, et DDT kontsentratsioonid ESR IV setetes on piisavad, et omada ebasoodsat ökoloogilist mõju. Kuigi ΣPCB 7 kontsentratsioonid ületavad OSPAR EAC alampiiri, on võetud proovid allpool Kanada TEL määra, viidates PCB kontsentratsioonidele, mis pole piisavalt kõrged, et põhjustada ebasoodsaid ökoloogilisi mõjusid ESR IV. Kõik neljandas ökoloogilises alampiirkonnas aastal kogutud proovides ületavad tributüültina (TBT) kontsentratsioonid OSPAR EAC ülemist künnist, millest nähtub, et neis setetes võivad tõenäoliselt tekkida kahjulikud bioloogilised mõjud. (1) Leipe, T., Eidam, J., Lampe, R., Meyer, H., Neumann, Th., Osadczuk, A., Janke, W., Puff, Th., Blanz, Th., Gingele, F. X., Dannenberger, D., Witt, G. (1998) Das Oderhaff. Beiträge zur Rekonstruktion der holozänen geologischen Entwicklung und anthropogenen Beeinflussung des Oder-Ästuars. Meereswissenschaftliche Berichte 28. Rostock-Warnemünde.

195 645 Kast 8.28 Neljanda ökoloogilise alampiirkonna merepõhja väärtused / tundlikkused Ressursi või mõjuobjekti väärtuse/tundlikkuse kindlaksmääramiseks kasutatakse mitmesuguseid kriteeriumeid, sealhulgas vastupanuvõimet muutuste suhtes, kohastumist ja rariteetsust (lisaselgitusteks vt punkt 7.5). Alltoodud maatriks toob välja igale ESR IV merepõhja ressursile või vastuvõtjale omistatud väärtused/tundlikkused, rõhutades hooajalist varieeruvust. Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember Merepõhi Merepõhja struktuur ja protsessid Saasteained Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Kommentaar: Merepõhja struktuur ja protsessid. Pommeri lahe madalamates osades, kuni sügavuseni m, on valdavalt ebastabiilne merepõhi neljandas ökoloogilises alampiirkonnas tihti ebasoodsate ilmastikutingimuste tõttu häiritud. Sage resuspensioon ja settimine struktureerivad merepõhja ning sellega seotud floorat ja faunat. Nende protsesside dünaamiline iseloom muudab projektiga seotud tööde kontekstis keskkonna suhteliselt tundetuks. Merepõhi on sügavamates neljanda ökoloogilise alampiirkonna osades setteline, mida mõjutavad erinevad sissevoolud Arkona vesikonnast ja sellise ulatusega perioodilised tormid, mis viitavad kogu merepõhja struktuuri ja protsesside madalale tundlikkusele. Saasteained. Saasteinete puhul ei ole näha trende, mis viitaksid eriti ohustatud või saastatud aladele. Kuigi veevahetuse protsessid ja koondumata setete dünaamilisus põhjustavad pidevalt merepõhjast saasteainete vabaks pääsemist, jääb enamik saasteainetest seotuks setete pinnaga, need maetakse või sadestuvad kiiresti veesambasse lastes. Saasteainete tasemed erinevad üle kogu ala sõltuvalt setete liigist ja valitsevatest hapnikutingimustest. Seega kõigub üleüldine kvaliteet kindlas asukohas kindlates piirides. Selle piiri ajutine ületamine pöördub piiratud ajavahemiku jooksul tagasi loomulike tasemeteni, nagu näitas aasta Oderi üleujutus. Seega peetakse selle retseptori tundlikkust madalaks.

196 Plankton neljandas ökoloogilises alampiirkonnas Fütoplankton Läänemere lõunaosas oleva fütoplanktoni biomassi tootmismuster näitab märgatavat kaheetapilist hooajalist varieeruvust. Pommeri lahes on fütoplanktoni biomass suurim märtsis ja juulis-augustis. Kuna kevadisi õitsenguid iseloomustavad ränivetikad Melosira nummuloides ja Pseudonitzschia spp, domineerivad suvistes õitsengutes mitmed niitjad sinivetikad, nt Aphanizonemon flos-aquae ja potentsiaalselt mürgine Nodularia spumigena koos kolooniaid moodustavate sinivetikatega (Merismopedia spp. ja Gomphospheria spp.). Hiliskevadel ja suvel on vaguviburvetikad kõige külluslikum fütoplanktoni rühm. Silmviburvetikate suurt biomassi on täheldatud aprillis, neile järgnevad rohevetikad oktoobris ja novembris. Seevastu bakterite tootmine järgib põhimõtteliselt hooajalist temperatuurikõverat, v.a kõrged suvetemperatuurid ja madalad kraadid hilissügisel ja talve l1). Zooplankton ESR IV zooplankton on üldiselt sarnane ESR III omale, koosnedes suures osas aerjalalistest, keriloomadest, vesikirbulistest ja liistaklõpuseliste vastsetest, kõhtjalgsetest ja tõruvähklastest. Planktoni hulka mittekuuluvate loomade vastsed ja mari (meroplankton) võib zooplanktoni biomassist moodustada märkimisväärse osa, kuigi see kaldub olema hooajaline nähtus. Kuigi üldiselt domineerivad aerjalalised (kuni 80 protsenti populatsioonist), võivad keriloomad moodustada 40 protsenti zooplanktonist aladel, kus on tugevam magevee mõju. Neljandas ökoloogilises alampiirkonnas on ilmne mere- ja magevee mõjude ulatusega seotud vööndilisus. Mageveeliste rühmade, nt tsüklopoidsete aerjalaliste, levik ulatub kilomeetri kaugusele rannikust. Seevastu selliste liikide nagu Acartia longiremis, Pseudocalanus minutus elongatus and Evadne nordmanni levik näitab Ava-Läänemere üha suurenevat mõju umbes 55 kilomeetri kaugusel peamistest juurdevooludest. (1) Institut für Angewandte Ökolgie GmbH Nord Stream gas pipeline from the border of the German Exclusive Economic Zone (EEZ) to the landfall point: Summary of the baseline description with reference to eco regions 5 and 6.

197 647 Kast 8.29 Neljanda ökoloogilise alampiirkonna planktoni väärtused/tundlikkused Ressursi või mõjuobjekti väärtuse/tundlikkuse kindlaksmääramiseks kasutatakse mitmesuguseid kriteeriumeid, sealhulgas vastupanuvõimet muutuste suhtes, kohastumist ja rariteetsust (lisaselgitusteks vt punkt 7.5). Alltoodud maatriks toob välja ESR IV planktonile omistatud väärtused/tundlikkused, rõhutades hooajalist varieeruvust. Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember Plankton Fütoplankton Zooplankton Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Kommentaar: Planktonit esineb tavaliselt veesambas väga rikkalikult. Selle koostis sõltub aastaajast - toitainete, saakliikide kättesaadavusest ja erinevate liikide elutsüklist. Arvestades mereorganismide järglaste arvukust ja ulatuslikke erinevusi nende omadustes, peetakse planktonit merepõhja keskkonna lokaalsete sekkumiste suhtes tundetuks Neljanda ökoloogilise alampiirkonna bentos Makrofüüdid Neljandas ökoloogilises alampiirkonnas mööduvad gaasijuhtmed eeldatavasti suhteliselt lähedalt, kuid siiski mitme kilomeetri kauguselt makrofüüdikooslustest Hoburgi madalikul ning Põhja- ja Lõuna-Midsjöbankenil. Hoburgs Bankil on vahemaa umbes 10 kilomeetrit, makrovetikaid võib leida kuni 25 m sügavuselt. Domineerivad liigid on pruunvetikad Sphacelaria arctica ja Sphacelaria plumigera. Punavetikaid Ceramium tenuicorne, Furcellaria lumbricalis, Coccostylus truncates, Polysiphonia fucoids ja Rhodomela conferivoides on samuti korduvalt täheldatud, kokku on andmeid umbes 17 liigi puna-, pruun- ja rohevetika kohta, Fucus liike on leitud väiksematelt sügavustelt. Södra ja Norra Midsjöbankenil leidub makrovetikaid kuni 30 m sügavuseni, domineerivateks liikideks on Rhodomela confervoides ning pruun niitvetikas Pilayella littoralis. Makrovetikaid leidub ka Adlergrundil. Suurema või väiksema tihedusega pruunvetikat leidus kuni 12 meetri sügavuseni. Vetikad, mille hulgas domineeris mererohi Fucus serratus, on kinnitunud kivisele substraadile. Suhkru-lehtadru Laminaria saccharina leidub väga vähesel määral. Leiti ka

198 648 veidi punavetikaid ja Chorda tomentosa. Niitjaid vetikaid (Polysiphonia spp. ja Ahnfeltia plicata) on kuni 20 meetri sügavusel (1). Põhjaloomastik Põhjaloomastiku uuringud ESR IV Rootsi vetes viidi läbi augustis ja septembris aastal, mais 2008 toimusid need Taani vetes ja maist augustini 2006 Saksamaa vetes (vt Atlase Kaart BE-7e, 7f, 7g ja 7h). ESR IV alal Hoburgs Bankist idas ning Norra ja Södra Midsjöbankenil kahel ESR sügavaimal alal torujuhtme trassil asuval uuringualal põhjaloomastiku kooslused puudusid ning kolmandal uuringualal esines väga vähesel hulgal karpe (vt Atlase Kaart BE-7e). Nende madalike vahelisel torujuhtme alal uuriti põhjaloomastiku kooslusi; need olid siiski isendite arvu poolest väikesed. Nendes domineerisid koorikloomad, millele järgnesid teise levinuma taksonina hulkharjasussid. Enamik selle ala zoobentosega proove koguti sügavustel alla 60 meetri ja ei ole tõenäoline, et neile aladele on tekkinud halokliin. Loendatud liikide koguarv oli väike. Gotlandi basseinis on väga väike liigirikkus võrreldes Bornholmi basseiniga. ESR IV alal Bornholmist lõunas ja idas leiti põhjaloomastikku peaaegu kõigist katsejaamadest torujuhtmete trassil alla 54 m sügavusest veest (vt Atlase Kaart BE-7f). Täheldatud liikide koguarv (36 (2) ) on üsna kõrge, arvestades, et esines jaamu, kus bentos üldse puudus. See on tõenäoliselt tingitud asjaolust, et enamik proove koguti ülevalpool halokliini ja sellel Läänemere alal ei ole hapnik piirav tegur. Kõige levinumad liigid arvukuse ja biomassi poolest on väga erinevad teistest aladest torujuhtme trassil Taani vetes, kus karbid olid domineerivaks rühmaks. Iseloomulikud liigid on kahepoolmelised molluskid Astarte borealis, A. elliptica, Mytilus edulis, Macoma balthica and M. calcarea, neile järgnevad hulkharjasussid Scoloplos armiger ja Pygospio elegans. Astarte borealis ja M. calcarea on tuvastatud HELCOMi ohustatud liikidena. (3). Pommeri lahe põhjaloomastik koosneb avarasoolastest liikidest, kellel on suur tolerants keskkonnatingimuste muutumise suhtes. Domineerivad hulkharjasussid ja eriti Pygospioelegans sp. ja Hediste diversicolor, nagu ka perekond Marenzelleria liigid. Hulkharjasusside osakaal põhjaloomastikus hinnati kõigis vaatlusjaamades keskmiselt 75protsendile, järgnesid karbid, koorikloomad ja väheharjasussid. Leitud koorikloomadest on vaid mõned üksikud liigid iseloomulikud liivasele substraadile (näiteks põlvikvähk (Bathyporeia pilosa) ja garneel (Crangon (1) Zettler, M.L. and Gosselck, F Benthic assessment of marine areas of particular ecological importance within the German Baltic Sea EEZ. In: von Nordheim, H., Boedeker, D., Krause, J.C. (eds.). Progress in marine conservation in Europe, Springer. (2) Dansk Biologisk Laboratium. (2008) Macrzoobenthos along the Nord Stream Pipeline in the Baltic Sea in 2006 and Final Report February Figure 4,3. (3) Helsinki Commission (2007) HELCOM lists of threatened and/or declining species and biotopes/habitats in the Baltic Sea area, Baltic Sea Environmental Proceedings, No. 113.

199 649 crangon)). Enamik teistest Pommeri lahes elavatest liikidest seostusid triivivate vetikatega või söödavate rannakarpide konglomeraatidega. Ökoloogiliselt tähtsaimad perekonnad hõlmavad molluskeid lamekeermene vesitigu (Hydrobia ulvae) ja karbiliike Mytilus edulis (söödav rannakarp), Cerastoderma glaucum (südakarp), Mya arenaria (liiva-uurikkarp) ja Macoma balthica (balti lamekarp). Nende suuruse ja suure arvukuse tõttu moodustavad need liigid olulise osa täheldatud kõrgest biomassist. Kuigi uuringud ei hõlmanud Hoburgi ja Midsjöbankenit, on teada, et nendel madalikel asub rohkelt söödavate rannakarpide Mytilus edulis kolooniaid, eriti madalamas vees. Karbikolooniad on oluliseks toiduallikaks aulidele Clangula hyemalis (1). (1) Maailma Looduse Fond (WWF) Sweden (2001). Hoburgs Bank: Biodiversity characteristics and threats. Submitted to HELCOM/SEPA workshop on Baltic Sea Protected Areas (BSPAs), Sigulda, Latvia, May 2001.

200 650 Kast 8.30 Neljanda ökoloogilise alampiirkonna põhjaloomastiku väärtused /tundlikkused Ressursi või mõjuobjekti väärtuse/tundlikkuse kindlaksmääramiseks kasutatakse mitmesuguseid kriteeriumeid, sealhulgas vastupanuvõimet muutuste suhtes, kohastumist ja rariteetsust (lisaselgitusteks vt punkt 7.5). Alltoodud maatriks toob välja igale ESR IV bentosele omistatud väärtused/tundlikkused, rõhutades hooajalist varieeruvust. Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember Põhjaelustik Makrovetikad ja veetaimestik Vetikad kivisel aluspinnal Põhjaloomastik Pehmel põhjal elavad kooslused Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Rannakarbid Suur Suur Suur Suur Suur Suur Suur Suur Suur Suur Suur Suur Kommentaar: Vetikate kooslus koosneb mitmetest punavetikate (Rhodophyceae) liikidest ja niitjatest pruunvetikatest. Kuigi neid esineb suhteliselt suurtes sügavustes Hoburgi ranna ligidal ja Midsjøbankenil, ei peeta neid eriti tundlikeks või hääbuvateks. Eutrofeerumise korral võivad niitjad pruunvetikad kiiresti levida ning moodustada hõljuvaid matte Pehme põhja zoobentose kooslus on levinud üle kogu neljanda ökoloogilise alampiirkonna, mida iseloomustavad liigid, mis on kohanenud dünaamilise keskkonnaga ning kelle puhul esineb suur rohkuse varieerumine. Tundlikkust peetakse madalaks, sest üksikute isendite populatsioone ei peeta ohus olevateks või hääbuvateks Rannakarpe võetakse kui eraldi põhjaelupaika nende võime tõttu tugevdada põhjasetteid. See on suure väärtusega, kuna nad on mitmetele linnuliikidele olulised ellujäämiseks

201 Neljanda ökoloogilise alampiirkonna kalad Sissejuhatus Neljanda ökoloogilise alampiirkonna suhteliselt madalad, liivased setted on olulised suure hulga põhjalähedaste ja põhjakalade jaoks ning pelaagiliste kalade jaoks, nt kolmanda ökoloogilise alampiirkonna all kirjeldatud kalad, mis on levinud kogu Läänemeres. Pommeri laht ja madalaveelised alad Bornholmi ümbruses Neljanda ökoloogilise alampiirkonna lõunapoolsed osad asuvad Pommeri lahes. Kõige levinum pelaagiline kala neljanda ökoloogilise alampiirkonna Pommeri lahe alal on heeringas (Clupea harengus), keda esineb kogu Läänemeres. Kilu (Sprattus sprattus), väärislõhe (Salmo salar) ja meriforell (Salmo trutta f. trutta) on samuti piirkonnale iseloomulikud. Ent Pommeri lahe suhteliselt madalaveelistel aladel on kalakoosluse eriti olulised komponendid põhja- ja põhjalähedased kalad. Pommeri lahe põhjakalade kooslus hõlmab kaubandusliku tähtsusega liike, nt lesta (Platichthys flesus), atlandi merilesta (Pleuronectes platessa) ja harilikku kammeljat (Psetta maxima). Pommeri lahe ala on hiljuti uurinud Thiel ja Winkler (2007) (1), kes püüdsid kuuritsatega 24 kalaliiki. Selle uuringu kohaselt on Pommeri lahe lõunapiirkonnas domineerivaks kalaks lest, kes moodustab 67 protsenti püütud isenditest. Tuvastati ka suurel hulgal väikest mudilakest (Pomatoschistus minutus), harilikku koha (Stizostedion lucioperca), ahvenat (Perca fluviatilis) ja kiiska (Gymnocephalus cernuus). Pommeri lahes gaasitrassi läheduses tehtavate uurimiste käigus leiti, et lest, atlandi merilest, kilu ja tursk olid kõige sagedamini registreeritud liigid. Ent rannikulähedastel aladel leidus kalasaagis ka mageveeliike, nt koha, ahvenat ja kiiska (Rutilus rutilus). Teisteks kinnipüütud liikideks olid sile kammeljas (Scophthalmus rhombus), merivarblane (Cyclopterus lumpus) ja ogalik (Gasterosteus aculeatus). Oderi kallas Pommeri lahes on eriti oluline hariliku kammelja kudemisala ja noorkalade elualana (2). Muud sellel alal leiduvad liigid on läänepoolsematelt aladelt rännanud kalad, sh merlang (Merlangius merlangus), harilik merikeel (Solea solea), saida (Pollachius virens) ning kilttursk (Melanogrammus aeglefinus) ja angerjas (Anguilla anguilla) (3). (1) Thiel, R., H. Winkler (2007) Erfassung von FFH-Anhang II-Fischarten in der deutschen AWZ von Nord- und Ostsee. Schlußbericht über das F+E-Vorhaben für das BfN. Stralsund und Rostock. Mai. (2) Fries, Federal Research Centre for Fisheries. Isiklik suhtlus (3) Rechlin, O., O. Bagge (1996): Entwicklung der Nutzfischbestände. Väljaandes: Lozan, J. L.; Lampe, R.; Matthäus, W.; Rachor, R.; Rumohr, H., H. Von Westernhagen. Warnsignale aus der Ostsee. Parey Verlag Berlin:

202 652 ESR IV madalaveelised liivaelupaigad on olulised angerjale, mis on võtmeliik oma tähtsuse tõttu toiduahelas paljude kala- ja linnuliikide jaoks (1). Angerjad sisenevad Läänemerre Sargasso merest pärit klaasangerjatena (2). Mõned angerjad jäävad Läänemerre ning ülejäänud rändavad ülesvoolu jõgedesse ja elavad seal või nendega ühendatud järvedes. Pärast paljusid aastaid nn kollaste angerjatena saavad neist hõbeangerjad ja nad siirduvad tagasi Sargasso merre kudema. Uuringud on näidanud, et angerjad tavatsevad liikuda ranniku lähedal, kuid märkimisväärne osa populatsioonist läbib ESR IV (3). Klaasangerjate varude uuenemine Euroopa suunas on näidanud järsku langust viimasel 25 aastal. Ajalooliselt madal varude uuenemine viimastel aastatel on märk sellest, et taastootmist on tõsiselt kahjustatud ning et varud on tõenäoliselt tugevalt hävinud. Harilikud angerjad on kriitiliselt ohustatud liigid vastavalt IUCN-ile ning on HELCOMi erilist tähtsust vajavad kaitsealused liigid (4). Adleri madalikul teostati aastal kalauuringuid avamere tuulepargi arendamise huvides (5). Tursk (Gadus morhua), lest ja atlandi merilest olid Adleri madaliku läänenõlval kõige sagedamini esinevateks liikideks ja domineerisid koosluses kogu aasta vältel nii esindatuse, arvukuse kui biomassi osas. Kaugemal põhjapoolsetes ESR IV piirkondades Bornholmi saare ümbruses domineerivad pelaagilises kalakoosluses heeringas, kilu ja lõhe. Muud pelaagilised liigid rändavad Põhjamerest, kuid ei paljune siin, sh harilik makrell (Scomber scombrus), saida ja perekond Ammoydytes tobiad. ESR IV bentilised ja demersaalsed kalakooslused Bornholmi ümbruses hõlmavad tööstuslikult tähtsaid liike nagu tursk, lest, atlandi merilest ja kammeljas. Natura 2000 alale jääv madalaveeline ala Bornholmi ranniku lähedal Davidi madalik ja Natura 2000 alale jääv Ertholemene kavandatavast gaasitrassist lõuna pool on paljude lestaliste olulised kudemisalad ja noorkalade elualad (vt Atlase Kaarti PA-3). Lisaks eespool kirjeldatud paiksetele liikidele rändavad mõned liigid neljanda ökoloogilise alampiirkonna lõunapoolsetesse osadesse läänepoolsematelt aladelt. Nende liikide hulka (1) Helsinki Commission, Helcom Red list of threatened and declining species of lampreys and fishes of the Baltic Sea, Baltic Sea Environmental Proceedings No (2) Game and Fisheries Research Institute. Eel (Anguilla anguilla). viimati vaadatud (3) Yrkesfiskeren, 2006, "Resultat av ålmärkning i Östersjön (üksnes rootsi keeles)", Ptk 23/24. (4) Helsinki Commission (2007) op cit. (5) Institut für angewandte Ökologie (IfAÖ) (2005b):Fachgutachten Fische zum Offshore-Windparkprojekt Ventotec Ost 2. Abschlussbericht der Basisaufnahme, Betrachtungszeitraum: November 2002 bis Juni 2004, Institut für angewandte Ökologie, Forschungsgesellschaft mbh Neu Broderstorf, Februar 2005.

203 653 kuuluvad merlang (Merlangius merlangus), harilik merikeel, väikesuulest (Microstomus kitt), sile kammeljas, tuulehaug (belone belone) ja kilttursk. Hoburgs Bank on Natura 2000 ala, mis hõlmab peamiselt olulisi riffide elupaiku. Norra Midsjöbanken on kavandatud Natura 2000 ala oma väärtuslike liivakallastega elupaikade poolest ning hariliku kammelja ja heeringa paljunemisaladega. Hoburgs ja Norra Midsjöbanken asuvad vastavalt umbes 4 kilomeetri ja 3,2 kilomeetrikaugusel torujuhtmete trassist. Kalu võib klassifitseerida neljaks selgesti eristatavaks koosluseks nende spetsiifiliste vajaduste järgi elupaiga osas. Need kategooriad on: Pelaagiline kala: elavad veesambas, nende saagiks on väike zooplankton ja kalad. Sellesse kategooriasse kuuluvad heeringas, kilu ja makrell Demersaalne kalakooslus: põhjalähedased liigid, kes sõltuvad toidu osas makrozoobentosest. Sellesse kategooriasse kuuluvad tursk, lest, kilttursk ja merlang Magevee kalakooslus: liigid, mis asuvad suuresti rannaäärsetel aladel kaitstud lahesoppides või laguunides, kus on jõgede mõju tõttu madal veesoolsus. See kategooria hõlmab liike nagu koha, ahven ja särg Diadroomsed kalaliigid: liigid, kes veedavad osa oma elust meres ja osa jõgedes või järvedes. See kategooria hõlmab lõhet ja angerjat

204 654 Kast 8.31 Neljanda ökoloogilise alampiirkonna kalade väärtused/tundlikkused Ressursi või mõjuobjekti väärtuse/tundlikkuse kindlaksmääramiseks kasutatakse mitmesuguseid kriteeriumeid, sealhulgas vastupanuvõimet muutuste suhtes, kohastumist ja rariteetsust (lisaselgitusteks vt punkt 7.5). Järgnevas tabelis on esitatud neljanda ökoloogilise alampiirkonna kaladele omistatud väärtus/tundlikkus kuude lõikes. Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember Kalad Pelaagilised kalad (kilu ja heeringas) Põhjalähedased kalad (tursk ja lest) Magevee kalakooslus Siirdekalad (lõhe, angerjas) Madal Madal Kesk mine Kesk mine Kesk mine Kesk mine Kesk mine Kesk mine Kesk mine Kesk mine Kesk mine Kesk mine Kesk mine Kesk mine Kesk mine Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Suur Suur Suur Suur Suur Suur Madal Madal Kommentaar: Üldiselt arvatakse, et pelaagilistel ja põhjalähedastel liikidel on madal tundlikkus, sest nad levivad sellel alal kaugele. Kudemisaeg langeb kokku keskmise tundlikkusega. Erinevad liigid koevad erinevatel aegadel. Bornholmi sügaviku ümber paiknevad kallakud on tähtsad erinevatele lestalistele, turskadele ja kiludele. Kammeljad koevadpommeri lahe liivastes osades. Magevee kalade koosluses ei ole kalu, mille populatsioonid oleksid ohustatud. Nende laia leviku tõttu üle kogu neljanda ökoloogilise alampiirkonna rannalähedastel aladel, peetakse mageveeliike väiksema tundlikkusega liikideks. Kudemine ei toimuks neljanda ökoloogilise alampiirkonna avavetes, mida läbib torujuhe. Angerjas ja Atlandi lõhe on loetletud EÜ elupaikade direktiivi II lisas. Nende liikide kaitsel on HELCOMi ohustatud ja/või hääbuvate liikide nimekirjas kõrge prioriteet. Seetõttu peetakse mõlemat liiki kõrgelt tundlikuks just nende vastavatel rändeperioodidel Neljanda ökoloogilise alampiirkonna linnud ESR IV iseloomustavad Hoburgs Banks ja Norra ja Södra Midsjöbankeni pigem madalad veed koos madalikevaheliste läbipääsudega, millega viimane ala on eraldatud oma loodenurgast ja Ertholmenest. See eraldab ka Pommeri lahte Bornholmi kaguosast. Need madalike piirkonnad on tähtsaimad Läänemere lindude talvitumise, peatumise ja pesitsemise paigad.

205 655 Võrdlusaluse kirjeldus keskendub rahvusvahelise tähtsusega linnualadele (IBA) 25 km laiuses tsoonis torujuhtme ümber ja Ramsari konventsiooni kuuluvatele rahvusvahelise tähtsusega märgaladele ning annab ka oluliste elupaikade kirjelduse lindude elutsükli erinevate etappide kestel. Neljandas ökoloogilises alampiirkonnas kulgevad Nord Streami torujuhtmed läbivad/mööduvad järgmistest tähtsatest linnualadest ja Ramsari aladest, kus paiknevad paljud olulised linnupopulatsioonid: Kaitsealused alad Rahvusvahelise tähtsusega Hoburgs Banks linnuala IBA SE065 Rahvusvahelise tähtsusega Norra Midsjöbankeni Rahvusvahelise tähtsusega linnuala IBA SE066 Rahvusvahelise tähtsusega Södra Midsjöbankeni Rahvusvahelise tähtsusega linnuala IBA SE067 Rahvusvahelise tähtsusega Ertholmene linnuala DK079 Ertholmene`i Ramsari ala 3DK026 Rahvusvahelise tähtsusega Rønne madaliku linnuala DK120 Pommeri lahe rahvusvahelise tähtsusega linnuala DE040 Pommeri lahe rahvusvahelise tähtsusega linnuala PL081 Hoburgsi madalik Gotlandist lõunas koosneb sublitoraalsetest liiva- ja kruusamadalikest veesügavusega m (1). See rahvusvahelise tähtsusega linnuala on erakordse tähtsusega talvituvatele aulidele (Clangula hyemalis) ja krüüslitele (Cepphus grylle). See piirkond on talvel aulide jaoks globaalse tähtsusega, sest üle 20 protsendi Euroopa vetes talvituvast biogeograafilisest aulipopulatsioonist, ligi miljon lindu, peatub regulaarselt sel madalikul (2). Madalike kaljustel nõlvadel esinevad arvukad söödavad rannakarbid moodustavad nendele liikidele tähtsa toiduvaru. Samad linnuliigid talvituvad arvukalt Norra ja Södra Midsjöbankenil, Hoburgsi madalikust lõunas. Norra Midsjöbankeni moodustavad sublitoraalsed liiva- ja kruusamadalikud; veesügavus varieerub 8 20 meetri vahel, madalaimad kohal on madalike keskosas. Ida- ja lääneosale on iseloomulikud järsud nõlvad, mis ulatuvad umbes 70 meetri sügavusele. (1) Dunrick, J., Skov, H, Jensen, F. P., Pihl, S Important marine areas for wintering birds in the Baltic Sea. EU DG XI research contract no. 2242/ Ornis Consult report, 110 lk. (2) Swedish Environmental Research Institute (IVL), 2008: Data inventory of flora and fauna on Hoburgs Bank and Norra Midsjobanken. Complementary IVL background report.

206 656 Ertholmene`i rahvusvahelise tähtsusega linnuala ja Ramsari ala on kaljune saar Bornholmist loodes, mida ümbritsev sügav vesi (1). See ala on Taani ainuke lõunatirgu (Uria aalge) ja algi (Alca torda) leiukoht ning seal asub riigi suuruselt teine haha (Somateria milissima) pesitsuskoloonia. Kümme liiki merelinde talvitub rahvusvahelises mastaabis olulisel hulgal Pommeri lahel, mis on ka Läänemere tähtsuselt kolmas talvituvate aulide ala (2). Pommeri lahe abiootilised karakteristikud hõlmavad liivaseid setteid ning keskmist veesügavust meetrit. Bentiline fauna on kõrge produktiivsusega, olles talvekuudel ning kevadisel ja sügisesel rändeajal oluliseks toiduallikaks suurele hulgale linnuliikidele. Pommeri lahes asub ka Adlergrundi kaitseala, mida on põhjalikult kirjeldatud Peatükis 10. See ala kaitseb kolme EL linnudirektiivi kuuluvat liiki (krüüsel, punakurk-kaur Gavia stellata ja järvekaur G. arctica) talvel ning kevadisel/ sügisesel rändeajal (krüüsel). Söödavad rannakarbid esinevad seal rohkearvuliselt ning on tähtsaks toiduallikaks krüüslitele ja talvituvatele partlastele nagu aulid, mustvaeras ja teised talvituvad vaerad. SPA on lindudele oluline pelgupaik karmide talvekuude ajal. Olulised liigid ja populatsioonid Neljandat ökoloogilist alampiirkonda ümbritsevatel merealadel leidub kuus linnuliiki, mis on EÜ linnudirektiivi I lisas määratletud erilisi kaitsemeetmeid vajavate liikidena (3).Need liigid on esitatud allpool Tabelis Tabel 8.30 I lisas loetletud liigid, keda leidub neljandas ökoloogilises alampiirkonnas jaseda ümbritsevates piirkondades (4) Nimi Teaduslik nimetus Staatus Valgepõsk-lagle B.leucopsis Pesitsemine Väiketiir S.albifrons Pesitsemine Räusktiir S. caspia Pesitsemine Naaskelnokk Recurvirostra avocetta Pesitsemine Punakurk-kaur G. stellata Läbirändaja, talvituja Sarvikpütt Podiceps auritus Läbiränne (1) RAMSAR. Information Sheet on Ramsar Wetlands. - külastatud 22. septembril (2) Dunrick, J., Skov, H, Jensen, F. P., Pihl, S Important marine areas for wintering birds in the Balti Sea. EU DG XI research contract no. 2242/ Ornis Consult report, 110 lk. (3) Council of the European Union. Council Directive 79/409/EEC of 2 April 1979 on the conservation of wild birds. viimati vaadatud (4) Council of the European Union. Council Directive 79/409/EEC of 2 April 1979 on the conservation of wild birds. viimati vaadatud

207 657 Pesitsemine Ertholmene on üks ESR IV peamisi pesitsuspaiku. See kaljune saar ja ümbruskond on lõunatirgu, algi ja haha pesitsemisel erilise tähtsusega. Siin pesitseb umbes paari tirke, 745 algi- ja 3000 hahapaari (1). Toituvaid alke on 2008.aasta uuringu käigus täheldatud väikesel hulgal laialdasel alal ümber Ertholmene (2). Kõige arvukamalt on neid täheldatud pesitsuskolooniast 2 4 kilomeetri kaugusel põhja pool asuval alal. Tirgud kasutavad pesitsusajal toitumiseks suuremaid alasid Ertholmene ümber. Pesitsevad linnud kasutavad toitumiseks ala 20 kilomeetri raadiuses. Sügavama veega piirkond Oderi ja Rønne madalike vahel on pidevalt asustatud nende liikide sulgivate ja noorte isendite parvedest. Sarnaselt kasutavad juulist septembrini noored krüüslid (Cepphus grylle) Hoburgsi ja Midsjöbankeni madalikke. Talvitumine Pommeri laht on üks Läänemere tähtsamaid talvituvate lindude kaitsealasid. Pommeri lahte kasutab talvitumispiirkonnana 10 merelinnuliiki, kelle arvukust võib rahvusvaheliselt oluliseks pidada (3).Teiste seas on see suurimaks krüüslite (Cepphus grylle) kogunemiskohaks Läänemerel; suurel hulgal esineb tuttpütti (Podiceps cristatus), hallpõsk-pütti (Podiceps grisegena), sarvikpütti (Podiceps auritus), auli (Clangula hyemalis), mustvaerast (Melanitta nigra), tõmmuvaerast (Melanitta fusca) ja rohukosklat (Mergus serrator). (4) Pommeri lahe põhjaloomastikku iseloomustab suur saagirikkus ja see hõlmab mitmesuguseid liike, mistõttu see piirkond on merelindude jaoks atraktiivne toitumisala. Pommeri lahel elavad ka EU linnudirektiivi I lisas loetletud liigid, neid kirjeldab üksikasjalikult Peatükk 10. Aulid elavad seal novembrist aprilli lõpuni ja nende hulk on suurim Oderi madaliku ja Adlergrundi madalatel aladel (veesügavusega 15 meetrit). Heeringamari on neile liikidele tähtsaks toiduallikaks ning heeringa kudemisajal liiguvad nad suurearvuliselt Boddenrandschwelle poole. Punakurk-kaure (Gavia stellata) ja järvekaure (Gavia arctica) võib korrapäraselt näha Pommeri lahe kõikides osades. Järvekaurid (Gavia arctica) elutsevad kesktalvel tavaliselt Rügenist ida pool. Punakurk-kaure võib Pommeri lahes näha talvel ja tagasirände ajal. Olenevalt heeringa kudemise õnnestumisest ja punakurk-kauride rände ajal toimuvatest sündmusest kogunevad sel (1) vaadatud (2) Rambøll (2008) The use of sea area northeast of Ertholmene by breeding guillemot Uria aalge and razorbill Alca torda. Baseline investigation - Baltic gas pipeline. (3) Durinck, J., Skov, H, Jensen, F.P., Pihl, S. (1994) Important Marine Areas for Wintering Birds in the Baltic Sea. EU DG XI research contract no. 2242/ Ornis Consult report. (4) Durinck, J., Skov, H, Jensen, F.P., Pihl, S op.cit.

208 658 hooajal piiratud alale, iseäranis Pommeri lahe lääneossa, aeg-ajalt mitmesajast isendist koosnevad parved. Pommeri lahe lääneosa on rahvusvaheliselt erakordselt tähtis partide, kauride ja püttide talvitumisala. Selle kaitseala piires läbib torujuhtme trass suures osas piirkonda, mis on juba tihedas kasutuses laevatamisel (Landtief lähenemistee ja Świnoujście lähenemistee). Seetõttu on merelindude arvukus paljudes kohtades vastavalt väiksem (1). Projektiga seotud väliuuringute käigus täheldati aeg-ajalt suurel arvul kaure. Enamasti ilmuvad kaurid sellesse piirkonda kevadisel heeringa kudemise ajal. Pommeri lahes on alati arvukalt tõmmuvaeraid (Melanitta fusca), eriti heeringa kudemise ajal. Suurimad puhkavad populatsioonid esinevad kevadel (märtsist maini). Lindude iga-aastane maksimaalne koguarv Saksamaa vetes on vahemikus isendit (2). Adlergrund on tähtis aulide ja krüüslite talvitumispiirkond (3).Viimased liigid esinevad seal arvukalt novembrist aprillini. Adlergrund on nende kõige läänepoolsem talvitusala. (4).Enamik aule eelistab Adlergrundi madalamaid piirkondi (valdavalt alla 15 m sügavusega alasid). Ainuke tõmmuvaera Läänemere Saksa vetes talvituv populatsioon kasutab ala peamiselt novembrist maini ja peatub valdaval lõunaosas, Adlergrundi kanali piirkonnas ja Pommeri lahe põhjapiiril, ulatudes kuni torujuhtmete trassini. Bornholmist idas ja Aldergrundist põhjas leidub talviti alke ja lõunatirke, need liigid peatuvad tavaliselt Adlergrundil. Lõunatirgud kasutavad kogu ala, ent Adlergrundi alla 15 meetri sügavusega madalaveelistel aladel leidub neid palju vähem. Nagu eespool selgitatud, peatub Hoburgsi madalikul ja Midsjöbankenil väljaspool pesitsusaega ligi miljon auli (Clangula hyemalis), mis võrdub 22 protsendiga Euroopa talvisest populatsioonist (5).. Lisaks aulidele kasutavad seda piirkonda talviti novembrist aprillini ka krüüslid (Cepphus grylle); noored linnud ka toituvad neil madalikel juulist septembrini. Hahad (Somateria mollissima) külastavad sageli Hoburgi madalikku rannikule lähemal. (1) Kube, J., Skov, H., 1996, "Habitat selection, feeding characteristics, and food consumption of long-tailed ducks, Clangula hyemalis, in the southern Baltic Sea", Meereswissenschaftliche Berichte - MARINE SCIENCE REPORTS, Vol. 18, lk (2) Sonntag, N., Mendel, B., and Garthe, S. (2007) Erfassung von Meeressäugetieren und Seevögeln in der deutschen AWZ von Nord- und Ostsee (EMSON): Teilvorhaben. (3) Durinck, J., Skov, H., Jensen, F. P., and Pihl, S., (1994) op.cit. (4) Garthe, S., Ullrich, N., Weichler, T., Dierschke, V., Kubetzki, U., Kotzerka, J., Krüger, T., Sonntag, N. and Helbig, A. J See- und Wasservögel der deutschen Ostsee. Verbreitung, Gefährdung und Schutz. (5) Larsson, K. & Skov, H (2001) Utbredning av övervintrande alfågel och tobisgrissla på Norra Midsjöbanken mellan 1987 och 2001.

209 659 Käesoleva hindamise jaoks hinnati aulide esinemistihedust kuuel torujuhtme trassi ristlõikel Hoburgsi madalikul ja Norra Midsjöbankenil (1) (vt Joonis 8.44). Piirkonda Hoburgsi madalikust idas on üldiselt neile lindudele ebasobiv, kuna vee sügavus seal ulatub üle 50 meetri (vt profiil 1 Joonisel 8.44). Alad, kus lindude arvukus ületab 100 lindu/km 2 5 kilomeetri kaugusel torujuhtmetest, asuvad Hoburgsi madalikust ning Norra Midsjöbankenist kagus ja lõunas (vt profiilid 2 ja 3 Joonisel 8.44). Kuigi tipparvukus näib esinevat paarisaja meetri kaugusel trassi asukohast, varieerub selle täpne asukoht vastavalt olemasolevate toiduvarude asukohale. Keskmise arvukusega alasid, kus aule esineb kuni 25 lindu/km 2 leidus umbes 7 kilomeetri kaugusel torujuhtmetest Norra Midsjöbankeni lõunapoolsetel profiilidel (profiilid 5 ja 6 Joonisel 8.44). See kinnitab varasema uuringu järeldusi, (2) mis näitasid, et Norra Midsjöbankenil esineb talvituvaid aule suurel hulgal peamiselt aladel, kus vee sügavus jääb 12 ja 35 meetri vahele ning krüüslite suurimat arvukust on täheldatud aladel, kus vesi on 10 kuni 20 meetri sügavune. Krüüslid eelistavad suhteliselt madalaveelisi alasid, kus sügavus ei ületa 30 meetrit. (1) Nord Stream AG Swedish National EIA. (2) Larsson, K. and Skov, H., 2000, "Utbredning av övervintrande alfågel och tobisgrissla på Norra Midsjöbanken mellan 1987 och 2001".

210 660 Joonis 8.44 Aulide esinemissageduse analüüsil kasutatud profiilide asukohad Hoburgsi madalaikul ja Norra Midsjöbankenil

211 661 Joonis 8.45 Hinnangulised aulide (Clangula hyemalis) esinemistihedused kuuel Hoburgsi madalikku ja Norra Midsjöbankenit ületaval profiilil (vt joonis 8.45). Hinnanguline arvukus põhineb Euroopa merelindude andmebaasil (ESAS), Gotlandi ülikooli ja DHI andmetel. Andmete aluseks on kogu olemasolev laevadelt selles piirkonnas kogutud info aastatel

212 662 Ränne Pommeri laht on väikekajakate (Larus minutus) talvitumispaikadesse rändel üks olulisemaid puhkepaiku. Ränne kestab juuli lõpust detsembrini (1). Need linnud peatuvad peamiselt Pommeri lahe selles osas, mis ulatub piki Rügeni idarannikut kuni Arkona neemeni. Mustviired (Chlidonias niger) kasutavad talvitumispaika rändamisel Pommeri lahte vaid puhkepaigana. Peamiselt peatuvad nad Oderi suudmes. Pommeri lahes võib näha kolme alklaste liiki. Tavaliselt võib kõiki kolme liiki kohata Pommeri lahe välimises, sügavamas piirkonnas ning Adlergrundis. Punakurk-kaure võib Pommeri lahes näha talvel ja tagasirände ajal. Punakurk-kaurid domineerivad Pommeri lahes heeringa kudemise ajal veebruarist maini, ent suvekuudel neid selles piirkonnas ei ole. (1) Schirmeister, B Ungewöhnliche Ansammlungen der Zwergmöwe Larus minutus in der Pommerschen Bucht vor Usedom im Spätsommer 2000, Orn. Rundbrief Meckl. -Vorp., Vol. 43, pp

213 663 Kast 8.32 Neljanda ökoloogilise alampiirkonna lindude väärtused/tundlikkused Ressursi või mõjuobjekti väärtuse/tundlikkuse kindlaksmääramiseks kasutatakse mitmesuguseid kriteeriumeid, sealhulgas vastupanuvõimet muutuste suhtes, kohastumist ja rariteetsust (lisaselgitusteks vt punkt 7.5). Järgnevas tabelis on esitatud neljanda ökoloogilise alampiirkonna lindudele omistatud väärtus/tundlikkus kuude lõikes, tuues esile hooajalised muutused. Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember Linnud Pesitsevad linnud Talvituvad linnud Rändel olevad linnud Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Kõrge Kõrge Kõrge Madal Kesk mine Kesk mine Madal Madal Madal Madal Madal Kesk mine Kõrge Kõrge Kõrge Kõrge Kõrge Madal Madal Madal Kõrge Kõrge Kõrge Madal Kommentaar: Pesitsevad,talvituvad ja rändel olevad linnud, kes esinevad neljandas ökoloogilises alampiirkonnas, hõlmavad mitmeid liike, keda kaitseb EL seadusandlus ja kes kuuluvad HELCOMi ohustatud ja/või väheneva arvukusega Läänemere piirkonna liikide ja biotoopide/elupaikade nimekirja. Järelikult arvestatakse neid like eriti tundlikena või teisisõnu kõrge tundlikkusega aastaaegadel, mil nad piirkonda läbivad või seal pesitsevad või kogunevad toitumisaladel kaldalähedastes vetes Pesitsevad, talvituvad ja rändel olevad linnud peegeldavad antud alal nende hooajalist kohalolekut. Selle hinnangu eesmärk on, et termin pesitsema ei ole piiratud munadel lamamise ja haudumisega, vaid hõlmab ka lindude koorumist ja mittepesitsevaid linde, kes toituvad ja puhkavad suvel ja varasügisel Neljanda ökoloogilise alamklassi mereimetajad Sissejuhatus ESR IV esineb tavaliselt kolme liiki mereimetajaid, nende hulgas üks vaalaline ja kaks hülgeliiki: Pringel (Phocoena phocoena) Randalhüljes (Phoca vitulina)

214 664 Hallhüljes (Halichoerus grypus balticus) Pringel (Phocoena phocoena) Pringel esineb kogu ESR IV ulatuses, kuigi põhjapoolses piirkonnas üksnes juhuslikult. Nende tihedus suureneb kuni 0,5 isendini ruutkilomeetril Saksamaa ranniku lähedal, kus nad Läänemere lõunaosas alaliselt elavad. Väga arvukalt on pringleid täheldatud Bornholmi vesikonna edelaosas Bornholmi ja Greifswalder Boddeni vahel (vt Joonis 8.21 või Atlase Kaart MA-5). See piirkond on tuntud kui suurima pringlipopulatsiooni kodu Läänemeres. Samuti on pringleid nähtud Poola ranniku kõige läänepoolsemas osas Saksamaa majandusvööndi lähedal, ehkki väikesel arvul (1).Neljanda ökoloogilise alampiirkonna põhjaosas on pringleid harilikult täheldatud Oderi madaliku ümber, Adlergrundil ja Rönne madalikul, ent mitte nii sageli kui kaugemal lõunas. Kuigi pringleid märgatakse kõige sagedamini ranniku lähedal, on neid korduvalt täheldatud avamerel ESR IV kõige lõunapoolsemates osades. Pringleid on regulaarselt nähtud Mecklenburgi lahes, ESR IV läänes ja seda peetakse tähtsaks toitumisteekonnaks. Randalhüljes (Phoca vitulina) Randalhülged elavad Läänemeres piiratud alal ja püsivad oma lesilate lähedal. Neljandas ökoloogilises alampiirkonnas olevad elupaigad ja kolooniad on näidatud Joonis 8.23 või Atlase Kaardil MA-5. Nagu kirjeldatakse punktis 8.6.6, on Läänemeres kaks randalhüljeste asurkonda, mõlemad neljanda ökoloogilise alampiirkonna lähedal. Rootsi vetes leidub randalhülgeid peamiselt Ölandi lähedal Kalmarsundi kolmes piirkonnas: Värnanäsis, Eckelsuddes ja Abramsängis aastal loendati 530 randalhüljest Ölandi, umbes 50 kilomeetrit kavandatavast torujuhtmest loode pool asuva saare lähedal. Umbes 4000 randalhüljest elab Kattegatis (2), kusjuures ligikaudu 300 isendit (3) on koondunud Taani vetesse Rödsandi ümber. Rödsand on randalhüljeste kõige olulisem lesila- ja paljunemispiirkond Läänemere lääneosas. Tuleb märkida, et randalhüljeste Kalmarsundi asurkonna, mis geneetiliselt erineb Kattegati asurkonnast, on IUCN liigitanud ohustatud liikide kategooriasse (4). (1) Skora, K. and Kuklik. Pringi kaitse alla võtmise plaan. (vaadatud ). (2) Helsingi Komisjon. Randalhüljes vaadatud (3) Jonas Teilmann. Isiklik suhtlus aastal. Mereimetajate uurija, Taani Riiklik Keskkonnauuringute Instituut. (4) Härkönen, T. (2006) Populations inventeringar av knubbsäl i Kalmarsund. Miljögiftgruppen, Naturhistoriska Riksmuseet i Stockholm.

215 665 Läänemere Saksamaa ranniku äärses osas randalhüljeste lesilaid teadaolevalt ei ole. Hallhülged (Halichoerus grypus balticus) Hallhülge kolooniaid on teada Kalmarsundis Ölandi lähedal nagu on näidatud Joonis 8.24 või Atlase Kaardil MA-4. Hallhülgeid on leitud Ava-Läänemere edelaosas aprilli ja juuni vahelisel ajal, kui toimub paaritumine. Natura 2000 ala DE , mida läbib torujuhtmete trass, on loodud muuhulgas ka hallhüljeste kaitseks. Läänemere lääneosa hallhülged võtavad ette pikki rännakuid, mille vältel nad ületavad regulaarselt Arkona merd ja Pommeri lahte (1). Ehkki hallhüljeste lesilate lõunapoolseim piir on teadete kohaselt Lõuna-Rootsis Falsterbos, on mõningaid hallhüljeste poegi nähtud ka Taanis, Saksamaal ja Poolas, mis viitab sellele, et paljunemine võib toimuda ka neljandas ökoloogilises alampiirkonnas (2). Kokkuvõte Tabel 8.31 on esitatud kokkuvõte kõikide neljandas ökoloogilises alampiirkonnas leiduvate mereimetajatega seotud riskide kohta (sh hooajalisus). Tabel 8.31 Neljandas ökoloogilises alampiirkonnas leiduvate mereimetajatega seotud riskide (sh hooajalisuse) kokkuvõte Liik Risk Riski hooajalisus Pringel (Phocoena phocoena) Suur Kesksuvi Randalhüljes (Phoca vitulina) Hallhülged (Halichoerus grypus balticus) Keskmine Rödsandi lähedal Koloonia ESR IV piires Bornholmist põhjas Läbitakse Natura 2000 kaitseala Juuni august, paljunemine Juuli september, karvavahetus Maist juunini paaritumine Veebruarist märtsini poegimine (1) Institut für angewandte Ökologie (IfAÖ) (2008) Nord Stream gas pipeline from the border of the German Exclusive Economic Zone (EEZ) to the landfall point. Summary of the baseline description with reference to eco regions 5 and 6. (2) Naturvårdsverket. National management plan for the grey seal stock in the Baltic Sea.

216 666 Kast 8.33 Neljanda ökoloogilise alampiirkonna mereimetajate väärtused/tundlikkused Ressursi või mõjuobjekti väärtuse/tundlikkuse kindlaksmääramiseks kasutatakse mitmesuguseid kriteeriumeid, sealhulgas vastupanuvõimet muutuste suhtes, kohastumist ja rariteetsust (lisaselgitusteks vt punkt 7.5). Alltoodud maatriks toob välja ESR IV mereimetajate liikidele omistatud väärtused / tundlikkused, rõhutades hooajalist varieeruvust. Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember Mereimetajad Pringel Harilik hüljes Hallhüljes Keskm ine Keskm ine Keskm ine Keskm ine Keskm ine Keskm ine Keskm ine Keskm ine Keskm ine Suur Suur Suur Suur Suur Keskm ine Suur Suur Suur Suur Keskm ine Suur Suur Suur Suur Keskm ine Keskm ine Keskm ine Keskm ine Keskm ine Keskm ine Keskm ine Keskm ine Keskm ine Keskm ine Keskm ine Keskm ine Kommentaar: Pringel on EL-i õigusaktide kaitse all ja on selles piirkonnas üsna levinud. Need liigid paiknevad peamiselt madalates rannikuäärsetes vetes. Nendele liikidele omistatakse keskmine tundlikkus olukordades, mil neil on võimalik häireallikat vältida. Poegimisperioodil hinnatakse neid kõrge tundlikkusega liikideks Mõlemad hülgeliigid kuuluvad IUCN-i eriti ohustatud objektide nimekirja, nad on kaitstud EL-i õigusaktidega ja kuuluvad ka HELCOMi ohustatud liikide nimekirja. Nad on eriti kaitsetud pesitsemis-, karvavahetus-, poegimis- ja paaritumisperioodil Neljanda ökoloogilise alamklassi looduskaitsealad Neljandas ökoloogilises alampiirkonnas läbivad gaasijuhtmed mitmeid looduskaitsealasid, millest enamus on Natura 2000 alad. Neid käsitletakse Peatükis 10. Nord Streami torujuhtmete kanal läbib 20 kilomeetri ulatuses veel kahte looduskaitseala, millele projekt võib mõju avaldada. Need on loetletud Tabel UNESCO alad on esitatud Atlase Kaardil PA-5.

217 667 Tabel 8.32 Gaasijuhtmetest 20 km raadiuses asuvad kaitsealad neljandas ökoloogilises alampiirkonnas Looduskaitseala Määratlus Vahemaa torujuhtmeni (km) Rügeni kaguosa UNESCO biosfääri kaitseala, 3 looduskaitseala Usedomi saar Rahvuspark / looduskaitseala 14 Järgnevalt on esitatud iga ala kirjeldus ja kaitsealana määratlemise põhjused (1). Rügeni kaguosa UNESCO biosfääri kaitseala / looduskaitseala Rügeni UNESCO biosfääri kaitseala asub Rügeni saare kaguosas Põhja-Saksamaal. See piirkond on ühtlasi ka looduskaitseala. Biosfääri kaitseala hõlmab Mönchgut poolsaart, Granitzi metsaala, piirkonda Putbuse ümber, Vilmi saart ning Greifswalder Boddeni põhjaosa. Kaitseala hõlmab ha ranniku- ja veeala, sh parasvöötme laialehiseid metsi või muid metsaalasid, moreenmaastikke pöögimetsadega, pöögi rannikukooslusi, liivaluiteid, sooldunud rannaniite, madalaid siseveekogusid, rannikuid ja sooldunud roostikke. Piirkond on eriti tuntud oma säästva väikese mastaabiga tursapüügi tõttu, mis on mudeliks teistele piirkondadele ja säästab räime kudemiskohti. Rügeni kaguosas asub ka tähtis lindude peatus- ja pesitsuspaik, sh räusktiirudele (S. caspia), merikotkale (H. albicilla), rändelolevatele hallhanedele (A. anser) ja suurlaukhanedele (A. albifrons). Torujuhtme trass möödub Rügeni kaitsealast 3 km kauguselt, kui trass läheneb Greifswalder Boddenile. Usedomi saare rahvuspark / looduskaitseala Usedomi saare rahvuspark hõlmab laiaulatuslikku valikut maastikest, sh randadest ja rannikust, luidetest, eutroofsetest järvedest ja pöögimetsadest. Usedomi saart määratletakse ka kui üht piirkonda rohelise vööndi kaitsealade seas. Ligi 15 protsenti kaitsealusest alast koosneb erinevatest rabatüüpidest ja peaaegu poole rahvuspargist võtavad enda alla rannikuveed. Usedomi saar on üle 280 seal regulaarselt pesitseva linnuliigiga üks linnurikkamaid piirkondi Ida-Saksamaal. Usedomi saar on oluline ka rändelolevate partide ja hanede jaoks. Usedomi laguunis leiduvate veelindude seas on kormoran (P. carbo), laululuik (C. cygnus), rabahani (A. fabalis), suur-laukhani (A. albifrons), tuttvart (A. fuligula), merivart (A. marila), sõtkas (B. clangula), väikekoskel (M. albellus) ja jääkoskel (M. merganser) (2). Usedomi saar asub selle ESR lähimas punktis torujuhtmete trassist 14 km kaugusel lõunas. Lisaks nendele looduskaitsealadele läbib Nord Streami torujuhtmete trass Pommeri lahte ja Lääne-Pommeri lahte ning möödub mitmetest teistest Natura 2000 aladest ESR IV piires, sh (1) Nagu need on üksikasjalikult kirjeldatud Nord Stream AG ja Rambolli aruandes (2007) Offshore pipeline throught the Baltic Sea. Memo no. 4.3G. Protected Areas. (2) Skov, H. et al. (2000) Inventory of coastal and marine imporant bird areas in the Baltic Sea. BirdLife International.

218 668 Pommeri laht, Oderbank ja Adlergrund. Natura 2000 alasid käsitletakse üksikasjalikult Peatükis 10. Kast 8.34 Neljanda ökoloogilise alampiirkonna looduskaitsealade väärtused/tundikkused Ressursi või mõjuobjekti väärtuse/tundlikkuse kindlaksmääramiseks kasutatakse mitmesuguseid kriteeriumeid, sealhulgas vastupanuvõimet muutuste suhtes, kohastumist ja rariteetsust (lisaselgitusteks vt punkt 7.5). Alltoodud maatriks toob välja ESR IV looduskaitsealadele omistatud väärtused/riskid, rõhutades hooajalist varieeruvust. Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember Looduskaitseala Suur Suur Suur Suur Suur Suur Suur Suu r Suur Suur Suur Suur Kommentaar: Nende alade määratluse tõttu vastavate õigusaktidega kaitstud looduskaitsealadena, nõuavad need alad erilist tähelepanu, kui on tõenäoline, et projekt võib neid alasid mõjutada. Ala määratlemine Natura 2000 alana, biosfääri kaitsealana või RAMSARi alana ei tähenda iseenesest veel seda, et ala on igasuguseks tegevuseks täiesti suletud. See sõltub kehtestatud kaitsekorralduskavast, mis on erinevate alade puhul erinev, ja sellest, kas tegevused kujutavad olulist ohtu liikidele ja elupaikadele, mille pärast on ala määratletud Natura 2000 alana, biosfääri kaitsealana või RAMSARi alana. Looduskaitsealade eristaatuse rõhutamiseks käsitletakse neid kõiki kõrge väärtuse/tundlikkusega objektidena.

219 Viies ökoloogiline alampiirkond - Greifswalder Bodden ESR V hõlmab Greifswalder Boddenit ja leetseljakuid, mis piirnevad vahetult trassi edelaosaga (vt Joonis 8.46). Joonis 8.46 Viies ökoloogiline alampiirkond Greifswalder Bodden Viienda ökoloogilise alampiirkonna veesammas Soolsus Greifswalder Bodden asub mesohaliinses piirkonnas (1) ja erineb tunduvalt oligohaliinsest piirkonnast kagus Stettiner Haffi ja Peenestrom suudmealadel. Magevee sissevool tähendab, et pikaajaline keskmine soolsus Greifswalder Boddeni keskosas ajavahemikul 1975/81 kuni 1994 oli suhteliselt madal, 7.3 psu. Registreeritud ülemised ja alumised piirväärtused on vastavalt 10,6 ja 1,0 psu juures (2). Põhjakihi vee soolsus kõigub 5 10 (1) Mõõdukalt soolane vesi (riimvesi), mille soolsus on vahemikus 5 18 psu. (2) Landesamt für Umwelt, Naturschutz and Geologie (LUNG) Gewässergütebericht M-V 1998/1999. Landesamt für Umwelt, Naturschutz und Geologie Mecklenburg-Vorpommern. Güstrow.

220 670 psu ESR V alal ning Greifswalder Boddenis endas kõigub soolsus vahemikus 3 7 psu (1). Soolsuse madal tase on tingitud jõgedest pärineva magevee sissevoolust. Veetemperatuur Merevee keskmine temperatuur Greifswalder Boddenis on umbes 9ºC, kõikudes aasta jooksul umbes -5ºC kuni 23ºC (2). Hapnik Vietinghoff et. al. (1995) hindas Greifswalder Boddeni hapnikutasakaalu soodsaks tänu piisavale hapniku olemasolule isegi merepõhjas (3). Hapnikusisaldus 6-8 mg/l, isegi Greifswalder Boddeni sügavamates piirkondades, tähendab reeglina kõrget hapnikusisaldust. Päevased kõikumised, eriti kevadel ja suvel, siiski reguleerivad kõrgendatud hapnikusisaldust. Mida kõrgem on vees elavate organismide troofiline tase, seda sagedamini seda ette tuleb. Suvised kõrged veetemperatuurid võivad suure respiratsiooni tõttu põhjustada hapnikupuudust merepõhja lähedal (eriti vee termaalse kihistumise asukohtades). Ajutine hapnikusisalduse vähenemine ilmneb peamiselt varjulistes, madalates lahtedes ja Greifswalder Boddeni lääneosas olevas mudases osas. Greifswalder Boddeni veesambas leiduvate organismide troofilise taseme tõus ja globaalne soojenemine on põhjustanud hapnikuvaeguse esinemise hetkede sagenemist ja intensiivistumist pärast 1980.aastat. Tõsisemaid, suureulatuslikke hapnikuvaeguse juhtumeid on Greifswalder Boddenis ette tulnud paar korda viimaste aastate vältel augustis 1994 allpool 6 m sügavust (pärast pikka peaaegu tuuletut ilusa ilma perioodi), märtsis/aprillis 1996 madalas vees (jääkatte all) ning augustis/septembris 1997 Peenestromi ümbruses (Oderi tulvad). Tõusnud hapnikutasemed ja hapnikupuudus põhjustavad regulaarselt bentiliste selgrootute ja kalade hukkumist ning mõjutavad seetõttu ökoloogiliste koosluste koosseisu vees (4). Toitained Suhteliselt takistamatu veevahetus avamerega tähendab, et Greifswalder Boddenis on toitainete akumulatsioon suhteliselt väike ja madalama tasemega kui Oderi deltas Pommeri lahes. (1) Zettler, M. L., Schiedek, D., Bobertz, B. (2007) Benthic biodiversity indices versus salinity gradient in the southern Baltic Sea. Marine Pollution Bulletin (2) Nord Stream Project Detail Design Steady State Analyses. Document G-GE-PIE-REP (3) Vietinghoff, U., Hubert, M.-L., H. Westphal (1995) Zustandsanalyse und Langzeitveränderungen des Ökosystems Greifswalder Bodden. Abschlußbericht an das Umweltbundesamt UBA-FB , Rostock. (4) Institut für Angewandte Ökolgie GmbH Nord Stream gas pipeline from the border of the German Exclusive Economic Zone (EEZ) to the landfall point - Summary of the baseline description with reference to eco regions 5 and 6 - Route to the north of Bornholm (NoB), juuli 2008.

221 671 Aastatel liigitati vee kvaliteet Greifswalder Boddeni kõikides mõõtmispunktides eutroofseks (1). Raskemetallid ja orgaanilised saasteained Raskmetallide näitajaid jälgitakse Greifswalder Boddenis pidevalt. Raskmetalle mõõdetakse hõljuvainetega seostuva kontsentratsioonina. Ajavahemikus (2) erinevate metallide osas mõõdetud keskmised maksimumväärtused näitasid arseeni (16 mg/kg DW (3) ), pliid (128 mg/kg DW), kaadmiumi (2,77 mg/kg DW), kroomi (43 mg/kg DW), vaske (132 mg/kg DW), niklit (56 mg/kg DW ), elavhõbedat (1,46 mg/kg DW) ja tsinki (821 mg/kg DW). Need väärtused on samas vahemikus või pisut madalamad kui samas ajavahemikus Pommeri lahes registreeritud väärtused ning ületavad OSPAR EAC standardeid (v.a kroomi osas). See järgib punktis kirjeldatud merepõhja osas registreeritud setete saasteainete näitajate osas täheldatud mustrit. Ehkki veesamba orgaaniliste saasteainete sisalduse kohta andmed puuduvad, lubavad eeltoodud mõõteandmed oletada, et hõljuvainetega seostuvad orgaanilised saasteained näitavad merepõhja osas registreeritud väärtustega sarnast suunda. Greifswalder Boddeni ja Pommeri lahe vaheline veevahetus on suhteliselt piiramatu. Võrdlev hinnang (4) viitab, et enamik raskmetalle ja orgaanilisi saasteaineid Pommeri lahes pärinevad Oderi jõest. Pommeri laht (Läänemere lõunaosa) on Ava-Läänemere ja Oderi jõe vete segunemise ala, viimase veed voolavad kokku Euroopa tihedalt asustatud ja tugevalt industrialiseerunud keskosast. Intensiivse sissevoolu tõttu ei kuhju setted madalama veega piirkondadesse, kaasa arvatud Greifswalder Bodden, kauem kui 1 2 nädalaks Saastetasemed on väga erinevad, peegeldades varieerumist bioloogilises aktiivsuses, resuspensioonis ja settimisoludes. (5). Hõljuvained (1) UMWELTMINISTERIUM M-V Gewässergütebericht des Landes M-V 2000/2001/2002. Schwerin. (2) Gewässergütebericht Mecklenburg-Vorpommern 2000/2001/2002, 1996/97. Ergebnisse der Güteüberwachung der Fließ-, Stand- und Küstengewässer und des Grundwassers in Mecklenburg-Vorpommern. Landesamt für Umwelt, Naturschutz und Geologie Mecklenburg-Vorpommern. (3) DW = dry weight of total suspended matter in the water column, kogu hõljumi kuivkaal veesambas (4) Bachor, A. ja Ch. Schöppe (2004). Pollution Load Compilation of the German part of the Oder Estuary ( ). Väljaandes: Schernewski, G., T. Dolch (eds.): The Oder Estuary against the background of the European Water Framework Directive. Mar Sc Rep 57. ISSN: X. (5) C. Christiansen et al. (2002). Material transport from the nearshore to the basinal environment in the southern Baltic Sea I. Processes and mass estimates. Journal of marine systems vol. 35, nar Sc Rep 57. ISSN

222 672 Nagu võib rannikupiirkonna puhul eeldada, on hõljuvainete sisaldus Greifswalder Boddenis kergelt suurenenud. Hõljuvainete sisaldus on siiski tunduvalt madalam kui avamerega veevahetuse tulemusel Stettiner Haffis ja teistes rannikuvetes aastal mõõdeti Greifswalder Boddenis heljuvsetete keskmiseks määraks 4,8 mg/l ning minimaalne ja maksimaalne tase olid vastavalt 2,2 ja 11,1 mg/l. Eksisteerib tugev seos madalate rannikuvete hõljuvainete sisalduse ning mereliste tingimuste (tuul ja lained) vahel. Greifswalder Boddeni sügavamate osade puhul see korrelatsioon väheneb (1). Kast 8.35 Viienda ökoloogilise alampiirkonna veesamba väärtused/tundlikkused Ressursi või mõjuobjekti väärtuse/tundlikkuse kindlaksmääramiseks kasutatakse mitmesuguseid kriteeriumeid, sealhulgas vastupanuvõimet muutuste suhtes, kohastumist ja rariteetsust (lisaselgitusteks vt punkt 7.5). Alltoodud maatriks toob välja igale ESR V veesamba ressursile või vastuvõtjale omistatud väärtused /tundlikkused, rõhutades hooajalist varieeruvust. Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember Veesammas Soolsus Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Veetemperatu ur Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Hapnik Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Toitained Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Metallid Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Orgaanilised saasteained Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Kommentaar: Kõik V ökoloogilise alampiirkonna veesamba parameetrid on kogu aasta jooksul madala tundlikkusega. Võib öelda, et huvipakkuv nähtus on muutustele resistentne, kuna aastast aastasse või sesoonselt on esinenud looduslikke variatsioone. Oma ühenduse tõttu avamere ja jõgede suudmealadega on laht hästi uhutud. Hapnikukadu võib aeg-ajalt esineda pärast kauakestvat tuuleta perioodi või kui laht on kaetud jääga (1) Institut für angewandte Ökologie (IfAÖ). Juuli Nord Stream gas pipeline from the border of the German Executive Economic Zone (EEZ) to the landfall point.

223 Viienda ökoloogilise alampiirkonna merepõhi Merepõhja struktuur ja protsessid merepõhjas Greifswalder Bodden (ESR V) setted koosnevad valdavalt peenest liivast ja väikesest osast mudast (vt Atlase Kaardid GE-1 ja GE-2). Lubmini sadama lähenemisteest idas madalveeline tsoon laieneb ning esinevad pikad liivaseljandikud mudaga nendevahelises madalamas osas (1). Piki kavandatavat torujuhtmete trassi Lubminist kuni Boddenrandschwelleni (kaasa arvatud) on peamiseks pinnasetteks liiv. Peeneteraline liiv on valdav, ent kohati leidub ka keskmiseteralist liiva ja Boddenrandschwelle ümbruses on ka jämedateralist liiva. Liiv katab moreeni ja muid sügavamate kihtide setteid. Selles ulatuses, kus merepõhja katab liiv, on settimine ja redepositsioon tõenäoline (vt Atlase Kaart GE-3) suuremas osas ESR V. Lahe madalus ja vaba settematerjali olemasolu viitab sellele, et ebasoodsate ilmade korral toimub resuspenseerumine regulaarselt. Pommeri lahe lainetest tekkinud resuspenseerumine võib ilmneda neli kuni kuus korda kuu jooksul, mõjutades setteid kuni 16 meetri sügavusel. Intensiivse sissevoolu tõttu ei kuhju setted madalama veega piirkondadesse kauemaks kui 1 2 nädalat. Liivade liikuvus ilmneb ka lainetingimuste analüüsis. 1 m kõrgused lained iga 3 sekundi järel tekitavad piisavat orbitaalkiirust, et teisaldada setteid kuni 6 meetri sügavusel. Selliste tingimuste esinemist võib eeldada regulaarseks näiteks talviste tormide ajal. Joonis 8.47 Põhja orbitaalkiiruse kalkulaator (1) Reinicke, R Der Greifswalder Bodden - geographisch-geologischer Überblick, Morphogenese und Küstendynamik. Meer und Museum; 5: 3-9.

224 674 Saasteained Kui jõgedest kantud saasteainete osakesed satuvad saliinsetesse tingimustesse, muutub nende pinnalaeng, põhjustades suurenenud helvestumist ja depositsiooni setetesse (1). Suudmealade setted nagu Greifswalder Boddenis, toimivad seega saasteainete kogujatena. Viienda ökoloogilise alampiirkonna anorgaaniliste ja orgaaniliste parameetrite andmed, mille aastal kogus Rootsi Geoloogiakeskus (SGU), on esitatud tabelis Tabel Atlase Kaart GE-30c näitab ESR V setteproovide võtmise jaamu. (1) Marine Environment Monitoring Group (2004) UK National Marine Monitoring Programme Second Report ( )

225 Tabel 8.33 Andmed viienda ökoloogilise alampiirkonna setete saaste- ja toiteainete kohta (SGU 2007) Param eeter MIN (üle LOQ) (mg/kg) MAKS (mg/kg) Keskmine (mg/kg) 90. protsentiil (mg/kg) N > LOQ Proovid OSPAR EAC (mg/kg) Kanada suunised (mg/kg) Rootsi 2. klassi keskkonnakvaliteedi kriteeriumid TEL PEL (mg/kg) Metallid As Cd Cr Cu Hg Ni Pb Zn Orgaanilised parameetrid CH kokku HCB DDT HCH ΣPAH ΣPCB ΣPCB DBT MBT TBT

226 TPT Teised parameetrid Orgaa niline süsinik N P : Andmed puuduvad / testimata Kõik kontsentratsioonid on antud kuivainena LOQ = kvantifitseerimispiir; N>LOQ: Proovide arv LOQ ületavate tasemetega; Kvaliteedikriteeriumid on üksikasjalikult kirjeldatud Kast 8.2 Informatsioon vastava uurimuse kohta on leitav Tabel

227 677 Metallid SGU poolt Greifswald Boddenis piki gaasijuhtmete kanalit aastal võetud settenäidistest ilmneb, et kõikide raskemetallide parameetrite puhul ületab 90. protsentiili väärtus OSPAR EAC alumisi künniseid. Välja arvatud kroomi ja tsingi puhul, ületasid kõik andmed OSPAR EAC ülemise väärtusläve. Vase, nikli ja elavhõbeda maksimaalsed kontsentratsioonid ületasid ka Kanada PEL, näidates setteid, milles võivad tõenäoliselt esineda ebasoodsad bioloogilised mõjud. Orgaanilised saasteained 90-protsentiili DDT kontsentratsioonid ületavad Kanada TEL ning tippkontsentratsioonid ületavad PEL. DDT kontsentratsioonid jäävad siiski alla Rootsi EQC ülemist piiri. See viitab, et ESR V on piiratud alad, kus DDT jäägid setetes võivad põhjustada ebasoodsaid ökoloogilisi mõjusid. Rannikusetetes pole märkimisväärse põllumajandusmaastikult pärineva uhte olemasolu ebatavaline. DDT ajutiste kontsentratsioonide andmete alusel ei saa kindlaid järeldusi tendentside kohta teha. Proovivõtmise jaamas NEGP_101 (asub NEGP_100 lähedal, Atlase Kaart GE-30c) tuvastati HCH 0,1mg/kg kontsentratsioon (1). Kuigi selle parameetri jaoks puuduvad juhised, on see äärmuslikult kõrge kontsentratsioon, võrreldes teiste ESR proovidega. Pole siiski piisavalt andmeid, et tuvastada, kas see tulemus on üksikjuhtum või viitab see rängale saastusele piirkonnas. Sarnaselt ESR IV vaatlusandmetele ületavad TBT kontsentratsioonid ESR V märkimisväärselt OSPAR EAC ülemise väärtusläve, viidates setetele, milles võivad tõenäoliselt ilmneda ebasoodsad bioloogilised mõjud. Need leiud toetavad eelnevaid järeldusi saasteainete esinemise kohta Greifswalder Boddenis. BfG (German Federal Institute of Hydrology) uurimistöös (2) avastati tõusnud DDT tasemeid pinnasetetes veeteel Elsagrundist kirdes ning Landtiefi juures, kuigi need piirnesid pinnasetetega. BfG uuringus dokumenteeriti ka veidi suurem tsingi ja arseeni kontsentratsioon Greifswalder Boddenis Peenestromi suudmeala ümbruses. (1) Heksaklorotsükloheksaan (teise nimega lindaan) on putukatõrjevahend, mida suurtes kogustes kasutati taimede, puidu ja tekstiilide kaitsmiseks kuni aastani, mil see aine põllumajandusliku putukatõrjevahendina ELis keelustati. (2) Bundesanstalt für Gewässerkunde (2004) Schadstoffbelastungsgutachten für den 7,50 m-ausbau der Ostansteuerung Stralsund. Koblen

228 678 Kast 8.36 Viienda ökoloogilise alampiirkonna merepõhja väärtused/tundlikkused Ressursi või mõjuobjekti väärtuse/tundlikkuse kindlaksmääramiseks kasutatakse mitmesuguseid kriteeriumeid, sealhulgas vastupanuvõimet muutuste suhtes, kohastumist ja rariteetsust (lisaselgitusteks vt punkt 7.5). Allpool toodud maatriks kirjeldab väärtust/tundlikkust, mis on määratud igale merepõhja allikale või objektile V ökoloogilise alampiirkonna piires; esile on toodud sesoonsed variatsioonid. Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember Merepõhi Merepõhja struktuur ja protsessid Saasteained Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Kommentaar: Merepõhja struktuur ja protsessid. Viienda ökoloogilise alampiirkonna valdavalt ebakindlat merepõhja häirivad sagedasti negatiivsed ilmastikutingimused. Sage resuspensioon ja settimine struktureerivad merepõhja ning sellega seotud floorat ja faunat. Nende protsesside dünaamiline iseloom muudab projektiga seotud tööde kontekstis keskkonna suhteliselt tundetuks Saasteained. Saasteinete puhul ei ole näha trende, mis viitaksid eriti ohustatud või eriti saastatud aladele. Sõltuvalt jõevee juurdevoolust ja veevahetusest Pommeri lahe avatud vee vahel võib setete kvaliteet olla erinev. Seega kõigub üleüldine kvaliteet lahes kindlates piirides. Selle piiri ajutine ületamine pöördub piiratud ajavahemiku jooksul tagasi loomulike tasemeteni, nagu näitas aasta Oderi üleujutus. Seega peetakse selle retseptori tundlikkust madalaks Viienda ökoloogilise alampiirkonna plankton Fütoplankton Aastatel registreeriti neljandas ökoloogilises alampiirkonnas 223 fütoplanktoni liiki (1). Enamiku neist liikidest moodustasid ränivetikad; vähemal määral leiti sinivetikate, vaguviburvetikate ja silmviburvetikate liike. Samuti leiti rohevetikaid ja neelvetikaid, ent kumbagi (1) Institut für angewandte Ökologie. July Nord Stream gas pipeline from the border of the German Exclusive Economic Zone (EEZ) to the landfall point.

229 679 vaid kolm liiki. See liikide arvuline jaotus peegeldub suhtelises arvukuses vaid osaliselt. Rühmad, mida esindavad vaid mõned liigid, võivad mõnedel hooaegadel sellegipoolest domineerida. Üldise arvukuse osas on diatomee Achnanthes taeniata selgelt levinuim liik maksimaalse levikuga 70 x 10 6 rakku/l. Domineerivad fütoplanktoni liigid on kokku võetud tabelis Tabel Tabel 8.34 ESR V fütoplankton Liik Tüüp Rakkude arv liitri kohta Achnanthes taeniata diatomee 70 x Cyclotella caspia diatomee 16 x Detonula confervacea diatomee 11,2 x Kirchneriella irregularis diatomee 9,8 x Skeletonema costatum diatomee 7 x Gomphosphaeria pusilla tsüanobakter 6 x Carteria cordiformis punavetikas 5 x Rhodomonas minuta cryptomonad flagellate 5 x Stephanodiscus hantzschii diatomee 5 x Greifswalder Boddeni iga-aastast tsüklit ("Zicker Höft") võib kirjeldada alljärgnevalt: (1) Varakevadel, enne lõplikku sulamist, õitsevad diatomeed Achnanthes taeniata, Chaetoceros holsaticum, C. wighamii ja Leosira arctia Sulamise jätkudes õitsevad Skeletonema costatum ja Diatoma elongata. Kõige olulisem piirav faktor on temperatuur ja silikaatide kontsentratsioon. Lämmastiku- ja fosfaadisisaldus võib piiravat mõju avaldada hooaja hilisemas osas Aprillis, mais ja juunis vahetavad ränivetikad välja Rhodomonas spp. ning rohevetikad Scenedesmus, Monoraphidium contorta ja Pediastrum. Algab sinivetikate Oscillatoria limnetica ja Aphanizomenon flos-aquae kasv, kuid see võib sel perioodil piiratuks jääda Suvel õitsevad valdavalt sinivetikad Gomphospheria pusilla, Anabaena sp., Lyngbya sp., Merismopedia sp. ja Microcystis spp. Sel ajal võib leida ka rohkelt diatomee Thalassiosira oceanica ja rohevetikate perekonna Scenedesmus isendeid Sügisel iseloomustab seda piirkonda vaguviburvetikate (Ceratium spp. ja Prorocentrum micans) õitsemine. Arvukalt leidub ka sinivetikaid Gomphosphaeria pusilla, Aphanizomenon flos-aquae, Merismopedia tenuissima, M. punctata, aga ka rohevetikaid Scenedesmus quadricauda, ränivetikaid Nitzschia spp. ja Navicula spp (1) Institut für angewandte Ökologie. July Nord Stream gas pipeline from the border of the German Exclusive Economic Zone (EEZ) to the landfall point.

230 680 Biomass ja primaarproduktsioon on selgelt tipus kevadel; suvel esineb veel mitmeid puhanguid. Greifswalder Boddenit liigitatakse primaarproduktsiooni seisukohalt mesotroofseks. Erakordselt madalatel aladel, mis võivad olla mõjutatud toitainete sissevoolust põllumajanduslikelt maastikelt, esineb märkimisväärne otsene korrelatsioon biomassi maksimaalsete väärtuste ja temperatuuri vahel. See tähendab, et toitainete olemasolu ei ole limiteeriv faktor fütoplanktoni kasvule ning on selge märk väga kõrgest troofilisuse tasemest madalatel ja hästi segunenud aladel. Zooplankton Greifswalder Boddeni zooplankton koosneb nii Läänemerest kui ka mageveekogudest pärinevatest liikidest ning kujutab seega endast Läänemere zooplanktoni segakoosluse, riimvees elunevate aerjalaliste koosluse ja limnilise koosluse segu. (1) Greifswalder Boddeni zooplankton hõlmab 20 keriloomade liiki, 10 aerjalgsete liiki, 3 lehtjalaliste liiki (2) ning ka harjasusside ja nuivähkide vastseid. Erinevatel aegadel esineb märkimisväärsetes kogustes erinevate merepõhjaorganismide planktilisi vastseid liistaklõpuselised aprillist juulini, kõhtjalgsed maist juulini ja hulkharjasussid oktoobris (3). Zooplanktoni hulgas on täheldatud laia valikut juurjalgseid ja ka ripsloomi, kuigi viimased uuringud viitavad levinud liikidest üksnes Tintinnopsis perekonnale. Ehkki see protist moodustab zooplanktonist kuni 70 80protsenti, moodustab ta harva üle 10 protsendi zooplanktoni biomassist. 4 Zooplanktoni keskmine biomass varieerub märkimisväärselt, olles vahemikus mg/m 3 ja saavutades lae juunis. Sõltuvalt ilmast ja vetikate esinemisest võib kooslust moodustavate tähtsaimate perekondade osas esineda aasta lõikes olulisi muutusi. (1) Jönsson, N., Busch, A., Lorenz, T., Korth, B. (1997) Struktur und Funktion von Boddenlebensgemeinschaften im Ergebnis von Austausch- und Vermischungsprozessen. (GOAP) Abschlussbericht (2) Käsijalgse kooriklooma lii (3) Jönsson, N., Busch, A., Lorenz, T. & Korth, B Struktur und Funktion von Boddenlebensgemeinschaften im Ergebnis von Austausch- und Vermischungsprozessen. GOAP Abschlussbericht. (4) Institut für angewandte Ökologie. July Nord Stream gas pipeline from the border of the German Exclusive Economic Zone (EEZ) to the landfall point.

231 681 Kast 8.37 Viienda ökoloogilise alampiirkonna planktoni väärtused/tundlikkused Ressursi või mõjuobjekti väärtuse/tundlikkuse kindlaksmääramiseks kasutatakse mitmesuguseid kriteeriumeid, sealhulgas vastupanuvõimet muutuste suhtes, kohastumist ja rariteetsust (lisaselgitusteks vt punkt 7.5). Alltoodud maatriks toob välja ESR V planktonile omistatud väärtused/tundlikkused, rõhutades hooajalist varieeruvust. Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember Plankton Fütoplankton Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Zooplankton Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Kommentaar: Planktonit esineb tavaliselt veesambas väga rikkalikult. Selle koostis varieerub hooajaliselt, mis sõltub osaliselt nii toitainete ja saagi kättesaadavusest kui ka erinevate liikide elutsüklist. Arvestades mereorganismide järglaste arvukust ja nende omaduste ulatuslikke erinevusi, peetakse planktonit lokaalsete merepõhja sekkumiste suhtes tundetuks Viienda ökoloogilise alampiirkonna bentos Makrofüüdid Greifswalder Boddenis on rikkalikult makrofüütide liike. Lubmini lähedal asuva ranniku lähedal leidub veealuste makrofüütide tihedaid ja hõredaid kooslusi alates veepiirist kuni 2 2,5 meetri sügavuseni. Need kooslused on tuntud selle poolest, et alluvad ulatuslikele kõikumistele aastast aastasse. Lubmini sadamast ida pool asuva klibuse ja kivise ranniku on hõivanud sellised rohevetikad nagu Ulva compressa ja U. intestinalis ning vaipvetikas (Cladophora glomerata). Punavetikaid, näiteks Ceramium sp. ja Pilayella sp., leidub madalates vetes kõikjal. Veealustes veetaimestiku kooslustes domineerib kammpenikeel (Potamogeton pectinatus). Need kooslused esinevad liivasel substraadil vähem kui 0,6 m sügavusel, milles kasvavad üksikud taimed või väikesed pesad harilikku haneheina Zannichellia palustris ja tähk-vesikuuske

232 682 Myriophyllum spicatum. Alates aastast on makrofüütide kooslused Greifwalder Boddenis märgatavalt vähenenud (1),(2). Liigirohkus on siiski endiselt suur (3). Kamm-penikeel (P. pectinatus) oli kõikidel proovivõturibadel domineeriv makrofüüt. Kammpenikeelega vaheldumisi kasvavad tähkja vesikuuse Myriophyllum spicatum ja pika meriheina Zostera marina väikesed populatsioonid. Madalamates vetes kui 2 meetrit domineerib makrofloora kooslustes väike hulk rohevetikaid ning suurematel sügavustel väike hulk pruun- ja punavetikaliike. Väga sügaval ei ole makrofüüte leitud. Piki gaasijuhtmete kavandatavat kanalit Greifswalder Boddeni piirkonnas Lubmini ja Boddenrandschwelle vahel makrofüütide kolooniad puuduvad, ent leidub siiski veidi selliseid punavetikaid nagu Ceramium spp. ja Polysiphon spp. Madalates lohkudes Rudeni saarest loodes kasvab pehmel substraadil hõredalt pikka meriheina Zostera marina ja kamm-penikeelt Potamogeton pectinatus (4). Nende liikide kolooniaid on leitud 0,5 ja 3 meetri sügavuselt. Landtiefi ümbruses (trassi loodeosas) leidub kuni 4,5 meetri sügavusel väikesi pika meriheina pesi (5). Kuni 6 meetri sügavusel leidub Boddenrandschwelle kõval substraadil punavetikate (peamiselt Polysiphonia fucoides, Furcellaria fastigiata ja Ahnfeltia plicata) ja pruunvetikate (Pilayella littoralis) (6) kolooniaid. Pika meriheina pesad (Zostera marina) ja makrofüütidest aasad ja pesad kuuluvad EL loodusdirektiivi I lisa paljudesse Läänemere elupaikadesse ning need on HELCOMi ohustatud Läänemere elupaikade nimekirjas. (1) Geisel, T. & U. Meßner, 1989: Flora und Fauna des Bodens im Greifswalder Bodden. Meer und Museum 5: 44-5 (2) Blümel, C., Domin, A. Krause, J.C., Schubert, M., Schiewer, U. & Schubert, H Der historische Makrophytenbewuchs der inneren Gewässer der deutschen Ostseeküste. Rostocker Meeresbiologische Beiträge, 10, Universität Rostock, Fachbereich Biowisssenschaft. (3) Schiewer, U Recent changes in northern German lagoons with special reference to eutrophication. In: Schernewski, G. & U. Schiewer (eds.), Baltic coastal ecosystems, structure, function and coastal zone management. Springer Verlag, Berlin, pp. 19- (4) Institut für angewandte Ökologie (IfAÖ). (2007)Anpassung der Seewasserstraße Nördlicher Peenestromg an die veränderten Anforderungen aus Hafen- und Werftbetrieb der Stadt Wolgast. Fachgutachten Makrophyten. Gutachten des Institutes für angewandte Ökologie, Forschungsgesellschaft mbh Neu Broderstorf (5) Institut für Angewandte Ökolgie (IfAÖ) GmbH Beschreibung und Bewertung der benthischen Biotopstrukturen und Lebensgemeinschaften (Makrozoobenthos) im Bereich des Landtiefs zum Projekt 7,50 m- Ausbau der Ostansteuerung Stralsund. Fachgutachten des Instituts für Angewandte Ökologie GmbH im Auftrag des Wasser- und Schifffahrtsamtes Stralsund: 47 S. (6) Institut für Angewandte Ökolgie GmbH op. cit.

233 683 Põhjaloomastik Hulk Greifswalder Boddenis aastatel toimunud bentoseuuringuid tegi kindlaks 70 makrozoobentose liigi olemasolu selles piirkonnas (1),(2),(3),(4). Selle piirkonna kõige tavalisem klass on koorikloomad; neile järgnevad limused. Enamik liike on merelised või eurühaliinsed; siiski esinevad ka mõned mageveeliigid, sh tigu Potamopyrgus antipodarum, rannakarp Dreissena polymorpha ning putukavastsed. Zoobentose uuringud Saksa ESR V vetes toimusid mais ja augustis 2006.a (5). Proove võeti jaamades ja uuringualal piki kavandatavat torujuhtme trassi (vt Atlas Kaarti BE- 7h). Kokku tuvastati nende uuringute vältel torujuhtme trassil Greifswalder Boddeni regioonis üle 50 makrozoobentose liigi. Peamiste liikide kokkuvõte on esitatud tabelis Tabel Selle piirkonna makrozoobentos on suhteliselt liigirikas ja selle arvukus ulatub 4400 kuni isendini /m². Greifswalder Boddeni biomass oli erakordselt suur, vahemikus 11,4 259 g tuhavaba kuivmassi grammi ruutmeetri kohta (keskmiselt 108 tuhavaba kuivmassi grammi ruutmeetri kohta), ning selles domineeris liiva-uurikkarp Mya arenaria (piirkonnas kuni 92 protsenti kogu biomassist). Lisaks limustele on arvukalt ka hulkharjasusside perekonna Marenzelleria liikmeid biomassiga kuni 10,5 tuhavaba kuivmassi grammi ruutmeetri kohta. Tabel 8.35 Greifswalder Boddeni piirkonna põhjaloomastiku kokkuvõte Klass Tuvastatud liikide arv Domineerivad liigid Olemasolu kõikides jaamades, protsent Koorikloomad 19 Corophium volutator Cyathura carinata Hulkharjasussid 11 Hediste diversicolor Marenzelleria sp. Neanthes succinea Väheharjasussid 8 Heterochaeta costata 82 (1) Saavedra-Perez, M. (1990) Bonitierung des Makrozoobenthos im Greifswalder Bodden. Diplomarbeit Univ. Rostock (2) Suchau, A. (1994) Benthos. Väljaandes: Greifswalder Bodden und Oderästuar - Austauschprozesse (GOAP). Zwischenbericht 1993/94. Teilprojekt 7: 13 (3) Günther, B. (1994) Die Funktion des Makrozoobenthos bei Stoffumsatz- und Stoffaustauschprozessen zwischen Sediment und Wasser. GOAP, Zwischenbericht 1993/94. Teilprojekt 5: 1-31 (4) Gosselck, F.; Bönsch, R. & V. Kell (1999) Umweltauswirkungen der Kühlwasserführung der geplanten GuD- Kraftwerke am Standort Lubmin auf die angrenzenden Gewässer. Fachgutachten: Makrobenthos (submerse Wasserpflanzen und wirbellose Tiere), Fische. Unveröffentlichtes Gutachten im Auftrag von Froelich & Sporbeck, Bochum: 1-27 (5) Nord Stream AG (2008) German National EIA.

234 684 Klass Tuvastatud liikide arv Domineerivad liigid Olemasolu kõikides jaamades, protsent Limused 10 Hydrobia ulvae Hydrobia ventrosa Mya arenaria Macoma balthica Putukad 3 Kõrveraksed 2 Sammalloomad 1 Electra crustrulenta 76 Kärssussid Kavandatud randumiskohta ümbritseval liivasel substraadil ligikaudu 2 meetri sügavusel on merepõhjakooslus mõnevõrra erinev makrofüütide vööga kaitstud kooslusest. Madalas vees oleval liivasel substraadil elab väikesel arvul liike, mille keskmine arvukus on 3500 isendit ruutmeetri kohta. Madalas vees oleval liivasel substraadil domineerisid Tabel 8.36 loetletud liigid. Tabel 8.36 Viienda ökoloogilise alampiirkonna liivasel substraadil domineerivad põhjaloomastiku liigid Liik Klass Arvukus, isendit ruutmeetri kohta Hydrobia ulvae Limused 1,667 Marenzelleria sp. Hulkharjasussid 500 Mya arenaria Limused 400 Cyathura carinata Koorikloomad 400 Neanthes succinea Hulkharjasussid 133 Liivasel substraadil elava koosluse keskmine biomass (tuhavaba kuivmassi grammi ruutmeetri kohta) oli ligikaudu 2,6 g/m² ehk Greifswalder Boddeni sügavamate piirkondadega võrreldes oluliselt väiksem, seda peamiselt suurte liistaklõpuseliste hõredamate kolooniate tõttu. Kiire muutus erinevate biotoopide vahel on Boddenrandschwelle piirkonnale iseloomulik, s.t, et moreen, kaljud ja rahnud vahelduvad liivaste aladega, mille terasuurus ja aleuriidisisaldus varieeruvad. Neile erinevustele vastavad väikesed erinevused ka põhjaloomastiku kolooniates. Kohati katavad liistaklõpuselised (Mytilus edulis) tihedalt liivast substraati ja moodustavad karbikolooniaid, mis on elupaigaks mitmetele teistele liikidele. Nendes kohtades esinevad bentilise fauna liigid, sh valgelaup-kakand (Jaera albifrons), homaarid (Gammarus spp.) ja sammalloom (Electra crustulenta). Biomassis domineerivad söödavad rannakarbid, ulatudes kohati kuni 245 g/m² AFDW. Madala vee suureteralisel liival on tavalisemateks liikideks põlvikvähk (Bathyporeia pilosa) (kuni 5288 g/m²) ja mitmesugused väheharjasusside liigid (kuni g/m²). Peene liivaga aladel on kooslused suures osas samasugused kui Greifswalder Boddenis.

235 685 Kast 8.38 Viienda ökoloogilise alampiirkonna põhjaloomastiku väärtused/tundlikkused Ressursi või mõjuobjekti väärtuse/tundlikkuse kindlaksmääramiseks kasutatakse mitmesuguseid kriteeriumeid, sealhulgas vastupanuvõimet muutuste suhtes, kohastumist ja rariteetsust (lisaselgitusteks vt punkt 7.5). Alltoodud maatriks toob välja ESR V bentosele omistatud väärtused/tundlikkused, rõhutades hooajalist varieeruvust. Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember Põhjaelustik Makrovetikad ja veetaimestik Makrovetikad Kammpenikeel Meriheinaliste elupaigad Põhjaloomastik Pehmel põhjal elavad kooslused Rannakarplaste elupaigad Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Keskm ine Keskm ine Keskm ine Keskm ine Keskm ine Keskm ine Keskm ine Suur Suur Suur Suur Suur Suur Suur Suur Suur Suur Suur Suur Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Keskm ine Keskm ine Keskm ine Keskm ine Keskm ine Keskm ine Keskm ine Keskm ine Keskm ine Keskm ine Madal Keskm ine Madal Keskm ine Kommentaar: Vetikate kooslus koosneb mitmetest punavetikate (Rhodophyceae) liikidest, niitjatest pruunvetikatest ja rohevetikatest (Ulva spp.). Neid ei peeta eriti tundlikeks või hääbuvateks Penikeele kooslus tagab tähtsa rannaäärse elupaiga, vähemalt mõneks ajaks aastas. Kevadel kasvab penikeele kooslus välja mugulatest, mis on suutnud talve üle elada. Hilissügisel kahanevad ebasoodsate ilmastikutingimuste ja rohtu söövate rändlindude tõttu makrofüütidega niidud. Selline hooajalisus peegeldub tundlikkuse väärtuse HELCOM peab meriheina kasvualasid hääbuvateks. Need on erinevatele liikidele tähtsaks elupaigaks. Merihein on samuti loetletud EÜ elupaikade direktiivi I lisas. Greifswaldi Boddenis leidub neid terve aasta jooksul, kuigi ulatus erineb hooajaliselt ja iga aastaga. Meriheina peetakse ülimalt tundlikuks

236 686 Pehme põhja zoobentose kooslus on levinud üle kogu Boddeni, mida iseloomustavad liigid, mis on kohanenud dünaamilise keskkonnaga ning kelle rohkusvarieerub suures osas. Tundlikkust peetakse madalaks, sest üksikute isendite populatsioone ei peeta ohus olevateks või hääbuvateks Merekarpide elupaiku (moodustunud sinistest rannakarpidest Mytilus edulis) võib pidada teatud loomaliikidele olulisteks. Merekarpide elupaiku peetakse keskmiselt tundlikeks Viienda ökoloogilise alampiirkonna kalad Greifswalder Boddeni madalad lohud ja kaldapiirkonnad koos oma makrofüütidega kaetud piirkondade ja siniste rannakarpide asupaikadega on paljude kalaliikide jaoks olulised kudemispaigad (1). See Greifswalder Boddeni elupaigaliik moodustab piirkonnast 14 protsenti (2). Biester (1986) (3) märgib, et eriti olulised paigad on Greifswalder Boddeni edelaosas asuv kudemispaik (koht, kus Strelasund siseneb Dänische Wieki) ja Boddeni lõunaosa (Lubmin-Dorf kuni Freesendorfer Hakenini). Kuigi räim koeb kogu Läänemere ranniku ulatuses, on Greifswalder Bodden Rügeni saare ümbruses rahvusvahelise tähtsusega kevadräime (Clupea harengus) kudemis- ja kasvualana. Lisaks tuleb sellesse piirkonda ka väiksemal arvul sügisesi kudejaid. Üldiselt on räime arvukus soolsuse vähenemise, selle liigi toiduks oleva zooplanktoni koguse muutuste ja ülepüügi tõttu vähenenud. Greifswalder Boddeni liikide nimistusse kuulub 42 kohalikku kalaliiki, 10 eksikülaliste liiki ja 4 võõrliiki (4). ESR V on hiljuti läbi viidud mitu uuringut. Uuringud olid järgmised: aasta kevadel viidi uuring läbi viiendas ökoloogilises alampiirkonnas piki torujuhtmete kanalit, kasutades triivvõrku. Kokku registreeriti 19 kalaliiki, kelle seas domineerisid ahvenad ja lestad, moodustades 71% kogu saagi keskmisest kaalust. Neile järgnesid räim, kilu ja kammeljas üheksa kuni viie protsendiga püügikaalust. (1) Bochert, R., Winkler, H. M., (2001) Ichthyofauna Greifswalder Bodden. Literature study. Unpublished report on behalf of Energiewerke Nord GmbH: 25 l (2) Jönsson, N.; Busch, A.; Lorenz, T., Korth, B. (1997) Struktur und Funktion von Boddenlebensgemeinschaften im Ergebnis von Austausch- und Vermischungsprozessen. GOAP Abschlussbericht (3) Biester, E. (1986) Heringslarven und -jungfische. Väljaandes: 15 J. Fischereibiologie. I. Fischereibiologische Herbsttagung vom 20. bis 21. November 1986, Rostock (4) Bochert, R. & H. M. Winkler Ichthyofauna Greifswalder Bodden. Literature study. Unpublished report on behalf of Energiewerke Nord GmbH: 25 p

237 aasta kevadel võttis IFaÖ bongo-võrku kasutades proove Greifswalder Boddenis, et uurida kalavastseid. Mai alguses sisaldas loomus heeringavastseid (97protsenti), mudilavastseid Pomatoschistus (2 protsenti) ja ahvenavastseid (1 protsent). Juunis, kui heeringa kudemisperiood oli lõppenud, vähenes heeringavastsete osakaal koguloomuses ootuste kohaselt protsendini, samas kui mudilavastsete ja ahvenavastsete osakaal kasvas vastavalt 23 ja 22protsendini aasta kevadel püüti hargutusnoodi abil Lubmini tööstussadamasse viivast mereteest ida pool olevast madalaveelisest piirkonnast üheksa liiki. Kalakoosluses domineeris pisimudil (76 protsenti arvukusest). Talle järgnesid arvukuselt ogalik (Gasterosteus aculeatus) ja lest, kes moodustasid kokku 16 protsenti. Heeringa, väikese mudilakese ja luukaritsa (Pungitius pungitius) keskmine osakaal oli alla 5 protsendi. Kooslus sarnanes aastatel läbi viidud uuringutes registreeritud kooslusega, kus domineerivad liigid olid ogalik, heeringa noorjärk, särje noorjärk, pisimudil ja väike mudilake Kaheksa kalaliiki on ohustatud liikidena kantud Läänemere ja Mecklenburg-Vorpommerni Punasesse Raamatusse. ESR V alal leitud ning EL loodusdirektiivi II lisasse kantud liikide hulka kuuluvad: Jõesilm (Lampetra fluviatilis), kes rändab regulaarselt Peenstromis asuvasse kudemispaika Merisutt (Petromyzon marinus), keda selles piirkonnas aeg-ajalt kohata võib Vinträim (Alosa fallax), kes oli eelmisel kolmel kümnendil sellest piirkonnast peaaegu kadunud, ent keda viimastel aastatel on üha rohkem püütud. Vinträim tuleb jõgedesse kudema mais või juuni algul. Vinträim koeb öisel ajal liival või kruusal C juures. Täiskasvanud kalad naasevad pärast kudemist merre, ent võivad tulla kudema veel teist või kolmandatki korda (1) Tõugjas (Aspius aspius), Oderi mageveeliik, mida Boddeni piirkonnas vaid aeg-ajalt kohata võib Lõhe (Salmo salar) Atlandi tuur (Acipenser oxyrinchus), kes oli piirkonnast kadunud, ent toodi Oderi suudmealale tagasi (1) Whitehead, P. J. P., FAO species catalogue. Vol. 7. Clupeoid fishes of the world (suborder Clupeioidei). An annotated and illustrated catalogue of the herrings, sardines, pilchards, sprats, shads, anchovies and wolfherrings. Part 1 Chirocentridae, Clupeidae and Pristigasteridae. FAO Fish. Synop. 125(7/1): 1 30

238 688 ESR V projekti jaoks läbi viidud uuringute käigus on registreeritud kolm Läänemere Punasesse raamatusse kantud ohustatud liiki (1) : merisiig (Coregonus maraena), raudkiisk (Spinachia spinachia) ja pullukala (Liparis liparis); lisaks potentsiaalselt ohustatud nolgus (Myoxocephalus scorpius). Kalakooslused Greifswalder Boddenis võib laias laastus jagada järgmisteks gruppideks: Pelaagiline kala: elavad veesambas, nende saagiks on väike zooplankton ja kalad. See kategooria hõlmab räime, millel on Greifswalder Boddenis oluline kudemiskoht Demersaalne kalakooslus: Põhjalähedased liigid, kes sõltuvad toidu osas makrozoobentosest, epifüütidest või zooplanktonist. See kategooria sisaldab lestalisi nagu kammeljas ja soomuslest, kuid ka väiksemaid liike nagu mudilad ja ogalikud Magevee kalakooslus: liigid, mis asuvad suuresti rannaäärsetel aladel kaitstud lahesoppides või laguunides, kus on jõgede mõju tõttu madal veesoolsus. See kategooria hõlmab liike nagu koha, haug, ahven ja särg Eraldi kategooria sisaldab liike, keda kaitseb EL seadusandlus nagu loetletud ülalpool, paljusid nendest liikidest loetakse diadroomseteks (näiteks lõhe) (1) Fricke, R.; Rechlin, O.; Winkler, H. M.; Bast, H.-D. & E. Hahlbeck Rote Liste und Artenliste der Rundmäuler und Meeresfische des deutschen Meeres- und Küstenbereichs der Ostsee. In: MERCK, T. & H. V. NORDHEIM (pub.): Rote Listen und Artenlisten der Tiere und Pflanzen des Deutschen Meeres- und Küstenbereichs der Ostsee. Schr.-R. f. Landschaftspfl. u. Natursch.; H.48:

239 689 Kast 8.39 Viienda ökoloogilise alampiirkonna kalade väärtused/tundlikkused Ressursi või mõjuobjekti väärtuse/tundlikkuse kindlaksmääramiseks kasutatakse mitmesuguseid kriteeriumeid, sealhulgas vastupanuvõimet muutuste suhtes, kohastumist ja rariteetsust (lisaselgitusteks vt punkt 7.5). Alltoodud maatriks toob välja ESR V kalaliikidele omistatud väärtused / tundlikkused, rõhutades hooajalist varieeruvust. Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember Kalad Pelaagilised kalad (räim) Põhjalähedased kalad Magevee kalakooslus Diadroomsed liigid Madal Madal Madal Keskm ine Keskm ine Keskm ine Madal Madal Madal Keskm ine Keskm ine Keskm ine Keskm ine Keskm ine Keskm ine Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Keskm ine Keskm ine Keskm ine Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Suur Suur Suur Suur Suur Suur Suur Madal Kommentaar: Räimel on viiendas ökoloogilises alampiirkonnas geneetiliselt erinev kevadel kudev populatsioon. Sellel perioodil peetakse pelaagilisi liike keskmiselt tundlikeks. Rohkuse tõttu peetakse ülejäänud aasta jooksul nende tundlikkust madalaks. Põhjalähedasi liike peetakse nende laialdase leviku tõttu madala tundlikkusega liikideks, välja arvatud kudemisajal, mis kattub eeldatavasti perioodiga Pommeri lahes. Magevee kalade koosluses ei ole kalu, mille populatsioonid oleksid ohustatud. Nende laia leviku tõttu rannalähedastel aladel viiendas ökoloogilises alampiirkonnas peetakse mageveeliike väiksema tundlikkusega liikideks, välja arvatud kudemisajal. Diadroomsed liigid nagu vinträim, Atlandi lõhe, jõesilm ja muud Greifswaldi Boddenis paiknevad liigid on loetletud EÜ elupaikade direktiivi II lisas ning on hinnatud HELCOMi ohustatud ja/või hääbuvate liikide nimekirjas prioriteetseks liigiks. Sellest tulenevalt on nimetatud liik hinnatud rändamishooaegade ajal ülimalt tundlikuks Viienda ökoloogilise alampiirkonna linnud Viiendas ökoloogilises alampiirkonnas sisenevad Nord Streami torujuhtmed põhja suunast Greifswalder Boddeni Boddenrandschwelle piirkonda. Greifswalder Bodden on Läänemeres üks olulisemaid merelindude talvitumis- ja peatumisalasid, eriti partidele ja hanedele, samas kui

240 690 Boddenrandschwelle on paljudele linnuliikidele oluliseks elupaigaks. Viiendas ökoloogilises alampiirkonnas eraldab Greifswalder Boddeni piirkonda Pommeri lahest ülevoolulävi. Lähteandmete kirjeldus ja hindamine keskendub tähtsatele linnualadele (IBA) torujuhtmest 25 km raadiuses. Samuti on arvestatud ülevaatega linnuliikidest, mis asuvad torujuhtmetest kaugemal kui 25 km, et hinnata võimalikku mõju laia toiduotsimisalaga liikidele, näiteks kajakatele ja mõnedele tiiruliikidele. Merelindudega seotud lähteandmete kirjeldus keskendub tähtsatele linnualadele (IBA) ja Ramsari märgalade konventsioonis määratletud rahvusvahelise tähtsusega märgaladele. Lähteandmeteskirjeldatakse ka lindudele olulisi elupaiku nende elutsükli erinevates etappides. Määratud alad Viiendas ökoloogilises alampiirkonnas kulgevad Nord Streami torujuhtmed läbi järgmiste tähtsate linnualade ja Ramsari alade, kus paiknevad paljud olulised linnupopulatsioonid: Greifswalder Boddeni tähtis linnuala (IBA) DE044 Usedomi laguunide tähtis linnuala (IBA) DE046 Greifswalder Bodden on määratletud Ramsari alana ning Usedomi laguunid kuuluvad Natura 2000 kaitsealade hulka ja on osa biosfääri kaitsealast. Tähtsad linnualad hõlmavad sageli erikaitsealasid ja elupaiga kaitsealasid, mida kirjeldatakse üksikasjalikult Peatükis 10. See on oluline talvitumisala merepartidele. Selle piirkonna madalad laguunid, sealhulgas Greifswalder Bodden, on Läänemerel talvituvatele merelindudele äärmiselt olulised. Seal talvituvad näiteks valgepõsk-lagled (Anser albifrons) ja rabahaned (ligikaudu isendit), ristpardid (Tadorna tadorna) ( isendit), aulid (80 000) ja merivardid (70 000) (1). Greifswalder Boddeni piirkonda eraldab Pommeri lahest Boddenrandschwelle. Greifswalder Boddeni piirkond hõlmab mitmeid EÜ elupaikade direktiivi I lisas loetletud elupaiku, mida on kirjeldatud üksikasjalikult Peatükis 10. Greifswalder Bodden ja Usedomi laguunid moodustavad olulise osa Szczecini ja Vorpommerni laguunidest. See on Läänemere kõige olulisem lindude talvitumisala, kus leidub rahvusvaheliselt märkimisväärsel hulgal isendeid kolmeteistkümnest linnuliigist (2). 1) Linnukaitsealade (SPA) viitade nimekiri. 2) Durinck, J., Skov, H., Jensen, F. P., and Pihl, S Important Marine Areas for Wintering Birds in the Baltic Sea. EU DG XI research contract no. 2242/ Ornis Consult report.

241 691 Olulised liigid ja populatsioonid Viiendat ökoloogilist alampiirkonda ümbritsevatel maa- ja merealadel leidub 29 linnuliiki, mis on EÜ linnudirektiivi I lisas määratletud erilisi kaitsemeetmeid vajavate liikidena (1). Need liigid on esitatud Tabelis Tabel 8.37 Linnudirektiivi I lisas loetletud viiendas ökoloogilises alampiirkonnas ja ümbritsevatel aladel leiduvad liigid (2) Liik Teaduslik nimi Staatus Tarna-roolind Acrocephalus paludicola Pesitsemine Jäälind Alcedo atthis Pesitsemine Sooräts Asio flammeus Pesitsemine Valgepõsk-lagle Branta leucopsis Läbiränne Mustviires Chlidonias niger Läbiränne Valge-toonekurg Ciconia ciconia Pesitsemine Roo-loorkull Circus aeruginosus Pesitsemine Välja-loorkull Circus cyaneus Läbiränne Harilik väikeluik Cygnus columbianus Läbiränne Laululuik Cygnus cygnus Läbiränne, talvitumine Laululuik Cygnus cygnus Talvitumine Musträhn Dryocopus martius Pesitsemine Väikepistrik Falco columbarius Läbiränne Rabapistrik Falco peregrinus Läbiränne Väike-kärbsenäpp Ficedula parva Pesitsemine Järvekaur Gavia arctica Läbiränne Punakurk-kaur Gavia stellata Läbiränne Sookurg Grus grus Läbiränne Merikotkas Haliaeetus albicilla Läbiränne, pesitsemine Punaselg-õgija Lanius collurio Pesitsemine Karbuskajakas Larus melanocephalus Pesitsemine Vöötsaba vigle Limosa lapponica Läbiränne Nõmmelõoke Lullula arborea Pesitsemine Väikekoskel Mergus albellus Läbiränne, talvitumine, pesitsemine Puna-harksaba Milvus milvus Pesitsemine Veetallaja Phalaropus lobatus Läbiränne Tutkas Philomachus pugnax Läbiränne Rüüt Pluvialis apricaria Läbiränne Sarvikpütt Podiceps auritus Läbiränne (1) Euroopa Liidu Nõukogu. Nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ, 2. aprill 1979, loodusliku linnustiku kaitse kohta viimati kasutatud (2) Euroopa Liidu Nõukogu. Nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ, 2. aprill 1979, loodusliku linnustiku kaitse kohta viimati kasutatud

242 692 Greifswalder Boddeni madalaveelised alad on elupaigaks paljudele linnuliikidele. Kevad- ja sügisrände perioodil on need alad eriti olulised sukel- ja rääkspartidele ning seal asuvad ka tähtsad talvitumispaigad hanede ja meripartide populatsioonidele. Pesitsemine Pommeri lahte või Greifswalder Boddenit kasutavad pesitsemiseks vähesed linnuliigid. Siin pesitsevad näiteks väiketiir ja kormoran. Alates aastast on Greifswalder Boddenis ja Strelasundis igal aastal pesitsenud kormoranipaari (Phalacrocorax carbo), (1), mis moodustab ligikaudu 25 protsenti kõigist Saksamaal pesitsevatest kormoranipaaridest (2). Peamiselt kogunevad kormoranid kahte kolooniasse Niederhofi ja Peenemünde lähedal. Peenemünde koloonia kormoranide (Phalacrocorax carbo) kõige tähtsamad toitumisalad on Greifswalder Boddeni idaosa ja Boddenrandschwelle. Tiirud Greifswalder Boddenis väga palju ei pesitse, see piirkond omab nende jaoks suuremat tähtsust talvitumisalana, mida on kirjeldatud allpool. Talvitumine Greifswalder Bodden on kogu Läänemeres üks tähtsamaid veelindude talvitumisalasid (3). See ala loob talvitumistingimused paljudele linnuliikidele, näiteks rääks- ja sukelpartidele, luikedele ja tülllastele (Charadriidae). Merivart (Aythya marila) talvitub Greifswalder Boddeni piirkonnas igal aastal. Greifswalder Boddenis võib igal kesktalvel kohata merivarti. Veebruaris, kui algab heeringa kudemisperiood, kasvab siin peatuv populatsioon kiiresti. Merivardid lahkuvad oma pesitsusaladele mai alguses. Päeviti kasutavad merivardid mitmesuguseid puhkepaiku Prohner See (läänes) ja Rügeni saare (idas) vahel. Päevased puhkealad valitakse sõltuvalt jääkattest ja lainetusest. Talvel toituvad Boddenrandschwelle piirkonna merivardid öösiti, eelistades siniseid rannakarpe ja epifaunat. Heeringa kudemise ajal (veebruarist maini) on oluliseks toitumispaigaks ka Strelasundi väljapääsu (Zudari poolsaar, Koosi saar) madalad veed, kus linnud söövad ka päevasel ajal. Tavaliselt rändavad linnud oma puhke- ja toitumispaikade vahel päikesetõusu ja -loojangu ajal. (1) Strunk, P "Managementerfahrungen in der Kormorankolonie Niederhof", BfN-Skripten, Vol. 204, lk (2) Kieckbusch, J. J. and Knief, W Brutbestandsentwicklung des Kormorans (Phalacrocorax carbo sinensis) in Deutschland und Europa. Tagungsband der Fachtagung Kormorane (3) Durinck, J., Skov, H., Jensen, F. P., and Pihl, S Important Marine Areas for Wintering Birds in the Baltic Sea. EU DG XI research contract no. 2242/ Ornis Consult report.

243 693 Päeval liiguvad linnud erinevate puhkepaikade vahel (näiteks merikotkad ja merikajakad oma jahiretkedel). Heeringakudu oluline toiduallikas ka punakurk-kaurile (Gavia stellata). See liik rändab Pommeri lahest Greifswalder Boddenisse veebruaris ja jääb sinna maini. Greifswalder Bodden on Läänemere Saksamaa rannikul üks peamisi rohukosklate (Mergus serrator) talvitumispaiku. Siin talvitub igal aastal ligikaudu isendit. Kõige tihedamalt on linde tavaliselt Boddenrandschwelle piirkonnas. Kesktalvel leidub Greifswalder Boddenis tavaliselt ainult väikeseid aulide (Clangula hyemalis) populatsioone, kes kasutavad seda ala puhkepaigana. Heeringa kudemise perioodi algul talve lõpupoole saabub Boddenisse igal aastal lindu, et heeringakudust toituda. Greifswalder Boddenis kogunevad seal puhkavad linnud tihedatesse parvedesse, samas kui Pommeri lahe piirkonnas puhkavad linnud jaotuvad toitumisaladel ühtlaselt (1). Talvel leidub rannikualadel sageli tuttpütte, eriti Greifswalder Boddeni lõunaosas. Talvel võib parve suurus ületada 1000 isendit (2). Greifswalder Boddeni rannikualad on eriti olulised luikedele ning sukel- ja rääkspartidele talvitumisperioodil (3). Läbiränne Mai ja oktoobri vahel domineerivad selles piirkonnas subarktilised ja arktilised liigid, kes kasutavad Greifswalder Boddenit puhkepaigana rändel lõunapoolsematesse talvitumispaikadesse ja sealt tagasi tulles. Tagasirände kõige aktiivsem periood kestab märtsi keskpaigast juuni alguseni ning talvitumispaikadesse rändamise aktiivseim periood kestab juuli keskpaigast oktoobri lõpuni. Mõned liigid kasutavad Greifswalder Boddenit juunis ja juulis sulgimiseks, sealhulgas punapea-vardid (Aythya ferina) ja tuttvardid (Aythya fuligula). Merelinnud puhkavad ja peatuvad peamiselt rannikulähedastel aladel ning Boddenrandschwelles. Toiduökoloogia seisukohalt on olulised elupaigad aeg-ajalt vee alla jäävad rannaalad (makrofüüdid ja põhjaloomastik), taimestikuga kaetud alad, kus domineerivad kamm-penikeele kooslused (makrofüüdid ja kalad) ning pika meriheina kooslused (kalad). Sügavama veega sublitoraalsete liivaste alade taimestikuta põhja kasutavad veelinnud suvel vähe. Rannikulähedased madala veega alad omavad suvel tähtsust sulgimisaladena (eriti kühmnokk-luikedele, kes sulgivad Strucki poolsaarel). (1) Leipe, T Zur Nahrungsökologie der Eisente (Clangula hyemalis) im Greifswalder Bodden (unter Berücksichtigung einiger anderer nordischer Tauchentenarten), Beitr. Vogelkd., kd 31, lk (2) Garthe, S., Ullrich, N., Weichler, T., Dierschke, V., Kubetzki, U., Kotzerka, J., Krüger, T., Sonntag, N. and Helbig, A. J. (2003) See- und Wasservögel der deutschen Ostsee. Verbreitung, Gefährdung und Schutz. (3) Institut für Angewandte Ökolgie (IfAÖ). GmbH 2008 Umweltverträglichkeitsstudie (UVS) zur Nord Stream Pipeline von der Grenze der deutschen Ausschließlichen Wirtschaftszone (AWZ) bis zum Anlandungspunk, 5. Entwurf.

244 694 Pommeri laht ja Greifswalder Boddenit ümbritsevad alad on väikekajakatele (Larus minutus) talvitumispaikadesse rändamisel olulised puhkealad; neist olulisemad asuvad Oderi suudme ümbruses Peenestromi suudmeala, Rügeni kaguosa ja Swina suudme vahel ning piki Rügeni idakallast kuni Arkona neemeni (1). Talvitumispaikadesse rändamine kestab kaua. See algab juuli lõpul ja aastatel, mil linde on palju, kestab kuni detsembrini. Alates 1990ndate keskpaigast on siin registreeritud arvukalt puhkavaid linde. Maksimaalne populatsioon on enamikul aastatel isendit (2). Suviti on Boddenrandschwelle oluline ka tuttpüttidele. Siin koguneb peaaegu igal aastal juulist septembrini isendit (3). Tänu riffidele ja makrofüütidele on see piirkond Greifswalder Boddeni üks olulisemaid heeringa kudemispaiku. Heeringa kudemise ajal on see piirkond äärmiselt tähtis elupaik aulidele ja merivartidele, kes siin toituvad ja puhkavad. Kevadeti leidub siin lisaks sukel- ja merepartidele ka pütte ja kosklaid. Märtsist septembrini on see merepiirkond ka Greifswalder Boddeni kormoranikolooniate kõige olulisem toitumisala. Hilissuvel leidub arvukalt siin toituvaid väikekajakaid (Larus minutus) ja mustviire. Torujuhtme kanal kulgeb piki puhkeala läänepoolset äärt ning mõjutab peamiselt seal talvituvate aulide ja merivartide päevaseid puhkepaiku. Madalaveeline piirkond Lubmini sadama sissesõiduteest idas kuni Freesendorfer See kanalini on äärmiselt oluline toitumisala rääkspartidele, luikedele ja tildritele ning väiksemal määral ka sukelpartidele. Suured toiduvarud tõmbavad ligi arvukalt sukelparte (kuni 5000 auli ja kuni 1000 sõtkast). Selles piirkonnas asuvad ka luikede, hanede, rääkspartide (tavaliselt üle 20 liigi) ja tildrite (tavaliselt liiki) puhkepaigad. Greifswalder Bodden on oluline puhkepaik ka püttidele. Heeringa kudemise perioodil täheldatakse siin regulaarselt suuri sarvikpüttide parvi. Suviti on see piirkond tähtis tuttpüttide jaoks. Siia koguneb juulist septembrini isendit (4). Läänemere piirkonnas väljasuremisohus olev räusktiir kasutab seda piirkonda rändel puhke- ja toitumisalana. Peenstromi suudmeala ümbrusse koguneb hilissuvel aegajalt ligikaudu isendist koosnevaid räusktiirude parvi. Need parved moodustavad 20 protsenti Mecklenburg- (1) Sonntag, N., Mendel, B., and Garthe, S Erfassung von Meeressäugetieren und Seevögeln in der deutschen AWZ von Nord- und Ostsee (EMSON): Teilvorhaben Seevögel. Abschlussbericht für das F+E Vorhaben BfN , Uni. Kiel, FTZ Büsum, Büsum, lk 80. (2) Schirmeister, B Ungewöhnliche Ansammlungen der Zwergmöwe Larus minutus in der Pommerschen Bucht vor Usedom im Spätsommer 2000, Orn. Rundbrief Meckl. -Vorp., kd 43, lk (3) Heinicke, Th Auswertung periodischer Wasservogelzählung am Greifswalder Bodden - Teilbereich SE- Rügen. Zeitraum Im Auftrag der UmweltPlan GmbH Stralsund. (4) Heinicke, Th Auswertung periodischer Wasservogelzählung am Greifswalder Bodden - Teilbereich SE- Rügen. Zeitraum Im Auftrag der UmweltPlan GmbH Stralsund".

245 695 Vorpommernis peatuvatest lindudest (kokku maksimaalselt 500 lindu igal aastal; hinnanguline rändekäive 1000 lindu, Läänemere piirkonnas toituv populatsioon paari). Kast 8.40 Viienda ökoloogilise alampiirkonna lindude väärtus/tundlikkus Ressursi või mõjuobjekti väärtuse/tundlikkuse kindlaksmääramiseks kasutatakse mitmesuguseid kriteeriumeid, sealhulgas vastupanuvõimet muutuste suhtes, kohastumist ja rariteetsust (lisaselgitusteks vt punkt 7.5). Järgnevas tabelis on esitatud viienda ökoloogilise alampiirkonna lindudele omistatud väärtus/tundlikkus kuude lõikes, tuues esile hooajalised muutused. Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember Linnud Pesitsevad linnud Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Talvituvad linnud Suur Suur Suur Kesk Kesk Madal Madal Madal Madal Madal mine mine Suur Suur Rändel olevad Kesk Madal linnud mine Suur Suur Suur Madal Madal Madal Suur Suur Suur Madal Kommentaar: Pesitsevad,talvituvad ja rändel olevad linnud, kes esinevad viiendas ökoloogilises alampiirkonnas, hõlmavad mitmeid liike, keda kaitseb EL seadusandlus ja kes kuuluvad HELCOMi ohustatud ja/või väheneva arvukusega Läänemere piirkonna liikide ja biotoopide/elupaikade nimekirja. Järelikult arvestatakse neid like eriti tundlikena või teisisõnu kõrge tundlikkusega aastaaegadel, mil nad piirkonda läbivad või seal pesitsevad või kogunevad toitumisaladel kaldalähedastes vetes Viienda ökoloogilise alampiirkonna mereimetajad Sissejuhatus Viiendas ökoloogilises alampiirkonnas elutseb tavaliselt nelja liiki mereimetajaid üks vaalaliste liik ja kolm hülgeliiki: Pringel (Phocoena phocoena) Viigerhüljes (Phoca hispida botnica) Randalhüljes (Phoca vitulina) Hallhüljes (Halichoerus grypus balticus)

246 696 Pringel (Phocoena phocoena) Pringlid elavad viiendas ökoloogilises alampiirkonnas piki Saksamaa rannikut ja aeg-ajalt on neid täheldatud Greifswalder Boddenis (vt Joonis 8.21 või Atlase Kaarti MA-1), kuid siiski on selle liigi asustustihedus viiendas ökoloogilises piirkonnas madal (üldiselt vähem kui 0,5 isendit/km²). Viigerhüljes (Phoca hispida botnica) Viiendas ökoloogilises alampiirkonnas ei ole teadaolevaid viigerhüljeste kolooniaid (vt Joonis 8.22). Läänemere Saksamaa osas on viigerhülgeid täheldatud vaid juhuslikult, üksikute isenditena. Elavate ja surnud loomade registreerimisel on ilmnenud mõningane koondumine Greifswalder Boddenisse; näiteks aastatel registreeriti 12 nähtud loomast 5 Mecklenburg-Vorpommernis (1) aastal nähti seda liiki ka Greifswalder Boddenis ja Stralsundis (2). Greifswalder Boddenit ja Pommeri lahte tuleks pidada üksikute isendite poolt aeg-ajalt või harva kasutatavaks rändeteeks ja toitumisalaks. Randalhüljes (Phoca vitulina) Läänemere lõunakaldal Saksamaa rannikul ei ole praegu randalhüljeste kolooniaid (3). Läänemere Saksamaa rannikul on aegajalt nähtud randalhülgeid, aga need isendid kuuluvad arvatavasti Läänemere läänepoolse populatsiooni koosseisu, mis eluneb peamiselt Taani väinade piirkonnas. Randalitele sobivad elupaigad asuvad peamiselt Wismarbuchtis ja Rügenist lääne pool olevates Boddeni vetes (4). Saksamaa rannikuäärsed alad Greifswalder Boddenis on määratletud kaitsealadena, mis on mõeldud ka randalite kaitsmiseks. Need alad on Natura 2000 võrgustikku kuuluvad kaitsealad DE ja DE , mis on märgitud Joonisel 8.23 või Atlase Kaartidel MA-5 ja PA-3. Hallhülged (Halichoerus grypus balticus) Hallhülgeid leidub Läänemere avamere edelaosa vetes maist juunini, mil toimub paaritumine. Ehkki hallhüljeste lesilate lõunapoolseim piir on teadete kohaselt Lõuna-Rootsis Falsterbos, on (1) Harder, K. & G. Schulze1989. Meeressäugetiere im Greifswalder Bodden. Meer und Museum; 5: (2) Landesamt für Umwelt, Naturschutz und Geologie (LUNG) ja DMM. Avaldamata jälgimisandmed. (3) Schwartz, J.; Harder, K.; Nordheim, H. Von & W. DIinter 2003 Wiederansiedlung der Ostseekegelrobbe (Halichoerus grypus balticus) an der deutschen Ostseeküste. Angewandte Landschaftsökologie; 54: 196 lk. (4) Harder, K. 1996: Zur Situation der Robbenbestände. Väljaandes: Lozan, J. L.; Lampe, R.; Matthaus, W.; Rachor, E.; Rumohr, H. & H. V. Westernhagen. Warnsignale aus der Ostsee. Parey Buchverlag Berlin:

247 697 mõningaid hallhüljeste poegi nähtud ka Taanis, Saksamaal ja Poolas, mis viitab sellele, et paljunemine võib toimuda ka viiendas ökoloogilises alampiirkonnas (1). Alates aastast on hallhülgeid korrapäraselt registreeritud Mecklenburg-Vorpommerni ranniku lähedal (eriti Wismarbuchtis ja Boddeni Vorpommerni piirkonnas). Nüüd võib hallhülgeid Greifswalder Boddenis näha aastaringselt, eriti Grosser Stubberi ümbruses. Pärast aastat on seal talvekuudel tavaliselt nähtud 5 kuni 10 hallhüljest. Suvehooajal on seal nähtud kuni viite hallhüljest (2),(3). Nende loomade toitumispaigad ei ole teada. Randalhüljeste kaitsealadena määratletud Saksamaa rannikuäärsed alad Greifswalder Boddenis on mõeldud ka hallhüljeste kaitsmiseks. Need alad on Natura 2000 võrgustikku kuuluvad kaitsealad DE Greifswalder Bodden, Teile des Strelasundes ja Nordspitzze Usedom ja DE , Greifswalder Oie, mis on märgitud Joonisel 8.24 või Atlase Kaartidel MA-5 ja PA-3. Kokkuvõte Tabelis 8.38 on esitatud kokkuvõte kõikide viiendas ökoloogilises alampiirkonnas leiduvate mereimetajatega seotud tundlikkuse kohta (sh hooajalisus). Tabel 8.38 Kokkuvõte kõikide viiendas ökoloogilises alampiirkonnas leiduvate mereimetajatega seotud tundlikkuse kohta (sh hooajalisus) Liigid Tundlikkus Tundlikkuse hooajalisus Pringel (Phocoena Phocoena) Suur Kesksuvi, paljunemine Randalhüljes (Phoca vitulina) Leidub, ent kolooniaid ei ole Juuni-august, paljunemine Juuli-september, karvavahetus Hallhülged (Halichoerus grypus balticus) Leidub aastaringselt Mai-juuni, paljunemine Veebruar-märts, poegimine (1) Naturvårdsverket.Riiklik tegevuskava Läänemere hallhüljeste varu jaoks. (2) Laun M-V Landesraumentwicklungsprogramm Mecklenburg-Vorpommern. Ministerium f. Arbeit, Bau und Landesentwicklung Mecklenburg-Vorpommern, Schwerin (3) Avaldamata DMM.

248 698 Kast 8.41 Viienda ökoloogilise alampiirkonna mereimetajate väärtused/tundlikkus Ressursi või mõjuobjekti väärtuse/tundlikkuse kindlaksmääramiseks kasutatakse mitmesuguseid kriteeriumeid, sealhulgas vastupanuvõimet muutuste suhtes, kohastumist ja rariteetsust (lisaselgitusteks vt punkt 7.5). Järgnevas tabelis on esitatud viienda ökoloogilise alampiirkonna mereimetajatele omistatud väärtus/tundlikkus kuude lõikes, tuues esile hooajalised muutused. Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember Mereimetajad Pringel Randalhüljes Hallhüljes Kesk mine Kesk mine Kesk mine Kesk mine Kesk mine Kõrge Kesk mine Kesk mine Kõrge Kõrge Kõrge Kõrge Kõrge Kõrge Kõrge Kesk Kesk Kõrge Kõrge Kõrge Kõrge mine mine Kesk Kesk Kesk Kesk Kõrge Kõrge mine mine mine mine Kesk mine Kesk mine Kesk mine Kesk mine Kesk mine Kesk mine Kesk mine Kesk mine Kesk mine Kommentaar: Pringel, olgugi et EL seadusandluse kaitse all, on selles piirkonnas hääbuv liik. See liik eelistab viibida madalates kaldalähedastes vetes. Seda peetakse tundlikkuselt keskmiseks, sest liik võib vältida häiringut, kuigi sigimise ajal on tundlikkus kõrge. Mõlemad hülgeliigid on IUCN ohustatud liikide nimekirjas, EU seadusandluse kaitse all ja HELCOMi ohustatud liikide seas. Nad on eriti tundlikud sigimise, karvavahetuse, poegimise ning poegade kasvatamise ja paaritumise ajal Viienda ökoloogilise alampiirkonna looduskaitsealad Viiendas ökoloogilises alampiirkonnas läbib Nord Streami torujuhtmete kanal mitmeid looduskaitsealasid, millest enamus on Natura 2000 alad. Neid käsitletakse Peatükis 10. Kui mingi muu looduskatiseala langeb kokku Natura 2000 alaga, käsitletakse seda ala Natura 2000 peatükis. Nord Streami torujuhtmete kanal läbib 20 kilomeetri ulatuses veel kahte looduskaitseala, millele projekt võib mõju avaldada (1). Need on loetletud Tabelis 8.39.UNESCO biosfääri kaitsealad on esitatud Atlase Kaardil PA-5. (1)Nord Stream AG German National EIA.

249 699 Tabel 8.39 Gaasijuhtmetest 20 kilomeetri raadiuses asuvad kaitsealad viiendas ökoloogilises alampiirkonnas Looduskaitseala Määratlus Vahemaa torujuhtmeni (km) Usedomi saar Rahvuspark / looduskaitseala 0, 2 Rügeni kaguosa UNESCO, looduskaitseala 0,75 Järgnevalt on esitatud iga ala kirjeldus (kui teave on olnud kättesaadav) ja kaitsealana määratlemise põhjused (1). Usedomi saare rahvuspark / looduskaitseala Usedomi saare rahvusparki/looduskaitseala on kirjeldatud punktis Usedomi saar on Ida- Saksamaa üks kõige linnurikkamaid alasid. Seal pesitseb regulaarselt üle 280 linnuliigi, samuti on see oluline piirkond läbirändavatele partidele ja hanedele. Viiendas ökoloogilises alampiirkonnas lähenevad Nord Streami torujuhtmed Usedomi saare rannikuala rahvuspargile 0,2 kilomeetri kaugusele. Rügeni kaguosa UNESCO biosfääri kaitseala/looduskaitseala Rügeni kaguosa biosfääri ja looduskaitseala on kirjeldatud punktis Biosfäär hõlmab olulisi tursa ja räime kudemispaiku ning on lindude oluline pesitsemis- ja peatumisala. Viiendas ökoloogilises alampiirkonnas kulgevad torujuhtmed biosfääri kaitseala idaserva naabruses ja lähenevad sellele Greifswalder Boddenisse sisenemisel 0,75 km kaugusele. Lisaks nendele looduskaitsealadele läbivad Nord Streami gaasijuhtmed viiendas ökoloogilises alampiirkonnas mitmeid Natura 2000 alasid, sh Greifswalder Bodden ja Greifswalder Bodden und Sudlicher Strelasund, ning mööduvad mitmetest muudest Natura 2000 aladest. Neid Natura 2000 alasid käsitletakse üksikasjalikult Peatükis 10. Selles peatükis neid enam ei käsitleta. (1) Nord Stream AG & Ramboll, 2007, "Memo 4.3g - Protected Areas", Nord Stream AG, Zug, Switzerland.

250 700 Kast 8.42 Viienda ökoloogilise alampiirkonna looduskaitsealade väärtused/tundlikkus Ressursi või mõjuobjekti väärtuse/tundlikkuse kindlaksmääramiseks kasutatakse mitmesuguseid kriteeriumeid, sealhulgas vastupanuvõimet muutuste suhtes, kohastumist ja rariteetsust (lisaselgitusteks vt punkt 7.5). Järgnevas tabelis on esitatud viienda ökoloogilise alampiirkonna looduskaitsealadele omistatud väärtus/tundlikkus kuude lõikes, tuues esile hooajalised muutused. Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember Looduskaitseala Kõrge Kõrge Kõrge Kõrge Kõrge Kõrge Kõrge Kõrge Kõrge Kõrge Kõrge Kõrge Kommentaar: Looduskaitsealade eesmärgi tõttu on neil teatav seaduslik kaitse ja neile tuleb pöörata erilist tähelepanu, kui projekt võib ala mõjutada. Tuleks mõista, et ainuüksi piirkonna kuulutamine Natura 2000 alaks, biosfääri kaitsealaks või Ramsari alaks ei tähenda, et selle piirides ei tohi mingit tegevust kavandada. See sõltub tegelikust kohapealsest kavast, mis on igas piirkonnas erinev ja sellest, kas tegevus kujutab endast märkimisväärset ohtu liikidele või elupaigatüüpidele, mille kaitseks on Natura 2000 ala, biosfääri kaitseala või Ramsari ala moodustatud. Et näidata nende erilist staatust, arvestatakse kõigi looduskaitsealade väärtust/tundlikkust kõrgena.

251 Sotsiaalne ja sotsiaalmajanduslik keskkond See peatükk annab ülevaate kavandatava torujuhtme ääres asuvate riikide sotsiaalsest ja sotsiaalmajanduslikust keskkonnast, keskendudes eriti lähteriikidele ning kus asjakohane, ka mõjutatud riikidele. Selles peatükis käsitletavate asjakohaste objektide valiku üle otsustamisel lähtuti projekti kirjeldust sisaldavast peatükist. Objektid, mis võivad osutuda tundlikuks muutuste suhtes ja mida kavandatav projekt võib mõjutada, on kindlaks määratud järgmiselt: Kalandus Laevandus ja navigatsioon Turism ja rekreatsioon Kultuuripärand Avameremajandus Sõjaväelised operatsioonid Keemia- ja tavalaskemoon Teavet on kogutud erinevatest allikatest, milleks on muuhulgas Rambolli uurimisaruannete ülevaade, Nord Streami läbi viidud välitööd ja riikide valitsustelt saadud teadusuuringute andmed ja statistika. Seda teavet on kasutatud projektiga seoses läbi viidud riigikohastel keskkonnamõju hindamistel sotsiaalse ja sotsiaalmajandusliku tausta loomiseks Kalandus Läänemere ääres asub üheksa riiki. Kõik need riigid toetavad kalatööstust, mis tegutseb ja enamikel juhtudel ka on sõltuvuses Läänemerest. Kalapüük on paljude Läänemere-äärsete riikide puhul kultuuriliselt oluline tegevus, mitte üksnes oluline toidu- ja sissetulekuallikas, ning osa ühiskonna identiteedist.. Kalandussektorit iseloomustavad mitmesugused tegurid, sealhulgas püütavad liigid, kalavarude kõikumine, merepõhja morfoloogia, demograafilised ja sotsiaalmajanduslikud mustrid, tehnoloogilised uuendused ja juhtimiskord. Läänemerd hõlmav õiguslik raamistik võimaldab vastavalt määratud püügilimiitidele kalastada riikide majandusvööndites, väljaspool territoriaalvett.. Juurdepääs territoriaalvetele, 12 meremiilisele (21,224 km) rannikuga piirnevale alale on reguleeritud riikide jurisdiktsiooniga. Niisiis ei ole midagi ebatavalist selles, et näiteks Soome või Läti kalurid püüavad Taani

252 702 majandusvööndis Bornholmi saare lähedal. Seetõttu võib gaasijuhtme trassi ümbruses mõju kalandusele näha märksa laiemalt. Järgnevas alapeatükis esitatakse teave kalandussektori kohta nii päritoluriikides (Saksamaa, Venemaa, Taani, Soome ja Rootsi) kui mõjutatud riikides (Eesti, Läti, Leedu ja Poola), kes esindavad kõiki riike, kelle on lubatud Läänemerest kala püüda. Selles on kirjeldatud järgnevat: Läänemere kalanduse korraldust ja õigulikku alust Kalavarusid Kalapüügihendeid ja -meetodeid Ülevaadet Läänemere kalandusest torujuhtmete trassi piirkonnas Läänemere kalanduse korraldus ja õiguslik alus Kalapüük enamikus Läänemere osades allub juhtimismudelile, mille eesmärk on tagada kalade ja muude veeloomaliikide säästlik kasutamine. Läänemere kalavarude haldamine on peaaegu täielikult Läänemere-äärsete EL riikide kontrolli all (Venemaa on ainus riik väljastpoolt EL). Varem juhtis Läänemere kalandust rahvusvaheline Läänemere kalanduskomisjon (International Baltic Sea Fishery Commission IBSFC), millel oli kuus liiget: Venemaa, Eesti, Läti, Leedu ja EL Aastal (1) leppisid Euroopa Ühendus ja Venemaa kokku teha kalanduses ja mereressursside kaitsmisel koostööd. Kokkulepe, mis on esialgu sõlmitud kehtivusajaga kuus aastat, lubab Venemaa kaluritel püüda Läänemere ühisvarudest kindla osa ning asendab eelmised olemasolevad kahepoolsed kokkulepped, mis olid sõlmitud enne uute EL liikmesriikide ühinemist. Läänemerd hallatakse kooskõlas EL ühise kalanduspoliitikaga (2). Igal aastal lepivad riigid, kellel on lubatud Läänemerest kala püüda, kokku mitmesuguste kalaliikide lubatud kogupüügi kvootides. Seejärel määratakse igale riigile vastavalt saadaolevatele kalavarudele ja riigi ajaloolistele õigustele eelnevalt antud protsentuaalne osa lubatud kogupüügist. Lubatud kogupüügi aastakvoodid määratakse Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) teaduslike soovituste kohaselt, mis põhinevad varude hetkeseisu analüüsil, silmas pidades selle aasta kalavarude biomassi ja kalade suremust vastavalt ICES-i kirjeldatud Läänemere kalapüügipiirkondade alampiirkondadeks jaotusele mitmesugusteks püügipiirkondadeks (vt Joonis 8.53). Keerukad poliitilised läbirääkimised lubatud kogupüügi kvootide üle toovad sageli kaasa selle, et selleks aastaks kokku lepitud kogupüügikvoodid ületavad ICES-i soovitatud (1) Euroopa Ühenduse ja Vene Föderatsiooni valitsuse vaheline kalanduse ja Läänemere elusressursside kaitse koostööleping (COM(2006) / /0309(CNS)). IBSFC lõpetati 1. jaanuaril (2) Euroopa Liidu EÜ nõukogu määrus nr 2371/2002, Kalavarude säästliku kasutamise kohta Euroopa Ühenduses.

253 703 tegelikud kvoodid. Näiteks on Tabel Esitatud Rootsi erinevate püügipiirkondade kogukvoot. Teiste riikide kogupüügi kvoodid on erinevad. Tabel 8.40 Lubatud kogupüügi võrdlus (1) Kala liik Paiknemine (ICES TAC kvoot TAC kvoot 2007 piirkond) 2008 (tonni) (tonni) Rootsi kvoot 2008 (tonni) Rootsi kvoot 2007 (tonni) Tursk Ida (25-32) Lääs (22-24) Heering aspiirkond Piirkond MU Riia laht Kilu Kõik piirkonnad Lõhe Kõik piirkonnad (tükki) (tükki) (tükki) (tükki) Atlandi merilest Kõik piirkonnad Ühise kalanduspoliitikaga sätestatud raamistiku piires võivad riikide valitsused kehtestada oma riikliku püügistrateegia territoriaalvetes kuni 12 meremiili ulatuses. Paljud riigis on näiteks keelanud traalpüügi oma rannikuvetes. Võrgusilma väikseima suuruse, kalalasti miinimumsuuruse, keelualade/-aegade ja püügivahendite selektiivsuse tõhustamiseks on kehtestatud kalanduse õigusakte vastavalt EU seadusandlusele (2).Triivvõrkude kasutamine Läänemerel on keelatud. Hiljuti kehtestati ka püügipäevadel (määratud päevad, millal mereleminek on lubatud) põhinevad püügipiiramisnõuded (3). Kalavarud Läänemerest püütakse pidevalt umbes 30 liiki kalu, kuid kaubanduslikus kalapüügis domineerib vaid kolm liiki tursk (Gadus morhua), räim (Clupea harengus membras) ja kilu (Clupea sprattus). Need liigid moodustavad umbes protsenti Läänemere kommertspüügi kogusaagist (4). (1) Fishermen s Information of Oil and Gas Activities (FOGA) Aruanne kalanduse kohta külastuse põhjal Rootsi. Fishing in the Baltic Sea. (2) Euroopa Komisjon. Baltic Sea Technical Rules (EC) Council regulation no 2187/2005 of 21 December 2005 for the conservation of fishery resources through technical measures in the Baltic Sea, the Belts and the Sound. (3) Delaney, A.E Profiling of small-scale fishing communities in the Baltic Sea. Study prepared for the European Commission. Innovative Fisheries Management. Aalborg. 130 lk. (4)International Council for the Exploration of the Sea (ICES) Report of the Baltic Fisheries Assessment Working Group (WGBFAS), April 2007, ICES Headquarters. ICES CM 2007/ACFM: lk

254 704 Veetemparatuuri ja soolsuse muutumine ning intensiivne püük viimase aasta jooksul on põhjustanud domineeriva kalapopulatsiooni liigilise muutuse tursalt räimele ja kilule. Liikide suhteline osakaal Läänemere kogupüügis on esitatud Joonisel Joonis 8.48 Läänemere kõige olulisemad kalasaagid (1) (1)International Council for the Exploration of the Sea (ICES) Report of the ICES Advisory Committee on Fishery Management, Advisory Committee on the Marine Environment and Advisory Committee on Ecosystems. ICES Advice, Book 8. The Baltic Sea.

255 705 Kast 8.43 Läänemere tursk Tursk Läänemere tursk on majanduslikus mõttes Läänemere kõige tähtsam liik. Tursa arvukus ja jaotumine on aja jooksul märkimisväärselt varieerunud nii bioloogilistel kui ka inimmõjulistel põhjustel. Tursale sobivate elupaikade kättesaadavus muutub piirkonniti ja aastati sõltuvalt valdavatest keskkonnatingimustest, eriti merevee põhjakihtide hapnikusisaldusest ja soolsusest. Kalasaak sõltub veel püügikoormusest, teatavate aerjalaliste arvukusest, eriti aerjalalisest Pseudocalanus spp., ja tursamarja ja -maimude hävitamisest kilu, räime ja tursa enda poolt. Läänemerd asustab kaks tursapopulatsiooni: Läänemere ida- ja lääneosa tursk. Idaosa tursk elab Läänemere kesk-, ida- ja põhjaosas, kui mitte eriti arvukalt Botnia meres ja Soome lahes. Läänetursk asustab alasid Bornholmi saarest läänes, kaasa arvatud Taani väinad. Kudemisalad Läänemere idaosas on piiratud vähemalt 60 kuni 90 m sügavuste aladega, nt Bornholmi süviku, Gdanski süviku ja Gotlandi süviku ümbruse süvaveed, kuigi kahe viimase ala tähtsus on viimase kahe kümnendi jooksul vähenenud. Kudekari on vähenenud ajalooliselt kõige kõrgemalt tasemelt madalaima registreeritud tasemeni viimastel aastatel. Läänemere tursasaagi langus algas a paiku, praegune püük on ainult pool a püügist (1). (1) International Council for the Exploration of the Sea (ICES) Report of the ICES Advisory Committee on Fishery Management, Advisory Committee on the Marine Environment and Advisory Committee on Ecosystem. ICES Advice, Book 8. The Baltic Sea

256 706 Kast 8.44 Läänemere räim Räim Räim asustab ulatuslikke madalikke kogu Läänemeres erinevatel aladel selgelt erineva varude suurusega. Räim on pelaagiline liik, kes toitub peamiselt zooplanktonist, vähesemal määral ka kalamarjast ja -maimudest. Räim koeb rannikualadel. Saab eristada kevad- ja sügisräime populatsiooni. Suurem osa Läänemere rannapüügist koosneb räime ja kilu segust, mis muudab tegeliku püütud koguse hindamise ebatäpseks. Räimepüügi vähenemine Läänemerel algas 1990ndatel ja praegune saak on vaid pool sellest, mis püüti 1991.aastal (1). Läänemere keskosa kudeva räime varu vähenemise kuni 1990ndate aastate lõpuni põhjustas osaliselt keskmise vanuselise kaalu vähenemine (2). Seda põhjustas tõenäoliselt zooplanktoni (aerjalaliste) liigilise koostise muutumine ja suurenenud toidukonkurents räime ja kilu vahel. Viimastel aastatel on keskmine kaal stabiliseerunud ning on näha isegi populatsiooni suurenemise märke. Kast 8.45 Läänemere kilu Kilu Kilu elab madalikel kogu Läänemere avaosas ja ranniku lähedal leidub teda harva. Kilu rändab avavetes, otsides hooajati soojemaid veekihte. Nad toituvad zooplanktonist, eelistades aerjalalist Acartia spp. nagu ka tursamaime. Räime vastandina koeb kilu avavees, kuid sageli kudemisala serva lähistel. Kudemisalad on Läänemere süvikualadel, mille hulgas on Bornholmi süvik, Gdanski süvik ja Gotlandi süviku lõunaosa. Kilu kudekarja biomass oli 1980ndate aastate esimesel poolel väike. 1990ndate aastate algul hakkas kudekari kiiresti suurenema ja saavutas teadaolev biomass 1,8 miljoni tonniga maksimumi. Varud suurenesid tänu olulisele kasvule ja loomuliku suremuse vähenemisele (tursa biomassivaru vähenemise mõju). Alates 1998.a on jätkunud kalavaru suuruse muutumine kõrgel tasemel. Kiluvaru tuleb kasutada säästlikult (3). (1) International Council for the Exploration of the Sea (ICES) Report of the ICES Advisory Committee on Fishery Management, Advisory Committee on the Marine Environment and Advisory Committee on Ecosystem. ICES Advice, Book 8. The Baltic Sea (2) Keskmist kaalu vanuse kohta kasutatakse, et kirjeldada keskmist suurust erinevat vanuseklassi kaubanduslikel kalavarudel. Keskmise kaalu vähenemine vanusega vihjab sellele, et ühe paljunemistsükli jooksul toodetakse emase kala poolt vähem kalamarja teatud vanusest alates. (3) International Council for the Exploration of the Sea (ISEC) Op. Cit.

257 707 Kast 8.46 Läänemere muud kalavarud Muud kalavarud Muud kommertshuvi pakkuvad liigid on angerjas (Anguilla anguilla), lõhe, forell (Salmo trutta), lest (Platichthys flesus), atlandi merilest (Pleuronectus platessa), haug (Esox lucius), ahven (Perca fluviatilis), koha (Stizostedion lucioperca), söödav rannakarp (Mytilus edulis), harilik meritint (Osmerus eperlanus), rääbis (Coregonus lavaretus) ja ja garneel (Crangon crangon).. Enamikku neist liikidest püütakse rannavetes. Lesta püütakse sageli rannavetest kaugemal, et saada suuremat väljapüügimassi. Lõhet peetakse väärisliigiks, sest tema püük moodustab vaid 1% kogupüügist (1). Kalapüügivahendid ja -meetodid Läänemerel kasutatakse mitmesuguseid kalapüügivahendeid. Kasutatavate püügivahendite põhiliigid on põhja- ja pelaagilised traalid, nakkevõrgud, seisevnoodad ning vähemal määral Taani noodad ja jadaõnged. Nakkevõrgud ja põhjatraalid on tursapüügi peamised vahendid. Nakkevõrkudega püügi kalliduse tõttu levib jadaõngede kasutamine. Tursapüügiks kasutatakse mõnikord erisügavuste traalnoota, kui halvad hapnikutungimused ei luba kaladel põhja lähedal elada. Nakkevõrgud on seisevvõrgu liik pikkusega umbes 50 meetrit pikkus ja kõrgusega 2 meetrit, mis lastakse pika jadana merepõhja (Joonis 8.49) (1) Greenpeace.. The Baltic Sea: A road to recovery kasutatud

258 708 Joonis 8.49 Tursapüügiks kasutatava tüüpilise nakkevõrgu näide (1) Põhjatraalimine ehk põhjalähedane traalimine toimub koonusekujulist võrku merepõhja kohal vedades. Kõige tavalisem Läänemeres kasutatav traal on niinimetatud traallaudadega põhjatraal, mis on saanud nimetuse ristkülikukujuliste traaliluukide ehk traallaudade järgi, mis tõmbavad traalnooda tiivad lahti ja hoiavad noodasuu traalimise ajal pikisuunas avatuna. Noodasuu põhjatropp, mis on sageli varustatud kettakujuliste cm läbimõõduga rullikutega ja/või kummist ketastega keskosas, hõlbustab libisemist ja annab põhjaga hea kontakti (2). Traallaudadega traali näide on esitatud Joonisel 8.50 Mõnedel traaleritel kasutatakse kaksiktraale, mille korral veetakse laeva järel kahte võrku, mille keskkohas raske ballast (3). Mõnedel alustel kasutatakse eriti tugevat põhjatraalimisvarustust töötamiseks rasketes merepõhjatingimustes, kuid nende hulk on vähenenud ning moodustab ainult traallaevastiku väikese osa (4). (1) Aruanne kalanduse kohta külastuse põhjal Rootsi. Kalapüük Läänemerel: Kalastajate teave nafta ja gaasitegevuste kohta (2) C.C.E. Hopkins The dangers of bottom trawling in the Baltic Sea. Coalition Clean Baltic. (3) Fishermen s Information of Oil and Gas Activities (FOGA). Aruanne kalanduse kohta külastuse põhjal Rootsi. Kalapüük Läänemerel (4) Fishermen s Information of Oil and Gas Activities (FOGA). Aruanne kalanduse kohta külastuse põhjal Rootsi. Kalapüük Läänemerel

259 709 Joonis 8.50 Traallaudadega traali põhikomponendid (1) Pelaagilise ja keskmise sügavusega traalimise teel püütakse Läänemeres peamiselt räimeparvi ja kilu ning sõltuvalt piirkonnast ja hooajast võib püüda mõlemaid liike. Pelaagilise traali traalvõrku veab üks või kaks püügialust. Võrk hoitakse teatud sügavusel raskuste, traallaudade ja kajaloodi abil. (1) Fishermen's Information of Oil and Gas Activities (FOGA) Fisheries reports on field visit Sweden. Fishing in the Baltic Sea.

260 710 Joonis 8.51 Pelaagilise traalimise otsevaade (1) Paljusid laevu kasutatakse nii pelaagilise traalimise kui põhjatraalimise jaoks. Paljud laevad kasutavad nii pelaagilisi traale kui põhjatraale või kasutatakse sama püügivahendit mõlema püügi puhul. Läänemeres puuduvad kaubanduslike kalalaevade suuruse piirangud, siiski on praeguse seisuga suurimad laevad umbes 300 GT (2), kogumahuga maksimaalse pollari tõmbejõuga 25 tonni. Läänemeres traalpüügil kasutatavad traallauad jäävad üldiselt vahemikku kg, praegusel ajal on kasutatavaks maksimummahuks kolm tonni. Läänemere kalalaevade poolt topelttraalimiseks kasutatav agregaat (3) kaalub kuni kolm tonni. Läänemere heeringapüügis kasutatakse pelaagilises traalpüügis Läänemere heeringavarude nooremat osa ning põhjatraalpüük on fokusseeritud kalavarude täiskasvanumale osale (4). Keskmiste veekihtide traale kasutatakse kogu Läänemere alal, samas kui põhjatraale kasutatakse peamiselt Ava-Läänemeres ja Läänemere edelaosas..1) Fishermen's Information of Oil and Gas Activities (FOGA) Fisheries reports on field visit Finland. Fishing in the Baltic Sea. (2) Brutoregistertonnaaž on püügivahendi kogusisemahu mõõt. Maksimaalne pollari tõmbejõud on maksimaalse tõmbejõu, mida laev saab objektile (nt traalile või teisele laevale) rakendada, näitaja. (3) Traalimiseks kasutatav agregaat on traalvõrgu alumisse ossa lisatud seade, mis hoiab võrgu veesamas või põhjas õiges asendis. (4) International Council for the Exploration of the Sea (ICES) Report of the Baltic Fisheries Assessment Working Group (WGBFAS), April 2007, ICES Headquarters. ICES CM 2007/ACFM: lk

261 711 Rannikuvetes teostatakse kalapüüki põhiliselt lõksnootadega (mõrd), seisevnootadega (kastmõrd) ja põhjatraalidega. Avamerel püütakse lõhet õngejadadega (Joonis 8.52) ja kudemisrände ajal püütakse neid rannikul peamiselt nakkevõrke ja lõksnootasid. Kohtades, kus kalapüük on lubatud jõgedes, kasutatakse nakkevõrke ja lõksnootasid. Joonis 8.52 Õngejadadega püügi illustratsioon (1) Rannikupüük on suunatud paljudele liikidele, kasutatakse mitmesuguseid püügivahendeid, sh seisevpüünised (nt nakkevõrk, seisevnoot ja lõkspüünis ning kalatõkked) ja taani seinereid. Peamised kalaliigid on heeringas, lõhe, meriforell, lest, kammeljas, tursk ning magevee- ja siirdeliigid (nt merisiig, ahven, koha, meritint, rääbis, angerjas ja kammeljas). Koorikloomade varudest püütakse erinevaid karpe, söödavaid rannakarpe (Mytilus edulis) ja garneele (Crangon crangon). Piimtraalimine on Läänemeres keelatud. Koorikloomade püük torujuhtme trassil ei ole olulise tähtsusega. Ülevaade Läänemere kalapüügist torujuhtme trassil Selle uurimuse eesmärkide täitmisel on oluline kindlaks määrata ja kirjeldada kalapüüki, mida projekt võib poolt potentsiaalselt mõjutada. Sisuliselt vastavad nendele tingimustele traal- ja nakkevõrgupüük, mis toimub torujuhtme trassil, kaasa arvatud randumisala läheduses.. Selles osas on Ramboll koostanud kalapüügiandmed 2004 ja 2005 a kohta kõigi ICES-I alamruutude (1) Fishermen's Information of Oil and Gas Activities (FOGA) Fisheries reports on field visit Finland. Fishing in the Baltic Sea.

262 712 osas, mis kattuvad torujuhtme trassiga või asuvad selle vahetus läheduses. ICES-I alamruudud on kujutatud Joonisel 8.53 Kogupüük torujuhtme trassi aladel liikide kaalu ja väärtuse järgi on illustreeritud vastavalt Joonistel 8.54 ja Graafikud on koostatud vastavalt mitmete Läänemere (1) riikide kalamajanduse juhtimise keskustest saadud andmete alusel, Venemaa ja Saksamaa kohta pole andmed siiski kättesaadavad. Nende riikide kalapüük Läänemerel toimub väiksemate laevadega (2), mis püüavad sadamatele lähemal asuvaid kalavarusid. Seda arvestades näitavad arvud kolme põhilise kalaliigi olulisust Balti meres ICES-i alamruutudes toimuvas üldpüügimahus torujuhtme trassil. On ilmne, et suurem osa kalast püütakse traalimisega ning suurimast püügimahust teatatakse Bornholmi ümbruses ning väiksemast püügimahust Gotlandist idasse jääval alal ja Soome lahe suudmealal. (1) Püügiandmed osutavad ametlikele andmetele 10 või enam meetri pikkuste paatidega tehtud püükide kohta ja vähem kui 10-meetriste paatide kohta tehtud püügihinnangutele vastavate kalastusega seotud riigiasutuste poolt. (2) Fishermen's Information of Oil and Gas Activities (FOGA) Fisheries reports on field visits to countries fishing in the Baltic Sea.

263 Joonis 8.53 Kalapüügialade jagunemine Läänemeres (1) ICES-I alamruutudes (1) ICES-I alamruudu ala katab 0.5 N-S ning umbes sama vahekauguse E-W,mis vastab u 55 km x 55 km = 3,025 km². 713

264 Joonis 8.54 Kogupüük (kaaluline) liikide kaupa ICES-I alamruutudes 2005 aastal (vt. ka kaarti Atlas Map FC-6). Legend: roheline = räim, punane = 714 tursk, sinine = heeringas, helesinine = lest ning must = kõik ülejäänud liigid

265 Joonis 8.55 Kogupüük (eurodes) liikide kaupa alamruutudes 2005 aastal (vt. ka kaarti Atlas Map FC-6). Legend: roheline = räim, punane = tursk, sinine = heeringas, helesinine = lest ning must = kõik ülejäänud liigid 715

266 716 Joonised 8.56 ja 8.57 illustreerivad püüki ja väärtust riikide kaupa (v.a Saksamaa ja Venemaa). Need arvud näitavad, et 2005 aastal asusid kõige olulisemad kalapüügialad Läänemere lääneosades, seda nii püügi kui teenistuse osas, eelkõige Bornholmi põhja- ja idaosas, Ava- Läänemere lõunaosas ja mingil määral ka Soome lahe suudmes. Neile järeldustele vastavad FOGA (1), poolt esitatud aruanded riikide kohta. Üldiselt on sel perioodil kaaluliselt tähtsaim liik räim ja väärtuse osas tursk. Lisaks kolmele olulisemale liigile räim, tursk ja heeringas on Ava-Läänemere lõunaosades ning Läänemere lääneosas olulised ka lest ja lõhe. Torujuhtme trassiga kattuvates ICES-I alamruutudes saab määratleda eri alade püügiga seotud olulisemad rahvused. Kalurite võrdlus rahvuse alusel (v.a Saksamaa ja Venemaa) näitab, et Läänemere suurimaid kalapüügiriike esindavad Rootsi, Taani ja Poola. Atlase Kaartidel FC-10 - FC-16 esitatakse eri riikide Eesti, Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Poola ja Taani kogupüük kaalu järgi, mis näitab, et aastal teostas suurem osa kalalaevadest püüki oma riigipiiride läheduses ning kõigi riikide kalalaevad teostasid püüki ka Bornholmi ümbrusse jääval alal. See rõhutab Läänemere kalanduse riigipiirideülest olemust. (1) Fishermen's Information of Oil and Gas Activities (FOGA) Fisheries reports on field visits to countries fishing in the Baltic Sea.

267 Joonis 8.56 Kalapüük: riik/kaal 2005 (1) Legend: punane = Taani, pruun = Rootsi, tumesinine = Soome, roheline = Eesti, helesinine = Läti; must = Leedu, kollane = Poola (1) Suurema versiooni saamiseks vt Atlase Kaarti FC

268 Joonis 8.57 Kalapüük: riik/väärtus 2005 (1) Legend: punane = Taani, pruun = Rootsi, tumesinine = Soome, roheline = Eesti, helesinine = Läti; must = Leedu, kollane = Poola (1) Vt legendi Atlase Kaardilt FC

269 719 Sisuliselt näitavad need andmed torujuhtme trassil paiknevate suurimate traalitavate kalapüügialade asukohti. Joonisel 8.58 on näidatud torujuhtme trassiga kattuvate ICES-I alamruutude suhtelist tähtsust traalpüügi jaoks. Joonis 8.58 Traalpüügialad torujuhtme trassil (vt. ka Atlase Kaarti FC-2). Punased alad on traalpüügi jaoks väga olulise tähtsusega, kollased alad on traalpüügi jaoks tähtsad ning rohelised alad on traalpüügi jaoks väiksema tähtsusega Läänemere kalavarude kaitsmiseks on võetud mitmeid meetmeid, et ennetada püügikvootide ületamist ja võimaldada täiskasvanud populatsiooni taastumist. Kolm kindlat piiirkonda Läänemeres on täiesti kalastamiseks suletud alates 1. maist kuni 31. oktoobrini. Need piirkonnad on: Bornholmi sügavik, Gdanski sügavik ja Gotlandi sügavik (erandiks on lõhepüük konksude või võrkudega silma laiusega 157 mm või rohkem). Lisaks kehtib täielik kalapüügikeeld 4 meremiili ulatuses Gotska Sandöni saare ümber. Nimetatud piirkonnad ja alad Portovaja lahes ning Greifswalden Boddenis, kus räime kudemisperioodilon kalapüük keelatud, on näidatud Joonisel 8.59.

270 720 Joonis 8.59 Kaitsealad, kus kalastamine on piiratud Alad, kus kalastamine on keelatud alates maist kuni 31. oktoobrini, on märgitud punasega ja alad, kus kalastamine on keelatud aastaringselt, on märgitud lillaga. Oranžid randumisalad os kalastamiseks suletud räime kudemisajal (vt ka kaardikogu kaart FC-1). Nagu eespool mainitud, kasutatakse Läänemerel erinevat tüüpi püügivarustust ning Balti mere äärsed kalapüügiga tegelevad riigid kasutavad väga erinevaid kalalaevu. Allpool on esitatud iga lähteriigi ja mõjutatud riigi kalastusvariantide lühikirjeldused. Teave on koostatud kalalaevade statistika põhjal, mida haldab EU kalamajanduse peadirektoraat (1) ja ICES (2). Kuigi on olemas detailne staistika püügialuste arvu ja kala vastuvõtukohtade osas riikide kaupa, pole seda informatsiooni siinkohal ära toodud. Põhjuseks on asjaolu, et need arvud ei anna alati (1) European Commission. Facts and figures on the EU fishing fleets. (kasutatud ). (2) International Council for the Exploration of the Sea (ICES) Report of the Baltic Fisheries Assessment Working Group (WGBFAS), April 2007, ICES Headquarters. ICES CM 2007/ACFM: pp.

271 721 õiget pilti kalandusest torujuhtme trassil. Paljud kalapaadid võivad olla kasutamata ning kala viiakse sageli välismaa sadamasse (nt Bornholm). Venemaa Soome lahe idaosas püüavad vene kalamehed heeringat meretraaliga, samas on rannikualadel kasutusel seisevnoodad. Rannikuäärsed kalastajad püüavad magevee anadroomseid (1) liike Soome lahe Venemaa poolses osas passiivse püügivarustusega. Püüki kuuluvadkilud, meritint, ogalik, latikas, koha, särg, kiisk. Kaldalähedane püük toimub peamiselt kevadel kalade kudemisperioodil. Rannikualadel olevad väiksematel aladel on heeringapüük kudemiperioodil keelatud (vt Joonis 8.59) Kaliningradi kalalaevastik püüab peamiselt heeringat, kilu ja turska. Neile kuuluvaid aluseid ja püügivahendeid saab võrrelda nendega, mida kasutatakse Leedus ja Poolas (2). Vene võimude poolt avaldatud heeringa aastane kogupüük Balti meres aastatel erinev 7000st tonnist tonnini. Samal perioodil püüti kaldalähedastelt alaldelt aastas magevee ja anadroomseid kalu vahemikus tonni (3). Soome Soome kalalaevastil jaguneb traalideks, nakkevõrkudeks ja rannikulaevadeks. Traallaevastik domineerib nii mahuliselt ku väärtuselt räime- ja kilupüügil. Kilu on räimepüügi peamine kaaspüük. Meretraalimist kasutatakse räimeparvede püügiks Läänemere vesikonnas ja Soome lahes. Räimepüüki teostatakse peamiselt üksiktraaliga. Teatud aegadel võivad alused kasutada põhjatraale merepõhjas asuvate kilude püüdmiseks. Sügisel, varatalvel ja kevadel kasutatakse merepaaristraali tööstuslikel eesmärkidel. Mere- ja põhjatraale vahetatakse kalapüügipiirkondades sõltuvalt kalapüügihooajale ja jääkatte paksusele. Põhjatraale kasutatakse nii räime kui tursapüügiks. Peamiselt püütakse räime. Osaliselt kasutatakse põhjatraale balti tursa püügiks ning kalapüük toimub peamiselt Läänemere vesikonnas (ICES alajaotistes 24 ja 25 Joonisel 8.53). Osa aluseid kasutavad rasketehnikat, kuid nende arv on vähenenud ja need moodustavad väikese osa kalalaevastikust. (1) Rändavad merest magevette kudema. (2) Fishermen's Information of Oil and Gas Activities (FOGA) Fisheries reports on field visits to countries fishing in the Baltic Sea (3) International Council for the Exploration of the Sea (ICES) Report of the ICES Advisory Committee on Fishery Management, Advisory Committee on the Marine Environment and Advisory Committee on Ecosystems. ICES Advice. Book 8.

272 722 Lõkspüünistega kalapüük sisaldab räime, läänemere lõhe ja euroopa rääbise (Coregonidae) lõkspüünisega püügi tüüpe. Kalastatakse kalda lähedal ja arvukates saarestikes. Ankurdatud nakkevõrke kasutatakse räime, tursa, lesta ja mageveekalade püüdmiseks Soome ranniku lähedal. Nakkevõrke kasutatakse kaldaäärsel alal mitut liiki kalade püüdmiseks peamiselt väikeste alustega v.a. mõned alused, millega püütakse turska Läänemere vesikonnas. Väiksemad püügikohad on Soomele sotsiaalmajanduslikust vaatekohast olulised, kuigi nende osa kalasaagist on piiratud. Nendes püügikohtades Soome rannikujoone ääres püütakse erinevaid kalaliike ja lesta, millele pole veel kvoote kehtestatud. Eesti Eesti laevapüügis on olulised kalaliikideks heeringas, tursk, kilu ja lõhe. Läänemere ja avamerelaevastiku kalapüügivarustusse kuuluvad peamiselt traalid, millega püütakse peamiselt heeringat ja kilu aastal teatati 800 tonni tursa püügist alampiirkonnas 25, peamiselt nakkevõrkudega. Eesti kalalaevastik koosneb peamiselt avatud paatidega, millega püütakse rannikuvetes nakkevõrkudega, lõkspüüniste ja kurnpüünistega. Rannikupüügis on kõige väärtuslikumad liigid heeringas, millele järneb ahven, koha ja lest. Läti Läti kalalaevastik püüab Läänemerest peamiselt kilu, turska ja heeringat. Peamiseks püügivahendiks on traal. Väiksemahuline kalapüük on Läti ranaakooslusele ülioluline (Riia laht ja Läänemere rannajoon). Need püüavad seisevpüünistega turska, kilu, lõhet ja räime ning muid liike. Lõkspüüniste osa on väga väike. Kilu püütakse pelaagiliste traalidega aastaringselt. Suvekuudel on püük väiksem aastal püüdsid ligikaudu 25 traalerit (pikkus üle 24 m) turskasid põhjatraalnootadega (84 protsenti nende kalasaagist). Väiksemad alused on peamiselt nakkevõrgud. Leedu Leedu kalalaevastikku kuuluvad peamiselt traalnoodad või nakkevõrgud. Peamisteks liikideks on tursk, heeringas ja kilu. Rannikuäärset kalapüüki tehakse peamiselt nakkevõrkudega, õngejadade ja lõkspüünistega. Leedulaste Läänemere kalamajanduses kasutatakse peamiselt traale ja aasta saak koosnes peamiselt tursast ja kilust. Põhjatraalidega püütakse Leedus erinevat liiki kalu, peamiselt turska ja kaaspüügina hulgaliselt lesta. Ranniku mageveekalad on kohaliku tähtsusega. Rannikualadel püütakse turska ja heeringat ning samuti ka magevee ja rändliike nagu meritint, koha, ahven ja vimb peamiselt lühmate kui 12 m kalalaevadega. Poola Poolas püüavad räime kaks kalalaevastikku. Esimest laevastikku kasutatakse heeringaparvede püügiks avamerealal (pelaagiliste traalidega 24-<40 meetrit). Teine laevastik koosneb väikestest

273 723 üksik ja/või paaristraaliga kutteritest (põhjatraaliga). Traaliga heeringapüük toimub aastaringselt, siiski on saak suurem maist novembrini. Kilulaevastik koosneb peamiselt m pikkustest pelaagilistest ahtertraaleritest. Kilusaak moodustab 80% kogusaagist. Pool kilupüügist töödeldakse kalatoitude jaoks. Need kalad tuuakse peamiselt Taani ja Venemaa sadamatesse. Kilualused teostavd püüki avamerel. Peamised tursapüügivahendid on põhjatraalid ja nakkevõrgud. Nendega püütakse ligikaudu 90% tursasaagist. Läänemere kutterid kasutavad erinevaid kalapüügivahendeid nagu nakkevõrgud, triivvõrgud, konksud ja traalimisvahendid. Lisaks nendele kasutatakse rannikuäärsetel aladel väikepaate, milles kasutatakse nakkevõrke, lõkspüüniseid ja õngejadasid. Väikeste alustega püütakse kala territoriaalvetes Wisła laht ja Szczecini laguunis. Ranniku ääres püütakse turska, heeringat ja lestalisi. Rootsi Rootsi kalurite peamiseks kalastusalaks on Läänemeri. See moodustab 50% Rootsi kogu kalapüügist (1). Suuremad alused (traallaevad ja seinerid > 24 meetrit) moodustavad suurema osa kalalaevastikust nii väärtuse kui mahu osas. Arvuliselt domineerivad peamiselt väikesed alused (57% < 12 metres). Rootsi traaleritelt püütakse turska ja lestalisi. Heeringat ja kilu püütakse pelaagilistele traalerite ja põhjatraalnootidega. Rannikupüüki teostatakse nakkevõrkudega ja õngejadadega ning nakkevõrke/kurnpüüniseid ksutatakse lestaliste ja heeringapüügiks. Lõkspüüniseid kasutatakse ka angerjapüügiks. Nii tööstuslikku kui ühiskondlikku kalapüüki teostavate kalurite jaoks on tursk kõige olulisem liik, mis moodustab ligikaudu veerand kogu saagist. Heeringas on teisel kohal. Kõige tähtsamad traalimisalad Rootsi kalurite jaoks on Läänemeres Bornholmi lääne-, põhja- ja idaosas, osaliselt Taani territoriaalvetes (vastavalt Taani ja Rootsi vastastikusele kokkuleppele). Rootsi kalatraaleritele on olulised ka alad Norra Midsjøbankeni madalikust kagus ja Gotlandist kirdes. Taani Taani Läänemere kalalaevastikku kuuluvad peamiselt väikesed ja keskmise suurusega traallaevad; taani seinerid ja nakkevõrgud. Koos teiste alustega moodustavad need 84 protsenti (1) Fishermen's Information of Oil and Gas Activities (FOGA) Fisheries reports on field visits to countries fishing in the Baltic Sea.

274 724 (1). Kogu laevastiku hulka kuuluvad ka eri tüüpi mitmeotstarbelised alused, poomtraalid, krevetitraalerid, rannakarplaste tragid ja alused, mis kasutavad seisevpüüniseid. Bonholmi kalakooslus sõltub suhteliselt piiratud arvuga liikidest nagu tursk, heeringas, kilu, lest, atlandi merilest ja lõhe. Tursk on neist olulisim ja selle sektori areng on seetõttu eriti tundlik tursa püügi ja saagi arengus. Kalapüü on iidsetest aegadest olnud oluline tegevus Bornholmi inimeste toimetuleku jaoks nagu ka kauplemise ning töödeldud toodete ekspordi jaoks. Bornholmi ümbruse veed on ligi tõmmanud ka Taani teiste piirkondade ja ka teiste Läänemere riikide kalureid, kes toovad sesoonselt oma saagi Bornholmi. Saksamaa Suur osa Saksa laevastikust, mis tegutseb Läänemerel, on väikesed rannasõidulaevad (pikkusega <12 meetrit). Enamus ülejäänud laevasid on traallaevad, mis püüavad põhjakalu, avamerekalu ja lestalisi. Laevade arv ja võimsus on pidevalt vähenenud viimase dekaadi jooksul. Üldiselt püüab Saksa traallaevastik erinevaid kalaliike, peamiselt turska ja kaaspüügina lesta (ICES alajaotused 24 ja 25 Joonisel 8.53). Greifswalder Bodden annab suurimad püügid Mecklenburg-Vorpommerni liidumaa kalapüügi piirkondades. Bodden on osa ICES 37G3 alampiirkonnast, mis hõlmab rannaäärse veestiku Usedomi lähedal. Rügeni kevadräim, mis koeb Greifswalder Boddenis ja Rügeni lähedal (2) domineerib selle piirkonna üldpüükides tonniga, millele järgneb tursk ja lest. Turska ei esine Balti meres paljudes võrdlemisi madalates piirkondades ja selle liigi püügid on sellepärast suhteliselt madalad. The Greifswalder Bodden on selgelt väga tähtis püügipiirkond Saksa kaluritele. Anekdootlik informatsioon võrkude positsioonide kohta Greifswalder Boddenis on saadud küsimustiku laialijaotamise teel kohalikele kaluritele (vt Joonis 8.60). Vastustest selgub, et väljaspool Greifswalder Boddenit on heeringas, lest, tursk ja tuulehaug põhilised püütavad liigid ja Boddenis endas püütakse enamasti heeringat ja mageveekalu. Püütakse ka erinevaid magevee kalaliike, eriti haugi ja koha koos heeringa ja angerjaga. Kasutatakse passiivseid kalapüügimeetodeid, näiteks lõkspüüniseid ja nakkevõrke. Kalapüügivarustuse hulk, mis paigaldatakse Greifswalder Boddenis on üsna märkimisväärne, eriti Greifswald Boddeni keskosas, Boddenrandschwellest kirdes ja Usedomi lähedal rannavööndis kasutatakse väga intensiivselt seisevpüüniseid. (1) Fishermen's Information of Oil and Gas Activities (FOGA) Fisheries reports on field visits to countries fishing in the Baltic Sea. (2) International Council for the Exploration of the Sea (ICES) Report of the ICES Advisory Committee on Fishery Management, Advisory Committee on the Marine Environment and Advisory Committee on Ecosystems. ICES Advice. Book 8.

275 725 Joonis 8.60 Ülevaateinformatsioon kaluritelt nakkevõrkude paigaldamise kohta Greifswalder Boddenis

276 726 Kokkuvõte Kalapüük on oluline majandustegevus paljudele rannikukooslustele Läänemere ümbruses. Väljaspool Läänemere rannikualasid on mere sügavamatel aladel peamiseks püügivahendiks traalnoodad. Pelaagiliste traalnootade abil püütakse põhiliselt heeringat ja kilu, põhjatraalide abil turska ja lesta. Traalimise intensiivsus varieerub piirkonnast piirkonda. Piirkond Bornholmi ümber on kõige olulisem põhjatraalimise piirkond meelitades kalureid peaaegu kõikidest Balti mere riikidest.. See on oluliselt tähtis tursapüügikohtade osas. Ülejäänud tähtsad piirkonnad hõlmavad piirkonda Gotlandist kagus ja vähemal määral piirkonda Soome lahe suudmes, kuigi seal piirkonnas püütakse kala pelaagiliste traalide abil püügi eesmärgiks heeringas ja kilu. Rannik Saksamaa piirkonnas, Greifswalder Boddenis moodustab tähtsa kalapüügi piirkonna heeringa ja vähemal määral ka mageveeliikide püügiks. Kalapüük selles piirkonnas toimub enamasti passiivse püügivarustuse abil. Heeringat püütakse ka Soome lahe idaosas Portovaya lahest väljaspool, kuid magevee kalaliike püütakse kaldale lähemal. Püügivarustuse tüüp, püügiliigid ja kalapüügi piirkond määrab suurel määral, kas kalapüügisektorit antud projekt potentsiaalselt mõjutab. Üldkokkuvõttes, võib eeldada, et kalurid, kes kasutavad põhjatraale gaasijuhtme trassi lähedal ja teised, kes püüavad kala ranniku lähedal, on kõige kriitilisemad projekti võimaliku riski või gaasijuhtme poolt traalpüünistele põhjustatud kahju ja võimalike keskkonnamõjude suhtes kalavarudele. Pelaagilised traalnoodad, õngejadad, nakkevõrgud või teiselt poolt muud passiivsed püügiriistad on enam sobivamad pakutud projektis, kui just ei ilmne, et peamiste püügiliikide varu võib saada otseselt mõjutatud (näit.kudemise ajal) või eelistatud kalapüügi tsoone tuleb vältida. Ebakindluse tõttu ja seisukohast, et kalavarud on nii oluline elatusvahend kui ka regionaalne sissetulek paljudes rannapiirkondades, on kalavarud keskmise tundlikkusega.

277 727 Joonis 8.47 Läänemere kalaressursside väärtused/tundlikkused Ressursi või mõjuobjekti väärtuse/tundlikkuse kindlaksmääramiseks kasutatakse mitmesuguseid kriteeriumeid, sealhulgas vastupanuvõimet muutuste suhtes, kohastumist ja rariteetsust (lisaselgitusteks vt punkt 7.5). Järgnevas tabelis on esitatud kalaressurssidele omistatud väärtus/tundlikkus kuude lõikes. Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember Kalastamine Kesk mine Kesk mine Kesk mine Kesk mine Kesk mine Kesk mine Kesk mine Kesk mine Kesk mine Kesk mine Kesk mine Kesk mine Kommentaar: Kalatööstust peetakse muutuste suhtes üsna vastupidavaks. Kalatööstuse paiknemine sõltub kalade asukohast ja gaasijuhtmed võivad sellele negatiivset mõju avaldada. Kalanduse kõrge väärtuse tõttu elatusvahendina ja riigi tuluallikana peetakse kalandust keskmise tundlikkusega sektoriks. Kalatööstust peetakse muutustele allumatuks, kuna kalatööstus piirdub kalade asukohaga ja torujuhtme olemasolu võib seda negatiivselt mõjutada. See sõltub kasutatavatest kalastusvahenditest, tegelikust kalastamisalast ja sihtliikidest. Projekti mõju kalastamisele on ebamäärane, eriti mõju põhjatraalimisele ja ranniku lähedal. See ning lisaks fakt, et kalandus on oluline ka elatisallikana kohalikele, hinnatakse kalanduse tundlikkust keskmiseks Laevandus ja navigatsioon Läänemeri on üks tihedaima laevaliiklusega meresid maailmas; Läänemere-äärsete riikide vahel liiklevad pidevalt kaubalaevad, reisiparvlaevad ja lõbujahid. Joonisel 8.61 on esitatud ülevaade laevaliiklusest Läänemerel.

278 728 Joonis 8.61 Laevareisid Läänemerel (1) Praeguste laevandus- ja navigatsioonitingimuste mõistmiseks hangiti teavet mitmest allikast. Need allikad on järgmised: Automaatne identifitseerimissüsteem (AIS). Tegemist on laevade ja maal olevate jaamade vahelise automaatse teabevahetuse süsteemiga, mille raames edastatakse teavet laevade nimede, asukohtade, sihtkohtade, kiiruste ja kursside kohta. Kõik laevad, mille kogumahutavus ületab 300 GT, peavad vastavalt Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) eeskirjadele olema varustatud automaatse identifitseerimissüsteemiga Teave laevade kohta, mis sisenevad Läänemerre kahe sissepääsu Storebælti ja Drogdeni väinade kaudu, on käsitsi registreeritud ja koondatud ning seda kasutatakse tulevase laevaliikluse prognoosimiseks (1) Helsinki Commission. Overview of Ships Traffic in the Baltic Sea. October (viimati vaadatud ).

279 729 Soome lahe ja Gotlandi saare lõunaosa liikluseraldusskeemid, mille abil juhitakse laevu ida ja lääne suunas erinevatel kurssidel Eespool esitatud teavet on kasutatud ka projekti torujuhtme trassi planeerimisel, et minimeerida mõju regiooni laevaliiklusele. AISi andmeid kasutati Läänemere laevaliikluse suundade, sageduse ja intensiivsuse määratlemiseks. Joonis 8.62 näitab peamisi kindlaksmääratud laevateid ning on selge, et mõningaid marsruute kasutatakse teistest intensiivsemalt. Marsruutide värvused on valitud vastavalt liikluse intensiivsusele, alates kollasest (väga vähe laevu) kuni punaseni (suurimal arvul laevu aastas).

280 Joonis 8.62 Peamised laevareisid (1) (1) Suuremat versiooni vt Atlase Kaardilt SH-1 730

281 731 Laevaliikluse aastane koguhulk neil teedel on näidatud Joonisel (1) Keskmiselt on Läänemerel samaaegselt 1800 laeva (2).Laevaliikluses domineerivad kaubalaevad, neile järgnevad tankerid ja reisiparvlaevad. Kaubalaevade liikluse intensiivsus varieerub aasta vältel, ent reisiparvlaevu liigub rohkem suvekuudel mai lõpust septembrini (3). Mereliikluse prognoos aastaks 2016 näitab, et laevareiside arv jääb praegusele tasemele, välja arvatud tankerid, mille arv aastatel 2006 kuni 2016 eeldatavasti suureneb 20 protsendi võrra. Samuti nähakse ette kauba- ja reisijateveo mahu suurenemise tõttu laevade suuruse kasvu. Siiski ei eeldata väga suurte laevade suuruse kasvu, sest Läänemerre sisenevate ja sealt lahkuvate laevade süvisele seab piiri Suur-Belti laevasõidutee sügavus. (4). (1) Vt Joonis 8.62 legendi jaoks Atlase Kaarti SH-3. (2) Helsinki Commission. Overview of Ships Traffic in the Baltic Sea. October (kasutatud ). (3) Helsinki Tourist and Convention Bureau. (kasutatud ). (4) Nord Stream AG & Ramboll, 2008, "Memo 4.3n - Ship traffic", Nord Stream AG, Zug, Switzerland.

282 Joonis 8.63 Läänemere laevateid kasutavate aluste peamised tüübid (1) (1) Suuremat versiooni vt Atlase Kaardilt SH-3 732

283 733 Joonise 8.63 on esitatud Läänemere laevateid kasutavate aluste peamised tüübid, milleks on kaubalaevad ja tankerid. Praegu on Läänemerel 14 suuremat laevateed (1). Selle jaotise ülejäänud osa kirjeldab laevateid, mis on eriti olulised selle projekti jaoks. Marsruut A: peamine Läänemere rahvusvaheline laevatee Saksamaalt Venemaale. See on Läänemere kõige tihedama liiklusega laevatee Marsruut B: peamine süvavee rahvusvaheline laevatee Gotlandi lähistel Marsruut J: tavaline laevatee üle Soome lahe Helsingi ja Tallinna vahel Marsruut I: teine kirdesuunaline tavaline laevatee Bornholmist lõunas Need laevateed on näha Joonisel Järgnevates kirjeldustes tähendab asukoht laevatee teatud punkte, mille liiklust kirjeldatakse. Asukohad on laevateele paigutatud tavaliselt üksteisest korrapärasele kaugusele, et anda täpne ülevaade kogu laevateest. Marsruut A Marsruut A on Läänemere peamine rahvusvaheline laevatee. See kulgeb otse läbi Läänemere, Arkona nõost Soome laheni piki kavandatavat gaasijuhtme trassi ja läbib nelja viiest ökoloogilisest alampiirkonnast. Liikluse tihedus ja koosseis laevateel varieerub, Bornholmist põhjas laevareisi aastas ja laevareisi Soome lahe idaosas. Tabel 8.41 on esitatud laevatee A laevareiside üksikasjalikumad andmed aasta kohta neljas asukohas. Tabel 8.41 Suund Laevareiside aastane koguarv marsruudil A igas asukohas mõlemal suunal Laevareise aastas Asukoht 1 Asukoht 2 Asukoht 3 Asukoht 4 Põhi/ida Lõuna/lääs Kokku Peamiselt sõidavad laevateel kaubalaevad, mis moodustab 60 protsenti liiklusest. Tankerikliiklus moodustab 15 protsenti reisidest aastas. Tabelis 8.42 on esitatud üksikasjalikum ülevaade laevatüüpidest. (1) Nord Stream AG and Ramboll, 2007, "Memo 4.3n - Ship traffic", Nord Stream AG, Zug, Switzerland.

284 734 Tabel 8.42 Laevatüüp Laevatüüpide jaotumine marsruudi A neljas asukohas Jaotumine Asukoht 1 Asukoht 2 Asukoht 3 Asukoht 4 Kaubalaev 59,5% 67,5% 54,4% 62,7% Tanker 14,9% 11,4% 20,3% 15,4% Reisilaev 4,7% 5,6% 8,3% 4,5% Muu 1,5% 1,7% 1,9% 4,0% Pole teada 19,4% 13,7% 15,1% 13,3% Marsruut B Marsruut B on üks peamisi rahvusvahelisi süvaveeteid Gotlandi saare juures ning see ühendab kaks liikluseraldusskeemi põhjas (Kõpu poolsaar) ja lõunas (Bornholm Gat). Seda laevateed kasutavad peamiselt tankerid ning see kulgeb läbi Taani, Rootsi, Läti, Soome ja Eesti majandusvööndite. See marsruut on soovitatud kõigile üle 12 m süvisega alustele, mis mööduvad Gotlandist ida ja lõuna poolt teel Läänemere kirdeossa või sealt ära. Laevareiside koguarv marsruudil B ja seda marsruuti kasutavate laevade tüübid on näidatud Tabelis 8.43, kusjuures Tabel 8.44 sisaldab laeva tüüpe. Tabel 8.43 Laevareiside aastane koguarv marsruudil B Suund Laevareise aastas Asukoht 5 Asukoht 6 Põhi Lõuna Kokku Tabel 8.44 Laevade jaotumine tüübiti marsruudil B Laeva tüüp Jaotumine Asukoht 5 Asukoht 6 Kaubalaev 31,7% 14,5% Tanker 47,1% 67,0% Reisilaev 0,7% 0,4% Muu 1,1% 1,5% Pole teada 19,4% 16,6%

285 735 Tabelist 8.43 on ilmselgelt näha, et enamik laevu marsruudil B liigub lõuna suunal. Suurem osa seda laevateed kasutavatest alustest on tankerid (67 protsenti) koos kaubalaevadega, mis lisab 15 protsenti. Marsruut J Marsruut J kasutab Soome lahte Tallinna ja Helsingi vahel ületav laevaliiklus. Laevatee on ligikaudu 10 kilomeetrit lai ja läbib Soome ja Eesti majandusvööndit. Laevareiside arv aastas nii põhja/ida kui lõuna/lääne suunal on peaaegu võrdne, laevade koguarv aastas on Tabel 8.45 esitab laevade arvu täpsemad andmed. Tabel 8.45 Laevareiside aastane koguarv marsruudil J Suund Laevareise aastas Põhi/ida 6820 Lõuna/lääs 6530 Kokku Kogu marsruudi J laevaliiklusest moodustavad 81 protsenti reisilaevad. Tabelis 8.46 on esitatud täpsemad andmed laevatüüpide kohta. Tabel 8.46 Laevade jaotumine tüübiti marsruudil J Laevatüüp Jaotumine Kaubalaev 11,9% Tanker 1,1% Reisilaev 81,0% Muu 0,8% Pole teada 5,3% Tabelis 8.46 näidatud reisilaevaliikluse hulka kuulub ka kiirlaevaliiklus, mis moodustab ligikaudu poole kogu reisiliiklusest. Tuule suuna ja lainetuse tõttu kiirlaevade marsruudid pisut vahelduvad. Lisaks ei ole mõned kiirlaevad jääkindlad ja saavad seetõttu liigelda vaid jäävabal perioodil (mai detsember). Marsruut I Marsruut I tähistab Bornholmist lõuna poolt ning Gdanskist, Kaliningradist ja Klaipedast tulevaid laevateid. See tähistab laevateede kogumit liikluseks Bornholmist lõuna pool Läänemere kagu

286 736 osa sadamatesse ning läbib Rootsi, Taani, Saksamaa, Poola, Venemaa ja Leedu majandusvööndit. Igaaastane marsuut I läbivate laevareiside arv on antud Tabelis Tabel 8.47 Marsruudi I iga-aastane laevareiside arv Suund Iga-aastane laevareiside arv Põhi/ida 6910 Lõuna/lääs 6640 Kokku Marsruudil I sõitvate laevatüüpide jaotus on näidatud Tabelis 8.48 ja on ilmne, et liiklus marsruudil I domineerivad kaubalaevad ning tankerid. Tabel 8.48 Marsruudil I sõitvate laevatüüpide jaotus Laeva tüüp Jaotus Kaubalaev 52.6% Tanker 13.0% Reisilaev 8.7% Muu 5.2% Pole teada 20.5%

287 737 Kast 8.48 Läänemere piirkonna laevandus- ja navigatsiooniobjektide väärtused/tundlikkused Ressursi või mõjuobjekti väärtuse/tundlikkuse kindlaksmääramiseks kasutatakse mitmesuguseid kriteeriumeid, sealhulgas vastupanuvõimet muutuste suhtes, kohastumist ja rariteetsust (lisaselgitusteks vt punkt 7.5). Järgnevas tabelis on esitatud laevandus- ja navigatsiooniobjektidele omistatud väärtus/tundlikkus kuude lõikes. Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember Laevandus ja navigatsioon Kesk Kesk Kesk Kesk Kesk Kesk Kesk Kesk Kesk Kesk Kesk Läänemere mine mine mine mine mine mine mine mine mine mine mine Soome lahe Suur Suur Suur Suur Suur Suur Suur Suur Suur Suur Suur Suur Kesk mine Kommentaar: Läänemeri on praegusel ajal väga tiheda laevaliiklusega meri, millel liikleb samaaegselt üle 1800 laeva. Tundlikkust peetakse sellele vastuvõtjale kogu aasta jooksul keskmiseks, kuna üldiselt arvatakse, et laevatööstus on võimeline hõlpsalt kohanema projekti teostamise käigus kasutatavate laevade sõidugraafiku ja asukohtadega. Selle mõjuobjekti tundlikkust peetakse madalaks. Juunis, juulis ja augustis suureneb reisilaevade hulk. Siiski moodustavad reisiparvlaevad suhteliselt väikese osa (tavaliselt viis kuni kümme protsenti) enamikel Läänemere laevateedel sõitvatest laevatüüpidest Turism ja rekreatsioon Turism on Läänemere piirkonnas oluline majandusharu ja see areneb jätkuvalt. Ametlik turismialane koostoo algas selles piirkonnas 1980-ndate aastate algul ning sellest ajast on Läänemere riikide nõukogus välja töötatud ametlik plaan pealkirjaga Läänemere visioonid ja strateegiad 2010 (VASAB2010-Plus), mida kõik osalejad olid rakendanud aastaks Plaanis rõhutatakse, et Läänemere piirkonna saared peavad olema turismimagnetiks ning rannikuala tuleb planeerida ja arendada, jälgides hoolikalt arengu ja kaitse vahelist tasakaalu. Turism moodustab täna üle kahe protsendi riigi SKT-st Soomes (2,4 protsenti), Rootsis (2,9 protsenti) ja Taanis (2,8 protsenti). Turistide enamiku moodustavad siseturistid ja naaberriikidest pärinevad turistid, aga rahvusvaheliste külastajate arv suureneb. Läänemere-äärsete riikide vahel koguvad populaarsust ostureisid, tänu millele on väljaspool tipphooaega reisivate turistide arv kasvanud.

288 738 Tabelis 8.49 on näidatud Läänemere äärseid riike külastanud turistide arvu aastatel Kuigi kõik arvud ei ole täielikult seostatavad iga riigi rannikupiirkondadega, annavad nad aimu turismisektori ulatusest ja tähtsusest neis riikides. Tabel 8.49 Turistide arv (tuhandetes) (1) Riik Venemaa Pole teada Pole teada Pole teada Pole teada Pole teada Pole teada Pole teada Pole teada Pole teada Pole teada Pole teada Pole teada Soome ,638 Rootsi Taani Saksamaa Pole teada 5624 Pole teada Pole teada Pole teada Pole teada Pole teada Pole teada Pole teada Pole teada Pole teada Pole teada Pole teada Pole teada Vastavalt Läänemere Turismikomisjoni andmetele (Baltic Sea Tourism Commission BTC) oli turismi areng aastal üldiselt positiivne, ehkki viimaste aastate suur kasvumäär on lahtunud. Numbrite vähenemise põhjuseks on loetud erinevaid tegureid, sh nõrka USA dollarit, madalat majanduskasvu, kõrgeid kütusekulusid, kehvasid ilmaolusid ja piirkonna infrastruktuuri probleeme. Kuid Maailma Turismiorganisatsiooni prognoosid kuni aastani 2020 näitavad, et Läänemere piirkonna turismivaldkonna kasv saab olema võrreldes muude Euroopa piirkondadega suurem. (2). Läänemere piirkonda reisijad naudivad erinevaid tegevusi. Ranniku- ja saartealal on palju suvilaid ning turistidele atraktiivseid randu. Harrastatavate vabaaja tegevuste loetelu on mitmekesine, hõlmates nii paadisõitu, kalastamist kui ka suplemist. Läänemeri on risti-rästi täidetud regulaarsete praamiliinide võrgustikuga, mis pakuvad turistidele olulist transporti. Joonis 8.64 kirjeldab Läänemere piirkonna praeguseid ja tulevasi turismiatraktsioone.on ilmne, et Läänemere rannikualad eriti Soome lahe ääres, Gotlandil, Bornholmil ja Rootsi rannikul on turismiks ja rekreatsiooniks huvipakkuvaimad. (1) European Commission Eurostat website ( (2) Baltic 21 Tourism Group. Agenda 21 for the Baltic Sea Region Tourism tourism.pdf (kasutatud ).

289 Tabel 8.64 Turismi- ja rekreatsioonipiirkonnad (1) (1) Vt suuremat versiooni Atlase Kaardilt TO

290 740 Selle peatüki ülejäänud osas on antud teavet lähteriikide Venemaa, Soome, Rootsi, Taani ja Saksamaa turismi kohta. Venemaa Venemaa Läänemere rannikualasid külastavate turistide arv kasvab pidevalt, ehkki on tunnistatud, et see piirkond saaks võtta vastu veel rohkem külastajaid, kui õnnestuks rajada vajalik ja sobiv infrastruktuur. Peamised selle piirkonna turismiatraktsioonid eriti välismaalaste jaoks on Peterburi ja Viiburi ajaloo- ja kultuurimälestised. Peterburi on turistide hulgas eriti populaarne ning paljud Läänemere kruiisid algavad või lõpevad selles sadamalinnas. Karjala maakitsus on Peterburi elanike peamine puhkepiirkond. Portovaja lahe ääres, kus asub planeeritav Vene maabumiskoht, on poolsaar, mida ümbritsevad mitmed Läänemere kirdeosa väikesaared. Viiburi linn asub 138 kilomeetrit Peterburist loode pool ja on lääne turistide jaoks populaarne sihtkoht jahiretkedeks. Turismi arengut rannikuäärsetes väiksemates linnades ja piirkonnas tervikuna takistab sobiva meelelahutusliku infrastruktuuri ja vastavate teenuste puudumine. Näiteks ei tegutse hetkel Venemaa ja Balti riikide vahel ühtegi praamiliini, ehkki varasematel aegadel on Peterburi ja teiste linnade (sh Tallinna ja Helsingi) vahel liikunud erinevaid liine. Soome Turism on Soomes oluline ja kasvav majandusharu. Viimastel aastatel on välisturistide ja ööbimiste arv pidevalt kasvanud (2007. aastal oli 5,7 miljonit külastajat). Turismiga seotud kogukulud moodustasid aastal 9,6 miljardit eurot. Turismivaldkonna loodud lisandväärtus oli 3,255 miljardit eurot, mis moodustab 2,4% Soome sisemajanduse kogutoodangust (1). Vastavalt Soome riiklikule turisimistrateegiale ei ole turismi mõistes rannikualade ja saarte külastatavus veel oma kõrgtaset saavutanud ning omab suurt kasvupotentsiaalimida nii ametivõimud kui ettevõtjad näivad väga soovivat arendada. Enamus rannikualasid külastavatest turistidest on kohalikud või naabruses asuvate Balti riikide turistid, ehkki rahvusvaheliste laevakruiiside külastuste arv on kasvamas (2).Soome turism ei ole keskendunud ühte piirkonda, vaid on hajutatud katkendlikult piki rannikut. Umbes kaks miljonit inimest aastas peatub peaaegu pooles miljonis ( ) suvilas. Umbes 10% neist suvilatest asub rannikualadel ja teised 1-2% asub Ålandi saarel (3). Suur osa neist suvekodudest asuvad (1) Finnish Tourist Board. "Basic Facts and Figures on tourism to Finland", kasutatud (2) Finnish Tourist Board, 2008, "Border Interview Survey 2007", x.nsf&np=f Kasutatud (3) Statistics Finland Finland , Kasutatud

291 741 gaasijuhtmest km kaugusel, peamiselt Porkkalas Helsingist läänes. Suvekodude asustustihedust Soome lahe rannikualadel näitav kaart on antud Joonisel 8.65 Joonis 8.65 Suvekodud Soome rannikul Peamiseks turismisihiks Soome lõunarannikul on pealinn Helsingi ning sellised linnad nagu Hanko, Porvoo ja Kotka-Hamina piirkond (vt Joonis 8.66) Helsingist väljaspool asuv 250-aastane kindlussaar Suomenlinna on kaasatud UNESCO maailmapärandi nimistusse. Edelarannikul asuv linn Turku oma mitmete saarte ja saarestiku ümber oleva turismimarsruudiga on samuti populaarne sihtkoht. Ålandi saar on koduks väiksematele looduslikele turismimagnetitele ning on populaarne paadisõidu piirkond (1). (1) Ramboll, , " correspondence with regional councils of Uusimaa, Itä-Uusimaa, Southwest Finland and Kymenlaakso and Helsinki Tourist Office in May Received information on the following strategies: Tourism strategy of Uusimaa. Draft 11.

292 742 Joonis 8.66 Peamised vaatamisväärsused Soome majandusvööndis Soome lahe põhjarannikul asub kolm tähtsamat rahvusparki: Soome lahe idaosa rahvuspark, Ekenäsi saarestiku rahvuspark ja edelasaarestiku rahvuspark. Tabelis 8.50 on ära toodud nende 3 rahvuspargi hinnanguline külastajate arv aastal. Tabel 8.50 Soome lõunaranniku rahvusparkide hinnanguline külastajate arv (1) Rahvuspark Külastajate arv Soome lahe idaosa rahvuspark 17,000 Ekenäsi saarestiku rahvuspark 47,000 Edelasaarestiku rahvuspark 60,000 (1) Metsähallitus. Web services of Finnish Forest Authority. kasutatud: Külastajate arv baseerub pargis olevate loendamisseadete tulemustel ning eraldiseisvatel külalisteuurimustel.

293 743 Peamised turistide tegevusalad on paadisõidud, kalastamine ja suplemine (1). Ilmastikutingimuste tõttu on turism neil aladel äärmiselt hooajaline; kõige rohkem turiste on suvekuudel. Karmide kliimaolude tõttu taliturism rannikupiirkondades arenenud ei ole. Kuid ostukruiisid Soome ja Rootsi ning Soome ja Eesti vahel on populaarsed aastaringselt (2). Rootsi Turismi tähtsus Rootsis on kasvanud viimastel aastatel aastal ööbis Rootsis üle 48,6 miljoni inimese, mis oli 2% enam eelneva aasta mahust aastal tõi turism umbes 2,9 protsenti Rootis kogu SKTst, mis tegi selle majanduslikult oluliseks sektoriks (3). Põhilised alad Rootsis, kui arvesse võtta mõjude hindamist gaasijuhtme rajamisel ja käitamisel turismile ja huvitegevusele, hõlmab idaosa rannikuala Gotland saarel, Fåröt ja Gotska Sandönit Gotlandist põhjas ning Skåne ja Blekinge lõunapoolsed rannikualad Ystadist Karlshamnini. Gotlandil, kaasaarvatud Fåröl, Gotlandist põhjas asuval saarel, on umbes 800 km rannajoont. Kuni 1990ni olid Fårö ja Põhja- Gotland militaaralad ja võõramaalastele keelatud. Sõjaväeline üksus sulgeti 1990ndatel aastatel ja ala avati lühikest aega peale seda külastajatele (4) Gotland pakub nüüd suvekuudel huvi paljudele külastajatele, põhiliselt rootslasi, kuid ka paljusid sakslasi, norralasi ja taanlasi aastal ööbis Gotlandil umbes inimest turismimajutushoonetes (ei sisalda ööbimisi suvemajades) (5). Gotland idarannik on üldiselt tasane ala paljude liivarandadega. Kuid enimkülastatud rannad, näiteks Tofta rand, asuvad 20 km põhjas või lõunas idarannikul asetsevast Visby. Fårö saar on praamide abil ühenduses Gotlandiga. Fårö on populaarne päevase külastuse koht Gotlandi külastavate turistide jaoks ja on viimastel aastatel saanud ka populaarseks suvekuurort. Gotska Sandön, on liivane saar, mis asub 38 km Fåröst põhjas. Gotska Sandön ja rannikust 300 m kaugusele ulatuv mereriba kuuluvad 1909 aastal loodud rahvuspargi alla. See saar on populaarne linnuvaatlejate ja loodusentusiastide sihtkoht ning suvel on Fårö saare, Rootsi (1) Ramboll, , " correspondence with regional councils of Uusimaa, Itä-Uusimaa, Southwest Finland and Kymenlaakson liitto". (2) Finnish Tourist Board. Basic Facts and Figures on tourism to Finland. (kasutatud ). (3) Rootsi majandus- ja regionaalarengu agentuur NUTEK (Swedish Agency for Economic and Regional Growth), 2008, Tourism and the travel and tourist industry in Sweden. (4) Rootsi majandus- ja regionaalarengu agentuur NUTEK (Swedish Agency for Economic and Regional Growth), 2008, Tourism and the travel and tourist industry in Sweden. (5) Statistics Sweden, Accommodation statistics 2007, kasutatud

294 744 mandriosa Nynäshamni ja Gotska Sandön vahel pidevad laevareisid (1). Saare külastajate arvul on päevane limiit ja külastajate arv aastas on umbes 4000 inimest. Praamid tagavad olulise ligipääsuvõimaluse paljudele mainitud puhkepaikadele. Kast 8.49 annab teavet praamiliikluse kohta Rootsi ja sealt tagasi. Kast 8.49 Parvlaevad Rootsi ja tagasi Ystad on peamine sadam, kust väljuvad parvlaevad Bornholmi saarele. Seda eriti sellepärast, et Taanist (Copenhagenist) saabuvad rongiga reisijad, kes soovivad Borholmi saart külastada. Ystadist väljuvad reisiparvlaevad Rønnesse ja Bornholmi aastaringselt. Suviti väljub parvlaev seitse korda päevas ja muudel aastaaegadel kolm kuni neli korda päevas. Ystad asub Swinouijsciest (Poola) päeva tee kaugusel. Suve ajal satuvad Ystadi mõned kruiisilaevad Karlshamn on suuruselt seitsmes Rootsi sadam. Enamasti teenindab see sadam kaubalaevu, kuid samas ka teatud reisiparvlaevu. Reisiparvlaev väljub Karlshamnist Liepajasse (Läti) kolm korda nädalas ja Klaipedasse (Leedu) kord päevas Reisiparvlaevad Gotlandisse ja tagasi väljuvad mitu korda päevas Visbyst mandri- Rootsisse. Lisaks on olemas ka parvlaev, mis sõidab suvekuudel Visby ja Grankullaviki (Öland) vahel. Rohkem kui 100 kruiisilaeva külastavad Visbyt, mis asub Gotlandi läänerannikul, igal aastal (enamasti suviti). Stockholmi külastavad aastas 260 kruiisilaeva ja üle reisija. Eeldatavasti need numbrid suurenevad, kui kruiisilaevadega reisimine muutub populaarsemaks Lisaks on muudest Rootsi sadamatest väljuvaid laevaliine, mis ületavad gaasitrassi (nt Stockholm Tallinn (kord päevas), Stockholm Riia (neli korda nädalas) ja Karlskrona Gdynia (kolm korda päevas) (2) Skåne, Blekinge ja Gotlandi rannikualadel on kõige populaarsemad tegevused seotud vee ja rannaga. Purjetamine on selles piirkonnas eriti oluline spordiala (3) aastal jäi Rootsi sadamasse ööseks kokku külastajate paati, mis on võrdväärne üle 1,5 miljoni ööbiva 1) Naturvårdsverket, 2006, Nationalparkplan för Sverige - udkast og remissvar. (2) Swedish Agency for Economic and Regional Growth, NUTEK. Tourism and the travel and tourist industry in Sweden. (3) Swedish Agency for Economic and Regional Growth, NUTEK. Tourism and the travel and tourist industry in Sweden.

295 745 külastajaga. Sellest olid külastajad välisriikidest. Ööbivate külastajate arvu suurenemine võrreldes aastaga oli 13% ja väliskülastajate kasv 35% (1). Enamik Gotlandi ümber toimuvaid lõbusõite tehakse saare enda ja mandri-rootsi vahel. Tavaliselt Gotlandi ümber ei purjetata ja sellepärast pole saare idarannikul palju sadamaid. Gotlandi idarannikul hoitakse purjekaid tavaliselt kalda lähedal ning harva julgeb keegi purjekat jätta aladele, kuhu gaasitrassi ehitama hakatakse. Taani Taani jaoks on turism majanduslikult oluline (2). Taani sisemajanduse kogutoodangust moodustas turism aastal 2,8% ja alates sellest ajast on turistide arv aasta aastalt kasvanud (3) aastal ööbis Taanis üle 46 miljoni inimese. Taani põhiline turismihooaeg on maist augustini ja turismihooaja tipphetk on juulis ja augustis. Bornholmi saare puhul on turismil majandusele märgatavalt suurem roll, moodustades kohalikust majandusest 7,5%. Vastavalt turismistatistikale on 73% Bornholmist väljuvate ja sinna saabuvate reisiparvlaevadega reisijatest turistid. Bornholm on suuruselt teine suurim kruiisilaevade sihtkoht Taanis, kuhu maabub aastas ligikaudu 40 laeva (enamasti suviti). Bornholmi saare põhisadam on Rønne, mis asub saare läänerannikul. Bornholmil on 20 sadamat nii kaubaveo kui lõbusõidualuste jaoks. Kümme suuremat sadamat asuvad Bornholmi lääne-, põhja- ja idarannikul. Suurem osa kaubaveost Bornholmi ja sealt välja käib Rønne sadama kaudu. Suured kruiisilaevad peatuvad ka Rønne sadamas ning nende arv kasvab. Rønne sadamat külastavad reisiparvlaevad aastaringselt, sõidutades peamiselt turiste Bornholmi ja tagasi. Need laevad sõidavad Ystadi (Rootsi), Køgesse (Taani), Sassnitzi (Saksamaa) ja Swinoujsciesse (Poola). Peamine laevaliin on Rønne Ystad, kuhu suviti väljub laev kuni seitse korda päevas ja muudel aastaaegadel kolm või neli korda päevas. Liinidel Rønne Køge ja Rønne Sassnitz sõidavad suviti laevad kaks või kolm korda päevas ning muudel aastaaegadel harvem. Kuna Bornholm on mandri-taanist, -Rootsist, -Saksamaast ja -Poolast ainult päevatee kaugusel, on see saar populaarne sihtkoht lõbujahtidega reisijatele. Lõbujahtidega reisijate jaoks on eriti populaarseks sihtkohaks Ertholmene saarestik (vt Kast 8.50 ), mis asub Bornholmi saare ja Rootsi ranniku vahel. Borholmi saarel on 20 sadamat nii kaubalaevade kui ka lõbujahtide jaoks. Kümme põhisadamat asuvad Bornholmi lääne-, põhja- ja idarannikul. (1) Sweboat - Swedish Marine Industries Federation, 2007, Boating in brief - in Sweden. (2) Visit Denmark Turismen i Danmark (3) Statistics Denmark, , Nights spent at hotels and similar establishments. Kasutatud:

296 746 Kast 8.50 Ertholmene arhipelaag Ertholmene arhipelaagil on üks sadam. Lisaks kohalikule laevaliiklusele külastab Bornholmi aastas umbes 7500 paati. Ertholmene arhipelaagi kahel asustatud saarel, Christiani saarel ja Frederiksi saarel, elab 95 inimest. Mõlemad saared olid kindlustused ja neil olid mereväe sadamad aastatel 1600 kuni Arhipelaag ja kaitserajatised on kaitse all ning 1256ha suurune osa arhipelaagist (millest 39ha on maismaa) sisaldab lindude kaitseala, asuala ja Ramsari ning Natura 2000 ala. Täna on arhipelaag Bornholmi turistide seas populaarne ühepäevareiside sihtkoht. Hinnanguliselt külastab arhipelaagi aastas 70 kuni 80 tuhat turisti. Bornholmi kõige väärtuslikumad turismiatraktsioonid on pargid ja rannad. Torujuhtmele lähimal rannajoonel asuvad rannad on Sandvig, Næs, Sandkaas, Hasle Lystskov, Antionette and Nørrekås. Kuid populaarseimad rannad Dueodde ja Balka asuvad Bornholmi lõuna ja kagupoolses otsas, torujuhtmest eemal. Saksamaa Saksamaa trass ehitatakse Lubminisse ja torujuhe läbib Greifswald Boddeni piirkonda. Mecklenburg-Vorpommerni piirkonna arengukava (1) määrab Greifswalder Boddeni sealhulgas Boddenrandschwelle künnise ja Rügeni ja Usedomi saarte rannikupiirkonnad Läänemereäärse turismipiirkonna ja kaitseala kategooriasse. Turism on Greifswalder Boddeni lõunaranniku jaoks majanduslikult oluline. Koos 14% kohtade arvu kasvuga Mecklenburg-Vorpommerni ning 25% hotellikohtade kasvuga Rügeni ja Pommeri piirkonnas on Greifswalder Boddeni ümbruses on ööbimiste arv viimastel aastatel kasvanud. Praegused arengusuunad lubavad ennustada turismisektori kasvu Greifswalder Boddeni piirkonnas. Rügeni ja Usedomi saared on Mecklenburg-Vorpommerni turismi jaoks olulised. Randade ja maalilise rannajoone külastamine ning veega seotud tegevused nagu ujumine, purjelauasõit, paadisõit ja kalastamine on Rügeni saart külastavate turistide lemmitegevuste seas. Jasmundi rahvuspark, kaitseala Rügenist kagus ja Nationalpark Vorpommersche Boddenland on ühed populaarseimad turismiatraktsioonid (2). Kuna Rügenil on 22 jahisadamat, siis paadisõit on peamine mereline tegevus millele järgneb hobi-kalastamine ja ujumine. Rügeni ümbruse veed on suvekuudel paadisõitjate ja õngitsejate seas populaarsed. Rannajoone 574 kilomeetrist on 56 kilomeetrit ujumiseks sobivaid randu ja 27 kilomeetrit rannajoont mida hinnatakse rikkumatuks. (1) Ministerium F. Arbeit Bau und Landesentwicklung Mecklenburg-Vorpommern, Landesraumentwicklungsprogramm Mecklenburg-Vorpommern", Schwerin, Link. (2) Nord Stream AG and Institut für Angewandte Ökologie GmbH, 2007, Nord Stream Gas Pipeline from the border of the German border of the Exclusive Economic Zone (EEZ) to the landfall point, Germany.

297 747 Tabel 8.51 illustreerib kaalutava piirkonna elamupiirkondade ja randade kaugust avamere torujuhtmest. Tabel 8.51 Turismipiirkondade kaugus torujuhtmest Elamupiirkonnad Mönchguti piirkond Rügeni saar Südperd (Thiessow) Thiessow Klein Zicker Greifswald Boddeni saared Greifswald Oie Ruden Lubmini randumiskoht Jahisadam Lubmini sadamas Rand Lubmini lähistel (jahisadamast läänes) Kõige idapoolsemad Lubmini elamud Lubmin meresild Spandowerhagen Usedomi saar Peenemünde Hook Gaasitrass 1,7 km 2,2 km 4,0 km 10,0 km 4,5 km 0,4 km 0,6 km 2,2 km 3,2 km 2,6 km 6,5 km Torujuhtmele kõige lähedasem elamupiirkond on Thiessow (Mönchgut Rügeni poolsaar). Thiessow on tüüpiline Saksa mereäärne kuurortlinn elamute, teenindus- ja puhkehoonetega. Mönchgutist ida- ja kagusuunas paiknevad rannad on populaarsed turismi sihtkohad. Torujuhtme trassile lähim rand Südperd asub kavandatava torujuhtme trassist umbkaudu 1,7km kaugusel. Lühim vahemaa Rügeni saare ja torujuhtme trassi vahel on ligikaudu 4,5 km. Hooajavälisel ajal jäävad saarele vaid mõned püsielanikud. Saare sadam paikneb torujuhtme trassist vastaspool saare küljel. Puhketegevustest on piirkonnas valdavad lõbusõidud paatidel. Greifswalder Boddeni, Strelasundi, põhjapoolse Peenestromi (Stralsund, Greifswald ja Wolgast) (1) rannikul on umbkaudu 5000 jahtide ankrupaika. Greifswalder Boddenis on Gustowi, Gageri ja (1) UmweltPlan & EMAU Greifswald Möglichkeiten zur nachhaltigen Ertwicklung der vorpommerschen Ostseeküste im Bereich des EU-Vogelschutzgebietes "Greifswalder Bodden" unter besonderer Berücksichtigung touristischer Nutzungen., Stralsund and Greifswald

298 748 Peenemünde-Nordhafeni piirkondade jaoks tehtud ambitsioonikad arenguplaanid, millega kasvaks tulevikus ankrupaikade arv oluliselt (1) (vt Tabel 8.52). Tabel 8.52 Strelasund/ Greifswalder Bodden ja Acterwasser ja Peenstromi veespordipiirkondade 2015 aasta nõudlus ankrukohtade järele Külaliste ankrukohad Lõuna-Strelasund - Greifswald Bodden Number Nõudlus Täiendav nõudlus Püsiankrukohad Number ,357 Nõudlus Täiendav nõudlus Täiendav nõudlus külalis- ja püsiankrukohtadele 2015: Ilma kahekordse hõlvamiseta Osalise kahekordse hõlvamisega püsiankrukohtadel Achterwasser- Peenestrom Stralsund, Neuhof, Lauterbach, Greifswald ja Mönchguti poolsaare lahed on peamised merendusturismi piirkonnad Greifswalder Boddenis. Torujuhtme trassikoridor läbib peamiselt piirkondi, mis toimivad peamiselt lõbusõidujahtide läbisõidualadena. Greifswalder Boddeni lõunarannik, Mönchguti ümbruse rannikuala ning samuti ligipääsud ja kanalid (Landtief, navigeeritav ala Schumacheri alal) on ilmselt kõige sagedamini külastatavad. Lubmini uus sadam toob endaga ilmselt kaasa laevaliikluse tihenemise. Reisilaevandus on keskendunud peamiselt rannikule. Samuti on kasvanud Rudenile liikumine Usedomi saare suunalt. Puhkusepiirkondade ja tegevuste kohta leiab täiendavat teavet. (1) Planco, Standortkonzept für Sportboothäfen an der Ostseeküste M-V. Herausgeber: Ministerium für Arbeit, Bau und Landesentwicklung Mecklenburg-Vorpommern. Planco-Consulting GmbH. Schwerin 2004.

299 749 Kast 8.51 Läänemere piirkonna turismi- ja huvitegevusobjektide väärtused/ tundlikkused Ressursi või mõjutatava objekti väärtuse/tundlikkuse kindlaksmääramiseks kasutatakse mitmesuguseid kriteeriumeid, sealhulgas vastupanuvõimet muutuste suhtes, kohastumist ja rariteetsust (lisaselgitusteks vt punkt 7.5). Järgnevas tabelis on esitatud laevandus- ja navigatsiooniobjektidele omistatud väärtus/tundlikkus kuude lõikes. Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember Turism ja rekreatsioon Madal Madal Madal Madal Kesk mine Kesk mine Kesk mine Kesk mine Madal Madal Madal Madal Venemaa Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Soome Madal Madal Madal Madal Kesk mine Kesk mine Kesk mine Kesk mine Madal Madal Madal Madal Rootsi Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Taani Madal Madal Madal Madal Saksamaa Madal Madal Madal Madal Kesk mine Kesk mine Kesk mine Kesk mine Kesk mine Kesk mine Kesk mine Kesk mine Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Kommentaar: Turismindus on dünaamiline valdkond, mis muutub igal aastal vastavalt sellele, kuidas erinevad tegevused koguvad või kaotavad populaarsust. Turisminduse dünaamilisuse tõttu peetakse seda madala tundlikkusega mõjuobjektiks. Suvekuude jooksul (mai-august) mitmes riigis tundlikkus kasvab turismi olulisuse tõttu mõnedele rannikuäärsetele piirkondadele ja nende majandusele. Nendeks aladeks on Bornholm, Greifswald Bodden ja Soome lõunarannik.

300 Kultuuripärand Kultuuripärandit saab määratleda kui möödunud ja praegust inimtegevust. Kultuuripärandi ressursid on piiritletud, asendamatud ja taastamatud; iga objekt võib sisaldada nii ainulaadset kui seniteadmata teavet. Merekultuurikeskkonna mõistes on laevavrakid ja vee alla jäänud kiviaegsed asulakohad eriti olulised ning seetõttu pööratakse neile erilist tähelepanu. Selleks et mõista ja suuta kaardistada võimalikke mõjupiirkonda jäävaid kohti on viidud läbi teoreetilisi uuringuid, geofüüsilisi, magnetomeetrilisi ja visuaalseid hindamisi, leidmaks tuntud, varem tundmata ja võimalikke mõjutatavaid kultuuripärandi piirkondi. Enamasti pole väljaspool territoriaalvesi leiduvaid objekte hästi dokumenteeritud ega põhjalikult uuritud. Edusamme on tehtud ÜRO mereõiguse konventsiooni (UNCLOS) alusel, mis kohustab riike kaitsma ja säilitama arheoloogilise ja ajaloolise väärtusega esemeid, mis leitakse riigi võimkonna piiridest väljaspool olevatest merepiirkondadest. ÜRO mereõiguse konventsiooni on ratifitseerinud kõik lähteriigid, Saksamaa, Rootsi, Soome, Venemaa ja Taani. Lisaks sellele on Läänemere kultuuripärand ka UNESCO veealuse kultuuripärandi kaitse konventsiooni ja piiriülese keskkonnamõju hindamise Espoo konventsiooni kaitse all. UNESCO konventsioon on vaja veel lähteriikides ratifitseerida. Läänemere piirkonnas on olulise tähtsusega ka EL-i algatus, mida toetavad ICOMOS ja UNESCO ning mida nimetatakse MACHU projektiks (1) Projektis osalevad praegu Rootsi, Poola, Ühendkuningriigid ja Portugal. Projekti eesmärk on luua koostöös vrakkide ja muu asjakohase teabe GIS-andmebaas. Laevavrakid Laevavrakikohtades on mitmesuguse liigi, vanuse ja suurusega laevu. Mõni vrakk ei ole kultuuriliselt huvipakkuv, ent teine on unikaalne. Ainulaadsus võib tuleneda ehitusviisist, säilivusastmest või laevahuku ajaloolisest taustast. Laevavrakkide säilimine sõltub paljudest teguritest, eelkõige laeva hävimise viisist, merepõhja olukorrast ja hilisematest häiringutest. Läänemere füüsiliste keskkonnatingimuste (nt madal soolasisaldus, madal liigiline mitmekesisus, suhteliselt madalad temperatuurid, madal hapnikusisaldus jne) tõttu lagunevad orgaanilised materjalid aeglaselt. Seetõttu on orgaaniliste materjalide nagu laevavrakid säilimine erandlik isegi rahvusvahelises plaanis. Veealuste kultuurimälestiste säilimisväärtus ja teaduslik potentsiaal Läänemeres on seega väga kõrge. Laevavrakk ei pea tingimata terviklik olema, et arheoloogilist huvi pakkuda. Isegi mõned oluliselt hävinud laevavrakid võivad laevakere, varustuse, kauba ja muude vraki juurde kuuluvate artefaktide täieliku uurimise järel väärtuslikku ajaloolist teavet anda. Niisiis on oluline tunnistada, (1) MACHU- Managing Cultural Heritage Underwater (veealuse kultuuripärandi haldamine)..

301 751 et vraki leiukoha iidse monumendi ala ei ole ainult laevakere ise, vaid selle juurde kuulub täielikult ka laevavraki jäänuste alune merepõhi, mis paljudel juhtudel on märkimisväärselt suurem kui tegelik laevakere. Veealused asulakohad ja maastikud Läänemeres on viimasest jääajast saadik toimunud suuri keskkonnamuutusi, mille tulemusel on mere veetase ja maapinna kerkimine märkimisväärselt muutunud. Üldiselt on maapind Läänemeres o N lõuna pool vette vajunud, samas kui sellest põhja pool on maapind veest kerkinud. Mitmesuguste muutuste tulemusena kattusid varasemad maismaa-alad inimasulad ja maastikud veega. Vee alla jäänud asulatest leitud orgaanilisest materjalist artefaktid on tavaliselt paremini säilinud kui nende maismaalt leitud vasted, tänu vee kaitsele ja nende paikade raskele juurdepääsetavusele. Arheoloogiline kogemus näitab, et enamik vee alla jäänud kiviaja asulaid Läänemeres asub tavaliselt üsna kalda ja populaarsete kalastamiskohtade lähedal ning on kas täielikult või osaliselt setetega kaetud. Uuring Suuremahulised välitööd viidi läbi geofüüsiliste uuringutena aastatel plaanitud gaasijuhtmetrassi erinevate alternatiivsete koridoride alal. Andmete kogumiseks kasutati järgnevat tehnilist varustust: mitmekiirelist kajaloodi, ühekiirelist kajaloodi, külgskaneerimise kajaloodi, põhja profileerijat ja magnetomeetrit (1). Külgskaneerimise kajaloodi kasutati vrakkide asukohtade leidmiseks. Kõrge reljeefiga või suuremõõtmelisi vrakke leitakse külgskaneerimise kajaloodi uuringute abil hõlpsasti. Väiksemaid ja/või hävinud vrakke on keerulisem leida, eriti ebaühtlase pinnaga aladel (kaljupaljandid või rahnud). Merepõhjasetetega täielikult kattunud laevavrakke ei saa külgskaneerimise kajaloodiga lokeerida. Külgskaneerimise uuringute tõhusus vrakkide leidmisel sõltub tugevalt sagedusest. Kõrgsageduslik külgskaneerimise kajalood (nagu kasutati ja aasta uuringutel) on väga üksikasjalik, samas kui aastal läbi viidud madalasageduslik külgskaneerimise kajaloodi uuring annab märksa vähem andmeid ja aasta külgskaneerimise kajaloodi uuringud viidi läbi sagedustel 200 khz umbes 2 km laiuses koridoris ja sagedusel 300 khz umbes 400-meetri laiuses koridoris aasta (1) Giprospetsgaz and PeterGaz. Northern European Gas Pipeline Baltic Sea Volume 10 Survey Baltic Sea & Gulf of Finland Book 2 Part 1 Survey Operations. Giprospetsgaz document no and PeterGaz document no P-EGphS-1002-C1

302 752 uuring viidi läbi kõrge resolutsiooniga, mis paljastas isegi väikesed objektid aasta uuring on vähem üksikasjalik, seega võivad madala reljeefiga või väiksed objektid märkamata jääda (1). Külgskaneerimise kajaloodi uuringutele järgnes sihistatud kaugjuhtimisega liikuri (KJL) visuaalne kontrolluuring ja aasta KJL uuring ulatus 25 meetrit torujuhtme trassi mõlemale poole, v.a Bornholmist idas, kus ulatust vähendati toru mõlemal poolel 10 meetrini (2). Torujuhtme trassi muutmiste tõttu viidi aastal läbi külgskaneerimise kajaloodi (topeltsagedus 100/384 khz) ja magnetomeetri uuring Taani Bornholmi saarest põhja pool olevas koridoris aasta uuring toimus ca 1 km laiuses tsoonis, v.a madalas vees (< 30 meetrit), kus koridori laiust vähendati. Külgskaneerimise kajaloodi uuringud toimusid ka ja aastal piki kavandatud trassi asukohti. Need uuringud olid seotud optimeeritud trassidega, et teha täielik sõjamoona otsing ja toetada üksikasjalikku tehnilist projekti ja aasta uuriti KJL abil kõiki külgskaneerimise kajaloodiga tuvastatud vrakke ja võimalikke vrakke 250-meetrises uuringukoridoris. Viimaste uuringutulemuste tõlgendamine ja hindamine veel käib. Uuringuperioodi vältel on torujuhtmete trassi jätkuvalt optimeeritud ja trassi asukohta muudetud. Mõningaid torujuhtme trassi lõike on seejuures korduvalt uuritud, samas kui teised lõigud on hinnatud ainult uusimais uuringutes. Kaht erinevat piirkonda torujuhtmete ümber on kaalutud võimalikke kultuuripärandi paiku esile tuues: Pipeline Corridor (PC, torujuhtme koridor) ja Pipeline Zone (PZ, torujuhtme tsoon). PC sisaldab kahe torujuhtme kombineeritud ala, nendevahelist tsooni ja suuremat puhvertsooni torujuhtmetest mõlemal pool. Niisiis vastab PC kogulaius kas kõigi või mõnede aastate külgskaneerimise kajaloodi uuringutega kaetud aladele koos tulevase ankrukoridori uuringuga (algab aasta novembris vt allpool). PZ on määratletud mõlema torujuhtme asukohana ja kitsa puhvertsoonina mõlemal pool torusid. PZ uuringuid on tehtud nii külgskaneerimise kajaloodiga kui KJL-ga. Andmete kogumise järgselt on külgskaneerimise kajaloodi sihtmärke tõlgendatud. Seoses kultuuripärandiga on määratletud objektid nagu vrakid, võimalikud vrakid või inimtehtud objektid. Läbi on vaadatud külgskaneerimise pildid ja KJL salvestus. (1) Detail Geophysical Survey 2006 Survey Report Acoustic contacts list. PeterGaz document no P- EGphS-(Ch)-2502-C1 (2) Giprospetsgaz and PeterGaz. Northern European Gas Pipeline Baltic Sea Volume 10 Survey Baltic Sea & Gulf of Finland Book 2 Part 1 Survey Operations. Giprospetsgaz document no and PeterGaz document no P-EGphS-1002-C1.

303 753 Juhis võimalike leidude tsooni kohta peaks esile tooma, millises Läänemere lõunaosa piirkonnas võiksid veealused asulad kõige tõenäolisemalt paikneda. Võimalike leidude tsoonid (vt Tabel 8.53) on alljärgnevalt kirjeldatud. Tabel 8.53 Võimalike leidude tsoonid Tsoon A B Määratlus Madalveelised alad veesügavusega alla 20 meetri. Läänemere keskel ja lõunaosas (56 o N-st lõuna pool) võivad veealused asulad olla Tsoonis A. Terves Läänemeres võib Tsoon A sisaldada lagunenud laevavrakkide jäänuseid (võib-olla setetes), mida pole uuringute vältel avastatud. Tsoonid veesügavusega üle 20 meetri. Tsoonis B on setetesse mattunud ja seega uuringutes avastamata laevavrakkide leidumise võimalus. Tsooni B madalaimates osades (vähem kui m) ja ainult lõuna pool 56 o N on väike võimalus leida vee alla jäänud kiviaja asulakohti. See tõenäosus on siiski märksa väiksem kui Tsoonis A. Eelnevalt avastamata kultuuripärandi asupaikade avastamise võimalus varieerub tsooniti. Teadlikkus ja ettevaatlikkus peaks ehitustööde käigus vastavalt varieeruma. Kõige tähelepanelikum peaks olema Tsoonis A toimuvate ehitustööde käigus, kuna seal võib leiduda veealuseid kiviaja asulakohti. Põhimõtteliselt saab Tsooni B jagada pehme settega aladeks, kus võib objekte peituda, ja kõva substraadiga aladeks, kus ootamatute leidude tõenäosus on väga väike. Sellist alajaotust pole siiski praeguses projektis rakendatud, kuna ehitusprotsessis ei ole sellel praktilist väärtust. Joonisel 8.67 on kujutatud võimalike leidude tsoone torujuhtme trassil.

304 Joonis 8.67 Võimalike leidude tsoonid (1 (1) Vt Atlase Kaarti CU-4 suurema variandi nägemiseks. 754

305 755 Järgnev uuring kultuuripärandi artefaktide kindlakstegemiseks ankurdamiskoridoris algas novembris 2008 ja valmib aastal Ankurdamiskoridor on tsoon, kuhu lastakse paigalduspargaste ankrud torude paigaldamise ajaks. Rohkem kui 100 m sügavustes vetes on ankurdamiskoridori laiuseks 1000 m kummalgi pool torujuhtmeid. Alla 100 m sügavustes vetes on ankurdamiskoridori laiuseks 800 kummagi pool torujuhtmeid. On hädavajalik tagada, et ankrute paigaldamisel ega ankrutrosside liikumisel ei tekiks kokkupuudet vrakkide, lahingumoona ega teiste objektidega merepõhjas. Eesmärgiks on vältida ohutusreeglite eiramist torude paigaldamisel ja mõjusid keskkonnale. Ankurdamiskoridori uuringute ulatus on välja töötatud väga üksikasjalikul alusel, mis pärineb Nord Streami torujuhtme trassil läbi viidud lahingumoona seirest. Töö ulatust kohandatakse uuringu käigus, et võimaldada lisauuringute (suurema täpsusega ja asukohapõhiseid) tegemist lahingumoona ja võimalike kultuuripärandi objektide otsingul. Merepõhja uuritakse väga suure lahutusvõimega kahesagedusliku külgsonari abil (300/600 khz), magnetomeetri ja mitmikkiirbatümeetria abil. Piirkondades, kus võib eeldada sõjamoona olemasolu merepõhjas, uuritakse ankurdamiskoridori paralleelsete paralleelsete 50 meetriste vahedega kulgevate trassidena. See kindlustab 200% kattuvuse ülikõrgsagedussonari uuringutega (600 khz). Väljaspool neid alasid on trasside vahe 100 m, kindlustades 200% katvuse kõrgsagedussonariga ja 100% katvuse ülikõrgsagedussonariga (600 khz). Võimalikud kultuuriobjektid, sõjamoon ja antropogeensed leiud uuritakse läbi veealuse kaameraga, mis on kinnitatud kaugjuhitava veealuse liikuri külge. Leitud objektide määramiseks viiakse läbi merearheoloogiliste andmete töötlemine ja võimaliku lahingumoona määramisel kasutatakse relvastusekspertide abi. Venemaa Vastavalt Leningradi Regiooni Kultuurikomitee Rahvusliku Kultuuripärandi inspektsiooniosakonna poolt väljastatud andmetele ületab torujuhtme trass piirkonna, millel on ajalooline, kultuuriline ja arheoloogiline väärtus (1). Vene kultuuriväärtuste uurimine veel käib ja tulemused on kättesaadaval aasta jaanuaris. Soome Soome arheoloogiliste jäänuste seadus rakendub ainult Soome territoriaalvetes. Soome Riiklikul Kultuuripärandi Ametil (FNBA) puudub seega ammendav teave väljaspool territoriaalvett (1) Giprospetsgaz and PeterGaz Northern European Gas Pipeline (offshore sections). Giprospetsgaz document no (1) and PeterGaz document no CD-EP-2501(1)-C1/22/.

306 756 asuvate arheoloogiliste leiupaikade kohta. Siiski on FNBA andnud kolme teadaoleva vrakiasukoha koordinaadid torujuhtme trassi ankrukoridoris ja paigalduskoridoris. Laevavrakid Soomes Mitmed vrakid või võimalikud vrakid asuvad torujuhtmete trassil (lisateabe saamiseks vt Atlase Kaarti CU-1) ja need on lokeeritud arheoloogiliste allikate ja uuringute abil. Vrakkide tüübid varieeruvad suuresti ja sisaldavad muuhulgas IIMS hävitajat, lennukit ja mitmeid erinevas vanuses puust aluseid. Avastatud vrakkide arheoloogiline tähtsust on FNBA poolt hinnatud (1). Joonis 8.68 Näide uuringul avastatud vraki asukohast Soome majandusvööndis. Pealuu sarnased objektid on osa laevade taglasest Torujuhtme trassist vähem kui 50 meetri kaugusel asub kokku neli vrakki või võimalikku vrakki ja need on loetletud allpool. Vrakkide asukohad on näha Joonisel 8.69 ja võimalusel korral on lisatud ka pilt. Väike purjepaat (S ) hästi säilinud kordpaat, Soomes laialt tuntud tüüp. Selle vanust ei saa täpselt määratleda, kuna paadi vanus võib olla 50 ja 150 aasta vahel. FNBA on hinnanud vraki kultuuriväärtuse madalaks, kuna Soome muuseumides on palju sarnaseid näiteid. Vahemaa gaasijuhtmeteni 0 meetrit Pruunide objektide kogum (S ) paleontoloogi poolt hinnatud looduslikku päritolu olevaks (skeletijäänused). Selgroog on liiga suur, et pärineda pleistotseeni imetajalt, seega võib tegu olla vaala luukerega. Vahemaa gaasijuhtmeteni 8 meetrit (1) Finnish National Board of Antiquities (FNBA), Stefan Wessman. NORD STREAM AG - An Offshore Pipeline through the Finnish EEZ - Evaluation of Underwater Cultural Heritage (903/1995).

307 757 Puust vrakk (S-W8A-10289) FNBA eelhinnang: rohkem kui 100 aastat vana ja kultuuripärandina huvitav objekt. Vraki tähtsuse hindamine on veel pooleli. Vahemaa gaasijuhtmeteni 25 meetrit Puust vrakk (S ) FNBA eelhinnang: rohkem kui 100 aastat vana ja kultuuripärandina huvitav objekt. Vraki tähtsuse hindamine on veel pooleli. Vahemaa gaasijuhtmeteni 48 meetrit Tsoonis 50 kuni 250 meetrit torujuhtmetest on määratud seitse vrakki või võimalikku vrakki. Vrakkide arheoloogilise tähtsuse hindamine ei ole väga oluline, kuna vrakid on ankurdamisoperatsioonide vältel kaitsetsoonis kaitstud, aga seda tehakse olemasolevate andmete põhjal võimaluse korral sellegipoolest. Nende vrakkide asukohad on näidatud Joonisel 8.69 ja võimaluse korral on lisatud ka pilt. Puust purjepaat (S ) oletatav ehitusaeg Uppumise aeg teadmata, kuid tõenäoliselt ca 100 aastat tagasi. Loetud kultuurilis-ajalooliselt huvitavaks objektiks Sõjalaev (S ja FNBA reg.. ID 2440) Vene sõjalaeva Russalka vrakk. Uppunud Vrakk on kultuuripärandina huvipakkuv objekt Lennuk (S ) tuvastamata lennuk. Võimalik, et tegu on Ida-Euroopa päritolu lennukiga IIMS-st või varasemast ajast. Ei ole FNBA huvisfääris, kuid võib huvi pakkida Soome Lennundusmuuseumile või Soome Kaitseministeeriumile Puust purjepaat (S ) tüüpilise rannapaadi vrakk 20. Sajandist. Paljud vraki osad on purunenud; Suur sõjalaev (S ) suure sõjalaeva vrakk. Vrakk arvatakse olevat Vene hävitaja Smetlivõi, uppunud aasta novembris pärast miinitabamust. Kuulub Soome Kaitseministeeriumi haldusesse Kaasaegse vraki tükk (S ) vrakk on pärit kaasajast. Tegu võib olla mattunud vrakiga, kuid tõenäolisemalt on tegu lihtsalt fragmenteerunud jäänustega. Jäänused ei ole kultuuripärandi huviobjektiks Porkala avamerevrakk (FNBA reg. ID 2422) tuvastamata puust purjepaadi vrakk, ilmselt 19. sajandist Järgmised kuus vrakki asuvad torujuhtme trassist rohkem kui 250 meetri kaugusel, kuid siiski ankurdustsooni sees. Vrakkide arheoloogilise tähtsuse hindamine ei ole oluline, kuna vrakid on ankurdusoperatsioonide vältel kaitsetsoonis kaitstud. Hindamine on olemasolevate andmete põhjal siiski võimalik. Nende vrakkide asukohad on näidatud Joonisel 8.69 ja võimaluse korral on lisatud ka pilt.

308 758 Puust purjepaat (S ) suhteliselt terviklik vrakk, tüübi poolest kõige tõenäolisemalt ehitatud 19. sajandi keskel või teises pooles. Tüürpoordi poole lähedal asub kontaktmiin. Vrakk on kultuuripärandi huviobjektiks Võimalik vrakk (16-14) SSS anomaaliat on tõlgendatud kui vrakki. ROV visuaalne uuring kinnitab võimalust, et tegu on vrakiga, siiski pole leiukoht täielikult tõlgendatud. Asukohta hinnatakse kultuuripärandi huviobjektina MUS1 (FNBA reg. ID 2489) Vene reisiauriku Andrei Zdanov vrakk, uppunud aasta novembris pärast miinitabamust Tuvastamata vrakk (1-10) ainult SSS-ga tuvastatud vrakk. Vraki arheoloogilist tähtsust pole hinnatud Tuvastamata vrakk (4-9) ainult SSS-ga tuvastatud vrakk. Vraki arheoloogilist tähtsust pole hinnatud Tuvastamata vrakk (3-9) ainult SSS-ga tuvastatud vrakk. Vraki arheoloogilist tähtsust pole hinnatud

309 Joonis 8.69 Teadaolevad kultuuripärandi paigad Soome majandusvööndis (1) (1) Vt suuremat versiooni Atlase Kaardilt CU

310 760 Planeeritud gaasijuhtme trass jääb kogu Soome majanduspiirkonda jäävas osas tsooni B.Kavandatud gaasijuhe asub ligikaudu 7,5 km kaugusel parvlaev Estonia vraki asukohta ümbritsevast kaitsealast (1). Veealused asulad Soomes Veealuste kiviaja asulate leidumine ei ole Soome vetes mõeldav, kuna see osa Baltikumist on kerkinud ja pole vee alla jäänud alates jääaja lõpust. Rootsi Rootsi Riiklikul Meremuuseumil (SMM) pole gaasijuhtme koridori alal ühtki registreeritud arheoloogilise väärtusega paika (2). Gaasijuhtme koridor asub aga väljaspool Rootsi territoriaalvett ja järelikult piirkonnas kus süstematiseeritud arheoloogilisi uuringuid ja registreerimisi pole läbi viidud (3). Laevavrakid Rootsis Külgskaneerimise kajaloodi uuringute käigus ei tuvastatud PC-alas ühtki laevahuku piirkonda (vt Joonis 8.70). ). SMM on 2008.aasta hilissügisel algatanud uuringuandmete ülevaatamise, kuid see ega hindamine pole veel lõppenud. (1) Soome. Seadus (903/1995) reisiparvlaev M/S Estonia vraki kaitsmise kohta. Välja antud Helsingis 30. juunil (2) Angående förekomst av marinarkeologiske lämninger i svensk ekonomisk zon ; Rootsi riikliku meremuuseumi kiri 11. juulist (3) Angående förekomst av marinarkeologiska lämningar i svensk ekonomisk zon Kiri on pärit Statens Maritima Museer, Kulturmiljö-avdelingen, Arkeologienheten.

311 Joonis 8.70 Teadaolevad kultuuripärandi paigad Rootsi majandusvööndis (1) (1) Vt suuremat versiooni Atlase Kaardilt CU

312 762 Veealused asulakohad Rootsis Mesoliitikumi ajajärgul (Äldre jägerstenålder, vanem kiviaeg aastatel BC) olid Ölandist ja Gotlandist lõunapool asuvad Lõuna-Midsjö panga osad maismaa-alad. Seega on võimalik et seal võib olla praeguseks vee alla jäänud alal asulate ja/või hooajaliste jahilaagrite jäänuseid (1). Rootsi riikliku pärandi komisjoni andmetel oli Blekinge (umbes 75 kilomeetrit gaasijuhtmete trassist lõunapool) rannajoon aastat tagasi umbes 20 meetrit madalam (2). Seega on tõenäoline et kuni 20 meetri sügavusel võib olla veealuseid kiviajast pärinevaid asulakohti Samuti ei saa välistada, et veealuseid asulakohti esineb mõnevõrra sügavamas vees, kuna Läänemere veetaseme muudatused pole olnud ühtlased. Gaasijuhtmete trass ristub Hoburgsi madaliku lõunapoolseima osaga ning läheb Midsjöbankeni põhja- ja lõunaosa vahelt läbi enam kui 20 meetri sügavusel. Uuringute kohaselt koosneb Norra ja Södra Midsjöbankeni vaheline merepõhi gaasijuhtme trassi kohal (25-45 meetri sügavusel) peamiselt moreensetetest ja aluskivimist (3). Kiviajast pärinevate asulakohtade kohtamine kohapeal on väga väike, kuna need piirkonnad on tõenäoliselt kogenud peale vee alla vajumist teatud määral erosiooni mõjusid. Asulakihtide peitumine aluskivimis või jääaegses moreenis pole võimalik. Vaid 4.5 kilomeetrisel lõigul kogu umbes 55 kilomeetrisest Midsjö panga põhja- ja lõunaosa vahelisest alast leidub hilisemaid setteid. Need piirkonnad on aga enam kui 38 meetri sügavuses vees. Kuigi on võimalik et nendes piirkondades võib leiduda veealuseid asulakohtade jäänuseid, on siiski tõenäolisem et neid seal ei ole. Sellised hilisemad setted võivad sisaldada küll hilisema perioodi laevavrakke. Planeeritud gaasijuhtme trass jääb kogu Rootsi majanduspiirkonda jääval osas tsooni B. Väiksed trassi muudatused Midsjö panga lõunaosa läheduses viivad aga gaasijuhtme trassi tsooni A. (1) Länsstyrelsen Kalmar Län: Samrådssvar angående Miljökonsekvensbeskrivning av Nord Stream Gas Pipeline. Kiri pärineb (2) Riksantikvarieämbeteti kiri kuupäevaga 10. august See elektronposti kiri on Peter Normanilt (merearheoloog) Rootsi riikliku pärandi komisjonist (Riksantikvarieämbetet), mis on valitsusasutus. See kiri annab detaile seoses merevee taseme muutumisega Rootis aladel ja arutleb võimaluste üle leida kiviajastu asulaid. Peter Norman kuulub merearheoloogide hulka. (3) UWA M-V landesverband für Unterwasserarchäologie Mecklenburg-Vorpommern e.v., 2008, "Die schwedische Schiffssperre von 1715", külastamiskuupäev: The Association for Underwater Archaeology in Mecklenburg-Vorpommern, Germany. On mitteriigiasutus, mis teeb väga tihedat koostööd Ametiasutustega.

313 763 Taani Taani Kultuuripärandiameti ja Taani Viikingilaevade Muuseumi andmebaasides ja arhiivides on registreeritud 13 teadaolevat või potentsiaalselt arheoloogilise väärtusega objekti, mis jäävad 1200 meetrisesse tsooni mõlemal pool planeeritud Bornholmi gaasijuhtme trassi (1). Üks neist on laevahuku paik Teisest maailmasõjast. Ülejäänud kirjed pole täpsed ning põhinevad peamiselt kalameeste kirjeldustel. Kirjeldused võivad ja võivad mitte omada arheoloogilist tähtsust kuna neid pole formaalse protsessi või uuringu käigus täpsustatud. On võimalik et viitamised on tekkinud rahnudest, vrakkidest või tänapäevasel laevaliiklusel vette visatud objektidest. Kirjeldustega seotud ebamäärasuste tõttu ei käsitleta neid kui kultuuripärandi piirkondi, kuna uuring eirab kuulujuttudel põhinevaid andmeid. Joonis 8.71 Külgskaneerimise kajaloodiuuringu käigus Bornholmi trassi läheduses avastatud vrakkide näited. Laevavrakid Taanis Külgskaneerimise kajaloodi uuringute käigus tuvastati Bornholmi piirkonnas seitse laevavrakki või võimalikku laevavrakki PC-alas. Vrakkide arheoloogilist tähtsust hindab hetkel Viikingilaevade Muuseum. Vrakkide asukoht gaasijuhtmete trassi suhtes on näidatud Joonisel (2) Vikingeskibsmuseeti kirjad 17. septembrist 2007 ning isiklikud telefonikontaktid Morten Johanseni ja Jųrgen Denckeriga. 'Vikingeskibsmuseet' (Viking Ship Museum) on veealuse arheoloogia eest vastutav muuseum Taani Läänemere regioonis. Jørgen Dencker Merearheoloogia osakonna pea (ja merearheoloog) ja Morten Johansenon selle osakonna merearheoloog.

314 Figure 8.72 Atlase Kaart CU-3 (1) (1) Vt suuremat versiooni Atlase Kaardilt CU

315 765 Veealused asulakohad Taanis Bornholmi geoloogilise ajaloo jääaja järgsete mitmete mere regressioonide ja transgressioonide tõttu on varasemad Bornholmi ümbruse maismaaalad jäänud vee alla (1). Veealuseid asulakohti ja iidseid veealuseid metsi võib kohata Bornholmi ümbruses vähem kui 40 meetri sügavuses vees (2). Kindlad piirkonnad võivad aga hõlmata kiviaegseid asulakohti tõenäolisemalt kui teised. Need piirkonnad tuvastas riiklik amet Fredningssstyrelsen (Taani konserveerimisamet, Taani keskkonnakaitse komitee eelkäija) aastal 1986 ning need on esitatud Joonisel Leitud piirkonnad asuvad vähem kui 20 meetri sügavusel ning vastavad seega hästi tsooni A parameetritele. Iidseid vee alal jäänud metsi on kalamehed ja täitematerjali kaevandajad Bornholmi ümbruse vetes töötades kohanud juba aastaid. Kuigi iidsete metsade jäänustega piirkondi tavaliselt ei prioritiseerita pärandikaitsmise raames, siis veealuste puude (peamiselt tammede) kännud on arheoloogiliselt olulised kuna need vanust saab ilmselt määrata, pakkudes seega olulist teavet veetaseme muutustest antud piirkonnas. Peaaegu kõik teadaolevad vee alla jäänud metsad on alla 20 meetri sügavuses vees, kuigi osaliselt ka sügavamal (20 kuni 40 meetri vahel) (3). (1) Vikingeskibsmuseeti kirjad 17. septembrist 2007 ning isiklikud telefonikontaktid Morten Johanseni ja Jųrgen Denckeriga. 'Vikingeskibsmuseet' (Viking Ship Museum) on veealuse arheoloogia eest vastutav muuseum Taani Läänemere regioonis. Jørgen Dencker Merearheoloogia osakonna pea (ja merearheoloog) ja Morten Johansenon selle osakonna merearheoloog. (2) Finn Ole Nielsen. Isiklik suhtlus. (Bornholmsi muuseum) 5. juulil 2007 ja 12. septembril 2007 (3) Havbundsundersøgelser Råstoffer og fredningsinteresser (Bornholm oversigt). Fredningsstyrelsen (DK), (ISBN ) See organisatsioon on Danish Environmental Authority eelkäija.

316 766 Pilt 8.2 Bornholmi ümbruse veealuste metsade puujuured (1) Gaasijuhtme trass kulgeb 40 meetrist madalamas vees Hammeroddest idas ja lõunas ning Rønne Bankest kagus ning mitte 20 meetrist madalamas vees. Plaanitud gaasijuhtme trass on seega kogu Taani majanduspiirkonna ja territoriaalvee ulatuses tsoonis B. Saksamaa Torujuhtme kanal ristub laevade rahuga. Laevavrakid Saksamaal Greifswalder Bodenisse sisenemisel läbib torujuhe laevade rahu, mis koosneb kahekümnest vrakist. Need laevad uputati Põhjasõja ajal ( ), et takistada vaenlase laevade sisenemist lahte. Vrakid asuvad 1,5 km ulatuses piki loode/edela suunda. Vrakkide omavaheline kaugus on meetrit (2). Vrakid on olulised nii piirkondliku kui Euroopa ajaloo seisukohast (1) Pilt: Bornholmi muuseumi omandus. (2) UWA M-V Landesverband für Unterwasserarchäologie Mecklenburg-Vorpommern e.v., 2008, Die schwedische Schiffssperre von külastamiskuupäev: 3. juuli Aruanne on eeluuring Saksamaa rannikuala võimalike arheoloogiliste uuringukohtade kohta. (eriti Greifswalder Boddenisse sissepääsu blokeerivate vrakkide kohta). Uuringu ja aruande autoriks on the Agency for the Preservation of Monuments of the state of Mecklenburg-Western Pommerania.

317 767 ning moodustavad olulise infoallika selle perioodi laevaehitusest ja meresõidust. Seetõttu on vajalik ühe rahus oleva väiksema vraki kontrollitud eemaldamine. Vraki arheoloogiline dokumenteerimine ja uurimine on aasta sügisel aktiivne. Töid haldab Agency for Preservation of Monuments of the State of Mecklenburg-Western Pommerania (APMSMWP). APMSMWP teostab võimalike vrakkide asukohtade sukeldumisuuringu 2008/2009 talvel. Lubmini maabumiskoha läheduses on leitud vrakk (vt.vasak pilt Joonisel 8.73), mis asub mõlemast torujuhtmest minimaalselt saja meetri kaugusel (1). BSH (Bundesamt für Seeschifffart und Hydrographie) on piirkonnas registreerinud mitu veealust takistust (vrakki või muud takistust), millest ükski ei asu torujuhtme kanalile siiski lähemal kui 400 meetrit (2). Teave torujuhtme ankurdamistsooni ümber asuvate registreeritud objektide arvu kohta pole kättesaadav. Greifswalder Boddenis arvestatakse ankurdamistsooniga meetrit. Joonis 8.73 Külgskaneerimise sonari pilt Saksamaa majandusvööndis asuvast vrakist.vasakul: kordvraki detail ja paremal: külgskaneerimise sonari pilt Lubminis asuvast vrakist Veealused asulad Saksamaal Agency for Preservation of Monuments of the State of Mecklenburg-Western Pomerania viib 2008(2009 talvel samuti läbi allveeuuringuid aladel, kus uuringud on näidanud võimalike veealuste metsade ja rabade olemasolu, mis võivad viidata võimalikele asulakohtadele. Suurem osa Saksamaa vetes asuvast torujuhtmete kanalist asub tsoonis A. (1) UWA M-V Landesverband für Unterwasserarchäologie Mecklenburg-Vorpommern e.v., 2008, Die schwedische Schiffssperre von Külastamispäev: (2) UWA M-V Landesverband für Unterwasserarchäologie Mecklenburg-Vorpommern e.v., 2008, Die schwedische Schiffssperre von Külastamispäev:

318 768 Tabel 8.54 Koondtabel vrakkidest ja võimalikest kultuuripärandi objektidest Riik 0-50 m torujuhtmest m torujuhtmest 250+m torujuhtmest Soome 4 7* 6* Rootsi Taani 2 3* 2* * Vrakkide loetelu kaugustel 50+ meetrit torujuhtmest ei pruugi olla täielik, sest torujuhet ümbritsev lai ankrukoridor pole veel detailselt läbi uuritud. Ankrukoridori uuring on kavandatud aasta 2009 algusesse. Joonis 8.52 Läänemere piirkonna kultuuripärandi väärtused/tundlikkused Ressursi või mõjuobjekti väärtuse/tundlikkuse kindlaksmääramiseks kasutatakse mitmesuguseid kriteeriumeid, sealhulgas vastupanuvõimet muutuste suhtes, kohastumist ja rariteetsust (lisaselgitusteks vt punkt 7.5). Järgnevas tabelis on esitatud kutluuripärandi ressurssidele omistatud väärtus/tundlikkus Läänemere regioonis kuude lõikes. Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember Kultuuripärand Kõr ge Kõr ge Kõr ge Kõr ge Kõr ge Kõr ge Kõr ge Kõr ge Kõr ge Kõr ge Kõr ge Kõr ge Kommentaar: Kultuuripärandi objektid, mida projekt võib mõjutada, on ainulaadsed. Samuti on need objektid haprad ja neid võib kergesti kahjustada. Ainulaadsus ja haprus teevad kultuuripärandi objektid väga tundlikuks Avameremajandus Selles punktis käsitletav olemasolev ja kavandatav infrastruktuur Läänemeres hõlmab: Olemasolevaid side- ja elektrikaableid ning torujuhtmeid Avamere tuuleparke Loodusvarade kasutamist, sealhulgas maavarade kaevandamist ja uuringuid ning uute nafta- ja gaasivarude kasutuselevõtmist Läänemere põhjale või põhja pinnasesse on paigutatud side- ja elektrikaableid ning paljud neist ristuvad Nord Streami torujuhtmete trassiga. PeterGaz viis aastal torujuhtme trassil läbi

319 769 eelteabe kogumise ja 2008.aastal toimusid üksikasjalikud uuringud kaugjuhitavate liikurite abil osana MMT ja DOF-i detailprojekteeringust. Leiti kokku 18 eraldiasetsevat ristuvat kaablit, millest osad ei ole kasutusel ja pole merekaartidele märgitud. Uuringu metoodika seisnes järgnevas: Merekaartide analüüs Kontakteerumine kaablite omanikuega Kontakteerumine asjassepuutuvad võimudega (merevägi, kaitsevägi jne) MMT ja DOF Subsea poolt sooritatud kaablijälgimisuuringud Paljud Läänemere-äärsed riigid kavandavad tuuleparkide rajamist ja projekteerimiseks on load väljastatud, ent uuringute läbiviimise ajaks ei olnud kavandatava torujuhtme trassi lähedusse veel ühtki tuuleparki rajatud. Läänemeres on väärtuslikke loodusvarasid, sealhulgas meresetteid ning nafta- ja gaasimaardlaid. Paljudes riikides on väljastatud setete kaevandamise load või määratud kindlaks väärtuslike loodusvaradega piirkonnad, mis asuvad kavandatava torujuhtme trassi lähedal. Järgmistes alapunktides kirjeldatakse Läänemere-äärsetes riikide olemasolevaid ja kavandatavaid avamererajatisi üksikasjalikumalt. Venemaa aastal läbi viidud uuringus leiti Venemaa majandusvööndis kaks sidekaablit, kuid ainult üks kaabel ristub Venemaa majandusvööndis - BCS B5, mis ühendab Kotkat Soomes Rutšjiga Venemaal. Teise kaabliga, mis ühendab Peterburi ja Kaliningradi, torujuhtmete lõik Venemaa majandusvööndis ei ristu. Soome Soome on ühendatud teiste Läänemere-äärsete riikidega mitmete elektri- ja sidekaablite kaudu. MMT ja DOF poolt läbi viidud väliuuringute käigus tuvastati Soome majandusvööndis 18 kaablit. Torujuhtmetega ristuvad neist 8 sidekaablit ja 1 elektrikaabel ja need on detailselt esitatud järgnevas Tabelis 8.55.

320 770 Tabel 8.55 Aktiivkaablite nimekiri millega ristutaks Soome majanduspiirkonnas (1) Nimi Kaabli omanik Trass Kaabli tüüp Olek Vene sõjavägi St. Petersburg (RUS)- Telecom Aktiivkaabel / ristuv UCCBF Kaliningrad (RUS) FEC 2 Elisa Lautasaari (FIN) - Randvere () Telecom Aktiivkaabel / ristuv EE-SF2 TeliaSonera Kaivopoisto (FIN)- Leppneeme () Telecom Aktiivkaabel / ristuv Pangea Seg 3 Linx Helsinki (FIN) - Tallinn Telecom Aktiivkaabel / ristuv () EE-SF3 TeliaSonera Lautasaari (FIN)- Telecom Aktiivkaabel / ristuv Meremõisa () Estlink AS Nordic Energy Link FIN- Telecom Aktiivkaabel / ristuv FEC 1 Elisa Porkkala (FIN) - Kakumäe () Telecom Aktiivkaabel / ristuv Pangea Seg 3 Linx Hiiumaa () - Sandhamn (SWE) Telecom Aktiivkaabel / ristuv EE-S1 TeliaSonera Tahkuna () - Stavsnäs (SWE) Telecom Aktiivkaabel / ristuv Läbi Soome lahe keskosa Paldiski poolsaare (Eesti) ja Vuosaari või Inkoo (Soome) vahele kavandatakse torujuhet nimetusega Baltic Connector. Baltic Connectori projekti kavandavad Gasum ja Eesti Gaas. Ettevalmistavad veealused väliuuringud on läbi viidud MMT ja DOF-i poolt ja hetkel on käimas konsultatsioonid asjaomaste kohalike võimudega. Soome territoriaalvetes ega majandusvööndis, mis asub Soome lahes, tuuleparke ei ole. Tuuleparkide asukohtade määratlemisega tegelevad neli maakonda: Itä-Uusimaa, Kymenlaakso, Varsinais-Suomi ja Uusimaa. Itä-Uusimaa ei ole piirkonnaplaanide eelnõudes tuuleparkide asukohti määratletud. Kymenlaakso ja Varsinais-Suomi on uurinud avameretuuleparkide rajamiseks sobivaid alasid, ent ei ole nende sobivuse osas veel järeldusele jõudnud. Uusimaal on ainult üks tuuleenergia tootmiseks sobilik piirkond, ent ehitusplaane ei ole koostatud. Hafmex Windforce Oy soovib arendada Soomes tuuleparke. Ettevõte kaalub ühe võimalusena Varsinais-Suomi piirkonnas olevat ala, mis asub saarestiku välimises osas, Hankost lääne pool. (1) MMT uuring (esimene kaabliuuring) viidi läbi aasta oktoobrist aasta veebruarini ja DOF-i uuring (teine kaabliuuring) viidi läbi aasta juunist juulini.

321 771 Hafmex Windforce Oy kinnitusel ei kavatse nad rajada tuuleparki Nord Streami torujuhtmete vahetusse lähedusse (1). Soome Geoloogiakeskus on viimastel aastatel uurinud ja kaardistanud Soome rannikulähedast merepõhja, kus on märkimisväärses koguses liiva- ja kruusavarusid. Soome lahes Kotka ja Porkkala vahelisel alal on kasutatavad mereliiva- ja kruusaformatsioonid. Liiva- ja kruusaseljakud kulgevad mööda merepõhja alates Soome territoriaalvetest kuni Soome majandusvööndini. Pärast majandusvööndi seaduse jõustumist aastal ei ole selles piirkonnas mingeid uuringuid läbi viidud (2). Väljastatud on luba m 3 meresetete kaevandamiseks 10 aasta vältel Pernaja- Loviisa piirkonnas. Liiva kaevandamine toimub jäävabal perioodil (aprillist oktoobrini). Pernaja- Loviisa kaevandamisala asub kavandatavast Nord Streami torujuhtmete trassist ligikaudu 30 km kaugusel. Kaevandatud materjalide mahalaadimine toimub Loviisa, Hanina ja Kotka sadamates (3). Rootsi Rootsi on ühendatud teiste Läänemere-äärsete riikidega mitmete elektri- ja sidekaablite kaudu. MMT ja DOF Subsea poolt läbi viidud väliuuringute käigus tuvastati viis kaablit, mis ristuvad Rootsi majandusvööndis Nord Streami torujuhtmega. Need kaablid on esitatud Tabelis Tabel 8.56 Aktiivkaablite nimekiri millega ristutaks Rootsi majanduspiirkonnas (4) Nimi Kaabli omanik Trass Kaabli tüüp Olek LV-S1 Lattelecom S.Jarflotta (Rootsi) - Busnieki (Läti) Telecom Aktiivkaabel / ristuv Baltkom BC Fiber Gotland - Läti (Hultung - Ventspils) Telecom Aktiivkaabel / ristuv BCS EW TeliaSonera Sandviken (Rootsi) Sventoji (Leedu) Telecom Aktiivkaabel / ristuv SWEPOL HVDC SvenskaKraftnät Rootsi-Poola Toide Aktiivkaabel / ristuv SWEPOL MCRC SvenskaKraftnät Rootsi-Poola Toide Aktiivkaabel / ristuv (1) Merja Paakkri, Hafmex Windforce Ltd., isiklik suhtlus (2) Jyrki Rantataro. Geological Survey of Finland. Isiklik suhtlus (3) Kohtumine Morenia, Soome Metsandusagentuuri abiettevõttega (4) MMT (Marin Mätteknik AB) and DOF Subsea Group. Conceptual construction design North-European Gas Pipeline. Volume 24. Environmental Protection. Book 3. Part 1 Swedish Section.

322 772 Leedu ülekande- ja jaotusvõrgu operaator Lietuvos Energija ning Rootsi ülekande- ja jaotusvõrgu operaator Svenska Kraftnät on leppinud kokku nende kahe riigi vahel ühenduse loomise teostatavuse uuringu läbiviimises. Kavandatav uus merealune HVDC kaabel SwindLit oleks 350 km pikk ning sellega saaks edastada MW energiat. Kaablit ei võeta kasutusele enne aastat ja see ei lähe vastuollu Nord Streami gaasijuhtme projektiga. Sidekaabel DK-RU1 (Albertslund Kingissepp) kulgeb paralleelselt kavandatava Nord Streami torujuhtme trassiga ligikaudu 200 km ulatuses Rootsi majandusvööndis. Torujuhtmete ja kaabli vaheline vahemaa on enamasti 2500 meetrit. Torujuhtmete trass ristub selle kaabliga ainult Taani majandusvööndis. Praegusel hetkel puuduvad Rootsi majandusvööndis gaasijuhtme trassi läheduses tuulepargid. Rootsi ametivõimud kavandavad aga tuuleenergia kasutamiseks piirkondade määratlemist nii Rootsi majandusvööndis kui ka territoriaalvetes aastal palus Rootsi Energiaagentuur maakonnavalitsustel esitada ettepanekuid nii kaldal kui ka merel tuuleparkide rajamiseks sobivate piirkondade kohta nii territoriaalvetes kui ka Rootsi majandusvööndis. Võimalike piirkondade sobivuse hindamisel lähtuti spetsiifilistest kriteeriumitest, näiteks vee sügavusest (üle 30 m sügavusega kohti ei võetud arvesse). Alad, mis on Rootsi Energiaagentuuri hinnangul sobilikud ja on seetõttu riikliku huvi objektiks tuuleparkide rajamisel, on näidatud Joonisel 8.74.

323 773 Joonis 8.74 Riikliku huvi objektiks olevad alad tuuleparkide rajamisel vastavalt Rootsi Energiaagentuurile, mai 2008 (1) Rootsi majandusvööndi kagunurgas, umbes 100 km kaugusel Gotlandi saare kaguosast ning Poola, Leedu ja Läti piiride lähedal, kavandavad Svenska Petroleum Exploration AB ja tema tütarettevõte Opab naftavarude uurimist. Uuringuloa taotlust menetleb Näringsdepartementet. Svenska Petroleum Exploration AB väidab, et huvide konflikti Nord Streami torujuhtmega ei teki, (1) Environmental Study Nord Stream Pipelines in the Swedish EEZ English version December Areas of interest are indicated by a light colour.

324 774 sest uuringuteks taotletav ala asub torujuhtme kanalist kaugel. Seda on kinnitanud ka Rootsi Geoloogiakeskus (1). Joonis 8.75 näitab naftavarude uurimise piirkondi. Joonis 8.75 Naftavarude uurimise alad (1) (1) Hans Göran Janson. Swedish Geological Service, isiklik suhtlus

325 775 Rootsi majandusvööndis on suletud puurauke ja veel 17 mahajäetud puurauku, kust naftat pole leitud. Rootsi Geoloogiakeskuse väitel on suletud puuraukude taasavamine ebatõenäoline, kuna selleks tuleks teha suuri jõupingutusi ja seega peetakse neid Nord Streami projekti suhtes ebaoluliseks (2). Sandhammareni piirkond Ystadis sisaldab jääajajärgse perioodi liiva (3) ning see on määratletud liivamaardlana. Liivamaardla asub Rootsi territoriaalvetes ja rannikust vaid mõne kilomeetri kaugusel. Praeguseks ei ole sellest kohast liiva kaevandamiseks luba väljastatud. Rootsi Geoloogiakeskuse kinnitusel ei ole kavandatava torujuhtmete trassi läheduses olulisi liivamaardlaid ja seega puuduvad Rootsi majandusvööndis kaevandamisalad, mis segaksid Nord Streami torujuhtmete paigaldamist (4). Taani Taani on ühendatud teiste Läänemere-äärsete riikidega mitmete elektri- ja sidekaablite kaudu. MMT ja DOF Subsea poolt läbi viidud väliuuringute käigus tuvastati kolm kaablit, mis ristuvad Taani majandusvööndis Nord Streami torujuhtmega. Need kaablid on esitatud Tabelis Tabel 8.57 Aktiivkaablite nimekiri millega ristutaks Taani majanduspiirkonnas (5) Nimi Kaabli omanik Trass Kaabli tüüp Olek DK-RU1 TDC Karslunde (DEN)-Kingisepp (RUS) Telecom Aktiivkaabel / ristuv DK - PL 2 TDC Taani (Bornholm) - Poola Telecom Aktiivkaabel / ristuv Baltica Seg 1 Polish Telecom Taani (Bornholm) - Poola Telecom Aktiivkaabel / ristuv aastal määratles Taani energiaagentuur tuuleparkide arendamise seisukohalt huvi pakkuvad piirkonnad. Kaks piirkonda paiknevad Rønne Bankel, mis asub torujuhtme trassist ligikaudu 50 km kaugusel. Tuuleparkide alla jäävad alad ei ole veel täpselt paika pandud ja läbirääkimised veel käivad, ent nende alade pindala saab eelduste kohaselt olema umbes 44 (1) Environmental Study Nord Stream Pipelines in the Swedish EEZ English version December Areas of interest are indicated by a light colour. (2) Anders Elhammer, Rootsi Geoloogiakeskus. Isiklik suhtlus. (3) Reference SGU Yttrande Ansökan om tillstånd enligt kontinentalsockellagen till sandtäkt vid Sandhammars bank I Ytstad kommun. (4) Anders Elhammer, Rootsi Geoloogiakeskus. Isiklik suhtlus. (5) MMT uuring (esimene kaabliuuring) viidi läbi aasta oktoobrist aasta veebruarini ja DOF-i uuring (teine kaabliuuring) viidi läbi aasta juunist juulini.

326 776 km 2. Neid kaht kavandatavat tuulepargi piirkonda ei käsitleta prioriteetsete arendusprojektidena, sest selles piirkonnas on tuuleparkide arendamine prognooside kohaselt kulukas (1). Nord Stream i gaasijuhtme trassi osas ei ole Taani majandusvööndis avamere torujuhtmeid. Planeerimisel on siiski Läänemere maagaasi juhe Taani vetesse. Seetõttu on tulevikus ristumiskohaks eeldatavasti KP 1125 km Taani majandusvööndis, Rønne madalikust kagus, vaata kaardikogu kaart IN-1-D. Kaevandatavad täitematerjalid on Taani jaoks oluline toormaterjalide allikas, moodustades 10 20% majanduses kasutatavatest toormaterjalidest aastal kaevandati Bornholmi ümbruses merest m 3 täitematerjali (2). Bornholmist edelas on üheksa täitematerjalide kaevandamiseks määratud ala. Kaevandamisload on pikendatavad ja kehtivad kolmeaastaste perioodide kaupa. Viimati pikendati kaevandamislube aasta jaanuaris (3). Bornholmist läänes olevad kaevandamisalad ja maksimumkogused, mida võib kaevandada aastatel , on esitatud Tabelis Tabel 8.58 Bornholmist läänes asuvad kaevandamisalad ja lubatud kogused (4) Kaevandamisalad Lubatud kaevandatav kogus (m 3 ) 526 CA Rønne BA Rønne Banke Øst JA Rønne Banke Syd DA Klintegrund HA Klintegrund Vest EA Bakkegrund Nord IA Bakkegrund syd AA Adlergrund Øst CA Adlergrund Nord Taanis kehtestatud nõuete järgi tuleb kõik kaevandatud meresetted transportida Bornholmile, mis suurendab laevaliiklust selles piirkonnas. (1) 6. juuli aasta elektronpostisõnum Mads Rye Sletbjergilt, Energistyrelsen, Transport- og Energiministeriet, Taani (2) Råstofproduktion i Danmark. Havområdet Skov & Naturstyrelsen, Miljøministeriet, (3) Råstofproduktion i Danmark. Havområdet Skov & Naturstyrelsen, Miljøministeriet, (4) Danish Forest and Nature Agency (Skov- og Naturstyrelsen). (kasutatud ).

327 777 Saksamaa Saksamaa planeerimisametkond (Ministerium für Arbeit und Bau, Raumordnung und Landesplanung, Mecklenburg-Vorpommern) on kavandanud Saksamaa vetesse teenindustrasside, kaablite ja torujuhtme koridori avamerelt Greifswalder Boddenisse. Kõik tulevased kaablid ja torujuhtmed, sealhulgas Nord Streami projektiga seoses vajaminevad, peavad paiknema selles koridoris. Rügeni saarest põhja ja kirde poole kavandatud avameretuulepargid hakkavad kasutama kõrgepingekaableid, mis läbivad Greifswalder Boddenit. Kaablid kulgevad mööda kaablikoridori Greifswalder Boddenis ja sellest väljaspool. Merekaartidelt ilmneb, et Greifswalder Boddenis on mitmesuguseid kaableid, mis kulgevad saarte (näiteks Ruden ja Vilm) ja maismaa vahel. Nende kaablite omanik ja seisukord ei ole teada. Kõik need kaablid asuvad siiski kavandatavast torujuhtme trassist kaugel. Adlergrundist lääne poole on kavandatud kaks avamere-tuuleparki, Ventotec ja Arkona Becken. Nende ja maismaa vahel hakkab kulgema kaabel. Need tuulepargid asuvad kavandatavast torujuhtme trassist 25 km kaugusel. Tuulepark Ventotec 2 asub Saksamaal Rügeni saarest 35 kilomeetrit kirde pool, Taani ja Saksamaa vahelisel piiril, ning tuulepargile väljastatud luba hõlmab 80 turbiini, pargisiseseid kaableid ja trafojaama (1). Loa kohaselt peab tuulepargi piir asuma vähemalt 500 meetri kaugusel kaablitest ja/või torujuhtmest. Tuulepark kasutab pontoonidele paigutatud turbiine, mis võimaldab turbiine mujale liigutada ja ankurdada (fn ). Ehitustööd peaksid kava kohaselt algama aastal. Adlergrundi Saksamaa ossa, 35 kilomeetrit Rügeni saarest kirde poole, on kavandatud ka AWE Arkona Becken tuulepark (lõunapark). See tuulepark koosneb 80 turbiinist. Tuulepargile väljastatud ehitusluba kehtib üksnes tingimusel, et ehitustöödega alustatakse enne aasta novembrit ja tuulepargi ja kaablite vahele peab jääma 500-meetrine puhvertsoon. Infrastruktuuri käitajatest, kes tegutsevad tuulepargist ühe meremiili raadiuses, tuleb teatada (2). Greifswalder Boddeni idaossa on kavandatud kaablid, mis ühendavad tuuleparke Ventotec 2 ja AWE Arkona Becken (lõunapark) Lubmini tööstus- ja kaubanduspiirkonnaga (3). Kaablitrass kulgeb paralleelselt ida pool Boddenrandschwelle ja Greifswalder Boddeni piirkonda läbivast kavandatavast torujuhtmete trassist. Lubminist põhjas võtab torujuhtme trass enda alla osa kaablikoridorist, mis ühendab maismaaga avamere-tuuleparki Ventotec 2. Saksamaa vetes on määratletud mitu piirkonda meresetete kaevandamiseks, mis asuvad kavandatavast torujuhtme trassist 25 km kaugusel ja millest ükski ei jää otse kavandatavale (1) Bundesamt für Seeschiffahrt und Hydrographie (BSH). Genehmigungsbescheid (2) GHF Ventotec Pressemitteilung: Genehmigung für Offshore-Wind park Ventotec Ost erteilt, Leer, (3) Bundesamt für Seeschiffahrt und Hydrographie (BSH). /Wind%20farms/index.jsp (kasutatud ).

328 778 trassile. Praeguseks ei ole nende piirkondadega seoses ühtki kaevandamisluba väljastatud. Saksamaal vastutab nende kaevandamislubade eest Bergamt Stralsund (1). Greifswalder Boddenis, torujuhtme trassist üheksa kilomeetri kaugusel Greifswald Wiekist põhja pool, asub üks meresetete maardla, millele on väljastatud luba. Kast 8.53 Läänemere piirkonna avameremajanduse objektide väärtused/tundlikkused Ressursi või vastuvõtja väärtuse/tundlikkuse kindlaksmääramiseks kasutatakse mitmesuguseid kriteeriumeid, sealhulgas vastupanuvõimet muutuste suhtes, kohastumist ja haruldust (lisaselgitusteks vt punkt 7.5). Järgnevas tabelis on esitatud Läänemere piirkonna avameremajanduse ressurssidele omistatud väärtus/tundlikkus kuude lõikes. Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober Nnovember Detsember Avameremajandus Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Madal Kommentaar: Menetluste ja protokollide kehtestamisel peetakse tööstuskaableid ja gaasijuhtmeid resistentseteks muutustele kaablite ristumisel ning kaablite tundlikkust peetakse madalaks Sõjalised operatsioonid Peale 1945ndat aastat oli Läänemeri kahe sõjalise vastaspoole piiriks. Läänemeri oli jooneks, mis jagas ühele poole Varssavi Pakti riigid ja teisele poole NATO liikmesriigid. See tähendas, et suur osa territoriaalvetest olid sõjaväelise tähtsusega ning piiratud alad. Läänemeri jääb tänapäevalgi strateegiliseks alaks, aga pigem kaubanduslike kui sõjaliste huvide jaoks. Need sündmused on viinud riiklike sõjaväeliste tegevuste kahanemiseni Balti riikides. Siiski korraldatakse Läänemeres sagedasi sõjaväeõppusi nii NATO kui Balti riikide poolt. Balti riikides on säilinud erinevate sõjaväeõppuste alad meres. Neid alasid saab liigitada kasutusvaldkondade järgi, mis on kirjas Tabelis Seda klassifikatsiooni kasutatakse sõjaväeõppuste alade kirjeldamiseks Atlase Kaardil MI-1. (1) Bundesamt für Seeschifffart und Hydrologie: Map BSH/M Baltic Sea: Platforms, Pipelines, Cables, Sediment Extraction, Dumping. 2006

329 779 Tabel 8.59 Sõjaväeõppuste alad Sõjaväeõppuste alad Tulistamisohtlik ala Miiniõppuste ala (ja vastumeetmete) harjutusalad Allveelaevade õppuste alad Õhujõudude õppuste ala Muud õppuste alad (liigitamata) Määratlus Alaline või ajutine ala pommitamise, torpeedo või mürsu õppusteks Ala, mille piires viivad riiklikud merelaevastikud läbi miiniõppusi (veealused miinid) Alad, kus viiakse läbi allveelaevade õppusi. Õppuste ajal võivad allveelaevad nii pinnale tõusta kui vee all olla. Piiratud õhuala, mis on eraldatud õhujõudude õppusteks Meremehi ja kalureid hoiatatakse ajutise, potentsiaalse ohu eest, mis on tingitud sõjaväeõppuste läbiviimisest enne õppuste algust Sõjaväeõppuste ala, mis ei ole teabeallika poolt liigitatud, kuid ei ole tulistamisohtlik-, miiniõppuse- või allveelaevade harjutusala

330 Joonis 8.76 Sõjaväeõppuste ala 780

331 781 Torujuhtmete trass läbib Läänemeres erinevaid sõjaväeõppuste alasid erinevates piirkondades ja need on näidatud Joonisel Tabel 8.60 toob välja torujuhtmete trassiga piirnevad sõjaväeõppuste alad koos õppuste tüüpidega riikide kaupa. Tabel 8.60 Riik Kokkuvõte sõjaväeõppuste aladest riigiti Läbiviidava tegevuse tüüp Venemaa Venemaal on Leningradi sõjavärpiirkonnas märkimisväärsed sõjajõud ja lahinguvalmidus ühe õhuväe-, ühe mereväeüksuse ja kahe armeega kõrgemas valmisolekus. Need üksused katavad Läänemere regiooni põhjaosa. Nende eesmärkideks on peamiselt tagada Peterburi piirkonna, Kaliningradi enklaavi ja Venemaa tähtsate kauba- ja sõjateede julgeolek Läänemerel. See piirkond on üks Venemaa olulisemaid sõjalisi piirkondi koos sõjaväeõppuste aladega nii maal kui merel (1). Soome Torujuhtmte trassi lähedal asub mitmeid sõjaväeõppuste alasid. Õppused sisaldavad sihtmärkide tabamise, mineerimise ja allveelaevade harjutusi. Neid kõiki peetakse Soome territoriaalvetes hädavajalikuks. Mitu õppuste ala asub võimalik torujuhtme trassi vahetus läheduses ja neid võib jagada kaht tüüpi õppuste aladeks: keelualad ja laskepolügoonid. Keelualad, mis on peamised sõjaväeõppuste alad ja mida peetakse Soome rahvusliku julgeoleku seisukohalt hädavajalikeks, asuvad üksnes Soome territoriaalvetes (2). Nord Streami torujuhe möödub laskepolügoonide ulatusest Soome majandusvööndis, kus harjutatakse miinide veeskamist ja korraldatakse allveelaevade õppusi. (3). Rootsi Rootsi relvajõududel on mitu süjaväeõppuste ala Läänemeres, eriti Gotlandi ümbruses ja samuti Rootsi lõunarannikul (4). Gotlandist ja Fåröst kirdes on tänu nende asukohale Läänemeres traditsiooniliselt olnud tugev sõjaline kohalolek, kaasa arvatud suured sõjaväealad nii rannikul kui avamerel. Viimased sõjaväelised õppused lõppesid 2005.aastal, kuid sõjaväe harjutusalad jäid alles. Rootsi relvajõudude laevastiku üksused baseeruvad Läänemere rannikul Karlskronas ja Bergas/Muskös. (1) Fellow Weatherhead Center for International Affairs, Harvard University. NATO and the Northern Baltic Sea Region. 20 June 2003 (2) Finnish Defence Forces, Report: PEkoul-os:n asiak n:o 19/5.1.a/D/I/ "Ampuma-alueet Suomenlahdella ja Selkämerellä. (3) Finnish Defence Forces, Act on Finland's Territorial Surveillance (755/ ) and based on it, the Decree on Territorial Surveillance (971/ ) and the Decree on the Restricted Areas (1125/ ) (4) Swedish Armed Forces The facts. Information Handbook.

332 782 Riik Läbiviidava tegevuse tüüp Taani Nord Streami torujuhtme eelistatud trass läbib umbkaudu 21 km ulatuses tulistamisohuga alasid Bornholmi juures Taani territoriaalvetes ja majandusvööndis. Väike osa tulistamisohuga alast Bornholmi lõunatipus on kasutusel süvaveepommide katsetamise alana, ent asub torujuhtme trassidest kaugel. Tulistamisohtlikke alasid kasutavad Taani relvajõud ja Taani kodukaitse ning lasketegevust võib ette tulla 24 tundi ööpäevas. Bornholmi mereväepiirkond on Taani mereväe kohalik allüksus nendel aladel ja vastutab ka avalikkuse informeerimise eest kas märkide või raadioteadete kaudu, kui laskealad on kasutuses. Kui sõjaväe harjutusalad Bornholmi ümbruses on kasutuses, saavad laevad neid piirkondi vältida. (1) Saksamaa Nord Streami torujuhtme eelistatud trass läbib sõjaväeõppuste alasid ja õhuväe treeningalasid Saksamaa majandusvööndis ja territoriaalvetes Rügeni ümbruses. Rügeni ümbruse meres Saksamaa majandusvööndis asuvad ka allveelaevade ja laskeharjutuste alad, Kuid neid ükski kavandavatest Nord Streami torujuhtme trassidest ei läbi. (2). (1) Søværnet, Bornholm Marine Distrikt. Military practice areas around Bornholm: (kasutatud aasta augustis) (2) Bundesamt für Seeschifffahrt und Hydrographie (BSH). Sea Chart over the Bal-tic Sea: Maritime and Military Features. Kasutatud BalticSeaMaritimeFeaturesAndDefense.pdf

333 783 Kast 8.54 Läänemerepiirkonna sõjaväeõppuste objektide väärtused/tundlikkus Ressursi või vastuvõtja väärtuse/tundlikkuse kindlaksmääramiseks kasutatakse mitmesuguseid kriteeriumeid, sealhulgas vastupanuvõimet muutuste suhtes, kohastumist ja haruldust (lisaselgitusteks vt punkti 7.5). Järgnevas tabelis on esitatud Läänemere piirkonna sõjaväeoperatsioonidele omistatud väärtus/tundlikkus kuude lõikes. Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember Sõjaväeoperatsioonid Väike Väike Väike Väike Väike Väike Väike Väike Väike Väike Väike Väike Kommentaar: Sõjaoperatsioonid on suure kohastumisega, sest neid saab planeerida nii, et need ei puutu kokku projekti tegevusega. Selle kohastumisvõime tõttu peetakse sõjaväeoperatsioonidega seotud objekte vähetundlikeks Keemiline ja tavalaskemoon Läänemeri on strateegiliselt oluline merepiirkond. Seda eriti nii Esimese kui ka Teise maailmasõja ajal, kui kasutati ulatuslikult meremiine, koos muude relvadega nagu suurtükimiine, torpeedosid, lennukipomme ja granaate. Lisaks on ajalooliselt olnud laskemoona uputamine merre sõjaliselt väärtusetu laskemoona mugav likvideerimisviis. Läänemerd on kasutatud tavaja keemiarelvade ladustuskohana nii Esimese ja Teise maailmasõja ajal kui ka pärast seda. Käesolev punkt sisaldab taustteavet Läänemerre uputatud tava- ja keemiarelvade kohta ning esitleb laskemoonaleidusid, mida Nord Stream lahingumoona uuringu raames leidis. Tavalahingumoon Tavarelvastuse all mõeldakse sõjamoona, mis ei sisalda keemilist, bioloogilist ega tuumalasti. Läänemeres olev tavasõjamoon hõlmab: Miinid (miinitüüpide kirjeldused asuvad Joonisel 8.55) Süvaveelõhkelaengud Allveelaevade tõrje raketid Torpeedod ja granaadid Lennukipommid

334 784 Lisaks kasutatakse sõjamoona ka praegusel ajal läbi viidavate mereväeõppuste käigus. Sealhulgas on mitmesuguse kaliibriga suurtükimürske ja süütemehhanismidega sõjamoona, ent mitte lõhkeaineid. Kasutatakse ka langevarjurakette, signaalrakette ja suitsusignaalide mahuteid ning neid võib leida sõjaväeõppuste alade läheduses (täpsem kirjeldus punktis Sõjalised operatsioonid). Läänemerd mineeriti ulatuslikult mõlema maailmasõja ajal. Läänemeres olevate miinide ligikaudne arv jääb oletuste kohaselt ja vahele. Nendest kuni on välja korjatud ja arvesse võetud. Joonisel 8.77 on näidatud teadaolevad miinide ladustuskohad ja keemiarelvade uputuskohad Läänemeres.

335 Joonis 8.77 Lahingumoona asukohad 785

336 786 Kast 8.55 Miinide tüübid Ankurdatud kontaktmiinid olid peamised miinid, mida Teises maailmasõjas kasutati. Kuid lisaks nendele kasutati ka magnetilisi ja akustilisi miine. Ankurdatud kontaktmiinides kasutati kahte meetodit nende lõhkamiseks: elektromehaanilist ja mehaanilist meetodit. Mehaanilised miinid lõhkesid siis, kui miini teisaldamise ajal juhtpendel paigast nihkus. Vedru aktiveeris seadme ja seejärel käivitas miini. Mõnedel elektromehaanilistel miinidel olid ka mehaanilised detonaatorid, mis lõhkemisprotsessi sulgesid. Sarvmiinid olid elektromehaanilised ja nende päästikuks oli nn Hertzi seade. See seade töötas põhimõttel, et kui juhtdetonaatorit painutati, siis selles sisalduv happega täidetud ampull läks katki ja põhimõtteliselt tekkis tavaline patarei. Tulemusena tekkiv elekter lülitas miini sütiku sisse. Sarvmiinide pinda võisid katta ka antennid, mis olid Hertzi seadmega ühendatud. Nendeks olid tavaliselt köiejupid, mis vees hõljuma hakkasid. Kui mööduv laev köide takerdus, siis miin liikus laeva poole, detonaator paindus ja miin lõhkes. Miinidel, mis olid loodud allveelaevade hävitamiseks, olid välja töötatud mitut tüüpi aktiveerimisantenne. Mõned neist kasutasid galvaanilist voolu ja nende valmistamiseks kasutati vasktraati ja vaskpoisid. Kui metallpinnaga ese puudutas vasest antenni, loodi galvaaniline element ja sellest tekkiv elekter käivitas sütiku, mis miini lõhkas. Vaskantenne sai vette asetada vertikaalselt, et meelitada allveelaevu lõksu, olenemata sellest, kui sügaval need asusid. Miini kinnitustraatide külge paigaldati köiega sütikut aktiveerivad väljatraalimisvastased lõhkepoid. Kui allveelaev või suvaline miinitraalimisseade puudutas ja kinnitustraati tõmbas, siis sütik liikus ülespoole ja sulges elektriringi, mis omakorda lõhkas miini. Keemiarelv Keemiarelvade näol on tegemist sõjategevuseks kasutatavate keemiliste ründeainetega (CWA Chemical Warfare Agent) ja mahutitega ning mahutites oleva lõhkeainega. Läänemeres leiduvad sõjategevuseks kasutatavad keemilised ründeained (CWA-d) on muuhulgas sinepigaas, Clark I ja Clark II, adamsiit, tabun, kloroatsetofenoon, ljuisiit, pisargaas ja fosgeen. Kõige rohkem on merre uputatud sinepigaasi. Kalurid leiavad aeg-ajalt kalavõrkudest kollaseid või pruune sinepigaasi klompe. Klombid on sageli savilaadse konsistentsiga ja nende pind on oksüdeerunud tahkeks, tänu millele võivad need säilida pikka aega (vt Joonis 8.78). Sinepigaas on söövitav gaas ja tekitab kokkupuutel nahaga söövitust. Adamsiit ärritab nina ja kurku, fosgeen ärritab kopse, tabun on närvigaas ja kloroatsetofenoon on pisargaas. Sõjategevuseks kasutatavad ained paiknevad tavaliselt keskmise suurusega kestades, pommides ja konteinerites või purkides.

337 787 Joonis 8.78 Sinepigaasi klomp (1) Teise maailmasõja järel käskisid liitlasväed Saksamaal ladustatud keemilised ründeained hävitada, mida oli ligikaudu tonni. See oli aastal toimunud Potsdami konverentsi otsene tulemus. Läänemeres asuv Bornholmi vesikond valiti seetõttu, kuna see oli üks sügavamaid kohti (100 m) ja asus Saksamaa sadama lähedal, kust relvi välja veeti. Lõpptulemusena uputati sinna pooled Saksamaa keemiarelvad. Sinna uputati ligikaudu tonni aktiivset keemilisi ründeaineid (2). Relvi uputati ka Gotlandist kagus Lillebelti ja Skagerrakki. Hinnanguliselt uputati Gotlandi 1000 tonni keemilisi ründeaineid. Kõik keemilised ründeained uputati ilma detonaatoriteta. Joonisel 8.79 on toodud keemiarelvade uputuskohad. (1) Iver C. Weilbach & Co. A/S "The Danish Fishery Yearbook (2) Helsinki Commission. 1995, Final Report of the ad hoc Working Group on Dumped Chemical Munition, vaatamiskuupäev:

338 788 Joonis 8.79 Keemiarelvade uputuskohad (1),(2) Peamine ja joonisel määratud uputuskoht on kolmemiilise läbimõõduga ala Bornholmi vesikonnas (ala B). Bornholmi uputuskoha pindala on 99 ruutkilomeetrit ja selle keskpunkti koordinaadid on 55 o E21"N ja 15 o E37'02"E. Siiski ei uputatud määratud kohta kõiki keemilisi ründeaineid. Teine ja veelgi tõenäolisem uputuskoht asub paigas, mille koordinaadid on 55º10"N kuni 55º23"N ja 15º24"E kuni 15º55"E. Selle ala suurus on ligikaudu 892 ruutkilomeetrit (punane ala Joonisel 8.79). Bornholmist läände jääv uputusala on vähem kirjeldatud. Seal juhtis uputustöid Ühendkuningriik ja uputuskohtade kohta on saadaval väga vähe teavet. Kollane kast tähistab Bornholm vesikonnas ohuala ja selle suurus on üle 9000 ruutkilomeetri. Seda ala on suurendanud võimalikud laevateed, mida mööda liikusid laevad, mis viisid uputamist läbi (3). (1) Helsinki Commission, Response Manual, Vol. 2 Chapter 6 - Amendment No. 27/02/03. (2) Explanation: CWA dumping areas. A is the Gotland dump site; B is the Bornholm dump site; C is the Lillebelt dump site; D & E are the Skagerrak dump sites. (3) Sanderson, Hans & Fauser, Patrik (2008) Historical and qualitative analysis of the state and impact of dumped chemical warfare agents in the Bornholm basin from NERI report.

339 789 Kalastamine ja ankurdamine on tegelikus uputuskohas keelatud. Ohualas kalastamisel peavad olema täidetud nõuded, mis puudutavad saastatud püügivarustuse puhastusseadmeid, ning kalalaevade pardal on nõutav teatud esmaabivarustuse olemasolu. Alates aastast registreerib Bornholm Marine District Bornholmi alast relvade leidmisi. Joonis 8.80 sisaldab aastast kuni aastani kalameeste leitud keemiarelvade arvu. Joonis 8.80 Kalameeste leitud keemiarelvad aastatel (1) Keemiarelvad on lebanud Läänemere põhjas ja setetes rohkem kui 60 aastat. Selle perioodi vältel on toimunud erinevate tasemetega kestade korrodeerumist. Kestade korrodeerumine ja vabanenud mürgiste kemikaalide mõju merekeskkonnale on siiani vähe mõistetud. On olnud juhtumeid, kus kestades olev sisu on lekkinud samas, kui ülejäänud võivad olla veel puutumata. (vt. korrodeerunud kesta Joonisel 8.81). (1) Admiral Danish Fleet Bornholm Marine District.

340 790 Joonis 8.81 Korrodeerunud laskemoon (1) Suhe korrodeerunud ja tühja laskemoona ning puutumata laskemoona vahel pole teada, ent siiski on selge, et laskemoonakestade korrodeerumiseks on vajalik hapniku juurdepääs, seega laskemoonad, mis asetsevad hüpoksilistes (2) setetes, on paremini kaitstud, kui need, millele pääseb juurde hapnik kas setetes või vees. Seega suhe korrodeerunud ja potentsiaalselt tühjade laskemoonade ning potentsiaalsete puutumata laskemoonade vahel on sõltub suures osas laskemoonast, mis asub all- ja üleval pool setete kihti (3). Uuringud ja uuringutele lähenemine Kindlustamaks laskemoona vaba torujuhtmete koridori on Nord Stream teostanud laiaulatusliku uuringu. Uuringud on läbi viidud mitmes etapis ja ellu viidud kolme sõltumatu töövõtja poolt: Peter Gaz, Fugro Osae ja Marin Mätteknik AB. Järgnevad uuringud on teostatud viimase nelja aasta jooksul, allolevad kastid (vt Kastid 8.56, 8.57 ja 8.58) esitavad ülevaated teostatud uuringutest, nende programmidest ja kasutatud seadmetest töövõtjate kaupa. (1) Iver C. Weilbach & Co., The Danish Fishery Yearbook (2) Hüpoksiline viitab väga madalale hapnikutasemele. (mikrokogus). Anoksiline viitab hapniku täielikule puudumisele. (3) Sanderson, Hans & Fauser, Patrik (2008). Historical and qualitative analysis of the state and impact of dumped chemical warfare agents in the Bornholm basin from NERI report.

341 791 Kast 8.56 Peter Gazi uuringuprogramm ja seadmed ( ) Programm 2005: Üldine geofüüsikaline eeluuring selleks, et toetada esialgse gaasitrassi valikut. Merepõhja morfoloogia määramine ja tõlgendamine ning objektide asukohad 2 km laiuses koridoris, kaasa arvatud rannikualad (ligikaudu liinikilomeetrit). 2006: Põhjalik geofüüsikaline uuring selleks, et saada täpsemat merepõhja topograafiat (2/2 m DTM) ning tuvastada objekte, mis jäävad 180 meetri laiusesse valitud mõttelise gaasijuhtme trassi koridori, ning jälgitakse visuaalsete vaatlustega valitud objekte kahes 40 meetrises koridoris (ligikaudu liinikilomeetrit). 2006: Põhjalik geotehniline uuring (alltöövõtjaks Fugro) selleks, et saada tehnilise projekti jaoks läheduses oleva pinnase parameetrid (kuni 5 meetrit merepõhjast). Uurimises oli ligikaudu 260 merepõhja südamikku ja tehti 510 koonuse penetromeeter ning 90 T-riba testi. 2007: Põhjalik laskemoonauuring and projekteerimisuuringud 250 m laiuses koridori raadiuses valitud gaasijuhtme trassil Vene sektoris (ligikaudu 800 liinikilomeetrit). Kasutatud seadmed: Mitmekiireline: Kõrge kuni väga kõrge lahutuvusega merepõhja kaardistussüsteem Detailne pilt merepõhja morfoloogiast ja objektidest merepõhjas Külgskaneerimise kajalood (100/300 khz): Detailne pilt merepõhja morfoloogiast ja merepõhjast paiknevatest objektidest Merepõhja profileerijad: Merepõhja all olevate geoloogiliste kihistuste kaardistamine Magnetomeeter (tseesium- ja Overhauser-tüüpi) Raudasisaldavate objektide tuvastamine Kaugjuhitavad liikurid Vaatlused vealuste kaameratega.

342 792 Kast 8.57 Fugro Osae programm ja seadmed (2007) Programm: 2007: Põhjalik rannikualade uuring Saksamaal Peter Gazi uuringu ulatuse täiendamiseks ja laiendamiseks (ligikaudu 800 liinikilomeetrit). Kasutatud seadmed: Multikiir: Väga kõrge eraldusvõimega kahekordne merepõhja kaardistamissüsteem Külgskaneerimise kajalood (kahekordne sagedus 100/500 khz) magnetomeeter (Overhauser) Merepõhja profileerijad: (2-7 khz Chirp ja Boomer)

343 793 Kast 8.58 Marin Mätteknik AB (1) Programm 2007: Geofüüsikalise vaatluse uuring hindmaks teekonna alternatiive Bornholmi piirkonnas (ligikaudu 4500 liinikilomeetrit). Varustus: Mitmekiireline kajalood: peen- kuni väga peeneralduslik merepõhja kaardistussüsteem. Külgskaneerimise sonar: 100/500 khz kahekordne sagedus. Magnetomeeter kulgeb pikki uurimisliini: (Tseesium) reavahega 180 meetrit. Põhjaalused profileerijad: (Chirp ja Sparker) Merepõhja all paiknevate geoloogiliste kihtide kaardistamine. Programm : Sõjamoona ja üksikasjalikud tehnikauuringud (ligikaudu liinikilomeetrit geofüüsikalisi ja 6400 liinikilomeetrit gradiomeetriga mõõtmisi). Varustus: Mitmekiireline kajalood: peen- kuni väga peeneralduslik merepõhja kaardistussüsteem. Külgskaneerimise sonar: peeneralduslik, samaaegse 300/600 khz kahekordse sagedusega; 50 meetrise reavahega. Üksik magnetomeeter (Tseesium ja Overhauser): rauda sisaldavate objektide tuvastamiseks. Gradiomeetri reastus: ROV peale pandud Innovatumi gradiomeetri reastus. Spetsiaalselt arendatud 12. magnetomeetri reastus, mis mõõdistab 7,5 meetrise koridori üksikus vahekäigus. Kaks vahekäiku täideti igas torujuhme marsruudis, et sisse seada 15. meetrine installeerimiskoridor mõlema gaasijuhtme teekonna keskmes. ROV videokontroll: Tähtsate objektide videokontroll kahes 50-meetristes koridoris. Kaabli uuringud (Innovatum/TSS440): ROV baseeruval kaabli joondumiste magnetomeetri uuringud. (1) Nord Stream AG Munitions Expert Identification Review. Nord Stream Report No. G-EN-SUR-RPT-108- UXOC1400-C.

344 794 Kast 8.59 Marin Mätteknik AB (1) Sõjamoona uurimise protseduur: Etapp 1: Geofüüsikalised uurimised: Peamiselt väga peeneraldusliku külgskaneerimise sonari uurimiste ja puksiiritud magnetomeetri kombinatsioon. Täiendatud läbi korrelatsiooni eelnevate PeterGaz andmetega ja ajaloolise informatsiooniga miinide positsioonidele paigutamise piirkondade kohta. Objekti asukoht üksikasjaliku külgskaneerimise sonari uuringu kaudu: 3 liini 50. meetriste vahedega, mis tagab 300% kattuvuse 100 keskset meetrit 600 khz-ga, kattuvus väheneb 20% võrra 75. meetrise kõrvalekalde puhul ja 100% võrra 125. meetrise kõrvalekalde puhul. Sihtmärgi tõlgendus on toetatud läbi mitmete kattekihtide kindlakstegemise. Uuringu eesmärgid on kaardistatud vastavalt järgmistele kriteeriumitele: Selged objektid ja praht. Diskreetsed objektid/rahnud ja rahnude alad. Magnetomeetri sihtmärgid, mis on kaardistatud nende asukohtade järgi pikki mõõtmisliine koos risttõestamisega külgskaneerimise sonar sihtmärkide jaoks. Etapp 2. Gradiomeetri uuringud: ROV peale pandud magnetomeetri reastusi kasutatakse selleks, et varustada pinnareljeefi mudeli välja gradient 15. meetri ulatuse installeerimiskoridoriga rauda sisaldavate objektide avastamiseks. Tõestus eelnevalt tuvastatud objektide vastu selleks, et luua usaldusväärne positsioneerimine. Gradiomeetri andmete tõestus testobjektide vastu. Etapp 3. Visuaalsed vaatlused. Kõik sihtmärgid, mis asuvad lõplikus paigaldamiskoridoris (15m) ja võimalikud antropogeense päritoluga valitud sihtmärgid ehituskoridoris (50m). Kõik võimalikud kultuurilise huviga sihtmärgid kuuluvad ka inspekteerimisele. Etapp 4. Klassifikatsioon. Selles etapis on kaks faasi: esialgne avamere hindamine ja siis maismaa kontrollimine kolme mereväe ametniku poolt. See on alles lõpliku kinnitamise faasis, kui sihtmärgid peab lõplikult kindlaks tegema lahingumoonana või seotud lahingumoonaga. Kõik sihtmärgid tõlgendatakse ja kus vajalik, tuvastatakse miinidena, lahingumoonadena või seotud lahingumoonadega. Kõik sihtmärgid kaardistatakse rusudena või omavad kirjeldust, mis viitab inimtegevuse tagajärjel tekkinud objektidele. (1) Nord Stream AG Munitions Expert Identification Review. Nord Stream Report No. G-EN-SUR-RPT-108- UXOC1400-C.

345 795 Kast 8.59 on välja toodud laskemoona tuvastamise uuringu eri etappide ulatus. Koridorid rajati järgneval: 50-meetrine turvakoridor (laskemoona vaatluskoridor) on määratud tehnilise analüüsiga, milles on hinnatud veealuste lõhkamiste mõju gaasijuhtmele (Effects of Underwater Explosions G-EN-PIE-REP ). Need allpool toodud analüüsid on kinnitanud DNV 15-meetrine paigaldamiskoridor (gradiomeetriuuring) on määratud gaasijuhtme taluvusega paigaldamisel, mis on tuvastatud kui +/- 7.5 meetrit Laskemoonauuringu 2007/2008 tulemused Rootsis, Taanis ja Soomes avastati mitmeid meremiine. Need tehakse enne torujuhtme paigaldamist kahjutuks (vt Tabel 8.61). Tabel 8.61 Visuaalselt kontrollitud Tegelik laskemoon Laskemoonauuringu tulemused Soome Rootsi Taani Saksamaa Venemaa Laskemoonauuring on teostamisel (keemialaskemoon) Tegutsemisjuhiste väljatöötamiseks iga leitava objekti korral kaasatakse eksperte. Eksperdid on mereväe taustaga ning neil on varasem kogemus miinide kahjutustamisel ja vastumeetmete võtmisel. Eksperdid on hoolikalt valitud Soome, Taani ja Rootsi asjatundjate hulgast. Ekspertide nimed ja tiitlid leiate järgmisest loendist: Rootsi ekspert: Eugen Charysczak, erukolonelleitnant Taani ekspert: kaptenleitnant Lars Møller Pedersen, Taani merelaevanduse lõhkekehade kahjutustamise juhtivspetsialist Soome ekspert: erukaptenleitnant hr. Matti Puoskari Joonisel 8.82 on kujutatud kõik leiud Soome lahes koos miini eeldatava tüübi ja laenguga vastavalt laskemoonaekspertide hinnangule. Laskemoona kahjutustamise kava väljatöötamisel on vastuolude lahendamiseks vajalik täiendav eksperthinnang. Joonis 8.83 illustreerib korrelatsiooni mõnede uuritud miinide ja tehnilise dokumentatsiooni vahel.

346 Joonis 8.82 Laskemoonaleiud Soome lahes 796

347 797 Joonis 8.83 Korrelatsioon uuritud miinide ja tehnilise dokumentatsiooni vahel.

348 798 Kast 8.60 Laskemoonauuringute tulemuste ülevaade (lähteriigid) Soome: 31 sõjamoona Uurimistööde käigus leiti Soome lahest kakskümmend neli miini, üks võimalik miin, kaks võimalikku merre pillatud suurtükimiini ja kaks SPB-D-miini. Ükski neist pole hiljuti veealuste hoovuste ega traalimise tõttu kannatada saanud. Merepõhja maetud laskemoona kohta tõendid puuduvad. Soome lahe põhjas asetsevad miinid tavaliselt pehmes põhjamudas ning enamasti kuhjunud pinnasesse tekkinud väikeses süvendis. See viitab põhjahoovuste väikesele kiirusele ja vähesele settimisele. Rootsi: 1 sõjamoon Järgneva Rootsist saadud andmete analüüsi tulemusena leiti üks miin. See miin on tuvastatud kui Saksamaa Esimese maailmasõja miin. Samuti on leitud üks tugevalt roostetanud lennukipommi sabaosa, mis lõhkeaineid ei sisalda. Siiski lubavad külgskaneeriva sonariga saadud andmed arvata, et lisaks neile leidub trassikoridoris veel lineaarselt paiknevaid maetud objekte. Need objektid tuvastati leitud miiniga samas piirkonnas ja neid uuris ROV. Merepõhjas nähtavaid objekte polnud. Varasematele kogemustele tuginedes võivad maetud objektid olla uppunud miiniankrud. Täiendavad gradiomeetriauuringud on kavas teha ankrukoridori uuringu käigus. Esimene miin tuvastati Esimese Maailmasõja aegse Saksa miinina. Roostetanud mere pillatud pommi päritolu on teadmata. Taani: 3 keemiarelva Leitud objektid liigitati järgmiselt: Saksa keemiline 250-sinepigaasipomm 17 m torujuhtmete trassist Keemiapommi sütik 16 m torujuhtmete trassist Saksa keemilise sinepigaasipommi tagaosa 19 m torujuhtmete trassist Saksamaa: 0 sõjamoona Saksamaa territoriaalvetes ega majandusvööndis lahingumoona objekte ei leitud. Atlase Kaartidel MU-2, MU-3 and MU-4 on kujutatud kõik laskemoonaleiud. Keemiarelva uuringud Lisaks tavasõjamoona uuringule viis Nord Stream aasta kevadel Bornholmi aladel läbi keemiarelv uuringu. See uuring kavandati sõjategevuses kasutatud keemiliste ainete jääkide tekitatud võimaliku saastatuse hindamiseks. Pinnaseproovi uuring viidi läbi torujuhtmete trassi lõigul Bornholmi keemiarelvade uputamiskohast läänes. Uuringut kirjeldatakse alljärgnevalt.

349 799 Taanis asuva trassilõigu pinnaseproovid Proovid on võetud aasta mai lõpus. Pinnaseproovid keemiliseks analüüsiks võeti Bornholmi saarest idas ja lõunas mööduva torujuhtmete plaanitud trassilt 35 proovijaamast nagu näidatud Joonisel Joonis 8.84 Proovijaamad S-lõigul Bornholmi saare lähedal (1) Keemiliseks analüüsiks võeti 95 pinnase- ja 11 põhjavee proovi. Igas jaamas võeti kaks proovi ülemisest 5 cm kihist. Kümnes kohas võeti neljas jaamas proovid ristisuunas torujuhtmega, millest kaks proovi võeti keskelt ja kaks põhjast. Need jaamad asusid põhilisest proovivõtmise jaamast 500 ja 250 meetrit põhja ja 500 meetrit lõuna pool. Kõik proovid jagati kahte võrdsesse ossa ning tähistati tähtedega A ja B. Kohe pärast proovide võtmist materjal külmutati. A-proove uuriti Taani Riikliku Keskkonnauuringute Instituudis (NERI) ja B-proove Soome Keemiarelvade Konventsiooni Verifitseerimise Instituudis (VERIFIN) (1) (1) Proovivõtujaamad. Mai 2008, Nord Stream.